Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-105-03 Riigikohtu taiviilkolleegiumi 11. novembri 2003. a määrus Räni Reidla avalduses pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks — RT III, 34, 358
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-105-03 Määruse kuupäev Tartu, 11. november 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Räni Reidla avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/588/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Räni Reidla erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Räni Reidla esitas 29. augustil 2002. a Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Avalduse kohaselt sündis ta 17. oktoobril 1950. a Tallinna Vanglas, kus tema ema Meela Reidla viibis kinnipeetavana. Eesti NSV Prokuratuuri 9. oktoobri 1990. a M. Reidla rehabiliteerimise tõendi järgi arreteeriti avaldaja ema 24. veebruaril 1950. a ning karistati 29. novembri 1950. a erinõupidamise otsusega 15-aastase vabadusekaotusega. Kuni ema vabanemiseni 18. aprillil 1957. a viibis avaldaja koos emaga erinevates kinnipidamiskohtades Eestis ja Venemaal. Avaldaja soovib taotleda soodustingimustel pensioni vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p-le 5, § 24 lg-le 2, § 28 lg 3 p-dele 1–3. Nimetatud sätetest tulenevalt on soodustingimustel pension ette nähtud isikule, kes on represseerituna viibinud kinnipidamiskohas või sellega võrdsustatud asutuses ja selleks ettenähtud korras rehabiliteeritud. Avaldaja õigusvastase represseerimise kohta puuduvad dokumendid, seetõttu ei ole tal rehabiliteerimistunnistust ning ta ei saa esitada elukohajärgsele pensioniametile dokumente soodustingimustel pensioni määramiseks. Avaldaja palus RPKS § 27 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kinnitatud «Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra» (edaspidi kord) § 28 alusel tuvastada tema soodustingimustel pensioni saamiseks pensioniõiguslik staaž – õigusvastane viibimine kinnipidamiskohas 17. oktoobrist 1950. a 18. aprillini 1957. a – ja jätta avalduse rahuldamise korral kohtukulud riigi kanda. 2. Huvitatud isikuna asja kaasatud Eesti Vabariik Tallinna Pensioniameti kaudu avaldust ei toetanud ja leidis, et isikul, kes sündis asumisel või kinnipidamiskohas, ei ole õigust saada rehabiliteeritud isikutele ettenähtud pensionisoodustust. 3. Tallinna Linnakohus rahuldas 11. veebruari 2003. a otsusega avalduse ja luges tõendatuks R. Reidla pensionisoodustust andava pensioniõigusliku staaži (kohtuvälise represseerimise) alates 17. oktoobrist 1950. a kuni 18. aprillini 1957. a. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab korra § 28, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staai tõendamiseks kohtusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2003. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas menetlus. 5. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt mõistetakse TsMS § 1 lg 2 kohaselt tsiviilasjadena selle seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Kehtiva RPKS § 28 lg 3 p 1 alusel arvatakse sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt. Avaldaja on raske puudega invaliid, kes soovib juriidilise fakti tuvastamist, et taotleda RPKS § 24 lg 2 alusel 20%-list pensionilisa. Kui pensioniõiguslikku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole dokumente säilinud, on pensionitaotlejal korra § 28 kohaselt õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kuna nõutud juriidiline fakt tuleneb avalik-õiguslikust vaidlusest, siis pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ei ole pädev maa- või linnakohus. 6. Avaldaja soovib, et RPKS § 28 lg 3 p-s 1 sätestatud soodustatud korras arvutatava pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka tema kui vanglas sündinud isiku vanglas ja asumisel viibitud aeg. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebusega taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 seab õiguse saada riiklikku vanaduspensioni sõltuvusse pensionistaaži olemasolust. Sama seaduse § 24 lg 2 alusel arvutatav 20%-line pensionilisa on seatud sõltuvusse teatud liiki pensionstaažist. Sama nähtub ka RPKS § 28 lg 3 p-st 1. 7. Juriidiline fakt, mida avaldaja soovib tuvastada, ei tulene tsiviilõigussuhtest ega tööõigussuhtest, vaid tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise ja maksmise üle lahendatakse halduskohtus. Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse pöördumine on avalik-õiguslik vaidlus, mis allub halduskohtule. Avaldaja peab avalduses nimetatud juriidilise fakti tuvastamiseks pöörduma Tallinna Halduskohtusse ning menetlus asjas tuleb TsMS § 217 p 1 alusel lõpetada. Asjaosaliste põhjendused 8. Erikaebuses palus R. Reidla ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 9. Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa pensioniõiguslikku staaži tõendada üldkohtus. Kohtu viidatud HKMS § 6 lg 3 p 3 ei välista juriidilise fakti tuvastamist käesolevas asjas. Asjaolude tuvastamine, millest nähtub, et avaldaja viibis õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena kinnipeetavana vanglas ning hiljem asumisel, ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Tegemist on hagita menetlusega TsMS § 249 lg 3 järgi. Kohus saab tuvastada avaldaja sündimise õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena ja tema asumisele saatmise koos represseeritud emaga. Asjaolu, et isik saanuks avalduse rahuldamise korral pöörduda pensioniametisse pensioniõigusliku staaži määramiseks ning et pensioniõiguslik suhe on oma olemuselt avalik-õiguslik, ei tähenda, et üldkohus ei saa selle suhte juriidilist tähendust omavaid asjaolusid tuvastada. Samuti ei ole ringkonnakohtu määrus kooskõlas kohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega. 10. Vastuses erikaebusele toetas huvitatud isik Eesti Vabariik erikaebust. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 11. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 1 järgi kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse tsiviilasjade lahendamine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. 13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lg 2 järgi arvutatakse rehabiliteeritud isiku, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku töövõimetuspensionile juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast. Sama seaduse § 27 lg 3 järgi kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud «Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra» § 19 lg 1 kohaselt tõendatakse rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Kuna avaldajal pole rehabiliteerimistunnistust, siis puudub tal dokument, mis kinnitaks pensionilisa andva pensioniõigusliku staaži olemasolu. 14. R. Reidla esitaski Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staaži – õigusvastase viibimise kinnipidamiskohas 17. oktoobrist 1950. a 18. aprillini 1957. a – tuvastamiseks. Avalduse kohaselt tahtis ta nimetatud asjaolu tuvastada seetõttu, et soovis RPKS § 10 lg 1 p 5 ja § 24 lg 2 alusel taotleda pensionilisa ja soodustingimustel vanaduspensioni. Seega ei pöördunud R. Reidla kohtusse mitte tsiviil- või tööõigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamiseks, vaid riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks. 15. Hagita asjade loetelu on antud TsMS § 247 lg-s 1. Sama paragrahvi 2. lõige lubab hagita menetluses läbi vaadata ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, siis on ringkonnakohus õigesti leidnud, et R. Reidla avalduse lahendamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. 16. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise ja maksmise üle lahendatakse sama seaduse § 40 järgi halduskohtus. Kui pensioniõiguslikku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole dokumente säilinud, on pensionitaotlejal korra § 28 kohaselt õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kord ei täpsusta, kas pensionitaotleja peab pöörduma üld- või halduskohtusse. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis 29. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-03 (RT III 2003, 33, 347), et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine. 17. Tallinna Linnakohtule esitatud avaldusest on üheselt arusaadav R. Reidla tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku pensionilisa ehk avalikõigusliku õigussuhte olemasolu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt peab avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlaks tegema halduskohtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et R. Reidlal tuleb pensioniõiguslikus staaži tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse. J. ODAR V. KÕVE L. LAARMAA