Vastemõisa Vallavolikogu — Avaliku korra ja heakorra eeskirja Vastemõisa vallas kinnitamine — KO, 3, 51

Aluseks võttes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843), jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843), säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398), energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201), Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 1996, 49, 953; 1998, 17, 264), päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598), tuleohutuse üldnõuded (RTL 1998, 226/227, 915) ja teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831), Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada uues redaktsioonis «Avaliku korra ja heakorra eeskiri Vastemõisa vallas» (lisa). 2. Tunnistada kehtetuks Vastemõisa Vallavolikogu 24. novembri 1997. a määrus nr 11. Volikogu esimees Heino POSKA Lisa Vastemõisa Vallavolikogu 15. detsembri 1999. a määrusele nr 7 Avaliku korra ja heakorra eeskiri Vastemõisa vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab valla avalikes kohtades käitumise ja üldise korrashoiu nõuded ning haldusvastutusele võtmise korra nimetatud nõuete rikkumisel. 2. Iga inimese kohus on hoida ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ning tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatut või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, tuletõrje-, ehitus- ja looduskaitse nõudeid ning infrastruktuuride kaitset. 3. Eeskirja ülesanne on kindlustada avalik kord ja kaaskodanike turvalisus, tagades isiku eraelu puutumatus. 4. Elukeskkond tekitab kohustusi ja käesolev eeskiri sätestab käitumisreeglid. 5. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimusi vallavalitsus seaduslikel alustel. II. AVALIK KORD 6. Avaliku korra eeskiri seab piirangud käitumisele avalikes kohtades ja vabas looduses. 7. Avalikud kohad on: 7.1. avalikud territooriumid: teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad, vabaõhulavad, puiesteed ja veekogude nelja meetri laiused kallasrajad; 7.2. üldkasutatavad hooned: ametiasutused, haridus- ja kultuuriasutused, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad ja kirikud; 7.3. kortermajade üldkasutatavad ruumid: trepikojad, pööningud, keldrid ja katus. 8. Üldkohustusliku korra nõuded: 8.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei risustataks keskkonda; 8.2. kõrvalistel isikutel on keelatud viibida ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumidel, ehituste maa-alal ilma omaniku või valdaja loata; 8.3. keelatud on külvide, aedade ja istandike rüüstamine või muul viisil kahjustamine; 8.4. looduskaitsealal laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks on lubatud vastavalt tähistatud kohas. 9. Kõrvaline isik ei või ilma omaniku loata tema (piiramata, tähistamata) maal viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. 10. Tähistamata kohas võib lõket teha üksnes maaomaniku või valdaja loal. 11. Alaealistel: 11.1. alla 18-aastastel on keelatud omandada ja tarvitada alkoholi, joovastavaid aineid ja tubakatooteid; 11.2. alla 16-aastasel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00, ajavahemikul 1. juunist 31. augustini on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00, kohalikul omavalitsusel on õigus öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada; 11.3. lõkete ja lahtise tulega tööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 m hoonetest, seejuures tuleb arvestada tuleohutusnõudeid. III. AVALIKE KOHTADE KORRASHOID 12. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvara omanike, kaasomanike ja valla asutuste kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade korrashoiu kohustuse rendi-, tasuta kasutamise või muu lepingu alusel vara kasutajatele. 13. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid. 14. Kinnisasja omanik on kohustatud kõrvaldama naaberkinnisasjale ulatuvad, kinnisasja kasutamist kahjustavad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui ta ei ole neid vaatamata hoiatusele kõrvaldanud, on naaberkinnisasja omanikul õigus need ära lõigata ja endale võtta. 15. Avalikes kohtades on keelatud: 15.1. lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, kerjamine ja muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 15.2. kehtestatud korra kohaselt ülespandud liiklusmärkide, viitade ja reklaami lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 15.3. hoonete, müüride, seinte, istepinkide, piirdeaedade, prügikastide lõhkumine, määrimine, täiskritseldamine või nende muul viisil kahjustamine; 15.4. igasugune reostamine, prahi mahaloopimine ja toppimine sobimatutesse kohtadesse; 15.5. puude, põõsaste ja lillede kahjustamine; 15.6. prügi, puulehtede, okste ja kulu põletamine; 15.7. lindude ja linnupesade hävitamine, välja arvatud väike- ja kodulindudele ohtlikud röövlinnud; 15.8. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine selleks mitte ettenähtud kohtadesse, aegunud reklaami ülesjätmine; 15.9. hoonete seintele, piirdeaedadele või tulpadele paigaldatud tuletõrje veevõtukohtade ja hüdrantide tähiste ning suunaviitade rikkumine või omavoliliselt mahavõtmine; 15.10. pinnasesse, veekogudesse või kanalisatsiooni tarvitatud õlide, määrdeainete, söövitavate, kergestisüttivate ja terava lõhnaga ainete laskmine, veekogude saastejuhtudest tuleb teatada keskkonnaametile, võõrkehad tuleb veest kohe kõrvaldada; 15.11. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenevate koormatega liiklemine; 15.12. püstitada hooneid ja rajatisi ilma kehtestatud korras kooskõlastatud projektita ja ehitusloata. 16. Territooriumi risustamisel on süüdlane kohustatud selle kohe puhastama. Juhul kui süüdlane keeldub koristamast, peab territooriumi korrastama selle omanik, kasutaja või valdaja, nõudes tehtud kulud sisse risustamise süüdlaselt. IV. HOONETE JA RAJATISTE KRUNTIDE KORRASHOID 17. Kinnistute, hoonete ja rajatiste omanikud on kohustatud aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma krundi siseterritooriumi. Praht ja jäätmed tuleb koguda ning hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades või taaras. Asutused, kelle tegevuse tagajärjel risustub rahvamaja ümbrus, vastutavad territooriumi korrasoleku eest. 18. Hoonete, rajatiste, tuletõrje- ja päästevahendite ning veevõtukohtade juurdesõiduteed peavad olema vabad aastaringselt. 19. Soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide uksed peavad olema lukustatud. Õuedes paiknevaid sanitaarseadmeid tuleb puhastada regulaarselt, vajadusel desinfitseerida. 20. Prügikonteinerid ja urnid peavad asuma kindlas paigas, soovitavalt statsionaarsel alusel, sealjuures: 20.1. nende juurde peab konteinerite valdaja tagama juurdepääsu; 20.2. kõik konteinerid peavad olema tihedalt suletava kaanega, et prügi ei läheks tuulega lendu; 20.3. konteinerite valdaja on kohustatud sõlmima prügiveofirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite tühjendamise enne nende ületäitumist; 20.4. keelatud on konteineritesse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, toksilisi ja keskkonnaohtlikke aineid, vedelaid jäätmeid, raskekaalulist prügi. 21. Prügi mahapaneku koht 21.1. Prügi vedamisel prügi mahapaneku kohale hoiduda prügi pudenemisest väljapoole vastavat tähistatud platsi. 21.2. Prügi vedamisel prügi mahapaneku kohale jälgida vallavalitsuse poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirju. 21.3. Prügi pudenemisel teedele tuleb see kohe koristada. 21.4. Kõiki tekkivaid jäätmeid tuleb koguda, teisaldada ja käidelda kooskõlas valla jäätmehoolduseeskirjaga. 22. Ühiskasutusega hoonetes ja elamutes on keelatud: 22.1. omanikuga kooskõlastamata viibida hoonete soojasõlmedes, kilbiruumides, pööningutel ja keldrites, katusel, ehituste maa-alal, varisevate objektidega paikades; 22.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ja tolmukoguvaid või haisvaid esemeid; 22.3. kloppida vaipu ja riideid rõdul, koridoris, ustel ja akendel; 22.4. tekitada kaaskodanikke häirivat lärmi. 23. Hooned 23.1. Vanade kokkuvarisenud hoonete varemed tuleb maaomanikul lammutada ning maa-ala risust ja rämpsust puhastada. 23.2. Kasutamiskõlblike hoonete lagunenud osad (katused, aknad, uksed, seinad jms) tuleb parandada. 24. Hoonete seinte äärde ei tohi ladustada küttepuid, saematerjali, oksi, koguda prahti, tehnikat ja selle tagavaraosi. 25. Hoonete taastamisel, ümberehitamisel ja remontimisel tuleb täita planeerimis- ja ehitusseaduse nõudeid. V. HEAKORD KAUPLEMISEL JA TEENINDAMISEL 26. Igasugune kauplemine valla territooriumil tuleb kooskõlastada maaomaniku ja vallavalitsusega, võttes sealt kauplemisloa. 27. Kauplemisel tuleb korras hoida kogu kauplemisest mõjutatud ümbrus vähemalt viie meetri ulatuses. Kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe koristada. 28. Massiüritustel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kes kooskõlastab selle vallavalitsusega ja territooriumi valdajaga. Ürituse korraldaja on kohustatud tagama korra ja kasutatud alad puhastama hiljemalt 24 tundi pärast ürituse lõppu või loas (lepingus) määratud ajaks. 29. Toitlustusasutus ja koht, kus kaubeldakse alkoholi ja õllega (v.a kauplused), peab olema varustatud tualettruumiga. 30. Kui toitlustusasutuse külastaja on jäänud seisundisse, mis on ohtlik talle endale või tülikas kaaskodanikele, peab kaupleja olukorra lahendama. 31. Keelatud on: 31.1. kaubelda arvestamata tarbijakaitse nõudeid; 31.2. müüa alkoholi, õlut ja tubakasaadusi alla 18-aastastele. VI. LOOMADE PIDAMINE 32. Tiheasustuses on põllumajandusloomade ja -lindude pidamine lubatud üksnes vallavalitsuse loal. Loomi ja linde tohib pidada vähemalt 50 meetri kaugusel koolide, lasteasutuste, toitlustusasutuste, kaupluste ja teiste avalike asutuste kruntidest. 33. Loomade karjatamisel ei tohi loomad teele pääseda ja tee muldkeha rikkuda, karjatamine on keelatud avalikes kohtades. 34. Loomade pidamisel peab vältima virtsa sattumist põhjavette ja veekogudesse. 35. Keelatud on sõnniku paigutamine krundi teepoolsele küljele ja veekogude kallasribadele. 36. Hukkunud loomade korjused (kui neid ei kasutata loomade söödaks) tuleb põletada või matta. Matmispaik tuleb leida loomaomaniku maaomandi piires, kui kokku ei lepita teisiti. 37. Loomapidajad võivad oma õigusjärgse maa piirides valida hukkunud looma matmiseks kõrgema, kuiva ja kobeda pinnaga koha, mis paikneb eemal teedest ja veevõtukohtadest. Põhjavee pind peab olema vähemalt 0,5 m võrra sügavamal kui korjuse matmiseks kasutatava augu põhi. Korjus maetakse 2 m sügavusele, auk täidetakse mullaga 0,5 meetrit üle maapinna taseme. 38. Keelatud on korjuste ja tapajäätmete jätmine lautade ümbrusesse, sõnnikuvirnadesse ja mujale vabasse loodusesse maapinnale. VII. TEEMAA, TEE KAITSEVÖÖNDI JA PÕLDUDE KORRASHOID 39. Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama liiklust ohustava takistuse ning korraldama tee kasutamist ja kaitset. 40. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. 41. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud tuulte, tormide, lumesadude korral liiklusohutuse tagamiseks kõrvaldama teele langenud puud ja oksad. 42. Kaitsehekkide ja üksikute puude istutamine avalike maanteede äärde tuleb kooskõlastada tee omanikuga. 43. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 50 m, kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on kinnitatud 20 m. 44. Igasuguse tegevuse korral teel ja tee kaitsevööndis peab tegutseja lähtuma teeseadusest ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuetest. 45. Kasutamata põllult, tee äärtelt ja põldudevaheliselt alalt on maaomanik kohustatud niitma umbrohu ja heina, et takistada umbrohtude levikut. VIII. ELEKTRIVÕRGU KAITSEESKIRI 46. Elektrivõrgu kaitsevöönd on elektriliine ja nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus võrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust. 47. Elektrivõrgu kaitsevööndis peab kinnisasja omanik või valdaja kinni pidama järgmistest kitsendustest. 47.1. Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud: • tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni; • ilma võrguettevõtja loata ehitada, rekonstrueerida või lammutada rajatisi, teha mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid. 47.2. Õhuliinide kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m. 47.3. Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi. 48. Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus: 48.1. piki õhuliine – maa-ala ja õhuruumi, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid alla 1 kV pingega liinide korral 2 m, kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m; 48.2. piki maakaabelliine – maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 48.3. alajaamade ja jaotusseadmete ümber – maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. IX. KOORMISE MÄÄRAMINE 49. Vallavolikogul on seaduslik õigus kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi kohustuslike tööde tegemiseks vallas kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 50. Koormisi võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva maa-ala ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava ala heakorra tagamiseks. 51. Koormise määramisel kehtestatakse koormise objekt, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning määratakse tööde maksumus. 52. Kui füüsiline või juriidiline isik ei täida temale pandud koormist tähtaegselt, võib vallavalitsus lasta töö ära teha teistel isikutel koormise kandja kulul. Tasumisest keeldumise korral nõutakse kulutatud summa sisse kohtukorras. X. HALDUSVASTUTUS 53. Käesoleva eeskirja täitmine on Vastemõisa valla territooriumil kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutelele. 54. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 55. Haldusõiguserikkumise kohta protokolli koostamise või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politseitöötajal, tervisekaitseteenistuse ja keskkonnaameti töötajatel ning vallavolikogu poolt volitatud ametiisikutel.