Audru Vallavolikogu — Audru Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 3, 45

Audru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Audru Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Audru Vallavolikogu 21. detsembri 1993. a otsus «Volikogu istungi reglemendi kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Vahur KOBOLT Kinnitatud Audru Vallavolikogu 2. detsembri 1999. a määrusega nr 1 Audru Vallavolikogu töökord 1. Üldsätted 1.1. Audru Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Audru valla elanike poolt valitud esinduskogu, kes oma tegevuses juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Audru valla põhimäärusest, käesolevast töökorrast ning Audru valla elanike huvidest. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ning töö vormideks on volikogu istung, eestseisuse ja komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. 1.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab valla kantselei. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Audru Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimees: 2.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.1.2. esindab või volitab teisi isikuid esindama Audru valda ja volikogu talle seadusega, Audru valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevuse piires; 2.1.3. omab õigust nõuda vallavalitsuselt, selle struktuuriüksuselt ja valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.1.4. kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele, protokollidele ja teistele dokumentidele; 2.1.5. kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 2.1.6. pikendab eelnõude menetluse tähtaega volikogus; 2.1.7. esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra; 2.1.8. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.1.9. täidab muid seaduse alusel ja Audru valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 2.1.10. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. 2.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul kaks päeva enne volikogu istungit. Võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorda. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist võtta volikogu istungi päevakorda. Eestseisus võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste vastuvõtmiseks volikogu päevakorda; 4.1.2. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele ja määratavatele kohtadele; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. tutvuda volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega ning dokumentidega, saada neist ärakirju; 4.1.6. esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 4.1.8. kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 4.1.9. kantselei kaudu informeerida valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe nime ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu esimehe poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Fraktsioonil on õigus: 5.7.1. algatada volikogu õigusakte; 5.7.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.7.3. seada üles kandidaate volikogu valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 5.7.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.7.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.7.6. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 5.7.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6. Volikogu komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildise alusel. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.4. Volikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskava(d); 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.6. Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, omal algatusel või vähemalt 1/2 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. 6.7. Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni otsuste protokolle hoitakse valla kantseleis vastava komisjoni kaustas. 6.8. Komisjoni esimees: 6.8.1. juhib komisjoni tööd; 6.8.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 6.8.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 6.8.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.8.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6.8.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.9. komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. 6.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, saada vallavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös valla kantseleiga. 6.11. Komisjoni otsused on õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 6.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. 7. Volikogu õigusaktide algatamine 7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 7.1.1. volikogu liikmel; 7.1.2. volikogu komisjonil; 7.1.3. volikogu fraktsioonil; 7.1.4. vallavalitsusel; 7.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 7.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 7.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. 7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. 7.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse hiljemalt kümme päeva enne volikogu istungi toimumist valla kantseleisse. 7.6. Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu ja komisjonide liikmetele. 7.7. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, tuleb esitada vallavalitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. 7.8. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni volikogu istungini, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud edastatakse läbi valla kantselei eelnõu koostajale. 7.9. Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. 7.10. Kiireloomulised eelnõud esitatakse kantseleisse hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12.00-ks. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi päevakorra kinnitamist. 8. Volikogu istungi kokkukutsumine 8.1. Volikogu täiskogu töö vorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 8.3. Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval algusega kell 14.00, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 8.4. Töökorras sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks teise päeva. 8.5. Vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. 8.6. Päevakord peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.7. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avalikustatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit vallamaja stendil. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 9. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 9.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud asendaja. 9.2. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.3. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.4. Raadio-ja teleülekannete ning foto-, video ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist. 10. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ning ettepanekute ärakuulamine 10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 10.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 10.3. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. 10.4. Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed esineda kuni kolmeminutiliste avaldustega. Avaldustele ei järgne läbirääkimisi. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile. 11. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil 11.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 11.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 11.2.1. valla eelarvet; 11.2.2. valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 11.2.3. arengukava; 11.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 11.2.5. kohalike maksude kehtestamist; 11.2.6. üldplaneeringut. 11.3. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 11.4. Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. 11.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. 11.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. 11.7. Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega kestusega kuni 15 minutit. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded kestusega kuni 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikme nõusolekul lisaaega, mis lepitakse kokku kohe. 11.8. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 11.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või vallavalitsuse liikmele. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas küsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks kohalt kuni 2 minutit või kõneks kuni 5 minutit. 11.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. 11.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. 11.12. Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 12. Redaktsioonitoimkond 12.1. Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. 12.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 12.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 12.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorda lülitamiseks. 12.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 13. Hääletamine volikogu istungil 13.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.2. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. 13.3. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.4. Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 13.5. Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enam hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. 13.6. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Volikogu istungi lõpetamine 14.1. Volikogu istung lõpeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 14.2. Kui istungi tööaja (viis tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendamiseni või päevakorra ammendamiseni või istungi lõpetamise. 14.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendamist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. 15. Arupärimine 15.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimine vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 15.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. 15.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kantseleile kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest. Kantselei edastab vastuse arupärimise esitajale. 15.4. Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda. 15.5. Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada vastajale iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. 16. Umbusalduse avaldamine 16.1. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt 1/4 volikogu liikmete nõude esitamisega volikogu istungil või kantseleisse. Nõudega koos esitatakse otsuse eelnõu. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 16.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 16.3. Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.4. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. 16.5. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 16.6. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 16.7. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme teenistusest vabastamiseks volikogu usalduse kaotamise tõttu. 16.8. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 17. Volikogu liikme enesetaandamine ja volituste peatumine 17.1. Volikogu liige ei osale küsimuste arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. 17.2. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. 17.3. Volikogu liikme volitused peatuvad ja ta vabastatakse ajutiselt volikogu liikme ülesannete täitmisest: valimisega vallavanemaks või vallavalitsuse liikmeks (v.a volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni), nimetamisega valla või linnaametnikuks, tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses jm seaduses ettenähtud juhtudel. 18. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 18.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määruseid ja üksikaktidena otsuseid. 18.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Audru valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 18.3. Valla eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele Audru valla raamatukogudes. 18.4. Volikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 18.5. Volikogu määrused ja otsused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval. Määrused ja otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 18.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. 18.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kolme tööpäeva jooksul arvates istungist eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkonna esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vajaduse korral võidakse volikogu määruseid ja otsuseid avalikustada täiendavalt ka teistes keeltes. 18.8. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallamaja stendil. Vastuvõetud määrused saadetakse Audru valla raamatukogudesse üldiseks tutvumiseks kõigile. 18.9. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist Riigi Teatajas ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. 19. Volikogu istungi protokoll 19.1. Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud. 19.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsused, vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud küsimused. Samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 19.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 19.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. 19.5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele.