Vabariigi Valitsus — Riigi rakenduskõrgkoolide põhimääruste kinnitamine — RT I, 20, 330

Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) paragrahvi 4 lõike 2 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Narva Kõrgkooli põhimäärus (juurde lisatud); 2) Tartu Lennukolledži põhimäärus (juurde lisatud); 3) Tartu Õpetajate Seminari põhimäärus (juurde lisatud); 4) Viljandi Kultuurikolledži põhimäärus (juurde lisatud); 5) Virumaa Kõrgkooli põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. mai 1996. a määrus nr 129 «Rakenduslike kõrgkoolide põhikirjade kinnitamine» (RT I 1996, 34, 692). 3. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 NARVA KÕRGKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Narva Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kõrgkool on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980, 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kõrgkool asub Narvas Kerese 14, 20304. 5. Kõrgkooli tegevusvaldkonnad on vene õppekeelega koolidele põhikooli õpetajate ettevalmistamine diplomiõppe õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus pedagoogika valdkonnas ning pedagoogide täiendõppe korraldamine. 6. Kõrgkool: 1) loob kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi pedagoogika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega pedagoogika valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Kõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kõrgkooli rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, osakondade juhatajad ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad ja igalt erialalt üks üliõpilasesinduse esindaja. 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kõrgkooli iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta kevadsemestri lõpus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 25. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kõrgkoolis põhikohaga töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli koosseisulistel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 39. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 40. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 41. Kõrgkooli struktuuriüksused on õppeosakond, teadusosakond, raamatukogu, finantsosakond ja majandusosakond. 42. Kõrgkooli õppeosakonna koosseisu kuuluvad fakulteedid ja kateedrid. 43. Fakulteet on kooli õppeosakonna põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. 44. Fakulteedi tööd juhib dekaan või kuraator. 45. Fakulteet koosneb kateedritest, mis ühendavad sama valdkonna õppe-, teadus- ja arendustöö. 46. Teadusosakond korraldab kõrgkooli rakendusteaduslike uuringute läbiviimist ja arendustegevust. 47. Raamatukogu on kõrgkooli õppemetoodilise ja erialase kirjanduse ning informatsiooni keskus, mis varustab üliõpilasi ja õppejõude vajaliku kirjandusega. 48. Majandusosakonna põhiülesanded on õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse baasi tagamine, kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelik hooldamine ning statistiline aruandlus. 49. Finantsosakonna põhiülesanded on eelarveprojekti koostamine, eelarve täitmise tagamine ja raamatupidamise korraldamine ning finantsaruandlus. 50. Kõrgkooli struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja. Kõrgkooli struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab rektor käskkirjaga. 51. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 52. Kõrgkoolis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 53. Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmise ja kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 54. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 55. Kõrgkooli õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 56. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 57. Kõrgkooli õppeaasta jaguneb semestriteks. 58. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 59. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 60. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kõrgkooli lõpetamise kohta antud erialal. Kõrgkooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 61. Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 62. Kõrgkooli töötajad on kõrgkoolis töölepingu alusel töötavad isikud. 63. Üliõpilased on diplomiõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kõrgkooli immatrikuleeritud. 64. Kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 65. Kõrgkooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 66. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 67. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kõrgkooli fakulteetide ja kateedrite juhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 68. Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 69. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 70. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamisel. 71. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 72. Kui õppetooli ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor dekaani esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. 73. Kõrgkooli töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kõrgkoolis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 74. Kõrgkooli õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 73 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 75. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 76. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kõrgkoolis eriala sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kõrgkoolis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse täiustamiseks; 5) vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult ja järgida kõrgkooli õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 77. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse fakulteedi juhataja otsusega, arvestades fakulteetide proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 78. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. 79. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 80. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel fakulteetide proportsionaalse esindatuse põhimõtte alusel. 81. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 82. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad kevadsemestri lõpus ning üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 83. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 84. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 85. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 86. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 87. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle põhikirja vastuvõtmise päeva. Igal kõrgkooli üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 88. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 89. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 88 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 90. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 91. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 92. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 86 sätestatud korras. 93. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 87--91 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 94. Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkoolile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 95. Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamisalases tegevuses pedagoogika alal ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab rektoraadi ettepanekul nõukogu. 96. Kõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 97. Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 98. Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 99. Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 100. Kõrgkooli majandustegevust, kõrgkoolile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 101. Kõrgkooli õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 TARTU LENNUKOLLEDÞI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu Lennukolledþ (edaspidi kolledþ) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kolledþ on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Õppekavade koostamisel lähtub kolledþ ka rahvusvahelistest lennundust ja lennundusharidust reguleerivatest õigusaktidest. 3. Kolledþil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kolledþ asub Tartus, Kreutzwaldi 58a, 51014. Kolledþi struktuuriüksused võivad paikneda mujal. 5. Kolledþi tegevusvaldkonnad on lennundusalase kõrghariduse andmine diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel, rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõpe. 6. Kolledþ: 1) loob kolledþi liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi lennunduse valdkonnas; 5) tegeleb lennundusalase nõustamisega; 6) korraldab lennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) teeb koostööd riigi- ja lennundusasutustega lennundushariduse arendamiseks ja lennundusohutuse tagamiseks; 9) koordineerib lennundusterminoloogia väljatöötamist ja lennundusajaloo materjalide kogumist. II. REKTOR 7. Kolledþit juhib rektor. Rektor kannab vastutust kolledþi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kolledþis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kolledþit rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kolledþi töötajaid tegema kolledþi nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kolledþi sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kolledþi struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kolledþi eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kolledþi eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kolledþi eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kolledþi nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledþi õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kolledþi töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kolledþi töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kolledþi ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kolledþi prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kolledþi töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Kolledþi kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad ja üliõpilasesinduse esindajad (üks üliõpilane igalt kutsealalt). 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kolledþi iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kolledþi kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledþis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab kolledþi liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta aprillikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 25. Õppejõudude esindajaks võib kandideerida kolledþis töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledþi kõikidel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledþisse immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme kolledþist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega, käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kohalolijate 2/3 häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 39. Kolledþi struktuur jaguneb õppe-, teadus- ja arendusstruktuuriks ning haldusstruktuuriks. 40. Struktuuriüksuse eesmärk on täita kolledþi ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse alusel. 41. Kolledþi õppestruktuuri moodustavad teaduskonnad, osakonnad ja õppetoolid. 42. Teaduskond on õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. Teaduskonda juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu teaduskonna põhimääruses sätestatud korras. 43. Osakond on teaduskonna allüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, teadus- ja arendustöö. Osakonna tööd juhib osakonna juhataja, kes on aruandekohustuslik õppeprorektori ees. Osakond tegutseb teaduskonna põhimääruse alusel. 44. Õppetool on korralise professori erialaselt määratletud ametikoht koos selle juurde kuuluvate õppejõudude ja teiste töötajatega, kelle suhtes korraline professor on töö korraldajaks. 45. Õppe-teaduskeskus on teatud õppeainete õpetamiseks ja nendega seotud teadustööks loodud iseseisev kolledþi struktuuriüksus. 46. Kolledþi õppe-teadustalitust, arendusosakonda, õppe-teaduskeskusi ja haldusstruktuuri üksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, kes on aruandekohustuslikud rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 47. Kolledþis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. Täiendõppe õppekavad kooskõlastatakse Lennuametiga. 48. Üliõpilaste kolledþisse vastuvõtmise ja kolledþist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 49. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 50. Kolledþi õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 51. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 52. Kolledþi õppeaasta jaguneb semestriteks. 53. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 54. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 55. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kolledþi lõpetamise kohta antud erialal. Kolledþi väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 56. Kolledþi liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 57. Kolledþi töötajad on kolledþis töölepingu alusel töötavad isikud. 58. Üliõpilased on diplomiõppes või kutsekõrghariduslikus õppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kolledþisse immatrikuleeritud. 59. Kolledþi diplomiõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 60. Kolledþi kutsekõrghariduse õppekava õppejõudude ametikohaks on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik. 61. Kolledþi teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 62. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kolledþi koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 63. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kolledþi nõukogu ettepanekul igaks õppeaastaks. 64. Kolledþi õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 65. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 66. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kolledþi teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kolledþi kasutusse antud riigivara kasutamisel. 67. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 68. Kui õppetooli ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor nõukogu ettepanekul kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. 69. Kolledþi töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kolledþi raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kolledþis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kolledþi vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kolledþi sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 70. Kolledþi õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 69 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 71. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 72. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kolledþi õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kolledþis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kolledþis eriala sulgemisel või kolledþi tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kolledþis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse täiustamiseks; 5) vastavalt kolledþi õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kolledþi vara heaperemehelikult ja järgida kolledþi õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 73. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse dekaani otsusega, arvestades teaduskondade proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 74. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond viieliikmelise üliõpilasesinduse. 75. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 76. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. 77. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 78. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuus. Üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 79. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 80. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 81. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 82. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kolledþisse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 83. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti kolledþis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal kolledþi üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 84. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 85. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 84 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 86. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 87. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 88. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 82 sätestatud korras. 89. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 83--87 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 90. Kolledþ valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolledþile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 91. Kolledþil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises ning üliõpilastele hotelliteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 92. Kolledþi õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 93. Kolledþi teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 94. Kolledþ peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 95. Kolledþi tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 96. Kolledþi majandustegevust, kolledþile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 97. Kolledþi õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 TARTU ÕPETAJATE SEMINARI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu Õpetajate Seminar (edaspidi seminar) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Seminar on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Seminaril on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Seminar asub Tartus Salme 1a, 50103. 5. Seminari tegevusvaldkond on põhikooli õpetajate ettevalmistamine diplomiõppe õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus õpetajate koolituse valdkonnas ning pedagoogide täiendõppe korraldamine. 6. Seminar: 1) loob seminari liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi pedagoogika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega pedagoogika valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ning nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Seminari juhib rektor. Rektor kannab vastutust seminari üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires seminaris kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab seminari rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi seminari töötajaid tegema seminari nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga seminari sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga seminari struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab seminari eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab seminari eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab seminari eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik seminari nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks seminari õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid seminari töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud seminari töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada seminari ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, osakondade juhatajad ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Seminari prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud seminari töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Seminari kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, kolm õppejõudude esindajat ja kolm üliõpilasesinduse esindajat. 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab seminari iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras seminari kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks seminaris korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab seminari liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta aprillikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 25. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida seminaris põhikohaga töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on seminari koosseisulistel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on seminari immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme seminarist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 39. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 40. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 41. Seminari struktuur jaguneb õppe- ja haldusstruktuuriks. 42. Struktuuriüksuste eesmärk on täita seminari ülesandeid oma valdkonnas. 43. Seminari õppestruktuuri moodustavad õppeosakond, erialaosakonnad (klassiõpetajaosakond, muusikaosakond, õppepraktikaosakond, täiend- ja kaugõppeosakond) ja nende koosseisus olevad kateedrid ning raamatukogu. 44. Õppeosakonna põhiülesanded on õppetöö vahetu korraldamine, õppekorralduse ja sisekorraeeskirjade täitmise kontroll ja õppetöö tulemuste arvestus. 45. Erialaosakonna põhiülesanded on õppemetoodilise, teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, õppekavade väljatöötamine ning lõpetanute taseme vastavuse hindamine antud eriala nõuetele. 46. Kateedri põhiülesanded on õppetöö läbiviimine ja selle kvaliteedi tagamine, üliõpilaste teadustööde juhendamine ning õppemetoodilise kirjanduse koostamine. 47. Raamatukogu on seminari õppemetoodilise ja kultuurialase kirjanduse ning informatsiooni keskus, mis varustab üliõpilasi ja õppejõude vajaliku kirjandusega. 48. Seminari haldusstruktuuri moodustavad majandusosakond, finantsosakond ja üliõpilasmaja. 49. Majandusosakonna põhiülesanded on õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse baasi tagamine, seminari kasutusse antud riigivara heaperemehelik hooldamine ning statistiline aruandlus. 50. Finantsosakonna põhiülesanded on eelarveprojekti koostamine, eelarve täitmise tagamine ja raamatupidamise korraldamine ja finantsaruandlus. 51. Üliõpilasmaja põhiülesanne on üliõpilastele õppetööks ja olmeks vajalike tingimuste loomine. 52. Seminari struktuuriüksused tegutsevad oma põhimääruste alusel. 53. Seminari struktuuriüksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad. 54. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 55. Seminaris toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 56. Üliõpilaste seminari vastuvõtmise ja seminarist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 57. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 58. Seminari õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 59. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 60. Seminari õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. 61. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 62. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 63. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega seminari lõpetamise kohta antud erialal. Seminari väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 64. Seminari liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 65. Seminari töötajad on seminaris töölepingu alusel töötavad isikud. 66. Üliõpilased on diplomiõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga seminari immatrikuleeritud. 67. Seminari õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 68. Seminari teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 69. Õppejõudude ametikohad nähakse ette seminari koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 70. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor osakondade juhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 71. Seminari õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 72. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 73. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on seminari teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused seminari kasutusse antud riigivara kasutamisel. 74. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 75. Seminari töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta seminari raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt seminaris kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada seminari vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, seminari sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 76. Seminari õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 71 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 77. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 78. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt seminari õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata seminaris õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus seminaris eriala sulgemisel või seminari tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas seminaris teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse täiustamiseks; 5) vastavalt seminari õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada seminari vara heaperemehelikult ja järgida seminari õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 79. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse erialaosakonna juhataja otsusega, arvestades erialaosakondade proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 80. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond 7--9-liikmelisena üliõpilasesinduse. 81. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 82. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel. 83. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 84. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu esimesel nädalal ning üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. Täiendavad valimised esimese kursuse esindaja valimiseks toimuvad oktoobrikuu esimesel nädalal. 85. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 86. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 87. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 88. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik seminari immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 89. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti seminaris vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal seminari üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 90. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 91. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 86 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 92. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 93. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 94. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 84 sätestatud korras. 95. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 85--89 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 96. Seminar valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks seminarile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 97. Seminaril on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend-, kaug- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamisalases tegevuses pedagoogika valdkonnas ning üliõpilastele ja teistele soovijatele üliõpilasmaja teenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 98. Seminari õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 99. Seminari teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 100. Seminar peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 101. Seminari tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 102. Seminari majandustegevust, seminarile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 103. Seminari õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 VILJANDI KULTUURIKOLLEDÞI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Kultuurikolledþ (edaspidi kolledþ) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kolledþ on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Kolledþil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kolledþ asub Viljandis Posti 1, 71004. 5. Kolledþi tegevusvaldkond on kõrgharidusega kultuuri- ja haridustöötajate ettevalmistamine diplomiõppe õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõpe eesti rahvakultuuril põhinevates valdkondades ning muusika ja kunsti valdkonnas. 6. Kolledþ: 1) loob kolledþi liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi kunsti, kultuuri ja pedagoogika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega kunsti ja rahvakultuuri valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) võtab osa Eesti kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Kolledþit juhib rektor. Rektor kannab vastutust kolledþi üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kolledþis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kolledþit rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kolledþi töötajaid tegema kolledþi nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kolledþi sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kolledþi struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kolledþi eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kolledþi eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kolledþi eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kolledþi nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledþi õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kolledþi töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kolledþi töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kolledþi ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kolledþi prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kolledþi töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. 20. Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu poolt ettenähtud korras ja tingimustel. III. NÕUKOGU 21. Kolledþi kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on seitsmeliikmeline nõukogu. 22. Nõukogusse kuuluvad rektor, õppeprorektor, kolm kolledþi õppejõudude esindajat ja kaks üliõpilasesinduse esindajat. 23. Nõukogu esimees on rektor. 24. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kolledþi iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kolledþi kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledþis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded; 16) otsustab kolledþi liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 25. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised üle aasta aprillikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini. 26. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kolledþis põhikohaga töötav õppejõud. 27. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledþi koosseisulistel õppejõududel. 28. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledþisse immatrikuleeritud üliõpilastel. 29. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 30. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 29 nimetatud korras. 31. Nõukogu liikme kolledþist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 32. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 33. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 34. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 35. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 36. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 37. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 38. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 39. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. 40. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 41. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 42. Kolledþi arendustegevuse ja rakendusteaduslike uuringute paremaks korraldamiseks on moodustatud nõukogu nõuandva organina teadusnõukogu. 43. Teadusnõukogu koosseisu ja ülesanded määrab kolledþi nõukogu. IV. STRUKTUUR 44. Kolledþi struktuur jaguneb õppe- ja haldusstruktuuriks. 45. Struktuuriüksuste eesmärk on täita kolledþi ülesandeid oma valdkonnas. 46. Kolledþi õppestruktuuri moodustavad õppeosakond ja kateedrid. 47. Õpptöö koordineerimiseks on kolledþis moodustatud juhatus. 48. Juhatus koosneb rektoraadist ning õppestruktuuriüksuste juhtidest. 49. Juhatus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Juhatus võtab oma koosolekul vastu otsuseid, mis on kohustuslikud esindatavatele struktuuriüksustele. 50. Õppeosakond korraldab ja kontrollib õppekavade täitmist ja teostab üliõpilaste õpingukavade täitmise arvestust. 51. Kateeder on õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. 52. Kolledþi haldusstruktuuri moodustavad majandusosakond, raamatukogu ja audio-videostuudio (AV-stuudio). 53. Raamatukogu on kõrgkooli õppemetoodilise ja erialase kirjanduse ning informatsiooni keskus, mis varustab üliõpilasi ja õppejõude vajaliku kirjandusega. 54. Majandusosakonna põhiülesanded on õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse baasi tagamine, kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelik hooldamine, eelarveprojekti koostamine, eelarve täitmise tagamine, raamatupidamise korraldamine ja finants- ja statistiline aruandlus. 55. Audio-videostuudio toetab praktiliste õppeainete omandamist ja üliõpilaste loomingulist tegevust. 56. Kolledþi struktuuriüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel. 57. Kolledþi õppeosakonda ja haldusstruktuuri üksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad. 58. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 59. Kolledþis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 60. Üliõpilaste kolledþisse vastuvõtmise ja kolledþist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 61. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 62. Kolledþi õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded. 63. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 64. Kolledþi õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. 65. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 66. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 67. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kolledþi lõpetamise kohta antud erialal. Kolledþi väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 68. Kolledþi liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 69. Kolledþi töötajad on kolledþis töölepingu alusel töötavad isikud. 70. Üliõpilased on diplomiõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kolledþisse immatrikuleeritud. 71. Kolledþi õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 72. Kolledþi teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 73. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kolledþi koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 74. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kolledþi kateedrijuhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 75. Kolledþi õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 76. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 77. Kolledþi töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kolledþi raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kolledþis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kolledþi vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kolledþi sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 78. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kolledþi õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kolledþis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kolledþis eriala sulgemisel või kolledþi tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kolledþis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt kolledþi õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kolledþi vara heaperemehelikult ja järgida kolledþi õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 79. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse juhatuse otsusega, arvestades riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 80. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. 81. Üliõpilasesindusel on 13 liiget. 82. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 83. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel kateedrite proportsionaalse esindatuse põhimõtte alusel. 84. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 85. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel neljapäeval ning üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 86. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 87. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 88. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 89. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor kandidaatide esitamiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kolledþisse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 90. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja projekti kolledþis vähemalt üks kuu enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise päeva. Igal kolledþi üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 91. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 92. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 91 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 93. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 94. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 95. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 89 sätestatud korras. 96. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 90--94 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 97. Kolledþ valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolledþile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 98. Kolledþil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamisalases tegevuses eesti rahvakultuuril põhinevates valdkondades ning muusika ja kunsti valdkonnas ning üliõpilastele ja teistele soovijatele majutamisteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 99. Kolledþi õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 100. Kolledþil on õigus kasutada täiendavat finantseerimist õppetöö parandamiseks ja sisustuse täiendamiseks. 101. Kolledþi teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 102. Kolledþ peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 103. Kolledþi tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 104. Kolledþi majandustegevust, kolledþile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 105. Kolledþi õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 VIRUMAA KÕRGKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Virumaa Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kõrgkool on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kõrgkool asub Kohtla-Järvel Järveküla tee 35, 30328. 5. Kõrgkooli tegevusvaldkond on põhikooli õpetajate ettevalmistamine diplomiõppe õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus pedagoogika ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas ning pedagoogide täiendõppe korraldamine. 6. Kõrgkool: 1) loob kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi pedagoogika ja tehnika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega pedagoogika ja tehnika valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Kõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kõrgkooli rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, osakondade juhatajad ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on üheksaliikmeline nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektor, viis kõrgkooli õppejõudude esindajat ja kaks üliõpilasesinduse esindajat. 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kõrgkooli iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta septembrikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini. 25. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kõrgkoolis põhikohaga töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli koosseisulistel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 39. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 40. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 41. Kõrgkooli struktuuriüksused on õppestruktuuri üksused, raamatukogu ja majandusosakond. 42. Kõrgkooli õppestruktuuri üksused on lektoraadid, õppetoolid ja õppetalitus. 43. Lektoraat ja õppetool on kõrgkooli õppestruktuuri põhiüksused, mis ühendavad lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. 44. Lektoraat ühendab ühe õppeaine või -ainerühma õppejõude ja teadustöötajaid, kelle tööd korraldab korraliste õppejõudude seast õppeprorektori ettepanekul rektori poolt ametisse määratud lektoraadi juhataja. Lektoraati juhib lektoraadi juhataja. 45. Õppetool on korralise professori erialaselt määratletud ametikoht koos selle juurde kuuluvate õppejõudude, teadustöötajate ja teiste töötajatega, kelle tööd korraline professor korraldab. 46. Õppetalitus korraldab ja kontrollib õppekavade täitmist ja teostab üliõpilaste õpingukavade täitmise arvestust. 47. Raamatukogu on kõrgkooli õppemetoodilise ja erialase kirjanduse ning informatsiooni keskus, mis varustab üliõpilasi ja õppejõude vajaliku kirjandusega. 48. Majandusosakonna põhiülesanded on õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse baasi tagamine, kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelik hooldamine, eelarveprojekti koostamine, eelarve täitmise tagamine, raamatupidamise korraldamine ning finants- ja statistiline aruandlus. 49. Õppetalitust, raamatukogu ja majandusosakonna tugistruktuuri üksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad. 50. Kõrgkooli struktuuriüksused tegutsevad oma põhimääruste alusel. 51. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 52. Kõrgkoolis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 53. Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmise ja kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 54. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 55. Kõrgkooli õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 56. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 57. Kõrgkooli õppeaasta koosneb 19-nädalasest sügissemestrist ja 21-nädalasest kevadsemestrist. 58. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 59. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 60. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kõrgkooli lõpetamise kohta antud erialal. Kõrgkooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 61. Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 62. Kõrgkooli töötajad on kõrgkoolis töölepingu alusel töötavad isikud. 63. Üliõpilased on diplomiõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kõrgkooli immatrikuleeritud. 64. Kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 65. Kõrgkooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 66. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 67. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kõrgkooli lektoraatide ja õppetoolide juhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 68. Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 69. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 70. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamisel. 71. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 72. Kõrgkooli töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kõrgkoolis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 73. Kõrgkooli õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 72 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 74. Rektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 75. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kõrgkoolis eriala sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kõrgkoolis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult ja järgida kõrgkooli õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 76. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse lektoraadi või õppetooli juhataja otsusega, arvestades lektoraatide ja õppetoolide proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 77. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond viieliikmelise üliõpilasesinduse. 78. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 79. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. 80. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 81. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad septembrikuu viimasel nädalal ning üliõpilasesindus valitakse samaks õppeaastaks. 82. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ja takistusteta valimine. 83. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 84. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 85. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 86. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal kõrgkooli üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 87. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 88. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 87 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 89. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 90. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 91. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 85 sätestatud korras. 92. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 86--90 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 93. Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkoolile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 94. Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ning lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamisalases tegevuses pedagoogika ning tehnika ja tehnoloogia valdkondades ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 95. Kõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 96. Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 97. Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 98. Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 99. Kõrgkooli majandustegevust, kõrgkoolile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 100. Kõrgkooli õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN