Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 2, 42
Statutory Text (1 Articles)
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843) paragrahvi 2 lõike 2, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Suure-Jaani valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisatud). 2. Tühistada Suure-Jaani Vallavolikogu 30. septembri 1994. a määrusega kinnitatud «Suure-Jaani valla koerte ja kasside pidamise eeskirjad». 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 15. detsembri 1999. a määrusega nr 5 Suure-Jaani valla koerte ja kasside pidamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Suure-Jaani valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. Käesoleva eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. 1.3. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163) veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163; 1999, 58, 608) ning teistest Eesti Vabariigi ja Suure-Jaani valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 1.4. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 1.5. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Suure-Jaani Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 2.1. Koera ja/või kassi on lubatud pidada elamus kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 2.2. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks teisi inimesi ja loomi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 2.3. Asutuses tohib looma pidada asutuse juhi loal, kui see ei ole vastuolus asutuse töösisekorraeeskirjaga ning loomale on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada seal viibivaid inimesi. 2.4. Korterelamutes on koerte või kasside pidamine lubatud antud trepikotta kuuluvate korterivaldajate (omanike) kirjalikul nõusolekul. 2.5. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 2.6. Koera tohib viia avalikku kohta lühikese rihma, keti vms otsas ja suukorviga, tagades inimeste ja teiste loomade ohutuse. Omanikul peab olema kaasas koera või kassi veterinaartõend, et vajadusel esitada. 2.7. Koera on lubatud rihmata, ketita vms. välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autoteest eemal asuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimest või teist looma. 2.8. Koera omanik on kohustatud: 2.8.1. laskma koera marutaudi vastu vaktsineerida alates kolme kuu vanuselt, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 2.8.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 2.8.3. viivitamatult isoleerima inimesi ja loomi hammustanud koerad ja kassid ning kindlaks tegema loomade agressiivsuse põhjused, kutsuma kohale veterinaararsti; 2.8.4. varustama koera kaelarihmaga, millel on kapsel või tahvel omaniku aadressiga või registreerimisnumber; 2.8.5. läbi viima vajadusel loomaparasiitide tõrje. 2.9. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 2.9.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 2.9.2. lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, treppi, hoovi, tänavat jm avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud reostuse kohe koristama. 2.10. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks. Järelevalveta liikuvad loomad, kellel puudub omaniku andmetega kaelarihm, loetakse omanikuta loomadeks. Need loomad kuuluvad püüdmisele vallavalitsuse selleks määratud isiku poolt. 2.11. Püütud looma hoitakse kolm päeva, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 2.12. Hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. 2.13. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või valla volitatud isik kohapeal hukata. 2.14. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise.