Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määruse nr 13 "Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded" muutmine — RTL, 122, 1961

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Muuta Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määruse nr 13 «Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded» (RTL 2002, 83, 1275) lisa 6 «Investeerimisteenuste aruanne» ja lisa 7 «Bilansiväliste tehingute aruannete valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused» osa III «Investeerimisteenuste aruanne (lisa 6)» ning kinnitada need uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrus nr 31 «Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded» (RTL 1999, 6, 61; 106, 1349; 2001, 139, 2071; 2002, 83, 1275; 2002, 112, 1623). 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 21. novembri 2003. a määrusega nr 11 Lisa 6 INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes kuuluvad kajastamisele: a) klientide varadeks ja kohustusteks olevate instrumentide aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks (vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 43 punktile 5); b) klientide väärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks («Väärtpaberituru seaduse» § 44 punkt 1); c) residentsete klientide poolt omatavate – alapunktides a ja b nimetatud – instrumentide käibed, mis tekivad tehingutest makse vastu ning nendega seotud intressidest ja dividendidest juhul, kui instrumendid paiknevad väljaspool Eestit (nt väljaspool Eestit avatud väärtpaberikontodel paiknevad väärtpaberid) ja/või kui instrumentide emitendiks/vastaspooleks on mitteresident. 1.2. Aruande valdkonda ei kuulu: a) Eesti väärtpaberite keskregistris kliendi nimel avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite jäägid, mis ei ole aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks; b) instrumentide käibed, mis tekivad maksevabadest tehingutest, korporatiivsetest sündmustest ja panditehingutest; c) kõik Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite käibed; d) väärtpaberi hoidmise teenuse objektiks olevad tuletisväärtpaberid; e) kliendi poolt teenuse ostmise tagajärjel aruandva krediidiasutuse ees tekkinud teenustasukuludest jms kuludest koosnevad kohustuste jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende instrumendi jääkide, deebet- ja kreeditkäivete ja intresside ning dividendide summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 246. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse üks kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. kliendi riigi kood 2. kliendi liik 3. instrumendi tüüp 4. instrumendi liik 5. instrumendi riigi kood 6. instrumendi paiknemine 7. teenuse liik 8. eritingimus 9. instrumendi jääk 10. instrumendi deebetkäive 11. instrumendi kreeditkäive 12. intressid ja dividendid 1. Kliendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui aruandev krediidiasutus osutab teenust kliendile, kelle väärtpaberid paiknevad kolmanda isiku poolt avatud väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kliendi riigi kood isiku järgi, kelle nimel väärtpaberikonto või esindajakonto on avatud. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 2. Kliendi liigi identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 3. Instrumendi tüübi identifikaator Kohustus 1 Vara 2 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi tüüp. Tüübi määratlemisel lähtutakse põhimõttest, kas aruandereal näidatav instrument on kliendi vara või kohustus. Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse instrumendi tüübiks 2 «Vara». 4. Instrumendi liigi identifikaator Aktsia ja osa 1 Lühiajaline võlakiri 9 Pikaajaline võlakiri 10 Tuletisväärtpaber 3 Hoius 5 Rahaline laen 6 Investeerimisfondi osak 7 Muu 8 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument, mis on krediidiasutuse halduses või on antud aruandva krediidiasutuse poolt lepingu järgi kellegi hallata, sh väärtpaberid, mis on kliendi poolt repo-tehingutega müüdud või välja laenatud. Kui ühe kliendi investeerimisportfelli kuulub mitu erinevatinstrumenti, tuleb need näidata erinevatel aruanderidadel. Võlakirja tähtaja määratlemisel tuleb lähtuda võlakirja lepingulisest tähtajast. 5. Instrumendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevate instrumentide emitendi/vastaspoole residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui instrumendi emiteerija/vastaspoole riiki pole võimalik residentsuse järgi identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui instrumentide emitendi/vastaspoole residentsust pole võimalik täpselt identifitseerida, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumisel väärtpaberite hoidmise koha riigist. Väärtpaberite (v.a tuletisväärtpaber) puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle emitendi residentsus, tuletisväärtpaberite, hoiuste ja laenude puhul tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev krediidiasutus kliendi nimel tehingu sooritas. 6. Instrumendi paiknemise identifikaator Kliendi arvelduskonto 2 Krediidiasutuse väärtpaberikonto 3 Krediidiasutuse esindajakonto 4 Kliendi väärtpaberikonto 5 Muu 6 Siin näidatakse, kus paikneb krediidiasutuse poolt hallatav väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument. Krediidiasutuses hoitavate kliendi rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 2 «Kliendi arvelduskonto». Kui väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse nimel avatud väärtpaberikontodel või kliendi nimel kolmanda poole juures avatud väärtpaberikontol, märgitakse identifikaatoriks vastavalt 3 «Krediidiasutuse väärtpaberikonto», 4 «Krediidiasutuse esindajakonto» või 5 «Kliendi väärtpaberikonto». Kui aruandval krediidiasutusel ei ole tehniliselt võimalik eristada, kas kliendi väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kokkuleppeliselt paiknemise identifikaatoriks 3 «Krediidiasutuse väärtpaberikonto». Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks olevate tuletisväärtpaberite puhul märgitakse paiknemise identifikaatoriks 6 «Muu». Instrumendi paiknemise identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 «Vara». Instrumendi tüübi 1 «Kohustus» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive. 7. Teenuse liigi identifikaator Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus 1 Väärtpaberite hoidmise teenus 3 Siin näidatakse, millist teenust aruandev krediidiasutus kliendile osutab. Väärtpaberite hoidmise teenuse objektidena näidatakse ainult need väärtpaberid, mille osas osutatakse ainult väärtpaberi hoidmise teenust. Väärtpaberite puhul, mis on üheaegselt nii väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse kui ka väärtpaberite hoidmise teenuse objektideks, määratakse identifikaatoriks 1 «Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus». 8. Eritingimuse identifikaator Repo 1 Laen 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse 1 «Repo» all näidatakse kliendi väärtpaberid, mis on repo-tehinguga müüdud, 6 «Laen» all need väärtpaberid, mis on välja laenatud, 7 «Tagatis» all need väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevad instrumendid, mis on tagatisena panditud. Eritingimuste identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 «Vara». Instrumendi tüübi 1 «Kohustused» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive. Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse eritingimuseks 4 «Eritingimusteta». 9. Instrumendi jääk Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi jääk aruandeperioodi lõpu seisuga krediidiasutuse poolt fikseeritud hinnas (nt väärtpaberid) või lepingulises väärtuses (nt hoiused, laenud). Väärtpaberitel (v.a tuletisväärtpaberid), mille hinda krediidiasutusel määrata ei ole võimalik, näidatakse jääk tema nominaali järgi. Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive, märgitakse jäägiks 0 (null). 10. Instrumendi deebetkäive Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud deebetkäive, s.o vara soetamine/märkimine või kohustuse tasumine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud käive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisväärtpaberite puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o makstud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null). 11. Instrumendi kreeditkäive Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud kreeditkäive, s.o vara realiseerimine/lunastamine või kohustuse võtmine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud kreeditkäive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisväärtpaberite puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o saadud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null). 12. Intressid ja dividendid Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevatelt instrumentidelt laekunud/makstud intressid ja dividendid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas laekunud/makstud intressid ja dividendid hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Kõikide Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse intresside ja dividendide summaks 0 (null). Lisa 7 BILANSIVÄLISTE TEHINGUTE ARUANNETE VALDKONDA KUULUVATE TEHINGUGRUPPIDE SELGITUSED III. INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANDES KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED 1. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh nende poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusi. Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) § 8 lõikele 2 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse investeerimisfondi vastavalt «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) § 4 lõikele 1. Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-le 5, v.a kindlustusandjad ja pensionifondid. Finantseerimisasutuste all kuuluvad kajastamisele ka hoiu-laenuühistud, investeerimisfondid, liisingteenuseid ja välissularaha vahetusteenust pakkuvad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, Tagatisfond, maaklerid (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtjad jne. Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikele 1. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik isik omab valitsevat mõju (kontrolli). Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuulub ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Siia ei kuulu keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla kuuluvad «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mida ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. Keskpank. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega. 2. Instrumentide grupeerimisel kasutatud mõisted Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. Lühiajaline võlakiri. Lühiajaline võlakiri on võlakiri, mille lepinguline lunastustähtaeg on kuni 12 kuud. Pikaajaline võlakiri. Pikaajaline võlakiri on võlakiri, mille lepinguline lunastustähtaeg on pikem kui 12 kuud. Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus investeerimisühingu ees, mis tuleneb kontopidaja ja investeerimisühingu vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varast.