Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — KO, 5, 115

Võttes aluseks elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 punkti 2, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Viljandi linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Volikogu 28. aprilli 1995. a määrus nr 50 «Asustamata eluruumidest»; 2.2. Viljandi Volikogu 28. veebruari 1997. a määrus nr 6 «Viljandi Volikogu 28. aprilli 1995. a määruse nr 50 täiendamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 27. detsembri 1999. a määrusega nr 11 Viljandi linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi linna omandis olevate eluruumide (edaspidi eluruum) valdamise, kasutusse andmise ja käsutamise alused ning seda korraldavate organite pädevuse. Kord ei reguleeri sotsiaaleluruumide üürile andmist. 1.2. Korraga reguleerimata küsimuste lahendamisel võetakse aluseks Viljandi Linnavolikogu 25. märtsi 1993. a määrusega nr 13 kinnitatud «Viljandi linna omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» ja Viljandi Linnavolikogu 19. detsembri 1997. a määrusega nr 23 (RTL 1997, 269/270, 1123) kinnitatud «Linnavara võõrandamise kord». 1.3. Korras käsitletakse eluruumina elamut, korterit ja korteriomandit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. 1.4. Eluruumide arvestuse pidamist korraldab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kes oma korraldusega määrab haldaja asutuse. II. ELURUUMIDE OMANIKU ÕIGUSTE TEOSTAMINE 2.1. Viljandi linn omandab eluruume: 2.1.1. ostmisega; 2.1.2. pärimisega; 2.1.3. uute ehitamisega; 2.1.4. kinkelepinguga; 2.1.5. munitsipaliseerimisega; 2.1.6. peremehetuks tunnistamisega. 2.2. Viljandi linna kui eluruumide omaniku õiguste teostajana: 2.2.1. Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu): 2.2.1.1. otsustab asustamata eluruumide üürile andmise, välja arvatud korra punktis 2.2.2.1 sätestatud juhtudel; 2.2.1.2. kehtestab üüri piirmäära; 2.2.1.3. otsustab uute eluruumide ehitamise; 2.2.1.4. otsustab eluruumi tööandja eluruumi hulka või tööandja eluruumi hulgast väljaarvamise; 2.2.1.5. määrab kindlaks eluruumid, mida ei erastata. 2.2.2. Viljandi Linnavalitsus: 2.2.2.1. otsustab asustamata eluruumide üürile andmise omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikule; 2.2.2.2. arvab eluruumi välja eluruumide hulgast; 2.2.2.3. otsustab külgnevate eluruumide ühendamise lähtuvalt hoone konstruktsioonilahendusest ning ruumide kasutamise otstarbekusest ja ohutusest; 2.2.2.4. muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 2.2.3. Viljandi linna eluruumide haldamise asutus (edaspidi asutus): 2.2.3.1. teostab eluruumi valdaja (üürileandja) funktsioone; 2.2.3.2. kontrollib üürilepingute täitmist ja esindab linna kohtus üürilepingu täitmisest tulenevates vaidlustes; 2.2.3.3. vahendab kommunaalteenuseid ja korraldab elamute hooldus- ja remonditöid; 2.2.3.4. täidab muude volikogu või linnavalitsuse õigustloovate aktidega tema pädevusse antud ja eluruumidega seotud ülesandeid. III. ELURUUMI KASUTAMINE ÜÜRILEPINGU ALUSEL 3.1. Üürilepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks on volikogu otsus, korra punktis 2.2.2.1 sätestatud juhtudel linnavalitsuse korraldus. 3.2. Asustamata eluruume antakse üürile: 3.2.1. isikutele, kes on eluruumi taotlejana arvele võetud, sealjuures esimese eelistusena omandireformi õigustatud subjektidele tagastatud eluruumide üürnikud, kes on kohtu korras välja tõstetud omandireformi aluste seaduse paragrahvi 121 lõike 4 punkti 2, 3 või 4 alusel; 3.2.2. teistele isikutele volikogu igakordse otsuse alusel. 3.3. Linnavalitsus moodustab korterikomisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle põhimääruse. Komisjoni koosseisu kuuluvad eluruumide omaniku õiguste teostajate esindajad, omandireformi käigus tagastatud majade üürnike ühenduse ja tagastatud majade omanike ühenduse esindajad. Komisjon teeb ettepanekuid asustamata ja vabanenud eluruumide üürile andmiseks või erastamiseks enampakkumisel. 3.4. Eluruumi üürile andmist korraldab asutus. Eluruumi taotlejale teatatakse kirjalikult üürileandmise otsusest ja kohustusest sõlmida üürileping kümne päeva jooksul arvates üürileandmise otsuse teatavakstegemise päevast. 3.5. Korra punktis 3.4 sätestatud tähtaja jooksul üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmise korral tühistatakse eluruumi üürileandmise otsus. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel pikendatakse üürilepingu sõlmimise tähtaega. 3.6. Üürileping sõlmitakse viieks aastaks, kui seaduse või volikogu või linnavalitsuse õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti. 3.7. Eluruumi üürnikul on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul taotleda asutuselt: 3.7.1. nõusolekut üürniku perekonnaliikme majutamiseks. Abikaasa ja alaealiste laste majutamisel nõusolekut ei ole vaja taotleda; 3.7.2. nõusolekut eluruumi allüürile andmiseks; 3.7.3. nõusolekut ajutiste elanike majutamiseks tähtajaga üle poolteise kuu; 3.7.4. üürilepingu muutmist seoses üürilepingu eseme muutumise või vahetusega; 3.7.5. üürilepingu pikendamist. 3.8. Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest õigus nõuda asutuselt enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. 3.9. Korra punktidest 3.7 ja 3.8 tulenevad otsustused vormistatakse asutuse juhataja käskkirjaga. IV. ELURUUMIDE KÄSUTAMINE 4.1. Eluruumide käsutamine korra mõttes on: 4.1.1. võõrandamine, sealhulgas erastamine; 4.1.2. väljaarvamine eluruumide hulgast. 4.2. Eluruum on erastamise objektiks, kui see on Viljandi linna omandis eluruumide erastamise seaduse jõustumisel või on antud Viljandi linna omandisse erastamisseaduse või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel. Eluruum erastatakse eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. 4.3. Korteriomandi seadmisel erastatakse eluruum korteriomandina. 4.4. Erastamise objektiks mitteolevaid eluruume võõrandatakse linnavara võõrandamise korras sätestatud alustel ja korras. 4.5. Eluruum arvatakse linnavalitsuse korraldusega eluruumide hulgast välja: 4.5.1. seoses ümberehitamisega/-muutmisega mitteeluruumiks; 4.5.2. kui see kuulub lammutamisele.