Põlva Linnavolikogu — Põlva linna arengukava aastateks 2004 - 2008 vastuvõtmine — KO, 179, 2469

Põlva linna arengukava aastateks 2004–2008 vastuvõtmine Põlva Linnavolikogu 6. novembri 2003. a määrus nr 22 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Põlva linna põhimääruse (KO 2002, 36, 830; 69, 1669; 86, 2209) § 17 lõike 1 punkti 7 alusel Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu «Põlva linna arengukava aastateks 2004–2008» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 10. novembril 2003. aastal. Volikogu esimees Georg PELISAAR Põlva Linnavolikogu 6. novembri 2003. a määruse nr 22 «Põlva linna arengukava aastateks 2004–2008 vastuvõtmine» lisa PÕLVA LINNA ARENGUKAVA 2004–2008 SISSEJUHATUS Põlva linna arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida linna arengutegevusi perioodil 2004–2008 ning saavutada Põlva linna tasakaalustatud areng. Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Põlva linna põhimäärusest ning nendest valdkondadest ja teemadest, kus omavalitsusel on oluline roll nende korrastamisel. Põlva linna arengut mõjutab Eesti liitumine Euroopa Liiduga luues täiendavaid võimalusi regionaalseks arenguks samuti riiklike poliitikate, seaduste ja halduskorralduse muutused ning linna eeldused ja valmisolek ühineda naaberomavalitsustega suuremaks omavalitsuslikuks haldusüksuseks. Lähima kümnendi avanevaid võimalusi arvestades koostatud arengukava sihiks on tagada oma elanikele tervislik ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava koostati perioodil märts–september 2003 alusdokumendina. Arengukava koostamisel osalenud töörühmad kogusid hulgaliselt lähtematerjali erinevate eluvaldkondade kohta, mis kajastavad olemasolevat olukorda. Analüüsiti valdkondade tugevusi ja nõrkusi, seati prioriteedid ja eesmärgid ning koostati nende saavutamiseks vajalik tegevuskava. Arengukava avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11. oktoober–26. oktoober ja arutelu 27. oktoobril 2003. a. Koostatud dokument on aluseks arengutegevuste elluviimisel, mille alusel koostatakse igal eelarveaastal linna prioriteetinvesteeringute kava ja eelarve. 1. ÜLEVAADE 1.1. Ajalugu Esimesed ligikaudsed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandi esimestest aastakümnetest. Muistses Eestis kuulus praegune Põlvamaa Ugandi maakonda, ehkki oli temaga kauge ääremaana nõrgalt seotud. Ugandi maakonna kihelkondliku jaotuse kohta puuduvad andmed, siiski nimetab Läti Henriku kroonika üht Ugandi allosa, mida võime pidada praeguse Põlvamaa eelkäijaks. Kroonikas nimetatud «Walgatabalve» Ugandi-poolses ääres hõlmas Kagu-Eesti võrumurdelise ala ja seda on püütud viia ühendusse nüüdse Põlvaga. Kaudseks tõendiks on Walgatabalve ja Põlva kõlaline lähedus. Põlva kihelkonda, mis tõenäoliselt oli olemas juba 13. sajandil, nimetatakse vanades ürikutes alles 1452. a (Põlwe). Pärast maa alistamist saksa feodaalide poolt 13. sajandil, läks Põlva kihelkond Tartu piiskopkonna koosseisu. Pärast veerandsajandilist Venemaa valduses olemist 16. sajandil kuulus kihelkond Poolale, seejärel oldi Rootsi võimu all. Kui Eesti ala 18. sajandi algul Venemaaga liideti, kuulus Põlva kihelkond endiselt Liivimaa kubermangu Tartu maakonda. 1783. a ühendati Põlva kihelkond vastloodud Võru maakonnaga, mille koosseisu jäädi 167 aastaks, 1950. aastani. Kogu tsaariaja oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. 1892. a ühendati Peri, Koiola, Partsi mõis ja Põlva Peri vallaks. 1926. a plaani alusel oli Põlva aleviku pindalaks ca 60 ha. Alevik jäi kahe valla territooriumile: vasakul pool jõge olev ala oli Peri vallas ja paremkaldal olev Koiola vallas. 1932. a kuulus Põlva alevik Koiola valla alla. Vallamaja asus Visses. Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva alevik jõudsasti. Üheks arenemis- ja laienemispõhjuseks oli Tartu–Petseri raudtee valmimine 1931. a novembris, mis tõi kaasa majandustegevuse elavnemise. Suurematest ehitistest on mainimisväärsed: seltsimaja (1910), Põlva Ühispank (1929), majandusühisus (1932), uus apteek (1936), Pikka Villavabrik, Tanningu riidevärvimistöökoda. Aleviku piiridesse jääva maa põhiomanikud olid talunikud ja kirik. 1930-aastatel ja hiljem tekkis väikseid krunte talu- ja kirikumaade müügist. 1. aprillist 1939. a kuulus Põlva alevik tervikuna vastmoodustatud Põlva valla alla. Enne maa natsionaliseerimist oli alevikus 40–50 kinnistut. Pöördepunktiks Põlva arengule sai 1. oktoober 1950. a, kui 776 elanikuga vallakeskusest sai rajoonikeskus. 8. juunil 1961. a nimetati Põlva aleviks ja moodustati Põlva alevi TSN Täitevkomitee. Eesti NSV ajal laienesid Põlva alevi piirid pidevalt. Suuremad maaeraldused Põlva alevile olid: Piiri ja Aasa tänava kvartal – 20,7 ha, Intsikurmu – 14,5 ha, Ähnioru elamukvartal – 21,5 ha. 19. detsembril 1991. a kinnitati Põlva alevile omavalitsuslik staatus ning Põlva alev astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 10. augustil 1993. a sai Põlva linna staatuse. Praegu otsitakse võimalusi koostööks Põlva vallaga, et paremini hallata sotsiaalobjekte, mida kasutavad ka valla elanikud. Eesmärgiks on vallaga ühinemine, et tekiks tugev ja jõukas omavalitsuslik üksus. 1.2. Territoriaalne asend ja administratiivpiir Põlva linn on Põlva maakonna administratiivkeskus. Lähim regionaalse tähtsusega linn – Tartu asub 48 km põhjasuunas ning Võru 26 km lõunas, pealinn Tallinn jääb 235 km kaugusele. Linna territoorium hõlmab 5,5 ruutkilomeetrit, olles edela-kirde suunas peaaegu 4 km pikkuselt välja venitatud. Põlvat läbivad põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised maanteed, mis on olulise tähtsusega maakonna sisesel liikumisel, samuti ka pääsuks magistraalteedele. Põlvas asuv raudteejaam on olulise tähtsusega maakonna ja Kagu-Eesti logistika ja majanduse seisukohast. Põlva linna põhjapiiriks on raudtee ja Põlva–Vanaküla tee (ca 100 m ulatuses). Seejärel läheb piir risti üle raudtee ning ühtib raudtee eraldusega, suundudes veel 400 m Petseri suunas. AS Põlva KEK tootmisbaasi maaeralduse piiri mööda kulgeb piir lõuna suunas, haarates väikse kaarega endise Põlva MEK-i saekaatri eralduse kuni Lutsu–Põlva raudteejaama teeni, mida mööda läheb kuni Pärnaõie tänavani ja kulgeb seda mööda ristumiseni ringteega, kust keerab lääne suunas, ühtib Ähnioru elamurajooni eraldusega, mida mööda kulgeb kuni Oru tänavani. Oru tänavalt suundub piir Ora jõe suunas nii, et Pärna tn 6 elamukrunt on viimane, mis jääb Põlva linna piiridesse. Ora jõgi on edaspidi piiriks kuni tagastatud Raja A-137 krundini, kust piir keerab lääne suunas, läheb risti üle Põlva–Võru maantee ning kulgeb vana piiri mööda 70 m üle oja. Sealt keerab piir lõunasse ja ühtib Intsikurmu lauluväljaku maaeralduse piiriga. Intsikurmu tagumise parkla sissesõiduteest läheb piir edela suunas mööda Toominga tänavat, kuni ristub mõtteliselt Aasa tänava pikendusega. Aasa tänavalt keerab piir enne Aasa tn 4 maja läände, ristudes Puuri teega, mida mööda läheb põhja suunas üle Ihamaru tee «ringi», mööda ringteed, ühtides Kesk tn 42 kinnistu piiriga. Ringteelt keerab piir itta kuni Mammaste Lasteaed-Algkooli idapoolse piirdeaiani, aeda mööda ja aia pikenduseni põhja suunas, kuni vana piirini. Ringtee on piiriks kuni Tartu «ringini», sealt kulgeb piir mööda oja kuni Põlva järveni ja edasi mööda järve kuni ringtee sillani. Ringteest põhja kulgeb piir planeeritavat ringteed mööda raudteeni. 1.3. Rahvastik Põlva linnas elas 1. jaanuaril 2003. a 6376 inimest, neist mehi 2885 ja naisi 3491. Vanuseliselt on rahvastiku koosseis järgmine: 0–17 aastat – 1684; 18–64 aastat – 3877; üle 64-aastased – 815 inimest. Elanike arv on 1999. a võrrelduna kahanenud 200 inimese võrra, seda eelkõige väljarände tõttu. Sündivuse madalseis oli 2000. aastal, peale seda on sündivus stabiilselt tõusnud ja ületab 60 last aastas. Sündide arv on suurem kui surmade arv. Linnavalitsuses peetakse elanike registrit. 01.01.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 Elanike arv 6583 6498 6333 6391 6376 Sh. 0–17 a 1801 1778 1755 1705 1684 18–64 a 3929 3879 3741 3851 3877 Üle 64 a 853 841 837 835 815 Põlva linnas on ülekaalus väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, neist omakorda enamus teenindussektoris. Suurem tööpuuduse laine tekkis seoses «Vene kriisiga» 1999. aastal. Viimastel aastatel on tööpuudus vähenenud ja töötuse tase püsinud stabiilsena. Registreeritud töötuid oli seisuga 01.01.2003 166 inimest. 01.01.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 töötud 283 328 268 166 166 Tööotsijatest 54% on naised ja 46% mehed, mis vastab linna elanikkonna struktuurile. Töötusrisk on suurem põhi- ja üldkeskharidusega inimestel ning noortel. 1.4. Maaomand Hoonete ja maa tagastamine või kompenseerimine õigustatud subjektidele on Põlva linnas lõpetatud. Samuti on erastatud enamik eramute, kortermajade ettevõtete kruntidest. Üksikute erastamata korterite haldamine anti üle AS-ile Põlva Maja. Moodustatud on ligikaudu 30 elamuühistut, lisaks tegutsevad omanikud ühise tegutsemise lepingute raames. Linn soodustab ühistusiseste tänavate ja tänavavalgustuse korrastamist. Munitsipaliseeritud on linna objektide, rajatiste ja üldkasutatavate territooriumite alused maad, järve ja rannapiirkonna munitsipaliseerimise otsus on volikogu poolt vastu võetud ja protsess käib. Probleemne on Tööstuse tn. endise ühiselamu munitsipaliseerimine (erastamine). Linna omanduses olevate äriühingute AS Põlva Haigla ja AS Põlva Soojus kinnistud on veel erastamata. Munitsipaliseerimata on linna teede ja tänavate alune maa. Maamaksu on laekunud eelarvesse järgmiselt: 1999 2000 2001 2002 2003* Maamaks (kroonides) 492 314 454 783 585 995 427 636 480 000 *prognoos Linna territooriumil on 100 ha vabu maaüksusi, mida saab detailplaneeringu olemasolul riigilt taotleda. Maakorraldusliku informatsiooni kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks on Põlva linnal tarkvarapakett MicroStation’95, mille baasil saab kasutada linna digitaalkaarti. Hetkel on kaardil kolm infokihti: hooned, tänavad, krundid. Mõõdistamise andmed on kasutatavad geoinfosüsteemis. Vastavalt linnavalitsuse määrusele tuleb kõik mõõdistused teha digitaalselt ja tööde teostajad peavad digitaalplaani andma linnavalitsusele magnetkandjal. Seoses vajadusega koostada ja pidada registreid ning neid andmeid ühendada digitaalkaardiga, on vajalik MicroStation rakenduse «Maaüksuste register» kasutamine. Andmete kandmine maaüksuste registrisse lõpetatakse 2003. a. Kui Põlva linna ja Põlva valla koostöö tulemusena jõutakse ühinemiskokkulepeteni, tuleb eriti silmas pidada maaga seonduvat (näiteks geoinfosüsteemide ühildamine, maa maksustamishindade korrigeerimine jne). 1.5. Üldplaneering Põlvas kehtib Põlva linna üldplaneering aastani 2015, mis koostati koostöös linna ja seda ümbritseva Põlva vallaga ajavahemikul mai 2001–märts 2002 AS Hendrikson & Ko poolt. Üldplaneeringu koostamise protsess oli avalik, sellesse kaasati huvigruppe, kelle tahte kajastamine üldplaneeringus tagab planeeringu hilisema toimivuse ning annab planeeringule väärtuse. Põlva linna üldplaneering määrab maakasutuse ja ruumilise arengu põhimõtted ja pikaajalised arengustrateegiad. Kehtivad teemaplaneeringud: • Intsikurmu teemaplaneering Kehtivad detailplaneeringud: • Põlva linna Ähnioru individuaalelamurajooni detailplaneerimise projekt (1979) • Põlva linna Ähnioru elamukvartali Oru tn elamukruntide planeerimiskava (1995) • Põlva linna Fr. Tuglase ja Kalda tn vahelise järveäärse maa-ala detailplaneering (1998) • Põlva linna Jaama tn, Ringtee tn ja Jaama tn 14 krundiga piirneva ala detailplaneering (1998) • Kesk tn 43 asuva krundi detailplaneering (1999) • Kesk tn 41 kinnistu detailplaneering (2000) • Fr. Tuglase 4 ja Kesk 10 vahelise maa-ala detailplaneering (2000) • Jaama 12a kinnistu detailplaneering (2000) • Fr. Tuglase tn 6 kinnistu detailplaneering (2001) • Pärna tn 5 ja 7 kinnistute detailplaneering (2001) • Tööstuse tn 4 kinnistu detailplaneering (2001) • Kesk tn, Võru tn ja Tööstuse tn vahelise maa-ala detailplaneering (2002) • Jaama tn, Ehitajate tn ja Kase tn pikenduse vahelise maa-ala detailplaneering (2002) • Kesk tn 25 kinnistu detailplaneering (2002) • Jaama tn 16d kinnistu detailplaneering (2002) • Roosi tn 20 detailplaneering (2003) 1.6. Elukeskkond Linnakujundus ja heakord Põlva linna looduslikud eeldused linna visuaalse ilme kujundamiseks on head. Keskpark, ranna ja Kalda–Tuglase tänava vaheline ala, Intsikurmu parkmets ja rohelised tsoonid linnas, vahelduv reljeef ja veesilmad kujundavad linna ilmet. Olemas on visuaalselt väärtuslikud hooned ja säilinud oma ajastule iseloomulikud terviklikud kvartalid. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud. Puudub linna haljastusplaan ja linna kujunduse ühtne kontseptsioon, samuti ei ole linnas erialase vastava haridusega spetsialisti. Linna kujundamise aluseks on linna territooriumi funktsioonide (tänavaruum, haljasalad, parkmetsad, spordi- ja mänguväljakud jms) käsitlemine ühtse kujundusliku süsteemina, arvestades kujunduselementide sobivust nende alade eripära ja omalaadse miljööga. Edaspidine linnakeskuse väljakujundamine, jalakäijate tsoonide ja puhkealade arendamine ning linnakujunduse sh haljastuse planeerimine, valgustuse ja väikevormide kompleksne lahendus suurendab linna visuaalset atraktiivsust, loob tingimused turismi arenguks ja parandab inimeste elukeskkonda. Keskkond Põlva linnas puuduvad suured ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostusallikad. Ettevõtted ja korrusmajad on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Linnas tegutseb kolm jäätmekäitlusettevõtet, linna reoveed puhastatakse, olemas on ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik (kasutatud akud ja vanaõli konteinerid), klaasi, pakendeid ja metallijäätmeid kogutakse kokkuostupunktide kaudu. Enamus tavajäätmetest ladestatakse siiski prügilasse, sh. orgaanilised jäätmed, lahendamata on reoveesette utiliseerimine Puhta keskkonna tagamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine võimaldaks linnakeskkonda käsitleda looduslähedase kultuurmaastikuna, mida iseloomustab inimeste keskkonnateadlikkus, turvaline elukeskkond, loodusressursside eksponeerimine ja säästlik kasutamine, korraldatud jäätmemajandus ja jäätmete taaskasutuse ulatus ning tolmuvaba kattega korrastatud tänavavõrk. 1.7. Tehnilised infrastruktuurid Teed ja tänavad Põlva linna tänavad koosnevad põhi- ja jaotustänavateks ning juurdepääsuteedeks. Olemasolev tänavate võrgustik ei vaja ümberplaneerimist vaid järk-järgulist arendamist, et parendada liikluskorraldust ja -ohutust ja tagada juurdepääs ettevõtetele ja elanike kinnistutele. Linna tänavate kogupikkus on 32 km, sellest on mustkattega tänavaid 23 km. Kruusakattega tänavaid on 9 km. Samuti on amortiseerunud tänavate kõvakatted, korrastamist vajavad profiilid, planeerimata ja arendamata on kergliikluse infrastruktuur, puudulik on tänavavalgustus, elamukvartalite sisesed tänavad on kitsad, lahendamata on sajuvete drenaaž. Linnas puudub teehoiuregister. Side Telefoni sideteenust Põlva linnas pakub AS Elion ja Tele2. Telefoniside on osaliselt digitaliseeritud, paigaldatud on maa-alused kiudoptilised kaablid. Mobiilsideteenust pakuvad 3 operaatorit. Võimalik on välja arendada raadiosidel põhinevaid traadita sideühendusi. Kaabeltelevisioonisüsteemi korrastavad ja teenindavad eraettevõtted. Postiteenuseid pakub AS Eesti Post. Raamatukogus töötab avalik internetipunkt, tarbijatel on võimalik valida erinevaid Interneti andmeside pakette. Veevarustus ja kanalisatsioon Linna haldusterritooriumil on 20 puurkaevu, millest 10 on erasektori ja 10 AS Põlva Vesi halduses. Enamik pumbajaamadest on kaheastmelised, veereservuaaridega. Soovida jätab vee kvaliteet (liigne raua-, sulfaatide, mangaani- ja väävelvesiniku sisaldus) samuti trasside seisukord. Kuigi enamik tarbijaid on ühendatud kanalisatsioonisüsteemi, on üksikuid piirkondi (Ähnioru, Hurda ja raudteejaamaga külgnev elamutsoon) kanaliseerimata. Taani Keskkonnakaitse Agentuuri, Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Põlva Linnavalitsuse koostööna valmis 1999. a aastal Põlva linna vee- ja kanalisatsioonimajanduse taustuuring ja projekt investeeringute vajadusele 1999.–2004. a, orienteeruvas mahus koos välisabiga 33 miljonit krooni. Projekt näeb ette ka sademevete kanalisatsiooni väljaehituse alustamise. 2004.–2008. a renoveeritakse kogu Põlva linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem, tagatakse vee- ja kanalisatsiooniteenus täna mitteühinenud tarbijatele. Koostatud on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK). Soojamajandus Põlva linna elamuid ja tööstushooneid köetakse põhiliselt kolme firma katlamajadest: AS Põlva Soojus, AS Põlva Piim ja AS Avraal. Nimetatud katlamajad on kaugkütte katlamajad, katelde koguvõimsusega 106 MW. Linna aastane tarbitav soojuskogus on sõltuvalt välistemperatuurist kõikunud 110–120 GWh piires. Kõik katlamajad omavad mitme kütusega kütmise võimalust. Enamus soojusenergiast toodetakse maagaasi põletamisel. Sõltuvalt hinnapoliitikast kasutatakse maagaasi kõrval ka masuuti, saepuru, puiduhaket ja turvast. Soojamajanduse säästlikuks arenguks on olemasoleva kaugküttesüsteemi kui terviku säilitamine ja edasiarendamine, ökonoomsuse ja töökindluse tõstmine, soojakadude vähendamine, katlamaja automatiseerimine. Soojusettevõtete ressurss on täiel määral kasutamata, renoveerimist vajab osa trasse. Praeguseks seisab Taani Energiaagentuuri poolt finantseeritud soojuse ja elektri koostootmisjaam, millele otsitakse rakendusvõimalusi. Tarbijate abonentsõlmedest on automatiseeritud kõik linnale kuuluvad sotsiaalobjektid. Elektrivarustus Linna varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia. Linnakeskuse elektrivarustus on viidud kaablisse, kuid linna äärealadel on veel amortiseerunud õhuliine. Tootmisobjektide ja elamute varustamine elektrienergiaga on hea. On olemas reserv- ja ringtoite võimalused nii 10 kv kui ka 0,4 kv kaablivõrgus. Olemas on arengukava pikaajalisteks investeeringuteks. 2007. a rekonstrueeritav Põlva alajaam võimaldab uusi liitumisi ja tagab kõigile klientidele pinge standardile vastava elektrivarustuse. Elektrivarustuse parendamise eelispiirkonnaks loetakse Ähnioru piirkonna ja Pärna-Jaama tänava 0,4 kv elektritarbijad. Gaasivarustus Põlva linna gaasivarustus on hea. Teenust osutab AS Eesti Gaas vastavalt gaasivarustuse arengu- ja rekonstruktsioonikava raames. Olemas on gaasijaotustrasside võrgustik, mis kohati kulgeb täna sõidutee osas, mis raskendab trasside hooldust. Korrusmajade elanikel ja ettevõtetel on kohatine huvi gaasiküttele üleminekuks. 1.8. Ettevõtlus ja turismimajandus Ettevõtlus Ettevõtluse kiirem areng maakonnas ja ka Põlva linnas toimus aastatel 1992–1994, kui asutati suurel hulgal ettevõtteid ning maakonda tuli enam välisinvesteeringuid. Praegusel hetkel on maakonnaplaneeringu andmetel Põlva linnas neli välisomandis ettevõtet. Ettevõtluse areng on stabiliseerunud, olemasolevad ettevõtted on arenenud ja kasvanud, ettevõtluses märgatavat «teist lainet» ei ole tekkinud. Vastavalt Äriregistri andmetele oli Põlva linnas 31.12.2002 seisuga 277 ettevõtet, nendest 237 äriühingut ja 40 füüsilisest isikust ettevõtjat. Suur osa ettevõtetest on väikeettevõtted, suurimad tööandjad on AS Põlva Piim (216), Põlva Tarbijate Ühistu (220) ja AS Põlva Haigla (200). Majanduslikult üldilmelt on Põlva linna näol tegemist funktsionaalse teeninduskeskusega, kuhu on koondunud piirkonna erinevaid teenindus- ja äriettevõtteid. Üldplaneeringus toodud andmetel tegutses 2002. a. Põlva 235-st ettevõttest 70% teenindussektoris ja 20% tootmissektoris. Tootmisettevõtetest tegutsetakse enam toiduainete, saematerjali ja puittoodete, farmaatsiatoodete tootmisel, ehitusel jms. Tartu lähedust ei ole suudetud kasutada tootearenduse ja innovatsiooni arendamisel, vähe on kõrgtehnoloogial baseeruvaid ettevõtmisi. Kuigi ekspordi osatähtsus kasvab (suurim eksportöör on AS Põlva Piim) on ettevõtted peamiselt sõltuvad kohalikust turust. Põlva linnas suhteliselt haritud tööjõud ja palgatase on võrreldav Eesti keskmisega. 2002. a keskmine brutopalk oli 5800 krooni kuus. Samas püsib struktuurne tööpuudus ja tööjõupuudus. Põlva linna omanduses olevate ettevõtete nimekiri seisuga 31.12.2002 ettevõte nimetus omakapital Põlva linna kasum tuhat kr osalus % tuhat kr 1. Põlva Haigla AS 16 703 100 –1006 2. Põlva Soojus AS 10 805 100 3. Põlva Vesi AS 997 100 177 4. Põlva Reoveepuhasti AS 8029 49 385 Linnal pole vabu tootmishooneid, kuid linnas on olemas vabu maaüksusi, mida saab detailplaneeringute kaudu riigilt erastada või munitsipaliseerida. Linnal puudub meetmestik ettevõtluse stimuleerimiseks, küll aga on arendatud ettevõtlust toetavat tehnilist infrastruktuuri. Turism Kuigi Põlvamaa ja Põlva linna külastatavust ei ole loendatud võib ligikaudse hinnangu saamiseks lähtuda RMK puhkealade külastatavuse uuringust, mille kohaselt külastab Taevaskoda aastas ligikaudu 55 000 inimest. 