Väike-Maarja Vallavolikogu — Ehitusmääruse kinnitamine — KO, 185, 2526

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, ehitusseaduse § 19 lõikest 4 ja planeerimisseaduse §-st 5, Väike-Maarja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Väike-Maarja valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 23. juuli 1997. a määrus nr 10 «Väike-Maarja valla ehitusmääruse kehtestamine» ja 12. märtsi 2003. a määrus nr 6 «Küsimuste lahendamise delegeerimine». 3. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29. oktoobri 2003. a määrusega nr 23 VÄIKE-MAARJA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla ehitusmääruses sätestatakse: 1.1. valla planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid; 1.2. kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 1.3. ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 1.4. projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 1.5. ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 1.6. valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 1.7. tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II. PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE 2. Vallavolikogu pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on: 2.1. üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja finantseerimise otsustamine; 2.2. detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine, finantseerimise otsustamine; 2.3. üld- ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 2.4. korralise ülevaatuse tulemuste alusel senikehtivate üldplaneeringute kehtima jätmine või muutmine; 2.5. ettepanekute tegemine maavanemale maakonnaplaneeringu muutmiseks; 2.6. õigus loobuda detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuse tegemisest, kui ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 2.7. õigus põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 detailplaneeringu koostamise kohustust; 2.8. otsuse vastuvõtmine detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras. 3. Vallavalitsuse pädevuses planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel on: 3.1. üld- ja detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine; 3.2. lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse valla ja detailplaneeringust huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ning detailplaneeringu rahastamisel ja selle avalikustamisega seotud kulude kandmisel; 3.3. detailplaneeringutele, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga, kooskõlastamise vajaduse määramine; 3.4. vajadusel detailplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal, millest teavitatakse kinnisasja omanikku; 3.5. avalikustamise nõuete täitmisest loobumine, kui naaberkruntide omanikud on andnud planeerimisseaduses sätestatud juhtudel kirjaliku kooskõlastuse; 3.6. detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3.7. planeerimisseaduse § 9 lõike 10 alusel otsuste vastuvõtmine ehitustegevuse teostamise kohta ilma detailplaneeringut koostamata; 3.8. ehitusjärelevalve teostamine. 4. Vallavalitsuse ülesanne planeerimistegevuse korraldamisel on: 4.1. planeeringukavatsusest, planeeringu algatamisest ja avalikust väljapanekust teatamine vallavalitsuse poolt määratud ajalehtedes ja kohtades ning planeerimisseadusest tulenevate isikute informeerimine; 4.2. planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 4.3. enne avalikku väljapanekut vajalike kooskõlastuste võtmine riigiasutustelt, ekspertiiside tegemine ning planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel järelevalve teostajalt heakskiidu saamine; 4.4. avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 4.5. avaliku väljapaneku ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute läbivaatamine ja neile vastamine; 4.6. üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu esitamine volikogule kehtestamiseks pärast seda, kui maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud ja õigusaktidest tulenevatel juhtudel heakskiidu andnud; 4.7. planeeringu kehtestamisest teatamine vallavalitsuse poolt määratud ajalehtedes ning planeerimisseadusega sätestatud juhtudel isikute teavitamine, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 4.8. planeeringu kehtestamise otsuse ja planeeringu saatmine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale; 4.9. kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 4.10. kehtestatud planeeringute ülevaatamise korraldamine ja ülevaatuse tulemustest informeerimine; 4.11. koostöö korraldamine naaberomavalitsuste ja teiste huvitatud isikutega. 5. Vallavalitsuse ülesanne ehitustegevuse korraldamisel on: 5.1. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimise korraldamine; 5.2. ehituslubade, kasutuslubade ja kirjalike nõusolekute väljastamine ning vastavate dokumentide säilitamine; 5.3. ehituslubade ja kasutuslubade kehtetuks tunnistamine; 5.4. väikeehitise, mille ehitisealune pindala on 20–60 m 2 ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone, ehitamiseks nõusoleku andmine; 5.5. tehnosüsteemide muutmiseks nõusoleku andmine; 5.6. ajutise ehitise püstitamiseks nõusoleku andmine; 5.7. projekteerimistingimuste väljastamine; 5.8. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde dokumentatsiooni säilitamine; 5.9. projekteerimistingimuste avalikustamine. III. PLANEERIMISE NING EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 6. Valla, selle osade planeerimise ning ehitamise põhimõtted ja nõuded (edaspidi nõuded) tagatakse valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, detailplaneeringute ja hoonestuskavadega. 7. Valla üldplaneering: 7.1. koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta; 7.2. määrab valla tiheasustuse ja hajaasustuse piirid ning detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses; 7.3. määrab keskkonnaseisundist, territoriaalmajanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast lähtuvad valla arengusuunad ja -eesmärgid; 7.4. määrab detailplaneeringute koostamise vajaduse ja järjestuse ning näitab ära majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks; 7.5. kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 8. Detailplaneering 8.1. koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta; 8.2. detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras; 8.3. detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid; 8.4. kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral; 8.5. detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise volikogu; 8.6. detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel määratakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused planeeringus, muudel juhtudel määratakse need projekteerimistingimustega. 9. Detailplaneeringu lähteseisukohad 9.1. detailplaneeringu lähteseisukohtadega määratakse kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, ehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord. 10. Planeeringu keskkonnamõju hindamine 10.1. planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus; 10.2. keskkonnamõju hindamise vajadus ja ulatus sätestatakse lähteseisukohtades. 11. Kinnisasja kitsendustest teatamine ja hüvitise maksmine 11.1. kinnisasjale üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendustest ja piirangutest teavitamise kinnisasja omanikule korraldab vallavalitsus; 11.2. kitsendustest tuleneva hüvitise tasu määrab vallavolikogu. 12. Projekteerimine Väike-Maarja ja Kiltsi alevikus ning külade selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel 12.1. Väike-Maarja alevikus ja Kiltsi alevikus ning Vao ja Triigi külade selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel on projekteerimise ja uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks kehtestatud üld- ja/või detailplaneering ning võimaluse korral arvestatakse järgnevat: 12.1.1. Väike-Maarja ja Kiltsi alevikus on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1200 m2; 12.1.2. Vao ja Triigi külade selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m2. 13. Vallavalitsus säilitab ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis. 14. Projekteerimine detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal 14.1. detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal on uute hoonete ja olemasolevatele juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. 15. Ehitusprojekt 15.1. ehitiste püstitamiseks koostatud ehitusprojektid, millele taotletakse ehitusluba, peavad olema koostatud vastavuses: 15.1.1. majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuetega; 15.1.2. kehtestatud detailplaneeringuga ja vallavalitsuse poolt kehtestatud projekteerimistingimustega; 15.1.3. detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustega. 16. Projekteerimistingimused 16.1. projekteerimistingimustega määratakse: 16.1.1. hoonestusala, kuhu võib rajada ehitusõigusega hooneid; 16.1.2. olulisemad hoonete arhitektuurinõuded; 16.1.3. hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; 16.1.4. hoonete suurim ehitusalune pindala; 16.1.5. hoonete lubatud ehituskõrgus; 16.1.6. vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks; 16.1.8. määratakse isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist; 16.2. projekteerimistingimused ja projekteerimise lisatingimused väljastab vallavalitsus korraldusega. 17. Projekteerimistingimustes määratud isikutega kooskõlastatud ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele kahes eksemplaris, millest üks on originaalallkirjadega, koos ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentidega. Vallavalitsuse korraldus projekteerimistingimuste määramise kohta avalikustatakse vallakantseleis. Projekteerimistingimustega saab tutvuda valla majandusosakonnas. 18. Ehitamine ja ehitusluba 18.1. ehitamine toimub ehitusprojekti järgi, mille alusel on vallavalitsuse korraldusega väljastatud ehitusluba; 18.2. vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojektile ekspertiisi tegemist; 18.3. vallavalitsusel on ehitusloa andmisest õigus keelduda või väljastatud ehitusluba kehtetuks tunnistada juhul, kui projekteerimisel, ehitamisel või ehitusloa taotlemisel on rikutud kehtivaid õigusakte; 18.4. ehitusloa taotlusele, kui taotlejaks ei ole kinnistu omanik ega ehitise omanik, tuleb lisada kinnistu omaniku või ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitusloa taotlemiseks; 18.5. väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, kirjaliku nõusoleku taotlusele peab isik ehitusnõuniku nõudmisel lisama ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet. Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti; 18.6. kirjaliku nõusoleku vormikohasele taotlusele, kui taotlejaks ei ole kinnistu omanik ega ehitise omanik, tuleb lisada kinnistu omaniku või ehitise omaniku kirjalik nõusolek; 18.7. ehitise tehnosüsteemide muutmise taotlusele peab isik lisama teostatava töö kirjelduse; 18.8. ehitamisel olemasolevates elamupiirkondades peab arvestama konkreetse piirkonna, hoonestus- ja ehitustavasid (hoonete korruselisus, paigutus, mastaap jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist. Fassaadimuudatustega ei tohi rikkuda ehitise arhitektuurset terviklikkust. Mitmekorterilistes elamutes akende vahetamisel tuleb arvestada, et uued oleksid esialgse kujuga. Uute akende värvuse valimisel tuleb jälgida, et see ei erineks mitmekorterilise elamu teistest akendest; 18.9. kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont, naaberkinnistu piirile lähemal kui 2 meetrit, kui puudub naabri kirjalik kooskõlastus, teede kaitsevööndis, jõgede ning veekogude ehituskeeluvööndis, tuletõrjekaitsetsoonides ja teistest õigusaktidest tulenevatel ehituskeelualadel; 18.10. kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib kuni 20 m 5 ehitusaluse pinnaga ehitist ehitada ainult planeeringuga ettenähtud ehitusalas; 18.11. väikehoone või väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme, hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega; 18.12. ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis; 18.13. ajutiste ehitiste ehitamise alad nähakse ette vastavas planeeringus; 18.14. ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Vallavalitsuse poolt väljastatud nõusoleku või ehitusloaga määratakse ühtlasi ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg; 18.15. ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamist kontrollib vallavalitsus; 18.16. ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele ehitusloa taotluse koos krundi geodeetilise plaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis; 18.17. omanikujärelevalve teostaja määrab ehitise omanik; 18.18. ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt määratud õigusliku aluseta ehitise likvideerimise või korrastamise ja/või ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise tähtaja eiramisel ehitise omaniku poolt korraldab vallavalitsus selle likvideerimise või nõuetele vastavusse viimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras; 18.19. õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamise otsustab vallavalitsus; 18.20. avariiohtliku ehitise avariiohu kõrvaldamise tähtaja määrab ehitusnõunik, tähtaja eiramisel ehitise omaniku või ehitusettevõtja poolt kõrvaldab vallavalitsus ehitise avariiohu asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras; 18.21. avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise finantseerimiseks võib vallavalitsus sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga. 19. Ehitise kasutusluba 19.1. ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsus pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist pädevate ametnike poolt; 19.2. kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid esitab kasutusloa taotleja vallavalitsusele, kes säilitab dokumendid oma arhiivis kuni ehitise lammutamiseni; 19.3. ehitise ülevaatust teostaval ametnikul on õigus ja kohustus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 19.4. ehitise kasutusloa väljastamise või keeldumise ettepaneku vallavalitsusele teeb ehitusnõunik või tema asendaja, olles veendunud, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile, vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise tingimustele; 19.5. ehitise ülevaatuse kohta vormistatakse ehitise ülevaatuse akt, mille allkirjastavad ülevaatuse läbi viinud ametnikud; 19.6. ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa, kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele avalduse. 20. Vallavalitsuse poolt teostatavate toimingute tähtajad Vallavalitsus: 20.1. määrab projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või projekteerimistingimuste vormistamiseks vajaliku viimase dokumendi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 20.2. annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 20.3. väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 20.4. tühistab või tunnistab ehitusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse vallavalitsusele esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teatavaks saamise päevast arvates; 20.5. väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 20.6. tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse vallavalitsusele esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teatavaks saamise päevast arvates. IV. MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALA 21. Miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud tänavavõrgu, haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis koos ühtsetele arhitektuurilistele kriteeriumitele vastavate hoonetega moodustab säilitamist vääriva terviku. Miljööväärtusega hoonestusalad on ehituslikult omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid. 22. Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse üldplaneeringu ja detailplaneeringutega. 23. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. 24. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. 25. Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele. 26. Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. 27. Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. 28. Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. 29. Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.