Tallinna Linnavolikogu — Tallinna arengukava 2004-2009 — KO, 185, 2517

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Tallinna põhimääruse § 26 lõike 1 punktist 7 ja §-st 71 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna arengukava 2004–2009 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määruse nr 68 «Tallinna arengukava 2003–2009» punkt 1. 3. Võtta Tallinna arengukava 2004–2009 aluseks Tallinna linna eelarvete koostamisel. 4. Tallinna Linnakantseleil avaldada määrus ja selle lisa ajalehes, milles Tallinn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 TALLINNA ARENGUKAVA 2004–2009 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada linna sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu ja ehitust ning koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning omavalitsuse omandis olevate kohalike asutuste ülalpidamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 1 ja Tallinna põhimääruse § 71 lõike 2 kohaselt koostab kohalik omavalitsus arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui kohalikul omavalitsusel on varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, siis koostatakse arengukava ajavahemikuks, mille vältel on kohalik omavalitsus kohustustega koormatud. Käesolev arengukava on koostatud eelnimetatud ülesannetest ja vajadustest lähtudes. Arengukava aluseks on Tallinna Linnavalitsuse ja selle ametite, linnaosavalitsuste ning Tallinna Linnavolikogu komisjonide poolt laekunud täpsustav teave teostatud uuringutest, koalitsioonilepingust, valdkondade ja linnaasutuste arengukavadest ja strateegiatest ning väljatöötamisel oleva Tallinna strateegia «Tallinn 2025» vahematerjalidest. Linna tähtsamad tegevusvaldkonnad on kajastatud peaeesmärkidena. Lähemad eesmärgid on seatud lähtuvalt peaeesmärgi suunitlusest. I. Tallinna majanduslik olukord Tallinna linn moodustab 0,35% kogu Eesti territooriumist ja siia on koondunud üle 29% Eesti elanikkonnast. Tallinn on riigi kõige tähtsam haldus- ja teeninduskeskus, kuhu on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja mitmed muud olulise tähtsusega asutused ning ettevõtted. Samuti paikneb Tallinnas oluline osa vabariigi kaubandus- ja teenindusettevõtetest. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2002. aastal majutusega tegelevaid asutusi kokku 420, neist Tallinna Ettevõtlusameti andmeil Tallinnas 107 asutust. Eestis osutati 2001. aastal toitlustusteenuseid 1446 asutuses ja sellest Tallinnas 1028 asutuses. Tallinnas on registreeritud 47% Eesti äriühingutest, kus töötab ligi 34% kogu Eestis tööga hõivatutest. Eriti kõrge on Tallinna osa töötajate arvust finantsvahenduses, valitsussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses ning hotellide ja restoranide osas. Tallinna osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust on üle 50% ning jaevõrgus müüdud esmatarbe- ja toidukaupadest 44%. Mootorsõidukite, olme jm tehnika osas on Tallinna osatähtsus veelgi kõrgem. Vastavalt Statistikaameti andmetele osutati 2001. aastal mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenuste müüki Tallinnas 441 ettevõttes, kogu Eestis aga 627 ettevõttes. 2002. aastal külastas Eestit 3,25 miljonit väliskülastajat, neist üle 80% külastasid Tallinna ning ligi 65% viibisid Tallinna majutusasutustes. Raha koondumist Tallinna kinnitab Eesti Panga 2002. aasta statistika. Pangaklientide elu- ja asukoha järgi oli 31. detsembri 2002. a seisuga Tallinna osa Eesti hoiuste mahust 56,8%, laenudest 63,3% ning liisingulepingute mahust ligi 60%. Tallinna osa Eesti kohalike eelarvete mahust on 36%. Tallinna osa omavalitsuste eelarvetes oleks veel kõrgem, kui mitmete riigi õigusaktide alusel ei oleks viimastel aastatel Tallinnas teenitud tulu ümber jaotatud teiste omavalitsuste kasuks. Eesti Panga prognoosi kohaselt on järgnevatel aastatel oodata Tallinnas kiiret majanduskasvu, kusjuures ennaktempos toimub areng kaubandus-, teenindus-, kinnisvara- ja finantssektoris. Üle poole välisinvesteeringutest tehakse ka järgnevatel aastatel Tallinnas. Tallinna arengu tulemusena paraneb nii tallinlaste kui lähipiirkondade inimeste tööhõive. Sellest tulenevalt jätkub Tallinnasse töölkäivate isikute arvu suurenemine. Linna tulubaasi seisukohalt avaldab see täiendavat koormust linna infrastruktuurile ja linnaeelarvele. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 38 on kehtestatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004–2006, mis kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks aastatel 2004–2006. Samuti on eelarvestrateegias ära toodud Tallinna kavandatud tulude laekumine ja kulude prognoos. Tallinna Linnavalitsuse eesmärk on muuta Tallinn üheks kiiremini arenevaks elukeskkonnaks Läänemere piirkonnas, pidades samal ajal kinni säästva arengu põhimõtetest ja arengu tasakaalustatusest elanikkonna eri rühmade osas. Selle eesmärgi saavutamiseks määratletakse Tallinna linna arengukava peaeesmärgid aastateks 2004–2009 järgmiselt: 1. ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond; 2. kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused; 3. laste- ja noortesõbralik elukeskkond; 4. optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus; 5. linnaelanike kvaliteetne eluase ja heal tasemel kommunaalmajandus; 6. atraktiivse välisilmega ja ruumikas linn; 7. lõpule viidud omandi- ja maareform. Munitsipaliseeritud ja kasutusele võetud maaomand; 8. turvaline elukeskkond; 9. Tallinna linna elanikele euroopaliku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi rakendamise abil loodud võimalused; 10. lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui ka turistile; 11. Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine. II. Peaeesmärgid 1. Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond 1.1. Lähteseisund Tallinna tööjõuturgu iseloomustab möödunud kümnendil alanud trend, mille kohaselt hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse. Kui 1990. aastal oli töötlevas tööstuses hõivatuid 46,7%, siis 2002. aastal 25,5% ning teenindussfääris 1990. aastal 51,5% ja 2002. aastal 74,0%. Maksuameti andmeil tegutses Tallinnas 2002. aastal 28 208 äriühingut, millest 11 130 olid mikroettevõtted (0 töötajat), 13 195 mikroettevõtted (1–9 töötajat), 2843 väikeettevõtted (10–49 töötajat), 497 keskmise suurusega ettevõtted (50–250 töötajat) ja 83 suurettevõtted (üle 250 töötaja). Enim töötajaid oli hõivatud töötlevas tööstuses (47 381), hulgi- ja jaekaubanduses (45 853), veonduses, laonduses ja sides (31 471) ning kinnisvara- ja äriteeninduses (27 244). Maksuametis oli 1. jaanuari 2003. a seisuga registreeritud ka 14 659 füüsilisest isikust ettevõtjat, kellest enam kui pooled saavad ka palgatulu. Tallinna füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine ettevõtlustulu 2002. aastal oli 2112 krooni kuus. Tööandjaks on vaid 498 füüsilisest isikust ettevõtjat. Linnakohtu registrikeskuse andmetel oli Tallinnas 1. jaanuari 2003. a seisuga registreeritud kokku 32 067 äriühingut. 2001. aastal oli üle 1 miljoni kroonise käibega ettevõtteid Tallinnas 7981. Seega on tööhõive ja/või arvestatava tegevusmahu poolest aktiivseid ettevõtteid vaid veidi üle poole registreeritutest. Suurima tööhõive kasvuga tegevusalad viimase viie aasta jooksul on olnud kinnisvara- ja äriteenindus, tervishoid ja sotsiaaltöö, kaubandus, hotellid ja toitlustus ning finantsvahendus. Hõivatute arv on samal perioodil kasvanud kuni 50 töötajaga ettevõtetes oluliselt rohkem võrreldes keskmiste ja suurte ettevõtetega. 2001. aastal alustati Tallinnas väikeettevõtluse arendamise projektidega. Projektide eelarveks oli Tallinna Linnavalitsuses plaanitud 2002. aastal 6,86 miljonit krooni, 2003. aastal toetas linn projekte 13,35 miljoni krooniga ja 2004. aastaks on planeeritud selleks 13,6 miljonit krooni. 2002. aastal asutati Tallinnas kokku 4271 uut ettevõtet (s.o 20% võrra vähem kui 2001. aastal), neist äriühinguid 3961, välisettevõtete filiaale 26 ning tegevust alustas 284 füüsilisest isikust ettevõtjat. 2002. aastal alustas Tallinnas tegevust 381 väliskapitali osalusega ettevõtet (s.o kaks korda rohkem kui 2001. aastal), neist välisosalusega äriühinguid 355 ja välisfirmade filiaale 26. 2002. aastal oli 100 elaniku kohta Tallinnas 9,2 ettevõtet. 2001. aastal oli üle 1 miljoni kroonise käibega ettevõtteid Tallinnas 7981. Väliskoostööprojektidest on otsustatud kaasrahastada seitset Euroopa Liidu poolt rahastatavat projekti. Eesti Panga andmetel tehti Tallinnas 2002. aastal välismaiseid otseinvesteeringuid 224 miljoni euro väärtuses – s.o 594 eurot Tallinna elaniku kohta (Eestis tehti 2002. aastal välismaiseid otseinvesteeringuid 329 miljoni euro väärtuses, s.o 240 eurot Eesti elaniku kohta). 2002. aasta seisuga oli Tallinnas 107 atesteeritud majutusettevõtet (hotelle 29, külalistemaju 17, hosteleid 10, külaliskortereid 43 ja nn Bed and Breakfast tüüpi ettevõtteid 8), 2001. aastal oli majutusettevõtteid kokku 74 ja 2000. aastal 55. Väliskülastajate arv oli 2002. aastal 2,6 mln inimest. Võrreldes 2001. aastaga on see arv langenud 3% võrra. Langus on toimunud peamiselt Soome, Rootsi ja USA turistide arvu vähenemisest tingituna. Soome turistidest 97% on Tallinna varem külastanud ning seetõttu on hakatud alternatiivina otsima uusi sihtkohti. Vähenenud on n.ö ühepäevaste kaubaturistide arv. Rootsi turistide arv langes tugevalt ka juba 2001. aastal, mida võib osaliselt põhjendada majanduslangusega Rootsis. USA väliskülastajate arvu langus on loogiline jätk 2001. aasta terrorirünnakujärgsele vähenenud turisminõudlusele eelkõige just kaugemate sihtturgude järele. 2002. aastal suurenes ööbivate turistide arv 1% võrra, suurim kasv oli Saksamaalt, Venemaalt ja Suurbritanniast saabuvate turistide osas. Samas tuleb märkida, et reisiteenuste eksport (väliskülastajate kulutused Tallinnas) suurenes 2003. aastal 2,8% ehk 200 miljoni krooni võrra. 2002. aastal läbiviidud Tallinna väliskülastajate uuringu andmetel viibis turist Tallinnas keskmiselt 2,8 ööd ning kulutas keskmiselt päevas 117 eurot, ühepäeva külastaja kulutas 112 eurot päevas. 1. jaanuari 2003. aasta seisuga oli Tallinnas 32 üle 100 istekohaga konverentsikeskust. 2001. aastal valmis Tallinna üldplaneering, 2002. aastal oli koostamisel Pirita linnaosa, Nõmme linnaosa ja Mustamäe üldplaneering ning alustati Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala osaüldplaneeringu koostamist. Detailplaneeringuid kehtestati 2001. aastal 69, 2002. aastal 130 ja 2003. aasta 1. juuni seisuga on kehtestatud 50 detailplaneeringut. Viimase aastakümne jooksul on AS-i Tallinna Sadam poolt töödeldavate transiidikaubasaadetiste maht kasvanud iga aastaga, küündides 2002. aastal ligi 40 miljoni tonnini. Brüsselis Euroopa institutsioonide juures avati 13. mail 2002. aastal Tallinna esindus, mis on tõhusalt abistanud Tallinna Linnavalitsuse osakondi ja ameteid Euroopa institutsioonidega suhtlemisel. Samuti on esindus edastanud operatiivset teavet Tallina Linnavalitsuse ajakohaseks osalemiseks eurointegratsiooniprotsessis ning olnud Tallinna Linnavalitsuse liikmete, Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste esinduste esindajate kohtumiste vahendajaks. 1.2. Lähemad eesmärgid: • suurenenud ettevõtlusaktiivsus ja väikeettevõtete arv ning sellest tulenev tööhõive kasv; • erasektor ja kolmas sektor kaasatakse Tallinna Linnavalitsuse ees seisvate ülesannete lahendamisse (sh Public-Private-Partnership’i põhimõtete alusel); • investorite ja ettevõtjate teenindamise hea tase; • välisinvestorite investeerimishuvi; • suurenenud turismivaldkonna käive; • koostöö ettevõtlusele suunatud rahvusvaheliste projektide raames; • ettevõtete huvisid arvestades väljaehitatud linna infrastruktuur; • igal linnaosal oma üldplaneering; • jätkusuutlike detailplaneeringutega kaetud Tallinna hoonestusala; • analüüsitud ja täpsustatud linnaplaneerimist ning ehitustegevust reguleerivate dokumentide väljastamise protseduurid; • linnapoolne ühtne projektide kaasfinantseerimise korraldus; • Tallinna välisesinduse administratiivse suutlikkuse kasv Brüsselis; • väljaarendatud Paljassaare sadam koos tööstuspargiga; • Tallinna Tehnoloogiapark Mustamäele ja Tööstuspark Lasnamäele; • Euroopa Liidu struktuurifondide kaasamine ettevõtluse arendamiseks ja osalemine välisfinantseeritud rahvusvahelistes arenguprojektides; • erialaliitudega ja teiste ettevõtluse tugistruktuuri institutsioonidega koostöös algatatud ettevõtlusprojektid piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks Euroopa Liidu ühise turu tingimustes; • võrdväärselt arendatud linnaosad. 1.3. Eesmärkide saavutamise vahendid ja võimalused Ettevõtluse arendamiseks luuakse ettevõtjatele soodsam keskkond, mis seisneb informatsiooni vahendamises, ettevõtjate nõustamises, koolituste ja teabepäevade korraldamises, eri ettevõtlustoetustes, väikeettevõtluse inkubaatorites jne. Ettevõtlustoetused määratletakse vastavates programmides. Ettevõtluse arendamisel tehakse koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ja teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonidega. Ettevõtluse edendamiseks luuakse innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustav keskkond tehnoloogiapargi toel. Kaasatakse maksimaalselt välisabi vahendeid kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks. Turismitulude suurendamiseks tutvustatakse Tallinna kui Läänemeremaade atraktiivsemat linna (kultuuri- ja konverentsikeskus); parandatakse juurdepääsuvõimalusi vaatamisväärsustele, eriti vanalinnale; tagatakse vanalinna ümbritseva parkide ansambli säilimine atraktiivse rekreatsioonialana; soodustatakse turismiteenuste kättesaadavust väljaspool kesklinna; reisikorraldajatele saadetakse korrapäraselt Tallinna teabematerjale ning samuti teavet Tallinnas toimuvast; välisüritustel tutvustatakse Tallinna kui võimalikku reisisihtkohta; korraldatakse Tallinna tutvustusüritusi koos erasektoriga; viiakse läbi turunduskampaaniaid ja täiustatakse internetipõhist turismi-infosüsteemi. Turistide eri huvigruppide paremaks teenindamiseks soodustatakse konverentsiturismi arendamist. Renoveeritakse ja avatakse külastajatele säilinud osa Tallinna linnamüürist koos tornidega. Arendades välja Paljassaare sadamat, luuakse soodsad tingimused puidu- ja metallitööstusele meretranspordil baseeruva tööstuspargi väljaarendamiseks, kusjuures silmas peetakse kõrgtehnoloogia rakendamise võimalusi. Sadamas on võimalik luua head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning Katariina kai pakub varju jahisadama rajamiseks. Paljassaare poolsaare loodeosas on «Natura 21» programmi esitatud linnuhoiuala. Samuti leidub selles piirkonnas keskkonnaministri 27. märtsi 2003. a määruse nr 25 kohaselt III kategooria kaitsealuste selgrootute hulka kuuluv ning lõuna pool Euroopas täieliku kaitse all olev liblikaliik suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Kui õnnestub lahendada hoiuala väljaehitamise rahastamise küsimus, võib Paljassaare poolsaar edaspidi kuuluda linnaelanike rekreatsioonipiirkondade hulka. Ühistransporditeenuse osutamisel jätkatakse konkurentsi soodustamist ja selleks töötatakse välja põhimõtted ühistranspordiliinide teenindamise avaliku konkursi läbiviimiseks, samuti määratletakse ajagraafik ja valmistatakse ette sõitjateveo lepingute projektid. Trammiliinide teenindamiseks avalikku konkurssi ei korraldata. Suurendatakse Tallinna Brüsseli esinduse koosseisu ulatuslikumaks koostööks Tallinna linna ja ametiasutuste vahel. Tihendatakse koostööd Helsingiga kui ühe Tallinnale olulisema välissuhtlemispartneriga. Soodustatakse mõlema linna ametite ja allasutuste ühiste projektide elluviimist ning ühist osalemist Euroopa Liidu institutsioonide rahastatavates programmides. Pööratakse tähelepanu Tallinn-Helsingi teaduse kaksiklinna projekti käivitamisele. Arendatakse edasi koostöösuhteid Peterburiga majandus- (sh turismi-) ja kultuurivaldkondades. Soodustatakse erialaliitude tegevust liikmesettevõtete ühisallhangete ja ühisteenuste arendamisel ning ühisürituste (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) korraldamisel. Rannaalade planeerimisel juhindutakse muuhulgas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala osaüldplaneeringust, mille eesmärk on linna avamine merele, sadamate sihtfunktsioonide määramine ja liiklusskeemi esitamine. Teostatakse linnaplaneerimise protseduurireeglite ja ehitustegevust reguleerivate lubade väljastamise korra analüüs lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003. a määrusega nr 35 kehtestatud Tallinna ehitusmäärusest. Soodustatakse erialaliitude tegevust allhangete ja teenuste arendamisel ning viiakse läbi tugistruktuuride ja ettevõtetega erinevaid rahvusvahelisi arenguprojekte. Osaletakse võrkkoostöö ja klastriarenguprojektides. Korraldatakse ühistegevuse näol projektipõhiseid uuringuid, teabepäevi, seminare, delegatsioonide vastuvõtte ning firmade külastusi. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteedina nr 6 «Ettevõtluse arendamine (mereäärsete alade arendamises osalemine; väikeettevõtluse arendamine)» ja punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» real «Muud majandusvaldkonna kulud, sh ettevõtluskeskkonna soodustamine» ning tabelis «Investeeringud 2001–2006» real «Ettevõtlus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • ettevõtluse aktiivsus ja väikeettevõtete arv ja sellest tulenev piisav tööhõive kasv pole piisav; • välisinvestorite huvi Tallinna linna vastu kasvab oodatust vähem; • riigi tegevuse tulemusena võivad muutuda ettevõtlust puudutavad seadused ning seega võib ettevõtete huve mittearvestavalt muutuda ettevõtluskeskkond; • erasektori kaasamine Tallinna Linnavalitsuse ees seisvate ülesannete lahendamisse õnnestub planeeritavast ulatusest väiksemas ulatuses; • riigi-, linna- ja erasektori vahelised kokkulepped viibivad; • Euroopa Liidu kaasfinantseerimise projektitaotluste vormistamine saavutab vajaliku taseme viivitusega, projektide kaasfinantseerimiseks ei jätku vahendeid ning projektide elluviimiseks ei leidu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu; • Tallinna linnaeelarve vahendid pole kõigi käsitletud lähemate eesmärkide saavutamiseks piisavad. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks jälgitakse rakendatavate meetmete mõju ja tõhusust ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel, mille puhul iga ettevõtja saaks teistega võrdsetel tingimustel tegutseda. Leitakse võimalusi erasektori huvi äratamiseks kaasates erasektorit muu hulgas avaliku sektori ülesannete lahendamisse. Siinjuures jätkatakse erasektori kaasamiseks alustatud projekte (nt Haabersti ristmiku ehitamine). Euroopa Liidu finantseerimisvahendite taotlemise ja kasutamise eesmärgil on vajalik Tallinna linnaasutuste sellesuunalise koolituse saanud ametnikud koondada ühe linnaasutuse juurde ning võimaldada neile koolitust Euroopa Liidu liikmesriikide sama valdkonna asutuste juures. Riskide realiseerumisel võib osutuda vajalikuks eesmärke osaliselt muuta või püstitada uusi eesmärke. 2. Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused 2.1. Lähteseisund Tallinnas on 8 linnaosa valitsust, 13 ametit, linnavolikogu kantselei ja linnavalitsuse kantselei. Linnaasutuste vaheline ülesannete jaotus on valdkonniti erinev. 25. juunil 2003. aastal sõlmisid Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikool koostöö lepingu Uurimistöö «Tallinna linna juhtimise täiustamine». Uurimistöö eesmärk on analüüsida ja hinnata Tallinna linnasisest kaasajal kasutatud juhtimisstruktuuri ning teha ettepanekud võimalikuks Tallinna põhimääruse ja teiste õigusaktide muutmiseks ja uute õigusaktide vastuvõtmiseks koos juhtimisalaste ümberkorralduste rakenduskavaga. Linnakodanike teavitamiseks antakse välja Tallinna ajalehte «Pealinn» eesti ja «Stolitsa» vene keeles ning igal linnaosal on oma ajaleht. Linnaelanike informeerimisel tagada nende Tallinna linna õigusaktide venekeelne tõlge, mis mõjutavad tallinlaste igapäevast elu. Tõlgitavad õigusaktid määrab linnavolikogu ja linnavalitsuse ühiskomisjon. Jätkatakse Tallinna linnas toimuvate sündmuste kajastamist televisioonis, raadios ja elektroonilises meedias. Linnakodanikel on võimalus saada vastuvõtupäevadel andmeid ja neid huvitavat teavet Tallinna Linnavalitsuse ametnikelt ja äripäeviti linnavalitsuse teenindussaalist. Linnaelanike rahulolu linna poolt pakutavate teenustega on selgitatud rahvaküsitluste ja uuringute abil. Rahvaküsitluste eesmärk on kaasata linnaelanikke linna jaoks oluliste asjade üle otsustamisse ning suurendada otsedemokraatiat ning osalustunnet, vähendades samal ajal võõrandumist linnavõimust. Uuringutest üheks olulisemaks on Tallinna linnaelanike rahulolu monitooring. Rahulolu monitooringuga jälgitakse elanike rahulolu linna poolt pakutavate teenustega ja rahulolu muutumist ajas. 2003. aastal toimus rahulolu uuringu esimene etapp, mis uuris elanike rahulolu n.ö füüsilise elukeskkonnaga (teede-tänavate korrashoid, keskkonnaseisund, transpordiküsimused jpm). Uuringu käigus küsitleti 1025 Tallinna elanikku. Pidevalt järgima hakatavate indikaatorite hulgas on valdav osa seotud füüsilise elukeskkonnaga. Rahvaküsitlust on õigus algatada Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2002. a määruse nr 32 punkti 2.1 kohaselt vähemalt 1% linnaelanikest, Tallinna Linnavalitsusel ja vähemalt ühel Tallinna Linnavolikogu liikmel. 2002. aastal toimus rahvaküsitlus teemal «Kas Harju tänava Niguliste kiriku poolne külg peaks säilima praegusel kujul haljasalaks korrastatuna». Rahvaküsitluse tulemused on kinnitatud Tallinna linnakomisjoni 27. juuni 2002. a otsusega nr 1. Rahvaküsitluse tulemusena pooldas 87,3% hääletanutest Harju tänavas haljasala. Elanikkonna paremaks teenindamiseks toimub pidev ametnike koolitus. 2002. aasta tsentraliseeritud koolituse prioriteetsed valdkonnad olid alates tähtsuse järjekorrast: suhtlemispsühholoogia, haldusõigus, infotehnoloogia ja arvutiõpe, kinnisvaraga seonduv ning juhtimine. 2003. aastal tsentraliseeritud koolituse prioriteetsed valdkonnad on alates tähtsuse järjekorrast haldusõigus, juhtimine, klienditeenindus ja Euroopa Liiduga seonduv. Tallinna tulubaasi seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute kandmine Tallinna elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse. Tallinnas elas rahvastikuregistri andmeil seisuga 31. jaanuar 2003. a ametlikult kokku 379 906 inimest. 2003. aasta I poolaasta jooksul viidi Tallinna linnas läbi registreerimata elukohaga elanike registrisse kandmiseks kampaania «Tallinn tasub ära». Kahe nädalaga registreerus tallinlaseks ligi 2000 inimest. Tallinna elanike arv kasvas 2002. aastal hoolimata negatiivsest loomulikust iibest positiivse rändeiibe ja peamiselt siin elavate inimeste rahvastikuregistris registreerimise läbi 7240 elaniku võrra. 2003. aastal lisandus esimese viie kuuga 5672 inimest. Sama tempo jätkudes on oodata 2003. aasta jooksul kokku ligikaudu 10 000 inimese lisandumist registrisse. Hinnangute kohaselt peaks aastal 2004 Tallinnas olema umbes 400 000 elanikku. Loomulik iive juurdekasvu ei toeta. Kui arvestada jätkuvat sisserännet ja veel arvele võtmata inimeste potentsiaali, võib Tallinnas aastatel 2004–2009 lisanduda 8000–10 000 elanikku aastas. 2003. aastal korraldati 5.–15. augustini vastavalt rahvastikuregistri ajutise komisjoni ettepanekule elukoha registreerimise kampaania seonduvalt Euroopa Liitu astumise rahvahääletusega. Suurem sihtgrupp oli seekord Tallinnas õppivad ja elavad lapsed, kes koos oma vanematega ei olnud veel rahvastikuregistri järgi tallinlased. Kampaania peakorraldajaks oli linnakantselei teabeosakond koos Haridusametiga. Kampaaniad on olnud seotud rahva aktiveerimise perioodidega, s.o valimistega. Kui rahvahääletus Euroopa Liitu liitumiseks jaatava vastuse saab, võib järgmise kampaania korraldada enne Europarlamendi valimist 2004. aasta kevadel. Tallinna elanike arvud linnaositi ja kokku kuu esimese päeva seisuga 2003. esimesel poolaastal rahvastikuregistri andmetel Linnaosa Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kokku 01.01.2003 35 557 42 196 28 623 109 516 62 993 35 925 9384 53 696 377 890 01.02.2003 35 748 42 493 28 797 109 829 63 329 36 216 9516 53 978 379 906 01.03.2003 35 866 42 828 28 888 110 058 63 480 36 453 9662 54 154 381 389 01.04.2003 35 973 42 853 28 958 110 235 63 609 36 554 9730 54 233 382 245 01.05.2003 36 011 42 938 29 001 110 309 63 578 36 578 9770 54 367 382 552 10.06.2003 36 095 43 094 29 050 110 514 63 708 36 708 9805 54 546 383 562 Kasv aasta algusest 538 898 427 998 757 738 421 850 5672 Tallinna Linnavalitsus kasutab linnaelanikele teenuste osutamisel linna infosüsteemis olevate eri registrite andmebaase. Linna infosüsteemi paremaks toimimiseks kehtestas Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrusega nr 42 «Tallinna linna andmekogude andmete ristkasutuse korra». Nimetatud õigusaktist tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus kehtestanud 27. novembril 2002. a määruse nr 124 «Üldnõuded Tallinna andmekogude tarkvaralahendustele ja infotehnoloogilisele infrastruktuurile» ning 21. mail 2003. a määruse nr 46 «Tallinna andmekogude ja infosüsteemide klassifikaatorite haldamise kord». Õigusakt reguleerib Tallinna linna andmekogude ja infosüsteemide klassifikaatorite kasutamist ja haldamist, klassifikaatori kasutaja ja haldaja õigusi ning kohustusi. Tallinna andmekogude ja infosüsteemide klassifikaatorite haldamise korra eesmärk on linna andmekogude andmete kvaliteedi tõstmine, andmekogudevahelise andmevahetuse lihtsustamine ning andmekogude vastutavate töötlejate õiguste teostajate vahelise koostöö reguleerimine andmekogude haldamisel. Tallinna linna finantsjuhtimise mudel on välja töötatud. Tallinna Linnavalitsus on heaks kiitnud Tallinna linna finantsjuhtimise mudeli juurutamise projekti. 2003. aasta tegevuskava valmis juurutamiseks kõikides linna ametiasutustes ning nende hallatavates asutustes. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329 kohustab Tallinna Linnavalitsust juurutama ajavahemikul oktoober 2001–mai 2002 välja töötatud finantsjuhtimise mudeli täies mahus lõpptähtajaga 31. märts 2007. a. 2.2. Lähemad eesmärgid: • süsteemselt koostoimivad avalikud teenused ja avalik võim; • linnaelanike arvamused ja soovid on võimaluste piires arvesse võetud; • head koolitustingimused linnaametnike ametipädevuse kasvuks; • Tallinnas elavad ja töötavad inimesed on registreerunud linnakodanikud – tallinlased; • erinevad linna ja riigi registrid on ristkasutuses; • hästi koostööd tegevad linnaasutused; • hästi toimiv linna finantssüsteem. 2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Linna kui terviku efektiivsuse tõstmiseks peab linnaosadest ja ametitest moodustuma hästi koostoimiv võrgustik. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uurimistöö alusel määratletakse linnaasutuste õigused ja kohustused ning Tallinna Linnavalituse juhtimisstruktuur. Uurimistöö käigus kaardistatakse Tallinna Linnavalitsuse funktsioonide jaotus järgmises struktuuris: linnavolikogu ja linnavalitsus – linna funktsionaalne ametiasutus – linnaosa (halduskogu, linnaosa valitsus, linnaosa vanem) – linna hallatav asutus. Lepingu kohaselt kaardistatakse ja analüüsitakse järgmiste ametite haldusalasid: Ettevõtlusamet, Haridusamet, Kommunaalamet, Kultuuriväärtuste Amet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Spordi- ja Noorsooamet ja Säästva Arengu ja Planeerimise Amet ning viiakse läbi sotsioloogilised uuringud, selgitamaks kellele, mis valdkondades ja milliste konkreetsete sotsiaalmajanduslike või administratiivsete teenuste osutamiseks on vajalik linna juhtimise ümberkorraldamine. Jätkuvalt arendatakse Tallinna Linnavalitsuse digitaalset dokumentide haldussüsteemi. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele linnavolikogu asutatud elektroonilised registrid ja täiustatakse nende baasil e-teenuseid. Sotsioloogiliste küsitlustega uuritakse funktsioonide tsentraliseerimise või detsentraliseerimise otstarbekust elanike, mittetulundusühingute, ärisektori esindajate ning linna hallatavate asutuste seisukohalt ja analüüsitakse kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmise efektiivsust, sh sotsiaalset ja majanduslikku efektiivsust tsentraliseeritud või detsentraliseeritud juhtimismudeli puhul. Elanike rahulolu uuringuid korraldatakse kaks korda aastas. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna linna finantsjuhtimise mudeli rakendamiskava alusel minnakse 2005. aastaks üle Tallinna linna tasandil tsentraliseeritud raamatupidamisele, toote- ja tekkepõhisele eelarvestamisele, integreeritakse täielikult raamatupidamine, eelarvestamine ja rahavood ning rakendatakse finantsjuhtimise infosüsteem. 2007. aastaks minnakse Tallinna linnaasutustes üle tekkepõhisele eelarvele. 2003. aastal koostati sotsiaal- ja tervishoiu- ning kommunaalvaldkondadele tootepõhised eelarved toodetele, mis ei ole seotud linnaosade valitsustega. 2004. aastal koostatakse tootepõhine 2005. aasta eelarve mõnedele Tallinna linnaasutustest. Alates 2004. aasta algusest minnakse Tallinnas tervikuna üle uuele raamatupidamise seadusele vastavale majandusarvestusele. 2004. aasta jooksul valmistatakse ette hangitava finantsjuhtimise infosüsteemi rakendamist osade linnaasutuste raamatupidamises 2005. aasta algusest. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteetidena nr 1, 2, 3 ja 7 (haridus ja noored; sotsiaalne kindlustunne; turvalisuse suurendamine ja arstiabi; logistiliselt ja majanduslikult põhjendatud ja linnaelanikele sõbraliku ühistranspordi väljaarendamine) ja punktis 5.2 lk 11 tabelites «Eelarve kulud 2001–2006» ning «Investeeringud 2001–2006». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • linnavalitsuse asutuste tähelepanu linnaelanike soovide ja ettepanekute suhtes saavutab vajaliku taseme viivitusega; • linna ja riigi registrite kasutamisel esineb uusi seadusandlikke ja tehnilisi takistusi; • linnaametnike koolitus ja täiendusõpe ei osutu piisavaks linnasutuste juhtimise ja linnakodanike teenindamiseks vajaliku taseme saavutamisel; • linnaasutuste ülesannete määratlused kattuvad või ei kata vajalikul määral linnaasutuste ees seisvate ülesannete loendit; • Tallinna linna elanike rahvastikuregistrisse registreerimise protsess pidurdub. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks kirjeldatakse ja kehtestatakse linnavalitsuse asutustes linnakodanike avalduste ja teiste pöördumiste lahendamiseks teostatavate tegevuste protseduuristik, tihendatakse koostööd riigiga registrite valdkonnas, jätkatakse linnaametnike koolitusprogrammide koostamist ja nende läbiviimist vastavalt linnaasutuste ees seisvatest ülesannetest tingitud vajadustele. Tallinna Linnavalitsuse ja linnavalitsuse asutuste tegevuste läbipaistvus viiakse uuele tasandile ning muudetakse enam kliendikeskseks. 3. Laste ja noortesõbralikum elukeskkond 3.1. Lähteseisund 2001. aastal algatati 100 klassi projekt, mille eesmärk oli korrastada Tallinna koolide klassiruume. 2003. aastal valmivad põhjalikult remonditud 3 kooli: Tallinna Pirita Majandusgümnaasium, Tallinna 21. Kool ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium. 2001. aastal alustas Spordi- ja Noorsooamet spordireformiga Tallinna linnas. Projekt käivitus 2002. aastal ja jätkus ka 2003. aastal. Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrusega nr 45 kehtestati Tallinna linnas toetatavate spordialade loetelu aastateks 2003–2005 ning Tallinna linna eelarvest eraõiguslikele spordikoolidele ja spordiklubidele toetuse andmise kord. 2002. aastal toetati suuremaid spordi- ja rahvaspordiüritusi, nt «Reval Hotel Cup», «Rahvajooks», «Maijooks» jt. Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2002. a määrusega nr 20 kehtestati Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks toetuse andmise kord ning samal aastal jagati toetust 104 spordiprojektile ja 53 noorsooprojektile. 2002. aastal tegutsesid Tallinna Avatud Noortekeskuse osakonnad kuues linnaosas: Haaberstis, Mustamäel, Lasnamäel, Nõmmel, Pirital ja Kristiines. 2002. aastal valmis Nõmme ujula, Nõmme Noorte Avatud Noortekeskus ja alustati Lasnamäe spordikompleksi ehitust ning renoveeriti mitmete koolide spordiväljakud ja loodi 5 asfaltkattega korvpalliväljakut. 2002. aastal toetati 10 000 lapse ja nooruki osalemist puhkuseprogrammides. 2002. aastal tegutses Noorte Töömalevas 55 malevarühma, nendest 27 linnarühma ja 28 linnavälist rühma. 2002. aasta alustasid tegevust vahetusmalevad Pärnumaal, Harjumaal ja Peterburis ning viidi läbi 4 rahvusvahelist projekti noorsootöö töötajate praktikaga Helsingi Noortekeskuses. 2002. aastal avati Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuses väikelaste varjupaik 8 lapsele, 2003. aastal finantseeritakse linnaeelarvest juba 16 väikelapse (alates sünnist kuni 4-aastaseks saamiseni) varjupaigateenust. 2003. aastal avati Tallinna Lastekodu Kopli keskuse varjupaik, kus on 10 kohta lastele vanuses 4–18 eluaastat. 1993. aastast alates töötab Tallinna Laste Turvakeskuse varjupaik, kus on 16 kohta lastele vanuses 4–18 eluaastat. 2002. aastal oli hooldusperes lepinguga hooldusel 148 last ja 15 noort (kuni 21-aastast). Eestkostel oli 453 last. Lapsendati 28 last, neist 16 välismaale. Kasuperedele käivitus alates 2002. aasta septembrist nõustamistelefon ja supervisioonigrupid. Lapsendajatele viidi läbi pereuuringud. Lapsendajad saavad soovi korral pereuuringu tellida ja selle eest ise teenuse osutajale (MTÜ) maksta. Riikliku PRIDE programmi raames on Tallinna linna jaoks 2002–2003. aastal välja koolitatud 3 paari kasuperede koolitajaid. Kasupere ettevalmistuse on koolitajate abil saanud 9 peret. 2003. aasta sügisest planeeritakse venekeelsete kasuperede koolitajate ja perede ettevalmistamise alustamist. 2002. aastal alustas Tallinna Lastekodu Mustamäe keskuse ruumides tööd pereabikeskus, mis pakub ajutist ööpäevaringset hooldust korraga kuni 22 riskipere lapsele koolis käimise ajal. Tallinna Lastekodus on üle 300 vanemliku hoolitsuseta lapse ja noore, kes elavad siin 6–8-liikmeliste peredena. Peresüsteemi edasine areng lastekodus sõltub sellest, kas riigis tervikuna kehtestatakse 2004. aastal nõuded laste hoolekandeasutustele ja võrdsustatakse lastekodukasvatajate palgad õpetajate palkadega koolides. Tallinna linnas on vajadus tugi- ja noortekodude loomiseks vanemliku hoolitsuseta noortele, kes ootavad linnalt eluaseme eraldamist või vajavad pikemaajalist ettevalmistust iseseisvaks eluks. 2002. aastal avati Tallinna Laste Turvakeskuses 2 uut osakonda sõltuvusprobleemidega lastele. Turvakeskuses on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (ööpäevaringne) võimalik saada 34 sõltuvushäirega lapsel. Käitumishäiretega lapsed saavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust MTÜ Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühingu Tootsi toas (20 last, neist 10 on ööpäevaringsel hooldusel). Tasuta koolieinet saavad kõik 1–4 klassi õpilased ja need põhikooli õpilased, kelle majanduslik olukord on peres raske. Tasuta koolieinet on saanud aastatel 2000–2003 keskmiselt 19% õpilastest. Läbi aastate on olnud lastaia tasuta toidu vajajate hulk 16% lasteaialastest. Toidu vajajate arv on linnaositi väga erinev. 2002. aastal said beebivarustuse kõik Tallinna vastsündinud. Sünnitusmajas teostatakse tervetele vastsündinutele viirushepatiit B vastane immuniseerimine alates 2000. aastast ja Haemophilus influenzae B-tüübi vastane immuniseerimine alates 2003. aasta augustist. 2002. aastal valmis invanõuetele vastav Nõmme Põhikool ja samuti vastab invanõuetele 2003. aasta sügiseks valmiv Tallinna 21. Kool. Laste päevakeskuse teenusega on hõlmatud 70 last (linnaasutustes) ja 70 last vabatahtlike organisatsioonide keskustes (finantseeritakse välissponsorite poolt). 2003. aastal on tugiisikuteenusega kaetud 40 depressiivset last. 2002. aastal sai seda teenust 30 depressiivset last. 2003. aastal renoveeritakse laste päevakeskuse ruumid Mustamäe Sotsiaalkeskuses. Pereteraapia teenust saab 2003. aastal 120 peret (2002. a 60 peret). Vajalik on välja arendada sotsiaalteenuste võrgustik (päevakeskused, eri nõustamisvormid jne) ennetava peretöö vajadusi silmas pidades. 2002. aastal taotleti juurde 15 lastekaitseametniku ametikohta, saadi 9. Tallinna linnaosades on praegu 34 lastekaitsespetsialisti ametikohta, neist 2 on täitmata. Iga lastekaitsespetsialisti kohta on Tallinnas 2500 last. Selleks et vähendada olemasolevate töötajate töökoormust, vajatakse 2004. aastast 6 täiendavat töökohta. 2002. aasta kolmanda ja/või enama lapse toetust sai 226 ema ja üliõpilasema toetust 178 ema. 2000. aastast alates on linn toetanud Punase Risti kooliranitsa projekti. Projekti raames saavad vähekindlustatud perede lapsed kooli minemiseks ranitsa koos vajalike koolitarvetega. Ühe ranitsa hind on orienteeruvalt 500 krooni. Igal aastal saab ranitsa ligikaudu 600 last. Projekti rahastatakse linna (70%) ja sponsorite (30%) rahalistest vahenditest. Koolimineva lapse toetust 5000 krooni alates teisest lapsest perekonnas hakatakse maksma esimest korda 2003. aasta sügisest. Noorte Huvikeskuses Kullo on loodud keskkonnaklass. Nõmme linnaosas renoveeriti loodusmaja. 2002. aastal toimusid erinevad keskkonnateemalised plakatite/joonistuste võistlused. 2002. aastal toetati Stockholmi Keskkonna Instituudi Tallinna filiaali poolt antavat noorte veeauhinda (veealased uurimistööd). 3.2. Lähemad eesmärgid: • korrastatud ja kaasaegsete õppematerjalidega varustatud õppeklassid ja tervishoiukabinetid; • lapsi ja noori hõivav organiseeritud sporditegevus; • noorsootööga ühendatud huvitegevus; • ülelinnalised ja rahvusvahelised spordiüritused Tallinnas; • sportimisvõimalused ning spordirajatised kõigis linna elurajoonides; • igas linnaosas/asumis vähemalt üks noortekeskus; • laste- ja noortelaagrid ning noortemalevad; • rahvusvaheline noorsootöö; • vähenenud kodutute laste arv Tallinnas; • kasu- ja adoptiivvanemate koolitus; • peresüsteem lastekodudes; • rehabilitatsiooniprogrammid sõltuvusprobleemidega lastele; • kõigile vajajatele tasuta koolieine; • võimlate ja spordiväljakute kaasajastatud sisseseaded; • kõigile vajajatele tasuta lasteaiatoit; • jätkub kõigile vastsündinutele tasuta beebivarustuse üleandmine ning immuniseerimine B-hepatiidi ja Haemophilus influenzae B-tüübi vastu; • igas linnaosas invanõuetele vastav koolimaja; • koostöö mittetulundusühingutega noorsootöö alal; • mittetulundusühingute noorsootegevusealane toetussüsteem; • perekonda toetav sotsiaalteenuste võrgustik; • lastekaitse koostöövõrgustik ja optimaalne lastekaitseametnike arv; • iseseisvaks eluks ettevalmistunud vanemliku hoolitsuseta noored; • jätkub igale Tallinna emale sünnitoetuse maksmine; • jätkub toetuse maksmine üliõpilasemadele alates 7. raseduskuust; • keskkonnakaitsealases tegevuses kaasatud lapsed ja noored; • jätkub I klassi mineva lapse toetuse maksmine alates teisest lapsest; • koolitervishoiu arendamine õpilase tervise jälgimiseks ning mittenakkuslike krooniliste haiguste väljakujunemise ennetamiseks; • kindlustada lasteasutustes ja koolides lastele/õpilastele tervisekaitsenõuetele vastavad tingimused; • koolikeskkonna parandamise prioriteetideks on klassiruumide varustamine õpilaste kasvule vastava mööbliga ja kunstliku valgustustiheduse tervisekaitsenormidega vastavusse viimine. 3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Abivajavad lapsed ja pered suunatakse õigeaegselt hoolekandeteenuste juurde. Tõhustatakse ennetavat peretööd (psühholoogiline nõustamine, laste päevakeskused, pereteraapia, tugi- ja rehabilitatsiooniteenus riskiperedele) nimetatud teenustevõrgu maksimaalse väljaarendamise kaudu. Soodustatakse kasu- ja adoptiivperede tegevust enesetäiendamisel lastekasvatamise valdkonnas. Laste ja lastega perede abistamisel lähtutakse laste vajadustest, laiendatakse lastele pakutavate teenuste mahtu ja nomenklatuuri. Asendushooldust vajavatele lastele hoolduse korraldamistel kasutatakse PRIDE programmi võimalusi. Lastekaitsevõrgustikku kaasatakse eri ametkondade, asutuste ja organisatsioonide esindajaid. Kõikides üldhariduskoolides korrastatakse ja sisustatakse kaasaja nõuetele vastavalt tervishoiukabinetid ning suuremates koolides hambaravikabinetid. Ennetava töö osas laste ja lastega peredele luuakse kõigis linnaosades laste päevakeskused. Raske ja sügava puudega lastele ning täiskasvanutele võimaldatakse toimetulekut toetavat ja arendavat päevategevust ja -hoidu. Vähekindlustatud perede lastele pakutakse huviala- ja sportimisvõimalusi. 2003. aasta lõpuks arendatakse välja linnaeelarveliste toetuste kord, mis võimaldab ka kõikidel vaesemate perede lastel huvialategevustega tegeleda. 2005. aastaks töötatakse vaesuspiiril elavate perede laste tarbeks välja täiendavate toetuste süsteem, et lapse kõik normaalset arengut tagavad vajadused (sealhulgas sportimine ja huvitegevus) oleks rahuldatud. Käitumishäiretega lastele võimaldatakse tugiisikuteenust projekti «Vanem õde, vanem vend» baasil ja luuakse veel 2 ööpäevaringset rehabilitatsioonikeskust. Asutatakse võõrutusraviüksus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus sõltuvusprobleemidega rasedatele ja lastega emadele. Suurendatakse kinnise režiimiga rehabilitatsioonikeskuse kohtade arvu alaealiste sõltlaste tarvis, ühtlasi luuakse võimalus saada päevast rehabilitatsiooniteenust. Käivitatakse kasu- ja adoptiivperede supervisioon ja telefoninõustamine ning korraldatakse kord aastas seminare kasuperedes esinevate probleemide käsitlemiseks nii kasuvanematele kui ka lastekaitsespetsialistidele. Lastekodust ellusuunatavatele noortele, kes pole veel võimelised iseseisvat elu alustama või kes ootavad eluaseme eraldamist, võimaldatakse hoolduskoht noorte- või tugikodus. Jätkatakse kõigile vastsündinutele beebivarustuse andmist, vastsündinute ja imikute immuniseerimist viirushepatiit B ja Haemophilus influenzae B-tüübi vastu, kolmanda ja/või enama lapse sünnitanud emadele sünnitoetuse ning päevaõppe üliõpilasemadele (alates 7. raseduskuust) emapuhkuse toetuse maksmist. Suurendatakse invanõuetele vastavate koolimajade arvu Tallinnas, selleks luuakse igasse linnaossa invanõuetele vastav koolimaja. Linnakodanike sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks rajatakse täiendavalt hooldatud ja valgustatud liikumisradu, avalikke spordiplatse ja mänguväljakuid, parke ja haljasalasid. Arendatakse välja Tallinna edelaosa liikumisradade võrgustik. 2007. aastal alustatakse Haabersti Arengu- ja Vabaajakeskuse ehitamist, finantsvahendite leidumise korral ka Mustamäe spordi ja vaba aja keskuse ehitamist; renoveeritakse Haabersti Avatud Noortekeskus ja rajatakse uusi kergliikluse võimalusi parandades linna rekreatsioonialade kättesaadavust. Jätkatakse spordisaalide ehitamist koolide juurde, samuti koolistaadionite renoveerimist ja katmist kunstmurukattega ning koolistaadionite avamist kasutamiseks linnakodanikele. Aastaks 2006 luuakse kuni 10 avatud noortekeskust. Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Kristiine linnaosasse rajatakse eelarves finantsvahendite olemasolul uued avalikud ujulad parandades lastele ujumisoskuse õpetamise ja linlaste ujumise võimalusi. Leitakse võimalusi linna omandis olevatesse spordirajatistesse investeerimiseks ja luuakse soodustusi erainvestoritele spordiobjektide rajamiseks elurajoonidesse. Moodustatakse eraspordirajatiste ehitamise investeeringutoetuste komisjon. Koostöös erakapitaliga rajatakse vajadusel eelkõige ujulaid ning kuni kaks jääareeni. Luuakse uusi multifunktsionaalseid sportmängusaale ja korrastatakse olemasolevaid sisespordibaase laste ja noorte sporditegevuse aktiviseerimiseks. Toetatakse Tallinnas toimuvate ülelinnaliste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist. Jätkates Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust luuakse koostöös teiste omavalitsustega vabariiklik noortemaleva organisatsioon hiljemalt 2005. aastaks. Rahvusvahelist noorsootööd ja noorsoovahetust suurendatakse ning soodustatakse seminaride ja koolituste läbiviimist. Noorsootöötajatele töötatakse välja ja rakendatakse täienduskoolituse programm. Kaasatakse noorteühingud linna noorsootöö arendamise protsessi ning organiseeritakse ja soodustatakse noorteühingute juhtide täienduskoolitust. Noorsootöö programmide raames arendatakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arendatakse lapsi ja noori internetipõhiselt teavitavat vaba aja veetmise võimaluste infosüsteemi ning tagatakse selle toimimine. Teavitatakse noori vaba aja veetmise, hariduse omandamise ja töökohtade leidmise võimalustest. Soodustatakse Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute tegevust ning püütakse leida võimalusi anda neile nende tegevuseks vajalikud ruumid. Luuakse ja korrastatakse spordibaase laste ja noorte sporditegevuse suurendamiseks. Huvitegevus integreeritakse noorsootöö struktuuri ning töötatakse välja töö ühtsed alused ning toetamise kord. Luuakse ja viiakse ellu laste ja noorte keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmise programm. Luuakse linnaelanike pideva elukeskkonna seisundi teavitamise süsteem. Ehitada välja Mustamäe kergliiklusteed ja matkarada. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteetidena nr 1, 2, 3 ja 7 (haridus ja noored; sotsiaalne kindlustunne; turvalisuse suurendamine ja arstiabi; logistiliselt ja majanduslikult põhjendatud ja linnaelanikele sõbraliku ühistranspordi väljaarendamine) ja punktis 5.2 lk 11 tabelites «Eelarve kulud 2001–2006» ning «Investeeringud 2001–2006». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • osutub, et spordirajatiste kasutamine laste ja noorte poolt on väheaktiivne ning nende majandamine muutub ebaotstarbekaks – spordirajatised pankrotistuvad; • Tallinna loomuliku iibe suurenemisel ei suudeta linnaeelarvest toetada vastsündinuid, üliõpilasemasid ja tasuta lasteaia- ja koolitoidu soovijaid; • noorsootööalane koostöö linna ja mittetulundusühingute vahel aktiviseerub aeglaselt ning see pärsib noorte arenemisvõimalusi; • eri ametkondade, asutuste ja organisatsioonide esindajate koostöö lastekaitse koostöövõrgustikus ei osutu piisavalt aktiivseks; • vanemliku hoolitsuseta noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamine osutub ebapiisavaks; • kodutute laste arv Tallinnas ei vähene või isegi suureneb ning linnaasutuste suutlikkus jääb ülesannete mahule alla; • sõltuvusprobleemidega ja kriminogeensete laste ja noorte arv kasvab; • finantsvahendid laste- ja noortelaagrite ning noortemalevate tarbeks vähenevad; • laste ja noortesõbralikuma elukeskkonna arengus osalevate isikute ettevalmistus osutub täiendamist vajavaks või ei leidu piisavalt vajaliku kvalifikatsiooniga elluviijaid. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks valmistatakse ette laste ja noortega tegelevad ametnikud ja sotsiaaltöötajad, neid motiveeritakse ning tagatakse neile piisavad vahendid lastega tegelemise alustamiseks juba varajases staadiumis. Jälgitakse laste ja noorte poolset vaba aja veetmise võimaluste kasutamist ning leitakse võimalusi nende üha täielikumaks hõlmamiseks spordi ja teiste ühiskondlikult väärtuslike vaba aja veetmise võimalustega. Jälgitakse ametkondade, asutuste ja organisatsioonide esindajate koostöö tulemusi lastekaitse koostöövõrgustikus. Laste ja noorte vajaduste paremaks rahuldamiseks luuakse toetus- ja abivahendeid ning eri tugirühmi. 4. Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus 4.1. Lähteseisund Tallinna Linnavolikogu kehtestas 19. juunil 2003. a määrusega nr 41 Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2003–2012. Tallinna Haridusameti haldusalas on 2003. aastal 217 haridusasutust, sealhulgas 82 üldhariduskooli 54 019 õpilasega. 2003. aasta sügisest alustavad Tallinnas 4 kooli (Tallinna Pae Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Tallinna 37. Keskkool osaliselt ja Tallinna I Internaatkool) eelkutseõppe läbiviimist. Tallinna munitsipaalkoolivõrgu ja ametikoolide koostöövõimalused on läbi arutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridusameti vahelisel ümarlaual 2002. aasta suvel. Esimese Tallinna ametikoolina on loomisel Tallinna Kopli Ametikool. Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Linnavalitsus teevad omavahel sõlmitud lepingu alusel koostööd teadus- ja arendustegevuse, õppetöö ning avalike suhete valdkonnas. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Ajaloo Instituut sõlmisid koostöölepingu, mis paneb aluse ülikoolide ühinemisele ning Tallinna Ülikooli loomisele. Leping allkirjastati Tallinna päeval 15. mail 2003. aastal. 4.2. Lähemad eesmärgid: • optimeeritud ja tervisekaitsenõuetele vastav Tallinna kooli- ja eelkooliealiste lasteasutuste võrk; • kõigile kindlustatud võimetekohane põhiharidus tavakoolis; • Tallinna linnas on munitsipaliseeritud mõned kutseõppeasutused; • VII klassist alates rakendatud eelkutseõpe; • Tallinna linn osaleb Tallinna Ülikooli loomisel. 4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 kohaselt rakendatakse 2003. aastal munitsipaalkoolide optimeerimisel järgmisi näitajad ja kriteeriume: põhikooli klassikomplekti mahutavus 18–26 õpilast, gümnaasiumis klassikomplekti mahutavus 26–32 õpilast, kooli toimetulekupiir vähemalt 500 õpilast, gümnaasiumiastmes vähemalt 156 õpilast kahe paralleelklassiga. Kahe lähestikku asetseva ja kriteeriumidele mittevastava kooli ümberkorraldamisel on kaks võimalust: 1) mõlemad koolihooned säilivad õppetööks; 2) õppetöö korraldatakse ümber ühte koolihoonesse. Esimesel juhul on eesmärgiks kooli parem komplekteerimine, õppetöö kvaliteedi tagamine ja õpikeskkonna tingimuste parendamine. Juhul kui õpilaste arv langeb allapoole kriteeriumis toodud miinimumi, viiakse õppetöö üle järk-järgult ühte hoonesse ja saavutatakse majanduslik kokkuhoid. Järk-järgult lõpetatakse lasteaed-algkoolide tegevus või kujundatakse need ümber vastavalt vajadusele lasteaedadeks. Lasteaed-algkoolide senise teeninduspiirkonna õpilased asuvad õppima elukohajärgsetes üldhariduskoolides. Kõikidele algklassiõpilastele luuakse üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks. Korraldatakse õppetöö järkjärguline üleviimine ühte vahetusse, mis võimaldab vastavalt vajadustele suurendada individuaalset lähenemist õpilastele. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga munitsipaliseeritakse osa kutseõppeasutusi. Koostöös ettevõtjatega täpsustakse pakutavaid valdkondi ja vastavalt tööturu vajadustele avatakse uusi õppesuundi. Eelkutseõppe rakendamisel valmistavad kutseõppeasutused ette vastavad õppekavad selliselt, et neid oleks võimalik rakendada alates 7. klassist. Luuakse õpivõimalused eriõpet vajavatele õpilastele. Tallinn teeb kõrgkoolidele ettepanekuid vajalike spetsialistide koolitamiseks, neid vajadusi arvestatakse riigitellimuse koostamisel. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteedina nr 1 «Haridus ja noored» ja punktis 5.2 lk 11 tabelites «Eelarve kulud 2001–2006» ja «Investeeringud 2001–2006» ridadel «Haridus», «Kultuur» ja «Sport». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • haridusvõrgu optimeerimine takerdub ning kulutused haridusvõrgule ületavad kavandatu; • põhihariduseta ja ametialase kvalifikatsioonita isikute arv Tallinnas kasvab; • Tallinna ametikoolide munitsipaliseerimise kava realiseerumine seiskub; • Tallinna Ülikooli loomine pidurdub, sest eri asutuste ja institutsioonide huve ei õnnestu ühitada. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks jälgitakse linna haridusvõrgu optimeerimise kulgu ning vajaduse korral rakendatakse täiendavaid meetmeid optimeerituse saavutamiseks; korraldatakse põhihariduseta kodanike arvelevõtmine ning rakendatakse täiendavaid meetmeid põhihariduse andmiseks; jälgitakse linna ja riigi koostööd ametikoolide munitsipaliseerimisel ning Tallinna Ülikooli loomisel. 5. Linnaelanike kvaliteetne eluase ja heal tasemel kommunaalteenused 5.1. Lähteseisund Elanike eluaseme kvaliteet ja selle parandamine on Tallinna Linnavalitsuse üks tähtsamaid eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks on põhilisteks meetoditeks: • munitsipaalelamuehitus- ja renoveerimisprojektide käivitamine ja toetamine; • elanike ühistegevuse toetamine; • elamufondi struktuuri muutmine eluaseme kvaliteedi parandamiseks, ühistegevuse soodustamiseks ja halduskulude optimeerimiseks. Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsusega nr 175 kinnitati Tallinna elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse», mille peamine eesmärk on lahendada 5000 leibkonna (70–80% sundüürnikud) eluasemeprobleem aastaks 2008. Elamuehitusprogrammi kogumaksumus on ca 900 miljonit krooni. Finantseerimisskeemis on planeeritud 75% linna ja 25% riigi osalust. Riigipoolne finantseerimine moodustas 2002. aastal 25,375 miljonit krooni. Riigipoolne osalus 1. augusti 2003. aasta seisuga puudub ning tulevastesse perioodidesse on seda keerukas planeerida. Arvestuslik eelarvekulu on 131 miljonit krooni aastas, mis on praktiliselt sama võrreldes 2002. aasta elamuehitusmahuga (7 objekti – 420 korterit kogumaksumusega 128 miljonit krooni). Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejate eluasemeprobleemi lahendamiseks anti 2002. aastal üürile kokku 744 eluruumi. Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002. a määrusega nr 34 kehtestati kolimistoetuse maksmise kord. Selle korra kohaselt makstakse kolimistoetus sotsiaaltoetusena tagastatud eluruumi üürnikule või ühele temaga koos tagastatud eluruumis elanud täisealisele perekonnaliikmele tagastatud eluruumist ümberasumisega seotud kulude osaliseks kompenseerimiseks. 2002. aastal maksti välja 200 kolimistoetust summas kokku 2 miljonit krooni. Tallinna linn on alates 2000. aastast toetanud korteriühistuid, ühisusi ja korteriomanike ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevaid seltsinguid järgmise kolme toetuseliigi abil: korteriühistute asutamistoetus, elamu haldamise ja majandamise vastuvõtmise või üleandmise toetus ning koolitustoetus. 2002. aasta korteriühistute rahaliste toetuste kogusumma oli 5 272 500 krooni. Tallinna Elamumajandusamet jätkab väikeelamute ehitamist koostöös erasektoriga. 2001. aastal käivitatud Tiskre tee 22a väikeelamuprojekti raames on kavandatud ehitada 67 väikeelamut. Linna poolt tellitud ja rajatavate teede, tänavavalgustuse ja sademevee kanalisatsiooni ning haljastuse kogumaksumus on ca 15 miljonit krooni. Objekti lõplik valmimine on planeeritud 2004. aasta alguseks. Tallinna elamuehitusprogramm «5000 ELUASET TALLINNASSE» (koostöös erasektoriga 2002–2007) Asukoht Pindala, ha Elamute kasulik pind, m² Eluruumide arv Tiskre tee 22a 11 7 500 67 Jõeoti 5 3 000 25 Kase tn kvartal 4 12 000 135 Vabaõhumuuseumi 95b ja Saviliiva 8a 11 13 500 225 Mustjõe elamukvartal (30%) 61,1 101 689 500 Kokku 92,1 124 189 952 2002. aastal kasutas Tallinnas ühistransporditeenuseid 147,5 miljonit sõitjat. Ühistranspordi kulud moodustasid 439,2 miljonit krooni, mis kaeti 256 miljoni krooni ulatuses dotatsiooniga ja 181,7 miljoni krooni ulatuses piletituluga. Piletikontrolöride töö tulemusena on linnale laekunud 7,2 miljonit krooni. Ühissõidukite keskmine vanus oli aastal 2002 trammidel 20,2, trollidel 14,5 ja bussidel 13,8 aastat. Ühistranspordi paremaks korraldamiseks on vajalik integreerida Harju maakonna ja Tallinna linna ühistransporditeenused planeerimise ja finantseerimise osas. 2002. aastal osutati ühistransporditeenust 5,3% võrra enam kui 2001. aastal. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 40 kehtestati Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004–2010 aastaks. Tallinnas on 99% elanikest liitunud ühisveevarustusega ja 94% elanikest ühiskanalisatsiooniga. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastab tallinlaste joogivesi nn Euroopa Liidu joogiveenormatiividele 1. juuliks 2007 ning 1. aprilliks 2011 on kogu Tallinna linn kaetud ühiskanalisatsiooniga. Seejuures tagatakse looduslike veekogude toide. Reoveepuhastitest väljutatava heitvee lämmastikukontsentratsiooni vähendamiseks täiustatakse lämmastikuärastust reoveepuhastites. Väljaehitatud ühiskanalisatsioon kaitseb looduslikult nõrgalt kaitstud põhjavett. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 22. detsembri 1999. a määrusega nr 47 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra. Vastavalt sellele määrusele kehtestab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohalik omavalitsus. Reguleerimata on piirhinna kehtestamise reeglid soojusettevõtjale, kelle soojuse müük on alla 50 000 MWh aastas. Soojusettevõtja, kelle soojuse müük ületab 50 000 MWh aastas, peab 1. juulil 2003. aastal jõustunud kaugkütteseaduse kohaselt kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Energiaturu Inspektsiooniga. 1998. aastal Tallinna Linnavolikogu poolt heakskiidetud Tallinna Energeetikakontseptsioonist lähtuvalt on moodustatud ja tegutseb Tallinna Energeetikakomisjon. 5.2. Lähemad eesmärgid: • elamuehitusprogrammi «5000 eluaset Tallinnasse» tulemusena suurenenud elamuehitusmahud ning sundüürnike ja teiste abivajajate lahenenud eluasemeprobleemid; • Euroopa Liidu tasemel elamispinnaga varustatuse näitajad; • asumi elanike ühistegevus; • remonditud, renoveeritud, restaureeritud ja passistatud elamufond; • linna elamufondi korrastatud struktuur; • majutamisstrateegia ja elamute sobilik planeeringuline struktuur erivajadustega kontingendile (vangist vabanenud, alkohoolikud, narkomaanid, kodutud); • riigipoolsel finantsilisel ja juriidilisel ning Euroopa Liidu sihtfondide toel suurendatud munitsipaalelamufond; • elanike elu- ja äritegevuse vajadustele vastav ühistranspordi liinivõrk; • kasutusel uued ühissõidukid; • ühistranspordi haldussuutlik juhtimine; • Harju maakonna ja Tallinna linna integreerunud planeerimise ja tariifidega ühistransporditeenused; • ühistranspordi liikluskorraldusskeemid; • Tallinna lähivaldadega koostöös väljaarendatud ühistransport; • kvaliteetsed ja linnaelanikele hästi kättesaadavad vee- ja kanalisatsiooniteenused; • elanike varustamine kvaliteetse joogiveega; • väljatöötatud hinnakujunduse strateegia ja piirhinnad vee, sooja ja ühistranspordi teenustele; • konkurents ühistransporditeenuste osutamisel; • rajada Tallinna linnas hulkuvate loomade varjupaikade kaasaegne süsteem Euroopa kogemuse eeskujul; • kindlustada Tallinna linna elanike tarbijaõiguste kaitsmine. 5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Elamuehituse investeeringute programmiga «5000 korterit Tallinnale» ning eakate inimeste ja noorte perede toetamise teel suurendatakse linnaelanike sotsiaalset kindlustunnet. Tallinna linna finantsstrateegia kohaselt nähakse aastateks 2004, 2005 ja 2006 selleks otstarbeks ette vastavalt 22, 23 ja 26 miljonit krooni. Investeeringuid linnaeelarvest ajavahemikuks 2004–2006 on eelarve kohaselt selleks ette nähtud kokku 334 miljonit krooni. Munitsipaalmajad ja -korterid viiakse vastavusse eluruumidele kehtestatud normidele. Linnas arendatakse välja elamis- ja rendipindade arvestussüsteem ning luuakse vastav andmebaas. Sotsiaalselt toimetulematutele rajatakse Tallinnasse vaestemaja. Linna ühistranspordi strateegilise arengu planeerimisel seatakse eesmärgiks: 1. peatada ühistranspordi osakaalu edasine langus linnatranspordis; 2. kujundada ühistransport reaalseks alternatiiviks sõiduautoliiklusele kui kulukamale liikumisviisile. See võimaldab: 2.1. vähendada liiklusummikuid, millega väheneb inimeste ajakulu liikumisele; 2.2. säästa linnal rahalisi vahendeid, kuna väheneb vajadus täiendava tänavapinna rajamiseks; 2.3. vähendada keskkonnakahjulikke mõjusid. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normide ning investeeringute ja rahastamise programmi 2004–2010 kohaselt on kavandatud meetmed selle eesmärgi täitmiseks. Soetatakse kaasaegsed ühistranspordivahendid ja vähendatakse kasutuses olevate ühissõidukite keskmist vanust. Selleks töötatakse välja ühistranspordi investeeringute ja rahastamise programm. Optimeeritakse sõidugraafikud ja kogu ühistranspordi marsruutvõrk. Kavandatakse vahendid liinivõrgu muudatusteks. Ühissõidukite keskmiseks vanuseks aastal 2010 kavandatakse trammidel 18, trollidel 12 ja bussidel 10 aastat. Töötatakse välja ühissõidukitele esitatavad kvaliteedinõuded, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamiseks. Tõhustatakse ühistranspordi juhtimise haldussuutlikkust, eriti seoses avalike konkursside korraldamise ja sõitjateveo lepingute täitmise järelevalve tõhustamise, samuti teenuse strateegilise arendamisega. Ühistranspordi paremaks korraldamiseks on vajalik integreerida Harju maakonna ja Tallinna linna ühistransporditeenused planeerimise ja finantseerimise osas. Ühistranspordi parema toimimise huvides kavandatakse lahendused ühistranspordi prioriteedisüsteemi (ühissõidukirajad, ühissõidukeid soosivad foorisüsteemid jt liikluslahendused) rakendamiseks tänavatel (tänavalõikudel). Töötatakse välja ühistranspordi piletite hindade kujundamise metoodika. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on valmiv Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastani 2015. Nimetatud arengukavas nähakse aastaks 2007 ette Tallinna elanike joogivee kvaliteedi vastavus Eesti Vabariigis selleks ajaks kehtima hakkavaile nõuetele. Samuti nähakse arengukavas ette pinnase-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamine ning aastaks 2010 kõigi tallinlaste võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga kogu reoveekogumisalal. Eeltoodu saavutamiseks rajatakse veevarustusega katmata aladel veevarustussüsteemid, renoveeritakse olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad veetorustikud, täiustatakse olemasolevat veepuhastustehnoloogiat veepuhastusjaamas ning rajatakse pumplatele puhastusseadmed. Samuti ehitatakse kanalisatsioon seni kanaliseerimata piirkondades, renoveeritakse olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad torustikud ning tagatakse elanikkonnale maksejõukohased liitumistingimused. Valmimas on Ülemiste järve sanitaarkaitseala projekt. Projekti eesmärk on toorvee kvaliteedinäitajate parandamine, toorvee puhastamiseks tehtavate kulutuste vähendamine ning selleks vajalike veekaitsenõuete täpsustamine. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimise ja ehitamise eel koostatakse kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused. See võimaldab säilitada veekogudele ja taimestikule vajaliku hüdroloogilise režiimi ning tagada samas liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest. Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks vajalikud meetmed on: tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussõbralike lumetõrjevahendite valik, kohalike sademeveepuhastite rajamine, kanalisatsiooni väljaehitamine lahkvoolsetes piirkondades ning olemasolevate kogumiskaevude toimimise ja kogumiskaevude väljaveo kontrolli tõhustamine. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös töötatakse välja sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldamise teenuse osutamise põhimõtteline lähtealus. Veeressursi kaitseks ning selle säästva kasutamise võimaluste väljaselgitamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks viiakse läbi uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel ning tehnosüsteemide väljaehitamisel. Valdkonna arendamisel ja ressursi kasutamise kavandamisel lähtutakse Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast ja Tallinna keskkonnastrateegia 2010 seisukohtadest. Kvaliteetse eluaseme ja heal tasemel kommunaalmajanduse saavutamiseks optimeeritakse kaugkütte süsteem, määratakse kaugküttepiirkonnad, tagatakse kaugküttevõrkude küttekindlus kaugküttesüsteemide renoveerimisega, kooskõlastatakse kaugkütte hinnakujundus ning soodustatakse elektri ja sooja koostootmist. Kehtestatakse müüdava soojusenergia piirhinna kooskõlastamise kord. Kehtestatakse soojusenergia piirhinnad soojusenergia ettevõtjatele, kelle soojusenergia müük on alla 50 000 MWh aastas. Vanades elamurajoonides aitab linn viia elamute elektritarbimise 0,25 kWh süsteemilt üle 0,4 kWh süsteemile. Elanikkonna paremaks varustamiseks elektrienergiaga kavandatakse koostöös AS-ga Eesti Energia detail- ja üldplaneeringute käigus uute 110 kWh alajaamade rajamist. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteetidena nr 3, 4 ja 5 (turvalisuse suurendamine ja arstiabi kättesaadavus; teedehitus ja teede korrashoid; jooksev- ja kapitaalremont ja heakorratööd Tallinna välisilme parandamiseks) ning punktis 5.2 lk. 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» ridadel «Heakord ja kommunaalmajandus» ning «Transport ja liikluskorraldus» ja tabelis «Investeeringud 2001–2006» ridadel «Kommunaalmajandus» ja «Teedemajandus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse» realiseerub planeeritust pikema aja vältel; • kokkuleppe sõlmimine ühise ühistransporditeenuse osutamiseks Tallinna linnas ja Harju maakonnas lükkub edasi; • vee-, sooja- ja ühistranspordi hinnad tõusevad kiiremini tarbijahinna indeksist (THI); • Tallinna linna ühistranspordi liinivõrgustiku optimeerimine pidurdub; • Tallinna linna elanike rahvastikuregistrisse registreerimise protsess aeglustub. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks jälgitakse elamuehitusprogrammi realiseerimise kulgu, peetakse läbirääkimisi vee-, soojuse ja ühistranspordi teenuse osutajatega teenuse hinna kontrolli all hoidmiseks ja jätkatakse Tallinna elanike rahvastikuregistrisse registreerimise motiveerimist. 6. Atraktiivse välisilmega ja ruumikas linn 6.1. Lähteseisund Tallinnas on käivitatud kirikurenessansi projekt aastani 2006, mille käigus renoveeritakse 21 kirikuhoonet. Tallinna linnamüüril on kokku 26 torni, mille renoveerimist on alustatud. 2002. aastal olid Tallinna muinsuskaitselised investeeringud kokku 12,08 miljonit krooni. Üheks olulisemaks kujunes Pühavaimu kiriku põlengukahjustuste likvideerimine ja kirikutorni taastamistöö, mis viidi lõpule 2003. aastal. Muinsuskaitse tegevuskulud kokku olid 2002. aastal 2,5 miljonit krooni, mille eest tehti väiksemaid ehitus- ja remonditöid, kunstimälestiste restaureerimisi ning muid töid (kaitsekohustiste teatiste väljastamine, tööstus- ja militaarmälestiste komplekside kaardistamine, muinsuskaitsealased loengute- ja ekskurssioonidesarjad jms). Seisuga 1. juuni 2003. a on väljastatud kaitsekohustuse teatisi 30% kinnismälestiste kohta Tallinnas. 2002. aastal finantseeriti heakorra- ja haljastustöid linnaosades summas 31,7 miljonit krooni (põhiliselt pargid, lastemänguväljakud). Kesklinnas rekonstrueeriti Kohtu tänava vaateplatvorm. Kristiine linnaosas lõpetati teede ja haljastuse rajamine Cederhilmi pargis. Mustamäe linnaosas alustati Parditiigi pargi projekteerimist ja rajati Lepistiku pargi valgustus. Viimases alustati teede väljaehitamist, mis lõpetatakse koos haljastuse rajamisega 2003. aastal. Nõmme linnaosas lõpetati Hiiu staadioni ja Ilo-Liiva pargi rekonstrueerimine, Pirita linnaosas Mähe spordiväljaku ja Kose staadioni rekonstrueerimine, jätkati Merivälja pargi rekonstrueerimist. Põhja-Tallinnas jätkati töid Kopli kalmistupargi rekonstrueerimisel, ehitati osaliselt valgustust ja peateed. Linnaosadesse rajati 26 uut lastemänguväljakut, remonttöid ja täiendusi tehti 6 lastemänguväljakul ja täielikult rekonstrueeriti Tornide väljaku lastemänguväljak. Tallinna rohealade rajamine ja hooldamine on linnaametnike pideva järelevalve objekt. Aastal 2002 menetleti kokku 1205 puude raidega seotud avaldust või kaebust ning väljastati 1051 raieluba 19 892 puu raiumiseks. Umbes 75% raiutavatest puudest on olnud lehtpuud. Pideva selgitustöö tulemusena keelduvad raietega tegelevad firmad üldjuhul raieloata töövõtust ja vähenenud on ebaseaduslike ja põhjendamatute raiete hulk. 2002. aastal kaasajastati raielubade andmebaasi, igal linnakodanikul on võimalik internetis jälgida teavet väljastatud raielubade kohta. Välja töötatud on Tallinna haljastuse arengukava ja selle osana Tallinna haljastuse arengu kaart. Kehtestamisel olev dokument on nii linnaaedniku kui ka linnaosade spetsialistide töö aluseks. 2002. aastal valmis ca 50-minutiline dokumentaalfilm «Tallinna haljastus», mis jäädvustab Tallinna haljastuse hetkeseisu ja on kasutatav õppematerjalina. Ülevaateteose «Tallinna väärispuud» koostamisel andsid oma panuse Tallinna linnaametnikud ning samuti valmis 2003. aastal Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüs. Koolituse ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks korraldati looduskaitsealased näitused Tallinna sadamas ning Tallinn–Helsingi liinil sõitvatel laevadel. Linna välisilme värskendamiseks algatati 2002. aastal projekt «Vana maja korda» ja «Kohustused Peremeestele», mille käigus renoveeriti 19 ust, väljastati 100 välisviimistluse passi, korraldati kampaania infolehele ja otsepostitusega Kassisaba asumis. 2002. aastal toimus graafilise disaini konkurss «Ettevaatust taskuvaras» ja väikevormide disaini konkursid «Tallinna piiritähised», «Vabaduse monument» ja «Vabaduse kell». 2002. aastal sõlmiti Euroopa Liidu ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession) projektide raames leping Tallinna uue prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrassi ehitamiseks, juurdepääsutee ja nõrgveetrass valmisid 2003. aastal. Koostati samadel alustel kavandatava Pääsküla prügila sulgemise eelprojekt ja hanked kuulutati välja 11. mail 2003 (tööd) ning 18. mail 2003. a (teenused). Järk-järgult arendatakse välja kaasaja nõuetele vastavat jäätmekäitlus, mis tähendab eelkõige jäätmetekke vähendamist, liikide kaupa kogumist ja taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Vastavalt riigi ja linna jäätmekavadele peab segaolmejäätmete taaskasutamine tõusma lähiaastatel seniselt 5–10%-lt 35–40%-ni. Tallinnas tekib käesoleval ajal ligi 720 000 tonni jäätmeid, sellest 170 000 tonni olmejäätmeid. Olmejäätmetest taaskasutatakse ca 7%, ülejäänud ladestatakse prügilasse. Hetkel on linnas 24 elanikelt ohtlike jäätmete kogumise punkti, 59 avalikku jäätmete sorteeritult kogumise punkti, kus kogutakse liikide kaupa taaskasutatavaid jäätmeid: paber ja papp, klaas, plastmasstaara ja plekktaara. Eraldi üle linna asuvad 12 klaasi kogumise konteinerit. Linnas on kaks ametlikku jäätmete ladestuspaika: Kopli ja Väo ladestuspaik ehitus- ja lammutusjäätmetele. Selleks, et luua võimalus ka mitteautoomanikele ja eakatele elanikele ohtlike jäätmete äraandmiseks, korraldatakse igal aastal ohtlike jäätmete kogumisreide. Jõelähtme prügila avamisega tagatakse jäätmete kaasaegne ja keskkonnanõuetele vastav ladestamine. 17. veebruaril 2003. aastal asutati Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas, mille eesmärk on sorteerida kuni 27% jäätmetest. 6.2. Lähemad eesmärgid: • hästi säilinud ja eksponeeritud olemasolev ajalooline pärand; • hästi eksponeeritud Tallinna vanalinn ja selle lähipiirkond; • korras arhitektuurimälestised; • kaitsekohustuse teatistes esitatud nõuetest teadlikud arhitektuurimälestiste omanikud; • väljakujunenud linnaruumi kujundamise poliitika ning kaitstud välisilmega väärtpiirkonnad; • linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsem suunamine; • säästliku linnaarengu ideedest teadlik elanikkond; • ehitus-, kapitaalremondi- ja kujundustööde alane koostöö linnaasutuste vahel; • korrastatud välisilmega paneelrajoonid; • keskkonnasõbralik linnaruum; • linnaelanike vajadustele ning Tallinna linna rohelise võrgustiku kontseptsioonile vastav haljasalade võrgustik; • haljastuse uuendamise ja arendamise pika- ja lühiajaline tegevusplaan; • kompleksselt hooldatud korraldatud järelevalvega linna haljasalade võrgustik (sh peatänavaid ääristavad alleed) ning linnametsad sõltumata omandivormist; • koondülevaade ja korrastatud omandisuhted; • kaasaja nõuetele vastav jäätmekäitlus. 6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid 2006. aastaks renoveeritakse ja avatakse avalikkusele enamik programmis olevaid kirikuid. Aastaks 2009 avatakse 8 linnamüüri torni. Jätkatakse maaaluste käikude uuringuid ja koostatakse tööprojektid käikude avamiseks. 2008. aastaks renoveeritakse ja avatakse avalikkusele Rootsi ja Ingeri bastioni ning Wismari ravelliini käigud. Aastaks 2009 väljastatakse kaitsekohustuse teatised 90% kinnismälestistele. See on võimalik riigipoolsete sihtfinantseerimiste abil. Tallinna linna finantsstrateegia 2004–2006 kohaselt kavandatakse kultuurimeetmete reale aastateks 2004, 2005, 2006 vastavalt 133, 137 ja 144 miljonit krooni ning investeeringuteks ajavahemikul 2004–2006 vastavalt 147 miljonit krooni. Lähtuvalt miljööväärtuslike piirkondade arhitektuurilisest välisilmest ning nende piirkondade eripärast tingitud vajadustest koostatakse ja esitatakse ettepanekud Tallinna ehitusmääruse muutmiseks. Soodustatakse ajaloolise väärtusega majade renoveerimist. Linna välisilme, iseäranis linna miljööväärtuslike piirkondade kujundamisel arendatakse koostööd linnaasutuste ning linnaasutuste ja linnakodanike vahel. Linna arendamisel eelistatakse renoveerimist lammutamisele. Vajaduse korral koostatakse ettepanekud linnakujunduslike normatiivaktide täiendamiseks. Koostatakse Tallinna stiiliraamat. Linnakodanike ja erasektori teadlikkuse kasvu linna säästva arengu eelistest soodustatakse säästva arengu teemaliste trükiste väljaandmise ning keskkonnasõbralike materjalide ja teenuste tutvustamisega. Tallinna väärtuslike metsa- ja pargialade kaitse tagamiseks tehakse koostööd Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnaga, korrashoiuks rakendatakse kehtivat klassifikatsiooni ja hooldusnõudeid. Koostatakse kava linna piires olevate metsade haldamiseks. Väärtuslikud pargid võetakse looduskaitse alla, neid hooldatakse vastavalt klassile ja hooldusnõuetele. Alustatakse Parditiigi pargi rekonstrueerimist. 1. jaanuarist 2004. aastal hakkab Tallinnas kehtima biolagunevate jäätmete lahuskogumise nõue. Arendatakse jäätmete vältimis- ja taaskasutussüsteeme. Töötatakse välja ja rakendatakse jäätmekäitlussüsteem. Linna välisilme ja haljasalade kaitseks rakendatakse loodavat munitsipaalpolitseid ja arendatakse koostööd korrakaitseorganitega. Väärtegude menetlemisel rakendatakse seaduse kõiki võimalusi. Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti ning Tallinna Maa-ametiga koostöös piiritletakse haljasalade omandisuhted. Haljasalade inventariseerimist on linnaosades alustatud. Töötatakse välja Tallinna linna turvalisuse kontseptsioon, mis arvestab eri võimalike riskide realiseerumisega. Teostatakse Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste keskkonnamõjude hinnang. Eesmärk on Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste vähendamine miinimumini Tallinna ringraudtee (Aruküla–Männiku–Saue raudteeharu) valmimisel. Töötatakse välja Tallinna keskkonnajuhtimissüsteem. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteetidena nr 4, 5 ja 6 ning punktis 5.2 lk 11 tabelites «Eelarve kulud 2001–2006» ja «Investeeringud 2001–2006». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • Tallinna linna suutlikkus teostada järelevalvet linna rohealade rajamisel ja hooldamisel vajab täiustamist; • viibib kokkulepe Tallinna arhitektuuripoliitika kehtestamiseks; • Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas saavutab planeeritud võimsuse hilinemisega ja linnaeelarvesse planeeritud jäätmemajandusega seotud kulutused ületavad planeeritud mahu; • paneelelamurajoonide vananemine toimub oluliselt kiiremini nende renoveerimisest ning kasvab slummistumise võimalus; • Tallinna vanalinna säilitamine ja välisturistidele eksponeerimine kulgeb planeeritust aeglasemini ja väiksemas mahus; • negatiivsete keskkonnamõjude kasv Tallinna regioonis ei peatu. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks toetatakse paneelmajade linnajagudes asuvaid korteriühistuid kapitaalremondi- ja renoveerimistööde tegemisel sealhulgas võimaliku Euroopa Liidu sellekohase kaasfinantseerimise taotluste koostamisel. Jälgitakse Tallinna vanalinna säilitamiseks ja eksponeerimiseks teostatavate tegevuste kulgu. Jälgitakse järelevalve korraldamist rohealadel ning nende rajamise ja hooldamise kulgu rakendades vajaduse korral täiendavaid meetmeid soovitud tulemuse saavutamiseks. Linnakodanikele teadvustatakse keskkonnakäitumise ja jäätmekäitluse head tava. 7. Lõpule viidud omandi- ja maareform. Munitsipaliseeritud ja kasutusele võetud maaomand 7.1. Lähteseisund Tallinna pindala on 158 km2, merepiir on 46 km ja maapiir on 59 km. Maaregistri andmetel on 2003. aasta 1. jaanuari seisuga linna omandis munitsipaalmaana 7,6%, eraomandisse kuulus Tallinna territooriumist 29,8% ja riigiomandisse 7,8%. Maareform on läbi viimata 54,8% territooriumist. 31. jaanuari 2002. aasta seisuga oli registreeritud 25 631 katastriüksust kogupindalaga 7053,1 ha, mis moodustas linna pindalast 44,6%. 2003. aasta 5 kuuga on Harju Maakatastris registreeritud 515 katastriüksust kogupindalaga 103,1 ha. 30. mai 2003. a seisuga oli Harju Maakatastris registreeritud 26 145 katastriüksust kogupindalaga 7156,2 ha, mis moodustab 45,2% linna pindalast. Katastriüksuse keskmine pindala on 0,2737 ha. Tagastatud maad 31. detsembri 2002. a seisuga oli 7421 katastriüksust kogupindalaga 1650,8 ha ja 30. mai 2003. a seisuga oli lisandunud veel 21,2 ha. Kokku on tagastatud maad registreeritud 1672 ha ehk 10,5% linna pindalast. Erastatud maad oli 31. detsembri 2002. a seisuga 15 864 katastriüksust kogupindalaga 3011,9 ha ja 30. mai 2003. a seisuga oli lisandunud veel 45 ha. Kokku on erastatud maad registreeritud 3056,9 ha ehk 19,3% linna pindalast. 31. detsembri 2002. a seisuga oli riigiomandisse jäetud 1377 katastriüksust kogupindalaga 1214,8 ha ja munitsipaalomandisse on 31. detsembri 2002. a seisuga kantud 969 katastriüksust kogupindalaga 1175,6 ha. Käesoleval ajal ei kontrolli linn arengu seisukohalt väga olulist Tallinna rannaala. Samal ajal kui mujal Euroopas on rannaalade valdajaks enamikul juhtudel linn, kuulub Tallinna 46 km pikkusel rannajoonel paiknevast 16 sadamast ja sadamakohast linnale vaid Katariina kai koos 2 hoonega ja 49% pankrotistunud AS Balti Baas aktsiatest (Bekkeri Sadam). 7.2. Lähemad eesmärgid: • lõpuleviidud omandi- ja maareform; • Tallinna territooriumil asuvast reformimata riigimaast valdav osa linna omandis; • munitsipaliseeritud rannaalad, võimalus linna välisilmet parandades suurendada investeeringuid; • linna omandis olevatelt kinnistutelt ja maalt püsitulu saamise kava. 7.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Tallinna territooriumil asuvast reformimata riigimaast linna omandisse saamiseks taotletakse linna arenguks vajaliku maa riigilt üleandmise kiirendamist. Selleks koostatakse maa munitsipaliseerimise kava. Jätkatakse koostööd riigi- ja linnaasutuste vahel poolkinniste rannaalade avalikku kasutusse võtmiseks. Erilist tähelepanu pööratakse Paljassaare poolsaarel asetseva riigimaa munitsipaliseerimisele Paljassaare sadama ja tööstuspargi kompleksi loomise eesmärgil ning Tallinna haridus- ja kultuurilinnaku loomisele Patarei piirkonda. Sadamate ja juurdepääsuteede tasakaalustatud arengu tagamiseks tehakse koostööd AS-ga Tallinna Sadam. Valmistatakse ette ettepanek sadamalähiste infrastruktuuride ning teiste avaliku sektori objektide rajamiseks era- ja avaliku sektori koostöö põhimõtteid rakendades. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteedina nr 6 (ettevõtluse arendamine (mereäärsete alade arendamises osalemine) ja punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» real «Muud majandusvaldkonna kulud». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • riigi ja linna kokkulepe riigile ja linnale kuuluva maa jagamise osas viibib; • Tallinna linnaeelarve vahenditest rannaalade välisilme parandamiseks ei piisa; • seadusandja tahtel tehakse muudatusi antud valdkonna õigusruumis ning omandi- ja maareformi elluviimine aeglustub või kiireneb ületades linnaasutuste administratiivse suutlikkuse võimalused. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks kaasatakse erasektori ning Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid rannaalade välisilme parandamiseks. Koostatakse maa munitsipaliseerimise kava ning jälgitakse selle elluviimist. Vajaduse korral suurendatakse linnaasutuste administratiivset suutlikkust. 8. Turvaline elukeskkond 8.1. Lähteseisund Tallinna Linnavolikogu kehtestas 30. aprilli 2003. a määrusega nr 30 Tallinna kuritegevuse ennetamise programmi aastateks 2003–2005. Naabrivalve projektiga alustati 2000. aastal. Esimesel aastal liitus 4 naabrivalve sektorit, 2001. aastal 5, 2002. aastal 40 ja 2003. aasta juunikuuks 23 sektorit. Naabrivalve levik näitab linnaelanike sotsiaalse aktiivsuse ja julguse kasvu sekkuda ühiskonnaelu korraldamisse. MTÜ Eesti Naabrivalve tutvustab naabrivalve põhimõtteid, nõustab naabrivalve sektorite teket ja tegevust, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi, arendab koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse, politsei jt asutustega. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20. veebruaril 2003. a määrusega nr 16 uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003–2007. AIDS-i Ennetuskeskuse andmeil oli Tallinnas seisuga 1. mai 2003. a 5000–6000 süstivat narkomaani, umbes 26 000 alkohoolikut ning üle 100 HIV-positiivse isiku. 2002. aastal töötas Tallinnas 17 kiirabibrigaadi, mis lokaliseeruvad linnaositi kuues eri paigas. Kiirabibrigaadid teenindavad päevas keskmiselt 150–160 väljakutset, seega 8–16 kutset ühe brigaadi kohta. Elektroonilise infosüsteemi rakendamine on kiirendanud vajaliku informatsiooni edastamist kiirabilt esmatasandi arstidele. Seoses Tallinna Politseiprefektuuri kolimisega uutesse tööruumidesse Pärnu mnt 139 ajavahemikul augustist oktoobrini 2003. aastal, kaasajastatakse linna territooriumil paiknevad videovalve võrgud. 2003. aastal jätkub munitsipaaleluruumide rentimine tööandja eluruumina Tallinna Politseiprefektuuri töötajatele (lisaks konstaablitele ja patrullpolitseinikele ka teistele politseiametnikele). 2003. aastal renditakse välja 20 korterit ning 2004. aastaks kavandatakse sama hulga korterite rentimist. Lisaks võimaldatakse politseiametnikele muntsipaaleluruumid vastavalt vajadusele. Elanike ööpäevaringseks teenindamiseks asutati 2002. aastal aadressil Eduard Vilde tee 94 Mustamäe korrakaitsepunkt. 2003. aastal asutati aadressil Akadeemia tee 34 Mustamäe korrakaitsekeskus. Korrakaitsekeskuses töötavad konstaablid ja abipolitseinikud, toimib MTÜ Ohvriabi, teostatakse psühholoogilist nõustamist ja toimub kriminaalpreventsioonitegevus. Koostöös Eesti Politseiga on alustatud Mustamäel rahvusvahelise algatusega projekti «Turvaline elukeskkond» elluviimist. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil oli 2002. aastal 8185 väljasõitu. Väljakutsete suure arvu taga on enam kui 2000 väljakutset eelkõige kulupõlengutele ja rohkem kui 1000 väljakutset pisipõlengutele (risu, praht, prügikastid, kustutamata lõkked jne). Tõsiseim probleem on elumajades toimuvad tulekahjud. 2002. aastal said olulisi tulekahjustusi 125 eluhoonet, neis kahjutuledes hukkus 12 inimest, tuletõrjujad päästsid elumajadest 97 inimest. Elamutulekahjudes sai vigastusi 50 inimest. Tallinlaste kasutada on Tallinna abitelefon, millele tehakse iga nädal 300–500 päringut. Tallinna linna finantseerimisel osteti Tuletõrje- ja Päästeametile uus ja ajakohane autoredel. Tallinna Tehnikaülikool koostab Tallinna riskianalüüsi, mille järgi on üheks suuremaks ohuallikaks läbi linna kulgev raudtee. Linnavahi projekt on käivitatud pilootprojektina Tallinna Raekojas 2003. aastal. Riigihanke võitnud Falck Eesti AS kaks turvameest valvavad keskaegses riietuses Tallinna Raekoda ja selle ümbrust. Pilootprojekti kulgemisega on rahul nii Raekoja personal kui ka Linnavahiga kokku puutunud Ettevõtlusameti turismiosakonna töötajad. Samuti on olnud kiitvad linnakülaliste ja linnakodanike hinnangud. 8.2. Lähemad eesmärgid: • riiklike, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö turvalisuse valdkonnas; • naabrivalve sektorite kasv; • kaardistatud ja elluviidud alkoholismi, narkomaania ja HI-viiruse vastu võitlemise preventiivsed programmid; • operatiivne ja efektiivne kiirabiteenus; • uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus; • munitsipaaleluruumid konstaablitele ja patrullpolitseinikele; • turvalise elukeskkonna standard kasutusel linnaosade üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes; • Lasnamäe tuletõrjedepoo hoonesse väljaehitatud insenerivõrgud; • tegutsev Tallinna munitsipaalpolitsei; • maksimaalselt mitmekülgsete abinõude rakendamine tööstusettevõtetest ning mootor- ja raudteetranspordist lähtuva välisõhu saastumise ja müra vähendamiseks; • Euroopa Liidus projekteerimisel projektide ja planeeringute suhtes rakendatavad turvalisuse nõuded on kasutusele võetud. 8.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid 2003. aasta lõpuks moodustatakse Tallinnas munitsipaalpolitsei, mille üleandeks jääb avaliku korra tagamisest osavõtmine ning Tallinna Linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine. Munitsipaalpolitsei hakkab töötama tihedas koostöös Tallinna Politseiprefektuuri, Kaitseliidu ja teiste korrakaitsega kokku puutuvate struktuuridega, kaasates igapäevatöösse ka abipolitseinikke. Munitsipaalpolitsei üksus moodustatakse Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti juurde. Esialgu on üksuse suuruseks planeeritud 11 töötajat, edaspidi kasvatatakse koosseisu vastavalt vajadusele. 2003. aasta lõpuks kasvab naabrivalve sektorite arv Tallinnas 100-ni. Kõigile naabrivalvest huvitatutele luuakse võimalused naabrivalvealase tegevuse algatamiseks ja teostamiseks oma kodukohas. Tagatakse naabrivalvet tutvustavate materjalide kättesaadavus. Naabrivalvealast koostööd tehakse kõigi organisatsioonidega, mille väljundiks on elanikkonna suurem turvalisus. Naabrivalve organisatsioonid võivad saada elanikkonna huvide esindajaks ning koostööpartneriks avalikule ja erasektorile ja elukeskkonna turvalisuse, sh naabrivalve valdkonnas. Valmistatakse ette turvalisuse tagamise leping Tallinna linna, Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Tallinna maleva ja turvafirmade vahel. Korraldatakse linnaelanikele turvalise käitumise koolitusi. Koostatakse lähteülesanne kuritegevuse ennetuse programmi 2006–2010 loomiseks, jätkatakse politsei ja linna vaheliste koostööprojektide ning linna algatatud turvalisuseprojektide elluviimist. Rakendatakse narkomaania vähendamise preventiivseid programme ja teadvustatakse noori nende programmide eelistest. Narkomaania ennetustöös toetutakse õpilaselt-õpilasele suunatud ennetustööle pedagoogide ja narkomaania valdkonna alasele koolitusele. Realiseeritakse programmid «Laste haridustee turvaliseks» ja «Koolivalve». See aitab muu hulgas ühtlustada nõudeid koolide turvalisusele. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastevanemate ja riskigruppidega. Soodustatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse koolides tehtavat narkomaaniaalast ennetustööd, tutvustades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kahjulikku füsioloogilist ja sotsiaalset toimet. Linnaosades tagatakse süstlavahetuspunktide ja nõustamispunktide töö. Laiendatakse narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi võimalusi. Piiratakse alkoholi kättesaadavust ja tutvustatakse alkoholismi ravi võimalusi. Linna rajatakse statsionaarne võimalus alkoholijoobes viibivate kodanike ajutiseks paigutamiseks. Linnavahi projekti jätkatakse ka järgmistel aastatel. Eesmärgiks on konkursi võitnud ettevõtte ja linnaasutuste koostöös kindlustada linnavahtidega kogu Tallinna vanalinn. Arendatakse videovalvet kõigis linna rahvarohketes ja probleemsetes kohtades. Videovalve tagab avaliku korra kaitse ja heakorraeeskirja pideva järelevalve. 2004. aastal laiendatakse videovalve võrku ja pikendatakse videovalve lepingut. Turistide paremaks teenindamiseks luuakse suurema külastatavusega turismiobjektide läheduses kriisiabipunkte turistide tarbeks. Kiirabi efektiivsuse tõstmiseks kaasajastatakse kiirabi tehnilisi vahendeid, korraldatakse personali (k.a päästekorraldajad häirekeskuses) erialast ja kliendiga suhtlemise oskuse koolitust ning täiustatakse kiirabi sidet haiglavõrgu ja perearstidega. Tallinna Linnavalitsuses rakendatakse projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja projektide läbivaatamisel Euroopa Liidu projekteerimise turvalisusenõuete alusel koostatud Eesti turvalise elukeskkonna standardis «Kuritegevuse ennetamine – Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa II Linnaplaneerimine» (Eesti standard pr EVS 809-1/2002) kirjeldatud nõudeid. Liikluskorralduslikult vajab linnaruum rahustamist. Eelistused suunatakse ühistranspordile ja kergliiklusele. Oluliselt suurendatakse tähelepanu vähemkaitstud liiklejate – jalakäijad, jalgratturid, rulluisutajad – turvalisusele. Autojuht peab arvestama, et jalgrattur on liikluses võrdväärne partner ja sõiduteepinda tuleb jalgratturiga jagada. Kesklinnas ei ole võimalik alati eraldiseisvat jalgrattateed välja ehitada ja sel juhul on jalgrattur sõiduteel üldises liiklusvoolus. Võimalusel eraldatakse jalgratturile sõidutee erivärvilise teekattemärgistusega ääreala. Värvi eesmärk on muu hulgas ka autojuhile jalgratturi olemasolu meeldetuletamine. Avaldatakse Tallinna linnas tekkida võivate riskide koondanalüüs, tutvustatakse linnaelanikele võimalikke riskiallikaid, nende ohustatud alasid ja võimalikke tagajärgi nende eri raskusastmetes. Seoses linna kriisikava väljatöötamisega leitakse võimalike kriiside tagajärgede leevendamise võimalused. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk. 10 linnaeelarve prioriteedina nr 3 (turvalisuse suurendamine ja arstiabi kättesaadavuse tagamine) ja punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» ridadel «Tervishoid» ja «Turvalisus ja korrakaitse» ning tabelis «Investeeringud 2001–2006» ridadel «Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid» ja «Turvalisus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • linnaelanike turvalisuse tagamiseks rakendatav naabrivalve süsteem osutub planeeritust vähemmenukaks; • alkoholismi, narkomaania ja HI-viiruse tõkestamiseks rakendatavad programmid ei taga alkoholismi, narkomaania ja HI-viirusega nakatunute arvu vähenemist; • Tallinna munitsipaalpolitsei saab talle pandud kohustusi täita piiratud mahus; • muutub politseiametnikele munitsipaaleluruumide jagamise poliitika; • turvalisuse elukeskkonna standardi eiramine linnaosade üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks soositakse ja toetatakse linnakodanike aktiivsust turvalisuse tagamisel. Tallinna munitsipaalpolitsei efektiivsuse tõstmiseks tagatakse ja jälgitakse Tallinna munitsipaalpolitseikoostööd teiste turvalisust tagavate struktuuridega. Jälgitakse regulaarselt alkoholismi, narkomaania ning HI-viirusega nakatunute arvu dünaamikat ning hinnatakse nende kasvu pidurdamiseks rakendatavate meetmete efektiivsust. Linnavalitsuse äranägemisel rakendatakse alkoholi kättesaadavuse piiramist ning teiste sellesuunaliste meetmete rakendamist. Riskide realiseerumisel võib osutuda vajalikuks eesmärke osaliselt muuta või püstitada uusi eesmärke. 9. Eakatele ja puuetega inimestele euroopaliku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi rakendamise abil loodud võimalused 9.1. Lähteseisund Linnaeelarves on 2003. aastal pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks ette nähtud 48 miljonit krooni. Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrusega nr 38 kinnitati Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001–2005, mis annab konkreetsed suunad teenuste arendamiseks puuetega inimestele. Tallinnas on 14 619 (seisuga 1. juuni 2003. a) inimest, kellele on määratud puude aste, nendest lapsi 904, täiskasvanuid 13 715, lastest on sügava puudega 185, raske puudega 557 ja keskmise puudega 162 last. Täiskasvanutest on sügava puudega 1649, raske puudega 6600, keskmise puudega 5466 inimest. Linnaeelarves nähakse 2003. aastal puuetega inimeste transpordi korraldamiseks ette 6,8 miljonit krooni. Eesmärgiks on Tallinna füüsilise keskkonna muutmine puuetega inimestele sõbralikumaks (ühiskondlikud hooned, tänavad, ühistransport) ning invatranspordi ja soodushinnaga taksoteenuse laiendamine. Tallinnas on 10 eakatele ja puuetega inimestele päevategevuse teenust osutavat asutust. Teenust kasutavate püsiklientide arv on ca 4000. Mustamäel valmis 2003. aastal Tallinna puuetega noorte õppekeskus. Hetkel on kavandamisel päeva- ja sotsiaalkeskuse teenuste laiendamine eelkõige sotsiaalteenuste osas: päevane hooldamine ja tegevus, rehabilitatsioon ja sotsiaalnõustamine. Võimaldamaks Tallinna puuetega inimestele juurdepääsu linnakeskkonnale on vaja arendada invatranspordi- ja soodushinnaga taksoteenust. 2003. aastal oli soodushinnaga taksoteenuse kasutajaid ca 500, regulaarsõite haridus- või hoolekandeasutusse kasutas ca 350 puuetega inimest. Oodata on invatranspordi teenuse ja soodushinnaga taksoteenuse kasutajate arvu suurenemist. Eakate hoolekandes oli aastal 2002 kõige olulisemaks päevahoiu teenuse osutamine dementsetele vanuritele alates 1. oktoobrist. Oluline on ka eakatele eluruumide kohandamine, mis annab neile võimaluse jätkuvalt elada oma kodus. Tallinnas kasutab hetkel toetatud elamise teenust 37 vaimupuudega ja kestva psüühikahäirega isikut. Linn püüab arendada toetatud elamise teenuse pakkumist vaimupuudega ja kestva psüühikahäirega inimestele rühmakodu mudeli alusel ning määrata tugiisik oma korteris või sotsiaaleluruumis elavale puudega inimesele. Väljatöötamist vajavad eakate toimetulekuvõime standardiseeritud hindamismetoodika avahooldusteenuste loetelu ning teenuste osutamise tingimused ja kord. Tallinna hooldustöötajate erialase hariduse omandamine vajab lõpuleviimist. Kõik kodutute öömajade töötajad on läbinud 2003. aastal klienditöö koolituse ja esmaabikoolituse, paranenud on võrgustikutöö ja eri öömajade töötajate omavaheline koostöö. Töötajate professionaalsuse tõusu tulemusena paranes öömajade/varjupaiga töö kvaliteet. Öömajad/varjupaigad said uued arvutid, printerid ja faksiaparaadid, mis oluliselt aitavad kaasa sotsiaaltöötajate töö efektiivsemaks ja operatiivsemaks muutumisele. Hetkel on Tallinnas 161 öömaja/varjupaiga kohta, 42 turvakodu/varjupaiga kohta lastele ning 9 sotsiaalmaja. Koostöös Põhja-Tallinna Valitsusega alustati uue varjupaiga rajamist aadressil Paljassaare tee 35. Varjupaik valmib 2003. aastal. Alustati kodutute nõustamist ja kodutute rehabilitatsioonikeskuse ehitust aadressil Suur-Sõjamäe 6a, mis valmib 2003. aastal. Esmatasandi arstiabi osutab 2003. aastal 235 perearsti. Mitmes perearstikeskuses on tööle rakendatud lastearstid. Eriarsti abi osutatakse AS Ida-Tallinna Keskhaiglas, AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas, SA Tallinna Lastehaiglas ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 9.2. Lähemad eesmärgid: • puuetega inimestele hästi ligipääsetav linnakeskkond; • võimalused päevategevuseks (sh töötamiseks) eakatele ja puuetega inimestele; • linna ühistranspordisõidukite uuendamisel arvestatakse puuetega ja eakate inimeste vajadusi; • kättesaadav invatransport kõigile erivajadustega inimestele; • toetatud elamise teenuse väljaarendamine vaimupuudega inimestele; • arenenud avahooldusteenused ka psüühiliste erivajadustega inimestele; • kõigile sotsiaal- ja hooldustöötajatele on väljastatud kvalifikatsioonitunnistused; • eakate päevakeskuste ja sotsiaalkeskuste poolt osutatavate teenuste standardiseerimine; • kogu linna kattev koduhooldusõenduse teenindusvõrk voodihaigetele on välja arendatud; • sotsiaalhoolekande teenuste hindade ja omaosaluse proportsioonid on määratletud; • piisav arv varjupaiku, sotsiaalmaju ja turvakodusid abivajajatele; • hästi toimetulevad pensionärid; • Tallinna poolt asutatud haiglad jätkavad kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi osutamist; • perearstikeskustes jätkavad tööd lastearstid; • koolide arstikabinetid kaasaegselt sisustatud. 9.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Puuetega inimeste peredele, nendele osutatavate rehabilitatsiooniteenuste kõrval, kasutatakse nende parema toimetuleku ja kohanemise eesmärgil ka nõustamist, sh esmatasandi nõustamist. Raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste tarbeks arendatakse teenuseid Päevakeskus Käo baasil. Vaimupuudega täiskasvanutele arendatakse teenust koostöös Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskuse, Pelguranna Tugikodu ning teiste sarnaste eesmärkidega asutuste ja organisatsioonidega. Nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja teiste puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid arendatakse koostöös Sotsiaalministeeriumi asutuste ning kolmanda sektoriga. Järk-järgult viiakse üldkasutatavate hoonete ehitusnormid kooskõlla puuetega inimeste vajadustega, soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid ja soodustatakse invatranspordi teenuse osutamist senisest suuremal määral. Suurendatakse päeva- ja sotsiaalkeskuse kohtade ja teenuste arvu eakatele inimestele. Koostatakse ettepanekuid riigieelarveliste vahendite kaasamiseks toetatud elamise teenuse osutamiseks ning selleks sobivate ruumide väljaehitamiseks lisaks linnaeelarvelistele vahenditele. Kehtestatakse avahooldusteenuste loetelu ning teenuse osutamise tingimused ja kord. Töötatakse välja eakate toimetulekuvõime standardiseeritud hindamismetoodika ning esitatakse need Tallinna Linnavolikogule kehtestamiseks. Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt koostatakse ja kehtestatakse erialase hariduseta hooldustöötajate koolituse miinimumprogramm. Alustatakse päevakeskuste ja sotsiaalkeskuste poolt osutatavate teenuste standardiseerimist, selleks viiakse eelnevalt läbi vastav uurimus. Kehtestatakse koduteenustele ja teistele sotsiaalteenustele hinnad ja omaosalusmäärad ning esitatakse sellekohane eelnõu Tallinna Linnavalitsusele. Pensionäridele kompenseeritakse osaliselt hinnatõus. Suurendatakse turvakodude ja kodutute öömajade/varjupaikade kohtade arvu ja arendatakse sotsiaalteenusega kaetud eluasemeteenuseid. Selleks ehitatakse uusi öömaju/varjupaiku ning abivajajatele eluruume. Akadeemia tee 34 esimesel korrusel kohaldatakse öömaja ja toetatud eluruumid. Koostöös linnaosavalitsustega rakendatakse meetmeid kodutute rehabiliteerimiseks ja töötute aktiviseerimiseks ning tööharjumuse taastamiseks. Puuetega inimeste probleemide leevendamiseks ajavahemikul 2004–2009 kohandatakse eluruumid ja võimaldatakse tugiisikute poolt toetatud elamine riigieelarvelistest vahenditest ning samuti luuakse toetatud töökohad linnaeelarvelistest vahenditest. Suurendatakse linnaeelarvelisi toetusi raskes materiaalses olukorras olevatele eakatele inimestele (sh eriti meditsiini ja medikamentide osaliseks kompenseerimiseks ning erakorralisteks eluasemekuludeks), vaadatakse ja analüüsitakse läbi eri sotsiaalmajade, hoolekodude ja päevakeskuste efektiivsus, kehtestatakse teenindusstandardid ning jagatakse selle alusel vahendeid. Avahoolduse teenusele kehtestatakse hinnad ja töötatakse välja kompensatsioonimehhanism. Alustatakse vabatahtlike rakendamist avahoolduse valdkonnas. Eakate päevakeskusi laiendatakse asumikeskse printsiibi kohaselt, millega kaasneb klientuuri lisandumine ja rohkem kui kord nädalas päevakeskust külastavate klientide arvu kahekordistumine. Elamuehitusprogrammi «5000 eluaset Tallinnasse» raames ehitatakse välja 5000 munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi tagamaks abivajajate majutamisküsimuste lahendamist. Ruumide rajamisel võetakse arvesse kõiki hoolekande sihtgruppe, eriti lastega peresid. Arvestades hooldust vajavate eakate osakaalu suurenemist, arendatakse välja vastav hoolekandeteenuste struktuur, sealhulgas renoveeritakse Iru Hooldekodu kaasaegseks 400-kohaliseks eakate hoolduskeskuseks, kaasates selleks 75% ulatuses Euroopa Liidu struktuurifondide (ERDF) ressursse. Suurendatakse ka hooldekodu teenuse sisseostmist teistest hooldekodudest. Täiustatakse meditsiiniabi tingimusi elanikele ning kaasajastatakse vajalikku uuringu- ja raviaparatuuri linnale kuuluvates meditsiiniasutustes. Tagatakse kooli tervishoiutöötajate kõrge kvalifikatsioon ning seejärel kaasatakse nad otsustusprotsessidesse tervisliku koolikeskkonna. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteedina nr 2 (Sotsiaalne kindlustunne) ja punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» ridadel «Sotsiaalhooldus» ja «Tervishoid» ning tabelis «Investeeringud 2001–2006» real «Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • erivajadustega inimestele mõeldud ühistranspordi kättesaadavus ja kasutamisvõimaluste tase ei saavuta nõutavat seisundit ettenähtud ajaperioodi vältel; • linnakeskkonna kättesaadavus puuetega inimestele kasvab aeglases tempos; • nõudlus varjupaikade, sotsiaalmajade ja turvakodude järele ületab planeeritud võimalused; • välja õpetatud ning väljastatud kvalifikatsioonitunnistustega sotsiaal- ja hooldustöötajate arv ei saavuta nõutavat suurust, sest sotsiaal- või hooldustöötajana töötamine pole piisavalt motiveeritud; • hooldust vajavate kodanike arv suureneb ning ületab arvestuste aluseks olnud arvu. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks jälgitakse ühistranspordi kättesaadavuse tagamiseks rakendatavate meetmete elluviimist ning hinnatakse perioodiliselt saavutatud tulemusi. Teadvustatakse nii füüsilise kui ka vaimse puudega linnakodanike probleemide kõigile selles valdkonnas töötavatele munitsipaalametnikele ning jälgitakse nende tegevuse vastavust kehtestatud nõuetele. Motiveeritakse sobiva ettevalmistusega töötajate täiendusõpet sotsiaal- ja hooldustöötaja erialal. Jälgitakse nõudlust varjupaikade, sotsiaalmajade ja turvakodude järele ning sõltuvalt olukorrast rakendatakse sobivaid täiendavaid meetmeid. Tehakse riiklikele struktuuridele ettepanekuid riigi tervishoiupoliitika kujundamiseks (eelkõige hinnatundlike kodanike huvidest lähtuvalt). 10. Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile 10.1. Lähteseisund Tallinna Linnavalitsuse ülesanne on linna kultuuriajaloolise eripära ja rahvuskultuuri traditsioonide, samuti linna materiaalse ajaloolise pärandi ja ajalooliselt väljakujunenud miljööpiirkondade säilitamine, kaitsmine ja teadvustamine. Aastal 2011 kavatseb Tallinn kandideerida Euroopa Kultuuripealinna tiitlile. Sõlmimisel on kultuuripartnerlussidemed Peterburi, Rooma, Veneetsia, Bergeni ja Göteborgiga. Kultuuripartnerluse raames realiseerisid Tallinn ja Newcastle/Gateshead 2003. aastal ühise filmiprojekti. Tallinlaste huvitegevusest on 80% koondunud mittetulundusühingutesse. Tallinnale kuuluvates rahvamajades, kultuurikeskustes ja teabekeskustes on kokku 2002. aasta andmetel 150 huviringi, millest võtavad osa 4300 inimest. 2002–2003 rekonstrueeriti Salme kultuurikeskuse saal, püstitati Nõmme Kultuurikeskuse juurdeehitus ja Lindakivi Kultuurikeskus sai juurde 1800 m2 suuruse huviringide maja. Kultuurikeskust ei ole veel Kristiine linnaosas, Põhja-Tallinnas Koplis ja Haabersti linnaosas. Mittetulundusühingutel on võimalik taotleda kultuuritegevuse toetust Kultuuriväärtuste Ameti seltside ja kultuuriprojektide toetamiseks määratud vahenditest, esmajoones linna nimiürituste toetamiseks. Kultuuriväärtuste Amet rahuldas 2003. aasta esimese poolaasta jooksul mittetulundusliku tegevuse toetamiseks laekunud taotlusi 6,4 miljoni krooni ulatuses. Väljatöötamisel on Tallinna nimiürituste finantseerimissüsteem, mis peaks tagama suurema kindlustunde linnale ja tema mainele olulistele kultuuriüritustele: Tallinna Päev, Vanalinna Päevad, Jazzkaar, PÖFF, Valgusfestival, kultuurifestival «Vägivallata noorus», Koolitants jne. Tallinna Linnamuuseumi külastatavus suurenes võrreldes 2001. aastaga 6500 inimese võrra. Linnamuuseumil on potentsiaal saada suureks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks. Muuseumikogu täienes 1447 museaali võrra ning näitustel eksponeeriti 3737 museaali. Tallinna muuseumides toimus 2002. aastal 30 näitust, 355 muuseumiekskursiooni, 45 loengut, korraldati temaatilisi perepäevi, mida külastas 800 inimest ning anti 829 konsultatsiooni. 2003. aasta märtsis toimus ühisnäitus Göteborgi Linnamuuseumiga. Linnamuuseumi 65. aastapäeval korraldatakse teaduskonverents. Linnamuuseumi uurimistöödest koostati aastaraamat (12 artiklit). Samuti valmis Tallinna, Helsingi, Stockholmi ja Peterburi linnamuuseumide koostööna teaduslik uurimistöö keskaegse linnakodaniku eluolust, mille käigus taastati omaaegsed interjöörijoonised ning valmis digitaalne esitlus CD-ROM-il, mida näidati avalikkusele esmakordselt Peterburis. Aastal 2003 valmib Jaani Seegi hospidali varemete ekspositsioon, koostatakse Peeter I Majamuuseumi ja Kiek in de Köki torni renoveerimisprojektid, kus alustatakse töid 2004. aastal. Tallinna Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega külastati 2002. aastal 1 033 072 korral. Keskraamatukogus ja harukogudes võeti kasutusele elektronkataloog ning laenutustes on võimalik kasutada online-otsingut. 2002. aastal lõppes Nõmme raamatukogu ehitus ning remonditi Torupilli raamatukogu. 2003. aastal avatakse raamatukogud Lasnamäel, Pirital ja Mustamäel. Raamatukogud on korraldanud 22 ekskursiooni. Eri üritustel osales 1370 last ning 5000 täiskasvanut. Kodulehekülge kasutas 40 000 inimest. Tallinlane kulutas 2002. aastal raamatute ostmisele 18,20 krooni. Lähtudes eeltoodud näitajast ja arvestades raamatute turuhinda, on selge, et Tallinna raamatukogude võrk on linlasele väga vajalik. Tallinna loomaaeda külastas 2002. aastal kokku 260 638 inimest. Võrreldes 2001. aastaga suurenes külastatavus 30 000 inimese võrra. Lõpetamisel on Tallinna loomaaia alpinaariumi ehitus, mis saab koduks Euroopa esitipus olevale sõraliste kollektsioonile. Järgmisena alustatakse afrikaaniumi ehitamist. Tallinna Linnateatris lõpetati 2002. aastal Põrgulava ehitus ning telliti Lai tn 23 hoone renoveerimisprojekt. 2003. aasta sügisel korraldatakse arhitektuursete ideede konkurss teatrikompleksi edasiarendamiseks vanalinna 9. kvartalis. Linnateater on algatanud uue rahvusvahelise teatrifestivali traditsiooni Tallinnas – festival «Talveöö Unenägu», mis toimub üle aasta detsembri lõpus. Järgmine festival leiab aset 2004. aastal. 10.2. Lähemad eesmärgid: • Tallinna Linnamuuseum on kujundatud nüüdisaegseks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks, avatud on Jaani Seegi paviljon, renoveeritud Peeter I majamuuseum ja Kiek in de Köki torn ning restaureeritud muuseumi Kadrioru filiaalid; • linna toel on avatud SA Vene Muuseumi hoone Kadriorus; • läbi on viidud ideekonkurss ja välja töötatud tegevuskava Tallinna Linnateatri kompleksi arendamiseks vanalinna 9. kvartalis; • külastajatele on avatud Rootsi ja Ingeri bastioni maaalused käigud koos vastava ekspositsiooniga; • Tallinna ajalooliste kirikuhoonete restaureerimise-avamise-tutvustamise projekt «Tallinna Kirikurenessanss» on edukalt lõpule viidud, sh korraldatakse iga aasta augustis tasuta kirikukontsertide sari linna poolt; • Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Lauluväljaku väljaarendamine toimub koostöös riigiga; • keskraamatukogu haruraamatukogude baasil on välja arendatud ülelinnaline võrgustik, mis pakub raamatulaenutamise ja interneti kasutamise teenust kõigile Tallinna elanikele; • lõpule on viidud Lindakivi ja Salme kultuurikeskuse renoveerimistööd; • linnaosades on laiendatud harrastus- ja huvitegevuse võimalusi, sh kultuurilise mittetulundustegevuse ja projektide rahalise toetamise kaudu; • välja on kujundatud Tallinna jätkusuutlike ja mainekate nimiürituste võrgustik, mis kulmineerub nädalase Tallinna Festivaliga. Festivali kavaga liidetakse ka traditsioonilised Vanalinna Päevad. Turismifirmade abiga tutvustatakse Tallinna festivali üle-euroopaliselt; • eesti kultuuriruumi lõimuva vähemusrahvaste omakultuurilise tegevuse aktiivne toetamine ja arendamine; • jätkub pidev ettevalmistustegevus Euroopa Kultuuripealinna tiitli võitmiseks 2011. aastal. 10.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Seltside ja kultuuriprojektide ühtse toetamise süsteemi raames luuakse võimalused Tallinna nimiürituste ning harrastusteatrite tegevuse jätkumise tagamiseks. Tallinna linnal tuleb luua ühtne toetussüsteem, mis tagaks laulu- ja tantsupidude ja harrastusteatri tegevuse jätkuvuse Tallinnas. Linn moodustab sihtasutuse või mittetulundusühingu, kelle ülesanne on korraldada iga-aastane Tallinna Festival ning selle reklaam. Rekonstrueeritakse Peeter I majamuuseum, renoveeritakse suurtükitorn Kiek in de Kök, A. H. Tammsaare ja E. Vilde majamuuseumi ajaloolised puithooned Kadriorus. Tallinna muuseumite taseme tõstmiseks luuakse muuseumipedagoog-teaduri ametikoht iga muuseumi filiaali juurde. Korraldatakse ajaloouuringute publitseerimine ja koolidele Tallinna ajalugu tutvustavate programmide koostamine muuseumide poolt. Tallinna kui kindluslinna ajaloo paremaks tutvustamiseks avatakse lisaks uuendatud ekspositsiooniga suurtükitornile Kiek in de Kök ka teisi linnamüüri torne ning Tallinna bastionide maaalused käigud. Kõigis Keskraamatukogu haruraamatukogudes minnakse üle arvutipõhisele laenutusele ja luuakse avalik internetipunkt. Avatakse kultuurikeskused Kristiine linnaosas ja Põhja-Tallinnas. 2004. aastal viiakse lõpule arhitektuurne ideekonkurss Linnateatri väljaarendamiseks vanalinna 9. kvartalis. Selgitatakse välja vähemusrahvuste omakultuurilise tegevuse ja eesti kultuuriruumi lõimumise soodustamise võimalused ning töötatakse välja selle linnapoolse toetamise põhimõtted. Jätkub töö Vene Kultuurikeskuse rekonstrueerimisel. Hoitakse alal ja arendatakse aktiivselt kontakte riigiga Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Lauluväljaku kui üle-eestilise tähtsusega objektide väljaarendamisel. Kultuuriministeeriumi riikliku kirikute restaureerimise projekti vahendeid kaasatakse ka Tallinna ajalooliste kirikute korrastustöödesse. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» real «Kultuur» ja tabelis «Investeeringud 2001–2006» real «Kultuur». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • kavandatavate ekspositsioonide rekonstrueerimine ning avamine kulgeb planeeritust aeglasemalt; • Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Lauluväljaku väljaarendamisel vajalikud riiklikud vahendid laekuvad planeeritust väiksemas mahus; • ülelinnalise raamatukogude võrgustiku väljaarendamine ning sellega seoses ülelinnaline raamatulaenutamise ning internetiteenuse pakkumine kulgeb planeeritust aeglasemas tempos; • kultuurikeskuste renoveerimine pidurdub; • vähemusrahvuste omakultuuriline tegevus vaibub; • Tallinna linnaeelarve vahenditest ei piisa Tallinna nimiürituste võrgustiku väljaarendamiseks. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks jälgitakse kultuurikeskuste renoveerimise ning ekspositsioonide rekonstrueerimise tempot ning rakendatakse vajadusel täiendavaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks vajaliku tempo säilitamiseks. Leitakse võimalusi Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia ning Tallinna Lauluväljaku väljaarendamise jätkamiseks nii riiklike kui välisvahendite arvel. Jälgitakse vähemusrahvuste omakultuurilise tegevuse toetamise kulgu ning vajaduse korral rakendatakse täiendavaid meetmeid selle tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Riskide realiseerumisel võib osutuda vajalikuks eesmärke osaliselt muuta või püstitada uusi eesmärke. 11. Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine 11.1. Lähteseisund Tallinna teede olem seisuga 1. jaanuar 2003. aasta oli alljärgnev: sõiduteede üldpind 10 010 684 m2, pikkus 882 km ning kõnniteede üldpind 1 862 851 m 2 ja pikkus 69 km. Tallinna Kommunaalamet on välja töötanud tänavavalgustuse ehituse kava 2002–2006. Aastal 2002 finantseeriti jalgrattateede ehitusse 13 473 620 krooni: Vabaõhumuuseumi tee lõigul muuseumi sissekäik – Merirahu, Mustakivi tee, Pirita tee lõigul Russalka monument – Pirita sild, J. Sütiste tee – Retke tee, Kesklinna jalgrattatee tänavavalgustus lõigul Kadriorg – Russalka – Pirita sild. 2002. aastal investeeriti Tallinna teede ja tänavate rekonstrueerimiseks ja uusehitusteks koos tehnovõrkude, teeäärse haljastuse ja projekteerimismaksumustega kokku üle 2 miljardi krooni. Suuremate objektidena valmisid Vabaduse puiestee ning Tartu maantee läbimurre. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukavas (I, II, III etapp) (edaspidi TMT AK) ettenähtud tegevusi on alustatud. 2003. aastal on eelarves finantsvahendid ISPA tehnilise abi vajadusteks. 2003. aasta linnaeelarve magistraaltänavavõrgu ehitusvajadusi ei kajastanud, seetõttu vajab magistraaltänavavõrgu arengukava täiendamist. Smuuli tee ja Laagna tee pikenduste väljaehitamine on lähima aja vajadus. Public-Private-Partnership’i (EAS) põhimõttel arendatav Haabersti ristmiku ehituse ettevalmistamine kulgeb kava kohaselt. Tallinna linn on korduvalt (05.02.2001 nr 5/501; 13.06.2001 nr 5/2251; 6.08.2001 nr 1/2732; 29.01.2002 nr 5/2251 ning 5.04.2002 kirjas LV-1/02/2355) taotlenud täiendavaid riigieelarvelisi eraldisi Tallinna teehoiu tarbeks. Seni pole need taotlused heakskiitu leidnud. Rahandusministri 1. oktoobril 2001. a vastuses nr 40-2-88/8149 on selgesti väljendatud seisukoht, et riigieelarvelisi vahendeid Tallinna põhitänavate rekonstrueerimiseks pole ajavahemikuks 2002–2005 ette nähtud. 5. aprilli 2002. a kirjas esitas Tallinna linn taotluse 2002. aastal 50 miljoni krooni eraldamiseks riigieelarvelistest vahenditest Põhjaväila I ehitusjärgu (Jõe–Suurtüki) 3. etapi projektijärgse väljaehitamise tarbeks, mis lükati tagasi. 11.2. Lähemad eesmärgid: • Euroopa Liidu finantsvahendite ning riigieelarveliste vahenditega ning avaliku ja erasektori koostöö põhimõtete alusel ellurakendatud magistraaltänavavõrgu arengukava; • maismaa ühendus sadamatega; • ehitus-, kapitaalremondi- ja jooksva remondi tööde alane koostöö linnaasutuste vahel; • arenenud, hooldatud ja valgustatud tänavavõrk; • väljaehitatud jalgrattateede võrgustik; • korrastatud peatänavaid ääristavad alleed; • avatud rannajoon ning linnaelanike ja linna külaliste hea ligipääs merele; • tänavate sademevee kanaliseerimise lõpuleviimine; • haljasmaa inventariseerimise tulemusena koostatud haljasalade koondülevaade ja korrastatud omandisuhted; • linna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest. 11.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Euroopa Liidu ISPA vahenditest rahastatava tehnilise abi elluviimise tulemusena valmivad uuringud ja projektid TMT AK-s olevate sadamate maismaaühenduste ehitamiseks ja taotluse esitamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi finantsvahenditele. 2004. aastal alustatakse TMT AK Haabersti ristmiku ehitamisega. Kuulutatakse välja teiste TMT AK kohaste era- ja avaliku sektori koostöö põhimõtete alusel ehitatavate objektide riigihanke konkursid. Töötatakse välja magistraaltänavavõrgu ehituse ja rekonstrueerimise arengukava ja täiendatakse kehtivat arengukava. Kehtestatava detailplaneeringukohaste avalikult kasutatava tee ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamise korraga luuakse paremad tingimused korraliku tänavavõrgu väljaehitamiseks erasektori poolt. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on esitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 38 punktis 5.1 lk 10 linnaeelarve prioriteetidena nr 4, 5 ja 6 (teedeehitus; teede korrashoid; mereäärsete alade arendamises osalemine) ja punktis 5.2 lk 11 tabelis «Eelarve kulud 2001–2006» real «Transport ja liikluskorraldus» ja tabelis «Investeeringud 2001–2006» real «Teedemajandus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • Tehnilise Abi rakendamine Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemiseks takerdub riiklikes struktuurides; • Tallinna linnaeelarve vahendite eraldatud maht osutub Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava elluviimiseks mitteküllaldaseks; • omandivaidluste tõttu pikenevad tähtajad Tallinna rannajoone avamiseks linnaelanikele ja linna külalistele; • Tallinna sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine pidurdub linnaeelarveliste vahendite ebapiisavuse tõttu; • suurenevad tänavate haldamiskulud (tänavate puhastamine, teede parandamine, parkide ja mänguväljakute inventari uuendamine/parandamine). Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks korraldatakse linnavalitsuse Euroopa Liidu finantsvahendite taotlemine ühe linnaasutuse ülesandena ning koondatakse sellesse linnaasutusse vastava koolituse läbinud ning kogemustega ametnikud. Jälgitakse parkide ja mänguväljakute heaperemehelikku kasutamist (valve ja politseipatrullide abi). Riigihangete tingimuste raames nähakse ette rajatavate objektide kavandatava eluea näitajad. Rajatud objektide eluea pikendamiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid vandalismi vastu ning heaperemehelikkuse edendamiseks. Teatud riskide realiseerumisel võib osutuda vajalikuks eesmärke osaliselt muuta või püstitada uusi eesmärke. III. Kokkuvõte Tallinna arengukava 2004–2009 näeb ette koalitsiooni poolt 2002. aastal alustatud linna arendamise peaeesmärkide elluviimise jätkumist. 2004. aastal pööratakse peaeesmärkide raamides erilist tähelepanu hariduse korraldamisele (sealhulgas Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 elluviimise abil), sotsiaalse kindlustunde suurendamisele (sh munitsipaalelamuehituse abil), linlaste turvalisuse suurendamisele (sh munitsipaalpolitsei loomise abil), ühistranspordi arendamisele (ühistranspordi arengukava elluviimise abil) ning linnatänavate rekonstrueerimisele ja ehitamisele (Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava elluviimise abil). Tallinna arengukava peaeesmärkide elluviimine saab toimuda üksnes linnaasutuste efektiivse koostöö tingimustes. Püstitatud lähemate eesmärkide saavutamise järel võidakse peaeesmärkide saavutamiseks uusi lähemaid eesmärke seada. Samuti on võimalik, et linnavolikogu püstitab uusi peaeesmärke. Järgnevatel aastatel rakendatakse eesmärkide saavutamise hindamisel mõõdikute süsteemi. Süsteem võimaldab paremini hinnata iga linnaasutuse tulemuslikkust arengukava elluviimisel. Linnaelanike küsitlused ning erialaspetsialistide tehtud uurimistööd annavad aluse linnavolikogu otsustele linna arengusuundade määramisel. Linna edasise arengu seisukohalt on oluline koostada ning kasutusele võtta pika ajahorisondiga linna arengut määratlev dokument (Tallinna arengustrateegia «Tallinn 2025»). Selles dokumendis käsitletakse Tallinna rahvastiku dünaamika kui ka majandusarengu võimalikke stsenaariume. Tallinna Linnavalitsuse lähemate ülesannete hulgas on üheks tähtsamatest saavutada olukord, kus kõik elanikud on registreeritud rahvastikuregistrisse. Uute töökohtade loomiseks on vaja tagada soodne ettevõtluskeskkond, mis oleks aluseks turismi arengule. Tallinna linna pindala ning elanike arv annab aluse taotleda Tallinna staatuse täpsemat kirjeldamist õigusaktides. Tuleviku Tallinn on tasakaalustatult arenev, turvaline, elanike huvidega arvestav ja hooliv, keskkonnasõbralik, eneseteostusvõimalusi pakkuv ning haridust ja kultuuri väärtustav innovaatiline merelinn. IV. Kasutatud dokumendid 1. Tallinna arengukava 2003–2009 (Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrus nr 68); 2. Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping Tallinnas 25. oktoober 2002. a; 3. Tallinna Linnakomisjoni Harju tänava rahvaküsitluse kokkuvõte juuli 2002; 4. Ariko Marketingi uuring: Elanike suhtlemine kohalike omavalitsustega suvi 2002; 5. OÜ Saar Poll uuring: Tallinna elanike infovajaduse uuring oktoober 2001; 6. Linnauuringute instituudi lõpparuanne: Tallinna elamuasemestrateegia 2000; 7. Tallinna Pedagoogikaülikooli uuring: Tallinna spordiorganisatsiooni toimimine ja spordirajatistevõrgu kujundamine 2002; 8. Tallinna Politseiprefektuuri küsitlus: Tallinna turvaküsitlus 2002; 9. Tallinna üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrus nr 3); 10. Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 41); 11. Tallinna elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse» (Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsus nr 175); 12. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava 2002–2006 (I ja II etapp Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrus nr 43 ja III etapp Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002. a määrus nr 54); 13. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004–2010 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40); 14. Tallinna linna finantsjuhtimise mudel (Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329); 15. Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2002–2004 (Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2002. a otsus nr 85); 16. Tallinna aastaraamat 2002; 17. Fakte Tallinnast 2003; 18. Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002–2005 Tallinna Kommunaalameti poolt ettevalmistatav eelnõu; 19. Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004–2006 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 38); 20. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava 2003–2017 (Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003. a istungi protokoll nr 24); 21. Tallinna jäätmekava (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 39); 22. Tallinna keskkonnastrateegia 2010; 23. Põhja-Tallinna linnaosa arengukava; 24. Lasnamäe linnaosa arengukava; 25. Mustamäe linnaosa arengustrateegia; 26. Tallinna keskkonnatervise tegevusplaan; 27. Tallinn 2025 vahetulemuste materjalid.