Nissi Vallavolikogu — Nissi Vallavolikogu 17. jaanuari 2002 määruse nr 4 "Soojusenergia hinna reguleerimise kord olulist vahendit omavale energiaettevõtjale" muutmine — KO, 181, 2492

Lähtudes vajadusest saada erinevate energiaettevõtete soojusenergia hinnakalkulatsioonide kohta üheseid võrreldavaid andmeid ja võttes aluseks konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) § 17 neljanda lõike: 1. Muuta Nissi Vallavolikogu 17. jaanuari 2002. a määruse nr 4 «Soojusenergia hinna reguleerimise kord olulist vahendit omavale energiaettevõtjale» punkti 6.2 järgmises sõnastuses: «6.2 teenuse hinna kalkuleeritud põhjendus tulenevalt energiaettevõtja arengukavast ja finantsprognoosist koos eelmise perioodi tegelike tootmiskulude äranäitamisega, kalkulatsiooni koostamisel tuleb energiaettevõtjal juhinduda määrusele lisatud «Katlamajast väljastatava soojusenergia hulga arvutamise ja hinnakalkulatsioonide koostamise juhendist»;». 2. Määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA Nissi Vallavolikogu 9. oktoobri 2003. a määruse nr 17 lisa KATLAMAJAST VÄLJASTATAVA SOOJUSENERGIA HULGA ARVUTAMISE JA HINNA KALKULATSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on koostatud katlamajast müügiks väljastatava soojusenergia (edaspidi soojus) hulga arvutamiseks ja selle hinna kalkulatsiooni koostamiseks. Eesmärk on ühtsete usaldusväärsete arvutuslike meetodite abil võrreldavate hinnakalkulatsioonide koostamine. Juhend koosneb kahest osast: I osa – käsitleb katlamajast väljastatava soojushulga arvutamise metoodikat; II osa – käsitleb soojuse hinna kalkulatsiooni koostamise metoodikat. I. osa 1. Katlamaja poolt toodetava ja väljastatava soojushulga arvutamine Katlamaja poolt arvestusperioodil toodetav soojushulk koosneb soojusvõrku antavast ja omatarbeks kuluvast soojushulgast: Q =Qv + Qot, MWh, kus: Q – arvestusperioodil katlamaja poolt toodetav soojushulk, MWh; Qv – arvestusperioodil soojusvõrku antav (väljastatav) soojushulk, MWh; Qot – arvestusperioodil katlamaja omatarbeks kuluv soojushulk, MWh. Soojusvõrku antav soojushulk koosneb tarbijaile realiseeritavast (müüdavast) soojushulgast ja kaost soojusvõrgus: Qv = Qr + Qk, MWh, kus: Qr – tarbijaile realiseeritav soojushulk, MWh; Qk – kadu soojusvõrkudes, MWh. Tarbijaile realiseeritav soojushulk saadakse tarbijate poolt tellitud hulga järgi. Kadu soojusvõrgus sõltub selle pikkusest, torude diameetrist, soojusisolatsiooni tüübist ja seisukorrast, ümbritsevast keskkonnast, tööeast, ekspluatatsioonitingimustest ning määratakse järgmiselt: Qk = Qnk = Qnk1 + Qnk2 = Σ c x qnk x l x n x 10-6, MWh, kus: Qnk – normatiivne kadu soojusvõrgus, MWh; Qnk1 – normatiivne kadu soojusvõrgu ettevoolutorustikus, MWh; Qnk2 – normatiivne kadu soojusvõrgu tagasivoolutorustikus, MWh; qnk – normatiivsed kaod soojusvõrgu vastavates torudes, W/m; c – koefitsient, mis arvestab kadusid soojusvõrgu armatuuris ja kompensaatorites; l – soojusvõrgu vastavate torude (torulõikude) pikkused, m; n – soojusvõrgu töötundide arv arvestusperioodil. Katlamaja omatarve koosneb soojuse kulust: a) vee soojendamiseks, mis eemaldatakse katlast väljapuhkega; b) kütuse eelsoojendamiseks; c) tehnoloogilises protsessis soojuse tootmisel. Katlamaja teenistusruumide kütteks ja muuks majanduslikuks otstarbeks võib arvestada kuni 1% väljastatavast soojushulgast. 2. Soojuse tootmiseks vajaliku kütuse kulu arvutamine Arvutustes kasutatakse tingkütuse mõistet. Katlamajale arvestusperioodil soojuse tootmiseks vajalik tingkütuse kogus arvutatakse järgmiselt: Bt = Q x bt x 10-3, t, kus: Bt – soojuse tootmiseks vajalik tingkütuse kogus, t; Q – katlamaja poolt arvestusperioodil toodetud soojushulk, MWh; bt – tingkütuse erikulu MWh soojuse tootmiseks, kg/MWh.

kus: kk – katla kasutegur keskmisel koormusel. Katla kasutegur sõltub ekspluatatsioonitingimustest, ekspluatatsioonis olnud ajast, tehnilisest seisukorrast, kütuse liigist ja selle suurus tuleb võtta katla passist (või määrata soojustehniliste katsetustega). Tingkütuse kulu katelde sissekütmiseks sõltub katelde küttepinna suurusest ja seisakuaegadest. Tingkütuse ümberarvutamiseks naturaalkütuseks kasutatakse valemit

kus: Bn – naturaalkütuse kogus, t; Bt – tingkütuse kogus, t, E – naturaalkütuse tingkütuseks ümberarvutamise tegur

kus: Qnk – naturaalkütuse kütteväärtus, Wh/kg, Qtk – tingkütuse kütteväärtus, mis on võrdne 8141 Wh/kg. 3. Soojuse tootmiseks vajaliku elektrienergia kulu määramine Elektrienergia kulu eeldatava soojushulga tootmiseks koosneb soojusallika tootmis- ja olmekuludest ning määratakse üldjuhul vastava eelmise perioodi statistiliste näitajate alusel. Kui need andmed puuduvad, tuleb elektrienergia kulu välja arvutada. Elektrienergia kulu tuleb välja arvutada ka siis, kui katlamajas on välja vahetatud elektrienergiat tarbivad seadmed teisi karakteristikuid omavate seadmetega. Elektrienergia kulu katlamaja ruumidesse paigaldatud tööpinkide, samuti laoseadmete käivitamiseks arvesse ei võeta, kuna ei ole vahetult seotud soojuse tootmisega. Summaarne eeldatav elektrienergia kulu tehnoloogilistele seadmetele arvutatakse valemiga: Ee = N1xn1 + N2xn2 +...+ Nixni, kWh kus: Ee – elektrienergia kulu, kWh; N1, N2, … +, Ni – elektrienergiat kasutavate seadmete võimsus, kW; n1, n2, … , ni – nende seadmete tööaeg tundides. 4. Soojuse tootmiseks vajaliku veekulu arvestus. Katlamaja veekulu koosneb üldjuhul kulust hoonete soojusvarustussüsteemide ja soojusvõrkude ühekordseks täitmiseks, lekkekadudeks, tehnoloogiliseks vajaduseks ja olmetarbeks. Üldjuhul määratakse vajalik veekulu vastava eelmise perioodi tegelike kulude järgi. Kui need andmed puuduvad, arvutatakse veekulu hoonete soojusvarustussüsteemide täitmiseks valemiga: Vs = Qa x Vem, m3, kus: Vs – soojavarustussüsteemide veemaht, m3; Qa – soojavarustussüsteemide arvestuslik koormus, MW; Vem – erimaht, m3/MW. Veekulu lekkekadude kompenseerimiseks arvutatakse valemiga: Glk =Ga x n, m3, kus: Glk – lekkekadu, m3; Ga – arvestuslik lekkekao norm, M3/h; n – süsteemi töötundide arv. Lekkekao norm arvutatakse valemiga: Ga = 0,0025 x V, m3/h, kus: V – soojusvõrkude ja nendega ühendatud hoonete soojusvarustussüsteemide veemaht kokku, m3. II. osa Katlamaja tootmiskulud on soojuse tootmiseks, ettevõtte juhtimiseks, toodetud soojusenergia müügiks, seadmete remondiks ja ekspluatatsiooniks tehtavad kulutused, mis võib jagada kaheks: 1) muutuvkulud – kulutused, mis on otsese sõltuvuse toodetavast soojuse hulgast; 2) püsikulud – kulutused, mis tuleb teha sõltumata toodetavast soojuse hulgast. Hinnakalkulatsiooni eesmärgiks on, et oleksid selgelt peegeldatud kõik arvestusperioodil tehtavad kulutused, mis võimaldavad teha tõepärast majanduslikku analüüsi. Kalkulatsioonis kasutatavad mõisted. 1. Muutuvkulud 1) Kütuse maksumus – soojusenergia tootmiseks vajaliku kütuse maksumus koos kõigi kütuse ostmiseks, transportimiseks, säilitamiseks ning põletamiseks ettevalmistamisel tehtud kulutustega; 2) Elektrienergia maksumus – tehnoloogiliseks otstarbeks kulutatud elektrienergia maksumus vastavalt elektriga varustava ettevõttega sõlmitud lepingule, s.t. katla seadmete tööks ja valgustuseks vajaliku elektrienergia maksumus; 3) Tehnoloogilise vee ja kanalisatsiooni maksumus – soojusenergia tootmiseks kasutatava vee maksumus koos kulutustega vee keemilisele töötlemisele, (välja arvatud kemikaalide maksumus), s.t soojuse tootmiseks ja personali igapäevaseks tarviduseks vajaliku vee ja tema kanaliseerimise maksumus; 4) Kemikaalide maksumus – vee keemiliseks töötlemiseks kulutatavate kemikaalide maksumus. 2. Püsikulud 2.3. Finantskulud 1) Laenude intressid ning tagasimaksed – antud perioodile vastavad laenuprotsendid ning vastavad laenude tagasimaksed; 2) Põhivahendite amortisatsioon – ehitiste, rajatiste, seadmete, transpordivahendite jm põhivahendite väärtuse langus vastavalt nende vananemisele; 3) Reservfond – fond moodustatakse tootmise moderniseerimise ning laiendamise finantseerimiseks tulevikus; 4) Ettenägematud kulud – ettevõttest sõltumatutel asjaoludel nn. vääramatu jõu toimel tekkida võivate kulude katteks; 2.4. Ekspluatatsioonikulud 1) Töötajate töötasu – sisaldab soojusenergia tootmisel vahetult osalevate tööliste töötasu; 2) Hoonete ja rajatiste ekspluatatsiooni ja remondikulud – selleks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 3) Soojustrasside ekspluatatsiooni ja remondikulud – selleks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 4) Tootmisseadmete ekspluatatsiooni ja remondikulud – katelde remondiks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 5) Muud ekspluatatsiooni ja remondikulud – kontrollseadmete, inventari, väikevahendite jne. Ekspluatatsiooniks ja remondiks kasutatavate materjalide ja vahendite maksumus; 6) Transpordikulud – tootmisega seotud transpordivahendite ekspluatatsiooni ja remondikulud; 7) Looduskasutusmaks – loodusvarade kasutusloaga eraldatud varude maksumus; 8) Saastemaks – saastemaks heitmeloaga lubatud piires; 9) Maamaks – vastavalt kehtivale seadusele. 2.5. Juhtimiskulud 1) Juhtivtöötajate töötasu – soojusenergia tootmisega vahetult mitteseotud töötajate töötasu; 2) Transpordikulud – otsese tootmistegevusega mitteseotud transpordivahendite ekspluatatsiooni ja remondikulud; 3) Bürookulud – kulud sideteenustele (telefon, post, faks), kontoritarvetele (paber, kirjutusvahendid jne.), arvutitele, nende hooldusele, tarkvarale jne.; 4) Elekter – admin. hoone valgustuseks kasutatava energia maksumus; 5) Küte – admin. hoone kütteks kulutatava energia maksumus. Soojusenergia hinnakalkulatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . a. kütteperioodiks 1. Muutuvkulud _______________________________ 1.1. Kütuse maksumus, kr _______________________________ liik _______________________________ Hind, kr/t _______________________________ Kogus, t _______________________________ 1.2. Elektrienergia _______________________________ Hind, kr/MWh _______________________________ Kogus, MWh _______________________________ 1.3. Vesi ja kanalisatsioon _______________________________ Hind, kr/m3 _______________________________ Kogus, m3 _______________________________ 1.4. Kemikaalid _______________________________ Muutuvkulud kokku _______________________________ 2. Püsikulud _______________________________ 2.1. Finantskulud _______________________________ 2.1.1. Laenud _______________________________ 2.1.2. Intressid _______________________________ 2.1.3. Põhivahendite amortisatsioon _______________________________ 2.1.4. Reservfond (kasum) _______________________________ 2.1.5. Ettenägematud kulud _______________________________ 2.2. Ekspluatatsiooni kulud _______________________________ 2.2.1. Töötajate töötasu _______________________________ 2.2.2. Sotsiaalmaks, 33% _______________________________ 2.2.3. Töötuskindlustus, 0,5% _______________________________ 2.2.4. Aj. lep.-te töötajate töötasu _______________________________ 2.2.5. Sotsiaalmaks, 33% _______________________________ 2.2.6. Remondikulud _______________________________ sh hooned ja rajatised _______________________________ trassid _______________________________ seadmed, tööriistad _______________________________ materjalid _______________________________ 2.2.7. Transpordikulud _______________________________ sh veoautod _______________________________ – kütus, määrdeained _______________________________ – remondikulud _______________________________ – ülevaatus, kindlustus _______________________________ traktorid _______________________________ – kütus, määrdeained _______________________________ – remondikulud _______________________________ – ülevaatus, kindlustus _______________________________ 2.2.8. Kindlustusmaksed _______________________________ 2.2.9. Looduskasutusmaks _______________________________ 2.2.10. Saastemaks _______________________________ 2.2.11. Vee analüüsid _______________________________ 2.3. Juhtimiskulud _______________________________ 2.3.1. Töötasu (juhataja, prmp) _______________________________ 2.3.2. Sotsiaalmaks, 33% _______________________________ 2.3.3. Töötuskindlustus, 0,5% _______________________________ 2.3.4. Transpordikulud _______________________________ – liising + KASKO _______________________________ – kütus, määrdeained _______________________________ – remondikulud _______________________________ – ülevaatus _______________________________ 2.3.5. Bürookulud _______________________________ sh arvuti, riist- ja tarkvara _______________________________ Internet _______________________________ telefon _______________________________ kontoritarbed _______________________________ kirjandus _______________________________ 2.3.6. Täienduskoolitus _______________________________ 2.3.7. Kontori maj. kulud _______________________________ küte _______________________________ elekter _______________________________ vesi ja kanalisatsioon _______________________________ maamaks _______________________________ jooksev remont _______________________________ Püsikulud kokku _______________________________ 3. Kulud kokku _______________________________ 4. Toodetakse soojusenergiat, MWh _______________________________ 5. Toodetud soojusenergia hind, kr/MWh _______________________________ 6. Realiseeritakse soojusenergiat, MWh _______________________________ 7. Realiseeritud soojusenergia hind, kr/MWh koos käibemaksuga _______________________________ Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA