Kiili Vallavolikogu — Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine — KO, 187, 2542

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktile 362, Kiili Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskiri Kiili vallas vastavalt lisale. 2. Saata käesolev määrus koos lisaga Riigikantseleile avaldamiseks. 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Toomas VÄLJATAGA Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11. novembri 2003. a määrusega nr 15 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI KIILI VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte ja kasside pidamise nõuded Kiili valla haldusterritooriumil. 2. Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, teistest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. 3. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on koeri ja/või kasse. KOERTE JA KASSIDE PIDAMINE 4. Omanik käesoleva eeskirja tähenduses on isik, kellele koer või kass kuulub või kes tegeleb koera või kassi pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel koera või kassi omanikuga. 5. Koera ja kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas korteris, individuaalelamus või kinnisel territooriumil (tarastatud hoovid, aiad jne) nii, et oleks välistatud nende lahtipääsemine. Territoorium peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik. Paljukorterilises elamus lähtutakse koerte ja kasside pidamisel lisaks käesolevale eeskirjale ka korteriühistu põhikirjast, kodukorrast, ühise tegutsemise lepingust ja muudest elamu ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest. 6. Omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga «Kuri koer» või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. Kui territoorium on kaasomandis, tuleb tagada territooriumi õiguslikul alusel kasutajate ja nende külaliste ohutu pääs territooriumile. 7. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ja teiste isikute rahu. 8. Omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise kahju või inimestele tekitatud tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest. 9. Kiili vallas on lubatud pidada üksnes nõuetekohaselt registreeritud koeri. Omanik on kohustatud koera registreerima hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul pärast koera neljakuuseks saamist. Hulkuva koera omandamisel ja muudel juhtudel, kui omandatakse vanem koer, tuleb koer registreerida ühe kuu jooksul pärast omandamist. Registreerimist korraldab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. Registreerimisnumber väljastatakse ainult marutaudivastase vaktsineerimistõendi alusel. Koera registreerimisnumber ja aadress peavad olema kinnitatud looma kaelarihma külge. 10. Koera registreerimise eest tasub koera omanik Kiili Vallavalitsuse kehtestatud korras. 11. Omanik peab teatama kümne päeva jooksul registripidajale looma surmast (hukkumisest), kaotsiminekust või võõrandamisest. 12. Omanik on kohustatud teatama kohe veterinaararstile ning seejärel täitma tema ettekirjutusi looma seisundi jälgimisel, kui koer või kass on hammustanud inimest või teist looma, samuti kui koera või kassi on rünnanud metsloom. 13. Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduses ettenähtud juhud. OMANIKUTA VÕI HULKUVATE KOERTE JA KASSIDE PÜÜDMINE, PIDAMINE JA HUKKAMINE 14. Omanikuta koeraks või kassiks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. 15. Omaniku juurest lahti pääsenud koeraks või kassiks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. 16. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. 17. Omanikuta koerte ja kasside püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist Kiili valla territooriumil korraldab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. Omaniku juurest lahti pääsenud looma püüdmist korraldab ning püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab omanik. Kui omaniku juurest lahti pääsenud looma kinnipüüdmise korraldas vallavalitsus, kannab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud omanik. 18. Kui hulkuva koera või kassi omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb loom hukata. Omaniku kindlakstegemise alguse ja looma hukkamise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. 19. Inimest ründava, omaniku kontrolli alt väljunud koera või marutaudi kahtlusega ohtliku koera või kassi võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt hulkuvate koerte ja kasside püüdmisega tegelema volitatud isik hukata kohapeal. 20. Koera või kassi hukkamine võib toimuda talle vähimat kannatust põhjustaval viisil. Keelatud on hukkamine alaealise juuresolekul. LOOMAGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE 21. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik: 21.1. hoidma koera rihma otsas ja vajadusel suukorvistatult ning tagama järelevalve oma looma üle vältimaks selle lahtipääsemist; 21.2. tagama järelevalve oma kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle; 21.3. tagama oma looma reostuse kiire koristamise, kui see on reostanud üldkasutatavat ruumi, transpordivahendit, hoovi, tänavat, õppeplatsi, parki või muud avalikku kohta. 22. Koera või kassi omanikul on keelatud: 22.1. loomaga viibimine üldkasutatavas hoones; 22.2. looma pesemine või ujutamine üldkasutatavas ujumiskohas; 22.3. nakkusohtlikult haige looma viimine avalikku kohta; 22.4. loomaga viibimine spordi- või mänguväljakul, laste- või haridusasutuse territooriumil ja avalikel kultuuriüritustel, v.a selleks ettenähtud kohad ja üritused; 22.5. lasta loomal reostada avalikult kasutatavaid kohti; 22.6. hirmutada oma koeraga kaaskodanikke. LOOMADE VAKTSINEERIMINE 23. Omanik peab tagama temale kuuluvate kasside ja koerte vaktsineerimise vastavalt kehtivale seadusandlusele. 24. Esimest korda vaktsineeritakse koeri ja kasse 3–4 kuu vanuselt. Edaspidi vaktsineeritakse looma üks kord aastas, soovitatavalt iga 12 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. 25. Jahikoera esmakordsel viimisel metsa või seadmisel olukorda, kus ta võib kokku puutuda metsloomaga, peab koera vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt 30 päeva. 26. Loomi vaktsineerivad veterinaarjärelevalve ametnikud, volitatud veterinaararstid või tegevusluba omavad veterinaararstid. RAKENDAMINE JA LÕPPSÄTTED 27. Koerte registreerimist alustada 1. märtsil 2004. a ning olemasolevad koerad kanda registrisse hiljemalt 30. detsembriks 2004. a. 28. Käesoleva eeskirja punkte 22.1 ja 22.4 ei rakendata pimeda inimese juhtkoera ning punkte 21.1, 22.1 ja 22.4 teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes. 29. Eeskirja rikkumisel vastutab rikkuja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 663 sätestatud korras. 30. Eeskirja rikkumise korral on kohtuväliseks menetlejaks Kiili Vallavalitsus ja Harju Politseiprefektuur.