Ülenurme Vallavolikogu — Vallamaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine — KO, 4, 101

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6, Ülenurme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Vallamaale hoonestusõiguse seadmise kord Ülenurme vallas» vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises kataloogis. 3. Määrus jõustub 15. detsembril 1999. a. Volikogu esimees Aavo LANG Kinnitatud Ülenurme Vallavolikogu 14. detsembri 1999. a määrusega nr 18 Vallamaale hoonestusõiguse seadmise kord Ülenurme vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Ülenurme valla omandis oleva maa (edaspidi vallamaa) kasutada andmist hoonestusõiguse alusel. 2. Käesoleva korra alusel seatakse vallamaale hoonestusõigus: 2.1. vallamaad rendi- või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad ostueesõigusega erastada või kellel puudub õigus maa ostueesõigusega erastamiseks; 2.2. hoonestamata vallamaale avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras. 3. Hoonestusõigust ei seata kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata ega ehituse üksikule osale nagu korrus. 4. Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud vallamaa rendile- või tasuta kasutusse andmine, mille eesmärgiks on ehitise püstitamine, või on sõlmitud vallamaa rendi- või tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse sellele maale hoonestusõigus, kui seadustest või käesolevast korrast ei tulene teisiti. Enne käesoleva korra jõustumist toimunud hoonestamata vallamaa rendileandmise konkursi tulemused võrdsustatakse hoonestusõiguse seadmise konkursi tulemustega juhul, kui maa anti rendile ehitise püstitamiseks. 5. Vallamaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused määrab vallavalitsus, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. 6. Hoonestamata vallamaale seab hoonestusõiguse vallavalitsus tähtajaga kuni 50 aastat. Hoonestusõiguse seadmise tähtajaga üle 50 aasta otsustab vallavalitsuse taotlusel vallavolikogu. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama: 6.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurust, asukohta, sihtotstarvet ja katastritunnust; 6.2. hoonestusõiguse tähtaega; 6.3. hoonestusõiguse tasu suurust ja maksmise korda. 7. Hoonestamata vallamaale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. Pakkumise viisi määrab hoonestusõiguse seadja. 8. Otsustuskorras annab vallavalitsus hoonestusõiguse ainult käesoleva korra punktis 2.1 toodud juhul (enampakkumiseta). II. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE 9. Hoonestusõiguse seadmise võivad algatada vallavalitsus, füüsilised või juriidilised isikud. Taotlus hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse vallavalitsusele vastavalt käesoleva korra juurde lisatud vormile. 10. Vallamaale hoonestusõiguse seadja määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse ja hoonestusõiguse seadmise tingimused. Hoonestusõiguse taotleja on kohustatud 15 kalendripäeva jooksul tingimused vastu võtma või esitama oma taotlused. Nimetatud tähtaja jooksul vastamata jätmise korral loetakse maale hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks ilma märkusteta. Vallavalitsus vaatab ettepanekud läbi 15 kalendripäeva jooksul. 11. Vallamaa hoonestusõiguse tingimused määratakse olenevalt hoonestusõiguse andmise tähtajast kas vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega, milles märgitakse järgmised tingimused: 11.1. vallamaa hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega asjaõigusseadusele; 11.2. koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 11.3. hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 11.4. pakkumise viis (avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine); 11.5. osavõtutasu ning tagatisraha suurus ja tasumise kord; 11.6. nõutavad tagatised (eelläbirääkimistega pakkumise korral); 11.7. enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija. 12. Hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras viib läbi vallavalitsuse poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon kooskõlas käesoleva korra ja muude õigusaktidega. 13. Teate vallamaale hoonestusõiguse seadmise konkursi kohta (avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine) avaldab vallavalitsus vähemalt üks kuu enne pakkumiste esitamise tähtaega ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Teates näidatakse ära: 13.1. pakkumise korraldaja; 13.2. pakkumise viis; 13.3. maatüki asukoht, suurus ja katastritunnus; 13.4. maa sihtotstarve; 13.5. hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 13.6. hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 13.7. osavõtutasu ning tagatisraha suurus, nende tasumise kord; 13.8. avalduste esitamise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis; 13.9. konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. 14. Enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes: 14.1. on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha; 14.2. on kirjalikus avalduses nõustunud enampakkumise tingimustega. 15. Pakkumisel osalemiseks peab taotleja esitama pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 15.1. taotleja nimi ja isikukood (juriidilise isiku puhul nimi, registreerimisnumber ja kehtiv koopia äriregistri B-kaardist); 15.2. taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; 15.3. kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega). 16. Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. 17. Hoonestusõiguse seadmise pakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu 5% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte üle 5000 krooni ja mitte alla 1000 krooni, samuti tagatisraha 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast. Osavõtutasu summadest kaetakse pakkumiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud. Tagatisraha osavõtjatele tagastatakse, võitjale võidakse arvestada hoonestusõiguse aastatasu katteks. 18. Kui konkursil osaleb ainult üks isik, loetakse tema pakkumise võitnuks. 19. Otsuse pakkumise tulemuste kinnitamise või võitja määramise kohta teeb vallavalitsus viieteistkümne päeva jooksul. 20. Pakkumise läbiviimise kohta võib pakkumise korraldajale esitada kirjaliku protesti kolme tööpäeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavakstegemist või eelläbirääkimistega pakkumise lõppemist. Pakkumise korraldaja registreerib saadud protesti, vaatab selle läbi ja esitab koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates hoonestusõiguse seadjale, kes viie päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 21. Pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud pakkumise korda või hoonestusõiguse seadja on võtnud käesoleva korra punkti 20 kohaselt vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. 22. Pakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei laekunud ühtegi pakkumise tingimustele vastavat avaldust. Teistkordse pakkumise korraldamisel võib vallavalitsus muuta pakkumise tingimusi. 23. Osavõtutasu ja tagatisraha ei tagastata osavõtjatele, kelle süül nurjati konkurss. III. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE SUULISE ENAMPAKKUMISE TEEL 24. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui komisjoni koosseisu osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. Komisjoni mõne liikme taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid. 25. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha tasumist, ning annavad allkirja selle kohta, et on teadlikud enampakkumise korrast ja tingimustest. Kui on tegemist esindusega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. 26. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 25 ettenähtud allkirja või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisele ei lubata. 27. Enampakkumises osaleda soovijad, kes on täitnud käesoleva korra punkti 25 nõuded, registreeritakse enampakkumises osalejana ja neile väljastatakse registreerimisnumber, mille all nad esinevad kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ja aadressid kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 28. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 29. Pärast käesoleva korra punktides 24–27 nimetatud toiminguid teeb enampakkumise läbiviija teatavaks alghinna ja pärast vastavat märguannet alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 30. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 31. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse tasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollile allkirja selle kohta, et juhul kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta pakutud hoonestusõiguse tasu ning täidab kõik enampakkumisega seotud tingimused. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesolevas punktis nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. IV. KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE KORD 32. Kirjalikul avalikul enampakkumisel esitatakse pakkumised kinnistes ümbrikutes märkega «Pakkumine» vahetult komisjonile või saadetakse need posti teel vallavalitsusse. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 33. Pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 14–16 nõuetele ja sisaldama täiendavalt järgmisi andmeid: 33.1. pakkumise suurus (hoonestusõiguse aastatasu) sõnadega; 33.2. pakkumise esitaja allkiri, juriidilisel isikul pitser ja pakkumise esitaja volitusi tõendav dokument. 34. Ümbrikud avab komisjon enampakkumise teates märgitud kellaajal. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 35. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta esitatud tingimustele, ei arvestata. Nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge tema mitteosalemise põhjuse kohta. 36. Enampakkumise võitja on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, antakse need pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui 5%. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõige suurem pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud isikutest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitja teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud isik. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui 5%, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab pakkumise korraldaja. V. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE TEEL 37. Hoonestusõiguse seadmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 8 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumiste esitamise tähtaja. Lisatingimusteks võivad olla ehitus- ja projekteerimistähtajad jms. 38. Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised kirjalikult. Pakkumised esitatakse käesoleva korra punktides 15 ja 32 sätestatud korras. 39. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii hoonestusõiguse tasu kui ka nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 40. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon teates märgitud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 41. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata. 42. Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne ning avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. 43. Eelläbirääkimistele kutsutakse komisjoni poolt nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse tasu kohta. 44. Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks. Eelläbirääkimistega pakkumisel ei pea parima pakkumisena käsitama kõrgeima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitada teise osaleja tehtud pakkumist paremana. Sobivate pakkumiste puudumisel on otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 45. Komisjoni otsus hoonestaja, läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse ja valla poolt lepingut sõlmima volitatud isiku määramiseks vormistatakse olenevalt hoonestusõiguse tähtajast kas vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega. 46. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole kahe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist sõlminud lepingut, on vallavolikogul või vallavalitsusel õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Parima pakkumise teinud isiku poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata. VI. HOONESTUSÕIGUSE AASTATASU MÄÄRAMINE 47. Hoonestusõiguse aastatasu määrab vallavalitsus, lähtudes maa maksustamishinnast, või vajadusel tellib maa erakorralise hindamise. 48. Hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltub katastriüksuse sihtotstarbest (maakasutuse sihtotstarbest) järgmiselt: ärimaa – 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; tootmismaa – 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; transpordimaa – 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul – 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. 49. Kui hoonestusõiguse aluseks on rendileping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, määratakse hoonestusõiguse tasu vastavalt käesoleva korra punktis 48 sätestatud määradele, võttes aluseks hoonestusõiguse tasu määramise ajal kehtiva maa maksustamishinna, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VII. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU SÕLMIMINE 50. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus pakkumise võitjaga pakkumise tulemuste kinnitamisel määratud hoonestusõiguse aastatasu suuruses. Vallavalitsus või vallavolikogu, kinnitades komisjoni otsuse, volitab oma korraldusega või otsusega ühe vallavalitsuse liikme sõlmima võitjaga hoonestusõiguse ja asjaõiguslepingu. 51. Kui pakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise korraldajal õigus tühistada pakkumise tulemused ja korraldada uus pakkumine. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. Tagastamata jääv tagatisraha kantakse vallaeelarvesse. 52. Hoonestusõiguse tasu laekub Ülenurme valla eelarvesse. 53. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus. 54. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. 55. Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 56. Vallavalitsusel on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 57. Maa parendamine hoonestaja poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjal hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks. 58. Vallamaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta vallavalitsus ehitusloa saamise ja maa puuduste eest. 59. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 60. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkuleppe hoonestusõiguse koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise suuruse muutmise ning sellekohaste kannete kinnistusraamatusse tegemise kohta. 61. Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt. Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. 62. Enne hoonestusõiguse kandmist kinnistusraamatusse korraldab hoonestusõiguse seadja valla kinnistu ja seda koormava hoonestusõiguse kandmise vallavara registrisse. 63. Hoonestusõiguse võõrandamisel on vallavalitsusel ostueesõigus vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 249 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 20. 64. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad vallamaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitust ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Vallavalitsusel on õigus esitada äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine. Lisa 1 «Vallamaale hoonestusõiguse seadmise kord Ülenurme vallas» juurde

width="510" height="364" align="top"> Lisa 2 «Vallamaale hoonestusõiguse seadmise kord Ülenurme vallas» juurde