Vaivara Vallavolikogu — Vaivara valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 195, 2597

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 9, võttes aluseks Vaivara valla põhimääruse (kinnitatud Vaivara Vallavolikogu 30. aprilli 2001. a määrusega nr 165, muudetud 29. mai 2002. a määrusega nr 242 ja 21. novembri 2002. a määrusega nr 2) § 25 lõike 1 punkti 9 ning seoses valla põhimääruse muutmise vajadusega, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vaivara valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1.Vaivara Vallvolikogu 30. aprilli 2001. a määrus nr 165 «Vaivara valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine»; 2.2. Vaivara Vallavolikogu 29. mai 2002. a määrus nr 242 «Vaivara valla põhimääruse muutmine»; 2.3.Vaivara Vallavolikogu 21. novembri 2002. a määrus nr 2 «Vaivara valla põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub 20. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Evald TEETLOK Lisa Vaivara Vallavolikogu 16. oktoobri 2003. a määruse nr 30 juurde VAIVARA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Põhimääruse mõiste Vaivara valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Paragrahv 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Valla kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (3) Kohalikku omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. Paragrahv 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: (1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; (2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; (3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; (4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; (5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; (6) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; (7) avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; (8) tegevuse avalikkus. Paragrahv 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsus. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud seadusega ja selle alusel valla õigusaktidega sätestatud korras. (4) Vallal on oma arengukava, mis sätestab sotsiaalmajandusliku olukorra, keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, valla arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (5) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pankades ja oma pitsat. Paragrahv 5. Valla õiguste kaitse (1) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb vallavolikogu Eesti Vabariigi seaduste alusel, lähtudes vallaelanike seaduslikest huvidest. (2) Vallavolikogul on õigus korraldada valla haldusterritooriumil elavate vallaelanike tahte väljaselgitamiseks küsitlusi. (3) Vallavolikogul on õigus võtta vastu õigusakte, millega lisaks seadustele reguleeritakse vallas püsivalt ja ajutiselt viibivate isikute käitumist. (4) Vallavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi kaasnevaga seotud küsimuste lahendamist. (5) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Paragrahv 6. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla sisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva põhimääruse paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Paragrahv 7. Valla omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavalitsus – volikogu poolt kinnitatud käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. Paragrahv 8. Valla sümbolid (1) Vaivara vallal on oma lipp ja vapp. (2) Valla lipu kirjeldus. 1) Valla lipp on jaotatud kolmeks kolmnurgaks, millest äärmised kolmnurgad on sinised, keskmisel valgel kolmnurgal on must rõngassõle kujutis. 2) Lipu normaalmõõdud on 105x165 cm. 3) Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. (3) Valla lipu kasutamise kord. 1) Valla lipp heisatakse: – vallavalitsuse hoonel alaliselt; – valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; – valla avalikel üritustel; – muudel üritustel, kus on esindatud vald. 2) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lippude poolt vaadatuna – koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; – koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; – koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; – koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. Paragrahv 9. Valla vapp (1) Valla vapi kirjeldus. 1) Valla vapiks on rukkilillesinine kilp, mille keskel asub hõbedane rõngassõlg (lisa 1). 2) Valla vapi must-valge kujutis. 3) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele (lisad). (2) Valla vapi kasutamise kord. 1) Valla vapi kujutist kasutatakse: – vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatil; – valla dokumendiblankettidel; – valla õigusaktide blankettidel; – valla lipul; – muudel juhtudel vallavalitsuse loal. Paragrahv 10. Valla piir ja haldusterritoorium (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. (3) Vald piirneb Sillamäe linna, Narva-Jõesuu linna, Narva linna, Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, Illuka valla ja Toila vallaga. (4) Valla piiri tähistab vallavalitsus viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. (5) Vald haldab territooriumi, kuhu kuuluvad järgmised külad: Arumäe, Auvere, Hiiemetsa, Hundinurga, Kudruküla, Laagna, Meriküla, Mustanina, Peeterristi, Perjatsi, Pimestiku, Puhkova, Soldina, Sõtke, Tõrvajõe, Udria, Vaivara ja Vodava küla ning Olgina ja Sinimäe alevik. Paragrahv 11. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Sinimäe alevikus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu poolthäälte enamus. (3) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada põhjendus ja asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. Paragrahv 12. Vallaelanik (1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressandmed on kantud Eesti rahvastiku registrisse Vaivara vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele. (3) Vallaelanik on kohustatud täitma vallas vastuvõetud otsuseid, määrusi ja korraldusi. (4) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (6) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (7) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. Paragrahv 13. Vaivara valla aukodanik ja teenetemärk (1) Vaivara valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule, kes elab Vaivara vallas või väljaspool valda: 1) Vaivara vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Vaivara valla hariduse, kultuuri, tervishoiu, spordi või majanduse arendamisel; 2) vallapoolse erilise austusavaldusena. (2) Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel. (3) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule. (4) Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (5) Aukodanikule antakse üle nummerdatud valla auaadress, tema nimi kantakse valla auraamatusse ning tema portree pannakse alatiseks vallavalitsuse saali seinale. Valla auraamatut peab vallavalitsus. (6) Valla aukodanikule määratakse personaalne ühekordne toetus summas kuni 12 kuu jooksval aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. (7) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus. (8) Vaivara valla teenetemärk antakse austusavaldusena füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest, valla aukodanikele ja elutöö preemia saajatele vallavolikogu poolt kehtestatud Vaivara valla teenetemärgi statuudile. Paragrahv 14. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (3) Vallavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Vaivara valla haldusterritooriumil. Paragrahv 15. Vallavolikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse enne nende jõustumist eesti keeles kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) §-s 23 sätestatud tähtajal vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks Sinimäe, Olgina ja Vaivara raamatukogus. Vallakantselei korraldab volikogu õigusaktide elanikkonnale tutvustamist valla infolehes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (2) Vallavolikogu määruses ei saa tagasiulatuvalt kehtestada sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need saadab vallakantselei täitjale ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid asuvad vallakantseleis ja on kättesaadavad kõigile isikutele. (5) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid saadetakse õiguskantslerile ja Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Paragrahv 16. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (2) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile ja Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär või vallasekretäri asendaja, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 2 nõuetele. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vähemalt kolm päeva enne nende jõustumist ning nad on kättesaadavad asjaosalistele. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad avalikustamisele järgnevast päevast. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. Paragrahv 17. Valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. (2) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (3) Õiguskantsleri ettepaneku puhul õigustloov akt seadusega kooskõlla viia esitab vallasekretär selle volikogu esimehele või tema asendajale viivitamatult alates ettepaneku saamisest. Paragrahv 18. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites (1) Asjaajamise keel vallas on eesti keel. (2) Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises valla omavalitsusorganite avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida valla avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. (3) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. II. VALLAVOLIKOGU Paragrahv 19. Üldsätted (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis koosneb valla hääleõiguslike elanike valitud liikmetest. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb vallavolikogu seaduste alusel. (3) Vallavolikogu kinnitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Paragrahv 20. Vallavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Vaivara Vallavolikokku valitakse vähemalt seitse liiget. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Paragrahv 21. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale kohale; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 8) vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Vallavolikogu liige on kohustatud: 1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 2) vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: – täisühing, mille osanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõike 2. punktis sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti otsustamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Paragrahv 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutumisega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Vaivara vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistava kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate Vaivara valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates vallavolikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4, 5, 6 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7–9 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. (6) Volikogu esimees või tema asendaja paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (7) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. Paragrahv 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni (jõustub 17.10.2005); 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem, kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete kohta, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue valitsuse koosseisu kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu otsuse pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. Paragrahv 24. Vallavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 22 ja 23 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 22, 23 ja 25 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 1 ja § 23 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 ja § 23 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotunud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. Paragrahv 25. Vallavolikogu liikme volituste taastumine (1) Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (2) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Paragrahv 26. Volikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning maksumäärade kehtestamine ja muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; vallavanema töötasu määramine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine, 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus § 13 (RT I 2002, 96, 565) 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. Paragrahv 27. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alatised ja ajutised komisjonid. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töötingimused tagab vallakantselei. Paragrahv 28. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul asendaja. Juulis üldjuhul istungeid ei toimu. (3) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni Vaivara valla valimiskomisjoni esimees. (4) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või asendaja, kas vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu esimees on kohustatud volikogu kokku kutsuma volikogu enamuse poolt määratud ajal. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus või elektroonilises kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees koos eestseisusega. Tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Volikogu võib komisjonidele ja vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (6) Vallavolikogu istungil arutamisele tulevad põhiküsimused planeeritakse tööplaanis arvestades valla arengukava. (7) Ettepaneku küsimuse võtmiseks vallavolikogu tööplaani võivad teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus ja vallavanem hiljemalt 10 päeva enne iga kuu kolmandal neljapäeval toimuvat korralist istungit. Ettepanekud esitatakse valla kantselei kaudu volikogu esimehele, kes pärast konsulteerimist volikogu komisjonide ja eestseisusega esitab tööplaani kinnitamiseks volikogu istungile. (8) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vähemalt 1% valimisõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära küsimuse algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada. Istungi dokumendid tuleb esitada vallakantseleisse vähemalt kuus päeva enne istungit. (9) Õigusaktide ja muude dokumentide eelnõud laekuvad vallakantseleisse, kust need saadetakse pärast seda, kui vallasekretär on eelnõuga tutvunud, volikogu esimehele või tema asendajale. Eelnõu peab vastama nii sisult kui vormilt kehtivale seadusandlusele. Juhul kui eelnõu ei vasta kehtivale põhimäärusele või on vastuolus seadusega, teeb vallasekretär eelnõu esitajale ettepaneku viia see vastavusse kehtiva seadusandlusega. (10) Korrektselt vormistatud vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse vähemalt 48 tundi enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi, nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) komisjoni(de) seisukoht eelnõu suhtes; 3) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoht eelnõu suhtes, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja mis puudutab vallavalitsuse tööd; 4) kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja muutmise käigus, välja arvatud reservfond; 5) eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 6) eelnõule peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused või arvamused. (11) Volikogu istungi päevakorra eelnõude ettevalmistamisse ja arutelusse kaasatakse volikogu eestseisus, vallavalitsus, vallavanem ja vallasekretär. (12) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina arvestades tehtud muudatusi. (13) Istungi lõpliku päevakorra, mis esitatakse volikogu istungile, koostab volikogu esimees koos eestseisusega. Istungi päevakord pannakse üldiseks tutvumiseks neli päeva enne istungi toimumist välja vallamaja infotahvlile. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha päevakorra kinnitamiseni: volikogu liikmed, vallavalitsus ja vallavanem, volikogu komisjonid ja fraktsioonid, Eesti Vabariigi Riigikogu, Riigikohus ja Vabariigi Valitsus. (14) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil poolthäälte enamusega. (15) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (16) Vallavolikogu avalikust istungist võtavad osa hääleõigusega vallavolikogu liikmed ning sõnaõigusega vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liikmed, istungile kutsutud isikud ja kõik teised istungil osaleda soovivad isikud. (17) Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, kõigi ülejäänud isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. (18) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. (19) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (20) Volikogu liige annab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (21) Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. (22) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate vallavolikogu liikmete fikseerimist; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti arutamist ja päevakorra kinnitamist. (23) Protestid päevakorra kohta esitatakse enne päevakorra kinnitamist. (24) Pärast ettepanekute ja protestide läbiarutamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälte enamusega. (25) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. (26) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. (27) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (28) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (29) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või komisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (30) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. (31) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15–45 minuti jooksul; 2) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 10–20 minuti jooksul; 3) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, ettepaneku või õiendi esitamine maksimaalselt 2 minuti jooksul; 5) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul. (32) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (33) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. (34) Sõnavõtusoovid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. (35) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. (36) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. (37) Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. (38) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (39) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele. (40) Hääletamise järjekord on järgmine: – protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; – sisulised muudatusettepanekud; – redaktsioonilised ettepanekud; – eelnõu tervikuna. (41) Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. (42) Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (43) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. (44) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». Paragrahv 29. Hääletamine vallavolikogu istungil (1) Hääletamine volikogus on avalik. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Põhimääruse paragrahvi 25 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja. (5) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Paragrahv 30. Üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimaluse tagamine (1) Avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (2) Vallas lähtutakse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimaluse tagamisel avaliku teabe seadusest (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158). (3) Teabenõuete või avalikustamisele kuuluva teabe asutusesisese menetlemine sätestatakse asutuse asjaajamiskorras. Paragrahv 31. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjendus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe, vallavolikogu komisjoni aseesimehe, vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme, vallavalitsuse, vallavanema või vallavalitsuse liikme vabastamise tema kohustustest. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Paragrahv 32. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. Esindab volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele. Kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. Täidab talle muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». Paragrahv 33. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada erakond, valimisliit või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 3) nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja esitavad oma seisukohad kuni 10-minutilises sõnavõtus. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. (6) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamisprotseduuri alguseni. (7) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (8) Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla valimisi korraldanud valla valimiskomisjoni liikmed. (9) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (11) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (12) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Paragrahv 34. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu moodustab vallaelu valdkondades vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Kõik vallavolikogu komisjonid annavad aru tehtud tööst üks kord aastas volikogu istungil. (3) Komisjonide esimehed ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast, teised komisjonide liikmed kinnitab vallavolikogu vastava komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui 5 liiget, v.a revisjonikomisjon. On soovitav, et vähemalt üks liige on vallavalitsuse ametiasutuse vastava valdkonna ametiisik (v.a revisjonikomisjon). (4) Alatise komisjoni esimees: 1. Juhib komisjoni tööd. 2. Koostab komisjoni tööplaani. 3. Jaotab liikmete vahel tööülesanded. 4. Kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosoleku. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. (6) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälte enamusega. (7) Komisjoni koosoleku käik, sh otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (8) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valla õigusaktide vastuvõtmisel. (9) Ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab vallavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel. (10) Vallavolikogu alatiste komisjonide liikmetel on õigus saada hüvitist komisjoni töös osalemise eest komisjonide tööks ettenähtud summade arvelt. Paragrahv 35. Vallavolikogu alatiste komisjonide töökorrad (1) Vallavolikogu alatised komisjonid on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud vallavolikogu tööorganid. Komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja volitused lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse komisjoni tegevus vallavolikogu otsusega. (2) Oma tegevuses juhinduvad vallavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi seadusandlusest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest vallavolikogu õigusaktidest. (3) Vallavolikogu alatised komisjonid tegutsevad nende moodustamisel vallavolikogu määrusega kehtestatavate töökordade järgi. (4) Vallavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (5) Revisjonikomisjoni töökord. 1) Revisjonikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 2) Revisjonikomisjon kontrollib: – vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatule; – tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; – valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla asutustesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; – vallavalitsuse sõlmitud lepingute täitmist; – vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3) Komisjon vaatab läbi valla eelarve täitmise aruande enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud vallavolikogule. 4) Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. 5) Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. 6) Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kas komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul. 7) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 8) Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi. 9) Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, ja ka kohalekutsutud ekspertide arvamused. 10) Komisjoni otsustused võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Koosoleku käik protokollitakse. 11) Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks vallavolikogule. 12) Revisjonid korraldatakse: – vastavalt vallavolikogu kinnitatud plaanile; – vallavolikogu ettepanekul; – revisjonikomisjoni algatusel; – saabunud kaebuste ja signaalide põhjal ning muudel juhtudel. 13) Revisjonidest teatatakse eelnevalt vallavolikogu esimehele ja vallavanemale, välja arvatud kassakontroll. 14) Komisjonil on õigus vallavolikogu loal kaasata revideerimistesse eksperte, milleks vallavolikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. 15) Revideerimisel avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab komisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 16) Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. 17) Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. 18) Lõplikud kontrollaktid avalikustatakse vajaduse piires. Paragrahv 36. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti, töökorralduse muudatusettepanekute ja vallavolikogu komisjonide töö läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. (3) Eestseisuse koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule ka teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosolek toimub iga kuu teisel neljapäeval (v.a juulikuu). Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis. Paragrahv 37. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja ei ole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. Paragrahv 38. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja seda juhatab Vaivara valla valimiskomisjoni esimees. Paragrahv 39. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta määrus või otsus. (3) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametiasutuse töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõud. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võib kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui vallavalitsuse või volikogu komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning mis ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. Paragrahv 40. Tööandja kohustus volikogu liikme ees (1) Vallavolikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. (2) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt pandud ülesandeid. III. VALLAVALITSUS Paragrahv 41. Üldsätted (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan. (2) Vallavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse, ja küsimusi, mis vallavolikogu on andnud vallavalitsuse lahendada; 2) organiseerib ja kontrollib vallavara valdamist, kasutamist ning käsutamist vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale; 3) moodustab oma tööülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone; 4) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi; 5) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. Paragrahv 42. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Vallavolikogu valib vallavanema vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu poolthäälte enamusega. (4) Vallavanemakandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepaneku alusel. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Enne hääletamist on igal kandidaadil õigus esitada oma valimisprogramm ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu. (9) Vallavanema tasustamise ja palga suuruse määrab vallavolikogu. (10) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Paragrahv 43. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vaivara valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Vaivara valla esindamise korrale. (2) Vallavanem: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul valituks osutumise päevast arvates vallavalitsuse koosseisu või teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2) kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt valla põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 4) esindab Vaivara valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele; 5) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 7) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 9) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse või liikmeks kinnitamiseks, mõne vallavalitsuse liikme ametist või vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 10) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadid ja teeb ettepaneku juhtide ametist vabastamiseks; 11) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ning teised vallaametnikud, teenistujad ja koosseisuvälised teenistujad vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusele; 12) täidab muid talle seaduse alusel ning vallavolikogu poolt määruste ja otsustega ning vallavalitsuse poolt määruste ja korraldustega pandud ülesandeid; 13) juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd; 14) täidab muid seaduse või valla õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanemat asendab tema äraolekul või tagasiastumise korral abivallavanem ning abivallavanema äraolekul vanim vallavalitsuse liige. (4) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. (5) Ebaseadusliku tegevuse korral kannab vallavanem vastutust seaduses ettenähtud korras. Paragrahv 44. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega ning käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) töötab välja valla arengukava ja kindlustab selle täitmise; 5) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust; 6) korraldab vallas kodanikukaitset. (2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsus esitab volikogu istungile vastava eelnõu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Paragrahv 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavolikogu poolt kinnitatud liikmed. (4) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul poolthäälte enamusega. (5) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu. (6) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, kuid ta täidab oma ülesandeid ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Paragrahv 46. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. Paragrahv 47. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse põhjal; 2) umbusalduse avaldamise korral; 3) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) teovõimetuks tunnistamisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõppemise otsustab vallavolikogu. Paragrahv 48. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt valla põhimääruse paragrahvis 45 sätestatud korras. Paragrahv 49. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse istung toimub üldjuhul iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval Vaivara vallamajas. Vallavanema korraldusel võib toimuda ka vallavalitsuse täiendav istung vallavanema määratud ajal ja kohas. Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeerib valitsuse liikmeid vallakantselei teenistuja. (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda. (6) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (7) Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. (8) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. (9) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra. (10) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või kui küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovija märguandele. (11) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (12) Vallavalitsus teeb oma otsustused istungi juhataja või teiste vallavalitsuse liikmete ettepanekul. (13) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (14) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt. (15) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (16) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal; 2) vallaametnikul; 3) volikogul; 4) vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) volikogu esimehel; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (17) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (18) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette valla ametiasutuse teenistujad, hallatavate asutuste töötajad ja vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallakantselei. (19) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees või komisjoni sekretär. (20) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab vallavanem. (21) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab esitaja. (22) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. (23) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Üldist tähtsust omava õigusakti eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) vallaametnikud, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 3) vallasekretär; 4) vallavanem või asendaja. (24) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumalt läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. (25) Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. (26) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (27) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (28) Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (29) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse kantseleisse üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt kaks tööpäeva enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. (30) Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. (31) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks vallasekretäri poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. (32) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallasekretäri poolt üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 27 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. (33) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallasekretär vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallasekretär esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. (34) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (35) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist annab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (36) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. (37) Vallavalitsus annab eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selleks määrab vallavanem seisukoha ette valmistava vallavalitsuse liikme. (38) Vallavalitsuse õigusaktile kirjutab alla vallavanem, kaasallkirja annab vallasekretär. (39) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult vallakantseleis ja vallasekretär edastab need vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ette valmistanud ametniku ja vallavanema allkiri. (40) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. (41) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). (42) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (43) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. Paragrahv 50. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma teisi vajalikke isikuid. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Paragrahv 51. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust ja esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) osaleb vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel; 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamist; 4) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5) hoiab Vaivara Vallavalitsuse vallavapi kujutisega pitsatit ja Vaivara valla riigivapi kujutisega pitsatit; 6) korraldab vallavalitsuse ja volikogu juriidilist teenindamist; 7) viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 8) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 9) kinnitab valijate nimekirja; 10) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 11) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 12) vastutab üldist tähtsust omavate volikogu määruste saatmise eest Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas; 13) täidab talle seaduse ja ametijuhendi alusel pandud ülesandeid; 14) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele, korraldustele; 15) võib anda vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. IV. VALLA HALLATAVAD ASUTUSED, AMETIASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS Paragrahv 52. Valla hallatavad asutused ja ametiasutused (1) Valla hallatav asutus – osakonna haldusalasse kuuluvad eelarvelised ja väljaspool vallaeelarvet finantseeritavad valla asutused (nt koolid, lasteaiad, raamatukogud jne), mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla hallatava asutuse moodustab vallavalitsus volikogu otsuse alusel ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Valla hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. (3) Valla hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema esitusel. (4) Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mis teostab avalikku võimu. Paragrahv 53. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud korras. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel vallavanemale kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Paragrahv 54. Valla avalike teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Valla avalikele teenistujatele makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaa�ist – 5% palgamäärast; 2) 10–15-aastase teenistusstaa�i korral – 10% palgamäärast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaa�ist – 15% palgamäärast; 4) magistrikraadi eest – 10% ametipalgast; 5) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest – 20% ametipalgast. (2) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud palgalisele vallavalitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta tema ametist vabastamisel hüvitist: kaks kuni kaheksa aastat – kuni kolme kuu ametipalk; rohkem kui kaheksa aastat – kuni kuue kuu ametipalk ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtaja lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staa�i: alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. (4) Hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel; 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 3) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitistele. (6) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (7) Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele kuue kuu ametipalk. (8) Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. (9) Lõigetes 5, 6, 7 ja 8 ettenähtud hüvitist ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. VALLA ARENGUKAVA Paragrahv 55. Valla arengukava mõiste (1) Arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. (2) Arengukava koostatakse mitte vähem kui üheks valimisperioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse vallamaja ruumides ja valla raamatukogudes. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. Paragrahv 56. Valla planeerimine (1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Valla planeerimise ja ehitamise korraldamiseks vallavolikogu kinnitab Vaivara valla ehitusmääruse. Paragrahv 57. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla või vallaosa territooriumi kohta. (2) Valla üldplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. Paragrahv 58. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohaselt järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestab vallavolikogu. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu. Paragrahv 59. Valla ehitustegevus (1) Valla pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Ehitustegevust vallas reguleerib vallavalitsus seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. VI. MAJANDUS JA EELARVE Paragrahv 60. Vallavara (1) Vallavara on vallale kuuluv vara. Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara vallatakse, kasutatakse ja käsutatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud korrale. Paragrahv 61. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise, lõpetamise ja põhikirja ning selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (4) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Paragrahv 62. Maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. Paragrahv 63. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt vallavolikogu määrusega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. Paragrahv 64. Eelarve Vallal on volikogu kinnitatud eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Eelarve koostatakse tuginedes arengukavale. Valla eelarvest finantseeritavad asutused annavad aru oma jooksva aasta tegemistest ja tutvustavad hiljemalt septembris oma plaane volikogule. Eelarve eelnõu koostatakse volikogu kehtestatud korras. Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse põhimääruses ettenähtud korras. Paragrahv 65. Kultuurimälestiste kaitse (1) Kultuurimälestis (edaspidi mälestised) muinsuskaitseseaduse mõistes on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi, nende osa või asjade kogum, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras mälestiseks tunnistatud. (2) Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks. Vallas võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad: 1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised, tööndusega seotud kohad; 2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid. (3) Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) kinnismälestisest eemaldatud osad; 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid; 3) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed. (4) Vallas korraldatakse muinsuskaitset Muinsuskaitseinspektsiooni ja vallavalitsuse kaudu. (5) Vallavalitsus: 1) teeb Muinsuskaitseinspektsioonile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade ajutise kaitse alla võtmiseks; 2) informeerib Muinsuskaitseinspektsiooni käesoleva määruse või muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387 paragrahv 9) rikkumise juhtudest, mälestisi kahjustavatest muutustest ja kultuuriväärtusega leidudest; 3) peatab mälestisi või kultuuriväärtusega leide ohustavad tööd ja muu tegevuse; (6) Vallavalitsuse maakorraldus ja ehitusjärelevalve: 1) võtab territoriaalplaneerimise, maakasutuse ja muude projektide koostamisel ja kooskõlastamisel arvesse kinnismälestistest ning muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest (muinsuskaitseseaduse paragrahv 25) tulenevaid muinsuskaitselisi nõuded; 2) peab arvestust oma maa-alal asuvate mälestiste üle; 3) kontrollib mälestistega seotud tööde teostajatele kehtestatud korras välja antud uurimislubade ja litsentside olemasolu; 4) kontrollib mälestistega seotud tööde ja vastavate projektide kooskõlastatust Muinsuskaitseinspektsiooniga; 5) täidab muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. Paragrahv 66. Keskkonnakaitse (1) Valla ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. VII. SUHTED RIIGI- JA TEISTE OMAVALITSUSORGANITEGA Paragrahv 67. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning rahvakohtunikukandidaadid seaduses sätestatud korras. (4) Riigiorganid konsulteerivad valla omavalitsusorganeid õigeaegselt ja sobival viisil kõikidest valda otseselt puudutavatest küsimustest. Paragrahv 68. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõttel sõlmitud lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes või mittetulundusühingutes. VIII. VÄLISSUHTED Paragrahv 69. Välissuhted (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvi pakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust. (4) Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu või vallavalitsus ei ole otsustanud teisiti. Paragrahv 70. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine (1) Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selle tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.