Konguta Vallavolikogu — Konguta valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 185, 2516

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29; planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 2002, 99, 579) § 19 lõike 4 alusel Konguta Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Konguta valla ehitusmäärus. Lisa 8 lehel (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Konguta Vallavolikogu 30. septembri 1996. a määrus nr 1 «Konguta valla ehitusmäärus». 3. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Hardi TARTO Kinnitatud Konguta Vallavolikogu 20. oktoobri 2003. a määrusega nr 27 KONGUTA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Konguta valla ehitusmääruses (edaspidi määrus ) on sätestatud planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid Konguta vallas. 2. Määruse ülesanded on: 2.1. seada valla planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid; 2.2. määrata vallasiseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 2.3. kehtestada ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2.4. kehtestada projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 2.5. kehtestada ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 2.6. määrata miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 2.7. määrata tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 3. Mõisted: 3.1. vastav ajaleht on tulenevalt planeerimisseaduses sätestatu alusel Konguta Valla Teataja ja päevaleht Postimees; 3.2. miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku; 3.3. roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem; 3.4. puhke- ja virgestusala on valla üldplaneeringuga määratletud puhkuseks, taastumiseks, liikumisharrastuseks ning muudeks kogunemisteks ette valmistatud looduslikult sobiv maa; 3.5. väikeehitis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga kuni 5 meetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või on olemasoleva ehitise teenindamiseks vajalik rajatis; 3.6. korterelamu on kolme või enama korteriga elamu; 3.7. kõrvalhoone on krundi juhtfunktsiooni kandvat hoonet teenindav abihoone; 3.8. ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks vallavalitsuse tingimustel püstitatud ehitis; 3.9. kinnine hoonestusviis on hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini; 3.10. lahtine hoonestusviis on hoonestamine, kus hoone ja naaberkrundi vahele jääb vaba ruum; 3.11. projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust; 3.12. kirjalik nõusolek on vallavalitsuse nõusolek 20–60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või tehnosüsteemide muutmiseks; 3.13. ehitusprojekt on projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest; 3.14. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on ehitised, kus viibib samaaegselt 50 või enam inimest; 3.15. ohtlik ehitis on ehitis, mis on oma ehitustehnilise seisukorra tõttu ohtlik inimese elule, tervisele või varale; 3.16. õigusliku aluseta püstitatud ehitis on ehitis, mis on: 3.16.1. püstitatud ilma ehitusloata, kui ehutusluba on nõutav; 3.16.2. püstitatud ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta, kui kirjalik nõusolek on nõutav. II. Planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamine vallas 4. Konguta Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 4.1. üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 4.2. üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4.3. vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 4.4. selliste detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, millega soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; 4.5. riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine; 4.6. valla ehitusmääruse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 4.7. kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest omandamise ja sundvõõrandamise otsustamine kehtestatud planeeringu elluviimiseks; 4.8. valla ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine; 4.9. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. 5. Konguta Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 5.1. detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine: 5.1.1. sellise detailplaneeringu algatamine, millega ei soovita muuta kehtestatud üldplaneeringut; 5.1.2. detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise üleandmine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule; 5.1.3. detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemine ja avaliku väljapaneku korraldamine; 5.1.4. otsuste vastuvõtmine detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras; 5.1.5. detailplaneeringute kehtestamine, millele ei ole teostatud järelevalvet või mis ei muuda kehtivat üldplaneeringut; 5.2. katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeerimisseaduse § 38, maakatastriseaduse § 18 lõige 2); 5.3. muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse; 5.4. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 5.5. ehituslubade väljaandmine; 5.6. kasutuslubade väljaandmine; 5.7. kirjalike nõusolekute andmine; 5.8. projekteerimistingimuste kehtestamine; 5.9. ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ja ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine. 6. Valla ehitusala vastutava spetsialisti pädevusse kuulub: 6.1. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6.2. vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6.3. vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6.4. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 6.5. projekteerimistingimuste koostamine, avalikustamine ja väljastamine; 6.6. vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 6.7. ehitise ülevaatuse teostamine kasutusloa väljastamisele eelnevalt; 6.8. riiklikule ehitisregistrile andmete sisestamine ja esitamine. III. Hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 7.1. Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks ning nende kasutamise reguleerimiseks on sõltumata omandivormist ilma Muinsuskaitseameti ja Konguta Vallavalitsuse igakordse loata keelatud: 7.1.1. muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut; 7.1.2. muuta kinnistute ajaloolisi piire; 7.1.3. lammutada olemasolevaid ehitisi; 7.1.4. teha mis tahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada uusehitisi, k.a kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooneid; 7.1.5. muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre; 7.1.6. eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja konstruktsioone; 7.1.7. kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ning ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid; 7.1.8. teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal asuvat hoonestust, mälestisi või maapinnas säilinud kultuurikihti. 8. Üldplaneering 8.1. Üldplaneering võidakse koostada kogu valla territooriumi, selle osade kohta või teemaplaneeringuna vastavalt planeerimisseaduses § 8 lõikes 3 näidatud eesmärkidele. 8.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. 8.3. Detailplaneering võib põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. 8.4. Ehitamine ja detailplaneeringu koostamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud tingimustele. 8.5. Üldplaneeringu kohaselt ilma detailplaneeringut koostamata võib vallavalitsuse loal ehitada planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 loetletud juhtudel. 9. Detailplaneering 9.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta. 9.2. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. 9.3. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ja on: 9.3.1. uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 9.3.2. ehitusprojekti koostamise aluseks juurdeehituse või laiendamise korral üle 33% olevamasoleva hoone maapealsest kubatuurist; 9.3.3. aluseks maa-alade kruntideks jaotamise korral. 9.4. Käesoleva määruse punktis 9.3.1 nimetatud hooneteks ei ole: 9.4.1. üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhooned; 9.4.2. kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned. 9.5. Käesoleva määruse punktis 9.3.2 nimetatud hooneteks ei ole: 9.5.1. üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende kõrvalhooned. 9.6. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras on lubatud: 9.6.1. kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 9.6.2. olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone. 10. Muud planeerimisseadusest tulenevad nõuded 10.1. Lepingu detailplaneeringu koostamise kohta detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmib Konguta vallavanem (planeerimisseaduse § 10 lõige 6). 10.2. Planeeringu koostamiseks vajalike andmete kättesaadavuse ja säilitamise tagab Konguta Vallavalitsus. 10.3. Planeeringutega saab tutvuda Konguta Vallavalitsuses. 10.4. Planeeringute elluviimise üle teostab kontrolli vastav ametnik. 10.5. Kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga ette nähtud avalikul otstarbel kasutatava kinnisasja või selle osa omandab Konguta Vallavalitsus kinnisasja omaniku nõudel kohese ja õiglase tasu eest. IV. EHITAMINE 11. Väikeehitiste ehitamine l1.l. Väikeehitis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viie meetri kõrgusega ühel kinnistul asuv: 11.1.1. ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 11.1.2. olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommuni-katsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. 11.2. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. 11.3. Väikeehitise ehitamiseks esitatavad nõuded on ehitusseaduse §-des 15–17. 11.4. Ehitise omanik peab esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist ehitamise alustamise teatise. Teatise vorminõuded on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruses nr 12. 11.5. Kuni 20 m2 väikeehitise ehitamise korral ei ole vaja ehitamise alustamise teatist esitada. 12. Väikeehitise kasutamine 12.1. Väikeehitisele ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 12.2. Detailplaneeringukohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 12.3. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid. 12.4. Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahandada võimalikult komplektselt kõikide korterite vajadusi arvestades. 12.5. Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. 13. Ehitusluba 13.1 Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 13.1.1. püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 13.1.2. laiendada, rekonstrueerida või lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. 13.2. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Konguta Vallavalitsus oma korraldusega. 13.3. Ehitusloa saamiseks tuleb: 13.3.1. esitada ehitusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 13.3.2. esitada nõuetele vastav ehitusprojekt; 13.3.3. tasuda riigilõiv. 13.4. Ehitusluba väljastatakse ehitusloa taotlejale. Ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitusluba ainult ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 13.5. Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. 13.6. Ehitusluba on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse ehitise mahamärkimise akti kuupäeva. 13.7. Ehitise omanik teatab ehitamise alustamisest vormikohase teatisega elektrooniliselt või paberkandjal. 14. Kasutusluba 14.1. Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 14.2. Kasutusloa saamiseks tuleb: 14.2.1. esitada kasutusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 14.2.2. esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 14.2.3. esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 14.2.4. esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 14.2.5. esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 14.2.6. tasuda riigilõiv. 14.3. Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. 14.4. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikul on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. 14.5. Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. 14.6. Vallavalitsuse vastava korralduse alusel väljastab ehitusjärelevalve ametnik kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. 14.7. Kasutusloa väljastamisega seotud dokumente säilitatakse vallavalitsuses ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. 14.8. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. 14.9. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab vastav ametnik taotluse esitajale 20 päeva jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. 14.10. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega, mille alusel ehitusjärelevalve insener kasutusloa väljastab. 14.11. Konguta vallas ehitatavad ja kasutatavad ehitised kantakse ehitisregistrisse, mida peab valla ehitusspetsialist. 15. Projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine 15.1. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld- ja detailplaneeringust selle olemasolu korral. 15.2. Projekteerimistingimuste koostamine on kohustuslik: 15.2.1. uute ehitiste rajamisel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral (planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 loetletud juhtudel); 15.2.2. olemasoleva üksikelamu, suvila ja aiamaja ja üle 60 m 2 ehitusaluse pinnaga kõrvalhoone laiendamise ja teiste olemasolevate hoonete maapealse osa kuni 33% laiendamise puhul. 15.3. Ehitise rekonstrueerimisel piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise või asendamise puhul teeb projekteerimistingimuste koostamise vajalikkuse otsuse vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi. 15.4. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat alates nende kehtestamisest. 16. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad 16.1. Ajutise ehitise kasutusaja määrab vallavalitsus väljastatavas kirjalikus nõusolekus või ehitus- ja kasutusloas. 16.2. Ajutine ehitis tuleb likvideerida seaduses sätestatud korras. 16.3. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maavaldaja kirjalik nõusolek. 16.4. Ajutise ehitise püstitamiseks tiheasustusega aladel on vajalik naaberkinnistute omanike kirjalik nõusolek. 16.5. Ajutist ehitist tohib püstitada materjalist, mis tagab keskkonna säilimise endisel kujul ka pärast ehitise lammutamist. 17. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 17.1. Vallavalitsuse ülesanded on: 17.1.1. kirjaliku nõusoleku andmine või selle andmisest keeldumine 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 17.1.2. kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.3. ehitusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 17.1.4. ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.5. ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 17.1.6. kasutusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 17.1.7. kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.8. kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 17.1.9. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 17.1.10. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 17.1.11. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 17.1.12. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 17.1.13. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates; 17.2. ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil. 18. Ehitusjärelevalve, omanikujärelevalve 18.1. Konguta Vallavalitsuses tegeleb ehitusjärelevalve küsimustega ehitusspetsialist või delegeeritakse lepingu alusel litsentsi omavale firmale või spetsialistile. 18.2. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima kohalikku omavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemusest. 18.3. Ehitusjärelevalve ülesanded, pädevus ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse §-des 59–61. 18.4. Omanikujärelevalve teostaja õigused ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse §-s 30. 19. Krundi ja ehitise korrashoid 19.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 19.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrashoiu kontrollimiseks juurdepääsu ehitusjärelevalve teostajale ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud keskkonna- või avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kõrvaldama avariiohu. 19.3. Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 19.4. Ehituskrundi ja territooriumi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 19.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja täitma ettenähtud funktsiooni. 20. Lõppsätted 20.1. Käesoleva määruse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse täpsustatud sätted kehtivad nii ehitisele kui kinnisasja osale kui ka vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 20.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 20.3. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa seadusandlusega ettenähtud karistuse. 21. Rakendussätted 21.1. Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks Konguta Vallavolikogu 30. septembri 1996. a määrus nr 1 «Konguta valla ehitusmäärus». 21.2. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 2003. a.