Toila Vallavolikogu — Toila ja Voka Lasteaia arengukavade kinnitamine — KO, 190, 2560

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 37 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõikest 3 ning lähtudes Toila Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määrusest nr 5 «Toila Gümnaasiumi ja Toila valla lasteaedade arengukava ning põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord» (KO 2002, 22, 558) punktist 1.4 ning hariduskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekutest, Toila Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Toila Lasteaia arengukava 2003–2006 (lisatud 11 lehel). 2. Kinnitada Voka Lasteaia Naksitrallid arengukava 2003/2004–2005/2006. õa (lisatud 11 lehel). 3. Määrus jõustub 24. novembril 2003. a. Volikogu esimees Tiit SALVAN Kinnitatud Toila Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määrusega nr 20 TOILA LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2006 KUI SINU PLAANID ON KAVANDATUD AASTATEKS, SIIS KÜLVA RUKIS. KUI AASTAKÜMNETEKS, SIIS ISTUTA PUID. KUI AGA SAJANDITEKS, SIIS KASVATA LAPSI. (Rahvatarkus) I. SISSEJUHATUS 1. Arengukavas kasutatud mõisted: VISIOON – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. MISSIOON – kutsumus, mis annaks lastele edasi kindlad väärtushinnangud ja traditsioonide kestuse. SWOT-ANALÜÜS – meetod olukorra eri külgede analüüsiks, mis sisaldab teema analüüsi selle tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude põhjal. ARENGUSTRATEEGIA – pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja otsustamist suunavate põhimõtete kogum, millega juhitakse organisatsiooni käitumist. Strateegia määratleb tegevused, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Lasteaia arengukava koostamisel on lähtutud koolieelse lasteasutuse arengukava soovituslikust ülesehitusest http:// www. haridus.ee. 2. Taust Toila vallas on kaks alusharidust andvat lasteasutust – Toila Lasteaed ja Voka lasteaed Naksitrallid, kes töötavad koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001,75, 454; 2002, 61, 375; 90, 5212003, 18, 99) ja haridusministri antud koolitusloa alusel. Mõlemale Toila valla lasteaiale on väljastatud 15. oktoobril 1999. a koolitusluba tähtajaga 5 aastat. Koolitusluba, mis on välja antud Toila lasteaiale lõpeb 14. oktoobril 2004. aastal. Toila Lasteaia tegevuse aluseks on haridusministri antud koolitusluba, mis on riiklik dokument, andes lasteaiale õiguse korraldada õppe- ja kasvatustegevust lasteaia õppekava alusel (Toila Lasteaia põhimääruse punkt 3.1). Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale (Toila Lasteaia põhimääruse punkt 3.2). 3. Põhiülesanne Tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusest on lasteaia põhiülesanne lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 4. Ajalugu Toila Lasteaed (endine lastepäevakodu) avati 1964. aastal. Algselt töötas lastepäevakodu Toila Kalakombinaadi allasutusena, kus käisid lapsed Toilast ja Jõhvist. Lastepäevakodu asukoht avamisel oli eraldi seisev hoone koos mängualaga Pikal tänaval. Aastast 1992 hakkas lasteaed kuuluma külanõukogule, seejärel 1993. aastast töötab Toila Vallavalitsuse hallatava asutusena. 5. Asukoht Toila Lasteaed asub aadressil Allika tänav 6, Toila alevik, Ida-Virumaa. II. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 6. Laste arv, rühmad jm lastega seonduv Toila Lasteaed on kuni seitsmeaastastele lastele ette nähtud alushariduse omandamist ning hoidu võimaldav õppeasutus. Lasteaias töötab praegu kaks liitrühma. Vanuselt on lapsed ühest aastast kuni seitsme aastani jaotatud järgmiselt: nooremas rühmas on ühe- kuni nelja-aastased ja vanemas rühmas viie- kuni seitsmeaastased. Õppetöö toimub eesti keeles. Arengukava koostamisel (seisuga maikuu 2003) on lapsi lasteaias alljärgnevalt: 1) nooremas rühmas on nimekirja järgi 23 last; 2) vanemas rühmas nimekirja järgi 17 last. KELS § 7 alusel võib liitrühmas laste arv olla 20. Toila Lasteaias on võimaldatud osalise päevakavaga laste õpetamine ja kasvatamine, vastu tulles vanemate soovile. Praegu kasutab seda võimalust kaks last, kellel aitab selline süsteem paremini kohaneda lasteaia eluga. Erirühma erivajadustega lastele ei ole lasteaias moodustatud. Lapsed on Toila Lasteaia teeninduspiirkonnast, milleks on kujunenud Toila alevik ning Altküla, Metsamägara, Martsa ja osaliselt Pühajõe küla. Hetkel on üks laps Vokast. Muukeelseid lapsi on 6 ja nende vanemate sooviks on, et lapsed areneksid eestikeelses keskkonnas ning omandaksid enne kooli eesti keele. Lasteaias käijate arv seisuga 1. mai 2003. a on 40 last. Käesoleval aastal läheb Toila kooli kümme last ja lasteaeda tuleb juurde 11 last, järgneva aasta laste arv lasteaias on orienteeruvalt 41 last. 2004. aasta sügisel läheb kooli kolm last ja juurde tuleb 12 last. 2004. aasta prognoositav Toila Lasteaia laste arv oleks seega 50. Laste arvu mõjutab see, et Toila alevik ja selle läbiümbrus on muutunud noorte perede seas, kes rajavad siia endale kodu, aasta-aastalt populaarsemaks. Analüüsides arengut, mis on esitatud tabelis, ning Toila perspektiivist lähtub, et lähiaastatel võib tekkida vajadus kolmanda rühma avamiseks. Sündidest Toila vallas annab ülevaate tabel 1. Tabelis antud viimase veeru Toila piirkonna laste arv on saadud laste sündimise arvestuse põhjal, millele on lisatud 2000. a sündinud kolm last, kelle pere on kolinud Toilasse ja kes käivad Toila Lasteaias. Lasteaiaealisi lapsi on kodus kaks, kellest ühel on terviseprobleemid. Lapsed tuuakse lasteaeda tavaliselt kaheaastasena. Sündivust arvestades on õppeaastal 2003/2004 Toilas 2 rühma kokku 41 lapsega (laste arv rühmas on suurem normist) ja 2004/2005 Toilas 3 rühma kokku 50 lapsega, 2005/2006 Toilas 3 rühma kokku 50 lapsega jne. Tabel 1 Sünniaasta Sündinud lapsi vallas kokku Toila piirkond 2002 27 12 2001 27 11 2000 30 15 1999 26 7 1998 25 7 1997 14 3 1996 25 10 KOKKU 174 65 7. Lasteaia personal Personali on lasteaias 7,5 ametikohta, sellest 4 on pedagoogid ja 3,5 abipersonal. 7.1. Pedagoogid Toila Lasteaia pedagoogide staažist, haridusest ja ametikohast annab ülevaate tabel 2. Lasteaias töötab viis õpetajat, kelle koormuseks on kokku 4 ametikohta. Kaadri komplekteerimisel on täitmata 0,5 õpetaja ametikohta. Pedagoogiline staaž on kahel pedagoogil üle 24 aasta, kahel õpetajal on staaži üle 10 aasta. Kahel pedagoogil on kõrgharidus, kahel on keskeriharidus ning asenduspedagoogil on keskharidus. Õpetajad on läbinud pikad (160 tundi) täienduskursused. Meie õpetajad on aktiivsed Eesti Lasteaednike Liidu liikmed. 2003. aastal on Ida-Virumaa piirkonna korraldada vabariiklik ELAL-i kokkutulek, mille viime koostöös Voka Lasteaia töötajatega läbi Vokas. Toila Lasteaia pedagoogiline personal tagab lasteaias laste eakohase arendamise läbi õpetuslike-kasvatuslike tegevuste. Muusikaõpetaja eestvedamisel on lapsed saanud palju esineda nii oma majas kui ka väljaspool seda: Jõhvi linnas ja ka Toila Sanatooriumis. Igal aastal osalevad lapsed Toila valla laste lauluvõistlusel. Õpetajad lähenevad igale lapsele individuaalselt, ei võrdle teistega, arendavad seda annet, mis lapsel loomu poolest kaasa antud on. Lapsed käivad palju väljas jalutamas, mängimas ja võimlemas, sest peame oluliseks karastamist. Töötajad on rõõmsameelsed ja hoiavad tervena ka rühma mikrokliima. Puudust tunneme logopeedist, sest abivajajate arv on suur ja Jõhvis abi saamise võimalused on piiratud. Õppetöö toimub õppekava alusel, mis on koostatud lähtuvalt raamõppekavast. Suur osa selles on traditsioonilistel üritustel ja rahvakalendri tähtpäevadel. Meie töötajad on saanud vastava koolituse ja ennast ka kursustel täiendanud. Pedagoogide ja abipersonali vastavusse viimiseks miinimumkoosseisudega on vaja 2003/2004. õppeaastal juurde 1,5 õpetaja ametikohta ja alates 2004/2005. õppeaastast veel täiendavalt 2 õpetajat ja 1 õpetaja abi. Tabel 2 Jrk nr Nimi Ametikoht Koha suurus Pedagoogiline staaž Haridus 1. Maret Kalda juhataja 1,0 25 a 5 k kõrgem 2. Irma Küttis vanemõpetaja 1,0 24 a 7 k kõrgem 3. Helje Saare õpetaja 1,0 14 a 10 k keskeri 4. Reeni Painik muusika- ja liikumisõpetaja 0,5 10 a 5 k keskeri 5. Külliki Joost nooremõpetaja (asendusõpetaja) 0,5 9 k kesk 7.2. Abipersonal Abipersonali koosseisust, ametikohtadest, staažist ja haridusest annab ülevaate tabel 3. Abipersonalist on kaks töötajat õpetaja abid, kelle ülesandeks on abistada õpetajat õppe-kasvatustöö läbiviimisel ja tagada hügieenitingimuste täitmine lasteaia ruumides. Med. õe ülesanneteks on välja töötada nõuetele vastav toitlustuskava ja tagada lastele tervislik ja mitmekülgne toit. Abitöölise ülesanneteks on toitlustamise korraldamine, hügieeninõuete täitmise tagamine söögiruumides ning üldruumide koristamine. Abitöölise 0,25 ametikohta kasutatakse pesumajanduse korraldamiseks. Tabel 3 Jrk nr Nimi Ametikoht Koha suurus Tööstaaž lasteaias Haridus 1. Heidi Simm õpetaja abi 1,0 6 a 8 k kesk 2. Sirje Saksladu õpetaja abi 1,0 7 a 8 k kesk 3. Anneli Tokman med.õde 0,25 8 k keskeri 4. Luule Joost abitööline 1,0 9 k 9 kl 5. Reeni Painik abitööline 0,25 1 a 5 k keskeri Võrreldes eelneva perioodiga on muutused järgmised: 2002. aastal kaotati koka ametikoht seoses tööprotsesside ümberkorraldamisega kogu Allika 6 hoones. 8. Majanduslikud tingimused (hoone, õueala kirjeldus, rahastamine) 8.1. Hoone kirjeldus Lasteaed asub Toila vallale kuuluvas polüfunktsionaalseses hoones, kus asuvad veel apteek, hooldekodu, perearstikeskus ja raamatukogu. Lasteaia kasutuses on hoone idapoolse tiiva teine ja kolmas korrus. Ruumid meie majas on jaotatud vastavalt laste vajadustele. Vanema rühma jaoks on kolmas korrus, kus neil on piisavalt ruumi liikumiseks, õppimiseks, mängimiseks ja puhkamiseks. Noorem rühm asub teisel korrusel. Ühisteks ruumideks on söögisaal ja riietusruum. Kokku on kasutatavat pinda 620 m2. Hoone on Toila valla sotsiaalobjektidest kõige uuem, valminud 1992. aastal. Ehitatud ehitustehnilistele tingimustele vastavalt: keskküte, ruumide kõrgus minimaalselt 3 meetrit, vesi ja kanalisatsioon olemas. Rühmaruumide planeering vastab tervisekaitsenõuetele: asuvad hoone ida- ja lõunapoolses osas, mille tõttu on väga soodsad välisvalguse tingimused. Praegu lasteaias kasutuses olevad ruumid vastavad 36 lapse tingimustele. Ruumide funktsiooni optimeerimisel oleks perspektiivne suurema lastearvuga lasteaed. Kuna hoone ei ole ehitatud spetsiaalselt lasteaia jaoks, siis on ruumide otstarbekamaks kasutamiseks vaja nende lahendust parandada. 10 aasta jooksul ei ole kapitaalremondiks raha eraldatud. On tehtud ainult hädapäraseid jooksvaid remonte. Samuti pole uuendatud sisustust. Jooksva remondi rahadest on korrastatud 2 rühmaruumi. Ida-Virumaa Tervisekaitsetalituse 1999. aasta analüüsist selgub järgmist

noorema rühma magamisruumi on vaja laiendada

tualettruumid vaja välja ehitada ja seadmestada. 8.2. Õueala kirjeldus Õuealana on käsitletud ala lasteaia juures, mida perspektiivis on võimalik välja ehitada. Mänguväljak on ala, kus on olemas mängukonstruktsioonid, mida lapsed aktiivselt kasutavad. Lasteaia õueala asub lasteaia juures, suuruseks on ca 1,1 hektarit. Õueala on spetsiaalselt kavandatud laste mängualaks, ning on rajatud vastavalt 1997. aastal koostatud projektile «Toila Lasteaia haljastusprojekt». Projekt on koostatud arvestades laste vajadusi ning vastavaid nõudeid järgides. Projekt on üles ehitatud eri vanuserühmade vajadusi arvestades perspektiiviga muuta ala Toila laste ühiseks mängualaks. Projektis ettenähtud haljastus on rajatud, osaliselt on paigaldatud mängukonstruktsioonid. 8.3. Rahastamine Lasteaia rahastamine toimub järgmiselt: 1) Toila Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve; 2) lastevanemate poolt tehtavad kulutused: a. toiduraha kuni 16 krooni päevas; b. osalustasu 230 krooni kuus

õppevahendite tasu 70 krooni;

kohatasu moodustab 160 krooni (v.a viimane aasta enne kooli); 3) alates 2000. aastast on Haridusministeerium eraldanud raha õpetajate täienduskoolituseks; 4) 1999. aastal riiklikust ravikindlustusest eraldati raha tervise edendusliku projekti läbiviimiseks. Rahastamisest viimase seitsme aasta jooksul annab ülevaate tabel 4. Tabel 4 Aasta, (laste arv) Vallaeelarvest finantseerimine Lastevanemate poolne finantseerimine Riiklik finantseerimine KOKKU 1997 (46) 644 070,00 644 070,00 1998 (36) 519 230,00 519 230,00 1999 (32) 492 856,68 49 021,00 18 500,00 560 377,68 2000 (30) 441 014,65 59 957,15 4 416,00 505 387,80 2001 (29) 430 438,10 120 463,00 4 160,00 555 106,10 2002 (31) 479 794,52 128 910,25 3 670,00 612 374,77 2003 (40) 525 310,00 148 440,00 4 875,00 678 625,00 Kulutused vallaeelarvest lasteaiale on käesoleval aastal suurenenud 45 515 krooni võrra. 2002. aastal on esitatud projekt Balti-Ameerika partnerlusprogrammile (BAPP) mänguväljaku laiendamise rahastamiseks. Seekord raha ei eraldatud. 2003. aastal taotlesime toetust Hasartmängu nõukogult lasteaia akende vahetamiseks ja elektrisüsteemi korrastamiseks, kuid ilma positiivse tulemuseta. Jätkame projektide kirjutamist Hasartmängu nõukogule ning SAPARD-i programmile edaspidigi, et renoveerida olemasolevaid ruume ja välja ehitada mänguväljakut. Kõige parema ülevaate finantseerimise dünaamikas annab ühe lapse koha maksumus, millest annab ülevaate tabel 5. Kohamaksumus on arvestatud valemi alusel: lasteaia üldkulu / lahutatud vanemate osalus / jagatud laste arvuga / ja jagatud 12 kuuga. Algandmed on esitatud tabelis 4. Tabel 5 Aasta Aasta keskmine laste arv Koha maksumus ühe lapse kohta Toilas kroonides aastas kuus 2003 40 13 133 1 094 2002 31 15 477 1 290 2001 29 14 842 1 237 2000 30 14 700 1 225 1999 32 15 402 1 283 1998 36 14 002 1 167 1997 46 14 423 1 202 2003. aastaks on kinnitatud ühe lapse kohamaksumuseks aastas 14 415 krooni. See number on tegelikkuses muutunud seoses laste arvu muutumisega. Analüüsides kohamaksumust võib välja tuua, et see on püsinud väikeste kõikumistega 1997. aasta tasemel, käesoleval aastal isegi langenud. Lastevanemate ettepanek: Lastevanemate poolne finantseerimine (kohatasu) peaks kajastuma otse laste mängu- ja õppekeskkonna paranemises. Näiteks ühel aastal ostetaks selle eest õue mängumaja, järgneval aastal ühe rühmaruumi sisustus jne. Raha kasutuse otsustaks lasteaia hoolekogu koostöös pedagoogilise nõukoguga. III. SWOT-ANALÜÜS 9. Tugevused Mis on hästi?

Meie lasteaed on väike ning tähelepanu ja aega jagub kõigile lastele.

Kogenud ja mitmekülgsed spetsialistid.

Hea läbisaamine omavahel ja lastevanematega.

Head võimalused looduse tutvustamiseks, kaunis keskkond.

Terviseedenduslik töö – tihe koostöö perearsti ja med. õega.

Lasteaia esteetilise kujundamisega tegelevad töötajad ja lapsed nende juhendamisel. Palju kasutatakse looduslikku materjali, mida jalutuskäikudelt kaasa tuuakse.

Vanemate nõustamine pedagoogilistel teemadel vastavalt vajadusele.

Koostöö kooliga ja valla teise lasteaiaga. 10. Nõrkused Mida peaks parandama?

Mänguväljaku piiratud võimalused, mis vajavad mitmekesistamist ja turvalisuse tagamist.

Raha puudumine ruumide ja mänguväljaku jaoks. Ruumide olukord halveneb pidevalt.

Logopeedi puudumine.

Laste voodid vanemas rühmas vajavad väljavahetamist (praegu kasutame haigla vanu voodeid, mis ei sobi lastele magamiseks).

Arvuti puudumine.

Inventar vananeb ja laguneb.

Saali puudumine ühisüritusteks. Parandamise teed

Õueala järkjärguline väljaehitamine. Selleks rahaliste võimaluste otsimine ja lastevanemate kaasamine.

Sanitaarsõlmede juurdeehitamine: mõlemale korrusele ühe poti ja valamu lisamine.

Nõudepesuruumi remont.

Voodite ostmine.

Kolmanda korruse rühmaruumi remont (saal).

Kasutamiskõlbmatu inventari asendamine uutega: lauanõud, kardinad, triikraud, tolmuimeja, vaibad, telefon.

Arvuti ostmine.

Pidev enesetäiendamine.

Projektide kirjutamine, sponsorite otsimine. IV. VISIOON Toila Lasteaed on traditsioone hoidev kodune lasteasutus, kus suheldakse sõbralikult, tähelepanelikult, heatahtlikult laste ja täiskasvanutega. Hea lasteaed on koht, kus lapsel on hea olla, õppida ja mängida. Annab vajaliku ettevalmistuse kooliminevale lapsele. Lasteaed säilib ja areneb, et kõigil Toila Lasteaia teeninduspiirkonna lastel oleks võimalus käia kodu lähedal lasteaias. V. MISSIOON Toila Lasteaed loob keskkonna ja tingimused, mis soodustavad elukestvaks õppeks vajalike hoiakute kujunemist ja oskuste omandamist koolis toimetulekuks. Lasteaed on kodule partneriks.

Tagada laste turvalisus.

Rollimängude mitmekesistamine koostöös lastevanematega.

Kehalise arengu soodustamiseks huvitava ja mitmekülgse mänguväljaku tegemine.

Laste individuaalsete ja kollektiivsete tööde eksponeerimine.

Jätkata tööd erivajadustega lastega. Lasteaia õpetajast koolitada logopeed.

Tervisekasvatuse propageerimine.

Tugevdada meeskonnatööd laste, pedagoogide ja lastevanemate vahel. VI. ARENGUEESMÄRGID Tulenevalt Toila Lasteaia eespool toodud visioonist ja missioonist on vajalik lasteaeda edasi arendada. Arengu eesmärgid jagunevad kaheks – lähiajalised (2003/2004) ja pikaajalisteks eesmärkideks (2005/2006). 11. Lähiaja eesmärgid

Tagada tingimused koolitusloa pikendamiseks.

Õppe- ja kasvatustöö täiustamine.

Personalitöö parandamine.

Viia Toila Lasteaia ruumid vastavusse tervisekaitsenõuetega.

Viia lasteaia inventar vastavusse tervisekaitsenõuetega.

Õueala korrastamine ja mänguvahendite lisamine.

Traditsioonide väärtustamiseks ning säilitamiseks ennistada lasteaia nimetus «Kalake». 12. Pikaajalised eesmärgid

Taotleda omavalitsuselt õueala eraldamist lasteaia mänguväljakuks.

Kasutada oma töös kaasaegseid töövahendeid: muusikakeskus, arvutid.

Tõsta välispiirete soojapidavust – vahetada aknad, uksed.

Rekonstrueerimisprojekti alusel rühmaruumide ümberehitus.

Renoveerida sisekommunikatsiooni võrgud: elekter, vesi, kanalisatsioon.

Parandada ruumide valgustust, viia vastavusse normidega.

Välja ehitada mänguväljak vastavalt projektile, st kogu küla laste mängukeskuseks väljaarendamine.

Beebikooli tegemine, mis annaks võimaluse lasteaiaeelsete laste arendamiseks spetsialistide juhendamisel. VII. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS 13. Tegevuskava lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks 13.1. Õppe- ja kasvatustöö (haridusalane töö)

Õppekava täiustamine, tegevuskava uuendamine iga aastal pidev

Metoodiliste vahendite täiendamine pidev

Laste arengumappide täitmine pidev

Uute kvaliteetsete ja kaasaegsete õppevahendite ja mängude muretsemine pidev 13.2. Personalitöö

Kvalifikatsioonikoolitused iga 5 aasta järel

Enesehindamise süsteemi väljatöötamine 2003

Sisehindamissüsteemi väljatöötamine ja ellurakendamine 2004 13.3. Viia Toila Lasteaia ruumid vastavusse tervisekaitsenõuetega Ruumide rekonstrueerimiseks projekti tellimine 2004

Hoones jooksvate remonttööde tegemine pidev

Toiduploki väljaehitamine ja sisustamine 2003

Laste turvalisuse tagamiseks radiaatorivõrede paigaldamine 2004

Olemasolevate ruumide baasil saali väljaehitamine 2004

Sanitaarsõlmede väljaehitamine 2004 13.4. Viia lasteaia inventar vastavusse tervisekaitsenõuetega

Osta toidu transportimiseks ja väljastamiseks vastavad nõud 2003

Välja vahetada ambulatooriumi teenindamiseks mõeldud kušetid, mis ei vasta ühelegi lasteasutuses ettenähtud normile 2004

Välja vahetada ning juurde osta rühmaruumide sisustust

(riiulid, lauad, toolid jm) 13.5. Õueala korrastamine ja mänguvahendite lisamine

mänguväljaku väljaehitus – teed, mänguvahendid jm 2003/2004

õueala piiritlemine «kogujaga» 13.6. Toila Lasteaia nime ennistamine

Töötada välja logo – konkurss vilistlaste seas 2003 14. Tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks

Kaasaegse materiaalse baasi loomine (arvutid, muusikakeskus jm) 2005

Taotleda fondidest vahendeid akende jt välispiirete vahetamiseks 2005

Rühmaruumide ümberehituseks taotleda raha fondidest ja valla eelarvest 2005

Taotleda kommunikatsioonisüsteemide ümberehituseks raha fondidest ja valla eelarvest 2005/2006

Taotleda raha valgustuse parandamiseks fondidest ja valla eelarvest 2005/2006

Beebikooli jaoks ühe ruumi sisustamine

Mängukeskuse väljaarendamiseks mänguväljaku täismahus väljaehitamine 2005/2006 VIII. EELDUSED ARENGUSTRATEEGIATE ELLUVIIMISEKS Laste arv aastani 2006 – sündimused aastate lõikes näitab, et Toilas suureneb laste sündivus, mis toob lähiajal kaasa vajaduse avada ka kolmas lasteaiarühm. Vt tabel 5.

Lasteaial on olemas pedagoogide kvalifitseeritud kaader, mis kindlustab koostöös lastevanematega lastele heal tasemel kooliks ja eluks ettevalmistuse. Toila Lasteaias on vajalik säilitada lasteaia juhataja ametikoht, kes organiseerib lasteaia tööd.

Hoone, kus lasteaed asub, on sobiva asetusega ilmakaarte suhtes, mis on ette nähtud ka tervisekaitsenõuetes (suurem osa ruume on avatud ida ja lõuna suunas).

Hoone on valminud 1992. aastal ja on võrdlemisi heas seisundis.

Ruumide pindala on piisav laste arvu suurenemiseks kuni 50 lapseni (pindala 620 m2).

Suure (ca 1 ha) ja haljastatud õueala olemasolu. Kui lapsed on Toila valla tulevik, siis väljaehitatud mänguala oleks Toila valla visiitkaardiks! IX. STRATEEGIATE ELLUVIIMISEKS VAJAMINEVAD INVESTEERINGUD Personali arendamise ja koolitamise finantseerimisvajadus on esitatud tabelis 6. Tabel 6 Jrk nr Tegevus (Lasteaia eelarve ja riiklik rahastamine) 2003 2004 2005 2006 1. 2. Koosseisude vastavusse viimine * Vajalikud ametikohad: õpetaja 1,5 ametikohta * 2 õpetaja ametikohta ja 1 abiõpetaja ametikoht Koolitused: Vanemõpetaja I. Küttis 160 t Muusikaõpetaja R. Painik 160 t Juhataja täienduskoolitus Õpetaja K. Joost Õpetaja H. Saare 160 t Med. õde A. Tokman Abipersonali koolitus Palgatõus Kokku: 16 000.– 3000.– 8000.– 2000.– 1000.– ? 14 000.– 1000.– 8000.– 4000.– 2000.– 15 15 000.– 4000.– 1500.– 1500.– 6000.– 3000.– 15 4000.– 2000.– 2000.– 4000.– 4000.– 15 16 000.– Toila Lasteaia materiaalse baasi parandamiseks on vaja teha järgmised investeeringud (tabel 7) Tabel 7 Jrk nr Tegevused 2003 2004 2005 2006 Vald Lapse- vanem Muu Vald Lapse- vanem Muu Vald Lapse- vanem Muu Vald Lapse- vanem Muu 1. Metoodiliste vahendite täiendamine 3 000 4 000 6 000 8 000 2. õppevahendite ja mängude ostmine 20 000 20 000 20 000 20 000 3. Ruumide rekonstrueerimiseks projekti tellimine 4. Jooksev remont 5 000 5 000 5 000 5. Toiduploki väljaehitamine ja sisustamine 50 000 6. Radiaatorivõrede paigaldamine 10 000 7. Saali väljaehitamine 200 000 8. Sanitaarsõlmede väljaehitamine 100 000 9. Toidunõud 9 550 5 000 10. Lastevoodite ost 60 000 11. Rühmaruumide inventar 6 000 6 000 12. Mänguväljaku väljaehitus 15 000 50 000 15 000 50 000 5 000 15 000 13. Teisaldatav piire õuealale 10 000 14. Ideekonkursi läbiviimine 500 15. Arvutite ost 20 000 16. Muusikakeskuse ost 5 000 17. Akende vahetamine 213 350 18. Rühmaruumide ümberehitamine 19. Kom. süsteemide renoveerimine 20. Valgustuse parandamine 70 000 50 000 21. Beebikooli käivitamine 10 000 22. Kokku 9 550 23 000 370 500 24 000 263 350 116 000 26 000 250 000 26 000 28 000 15 000 KOKKUVÕTE Toila Lasteaial on olemas eeldused, et areneda kõikidele nõuetele vastavaks alusharidust andvaks õppeasutuseks. Selleks on välja töötatud arengusuunad ja tegevuskava nende elluviimiseks. Lisatud on lähiaastate finantseerimisvajadusi kajastav prognoos. Antud arengukava elluviimine tagab tingimuste täitmise koolitusloa saamiseks ning annab võimaluse areneda tänapäevase elukvaliteedini. X. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmise analüüs ja muudatuste tegemine arengukava tegevusplaani toimub õppeaasta lõpus koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Tehakse parandusi vastavalt vajadusele ja lisatakse tegevuskava üheks aastaks. Muudatused esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule. Arengukava kinnitamine toimub Toila Vallavolikogu sätestatud korras. Kinnitatud Toila Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määrusega nr 20 VOKA LASTEAIA NAKSITRALLID ARENGUKAVA 2003/2004–2005/2006. õa TAUST Lasteaed Naksitrallid avati 1. märtsil 1976. aastal. Algselt kuulus lasteaed Kohtla-Järve EPT-le, 1991. aastast Toila külanõukogule ja aastast 1993 Toila Vallavalitsusele. Lasteaed on ehitatud tüüpprojekti järgi 6-le rühmale, kus viibis päeval 130–140 mudilast. Laste arvu vähenedes jäi alles 4 rühma. Aastatel 1991–1994 oli üks rühmaruum 1. klassi õpilaste kasutada. HETKESEIS Lasteaed «Naksitrallid» on Toila valla munitsipaallasteasutusena tegutsev haridusasutus, mis toetades perekonda võimaldab eelkooliealistele lastele hoidu ja alushariduse omandamist ning lapsele suunatud sotsiaalabi andmist (tasuta toit). Toetades lapse perekonda, soodustab lasteaed lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsete vajaduste arvestamist. Lasteaias töötab 4 rühma, mis on komplekteeritud vastavalt laste vanusele, kahes väiksemas rühmas on siiski eri vanuses lapsed. Kuna laste sündivus on aastate läbilõikes kõikuv, siis tuleneb sellest ka rühmades olevate laste arvu kõikumine. Momendil on lasteaia nimekirjas 63 last. Sündivus Voka alevis: 1999 11 last 2000 20 last 2001 7 last 2002 15 last Lasteaia koosseisus on 16,2 ametikohta. PEDAGOOGID Nimi Ametikoht Pedagoogiline staaž Haridus 1. Julie Laur vanemõpetaja 23 a 2 k keskeri 2. Maret Tammiksaar vanemõpetaja 33 a 8 k keskeri 3. Mai Voore õpetaja 26 a 9 k keskeri 4. Riina Erikson vanemõpetaja 23 a 7 k keskeri 5. Urve Niisuke vanemõpetaja 25 a 11 k keskeri 6. Helle Mänd nooremõpetaja 27 a 2 k kesk 7. Eha Rooste muusikaõpetaja 27 a keskeri 8. Epp Randmäe juhataja 26 a 4 k keskeri (õpib kõrgkoolis) TEENINDAV PERSONAL Nimi Ametikoht Tööstaaž Voka lasteaias Haridus 1. Nelli Külaots õpetaja abi 18 a 7 k kesk 2. Katrin Vahtra õpetaja abi 19 a 3 k kesk 3. Tiina Lipp õpetaja abi 7 a 8 k keskeri 4. Svetlana Burdakova õpetaja abi 18 a 5 k 8 kl 5. Milvi Saar majandusjuhataja/pesumasinist 25 a kesk 6. Inna Juhkam majandusjuhataja/pesutriikija 11 a 8 k kesk 7. Lea Kullamä med. õde 4 a 5 k keskeri 8. Luule Saar kokk 27 a 1 k 7 kl 9. Ljudmilla Roosimägi kokk 17 a 5 k keskeri 1998. aastal toimunud valla lasteaedade koosseisude reorganiseerimise tulemusena töötavad Voka lasteaia õpetajad rühmas 35 tundi nädalas, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 236 näeb aga ette lasteaia õpetaja töökoormuseks nädalas 30 tundi rühmatööd + 5 tund enesetäiendust, tundideks ettevalmistamist jm iseseisevat tööd. Puudub ka liikumisõpetaja. Seega võttes aluseks haridusministri 6. detsembri 1999. a miinimumkoosseisude kinnitamise määruse nr 58, on meie lasteaia pedagoogilise koosseisu määrusega vastavusse viimiseks vaja lisaks 1 õpetaja ja 0,5 liikumisõpetaja ametikohta. Lasteaial on riikliku raamõppekava baasil välja töötatud oma õppekava, mille alusel on koostatud ka õppekasvatustöö ürituste temaatika. Õppekavas on rõhuasetus koduloo õppel, samuti laste kehalise aktiivsuse suurendamisel (ujumine basseinis, spordipäevad spordiangaaris ja staadionil, talvel suusatama õppimine). Pedagoogid on lasteaias väga arengumeelsed ja õpihimulised, 5 õpetajat on lõpetanud 160-tunnise täienduskoolituse õppe-kasvatustöö alal, rahaliste vahendite olemasolul võetakse osa lühikursustest. Võimalusel on koolitust saanud ka abipersonal (õpetaja abid, kokad, majandusjuhataja, med. õde). 4 pedagoogile on atesteerimiskomisjoni otsusega omistatud vanemõpetaja ametijärk. RAHASTAMINE Lasteaia eelarve moodustub järgmiselt

Toila Vallavolikogu poolt kinnitatud summad

Lastevanematelt laekuvad summad (toiduraha kuni 16 krooni päevas, õppevahendid 70 krooni kuus, kohatasu 160 krooni kuus (v.a kooliminejad lapsed)

Riigieelarvest eraldatavad summad (õpetajate täienduskoolitus)

Rendi- ja üüritulu EELARVED KUUE VIIMASE AASTA JOOKSUL 1998 999 930.– 1999 1 160 550.– 2000 1 100 250.– 2001 1 193 540.– 2002 1 429 330.– 2003 1 506 265.– Kuna eelarve summadest siiski napib, oleme koostanud eri projekte rahastamiseks ja ka raha saanud. Tänu sellele oleme saanud lastega korraldada suuremaid üritusi, käia basseinis ujumas, muretseda suusavarustuse, korrastada ja uuendada mänguväljakut, korraldada algkooliõpilastele suvelaagreid. Lasteaed vajab korralikku kapitaalremonti. 27 aasta jooksul on hoone küllaltki amortiseerunud. 6 aastat tagasi remonditi katus, võimetekohaselt on tehtud ka sanitaarremonti. Terve hoone renoveerimiseks koos akende vahetamisega oleks tarvis 2 miljonit krooni. Tänu Hasartmängumaksu nõukogu rahastatud projektile summas 230 300 krooni renoveerisime 2002. aasta suvel lasteaia majandusploki. Vallavalitsuse eraldatud 69 000 krooni eest 2002. aasta lõpus muretsesime ka uut köögitehnikat. Lasteaia köök on Virumaa Tervisekaitsetalituse poolt tunnustatud. Hasartmängumaksu nõukogule on 2003. a esitatud projekt lasteaia akende vahetamiseks. Toimuvad ettevalmistused rühmaruumide renoveerimisprojekti rahastamistaotluse esitamiseks SAPARD-i programmile. Kuna osa ruume jäi laste arvu vähenedes tühjaks, oleme leidnud neile kasutamisvõimaluse. Rendime ruumi juuksurile, samuti üürime perekondlike ja ametialaste koosviibimiste läbiviimiseks saali koos köögiga. Talviti tegutsevad meie ruumides tütarlaste klubi, rahva- ja peotantsuringid. Suviti oleme pakkunud algkooli 1.–2. klassi õpilastele võimalust olla lasteaias n.ö päevahoiul (koos lõunasöögiga), seda teenust tahame ka edaspidi pakkuda. Meie lasteaias on toimunud valla koduste laste jõulupeod, noorte perede vastuvõtt, vabariiklik suurte perede kokkutulek, noortelaagrid. Kontserte oleme andnud nii oma valla pensionäridele kui ka välisturistidele Toila Sanatooriumis. Oleme igati avatud ja koostöövalmid. LASTEAIA MOTO

Tänased lapsed on meie homse päeva rikkus. PEDAGOOGILINE SIHT

Anda igale lapsele positiivne enesehinnang, toetuda oma töös iga lapse tugevatele külgedele. VÄÄRTUSED

Inimene, inimsuhted, sõprus

Kodu, pere

Lapsepõlv

Areng

Tervis

Kultuur

Loovus MISSIOON SUUNATA JA SOODUSTADA VÄIKESE INIMESE KASVAMIST, KES

Austaks inimest enda kõrval

Austaks esivanemaid

Toetaks üksteist

Austaks ja tunneks meie kultuuri

Oleks edukas toimetulekuks koolis VISIOON

Turvalisus ja usaldusväärsed suhted

Haritud ja koolitatud kaader

Renoveeritud hoone

Kvaliteetne töö lasteaia säilimise nimel

Tunnustatud ja soovitud õppeasutus Toila valla lastele ja lapsevanematele ARENGUT SOOSIVAD JA TAKISTAVAD TEGURID KOKKUVÕTE SWOT-ANALÜÜSIST TUGEVUSED

Tugev, ühtne, loominguline, koostööaldis kollektiiv

Avatud juhtimine – eeldus heaks tööks

Väljakujunenud traditsioonid ja avatus uuele

Suur huvi enesetäiendamise vastu

Turvaline õueala

Head suhted lastevanematega

Kõrge tase käelistes tegevustes ja kunstimaitses

Hea ruumilahendus NÕRKUSED

Õpetajate 7-tunnine tööpäev

Vähene täienduskoolituse raha võrreldes vajaduse ja soovituga

Rühmades ja saalis vana inventar

Renoveerimist vajav hoone ja õuebassein OHUD

Laste sündivuse kõikumine

Suur osalustasu

Palju töötuid lapsevanemaid

Lasteaiatöö vähene prestiiž ja väikesed palgad

Personali kasvav vanus

Ressursside puudus, materiaalne kitsikus

Signalisatsiooni, öövalve puudumine hoones

Tiik lasteaia kõrval VÕIMALUSED

Projektide kirjutamine, sponsorite otsimine

Efektiivsem töö lastevanematega ja hoolekoguga

Hoida tugevamat sidet kooliga

Koostöö omavalitsuse ja teiste lasteaedadega

Aktiivne osavõtt valla üritustest KOKKUVÕTE TÖÖTAJA ENESEHINNANGU TESTIST Järjestus viiepunktisüsteemis

Tööõhkkonna omapoolne mõjutamine 4,5

Suhtumine oma kolleegidesse 4,3

Lastes isiksuse märkamine 4,2

Kokkulepetest kinnipidamine 4,1

Personali üldine hoiak 3,9

Õnnestumised töös lastega 3,7

Täpsus 3,7

Korralikkus 3,7

Tagasiside andmine kolleegidele 3,6

Püüd oma tööd edasi arendada 3,6

Osalemine ametialastes vestlustes 3,4

Üldine rahulolu oma tööpanusega 3,3

Õnnestumised koostöös lastevanematega 3,3

Omapoolsete arenguideede esitamine 2,4 Keskmine enesehinnangu hinne 3,5. Iga töötaja sai ennast ise kriitiliselt hinnata ja ilmneb, et arenguruumi on küllaldaselt. KOKKUVÕTE KLIENDI RAHULOLUST LASTEAIA TÖÖGA Järjestus viiepunktisüsteemis

Lasteaia toimetulek kasvatustööga 4,4

Rahulolu lasteaia tööga 4,3

Lapsele meeldib lasteaias 4,2

Vanemate ja lapse vastuvõtmine hommikul 4,2

Personali suhtumine 4,2

Olukord taotlustes 4,1

Lasteaia taotlused tõsta oma töö kvaliteeti 4,0

Olemasolevad arendavad- ja mänguvahendid 4,0

Lasteaia ja pere koostöö 3,7

Üritused vanematele 3,7

Vanemate teavitamine 3,7

Lasteaia siseruumide olukord 3,7

Enda informeeritus lasteaia tööst 3,6

Laste õuesoleku tingimused 3,5

Enda panus lasteaia tegevuse õnnestumiseks 3,4 Keskmine hinne 3,9. KAVALITEEDIKÜSITLUS LAPSELE Küsitlus sisaldas 11 küsimust, vastused olid kirja pandud vabas vormis. Vastuste analüüs

Lasteaeda tullakse meeleldi

Siin on palju sõpru

Palju huvitavat tegevust

Palju mängukohti ja mänguasju

Toit maitseb hästi

Rohkem tahaks jalutuskäike, matku

Täiskasvanud on toredad ja mõnusad

Laste eest hoolitsetakse hästi

Ruumid on puhtad ja kenad

Lõunauinakut ei taha

Hommikul on uni ARENGUEELISTUSED

Haridusalase töö arendamise strateegia Tagada Lasteaias Naksitrallid süsteemne alushariduse andmine, pakkuda lastele mitmekülgseid võimalusi enesearenguks.

Personali arendamise ja koolitamisstrateegia Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla kvaliteetne lasteaed Toila vallas, kes tagab lapsele parima alushariduse omandamise töötajate mitmekülgse kompetentsuse kaudu.

Asutuse juhtimise ja arendamise strateegia Kujundada Lasteaias Naksitrallid avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus, tulemuslikult toimiv organisatsioon.

Asutuse ruumi- ja territooriumi arendamise strateegia Muuta Lasteaed Naksitrallid esteetiliselt meeldivaks, turvaliseks, normaalseid olme- ja töötingimusi pakkuvaks asutuseks. TEGEVUSKAVA HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMISEKS VALDKOND, TEGEVUS TEOSTUSAEG VASTUTAJA 1. Tagada süsteemne alushariduse andmine a. asutuse õppekava uuendamine, täiustamine b. töö ainekavadega: loodusõpetus-kodulugu matemaatika emakeel käeline tegevus muusika/liikumine eetiline kasvatus, kombeõpetus draamakasvatus pidev 2003 2004 2004 2005 2005 2004 pidev juhataja, ped. nõukogu ped. nõukogu ped. nõukogu ped. nõukogu ped. nõukogu ped. nõukogu, muusikaõpetaja õpetajad õpetajad 2. Laste arengu jälgimise süsteemi täiustamine a. vaatluspäevikutes tähelepanekute dokumenteerimine lähtudes lapse individuaalsusest b. arenguanalüüsi tabelite süsteemsuse täiustamine c. mängu jälgimise ja suunamise põhimõtete täiustamine d. portfoolio e. kasvumapp igale lapsele e. arenguvestlused lapsevanemaga pidev 2004 2005 pidev pidev õpetajad ped. nõukogu õpetajad õpetajad õpetajad 3. Laste õpikeskkonna arendamine, enesearengu võimaluste loomine a. kunstiõpetuse süvendamine, savi ja klaasitööd, eritehnikad b. loodusõppematerjalide täiendamine c. liikumisõpetuse sisse viimine 2003 2004 2003 õpetajad õpetajad juhataja, vallavalitsus d. muinasjututoa täiendamine, loovuse ja sõnalise väljenduse arendamine e. metoodilises kabinetis õppevahendite baasi uuendamine f. ujumise jätkamine Sillamäe lasteaia ujulas üks kord nädalas 2005 2006 pidev vanemõpetajad juhataja, õpetajad juhataja TEGEVUSKAVA PERSONALI ARENDAMISEKS JA KOOLITAMISEKS Ülesanded

koolitusvajaduste selgitamine

koolituse mõjususe tõstmine seoses personali arendamisega 1. õpetaja tegevus koolitajana asutuse tasandil: – koolitustest tagasiside andmine ped. nõupidamistel – praktilise õppuse korraldamine teistele õpetajatele (metoodilised vahendid, töövõtted) – lastevanemate koolitamine, õpetaja tegevus rühmakoosolekul 2. osaleda maakonna ja riiklike koolitusasutuste korraldatud koolitustel. Koolitusvajaduse määratlemise alused

seadusandlus

arenguvestlus juhatajaga

asutuse sisehindamise tulemused. Koolituse eesmärk

tõsta kõigi õpetajate professionaalset taset lähtuvalt kvalifikatsiooninõuetest, kindlustada õpetaja koolituse raamnõuete täitmine

tõsta töötajate tööalast kompetentsust ja valmisolekut tulla toime uuenenud ülesannete täitmisega koolieelses lasteasutuses

õpetaja abide, majandusjuhataja, tervishoiutöötaja ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine. TEGEVUS 2003 2004 2005 2006 1. Koosseisude vastavusse viimine Vajalikud ametikohad: õpetaja 1,0 kohta liikumisõpetaja 0,5 kohta 2. Koolitused: Õpetaja M. Voore 160 t täienduskoolitus Õp. abi N. Külaotsa 160 t täienduskoolitus Nooremõpetaja H. Männi täienduskoolitus Vanemõpetaja J. Lauri täienduskoolitus Vanemõpetaja U. Niisukese 160 t täienduskoolitus Juhataja täienduskoolitus Abipersonali koolitus Palgatõus X 4000.– 3000.– 8000.– 3000.– ? 4000.– 8000.– 3000.– 15% 4000.– 4000.– 15% 4000.– 4000.– 4000.– 15% TEGEVUSKAVA ASUTUSE JUHTIMISEKS JA ARENDAMISEKS TEGEVUS TEOSTUSAEG VASTUTAJA 1. Lasteaiategevuse, alushariduse põhimõtete tutvustamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine Sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus – asutuse infoblukett – tegevuse tutvustamine valla lehes – interneti püsiühendus, kodulehekülje loomine – lahtiste uste päevad – õppekäigud teistesse lasteaedadesse 2004 pidev 2005 üks kord aastas üks kord aastas ped. nõukogu vanemõpetajad juhataja, IT juht õpetajad juhataja 2. Lasteaia ja pere koostöö, lastevanemate nõustamine – pidev infovahetus lapse arengu kohta (õpetajad, logopeed, pere, tervish. töötaja) – kasvumapp igal lapsel rühmas, lapsevanemal võimalus tutvuda – arenguvestluse süsteemi arendamine – lastevanematele rühmaõhtute korraldamine, lektorite kutsumine 3. Lasteaia töökorralduse täiustamine – tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust, selleks toimuvad eraldi: pedagoogilised nõupidamised org. arengunõupidamised infotunnid abipersonali infotunnid – personali sisehindamissüsteemi juurutamine – ametijuhendite uuendamine – ergutusstiimulite rakendamine (kiitused, preemia) – koostöö hoolekoguga – sotsiaalteenuste pakkumine (noortelaagrid, supiköök) – tuluõhtute korraldamine 4. Juhataja tegevus on suunatud sisekliendi vajaduste rahuldamisele, et siseklient saaks rahuldada väliskliendi vajadusi (personal – laps ja lapsevanem) pidev alates 2003/2004 2005 üks kord aastas pidev 2003/2004 2005 pidev pidev rahal. võimal. olemasolul üks kord aastas pidev õpetajad õpetajad ped. nõukogu õpetajad juhataja juhataja juhataja juhataja õpetajad, abipersonal juhataja juhataja TEGEVUSKAVA RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISEKS TEGEVUS 2003 2004 2005 2006 1. Kapitaalmahutused: – Saali renoveerimine – Rühmaruumide renoveerimine – Õuebasseini renoveerimine 100 000.– 20 000.– 200 000.– 200 000.– 200 000.– 2. Inventar: – Saali toolid (20 suurt, 20 väikest) – Saali kardinad – Pesumasin – Õmblusmasin – Pliit – Laste sahtelvoodid 3. Õppevahendid – Arvuti – Videomakk – Muusikakeskus saali 15 000.– 3000.– 5000.– 25 000.– 20 000.– 6000.– 25 000.– 8000.– 15 000.– 25 000.– 8000.– ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogilisel nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ja lisatakse tegevuskava veel üheks õppeaastaks.

Arengukava täitmisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: – täidetud eesmärkide osakaalust – lapsevanemate rahulolu uuringust – personali analüüs-hinnang tegevusest

Arengukavasse vajadusel tehtavad muudatused esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks uue õppeaasta septembris – lähtuvalt eelmise perioodi analüüs-hinnangu tulemustest – Toila valla arengukava muudatustest

Lasteaia pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused ning arengukava muudatused esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks

Arengukava kinnitamine toimub Toila Vallavolikogu sätestatud korras