Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-15-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2003. a kohtuotsus Jelena Fetissova süüdistuses KrK § 210^2 lg 2 p 4, § 202^5 lg 1 ja § 15 lg 2 - § 139 lg 1 järgi — RT III, 35, 361
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nime Kohtuasja number 3-1-3-15-03 Otsuse kuupäev 20. november 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi Jelena Fetissova süüdistuses KrK § 210 2 lg 2 p 4, § 2025 lg 1 ja § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu kohtuniku 27. veebruari 2003. a määrus Jelena Fetissovale uue liitkaristuse moodustamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jelena Fetissova, avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21. oktoober 2003. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss, Jelena Fetissova kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Resolutsioon Juhindudes AKKS §-st 779, § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu kohtuniku 27. veebruari 2003. a määrus Jelena Fetissovale kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse muutmata jätmise osas. 2. Karistusseadustiku § 64 lg 3 alusel mõista Jelena Fetissovale KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust. 3. Muus osas jätta määrus muutmata. 4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 5. Välja mõista Jelena Fetissovalt 619,50 kr (kuussada üheksateist krooni ja viiskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 7. juuni 2002. a otsusega tunnistati Jelena Fetissova süüdi KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi, karistuseks mõisteti talle viis aastat vabadusekaotust; § 202 5 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti kolm kuud vabadusekaotust ja § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks neli kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Jelena Fetissovale viis aastat üks kuu vabadusekaotust. KrK § 47 alusel jäeti karistus tingimuslikult täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga. 2. 17. veebruaril 2003. a esitas prokurör Luule Pello Tallinna Linnakohtule taotluse vabastada Jelena Fetissova karistusest KrK § 202 5 lg 1 järgi. 3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 27. veebruari 2003. a määrusega vabastati Jelena Fetissova temale KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest, kuna KarS-i järgi ei olnud tegemist enam kuriteoga. Karistuse kuritegude kogumi eest – viis aastat üks kuu vabadusekaotust – jättis kohtunik aga muutmata. Menetlus Riigikohtus 4. Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale esitas Jelena Fetissova avalduse kohtuvea parandamiseks. 4.1. Avaldaja märgib, et jättes muutmata talle kuritegude kogumi eest mõistetud lõppkaristuse, ei ole kohtunik arvestanud asjaoluga, et see ületab KarS-is ettenähtud võimaliku karistuse ülemmäära. Seetõttu palub Jelena Fetissova viia tema karistus kooskõlla seadusega. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis riigiprokurör M. Püss, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel leidis samuti, et J. Fetissovale mõistetud karistust võiks vähendada, märkides samas, et võimalikuks sanktsiooni ülemmääraks on KarS § 184 lg 2 järgi kümme aastat vabadusekaotust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on õigustatud ja tuleb rahuldada. 6.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et pärast J. Fetissova karistusest vabastamist KrK § 2025 lg 1 järgi tulnuks talle mõista KarS-i sätete alusel uus liitkaristus, mille käigus pidanuks kohus võrdlema kriminaalkoodeksis ja karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude sanktsioone. KrK § 139 lg-le 1 vastab KarS-is § 199 lg 1, kusjuures nende mõlema sanktsiooni ülempiir on identne – kuni kolm aastat vangistust. KrK § 2102 lg 2 p-le 4 (sanktsioon kolm kuni kaheksa aastat vangistust) vastab KarS-is mitte § 184 lg 2 (sanktsioon kaks kuni kümme aastat vangistust), nagu ekslikult arvab kaitsja, vaid § 184 lg 1, mille sanktsiooniks on üks kuni viis aastat vangistust. Seega on karistusseadustikus teo eest, mille järgi J. Fetissova on süüdi mõistetud, ettenähtud karistust võrreldes kriminaalkoodeksiga vähendatud ning lähtuda tuleb karistusseadustikust kui kergemat karistust sisaldavast seadusest. Karistusseadustiku § 64 lg 3 alusel on J. Fetissovale mõistetava karistuse ülempiiriks viis aastat vangistust. Jättes J. Fetissovale mõistetud lõpliku karistuse – viis aastat üks kuu – muutmata, on Tallinna Linnakohus seega ületanud karistusseadustikus ettenähtud liitkaristuse võimaliku ülemmäära. 6.2. Tulenevalt eeltoodust tuleb J. Fetissovale mõista uus liitkaristus. Juhindudes KarSRS § 1 lg-st 4 ja KarS § 64 lg-st 3, mõistab Riigikohtu kriminaalkolleegium J. Fetissovale KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 1 ja § 2102 lg 2 p 4 järgi karistuseks viis aastat vangistust. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Peeter VAHER