Tähtvere Vallavolikogu — Tähtvere valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 186, 2535

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tähtvere valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 3. Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas ja valla ajalehes Valla Elu. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Tähtvere Vallavolikogu 7. novembri 2003. a määruse nr 10 lisa TÄHTVERE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Tähtvere valla ehitusmääruse eesmärk on korraldada planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamist kooskõlas valla planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtetega ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Tähtvere valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ning viib ellu vallavalitsus. II. ÜLESANNETE JAOTUS § 2. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine; 3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) üldplaneeringu kehtestamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 8) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 10) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 11) Tartu maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Tähtvere valla seaduslikke õigusi, ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 12) üldplaneeringu või volikogu kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest; 13) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine; 14) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 15) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 16) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine; 17) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu eelnev kooskõlastamine; 18) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 19) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine. § 3. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine, välja arvatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist; 6) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 8) detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 9) vallavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest; 10) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kehtestamine. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 2) detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu nõudeid täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 3) taluhoonete projekteerimisel talu õueplaani heakskiitmine; 4) projekteerimistingimuste ja ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 5) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 6) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste projekteerimisel; 7) vastutusrikaste munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerilahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 8) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks; 9) ehitustööde riigihanke projekteerimis-ehitustöövõtu puhul ehituse eelprojekti heakskiitmine; 10) munitsipaalehitise projekti vallavolikogule kinnitamiseks esitamine. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitamise alustamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 2) väikeehitise (ehitusalune pindala 20–60 m 2) ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 3) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi või ehitusuuringu või selle osa esitamise nõude seadmine enne ehitusloa väljastamist; 4) ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks; 5) detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise koordineerimine, kui ei lepita kokku detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises; 6) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 7) ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või tühistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 8) nõusoleku andmine väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast arvates; 9) ehitise kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 10) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõude seadmine enne kasutusloa väljastamist; 11) kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 12) tähtaja määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele või lammutamiseks; 13) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks; 14) tähtaja määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 15) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 16) Ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema; 17) ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 18) kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 19) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel; 20) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE § 4. Üldplaneering (1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab maa- ja keskkonnaprobleemidega tegelev ametiisik, kes korraldab üldplaneeringu lähteülesande koostamise. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga ning selle kinnitab vallavolikogu. (3) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Tartu maavanema poolt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (6) Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras. § 5. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid sellega võib ka teha ettepaneku üldplaneeringu osaliseks muutmiseks. (2) Detailplaneeringu algatamise otstarbekus arutatakse eelnevalt läbi arhitektiga, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal. (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest. (4) Detailplaneeringu algataja esitab vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala), samuti detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (1:10 000); 2) taotletava planeeringuala geodeetiline plaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber planeeritava krundi perimeetri; 3) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 4) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 5) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad; 6) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus, mis sõltuvalt taotluse iseloomust tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. (5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuses ning volikogu arengukomisjonis. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise taotluse vaatab enne vallavalitsusele esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon. (6) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise otsustab vallavalitsus. (7) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostaja, maa- ja keskkonnaspetsialist ning ehituse ja majanduse peaspetsialist. (8) Kui kehtestatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, tehakse enne detailplaneeringu kehtestamist üldplaneeringus muudatused kooskõlas üldplaneeringu koostamise nõuetega. (9) Detailplaneeringu projekti koostab planeerimisseaduse § 13 lõigete 2 ja 3 nõuetele vastav planeeringu koostamise õigust omav isik, kellega on sõlmitud vastav leping. Leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, sealhulgas poolte allkirjadega kirjavahetuse teel. Planeeringu koostaja tutvustab detailplaneeringu projekti vallavalitsusele ja kooskõlastab selle planeerimisseaduse § 17 lõikes 2 nimetatud asutuste ning teiste detailplaneeringu lähteülesandes määratud ametnike, asutuste ja inspektsioonidega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega. (10) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele elektrooniliselt ja paberkandjal vähemalt kuues eksemplaris, millest üks on algeksemplar. (11) Detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele läbivaatamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande koostamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada planeeringu projekti esitamise tähtaega. Kui detailplaneeringu projekt ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse. (12) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu projekti põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (13) Parandatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 osundatud asutustele ja vajaduse korral koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. § 6. Miljööväärtuslik ala (1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond ja ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna. (2) Miljööväärtuslikud alad määratakse detailplaneeringuga lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest. (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 7. Projekteerimise alused (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. § 8. Projekteerimise alustamisest informeerimine (1) Hoonestaja võib informeerida vallavalitsuse ehituse ja majanduse peaspetsialisti projekteerimise alustamisest tiheasustuses, et täpsustada projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste vajadust. Vajalik informatsioon sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus (hoonete arv krundil, korruste arv, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste) või eskiisjoonised; 2) väljavõte kinnistusraamatust või senist maakasutusõigust ja ehitiste omandiõigust tõendav dokument; 3) krundi geodeetiline alusplaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber antud krundi perimeetri. (2) Ehitusspetsialist annab saadud informatsiooni läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks projektide läbivaatamise komisjonile, et täpsustada projekteerimistingimuste vajadust. § 9. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis sisaldavad: 1) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu, jooniste mõõtkava jm näitajaid; 2) arhitektuurseid nõudeid: hoonete arv krundil, korruselisus, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste, kanaliseerimine ja veevarustus vastavalt tehnilistele tingimustele; 3) projekti kooskõlastuste loetelu; 4) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Miljööväärtuslikule alale ehitamisel tuleb projekteerimistingimustes märkida, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, näidata miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ehitusprojekti koostamiseks. (3) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates ja vallavalitsuse kantselei saadab korralduse taotlejale ja täitjatele. § 10. Projekteerimistingimuste avalikustamine (1) Projekteerimistingimused avalikustatakse Tähtvere valla koduleheküljel. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kinnistu nimi ja asukoht, millele projekteerimistingimused väljastati; 2) vallavalitsuse korralduse number ja kuupäev; 3) kus ja millal on võimalik projekteerimistingimustega tutvuda. (2) Valla ehituse ja majanduse peaspetsialist paneb seitsme päeva jooksul vallavalitsuse korralduse andmisest arvates projekteerimistingimused tutvumiseks välja vallamajas ja avaldab ajalehes Valla Elu teate, mis sisaldab lõikes 1 nimetatud andmeid. § 11. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitis peab sobima keskkonda, arvestama vallas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustava ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda. Lisatingimused väljastab ehituse ja majanduse peaspetsialist 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. § 12. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud asutustega. (2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale. Projektile lisatakse tehnosüsteemide projektid ja projekteerimistingimused koos lisadega. (3) Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris ehituse peaspetsialistile, kes vaatab selle läbi hiljemalt kahe nädala jooksul ning vajadusel korraldab ehitusprojekti ekspertiisi. (4) Ehituse peaspetsialist kontrollib projekti vastavust projekteerimis- ja tehnilistele tingimustele. Projekti mittekooskõlastamist peab ehituse peaspetsialist põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. (5) Projektide läbivaatamise komisjoni osundatud puuduste kõrvaldamisel esitatakse ehitusprojekt uuesti ehituse peaspetsialistile, kes kontrollib tehtud parandusi. (6) Nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele ehituse peaspetsialisti ettepanekul. V. EHITAMINE § 13. Ehitis (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. (4) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. (5) Kaksikelamu moodustavad kaks ühele krundile või nende kruntide piirile teineteise külge ehitatud ühise seinaga üksikelamut. (6) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteise külge ehitatud üksikelamut. (7) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu. § 14. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. (2) Ehitise püstitamine on uusehitise rajamine. (3) Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal. (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (5) Ehitise restaureerimine hõlmab olemasoleva ehitise säilitamiseks ning taastamiseks teostatavaid töid, kusjuures üldjuhul säilib ehitise varasem funktsionaalne ja arhitektuurne külg. (6) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine. § 15. Kirjalik nõusolek (1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 2) väikeehitise asendiplaan, kui ehitise koordinaadid ei ole teada. (4) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale ehituse ja majanduse peaspetsialist, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt. § 16. Ehitusluba (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Ehitist ehitada sooviv taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) uusehitise puhul – maa omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid ja kinnitatud ehitusprojekt; 2) ehitise laiendamise, rekonstrueerimise, tehnosüsteemide muutmise või lammutamise puhul – ehitise omandiõigust tõendav dokument, kinnitatud ehitusprojekt ja ehitise kasutusluba; 3) tõend riigilõivu tasumise kohta. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks. § 17. Ajutise ehitise ehitamise kord (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas. (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. § 18. Kaevamisluba (1) Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. (2) Kaevamisluba väljastatakse vastava taotluse ja ehitusprojekti alusel. (3) Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda ehitusseaduse §-st 14, mille kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Eeltoodut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. VI. EHITISE KASUTAMINE § 19. Ehitise kasutusloa taotlus (1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. § 20. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitise korral; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 3) ehituse täitedokumentatsioon; 4) ehitustööde päevikud; 5) varjatud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 9) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 10) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi valla ehituse ja majanduse peaspetsialist. Nimetatud ametiisik määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ja teeb kaasatavatele pädevatele isikutele ja asutustele ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel ka riiklike järelevalveasutuste – tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt esindajaid, eksperte jne. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikule teatatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest. § 21. Ehitise mõõdistusprojekt (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995. a kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse Tartumaa Tervisekaitseameti ja Päästeametiga. § 22. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, prügiveolepingu esitamist ja tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. (3) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehituse ja majanduse peaspetsialist vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris. (5) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise ehitusseaduse § 3 lõike 2 tähenduses või maa-alade kruntideks jaotamise, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale. VII. EHITISTE KORRASHOID § 23. Ehitise välisilme (1) Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. VIII. LÕPPSÄTTED § 24. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonnas (1) Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega. § 25. Rakendussätted (1) Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas.