Rapla Vallavolikogu — Rapla valla koolide arengukavade kinnitamine ja täiendamine — KO, 194, 2594

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 23, 21, 125) § 31, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Alu Lasteaed-Algkooli arengukavale lisatavad prioriteedid ning tegevuskava prioriteetide elluviimiseks (juurde lisatud). 2. Kinnitada Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava (juurde lisatud). 3. Kinnitada Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi arengukava (juurde lisatud). 4. Määrus jõustub 10. novembril 2003. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 41 ARENGUKAVA PRIORITEEDID KOOLI- JA LASTEAIATÖÖ VALDKONDADEST LÄHTUVALT Visioon 1. septembril 2005. a on Alu Lasteaed-Algkool Rapla vallas muusika-, draama- ja kunstikallakuga lasteaed-algkool. I. Kooli- ja lasteaiasisene juhtimine 1. Erinevate huvipoolte kaasamine kooli ja lasteaia juhtimisse-õppenõukogu, pedagoogiline nõukogu, lapsevanemad hoolekogu kaudu, õpilased 2. Informatsiooni edastamine asutuse eesmärkidest, ülesannetest, jooksvast tööst, PR 3. Hoolekogu aktiivsem osalemine juhtimisel II. Kooli- ja lasteaiatöö plaanimine 1. Kooli- ja lasteaiatöö pidev analüüs 2. Arengu- ja õppekavale toetuva üldtööplaani koostamine 3. Arengukava täiendamine, uuendamine, muudatuste sisseviimine III. Õppimine – õpetamine, mängimine 1. Õpetajate professionaalsuse hoidmine ja arendamine (täienduskoolitus, individuaalne enesetäiendamine) 2. Õpilasest lähtuv tulemuslik õpilase–õpetaja koostöö õppeprotsessis, lapsest lähtuv lapse ja lasteaiaõpetaja vaheline suhtlemise kvaliteet 3. Õpilaste hindamine, lasteaialapse arengu hindamise protsess 4. Klassijuhataja töö 5. Õppevahendite kaasajastamine koolis ja lasteaias 6. Draamakasvatus IV. Koolikohustuse täitmine ja õpilaste algarvestus 1. Õpetajate, õpilaste, lastevanemate teadlikkus ja vastutus V. Turvaline töökeskkond 1. Õpikeskkonna kaasajastamine – lasteaiamööbli ja koolimööbli uuendamine 2. Lasteaia-kooli õueala planeering ja sisustamine 3. Turvaline töökeskkond lähtuvalt töökaitse ja tervisekaitse poolt kehtestatud nõuetele VI. Klassi- ja kooliväline töö, lasteaias õppekavaväline töö 1. Alu Lasteaed-Algkooli kujundamine muusika-, draama- ja kunstikallakuga lasteaed-algkooliks 2. Õppekava täiendavate ja toetavate ringide loomine 3. Kooli ja lasteaia traditsioonide säilitamine ja arendamine 4. Arvutiõpe lasteaias ja koolis Tegevuskava prioriteetide elluviimiseks I. Kooli- ja lasteaiasisene juhtimine Prioriteet: Erinevate huvipoolte kaasamine kooli ja lasteaia juhtimisse–õppenõukogu, pedagoogiline nõukogu, lapsevanemad hoolekogu kaudu, õpilased Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Koostöö ped nõukogu, õppenõukogu ja hoolekoguga, KOV asutuse töö analüüsimisel ja hinnangu andmisel + + + Juhataja 2. Arendusrühma moodustamine ja töö visiooni ellurakendamiseks + + Juhataja 3. Erinevate huvipoolte vajaduste väljaselgitamine visiooni elluviimiseks, klientide rahulolu uuringud + + + Juhataja Õppealajuhataja 4. Tagasiside saamine komplekse sisehindamise kaudu + + + Õppealajuhataja 5. Õpetajate enesehindamine– tegevusplaan, hinnanguleht, arenguvestlus + + + Õppealajuhataja 6 Lasteaed-algkooli põhimääruse uuendamine + Juhataja 7. Personali stimuleerimise, tunnustamise süsteemi väljatöötamine, täiendamine + + Juhataja 8. Üldkogunemised õpilastele + + + Juhataja Õppealajuhataja Prioriteet: Informatsiooni edastamine erinevatele huvigruppidele asutuse eesmärkidest, ülesannetest, jooksvast tööst, PR Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Lasteaed-algkooli kodulehekülje koostamine + 4000– 6000 Juhataja 2. Kooli ajalehe väljaandmine + 3000 + 3000 3. Info edastamine Nädalises, Rapla valla ajalehes, kooli-lasteaia koduleheküljel + + + Juhataja 4. Lasteaed-algkooli reklaamvoldikute, plakatite, meenete, auhindade, infokaustade väljaandmine, maine kujundamine + + + Juhataja 5. «Lastevanemate kooli loomine» – nõustamine. Lastevanemate koosolekud + + + + Juhataja Klassijuhatajad Rühmaõpetajad 6. Koostöö piirkonna koolide ja lasteasutustega + + + Juhataja 7. Koostöö KOV, HKO + + + Juhataja Prioriteet: Hoolekogu aktiivsem osalemine juhtimisel Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Hoolekogu põhimääruse koostamine + Hoolekogu esimees 2. Aasta tööplaanide koostamine + + + Hk esimees 3. Hoolekogu liikmete koolitus + + + Hk esimees 4. Ülesannete jaotamine ja vastutuse võtmine + + + Hk esimees II. Kooli- ja lasteaiatöö plaanimine Prioriteet: Kooli- ja lasteaiatöö pidev analüüs Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Sisehindamine 1x õppeaastas sisehindamise korrast lähtuvalt, jooksev sisekontroll + + + Õppealajuhataja 2. Õppeaasta õppe- ja kasvatustöö analüüs lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest + + + Õppealajuhataja 3. Juhataja aastaaruanne asutuse tööst + + + Juhataja 4. Lasteaed-algkooli kvaliteedimudeli väljatöötamine + + Õppealajuhataja 5. Tulemuslikkuse hindamine kvaliteedimudelist lähtuvalt + + Õppealajuhataja Prioriteet: Arengu- ja õppekavale toetuva üldtööplaani koostamine Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kinnipidamine lasteaed-algkooli planeerimise süsteemist + + + Juhataja 2. Lasteaed-algkooli õppe-kasvatustöö planeerimine lähtuvalt sisehindamisest + + + Õppealajuhataja 3. Ürituste plaanide koostamine + + + Õppealajuhataja 4. Visioonist tulenevate tegevuste planeerimine + + + Õppealajuhtaja Juhataja Prioriteet: Arengukava uuendamine, täiendamine, muudatuste sisseviimine Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arengukava täitmise kontroll, analüüs arengukava täitmisest + + + Juhataja 2. Täiendatud, parandatud arengukava esitamine Rapla Vallavolikogule kinnitamiseks + + + Juhataja III. Õppimine-õpetamine, mängimine Prioriteet: Õpetajate professionaalsuse hoidmine ja arendamine (täienduskoolitus, individuaalne enesetäiendamine) Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õpetajate arenguvajaduste hindamine ja koolitusvajaduste selgitamine + + + Õppealajuhataja 2. Sisekoolitused + + + Õppealajuhataja 3. Metoodikapäevade läbiviimine + + + Õppealajuhataja 4. Töögruppide juhendamine + + + Õppealajuhataja Prioriteet: Õpilasest lähtuv tulemuslik õpilase–õpetaja koostöö õppeprotsessis, lapsest lähtuv lapse ja lasteaiaõpetaja vahelise suhtlemise kvaliteet 1. Õpilaste individuaalsuse arvestamine–õpilaskeskne juhendamine + + + Õppealajuhataja 2. Andekate laste arendamine + + + Õppealajuhataja 3. Arenguvestluste ja õpitulemusvestluste läbiviimine + + + Klassijuhatajad 4. Õppekava arendamine ja täiendamine + + + Õppealajuhataja 5. Uute kaasaegsete õpetamis- ja õppimismeetodite kasutamine õpimotivatsiooni ja lasteaia õppetegevuste kvaliteedi tõstmiseks + + + Õppealajuhataja 6. Lapsele ümbritseva maailma ja kogemuste vahendamine + + + Rühmaõpetajad Prioriteet: Õpilaste hindamine, lasteaialapse arengu hindamise protsess 1. Hindamissüsteemi korrigeerimine + Õppealajuhataja 2. Õpilaste võimetekohane osavõtt oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest + + + Õppealajuhataja 3. Lapse arengu hindamise protsessi uuendamine + + + Õppealajuhataja 4. Lapse arengu jälgimise meetodite täiendamine + + + Õppealajuhataja Prioriteet: Klassijuhataja töö, rühmaõpetaja töö 1. Kassijuhatajate koostöö aineõpetajatega + Õppealajuhataja 2. Klassijuhataja töömapi sisseseadmine + Õppealajuhataja 3. Õpilaste kultuurse käitumisviisi arendamine + + + Klassijuhatajad 4. Lastevanematega koostöö (arenguvestlused, ühisüritused, ettekanded lastevanemate koosolekutel) + + + Klassijuhatajad Rühmaõpetajad Prioriteet: Õppevahendite kaasajastamine koolis ja lasteaias 1. Uuele õppekavale vastavate õpikute ja õppematerjalide tellimine + + + Õppealajuhataja 2. Arvuti kasutamise laiendamine ainetunnis + + + Aineõpetajad 3. Laste arengut toetavate vahendite valmistamine lasteaias + + + Rühmaõpetajad 4. Vajalike õppevahendite muretsemine (loodusõpetus, muusika, matemaatika, keh.kasv., käsitöö) + + + Õppealajuhataja Prioriteet: Draamakasvatus 1. Laste mängu rikastamine + + + Õppealajuhataja 2. Dekoratsioonide ja kostüümide valmistamine + + + Rühmaõpetajad Muusikaõpetaja 3. Repertuaari täiendamine CD-d, kogumikud + + + Õppealajuhataja 4. Lasteaiaõpetajate ja laste ühiste etenduste korraldamine üks kord õppeaastas + + + Vastavalt lasteaia muusikaõpetaja eriplaanile IV. Koolikohustuse täitmine ja õpilaste algarvestus Prioriteet: Õpetajate, õpilaste, lastevanemate teadlikkus ja vastutus Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õigeaegne korrarikkumiste märkamine, reageerimine korrarikkumistele + + + Õppealajuhataja 2. Puudumiste kokkuvõtete korrapärane esitamine + + + Klassijuhatajad 3. Lastevanemate koolitus + + + Juhataja Õppealajuhataja 4. Õpilaste, laste, perede sotsiaalsete vajaduste märkamine ja väljaselgitamine, teavitamine (juhatajale, KOV) + + + Klassijuhatajad Rühmaõpetajad V. Kooli ja lasteaia töökeskkond Prioriteet: Õpi- ja töökeskkonna parandamine, õpitingimuste vastavusse viimine tervisekaitse ja töökaitse eeskirjadega Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õueala planeering, sisustamine, teede asfalteerimine, liiklusväljaku rajamine + + Kokku 200 000– 300 000 Juhataja Majandusjuhataja 2. Kunsti- ja muinasjututoa väljaehitamine + 30 000 Eelarve Majandusjuhataja 3. Koolimööbli väljavahetamine + 40 000 + 40 000 Eelarve Majandusjuhataja 4. Lasteaiaosa akende väljavahetus + + 100 000 EA Juhataja Majandusjuhataja 5. Hoone soojustus + Majandusjuhataja 6. Maja fassaad + Majandusjuhataja 7. Tualettruumide ja san. sõlmede remont lasteaias + 100 000 EA Majandusjuhataja 8. Rühmaruumide põrandakatted + 30 000 Eelarve Majandusjuhataja 9. Köögiinventari uuendamine + + + 40 000 EA Majandusjuhataja 10. Elektrisüsteemi uuendamine, valgustuse parandamine + 70 000 EA Majandusjuhataja 11. Tuletõrje hoiatussignalisatsiooni ja turvavalgustussüsteemi ehituse lõpetamine + 40 000 EA Majandusjuhataja 12. Piksekaitsete paigaldamine + 30 000 EA Majandusjuhataja 13. Arvutite ostmine kõikidesse klassidesse + + + 90 000 EA Juhataja Prioriteet: Õpilaste, laste, personali turvalisuse tagamine Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kodukorra ja sisekorraeeskirjade nõuete täitmine ja kontroll + + + Õppealajuhataja Juhataja 2. Tuleohutusalane koolitus + 5000 EA Majandusjuhataja 3. Töökaitsespetsialisti koolitus + 1500 EA Majandusjuhataja 4. Korrapidajaõpetajate töö + + Õppealajuhataja 5. Küsitlused koolivägivalla olemasolu kohta õpilastele, lastevanematele + + + Õppealajuhataja 6. Ohutusnõuetest kinnipidamise tutvustamine ja kontroll õpilastele, õpetajatele, muule personalile + + + Õppealajuhataja Majandusjuhataja VI. Klassi- ja kooliväline töö, lasteaias õppekava toetav ja täiendav töö Prioriteet: Lasteaed-algkooli kujundamine muusika-, draama- ja kunstikallakuga lasteaed-algkooliks Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kunsti- ja muinasjututoa avamine + 30 000 KOV, kooli–lasteaia Eelarve Juhataja, Majandusjuhataja 2. Puutööringi ja videotreeningringi avamine + 4700 Eelarve Juhataja 3. Plokkflöödi õpetamise alustamine lasteaias ja koolis + 8000 Eelarve Juhataja K. Kuusemets 4. Kahe draamaringi säilitamine + + + Eelarve K. Kuusemets 5. Erinevate ansamblite loomine + + + Eelarve K. Kuusemets A. Paluoja 6. Klaveriõpetus + 8000 Eelarve K. Kuusemets 7. 8. Keraamikaring + 7000 Eelarve Õppealajuhataja Juhataja 9. Kunstiring lasteaias + 7000 Eelarve Õppealajuhataja Juhataja 10. Ülelasteaialised üritused kord õppeaastas + + + Vastavalt õppealajuhataja eriplaanile 11. Osalemine maakonnas tegutsevates projektides + + + Vastavalt õppealajuhataja eriplaanile Prioriteet: Kooli–lasteaia traditsioonide hoidmine ja täiendamine, õppekava toetavate tegevuste leidmine Jrk nr Tegevus 2003/ 2004 2004/ 2005 2005/ 2006 Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Uued ringid seoses omanäolisuse kujundamisega lähtudes visioonist + 4700 + + Juhataja Õppealajuhataja 2. Lasteringide esinemine väljaspool kooli ja lasteaeda (piirkonna koolides, lasteaedades) + 2000 + 2000 + 2000 Eelarve Ringijuhid 3. Kooli ja lasteaia sünnipäev + + + Muusikaõpetajad 4. Raamatukoguga koostöö + + + Õppealajuhataja 5. Parimate õpilaste vastuvõtt + 1000 + 1000 + 1000 Eelarve Juhataja 6. Pikem väljasõit õpilastele igal kevadel + 2000 + 2000 + 2000 Eelarve Klassijuhatajad 7. Parimate sportlaste väljaselgitamine + + + Kehalise kasvatuse õpetajad 8. Sõpruskoolidega koostöö Valkjärve Kool Soomes Vibyskool Rootsis + 4000 + 4000 + 4000 Eelarve Juhataja 9. Teatrite ja kontsertide kutsumine kohapeale + 2800 + 2800 + 2800 Eelarve Juhataja 10. Pikapäevarühma töö sisukamaks muutmine + + + Õppealajuhataja 11. Spordiringide avamine koostöös spordihoonega (aeroobika, rütmika) + + Õppealajuhataja 11. Ülelasteaialised üritused kord õppeaastas + + + Vastavalt õppealajuhataja eriplaanile 12. Osalemine maakonnas tegutsevates projektides lasteaias ja koolis (terviseprojekt, Otsi-Otti jne) + + + Vastavalt õppealajuhataja eriplaanile Märkus: kulud on kõik ligikaudsed Lisa 1 INVESTEERINGUTE VAJADUS 1. Tualettruumide ja sanitaarsõlmede remont lasteaias 100 000 2. Elektrisüsteemi uuendamine, valgustuse parandamine 70 000 3. Õueala sisustamine, asfalteerimine, liiklusväljaku rajamine 300 000 4. Lasteaiaosa akende väljavahetamine 5. Sanitaarremondid trepikodades, rühmaruumides 80 000 6. Kunsti- ja muinasjututoa väljaehitamine 30 000 7. Hoone soojustus, maja fassaad, katus 8. Tuletõrje hoiatussignalisatsiooni ja turvavalgustussüsteemi ehituse lõpetamine 40 000 9. Piksekaitse paigaldamine 30 000 Soetused 1. Kooli mööbli väljavahetamine 80 000 2. Köögi tehnilise inventari soetamine ja paigaldamine 90 000 Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 41 RAPLA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab ära kooli hetkeseisu, kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Rapla valla arengukavast. Kooli pidaja on Rapla vald. Kooli ülesanne on kindlustada kõikidele soovijatele võimalus üldkeskhariduse omandamiseks. Ta loob aluse noorte elukestvaks õppeks, nende kvalifikatsiooni ja üldise kultuuritaseme tõstmiseks. Kool võimaldab kõikidel, vaatamata vanusele, jätkata põhi- või üldkeskhariduse omandamist või alustada üldkeskhariduse omandamist. Kooli on reaalne juhtida eduka tuleviku suunas läbi arengukava, milles püstitame eesmärgid ja kavandame teed nende täitmiseks. Arengukava koostamine on pidev muutumise, õppimise ja arenemise protsess. Viimasel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi tähelepanu õhtukoolidele, soov nende vajalikkusele ja arenguprotsessidele kaasa aidata, suurenenud. Õppetegevuse väljundiks ja hinnangute andjaks on saanud põhikooli ühitatud lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid. Rakendunud uus riiklik õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekava, IT areng ning sellega kaasnevad võimalused loovad arenguruumiks eeldusi. Uuele tasemele on jõudnud koostöö teiste vabariigi õhtukoolidega. Et saada andmeid kooli seisundi kohta, anda sellele hinnang, kavandada edasist tegevusplaani, on kasutatud küsitlusankeete õpilastega ja õpetajatega, vestlusi õpetajatega ja õpilaskogu liikmetega, eri valdkondade vaatlust, kooli juhtkonna nägemust koolis toimuva kohta, vallavalitsuse esindajate arvamusi. Kooli arengukava on osa antud piirkonna arengust, kavandatavast ja elluviidavast hariduspoliitikast. Selle koostamisel on oluline märgata ja arvestada ka teiste täiskasvanute tasemekoolitajate nägemust ja suundumisi. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2003–2005 (hõlmab 2003/04–2005/06 õppeaastad). II. KOOLI MISSIOON JA ARENGUEESMÄRGID; KOOLI ROLL OMA PIIRKONNAS VISIOON: kaasaegne munitsipaalkool täiskasvanutele, kus on loodud tingimused õppetööks, milles omandatud teadmised võimaldavad konkurentsivõimelisust edaspidistes koolides, tööturul ja toimetulekut igapäevases elus. VISIOONI TULEMUSEKS ON KOOLIS: 1. Motivatsiooniga õppija, kes oskab õppida; 2. Arenguks avatud töö- ja õpikeskkond; 3. Ühiskonnas elamiseks ja elukestvaks õppeks valmis lõpetaja; 4. Ühiskonnas tunnustatud koolikultuuri tase. MISSIOON: luua soodsad eeldused ja tingimused elukestvaks õppimiseks, kujundada valmisolek elus toimetulekuks vastavalt igaühe eeldustele ja võimetele. KOOLI SÕNUM: «Haridus on väärtus». ARENGUKAVA EESMÄRGID: 1. Õpihuviliste täiskasvanute koondamine tasemekoolituseks; 2. Kaasaegsete õpitingimuste loomine, erinevate õppevormide juurutamine; 3. Õppetöö kvaliteedi parendamine, õppetöö tulemuslikkuse tõstmine; 4. Õigete väärtushinnangute, õpioskuste ja motivatsiooni kujundamine; 5. Isiksust arvestav õppeprotsess; 6. Kooli oma näo kujundamine. ARENGUKAVA TAOTLUSED: Arengukava peab kindlustama, et kooli lõpetaja: 1. Omandab head eeldused edasiõppimiseks kõrgkoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses; 2. Orienteerub ühiskonnas kehtivates käitumis- ja kõlblusnormides; 3. Vastutab oma tegude ja tagajärgede eest; 4. Oskab arendada oma loomupäraseid andeid ja eeldusi; 5. Oskab töötada arvutiga, valdab kahte võõrkeelt kõnekeelena; 6. On teadvustanud ja järgib elukestva õppe põhimõtteid; 7. Oskab korraldada oma elu lähtuvalt reaalsest olukorrast. Lähtuvalt arengukava eesmärkidest ja taotlustest seatakse igaks õppeaastaks PRIORITEEDID: 1. 2003/04. õppeaasta • Infovahetus • Avalikud suhted • Õppetöö efektiivsus 2. 2004/05. õppeaasta • Õpikeskkond • Koolikultuur 3. 2005/06. õppeaasta • Õppetöö tulemuslikkus • Enesehindamine ÜLEVAADE KOOLI AJALOOST: Kooli asutamise aeg – 1946. Tollal kandis kool Rapla Maanoorte Kooli nimetust. Kool on töötanud mitmes majas. Kuni 1978. a asus keskus Rapla Ühisgümnaasiumi ruumides, kasutati sealseid õppeklasse, aga ka muid sobivaid ruume Rapla linnas (Tarbija Ühistu klubi, Kultuurikeskuse ruumid). Konsultatsioonipunktid asusid kas päevakoolide või kultuurimajade juures terves maakonnas (Järvakandi, Kohila, Vigala, Raikküla, Kehtna, Juuru). 1978. a kohandati õppetööks endine lasteaia maja Raplas asukohaga Tallinna mnt 37. See oligi esimene oma maja, mis täitis ühtlasi keskuse ülesannet ja kus toimus ka õppetöö. 1996. a valmis uus maja kahasse Rapla Keskraamatukoguga asukohaga Lasteaia 5. Kaasaegne hoone avati 10. aprillil. Ajavahemikul 1955–2003 on lõpetanud kooli 59 lendu 2326 õpilasega. Kooli arenguloos võib nimetada järgmisi olulisemaid etappe: 1946 – Rapla Maanoorte Kool; 1947 – Rapla Töölisnoorte Keskkool; 1966 – Rapla Kaugõppekeskkool; 1987 – Rapla Õhtukeskkool; 2003 – Rapla Täiskasvanute Gümnaasium. KOOLI ROLL OMA PIIRKONNAS: 1. Kool on Rapla vallas ja maakonnas ainus täiskasvanutele põhi- ja üldkeskharidust võimaldav õppeasutus. 2. Kool on üks lülidest elukestva õppe süsteemis. III. HETKESEIS JA ARENGU EELDUSED 3.1. Õpilaskontingendi analüüs, perspektiiv 3.1.1. Hetkeolukord Õpilaste arv aastail 1991–2002 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 147 170 175 198 222 232 215 215 220 222 228 212 Diagrammilt on näha, et alates 1995. a püsib õpilaste arv stabiilsena. See jääb prognoositavalt vahemikku 215–240. Kahest omavalitsusüksusest (Rapla ja Kehtna vald) käib koolis üle 60% õppijate üldarvust, sealjuures Rapla vallast 35%. Kehtna vallast pärit õpilaste arv näitab tõusutendentsi. Ka tulevikus jääb kool valdavalt lähipiirkonda teenindama. Kaugemate piirkondade osakaal on väiksem, sealsete õpilaste kooliskäimist piirab transport. Lähiaastail on ette näha põhikooliõpilaste arvu kasvu. Põhjuseks on päevakoolidest suur väljalangevus, seetõttu põhihariduseta inimeste suur arv. Olulisimad omavalitsusüksused: Märjamaa, Kohila, Raikküla, Kaiu, Juuru. Põhilise osa õpilaskontingendist moodustavad need, kel on jäänud päevane õppevorm mingil põhjusel pooleli ja soovivad haridusteed jätkata. Põhjused õpilasankeetide põhjal, miks tullakse õhtukooli: • Konfliktid õpetajatega. • Õppimine oli raske ja vastumeelt. • Tervislikud põhjused. • Majanduslikud põhjused. • Perekondlikud põhjused. Õpilaste ootused kooli suhtes on kõrged. 60% gümnaasiumiõpilastest loodab saada korralikku haridust, 49% õpilastest on seadnud endale eesmärgiks pärast lõpetamist haridustee jätkamise. Kaugõppekoolituse eelistena nähakse, et see on ainuke õppevorm, mis võimaldab töö (pere, laste, enesetäiendamise) kõrvalt õppida. Võimaldab valikuid paindlikult ja otstarbekalt planeerida. Paljudele noortele ja täiskasvanud inimestele jääb selline kool ainukeseks kohaks, kus on võimalik haridust omandada. Ankeetandmed näitavad, et õpilased on kooliga rahul. 79% õpilastest leiab, et kooli õhkkond on sõbralik, õppetegevust toetav. Õpetajad on meeldivad, nendega saab vabalt suhelda, õpilastesse suhtutakse kui täiskasvanuisse. Aasta Keskmine vanus Täisealised (18 ja vanemad) Tööga seotud 1999 18,9 58,2 % 25,5 % 2000 19,1 65,0% 32,0 % 2001 19,6 76,8% 29,8% 2002 19,5 74,0% 33,5% Tabelist on näha, et nii õpilaste keskmine vanus kui ka täisealiste osakaal on nende aastate jooksul kasvanud, ulatudes gümnaasiumiastmes koguni 83%-ni. Sellest võib järeldada, et 10. klassi astujate seas on suhteliselt vähe vahetult põhikooli lõpetanuid (10–15%). Töölkäivate õpilaste arv on viimastel aastatel tõusnud, ulatudes 33,5%-ni.Töökoha leidmine sõltub eelkõige õpilasest, kuivõrd ta soovib tööle minna. Tööga haaratus õppeaasta jooksul muutub. Reeglina on gümnaasiumiastmes töölkäivaid õpilasi rohkem. On esinenud juhuseid, kus õpilasel tuleb teha valik,: kas meelepärane töö või õppimine. Töö tõttu on ka õppetööst eemalejäämisi kõige rohkem, ulatudes õppeaasta jooksul katkestanutest kuni 40%-ni. See näitaja on õppeaastate jooksul kasvanud. Vähenenud on õppeaasta keskel kaitseväkke minejate arv.

Lõpetanud on jäänud tööle või läinud edasi õppima. Kasuks tuleb lõpetanute varasem elukogemus ja kokkupuude eluraskustega. Rõõmustav, et on suurenenud põhikooli lõpetanute kutseõppeasutustesse minek. Gümnaasiumilõpetajatel ei ole kindlasti esmamäärav kõrgkooli sissesaamine. Oluline on, et noor inimene saab kooli lõpetades kaasa usu endasse, oma võimetesse, otsustuskindluse ja -julguse. Ta on konkurentsivõimelisem ja leiab kergemini endale selle tee, mida mööda edasi minna. Tõusnud on gümnaasiumilõpetajate riigieksamite keskmised tulemused. See näitab, et lõpetajad ei orienteeru mitte ainult kooli lõpetamisele, vaid mõtlevad enam haridustee jätkamisele. 3.1.2. Probleemid 1. Lüngad teadmistes, õppimisharjumuste puudumine (III kooliaste). 2. Teadmiste erinev tase (gümnaasium). 3. Tööl käivad õpilased on koormatud. 3.1.3. Lahendused 1. Individuaalsed õppekavad. 2. Õppimisvõimaluste laiendamine (üksikõppeained, e-õpe). 3. Eksternõppe rakendamine. 4. Tasanduskursused õppetöö alguses. 3.2. Õppekorraldus 3.2.1. Hetkeolukord Õppetöö aluseks on riiklik õppekava, mille alusel koostab kool oma õppekava. Õppetöö toimub klassisüsteemi alusel, eraldi õppesuundasid ei ole, õppimine toimub üldharu järgi. Õppekavas ei ole kehalist kasvatust ja käsitööd. Kool omab koolitusluba nr 1284 HM, 6. veebruar 2001. a. Klassikomplektide ja õpilaste arv Klassikomplektid Õppevormid Õppeaasta 2003/04 Õpilaste arv 2004/05 Õpilaste arv 2005/06 Õpilaste arv 7.–9. klass 7. klass – 2 – – – – 8. klass KÕ 8. 19 8. 20 8. 20 9. klass Õ 9. 28 9. a 18 9. a 18 KÕ – – 9. b 18 9. b 18 Kokku: 2 51 3 56 3 56 10.–12. klass 10. klass KÕ 10. a 27 10. a 22 10. a 20 KÕ 10. b 26 10. b 22 10. b 20 KÕ – – 10. c 22 10. c 20 11. klass KÕ 11. a 27 11. a 27 11. a 22 KÕ 11. b 25 11. b 26 11. b 22 KÕ – – 11. c 22 12. klass KÕ 12. a 23 12. a 27 12. a 27 KÕ 12. b 18 12. b 25 12. b 26 KÕ 12. c 23 – – – – Kokku: 7 169 7 171 8 179 Kokku koolis: 9 220 10 227 11 235 Keskmine õpilaste arv klassis 24,4 22,7 21,4 Kaugõpe 192 209 217 Õhtuõpe 28 18 18 Üksikained – – – 10 – 10 2004/05. õppeaastast lisandub üksikainete õppimine, kavandamisel on eksternõppe rakendus. A võõrkeel – inglise, saksa keel B võõrkeel – vene keel Valikkursused – arvutiõpe (10.–12. kl.) perekonnaõpetus (12. kl) õppima õppimise kursus (10. kl) majanduse alused (10. kl.) loengusari «Kohanemiskursus» (12. kl.) riigieksamikursused (geograafia, keemia) 12. kl. Olenevalt õpilaste soovidest, kooli võimalustest ja vajadustest võib valikkursusi lisanduda või toimuda olemasolevates muutusi. Õppeaasta kestvus – 36 õppenädalat. Hindamine – gümnaasium (arvestuslik hindamine, kursuste hinded) põhikool (jooksvad, poolaasta- ja aastahinded) Lõpetamine – põhikool (ühtlustatud materjalidega lõpueksamid) gümnaasium (riigi- ja koolieksamid) Lõputunnistused annavad võimaluse jätkata õpinguid: Gümnaasium – kõrgkool või kutseõppeasutus Põhikool – keskkool/gümnaasium või kutseõppeasutus 3.2.2. Probleemid 1. Põhikooli õpilaste nõrk tase lõpueksameil. 2. Õpikute vähesus, mittevastavus kooli spetsiifikale. 3.2.3. Lahendused 1. Üksikõppeainete õppimine (alates 2004/05. õa). 2. Eksternõppe võimaluste rakendamine (alates 2004/05. õa). 3. Kaugkoolituse virtuaalõppe (e-õpe) kasutamine. 4. Eelkutseõppe võimaluste selgitamine (põhikooli õpilased). 5. Õppemeetodite mitmekesistamine (kursuse kaardid, õpimapid). 6. Tasanduskursuste korraldamine gümnaasiumiastme 10. kl (alates 2004/05. õa). 7. Täiskasvanute gümnaasiumite õpetajatele õppematerjalide vahetamiseks interneti keskkonna loomine (alates 2003/04. õa). 3.3. Kaader – olevik, tuleviku prognoos, täienduskoolitus 3.3.1. Hetkeolukord 1. Õpetajad (kokku 16), direktor (1,0 ametikohta), direktori asetäitja õppealal (1,0 ametikohta) 2. Teenindav personal (kokku 6,3 ametikohta) Diagramm: haridus – õpetajad

Diagramm: vanus – õpetajad

Diagramm: ametijärgud – õpetajad

Õpetajad on suurte kogemustega, on töötanud piisavalt kaua antud koolisüsteemis. 1. 20 aastat ja kauem – 28%; 2. 10 aastat ja kauem – 28%. Õpetajate keskmine vanus on 44,9 aastat. Teenindav personal on komplekteeritud, majandusjuhataja, majahoidja ja remondimees on Rapla Keskraamatukoguga ühised. TÄIENDUSKOOLITUS Õpetajate täienduskoolitus toimub väljatöötatud koolituspoliitika alusel. Prioriteedid (tähtsuse järjekorras): 1. Ühiskoolitused (koostöös teiste täiskasvanute gümnaasiumitega lähtudes täiskasvanute õppe spetsiifikast). 2. Riigieksamitega seotud kursused. 3. Arvutialased kursused (e-õppe võimalused). 4. Erialased kursused. 3.3.2. Probleemid: 1. Kaks õpetajat on pensionieas. 2. Kolmel õpetajal ei ole täidetud kvalifikatsiooninõuded. 3. Sotsiaalpedagoogi, täiskoormusega matemaatikaõpetaja, kohapealse arvutiõpetaja vajadus. 4. Seitse õpetajat on seotud teiste töökohtadega, mis seab tunniplaani koostamisele tingimused. 5. Täienduskoolitus on liialt Tallinna ja Tartu keskne, kohapealsed koolitused on kulukad. 6. Suurema tunnikoormusega õpetajatel on raske tundide asendamisega täienduskoolituse ajal. 7. Õpetajate arvutialaste oskuste tase on erinev. 3.3.3. Lahendused: 1. 2004/05. õppeaastaks on vaja: 1.1. Keemia-bioloogia õpetajat pensionieas oleva õpetaja asendamiseks; 1.2. Informaatikuoskustega matemaatika-füüsikaõpetajat gümnaasiumile. 2. Lähiaastail on vaja: 2.1. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat pensionieas oleva õpetaja asendamiseks; 2.2. Sotsiaalpedagoogi ametikohta (põhjendus: suurel osal õpilastest on vajadus professionaalse nõuande/abi järele, eriti põhikooli osas). 3. Kohapealsete koolituste korraldamine (teemad: andragoogika, õpetaja professionaalsus, e-õppe kursused). 4. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suunamine erialastele kursustele. 3.4. Kooli töökeskkond ja materiaalne baas 3.4.1. Hetkeolukord Koolil on olemas õppehoone Raplas, Lasteaia 5, kus on kaasaegsed õpitingimused: 1. 5 õppeklassi; 2. Arvutiklass; 3. Vajalikud abiruumid (õpetajate tuba, õppekirjanduse ruum, kantselei); 4. Einestamisvõimalus «Kaie kohvik»; 5. Psühholoogiline nõustamisteenus; 6. Iseseisva töö võimalus raamatukogu lugemissaalis, raamatute laenutamise võimalus; 7. Konverentsisaali kasutamise võimalus üritusteks, seminarideks, eksamiteks. Kooli poolt kasutatavate ruumide üldpind on 597,8 m2. Kool haldab endist õppekeskuse hoonet, mille üldpind on 330,34 m2. Sealsed ruumid on välja renditud (Alu Rahvaõpistu, Remmeli Autokool, «Tootsi klass», LEX filiaal). Õppevahendid Koolil on vajalikud õppevahendid keemias, vaja on täiendada õppevahendeid bioloogias, füüsikas, geograafias (seinakaardid), ajaloos (seinakaardid). Õppekirjandus Raamatukogu ülesanne on õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks vajaliku kirjandusega, samuti õpilaste iseseisva õpitöö oskuste ja lugemishuvi arendamine. Raamatukogus on arvel 5812 õpikut ja raamatut, lisaks on tellitud 3 nimetust ajalehti ja 4 nimetust ajakirju. Koolil on plaanis osta veebipõhine raamatukoguprogramm. Infotehnoloogia 1. Riist- ja tarkvara a) Arvutiklassis on 13 internetiühendusega arvutit ja printer ning Linuxiga server. Arvutite op süsteem on Windows 98 ja kontoritarkvara Office 2000. b) Õpetajate toas on 1 internetiühendusega arvuti, printer ja skanner. Arvutite op süsteem on Windows 98 ja kontoritarkvara Office 2000. c) Kooli juhtkonna, teenindava personali käsutuses on 5 internetiühendusega arvutit ja 3 printerit. Arvutite op süsteem on Windows 98 ja kontoritarkvara Office 97. d) Koolil on multimeediaprojektor 3M8670 2. Internetiühendus (e-post ja kodulehekülje aadress) Kõik kooli arvutid on interneti püsiühendusega; e-post: raplaokk@estpak.ee, kodulehekülg: www.raplaokk.edu.ee 3.4.2. Probleemid 1. Kaasaegsete õppevahendite vähesus. 2. Puudub keemia-füüsika kabineti abiruum (õppevahendite paigutamine). 3. Videofilme on tülikas klassis näidata, videoprojektorit ei saa klassis kasutada. 4. Arvutiklassis vajavad väljavahetamist 12 arvutit. 5. Arvutiklassi ventilatsioon on halb. 6. Tahvlivalgustus ei vasta tervisekaitse nõuetele. 7. Õppekirjanduse ruumi on vaja uusi riiuleid, osadesse klassidesse riiuleid või kappe. 8. Puudub raamatukoguprogramm. 3.4.3. Lahendused 1. Tellida juurde loodusainete õppevahendeid, leida koht seinakaartide (ajalugu, geograafia) paigutamiseks. 2. Ehitada välja alumise õppeklassi baasil meediaklass (õppefilmide, õpitarkvara, õppematerjalide näitamine). 3. Vahetada välja arvutiklassi 12 arvutid. 4. Parandada arvutiklassi ventilatsiooni. 5. Õppeklassidesse panna uued tahvlivalgustid (4 tk). 6. Õppekirjanduse ruumi riiulite, klassidesse õppematerjalide jaoks kappide/riiulite soetamine. 7. Arvutiklassi väljavahetatavatest arvutitest anda kolm arvutit õpetajate käsutusse meediaklassi. 8. Kooli õppeklasside, koridoride seinte värvimine. 9. Teha remont õppekeskuse ühes õpperuumis (seina- ja põrandakatte vahetus). 10. Muretseda raamatukoguprogramm. 3.5. Eelarve ja kooli rahalised allikad 3.5.1. Hetkeolukord Kooli finantseeritakse: 3.5.1.1. Riigieelarvest läbi kohaliku omavalitsuse: * Personalikulud * Täienduskoolitus * Õpikud 3.5.1.2. Kohalikust eelarvest: * Kooli ülalpidamine * Teenindava personali töötasu 3.5.1.3. Läbi projektide 3.5.1.4. Varade ja ruumide rent Renditulud lähevad kooli eelarve katteks 3.6. Kooli sisehindamine 3.6.1. Hetkeolukord Kooli sisehindamine on osa hariduse kvaliteedi tagamise süsteemist. Kooli sisehindamise kava on koostatud õppeaastate lõikes valitud teemadena, sisehindamise kord kinnitatud direktori käskkirjaga ja esitatud kooli õppekava lisana. Sisehindamise teemad õppeaastate lõikes 2003/04–2005/06: 2003/04. õa 1. Info liikumine Mõõtmine toimub vaatluste ja küsitluste põhjal saadud analüüsina. 2. Õpilaste edasijõudmine ja seda takistavad tegurid. Meetodiks on puudumiste ja väljalangevuse analüüs. 2004/05. õa 1. Kooli mikrokliima Sisehindamise meetodiks on ankeetküsitluste korraldamine kord aastas õpetajate ja õpilaste hulgas psühholoog-nõustaja poolt. Lisana küsimustikud, õpilaste hulgas läbiviidud ankeetküsitluste analüüsi tulemused. 2005/06. õa 1. Õpetamine ja õppimine, sellest tulenevalt õpitulemused. Sisehindamise meetodiks on eelmise õppeaasta riigieksamitulemuste analüüs ja kokkuvõte aineõpetajate poolt. Välja on toodud positiivsed tähelepanekud ja samuti vajakajäämised töös. 3.7. Klassi- ja kooliväline tegevus: üritused, projektid 3.7.1. Hetkeolukord Koolil ei ole huvijuhti. Õpilaskogu moodustati 2001/02. õppeaastal. Õpilaskogu ülesanne on õpilaste eneseteadvuse ja vastutuse tõstmine kooli ees, õpilaste huvide ja õiguste kaitsmine ja kaasaaitamine õppetöö ja koolielu korraldamisel. Õpilaskogu juurde on moodustatud ajalehe «Kaanekangutaja» toimetus. Klassi- ja koolivälise tegevusega tegelevad: 1. Klassijuhatajad – klassivälised üritused. 2. Projektijuhid – koolivälised üritused vastavalt projektidele. 3. Psühholoog-nõustaja – nõustamisega seotud üritused (karjääripäevad, teabepäev). 4. Õpilaskogu – koolivälised õpilasüritused. Kool on olnud edukas õppetööd toetavas tegevuses. 2002/03. õppeaastal lõppesid järgmised projektid: 1. Euroopa kooliharidus Comenius 1. Projekti koordinaatorkooliks oli täiskasvanute kool Saksamaal Dortmundis (Westfalen Kolleg). Peale Rapla osales selles projektis täiskasvanute kool Leedust (Marijampole Täiskasvanute Hariduskeskus) ja täiskasvanute kool Lätist (Liepaja Õhtukeskkool) 2. Uimastiennetusprojekt «Käsikäes narkootikumide vastu». Tulemuslikult on osaletud mitmetel Tiigrihüppe arvutikonkurssidel. Kool tegeleb järgmiste projektidega: 1. Klassiõppega täiskasvanute gümnaasiumid (1999–2005). Koostööprogrammiga on liitunud Haapsalu TG, Kuressaare ÕKK, Valga KG, Tallinna KG ja Tallinna VTG. Eesmärk: organiseerida igakülgset koostööd koolide juhtimise ja koolikultuuri parendamiseks ning täiskasvanute gümnaasiumide tähenduse enamaks väärtustamiseks ühiskonnas. Koolis toimuvad järgmised traditsioonilised üritused: 1. Õppeaasta avaaktus, koolirahu väljakuulutamine. 2. 10. klassi õpilaste «rebasteks» ristimine. 3. Õpetajate päeva tähistamine. 4. Täiskasvanud õppija nädala üritused, Aasta Õppija tiitlite väljaandmine. 5. Mälumäng. 6. Jõulunädala üritused. 7. EV aastapäev. 8. Emakeelepäeva tähistamine. 9. Kooli teabepäev. 10. Maja sünnipäev. 11. Karjääripäevad. 12. Lõpukell 9. ja 12. klassile. 13. Paremate lõpetajate vastuvõtt juhtkonna poolt. 14. Lõpuaktused. 3.7.2. Probleemid 1. Pädeva projektijuhi suur koormus. 2. Ürituste sobitamine õppetöövälisesse keskkonda. 3.7.3. Lahendused 1. Projekti- ja keeleõppe kursuste korraldamine koolis õpetajatele/õpilastele. 3.8. Koostöö: omavalitsus, lapsevanemad, üldsus, teised koolid 3.8.1. Hetkeolukord Omavalitsus Kooli pidaja on Rapla Vallavalitsus. Alates 1. septembrist 2003. a on kooli ametlik nimi Rapla Täiskasvanute Gümnaasium registrikoodiga 75025199. 2002/03. õppeaastal moodustati hoolekogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustöö jälgimine, õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Lapsevanemad Koolis toimuvad lastevanemate koosolekud III kooliastme (7.–9. kl) õpilaste lastevanematele vähemalt kaks korda õppeaastas. Peale selle teevad koostööd lastevanematega klassijuhatajad. Gümnaasiumi õpilaste lastevanematele ei ole koosolekuid korraldatud. Tegemist on täiskasvanud õppijaga, kes vastutab ise õpitulemuste eest. Üldsus Suhete arendamisel üldsuse ja massiteabevahenditega on oluline: 1. Tähtsamate sündmuste kajastamine ajalehes «Nädaline». 2. Koolis ajalehe «Kaanekangutaja» ilmumise jätkamine, selle levitamine õpilaste seas. 3. Olulisima info ja teabe kajastamine koduleheküljel vastavalt avaliku teabe seadusele, kodulehekülje uuendamine. 4. Kooli kroonika lõpetamine, brošüüri väljaandmine. 5. Vilistlasnõukogu moodustamine, koostöö vilistlastega, vilistlaste kutsumine kooli teabepäevale. 6. Koolikultuur: oma näo kujundamine (atribuutika, rituaalid). 7. Suhtekorraldus: ühiste arusaamade arendamine kooliprobleemidest, hoolitsemine kooli hea nime eest, avalikkuse toetuse ja tähelepanu kindlustamine. Teised koolid ja asutused 1. Kool on tihedas läbikäimises teiste vabariigi täiskasvanute gümnaasiumitega, et saada kogemusi ja kuulda üksteise muresid ning kordaminekuid. 2. Kool on osaline koostöös Rootsi täiskasvanute koolitajatega (delegatsioon viibis 1999. a märtsis Raplas, 1999. a oktoobris olime vastukülaskäigul Göteborgis RWUX aastakonverentsil). Koostöö jätkub keskkonnaalaste probleemide uuringutega. 3. Koostöö Soome täiskasvanute kooliga (Klaukkalan Aikuislukio), ühiste koostöövormide juurutamine. 4. Jätkub koostöö Comenius 1 projektis osalenud koolide vahel, astronoomiaalased uuringud, eestvedaja on täiskasvanute kool Dortmundist (Saksamaa). 5. Koostöö Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooniga «Andras» – täiskasvanute koolituse uuringud. 6. Kooli koostöö teiste maakonna koolidega (põhikoolid, gümnaasiumid) – õpilaste vastuvõtt, liikumine. 7. Kooli koostöö tööhõiveametiga – õpilaste tööhõiveprobleemid. 3.8.2. Probleemid 1. Vähene informeeritus kooli tegevuse kohast. 2. Üldlevinud arvamus nõrgast õppeedukusest. 3. Väärarvamus, et siin saab haridust omandada lihtsamalt. 3.8.3. Lahendused 1. Suhtekorralduse arendamine. 2. Koostöö vilistlastega, vilistlasnõukogu moodustamine 2003/04. õppeaastal. 3. Vilistlaste kokkutuleku korraldamine. 4. Kodulehekülje uuendamine 2003/04. õppeaastal. 5. Kooli ajaloo ja tegevuse kohta brošüüri väljaandmine 2003/04. õppeaastal. 6. Kooli atribuutika kujundamine. IV. TEGEVUSKAVA 4.1. Strateegiline juhtimine Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 2 3 4 5 1. Arengukava uuendamine x x x Direktor 2. Üldtööplaani koostamine x x x Direktor 3. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuse analüüs x x x Direktor 4. Sisehindamise läbiviimine x x x Õppealajuhataja 5. Infosüsteemi parendamine x Direktor 4.2. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 2 3 4 5 1. Õppekava uuendamine x x x Direktor 2. Õpetajate töökavade uuendamine x x x Õppealajuhataja 3. Eksternõpe x x Direktor Õppealajuhataja 4. Üksikõppeainete õppe rakendamine x x Direktor Õppealajuhataja 5. Virtuaalse kaugkoolituse võimaluste loomine (e-õpe) x x Direktor Infojuht 6. Õpetajate veebipõhine keskkond õppematerjalide levitamisel x Direktor Infojuht 7. Tasanduskursuste läbiviimine x x x Direktor 8. Individuaalsete õppekavade koostamine x x x Õppealajuhataja 9. Õppemeetodite mitmekesistamine (kursuse kaardid, õpimapid). x x x Õppealajuhataja 10. Kooli õppekavas valikainete ja kursuste ainekavade analüüs x x x Õppealajuhataja 4.3. Õpikeskkonna kujundamine Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 2 3 4 5 1. Meediaklassi sisustamine x Infojuht 2. Arvutiklassi arvutite väljavahetamine x Infojuht 3. Arvutiklassi ventilatsiooni korrastamine x Majandusjuhataja 4. Tahvlivalgustite paigaldamine x Majandusjuhataja 5. Õppeklasside riiulite/ kappide soetamine x x Majandusjuhataja 6. Õppevahendite täiendamine x x Direktor 6. Raamatukogu riiulite soetamine x Majandusjuhataja 7. Õpperuumide ja koridoride värvimine x x Majandusjuhataja 8. Keemia-, füüsikakabineti abiruumi lahendusvariandid x Majandusjuhataja 10. Õppekeskuse õpperuumi remont x Majandusjuhataja 11. Kooli atribuutika, sümboolika, oma näo kujundamine x Direktor 12. Koolipinkide lauaplaatide osaline vahetamine x x Majandusjuhataja 4.4. Personali juhtimine ja koostöö Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 3 4 5 6 1. Arenguvestlused personaliga x x x Direktor 2. Kaadri uuendamine x x x Direktor 3. Personali täienduskoolitus x x x Direktor Õppealajuhataja 4. Mikrokliima uuring ja analüüs x Psühholoog-nõustaja 5. Suhtekorralduse arendamine x x Direktor 6. Vilistlasnõukogu moodustamine x Direktor 7. Sotsiaalpedagoogi vajadus x Direktor 8. Personali tunnustamissüsteemi uuendamine x Direktor 9. Koostöö õpilaskogu ja hoolekoguga x x x Direktor 4.5. Õpilaste toetamine Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 3 4 5 6 1. Kutsenõustamine, karjääripäevad x x x Psühholoog-nõustaja 2. Õpiabi osutamise efektiivsus x x x Õppealajuhataja 3. Õpitulemusvestluste süsteemi loomine x Õppealajuhataja 4.6. Haridustulemus Jrk nr Tegevused 2003/04 2004/05 2005/06 Vastutaja 1 3 4 5 6 1. Koolisisesed tasemetööd x x x Õppealajuhataja 2. Õppetöö tulemuslikkuse analüüs x x x Õppealajuhataja 3. Puudumiste ja väljalangevuse analüüs x x x Õppealajuhataja V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava on pidevas muutumises olenevalt protsessidest ühiskonnas, võimu- ja hariduskorraldusest Eestis ja Raplas. 1. Arengukava koostamisel ja täiendamisel arvestatakse kooli personali, õpilasomavalitsuse, hoolekogu ettepanekuid. 2. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse sisehindamistulemustest. 3. Arengukava kinnitab Rapla vallavolikogu. Lisa Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Investeeringud 2004. a. I. Remondikulud (25 000) II. Inventar (30 000) IV. Infotehnoloogia (85 000) V. Muud kulud (20 000) 2005. a. I. Remondikulud (25 000) II. Inventar (30 000) III. Infotehnoloogia (50 000) Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 41 RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2003–2005 RVG arengukava 2003–2005 1. Sissejuhatus Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi arengukava on kooli õppekava rakendamiseks loodavate tingimuste plaan, RVG arengu kontseptsioon aastateks 2003–2005. Arengukava on avatud, seda täpsustatakse konkreetsete valdkondade tegevuskavades. 2. Taust Rapla vallas on kuus üldhariduskooli. Rapla Vesiroosi Gümnaasium (asutatud 1988) on valla munitsipaalkool, milles on 12 kahe paralleeliga klassi. Põhikooli osas toimib kool piirkonna koolina, gümnaasiumiastmel koolipiirkonda ei ole. Enamik õpilasi on Rapla vallast (79%), gümnaasiumiosas 48%. Palju õpilasi käib koolis naabervaldadest, peamiselt Kehtna ja Raikküla vallast. Kuigi tervikuna Eestis õpilaste arv kahaneb, on RVG-s vastupidine tendents. RVG on tänapäevaselt akadeemiline kool, kus on väärtustatud iga õpilase areng. Olemasolev õppekava võimaldab õpilasel orienteeruda majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonnas. 3. Hetkeseis Õppekava täitmine Kooli tegevuse alusdokument on kooli õppekava. Koostatud on õppekava üldosa ja ainekavad. Kolme viimase õppeaasta tasemetööde tulemustelt on Rapla Vesiroosi Gümnaasium maakonnas kolmas ja gümnaasiumitest esimene. Gümnaasiumite tasemetöödelt ollakse esimesed. Põhikooli lõpueksamite kolme viimase õppeaasta keskmistelt tulemustelt on RVG maakonnas kuues, gümnaasiumitest esimene. Gümnaasiumi riigieksamite kolme viimase õppeaasta keskmistelt tulemustelt on RVG maakonnas kolmas. Põhikooli lõpetanutest õpivad edasi kõik õpilased. Gümnaasiumi lõpetanutest jätkab õpinguid 75% õpilastest (2002. a). Seoses riikliku õppekava muudatustega on vaja korrigeerida ainekavasid. Täiustamist vajab õppekava realiseerimise analüüs, sh üldosa eesmärkide täitmine. Koolil on kinnitatud tunnijaotusplaan. On välja töötatud valikainete plaan, mis reorganiseeritakse eraldi kursusteks. Võimaldamaks kõikidel õpilastele jõukohast arengut, õpetatakse põhikooli vanemas astmes põhiaineid tasemerühmades. Diferentseeritud õpe vajab jätkuvalt analüüsi ja edasiarendamist. Töös erivajadustega lastega on välja töötatud RVG õpilase vaatluskaart, eriõppele määramise kord. Kujunemisel on koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad logopeed, psühholoog, õppealajuhataja, klassijuhataja, aineõpetaja, sotsiaalpedagoog jt. Tihendada tuleb koostööd sotsiaaltöötajaga ja kodudega. Täiustada tuleb kasvuraskustega õpilaste probleemide lahendamist erinevatel tasanditel. Järjekindla töö tulemusena on vähenenud klassikursuse kordajate arv, mida illustreerib alljärgnev tabel. Õppeaasta 1997/ 1998 1998/ 1999 1999/ 2000 2000/ 2001 2001/ 2002 Kiituskirju 34 45 33 46 32 Kordajaid 29 36 10 16 9 Kordajaid 9. klassis 12 9 4 6 2 Andekate lastega töötavad õpetajad eraldi. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilased on saanud viimastel aastatel maakonna aineolümpiaadidel 30–40 auhinnalist kohta õppeaastas. 2003. aastal said Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilased kõige rohkem auhinnalisi kohti maakonnas. Stimuleerimaks uurimustööde koostamist ja arendamaks esinemisoskust, on oluline korraldada õpilaskonverentse. Algklasside õpilastele korraldatakse igal kevadel vabategevuse nädal. Keskastme õpilastele korraldatakse projektipäevad. Huvitegevuses on välja töötatud ringitundide jaotamise põhimõtted, traditsiooniliste ürituste plaan, klassijuhatajate ülesanded lõpuaktuste korraldamisel. Oluline on siduda huvitegevuse süsteem õppekava kui tervikuga. Õpikeskkond Ruumikeskkonna parandamiseks on laiendatud raamatukogu-lugemissaali, remonditud võimla riietusruumid ja söökla. Põhimõtteks on, et igal suvel remonditakse ja sisustatakse vähemalt esimeste klasside ruumid. Korda on tehtud üks naiste ja meeste WC, mis pole loomulikult veel piisav. Suurenenud õpilaste arvu tõttu on probleemiks ruumikitsikus. 26 klassiruumist 18 on ühe õpilase kohta ruumi vähem kui normatiivid ette näevad, Samuti on õppetöö kvaliteetseks läbiviimiseks vaja mitmeid eriotstarbega ruume, näiteks spordiruumid, auditooriumid, erivajadustega õpilaste ruumid jne. Puudulik on kooli valgustus ja ventilatsioon. Väljavahetamist vajab vananenud mööbel. Kapitaalremonti vajavad katus ja välisseinad. Probleemi lahendus oleks koos uue katuse ehitusega ehitada välja ka neljas korrus või ärklikorrus. Seal võiksid olla auditooriumid ja teine arvutiklass, mida saaks kasutada ka metoodikakeskuse tööks. Koolimaja juurde on planeeritud ehitada uus spordihall ja noortehotell. Uue spordihoone saamine võimaldab hakata kasutama koolimaja keldrisse ehitatud lasketiiru. Välispordialade harrastamiseks ja vallaelanike puhkuse veetmiseks tuleb lõpule viia Vesiroosi tervisepargi ehitus. SWOT analüüsi järgi on kooli tugevaimaks küljeks kõrgelt kvalifitseeritud kaader. Koolis töötab neli magistrit ja kuus õpetaja-metoodikut. Mitmed õpetajad on ise täiskasvanute koolitajad. Vanuseliselt on pedagoogiline personal tasakaalus. Vanus Soovitav mudel Protsent ped. kaadrist RVG-s 1998/99. õa. Protsent ped. kaadrist RVG-s 2001/02. õa. Kuni 30-aastased Alla 25% 9% 12% 30–40-aastased Üle 25% 33% 25% 40–50-aastased Üle 25% 34% 41% Üle 50-aastased Alla 25% 24% 22% RVG õpilaste arv on viimastel aastatel kasvanud. Nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklassidesse on soovijaid rohkem, kui on võimalik vastu võtta. Erinevus Rapla MV HKO prognoosi ja tegeliku olukorra järgi on toodud alljärgnevas tabelis: 1997/98 1998/99 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 622 624 606 576 556 531 512 487 641 624 648 653 674 682 Organisatsioon Arenguruumi on koolitöö juhtimise ja planeerimise valdkonnas igal tasandil. Infouputus nõuab tähelepanelikku infotöötlust, et oluline ei jääks märkamata. Plaanitakse välja ehitada koolisisene arvutivõrk. Personali ja organisatsiooni arendamisel on olnud üheks valdkonnaks metoodikakeskuse arendus. Toimunud on viis koolijuhtide koolitust ja konverents. Sõlmitud on koostööleping TPÜ-ga. Loomisel on metoodikakeskuse organisatsiooniline struktuur. Metoodilises tegevuses on õpetajatele positiivseid tulemusi andnud metoodikaklubi õppused ja metoodikakonverentsid. Tuleb välja töötada hästi toimiv enesehindamise süsteem, mis on organisatsiooni arengu üheks eelduseks. 4. Arengukava 4.1. Visioon RVG toimib demokraatliku, avatud ja areneva organisatsioonina, mille eesmärk on luua tingimused ja võimalused iseseisva, haritud, õppimis- ja koostöövõimelise, loova, vastutustundliku, seadusi järgiva ning kaasinimestesse lugupidavalt suhtuva inimese kujunemiseks. 4.2. Prioriteedid Õppekava arendus: taotletakse sellise õppekava loomist, mis võimaldaks igale õppijale võimete- ja eeldustekohase arengu. Õpikeskkonna kujundamine: kujundatakse tänapäevane õppimist soodustav turvaline keskkond. Organisatsiooni areng: kujundatakse õppiv organisatsioon, mis suurendab oma võimet jõuda soovitud tulemusteni. 4.3. Eesmärgid aastateks 2003–2005 4.3.1. Õppekava arendus Analüüsitakse kooli õppekava, sh üldosa eesmärkide realiseerimist ja tehakse vajalikud muudatused. 4.3.1.1. Õppesisu Töötatakse välja ainestandard, s.o minimaalne rahuldav tase kõikide klasside jaoks. Arvestades muutusi riiklikus õppekavas, täiendatakse ainekavasid ja kooskõlastatakse neid omavahel. Täpsustatakse valikainete sisu, töötatakse välja nende ainekavad iseseisvate kursustena. Luuakse huvitegevuse süsteem, mis toetab kooli õppekava üldeesmärkide täitmist. 4.3.1.2. Õppekorraldus Täiustatakse õpiabi süsteemi õpiraskustega õpilastele. Laiendatakse diferentseeritud õppe võimalusi põhikooli astmes. Luuakse paindlik individuaalõppekavade süsteem, sh ka eriti andekatele õpilastele. Ainete integratsiooni eesmärgil korraldatakse projektipäevi ka keskastmes. Luuakse võimalused veebipõhiseks õppeks. 4.3.2. Õpikeskkond 4.3.2.1. Ruumikeskkond Kujundatakse otstarbekas, esteetiline, nõuetele vastav ruumikeskkond. Töötatakse välja eriotstarbeliste ruumide (arvutiklass, raamatukogu, võimla jt) arengukavad ja kasutamise kord. Koostatakse koolimaja projekt ja Vesiroosi tervisepargi detailplaneering. Ehitatakse välja ärklikorruse õppeklassid ja võimla. Ehitatakse välja Vesiroosi tervisepark. 4.3.2.2. Õppevahendid Analüüsitakse kooli varustatust õppevahenditega. Tagatakse olemasolevate ressursside piires õppevahendite optimaalne piisavus ja maksimaalne kvaliteet. Töötatakse välja õpikufondi uuendamise printsiibid. Soodustatakse vajalike õppevahendite loomist õpetajate enda poolt. Klassiruumid varustatakse tänapäevase õppetehnikaga. Luuakse õppematerjalide kogu intranetis. 4.3.2.3. Inimkeskkond 4.3.2.3.1. Õpilased Luuakse kõikidele õpilastele võimalus isiklikuks arenguks ja oma võimete parimaks rakendamiseks tunnivälise tegevuse kaudu. Suurendatakse õpilaste osalust koolielu vastutavate liikmetena. Luuakse koolisisene nõustamise ja õpiabi süsteem. Arendatakse välja sotsiaalpedagoogiliste probleemide lahendamise koostöövõrgustik ja võetakse tööle sotsiaalpedagoog. Turvalise ja vägivallatu keskkonna kujundamisel laiendatakse tugiisikute liikumist õpilaste endi seas (TORE, kohanemisabi, õpiabi, vanem sõber jt). Jätkatakse arendusprojekti «Töörahu». 4.3.2.3.2. Õpetajad Analüüsitakse sotsiaalse keskkonna seisu ja töötatakse välja õpetaja kui sotsiaalse keskkonna kujundaja rollimudel. Soodustatakse õpetajate professionaalset arengut, milleks luuakse õppimist toetav turvaline keskkond, mida iseloomustab avatus, võimalus eksperimenteerida ja kaasa rääkida oluliste otsuste tegemisel. 4.3.2.3.3. Lapsevanemad Taotletakse lastevanemate aktiivset osalust oma laste arenguprotsessi suunamisel ja tihedamat koostööd kooliga. Töötatakse välja lastevanemate koolitusprogrammid. 4.3.3. Organisatsiooni areng 4.3.3.1. Õppiv organisatsioon Järgitakse õppiva organisatsiooni mudelit: töötajad on hästi informeeritud ja kaasatakse otsustamisse; soodustatakse katsetusi ja eksperimenteerimist, oma kogemustest õppimist, mis põhineb analüüsil ja tagasisidel; töötatakse välja selline enesehindamise süsteem, mis soodustaks iga töötaja isiklikku ja kogu organisatsiooni arengut; täiustatakse koostöövorme; töötakse välja koolisisese koolituse ja parima praktika tutvustamise süsteem; rahastatakse uurimis- ja arendustööd. 4.3.3.2. Juhtimine 4.3.3.2.1. Planeerimine Korrastatakse koolitöö planeerimise süsteem igal tasandil: mis töö see on, kes seda teeb, kuidas seda teha, millal seda teha, kui kiiresti tuleb teha, milliseid vahendeid selleks on vaja. Süstematiseeritakse ja tehakse kättesaadavaks olemasolevad protseduurireeglid ja töötatakse välja uued kõigi koolielu olulisemate tegevuste kohta. 4.3.3.2.2. Organiseerimine Täiustatakse infolevi. Tagatakse õigeaegselt vajalikud ressursid. 4.3.3.2.3. Mõjutamine Töötatakse välja mõjutusvahendite süsteem. Koolitatakse grupijuhte. Töötatakse välja motiveerimissüsteem. 4.3.3.2.4. Kontrollimine Luuakse kooli enesehindamise süsteem: analüüsitakse hetkeseisu, määratakse enesehindamise valdkonnad, põhimõtted, meetodid ja hindamise kriteeriumid. Kooli enesehindamine toetub tagasisidele ja andmete analüüsile. 4.4. Ülesanded aastateks 2003–2005 2003 ÕPPEKAVA • KÕK-i realiseerimise analüüs • Muudatused RÕK-s • Gümnaasiumi ainekavad kursustena • Majandusõppe õppekavad • Valikainete kursuste sisu • Diferentseeritud õpe kolmes rühmas • Erivajadustega õpilaste õpiabi, andekate arenguvõimalused • Projektipäev • Uurimistööde konverents Õppealajuhataja ainekomisjonid aineõpetajad arendusnõunik ja majandusõpetajad õppealajuhataja arendusnõunik õppealajuhataja arendusnõunik õppealajuhataja ja õpilasomavalitsus ÕPIKESKKOND • Ruumikeskkonna analüüs, õppevahendite vajadus • Konfliktide lahendamise kord • TORE • Juurdeehituste planeerimine • Kooliümbruse detailplaneering • Intranet Direktor psühholoog psühholoog majandusjuhataja majandusjuhataja infojuht ORGANISATSIOONI ARENDAMINE • Protseduurireeglid – referaadid, kodulehe uuendamine, ind.õppekava ja muu õpiabi • Sisehindamine – analüüs, valdkonnad • Metoodikakeskuse loomine • Sisekoolituse tõhususe analüüs arendusnõunik infojuht õppealajuhataja direktor arendusnõunik õppealajuhataja 2004 ÕPPEKAVA • Ind. õppekava struktuur ja vorm • Gümnaasiumi ainekavade realiseerimise analüüs • Huvitegevuse süsteemi sidumine kooli õppekava kui tervikuga • Õppekäikude ja ekskursioonide plaan õppealajuhataja õppealajuhataja huvijuht õppealajuhataja ÕPIKESKKOND • Koolimaja renoveerimine ja juurdeehitused • Protseduurireeglid – eriotstarbeliste ruumide kasutamise kord • Sotsiaalse keskkonna hindamine • Õppevahendid intranetis majandusjuhataja direktor ruumide eest vastutajad arendusnõunik õppealajuhataja ORGANISATSIOONI ARENDAMINE • Sisehindamine – põhimõtted, meetodid • Mõjutusvahendid • Väliskoolituse tõhususe analüüs • Metoodikakeskuse rakendamine • Parima praktika tutvustamise süsteem Direktor direktor õppealajuhataja arendusnõunik arendusnõunik 2005 ÕPPEKAVA • Ainestandard • Kooli õppekava üldosa uuendamine vastavalt riikliku õppekava uuendamisele • Diferentseeritud õpe 6. klassis • Õpiabi süsteemi toime analüüs õppealajuhataja õppealajuhataja arendusnõunik logopeed ÕPIKESKKOND • Koostöö lastevanematega • Sotsiaalse keskkonna mõjutamise võimalused • Koolimaja renoveerimine ja juurdeehitused Direktor õppealajuhataja arendusnõunik majandusjuhataja ORGANISATSIOONI ARENDAMINE • Sisehindamine – hindamise kriteeriumid • Metoodikakeskuse stabiliseerimine • Koostöövormide uuendamine Direktor arendusnõunik direktor 4.5. Investeeringute plaan aastateks 2003–2005 Investeering 2003 2004 2005 Projekteerimised: katus ja neljas korrus, noortehotell, spordihall 160 000 Projekteerimised: Vesiroosi tervisepargi detailplaneering 105 000 111 000 Elektrisüsteemide ehitus 600 000 Võimla remont 300 000 1 000 000 Aula remont 1 000 000 Spordihalli ehitus 10 000 000 Parkimisplatside, õpperadade ja staadioni väljaehitus 1 500 000 Neljanda korruse (ärklikorruse) ja katuse ehitus 9 000 000 Välisseinte soojustus 3 000 000 Siseruumide renoveerimine 277 000 1 140 000 1 250 000 Koolimööbli uuendamine 120 000 457 100 410 400 Infotehnoloogia 29 000 111 000 112 000 Uurimis- ja arendustöö 12 000 12 000 12 000 Õpilasprojektid 20 000 30 000 30 000 Sisekoolitus 5 000 5 000 5 000 Lastevanemate koolitus 5 000 5 000 5 000 Õppevahendite sh veebipõhiste valmistamine 3 000 4 000 4 000 Metoodikakeskuse arendus – IT – Kontoritarbed – Töötasu (0,5 kohta koos sotsiaalmaksuga) – Kirjandus 800 5 000 20 000 1 000 56 000 5 000 10 000 1 000 56 000 5 000 Abiõpetaja koolis (ettevalmistus, palk koos sotsiaalmaksuga) 1 000 97 300 102 200 Sotsiaalpedagoog 93 600 97 300 102 200 Õpetamine väiksemates keelerühmades 25 000 69 400 72 900 Diferentseeritud õpe kolmes rühmas 26 400 92 900 113 300 Individuaalsete õppekavade rakendamine 93 600 97 300 102 200 Tegevusteraapia sotsiaalpedagoogiliste probleemide ennetamiseks 13 000 13 000 13 000 Andekate õpilaste tegevuse toetusfond 13 000 13 000 13 000 5. Tulemuste seire Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Hinnangu andmise aluseks on soovitud ja tegelike tulemuste võrdlemine, peamised kriteeriumid valitud tegevuste kooskõla seatud eesmärkidega ning meetmete tõhusus. 6. Arengukava kinnitamine ja muutmine Kooli arengukava kinnitab Rapla vallavolikogu kooskõlastatult Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õppenõukogu ja hoolekoguga. Vajadusel teeb õppenõukogu või hoolekogu ettepaneku arengukava muutmiseks, muudatusettepanekud kinnitab Rapla vallavolikogu. 7. Lisad 7.1. Analüüsid 7.1.1. SWOT analüüs. 7.1.2. Miks valisin RVG? 7.1.3. Õpetaja roll sotsiaalse keskkonna kujundajana 7.1.4. Ettepanekuid Rapla suurvalla hariduskontseptsioonile 7.2. Valdkondade arengukavad 7.2.1. RVG huvitegevuse arengukava 7.2.2. RVG muusikategevuse arengukava 7.2.3. RVG IKT arengukava 7.2.4. RVG raamatukogu arengukava 7.2.5. RVG tööõpetuse arengukava 7.2.6. RVG kehalise kasvatuse arengukava 7.2.7. RVG laiendus 7.2.8. RVG ümbruse perspektiivplaan 7.2.9. RVG ümbruse eskiisprojekt Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi arengukava 2003–2005 on kiidetud heaks RVG õppenõukogu koosolekul 02.04.2003. a. RVG hoolekogu koosolekul 03.04.2003. a. Lisa RVG INVESTEERINGUD Ehitused • Koolimaja renoveerimine ja piirkondliku võimla ehitus • Eskiisprojekt 2003 • Projekt 2004 • Võimla ehitus 2006 • Õppekorpuse renoveerimine 2007 • Noortehotelli ehitus • Vesiroosi tervisepargi rajamine • Detailplaneering 2003–2004 • Tervise- ja looduse õpperadade rajamine 2003–2004 • Parklate ehitus 2004 • Reljeefi ilmekamaks muutmine, sh künka rajamine 2005 • Tiikide ja jõe puhastus 2006