Siseminister — Julgestuspolitsei põhimäärus — RTL, 118, 1908

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349) § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Julgestuspolitsei staatus (1) Julgestuspolitsei on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev valitsusasutus, mis üleriigilise spetsialiseeritud politseiasutusena teostab julgestustegevust ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab Julgestuspolitsei riiki. § 2. Julgestuspolitsei eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Julgestuspolitseil on oma eelarve ja pangaarve. Julgestuspolitsei kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Julgestuspolitseil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Julgestuspolitsei». (3) Julgestuspolitseil on oma nimetusega üld- ja kirjaplank. Julgestuspolitsei struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimäärusega. § 3. Järelevalve Julgestuspolitsei tegevuse üle Julgestuspolitsei on aruandekohustuslik Politseiameti ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Julgestuspolitsei asukoht Julgestuspolitsei asub Tallinnas. Julgestuspolitsei postiaadress on Pagari 1, 10614 Tallinn. Julgestuspolitsei struktuuriüksuste, mis ei paikne Julgestuspolitsei asukohas, postiaadressid tuuakse ära nende struktuuriüksuste põhimäärustes. 2. peatükk JULGESTUSPOLITSEI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Julgestuspolitsei tegevusvaldkond Julgestuspolitsei põhiülesanne on analüüsida politsei korrakaitse valdkonna tegevust, ennetada süütegusid, arendada rahvusvahelist koostööd oma pädevuse piires, osaleda avaliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel koostöös teiste politseiasutustega, menetleda väärteoasju oma pädevuse piires, julgestada Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja peaministrit ning Vabariigi Valitsuse korraldusel teisi isikuid ja riigi ametlikke külalisi, tagada Vabariigi Valitsuse määratud objektide valve ja sissepääsurežiim ning kriminaalkünoloogia valdkonna tegevus. § 6. Julgestuspolitsei ülesanded Oma ülesandeid täites Julgestuspolitsei: 1) analüüsib korrakaitse valdkonna tegevust politseiprefektuurides; 2) arendab koostööd teiste riigiasutustega, kohalike omavalitsustega ja elanikkonnaga politseile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks; 3) vaatab läbi ja annab arvamusi politsei korrakaitse valdkonna tegevusega seotud õigusaktide eelnõudele, selgitab politseiasutuste probleemid seoses puudulike või vastuoluliste õigusaktidega ja teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks või täiendamiseks; osaleb politsei korrakaitse valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel; 4) teeb kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu acquis’ga koostööd teiste riikide politseiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 5) kavandab ja koordineerib üleriigilisi ennetusprojekte ja osaleb vastavatel üritustel ning suunab ja analüüsib süütegude ennetamise alast tegevust politseiprefektuurides; 6) korraldab alarmsõidukijuhtide ettevalmistamist ja täiendusõpet; 7) juhib ja korraldab katastroofiohvrite tuvastamise üksuse (DVI) tegevust; 8) töötab välja siseriiklikke ja rahvusvahelisi koostööprojekte ja osaleb nende teostamisel; 9) organiseerib ühistehnika kasutamist ja peab selle üle arvestust; 10) korraldab politseikoerte kasutamist avaliku korra kaitsel ning süütegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel; 11) teostab liiklusjärelevalvet ja osaleb koostöös politseiprefektuuridega avaliku korra tagamisel riigis; 12) menetleb väärteoasju oma pädevuse piires; 13) korraldab tööalast koolitust, rakendusuuringuid ning seminare, kutsevõistlusi ja muid üritusi kriminaalkünoloogia valdkonnas; 14) korraldab politseiasutuste varustamist politseikoertega, viib läbi politseikoerte alg- ja eridressuuri ning peab kehtestatud korras kriminaalkünoloogia andmekogusid ja kollektsioone; 15) kaitseb Eesti Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja peaministrit, hoiab ära ja tõkestab ründeid kaitstavate isikute vastu; 16) kaitseb Eesti Vabariigi ametlikke külalisi ja teisi isikuid siseministri poolt kehtestatud korras; 17) valvab Vabariigi Valitsuse määratud objekte ja tagab sissepääsurežiimi täitmise; 18) valvab välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; 19) teeb koostööd oma pädevuse piires välisriikide vastavate teenistuste ja ametkondadega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 20) teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga kaitstavate isikute ja objektide suhtes ettevalmistatavate rünnete ennetamiseks ja tõkestamiseks. 3. peatükk JULGESTUSPOLITSEI JUHTIMINE § 7. Julgestuspolitsei juht Julgestuspolitseid juhib politseipeadirektori asetäitja (edaspidi Julgestuspolitsei juht), kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister. § 8. Julgestuspolitsei juhi ülesanded (1) Julgestuspolitsei juht: 1) juhib Julgestuspolitsei tööd; 2) vastutab Julgestuspolitsei tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab Julgestuspolitsei tegevusest aru politseipeadirektorile; 3) teostab teenistuslikku järelevalvet Julgestuspolitsei struktuuriüksuste ning politseiametnike ja teiste teenistujate üle; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Julgestuspolitsei koosseisu kuuluvad vanem- ja noorempolitseiametnikud ning teised teenistujad; 5) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid Julgestuspolitsei kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 6) kooskõlastatult politseipeadirektoriga koostab Julgestuspolitsei eelarveprojekti, tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise, vastutab majandustegevuse ning dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest; 7) annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi; 8) kinnitab Julgestuspolitsei sisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid; 9) algatab distsiplinaarjuurdlusi ning määrab oma pädevuse piires distsiplinaarkaristusi politseiametnikele ja teistele teenistujatele; 10) ergutab oma pädevuse piires Julgestuspolitsei politseiametnikke ja teisi teenistujaid ning isikuid, teeb politseipeadirektorile ettepanekuid oma alluvate ja teiste isikute autasustamiseks; 11) esindab Julgestuspolitseid ja annab volitusi Julgestuspolitsei esindamiseks; 12) otsustab Julgestuspolitsei valduses oleva riigivaraga seonduvaid küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 13) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid. (2) Julgestuspolitsei juhi äraolekul asendab teda julgestuspolitsei juhi määratud kõrgem politseiametnik. Asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Julgestuspolitsei juhi lühiajalisel äraolekul, mitte üle seitsme ööpäeva, vormistatakse tema asendamine tema enda käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile. 4. peatükk JULGESTUSPOLITSEI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 9. Julgestuspolitsei struktuur Julgestuspolitsei struktuuriüksused on: 1) korrakaitseosakond; 2) julgestusosakond; 3) teenistusosakond. § 10. Struktuuriüksuste põhiülesanded (1) Korrakaitseosakonna põhiülesanne on politsei korrakaitse valdkonna tegevuse analüüsimine, õigusalane tegevus oma pädevuse piires, avaliku korra tagamisel osalemine koostöös teiste politseiasutustega, suurüritustel avaliku korra tagamisel ja rahutuste mahasurumisel osalemine, väärteoasjade menetlemine ja süütegude ennetamine oma pädevuse piires, liiklusjärelevalve teostamine, suurürituste liiklusohutuse tagamisel osalemine, Eesti Vabariigi ametlike külaliste visiitide korral külaliste liikumismarsruutidel turvalisuse tagamisel osalemine, katastroofiohvrite tuvastamise üksuse (DVI) tegevuse korraldamine ning kriminaalkünoloogia valdkonnaga seotud küsimuste lahendamine. (2) Julgestusosakonna põhiülesanne on kaitsta Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja peaministrit ning Vabariigi Valitsuse määratud teisi isikuid ja riigi ametlikke külalisi, tagada Vabariigi Valitsuse määratud objektide valve ja sissepääsurežiim, võtta vastu, fikseerida, säilitada ja edastada Julgestuspolitseisse laekuvat informatsiooni, koordineerida julgestusosakonna posti- ja autopatrullide tööd ning koguda, süstematiseerida ja analüüsida oma tegevuseks vajalikku informatsiooni. (3) Teenistusosakonna põhiülesanne on korraldada alarmsõidukijuhtide ettevalmistamist ja täiendusõpet, viia läbi distsiplinaarjuurdluseid, korraldada Julgestuspolitsei personalitööd, majandustegevust, raamatupidamist ja asjaajamist. (4) Julgestuspolitsei struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, pädevus ja juhtimine määratakse Julgestuspolitsei juhi käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste põhimääruste ja teenistujate ametijuhenditega. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 26. veebruari 2002. a määrus nr 40 «Julgestuspolitsei põhimäärus» (RTL 2002, 34, 464; 45, 624; 2003, 91, 1363) tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Minister Margus LEIVO Kantsler Märt KRAFT