2002. a külastas Karilatsi Talurahvamuuseumi 11 000 inimest, kelledest ligikaudu 25% olid välismaalased. Põlva TIK külastas 5606 turisti, mis on võrreldes 2001. a kasvanud ligi kaks korda. Põlva linnal ja lähiümbrusel on tänu kaunile ja mitmekesisele maastikule suured eeldused puhkemajanduse arenguks. Seni on Põlva linnal turismimajanduse seisukohalt eelkõige teeninduskeskuse roll, pakkudes kõikvõimalikke teenuseid Põlvamaa looduskaunites kohtades aktiivselt aega veetvale puhkajale. Linnas ei ole välja arendatud turismiatraktsiooni ega selgelt eristuvat identiteeti, mis meelitaks külastama Põlva linna. Arvestades linna olemasolevat infrastruktuuri, looduskeskkonda ja nendest tulenevaid võimalusi oleks perspektiivsed aktiivse puhkuse, kultuuri- ja spordiürituste ning seminariturismi valdkonnad. Põlva linnas asub hotell Pesa (64 majutuskohta), atesteerimata majutusasutustest pakuvad teenust Põlva Spordihoone ja Rähni maja (kodumajutus). Majutusteenuse käive on sõltuv hooajast, nõudlus on suurem kolmel suvekuul. Linnas pakutakse toitlustusteenuseid, seminariruume jms. turismi toetavaid teenuseid. Rekonstrueeritud on Põlva paisjärv, head looduslikud eeldused puhkepiirkonnaks kujuneda on Intsikurmul. Vastavalt EMORi uuringule kulutab siseturist reisil 755 krooni, välismaalased kulutavad üle 1200 krooni ööpäevas. Seetõttu on turismimajandus atraktiivne valdkond, mis laiendab kohalikku turgu ja loob võimalusi käibe ja kasumlikkuse kasvuks. 1.9. Haridus, kultuur, sport Haridus Põlva linna haridusasutuste võrk on mitmekesine. Haridussüsteemi arendamisel on lähtutud linna elanikkonna vajadustest ja hariduskorraldust reguleerivatest seadustest. Tulenevalt maakonna- ja tõmbekeskuse funktsioonidest pakutakse haridusteenuseid ka lähiümbruse lastele ja noortele. Koostatud on Põlva linna ja Põlva valla hariduskorralduse arengusuundade baasdokument. Linna eelarvest kulub haridusele üle 50% Haridusasutus Õpilased Pedagoogid Lasteaed «Lepatriinu» 190 25 Lasteaed «Mesimumm» 130 20 Põlva Ühisgümnaasium 1082 70 Põlva Keskkool 554 42 Roosi kool 24 9 Põlva Spordikool 262 11 Põlva Muusikakool 112 17 Põlva Kunstikool 70 5 Vaba- ja täiendusharidust erinevatele sihtrühmadele pakuvad mittetulunduslikud organisatsioonid: J. Hurda nimeline Rahvaharidusselts, Kolmanda Nooruse Kool, Puuetega Inimeste Koda, Põlva Päevakeskus jms. Noorsootööga tegeleb Avatud Noortekeskus. Täiskasvanute täienduskoolitust pakub Kesk-Eesti Arenduskeskus. Linna haridusasutuste võrk on optimaalne ja arvestab piirkonna elanike vajadusi. Prognooside kohaselt kooliskäivate laste arv kahaneb, samas on vähendatud õpilaste arvu klassikomplektis. Seetõttu on otstarbekas säilitada senine haridusasutuste võrgustik parandades materiaal-tehnilist baasi ja tõstes hariduse kvaliteeti. Kultuur Põlva linna kultuurielu iseloomustab rahvus- ja harrastuskultuuri suur osatähtsus ning mitmekesine kultuuriasutuste võrk: Kultuuri- ja huvikeskus, Intsikurmu laululava, Keskraamatukogu, Muusikakool ja Kunstikool. Lisaks linna elanikele pakutakse neis teenuseid ka Põlva piirkonna ja maakonna inimesi. Aktiivselt tegutsevad huviringid, kultuuriklubid ja mitmesugused ühendused. Tuntumad isetegevuskollektiivid on Põlva Linna Puhkpilliorkester, E Stuudio ja laulustuudio, kammerkoor «Maarja», naiskoor «Mai», tantsuklubi «Maarja», rahvatantsurühm «Tantsurõõm», tegutseb sümfoniettorkester jpm. Kultuurikollektiivide eesotsas on professionaalsed eestvedajad. Inimeste osalemine kultuurielus on suhteliselt aktiivne, samuti on võimalusi kõigile vanusegruppidele. Põlva Kultuuri- ja huvikeskuses tegutseb kokku 26 harrastuskollektiivi, seltsi ja klubi, milles osaleb kokku 724 inimest (484 täiskasvanut ja 240 last, sh osalejad teistest omavalitsustest). Ülelinnalise tähtsusega üritused on traditsioonilised Põlva päevad, jõulude tähistamine ning Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Vabariikliku tähtsusega üritused on olnud rahvamuusika interpreteerimise festival «Folk-Fest», käsitööpäevad laulupeod, J. Hurda sünniaastapäeva tähistamine ja folklooripreemia väljaandmine, näitus «Järv» jms. Kultuurielu eesmärgiks on säilitada rahvus- ja harrastuskultuuri ning seltsitegevuse järjepidevus, pakkuda kultuuriteenuseid linna (maakonna) erinevatele sihtgruppidele ja kujundada välja linna iseloomustav ja mainet loov kultuurisündmus. Sport Põlva linnas on elanike kasutada mitmekesine spordibaaside võrk: spordikeskus (ujula, lastebassein, täismõõtmeline võimla, maadlussaal, võimlemissaal, aeroobikasaal, jõusaal, saunad), uus spordihall – Mesikäpa Hall, täismõõtmetes linnastaadion, kaks koolistaadionit ja spordisaali, korvpalliplats, tenniseväljak, Intsikurmu suusa- ja jooksurajad. Spordihoones asuvas lasketiirus on 50 m distants 16 laskekohaga ja 10 m distants 10 laskekohaga. Spordibaase kasutavad lisaks linna elanikele ja piirkonna inimesed, samuti toimuvad võistlused. Põlvas on välja kujunenud eelisharrastatavad spordialad, millel on olemas kõik astmed algväljaõppest kuni täiskasvanute meisterlikkuse tasemel harrastuseni. Põlva Spordikoolis osaleb käsipalli, kergejõustiku, orienteerumise, laskmise, maadluse ja suusatamise treeninggruppides 234 õpilast. Lisaks tegelevad lapsed klubide juures korvpalli, karate, tennise, jalgpalliga ning ratsakoolis ratsutamisega. Põlvas tegutseb 20 spordiklubi üle 700 osavõtjaga (sh osalejad teistest omavalitsustest). Tuntumad klubid on orienteerumisklubi «Kobras» ja jalgpalliklubi «Lootos». Olemasolevad harrastusspordi baasid, klubid ja spordiüritused pakuvad inimestele võimalusi tervislikuks vaba aja veetmiseks ja füüsiliseks arenguks. Spordiobjektide paremaks haldamiseks on vaja parendada nende funktsionaalsust ja kvaliteeti. 1.10. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne Tervishoid Põlva linnas osutab meditsiiniteenuseid AS Põlva Haigla. Haiglas on 125 voodikohta, piisav materiaal-tehniline baas ja erialaspetsialistid. Erakorralist meditsiiniabi osutavad ööpäevaringselt erinevate erialade valvearstid, vältimatu abi teenust osutab SA Tartu Kiirabi (kaks brigaadi). Vastavalt haiglatevõrgu arengukavale säilib Põlva haigla aktiivravihaiglana. Haigla baasil on arendatud uusi teenusteliike (noortekabinet, vähihaigete nõustamine jms), pakutakse hooldus- ja taastusravi. Käivitunud on perearstisüsteem, mille kaudu saavad elanikud esmast meditsiiniteenust. Terviseedenduse ja ennetustööga tegelevad haridusasutuste meditsiiniõed. Linna haridus- ja lasteasutused ning haigla on vabariigi tervist edendava võrgustiku liikmed. Tervislike eluviiside ja tervist toetava keskkonna propageerimisel ja arendamisel teevad koostööd spordiklubid, MTÜ-d, Punane Rist. Samas ei ole peamiselt projektipõhine tegevus järjepidev ja jätkusuutlik. Olemasolevad eeldused linna infrastruktuuris ja keskkonnas võimaldaksid saavutada tervisliku linna staatuse integreerides terviseedenduslikke põhimõtteid teistesse valdkondadesse. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande vajadus ja ulatus sõltub ühiskonna teiste sektorite (tööhõive, palgad, keskkond jms) arengust, kõige enam meetmetest tööhõives. Mida suurem on töötus, seda keerukamad probleemid on lahendada sotsiaalvaldkonnas. Viimastel aastatel on linnas tööpuudus vähenenud. Vähenenud on ka riiklikku toimetulekutoetust saavate inimeste hulk. Aastal 2002 sai toimetulekutoetust 403 perekonda, 2003 aastal prognooside kohaselt toimetulekutoetuste saajate arv väheneb ligikaudu 15%. Suurimateks vaesuse riski- gruppideks on töötud ja lastega pered. Lisaks riiklikele toetustele on linnas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem lastele ja lastega peredele, vanuritele ja puuetega inimestele. Sihtgrupp Toetuse liik/teenus/muu abi Saajate arv 2002 Lapsed, pered Ühekordne sünnitoetus 61 Üldine toidusoodustus á 2 krooni päev 500 Soodustus lasteaia/koolitoidule 156 Täiendav koolitoetus (huvikoolide õppemaksu kompenseerimine, õppevahendite soetamine jms) 37 Laagritoetused 43 Autoõpetuse toetus 56 Õppetoetus vähekindlustatud kutsekoolide õpilastele ja tudengitele Isikliku abistaja toetus 1 Õpilaste sooduskuukaart linnaliinitranspordil 125 /kuus Võru Vene Gümnaasiumi õpilaste vedu 1 4 ja enama lapsega pere tasuta linnaliinitransport 25 Tervisetoetused (raviteenused, hambaravi, prillid, jms) 24 Vanurid Ühekordne toetus 150 Tervisetoetus (prillid, ravimid, hambaravi, proteesid jms) 63 Tasuta linnaliini transport 350/kuus Üksikvanurite küttepuud 10 Juriidiline nõustamine 174 Koduteenuste osutamine üksikvanuritele 3 Institutsionaalne hooldus 12 Puuetega inimesed Abivahendite ostu/rentimise toetus Ravimite kompenseerimine Tšernobõli veteranid Tervisetoetus (taastusravi, hambaravi vms. raviteenused) 17 Lisaks toetustele korraldab linn mitmesuguste teenuste osutamist sihtgruppidele. Korraldatakse üritusi (koduste laste jõulupidu, pensionäride jõulupidu), organiseeritakse ja tasutakse psühholoogilise nõustamise kulud, koostöös erinevate organisatsioonidega pakutakse vaba aja sisustamist ja vabahariduslikku tegevust peamiselt lastele ja eakatele. Peamised koostööpartnerid nende teenuste osutamisel on Avatud Noortekeskus, Lastekaitse Ühing, Lasterikaste Perede Ühing, Põlva Päevakeskus jt. Linnal pole oma vanadekodu, rakendatakse avahooldust või ostetakse teenust teistelt omavalitsustelt. Vanurite koduhooldust teeb 1 sotsiaaltöötaja, mistõttu ei ole võimalik avahooldust laiendada. Puudub emade ja laste turvatuba. Töötute aktiviseerimiskeskuse tegevus on sisuliselt lõppenud. 1.11. Valitsemine Põlva linna valitsemisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Linna volikogu koosneb 17 liikmest. Volikogu täidesaatvaks organiks on linnavalitsus. Põlva LV korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust, territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi- ja teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu, koondab rahvastiku andmeid, korraldab määruste, otsuste ja korralduste täitmise järelevalvet jms. Põlva Linnavalitsuses töötab täistööajaga 19 inimest. Linnavalitsuse personal on olnud püsiv ja professionaalne, samas on katmata valdkondi, milledest tulenevad ülesanded on jagatud laiali teistele spetsialistidele. Seetõttu on eri valdkondade areng olnud ebaühtlane. Linna funktsioonide täitmisega tegeleb 11 allasutust: Ühisgümnaasium, Keskkool, Spordikool, Muusikakool, Kunstikool, Keskraamatukogu, Kultuuri- ja Huvikeskus, lasteaiad «Lepatriinu» ja «Mesimumm», Roosi Kool ja Päevakeskus. Põlva linna osalusega äriühingud on: Põlva Haigla AS (100%), Põlva Soojus AS (100%), Põlva Vesi AS (100%), Põlva Reoveepuhasti AS (49%) Põlva linn osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus. Linna väliskoostöö on aktiivsem olnud kultuurivahetuses ja sporditöös. Linna tegevusi, õigusakte jms. on kajastatud pressiteadete, meedia ja internetilehekülje kaudu. Linna maine ja positiivse informatsiooni levi linnast väljaspool on siiski ebapiisav. Linna tasakaalustatud arengut on pidurdanud haldusreformi venimine. Põlva linna ja valla koostööst on vaja jõuda ühinemiseni. 2. ARENGUKAVA PÕHISUUNAD 2.1. Strateegia 2.1.1. SWOT-analüüs Tugevused Nõrkused 1. Põlva kui maakonna olulisim tõmbekeskus 2. Head looduslikud eeldused ja ühendusteed 3. Põlva linna mitmekesisus, polüfunktsionaalsus: vaba aja veetmise võimalused, hariduse, spordi ja kultuuri asutused, arenenud toitlustus, kaubandus ja teenindus 4. Linnakeskkond turvaline ja puhas, meeldiv atmosfäär 5. Linna tänavate võrk piisavalt välja arendatud 6. Kvalifitseeritud õpetajate kaadri olemasolu 7. Avaliku halduse ja erateenuste hea kättesaadavus 1. Kvaliteetsete töökohtade puudus noortele ja haritud spetsialistidele 2. Madal ettevõtlusaktiivsus 3. Ettevõtete madal kasumlikkus ja elanike madal sissetulekute tase 4. Linna imago välja arendamata, tundmatu koht 5. Linna poolt teostatava tehnilise järelevalve ja kavandatu elluviimismehhanismide nõrkus 6. Koostöö ja süsteemi puudumine erinevate valdkondade vahel (haridus, sots. töö, tervishoid, tööhõive jne) Võimalused Ohud 1. Tartu kui riigi tähtsuselt teise keskuse, teadus- ja hariduspotentsiaali parem kasutamine (linna, ettevõtete ja teaduse koostöö arendamine), innovatsioonisuutlikkuse tõstmine 2. Loodulike tingimuste ja infrastruktuuri kasutamine turistide vastuvõtuks nii Eestist kui välismaalt. 3. EL struktuurifondide võimaluste süsteemne kasutamine 4. Ühise haldusruumi kujundamine koostöös Põlva vallaga 1. Noorte perede lahkumine, elanikkonna vananemine 2. Riigiasutuste väljaviimine linnast ja maakonnast 3. Elanikkonna vananemisest ja vaesusest tingitud sotsiaalse koormuse kasv 2.1.2. Visioon 2013 Põlva on nooruslik, heakorrastatud ja peresõbralik väikelinn, hea elu- ja tööpaik ning kaasaegne teenindus- ja administratiivkeskus Lõuna-Eesti piirkonnale. Põlva on tervislik linn, mida iseloomustavad turvaline ja looduslähedane elukeskkond, head spordi ja vaba aja veetmise võimalused ning elanike kasvav elukvaliteet. Põlva on arenenud majanduse ja infrastruktuuriga, dünaamiliste ning konkurentsivõimeliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvukeskkond. Põlva on atraktiivne, kauni loodusega ja aktiivse puhkuse veetmise võimalustega turismi sihtkoht. Põlva on piirkonna hariduskeskus, mille kvaliteetne haridus loob eeldused inimeste teadmiste, tööoskuste ja sotsiaalsete oskuste täienemisele, rakendamisele ning tööhõivele. Põlva on kodanikualgatust edendav, peresid ja lapsi väärtustav ning inimeste sotsiaalsete vajadustega arvestav linn. Põlva järgib säästva arengu põhimõtteid, kasutab säästvalt loodus- ja keskkonnaressursse, rakendab keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ning väärtustab puhast keskkonda. Põlva on piirkonna suurema haldusüksuse keskus, mis pakub kvaliteetseid ja kättesaadavaid avalikke teenuseid ning arendab aktiivset partnerlust teiste omavalitsustega piirkonna arendamisel. Põlva linna strateegilist planeerimist, arendus- ja ehitustegevust iseloomustab ressursside säästev kasutus, keskkonnateadlikkus, avatud konkurents ja heade tavade järgimine. Põlva rahvusvaheliselt tuntud maine põhineb turvalisel, puhtal ja looduskaunil keskkonnal ning uuendusmeelsete, haritud ja sportlike inimeste saavutustel. 2.1.3. Strateegilised eesmärgid 1. Tervisliku elukeskkonna tagamine, haljastuse, tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri parendamine. 2. Ettevõtluse kasvukeskkonna arendamine, ettevõtlusaktiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine. 3. Turismipotentsiaali kasutamine, maine kujundamine. 4. Kvaliteetse ja mitmekesise hariduse tagamine ning spordis ja kultuuris osalemise võimaluste laiendamine. 5. Kodanikualgatuse edendamine ja toetamine, linnaelanike kaasamine otsustamisse. 6. Omavalitsuse juhtimisstruktuuri kaasajastamine ja elluviimismehhanismide täiustamine, piirkondliku koostöö arendamine. 2.1.4. Linna eelarve prognoos, arengu kavandamine ja rahastamine Põlva linna eelarve ja arengu rahastamine baseerub linna tulude jätkuval kasvul, valitsussektori kvaliteedi tõusul ja projektitaotluste kaudu juurde saadava raha suurenemisel. Lähiaastatel mõjutavad linna rahaliste vahendite planeerimist: 1. Tulumaksuvaba miinimumi tõus. 2. Üksikisiku tulumaksu maksumäära alandamine. 3. Tulumaksusoodustuste kasv. 4. Seadused, mis muudavad omavalitsuste maksupoliitikat. Eesmärgid: 1. Hoida valitsemiskulud kontrolli all. Kulutused linna valitsemisele kavandataval perioodil hoitakse proportsioonis eelarve kasvuga. Linna hallatavate asutuste kulud ei suurene rohkem kui linnaeelarve kasv. Täiustatakse ühtset kulutuste planeerimise süsteemi. 2. Rakendada Euroopa Liidu struktuurifondide jt programmide vahendeid. Suurendatakse inimeste oskusi ja suutlikkust projektide koostamiseks ja kaasatakse erialaspetsialiste väljastpoolt. Tugevdatakse partnerlussuhteid EL riikidega projektipõhise koostöö arendamiseks. Laenupoliitika väljatöötamisel arvestada kaasfinantseerimise vajadusega. 3. Konservatiivne eelarvepoliitika. Igapäevase elu jooksvad kulud kaetakse linna omatuludest. Täiendavaid ressursse investeeringuteks taotletakse riigilt projektide või laenude kaudu, vastavalt arengukavale. Lisavahendid suunatakse konkreetsete projektide elluviimiseks. Erandina lubatakse laenukoormuse suurendamist ainult struktuurifondide projektide omafinantseerimiseks. 4. Mitmekülgne arengu kavandamine. Töötatakse välja linnaelu oluliste valdkondade arengukavad ja kaasajastatakse olemasolevad. Põlva linna eelarve prognoos aastateks 2004–2008 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eelarve kogumaht (tuhat kr) 84 604 72 330 76 110 81 190 85 870 90 850 kasv % võrreldes eelmise aastaga 24,8 –14,5 5,2 6,7 5,8 5,8 Eraldamised jooksvateks kuludeks (tuhat kr) 51 714 54 900 58 200 61 700 65 400 69 400 kasv % võrreldes eelmise aastaga 11,3 6,2 6,0 6,0 6,0 6,1 Eraldamised investeeringuteks kokku (tuhat kr) 31 986 16 800 16 800 18 400 19 400 20 400 kasv % võrreldes eelmise aastaga 69,0 –47,5 0 9,5 5,4 5,2 sh omavahenditest 6839 8400 8400 9200 9700 10 200 muudest vahenditest 25 147 8400 8400 9200 9700 10 200 Eraldamised laenumakseks (tuhat kr) 904 630 1110 1090 1070 1050 sh põhiosa 500 500 500 500 intress 904 630 610 590 570 550 kasv % võrreldes eelmise aastaga –71,5 Kokku investeeringud. Omavahenditest ja laenumakse 7743 9030 9510 10 290 10 770 11 250 Kokku eelarve tõus eraldisteta investeeringuks mujalt 4473 3780 4280 4180 4480 Kokku eelarve eraldisteta investeeringuks mujalt 63 930 67 710 71 990 76 170 80 650 Eelarve tulude prognoosi aluseks on viimastel aastatel püsinud tõusutrendi jätkumine eeldusel, et Eesti palga- ja tööhõivesüsteem püsib konkurentsivõimelise ja paindlikuna. Soodne olukord laenuturul ning Euroopa Liiduga ühinemine annavad täiendava tõuke ettevõtluse arenguks. Majandusliku aktiivsuse kasv ning maksukoormuse alandamine aitavad kaasa tööpuuduse vähenemisele. Lisaks avaldab madalapalgalise tööjõu maksustamise alandamine positiivset mõju majanduskasvule varjatud majanduse osakaalu vähendamise teel. Eelarve kulude prognoosimisel säilib üldjoontes eluvaldkondade vaheline väljakujunenud struktuur. Olulised põhimõtted 1. Eelarveprotsess ja tegevuste planeerimine tugineb arengukavale. Iga alaeelarve käsutaja koostab oma valitsemisala eelarve ja tegevuskava projekti, mille aluseks on linna arengukava. Valitsemisala eelarve ja tegevuskavade projektide põhjal koostab linnavalitsus järgmise aasta eelarve ja tegevuskava projekti. 2. Lähitulevikus hakkab linn saama vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest ning need summad kajastatakse eelarves. 3. Linna arengu rahastamise poliitika peab olema efektiivne ja läbipaistev ning vastama järgmistele kriteeriumitele: – eelarvepoliitika juhtimiseks vajaliku informatsiooni tagamine eelarve projektis; – laenukohustuste kajastamine eelarve projektis; – arengukava alusel koostatud eesmärkide ja prioriteetide ning tegevuste esitamine koos eelarve projektiga; – eelarve ja tegevuskava projekti ja vastuvõetud eelarve ja tegevuskava avalikustamine; – lõplike aruannete korrektsus ja auditeerimine sõltumatu välisaudiitori poolt; – aruannete avalikustamine. 2.2. Elukeskkond 2.2.1. Linnaplaneering Arengueeldused • On olemas 2002. a kehtestatud üldplaneering • Igapäevast tööd lihtsustab linna ehitusmäärus • On koostatud detailplaneeringud mitmele piirkonnale, et parandada linna infrastruktuuri Probleemid • Puudub arhitekt, detailplaneeringute lähteseisukohtades võib olla puudujääke suunavas-kujundavas osas • Planeeringutes on haljastusprojektid nõrgad, omanikud teevad kulutusi ainult sellele, mis tulu annab • Tavakodanik ei ole materiaalselt kindlustatud, tal ei ole võimalik planeeringute teel oma krunti kujundada • Ei ole arvutiprogrammi, mis võimaldab planeeringuid digitaalselt töödelda, vaadata • Kehtestatud planeeringuid ei viida ellu • Ei järgita kehtestatud planeeringut Visioon Linna ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Jaama–Kesk, Käisi ja Võru teed on rekonstrueeritud tänavateks. Välja on ehitatud Kase, Maarja ja Oru tänavad. Eesmärgid: 1. Planeeringute ellurakendamine 2. Reservmaade kasutuselevõtmine detailplaneeringute kaudu 2.2.2. Linnakujundus ja heakord Arengueeldused • Looduslikud eeldused on väga head • Teedevõrgustik on välja kujunenud • Tsoneerimine toimib • Hooldamata hooneid vähe • Määratud on miljööväärtusega piirkonnad • On olemas kindel maamärk – kirik • On olemas visuaalselt väärtuslikud hooned • On säilinud oma ajastule iseloomulikud terviklikud kvartalid Probleemid • Linnal puudub keskus • Omanikuta maad hooldamata • Haljastuse arengukava puudub • Komplekssete tänavate puudumine • Haljastuses puudub süsteem • Puuduvad konkurentsi pakkuvad haljastusfirmad • Linnal puudub erialase haridusega arhitekt või disainer • Linnapilt kujunduslikult ebaühtlane • Ei ole välja töötatud kujunduslikke soovitusi erinevatele linnaosadele • Puudub omavalitsustevaheline koostöö Visioon Linna kujunduslikku arengut suunab linnaarhitekt. Koostatud on kujunduslikud teemaplaneeringud linnaosade kohta (rõdude kinniehitamise võimalused, akende-uste vahetamine, fassaadide värvimine ja remont jne) ja reeglid toimivad (praegused omavolilised, sobimatud ja kaootilised rõdude lahendused on kadunud, sobivate lahendusvariantide kohta on koostatud näidismaterjal jne). Miljööpiirkonna alad on teadvustatud ja linnaelanike poolt väärtustatud. Teostatud on elegantne ja efektne saare valgustuslahendus. Linnakeskus on kujunduslikult kompleksselt lahendatud (sh haljastus, valgustus, väikevormid jms). Kesklinnast on kadunud maapealsed soojatrassid. Koostatud on linna kohta üldine haljastusplaan, millega on hinnatud olemasoleva haljastuse seisukord ja vastavalt plaanile on ette antud iga-aastased haljastuse korrastamise alad. Uued haljasalad rajatud, vanad rekonstrueeritud. Igal maatükil on omanik, kes kasutab maad sihtotstarbeliselt ja hooldab seda. Eesmärgid: 1. Linnakeskuse välja arendamine 2. Linna üldise haljastuse arendamine 3. Ühtse linnakujunduse välja töötamine 4. Linna heakorraeeskirjade täitmise stimuleerimine 5. Linnakujunduse ja ehituse mehhanismi selgitamine ja järelevalve 2.2.3. Keskkond Arengueeldused • Linnas puuduvad suured tööstusettevõtted, seega ka tekkivate jäätmete kogus ja ohtlikkus on väike • Suhteliselt väikesed sissetulekud tingivad säästliku tarbimise • Korrusmajad on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga • Tegutseb kolm jäätmekäitlusfirmat (Ragn-Sells Eesti AS, Põlva Heakord AS, Cleanaway AS) – konkurents on olemas • Olemas on eeskujulik ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik linna elanikele (aku- ja vanaõlikonteinerid igas linna tanklas, kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti) • Mõningane pakendijäätmete kogumine toimub taarapunktide abil • Olemas on metallijäätmete vastuvõtt • Puhtaid puidujäätmeid saab kasutada kütteks • Põlva linn on tulevase regionaalse prügila (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus) üks omanikke • Prügila omamine Adistes (ka nõrkus) • Puhastusseadmete olemasolu Probleemid • Enamus jäätmetest ladestatakse prügilasse, vähe on arendatud jäätmete lahuskogumist ja taaskasutamine • Lahendamata on reoveesette probleem • Orgaanilised jäätmed (haljastu ja kalmistupraht) ladestatakse prügilas • Ei ole jäätmemajandusega tegelevat spetsialisti • Ei ole jäätmekava, jäätmemajandus on stiihiline • Enamik eramajadest pole liitunud jäätmekogumissüsteemiga • Probleemid vana prügilaga • Linnal puudub ülevaade ettevõtete jäätmekäitlusest (näiteks autotöökojad, ehitusettevõtted) • Ebaseaduslikud prügilad ja jäätmete põletamine • Napib praktilist infot jäätmemajanduse kohta (teave ja reklaam) • Puudub süstemaatiline jäätmealane koolitus ja selgitustöö • Puudub jäätmejaam- koht, kus oleks võimalik koguda erinevaid jäätmeliike ja mis tulevikus asendaks prügilat • Puudub täpne ülevaade linnas tekkivatest jäätmetest • Riigipoolne abi väike Visioon Toimiv eeskujulik jäätmekorraldus toetab säästva arengu põhimõtteid. Kõik jäätmetekitajad on haaratud organiseeritud kogumissüsteemiga. Koolid, elanikud ja ettevõtted rakendavad jäätmete lahuskogumist, rajatud on jäätmejaam. Toimub orgaaniliste jäätmete kompostimine, ehitusprahi utiliseerimine ning kaasaegne mudakäitlus. Sellega seoses on vähenenud prügi ladestamine regionaalprügilasse ning suurenenud on jäätmete utiliseerimine ja taaskasutamine. Elanike keskkonnateadlikkus on kõrge ja linnakeskkond on puhas. Keskkonnaküsimustega tegeleb spetsialist. Eesmärgid: 1. Eeskujulik ja kaasaegne jäätmemajandus 2. Puhas linnakeskkond 2.3. Tehnilised infrastruktuurid 2.3.1. Teed ja tänavad Arengueeldused • Üks peatänav, tänavavõrk ei vaja ümber planeerimist • Maarja ja Oja tänava planeering annab võimaluse kesklinna liikluskoormust hajutada • Tänavate võrk on piisav kommunikatsioonidele juurdepääsuks • Olemas on lepinguline hoolduse käidujuht tänavavalgustuses • Tänavavalgustuse arengusuunad ja etapiviisiline realiseerimiskava on olemas Probleemid • Tänavate piki- ja põikiprofiilid valed, tänavate pind vajunud • Kõvakatted amortiseerunud • Suhteliselt palju kruuskattega teid – ca 9 km • Sajuvee- ja drenaažisüsteemid puuduvad, olemasolevad ei tööta • Puudub kergliikluse planeeritud infrastruktuur (jalakäija, jalgrattur) • Olemasolevad tänavaalad planeerimata • Raudtee ülesõit ohtlik (Jaama-Savi, Jaama-Raudtee ristmikud) • Sillad amortiseerunud • Paljud tänavaalad kitsad • Puudub teehoiuregister • Tänavavalgustuse jaotuskeskused-kilbid asuvad eravalduses • Palju kahejuhtme süsteeme (lühised), 20 km valgustussüsteemist on 14 km amortiseerunud õhuliine • Vanad lambid põhjustavad suurema elektrienergia kulu • Puuduliku valgustusega kergliikluse rajad ja elamute piirkonnad Visioon Kõik linna põhi- ja jaotustänavad saavad kõvakatte. Kesk, Jaama, Käisi, Kase, Võru, Lao, Maarja ja Oja tänavaalad välja arendatud. Kõrvaltänavate planeerimine teostatud. Kergliikluse põhisuund s.o raudteejaamast kuni bussijaamani välja ehitatud. Koos tänavaalade väljaehitamisega loodud ja taastatud ka sademeveesüsteemid. Kõik põhi- ja jaotustänavad on valgustatud. Sillad on rekonstrueeritud. Eesmärgid: 1. Tänavaalade ja tänavavalgustuse parandamine 2. Turvalise liikluse tagamine Põlva linnas liikluskorralduse parandamise teel 2.3.2. Veevarustus ja kanalisatsioon Arengueeldused • Olemas arengustrateegia • Investeeringute vajadus teada Probleemid • Palju vee-ettevõtteid (Põlva linnas 5 ettevõtet) • Vee- ja kanalisatsioonivõrgud kinnistutel, hooldamine raskendatud, ÜVK arengukava raske täita • Osa piirkondi kanaliseerimata (Ähnioru elamutsoon, Raudteejaamaga külgnev elamutsoon, Hurda tänava piirkond) • Määratlemata reoveekogumisalad (EL nõue) • Suhe vee-ettevõtte ja KOV pole selge (vastutus) • Reoveepuhasti töötab alakoormusega, setteplatsid vajavad renoveerimist • Linnas vee tarbimine liiga väike (hind kõrge?) • Vee kvaliteeti on kulukas tagada • Tuletõrje veevarustuse väljaehitamine nõuab lisavahendeid Visioon Välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ÜVK-s ettenähtud mahus Eesmärgid: 1. Puhta joogivee tagamine ja reovee kanaliseerimine Põlva linna reoveekogumisalas 2.3.3. Elektrivarustus Arengueeldused • Linnakeskuse elektrivarustus viidud kaablisse • Olemas arengukava pikaajalisteks investeeringuteks • Koostöö haldaja ja Põlva linna vahel toimib Probleemid • Osaliselt võrgud amortiseerunud, eriti äärealadel (vanad puitpostidel õhuliinid) • Voolupinge kõikumised • Teiste võrguvaldajate arengukavade puudumine Visioon Rekonstrueeritav Põlva alajaam 2007 aastal võimaldab uusi liitumisi ja tagab kõigile klientidele pingestandardile vastava elektrivarustuse. Valdavalt üle mindud maa-alustele kaabelliinidele. Eesmärgid: 1. Elektrivarustuse ja -ohutuse parendamine 2.3.4. Soojavarustus Arengueeldused • Mõõdistused olemas • Optimeerimise kava olemas Probleemid • Küttepiirkonnad määratlemata • Organisatsioonilised küsimused ebarahuldavad • Osa trasse maa peal • Puudub drenaaž, olemasolevad ei tööta • Soojusettevõtte ressurss kogu mahus kasutamata • Puudub soojusettevõtte arengukava • CHP ei ole rakendatud Visioon Põlva linna küttepiirkonnas asuvad tarbijad on kindlustatud kütte ja aastaringse soojavee varustusega. Haldaja(te) ja Põlva linna vaheline koostöölepe toimib ja koostatud on pikaajaline investeerimiskava. Energiasäästuprogramm rakendunud linna hallatavates hoonetes. Eesmärgid: 1. Soojavarustuse tagamine, soojusettevõtete tegevuse ja võrgupiirkondade reglementeerimine 2.3.5. Gaasivarustus Arengueeldused • Gaasiga varustatus hea, ressurss olemas, hind konkurentsivõimeline • Osal korrusmajade elanikel huvi gaasiküttele üleminekuks Probleemid • Gaasitorustik kulgeb täpselt tänava sõidutee osa all (Nurme, Käisi), hooldus raskendatud Visioon Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, häireteta gaasivarustus. Eesmärgid: 1. Gaasivarustuse parendamine 2.3.6. Side Arengueeldused • Olemas optiline sidekaabel • Linna kattev ja tihe sidevõrgustik Probleemid • Vananenud sidevõrgustik • Puudub nägemus perspektiivseks teenuse tarbimiseks • Turu ostujõud on madal • Puudub konkurentide nägemus – SAT-TV, Internet, mobiil (ka ET-l pole kontseptsiooni Põlva suhtes) Visioon 100% digitaliseeritud sidevõrgustik. Igal perel Internetiühenduse võimalus, loodud täiendavaid Internetil põhinevaid teenuspunkte. Eesmärgid: 1. Sidekommunikatsiooni parendamine 2.4. Ettevõtlus ja turism 2.4.1. Ettevõtlus ja tööhõive Arengueeldused • Stabiilsus ettevõtluses, pole olnud suuremaid laastavaid pankrotte • Tipptegijate olemasolu • Tööjõud on haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga • Palgatase Eesti keskmisest pisut madalam • Peamised transpordiühendused rahuldavad • Linna tehniline infrastruktuur pidevalt paranenud, sotsiaalne infrastruktuur lubab ettevõtjal muretult oma põhitegevusele keskenduda • Kulueelised (palk, rent, teenused jms sisendid) Probleemid • Ettevõtluse areng aeglane – ettevõtjal strateegilise mõtlemise puudumine, killustumine ja kapseldumine, vähene perspektiivitunnetus, spetsiifilisi teadmisi ja oskusi napib • Tööjõu nappus – «valmis» spetsialisti pole turul, vajadus oskustööliste (töötahe + distsipliin + oskused) järele • Tööpuudus eriti noorte ja üldkesk- ja põhiharidusega inimeste seas • Ettevõtluse struktuuris suur teenindussektori osakaal (pole iseenesest halb), kui seetõttu sõltutakse peamiselt kohalikust (niigi nõrgast) turust • Vähe investeeringuid uusettevõtlusesse (eriti tootmine) • Vähe ettevõtlusideid • Ettevõtlusaktiivsus madal • Ettevõtja ei suuda planeerida tööjõuvajadust • Väikeettevõtluses käibed ja kasumid tagasihoidlikud (peamine strateegia on kulude kokkuhoiu strateegia) • Tootearenduse ja innovatsiooni vähesus (väikesed ei suuda investeerida ja arendada) • Spetsiifilise vajaliku infrastruktuuri küsimused (elektriga liitumine, EL nõuetekohane vesi) • Koolide kaader ei jõua Põlvamaale • Vabu hooneid pole saadaval Visioon Põlva linn on piirkonna funktsionaalne keskus, kus on hästiarenenud teenindussektor. Linna väike- ja keskettevõtlus kasutab ära Tartu potentsiaali tootearenduse ja teadussaavutuste rakendamisel. Ettevõtluse toetamiseks on rakendatud toetusmeetmed ja loodud inkubatsioonikeskus, mis varustab ettevõtjaid informatsiooni ja teenustega ning edendab koostööd uute tehnoloogiate juurutamisel, tootearendusel ja turustamisel. Ettevõtted teevad tihedat koostööd ümbruskonna koolidega, korraldatud on tööjõu täiendus- ja ümberõpe ettevõtetes ning loodud toetatud töökohti noortele, mis soodustab noorte Põlvasse jäämist. Sissetulekute tase on Eesti keskmine. Põlva elukeskkond ja kinnisvaraarendus on toonud linna elama uusi perekondi. Paranenud transpordiühendus võimaldab mugavat pendelrännet Põlva, Tartu, ja teiste lähialade vahel. Eesmärgid: 1. Ettevõtluskeskkonna arendamine ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamine 2. Ettevõtluse edendamine, koostöö ja infolevi parandamine 3. Ettevõtluse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmine 4. Tööjõu arendamine ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamine 5. Juurdepääsu parandamine töökohtadele ja teenustele, piirkonna kui töö- ja elupaiga konkurentsivõime tõstmine 2.4.2. Turism Arengueeldused • Palju olemasolevaid võimalusi (ujula, jõusaal, staadion, spordihoone, Intsikurmu, kultuurikeskus, järv ja rand, suusa- ja jooksurajad) • Linnakeskkond turvaline ja puhas, meeldiv atmosfäär • Põlva kui funktsionaalne keskus: majutus, toitlustus, kaubandus, teenindus, turismiinfopunkt • Lähiümbruse looduslikud atraktsioonid – Taevaskojad jms on tuntud kaubamärkideks Probleemid • Puudub turismiatraktsioon, esmane põhjus, miks Põlvasse tulla oma puhkust veetma, vaba aega sisustama. • Vähe võimalusi õhtuseks meelelahutuseks (diskoteek, pubi) • Suvisel kõrghooajal majutuskohtade nappus • Puudub Põlva suurüritus, festival, vabaõhuetendus, mis köidaks kaugemalt tulijat ning looks teistest konkureerivatest piirkondadest eristavat identiteeti • Osa turismiga seotud objekte korrast ära ja tooteks arendamata • Põlva imago turismikohana olematu, ühine turundustegevus puudub • Linna kodulehekülg väheatraktiivne, suhtekorraldus puudulik • Ei pakuta aktiivselt olemasolevaid võimalusi (sport, kultuur, konverentside-seminaride kohad) • Killustunud, väikesed tegijad, vähe koostööd • Linnakeskkond puhas ja turvaline, kuid tavaline • Turismitoote hooajalisus Visioon Põlva on eristuva identiteediga, tuntud ja tunnustatud aktiivse puhkuse sihtkoht ja teeninduskeskus, pakkudes mitmekesiseid ja atraktiivseid turismiteenuseid nii sise- kui ka lähimaadelt pärit turistidele. Väljaarendatud Intsikurmu seikluskeskus, aktiivse puhkuse, spordi- ja meelelahutusvõimalused, eriilmelised majutus- ja toitlustuskohad ning Põlva kaunis linnakeskkond ja lähiümbruse loodus meelitavad turiste Põlvasse puhkama aastaringselt. Turismi sihipärases tootearenduses ja turunduses tehakse aktiivset koostööd kõigil tasanditel. Eesmärgid: 1. Turismi infrastruktuuri arendamine, aktiivse puhkuse turismitoodete mitmekesistamine ja nende kvaliteedi tõstmine 2. Põlva kui turismi sihtkoha integreeritud turunduse arendamine 3. Turismialase koostöövõrgustiku käivitamine ja arendamine 4. Visuaalse atraktiivsuse tõstmine 5. Juurdepääsetavuse ja transpordikorralduse parendamine 2.5. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö 2.5.1. Haridus Arengueeldused • Suhteliselt turvaline õpikeskkond • Kodulähedane õppimisvõimalus • On olemas kvalifitseeritud õpetajate kaader • Edukalt töötavad pedagoogid, kes on huvitatud pidevast enesetäiendamisest • Eriastmetega koolide olemasolu (lasteaed-algkool, põhikool, gümnaasium jne) • Väike kool võimaldab isiksusekeskset õpetamist ja lapse arendamist • Piirkonnas on mitmeid erinevaid koolitüüpe, lastevanematel on valikuvõimalus • Lapsed saavad lasteaedades tugeva alushariduse • Õppetöö toimub hommikuti, ainult ühes vahetuses • Head ja mitmekesised sportimisvõimalused, tervisespordimaja olemasolu, propageeritakse tervislikke eluviise • Hea Alguse liikumise olemasolu • Koolides olemas õppe- ja kasvatustööks vajalikud tingimused Probleemid • Võimekad õpilased lahkuvad teistesse linnadesse • Puudub kutseõpe • Prognoositakse laste arvu vähenemist, ei osata peatada noorte perede äravoolu Põlvast • Pearahasüsteem vajaks täiustamist ja klassitäituvuse piirnorm vähendamist • Põlvas on puudunud ühtne hariduskontseptsioon • Koolidel ja lasteaedadel piiratud materiaalne baas • Koostöö ja süsteemi puudus erinevate valdkondade vahel (haridus, sots. töö, tervishoid, tööhõive jne) • Kahe Põlva gümnaasiumi eripära ning spetsiifika väljaarendamatus • Pedagoogiline kaader vananeb, vähene materiaalne motiveeritus • Mitte kõik õpetajaskonnast ei tee tööd missioonitundega • Õpilaste arv klassis liiga suur (piisav 20) Visioon Põlvas on arenguvõimelised alus- ja üldharidusasutused ning mitmekülgse huvihariduse saamise võimalused. Loodud on süsteemsed eeldused kutse-eelseks õppeks ja vabahariduseks ning õpikeskkond on turvaline kõigile. Põlva piirkond on arenenud hariduse, kultuuri- ja spordikeskuseks, kus tegutsetakse ühiselt eesmärkide nimel. Eesmärgid: 1. Ühtselt toimiva Põlva piirkonna haridusruumi loomine, selle tegevust juhtiva hariduskorralduse nõukogu moodustamine 2. Põlva piirkonnale vajaliku haridusvõrgu kujundamise jätkamine, sealhulgas üldhariduskoolide võrgustiku optimeerimine 3. Haridusasutuste haldamisküsimuste järkjärguline tsentraliseerimine 4. Haridusasutuste ühtse palgasüsteemi loomine 5. Haridusasutuste hoolekogude tegevuse aktiviseerimine ja tähtsustamine 6. Haridusobjektide renoveerimine vastavalt kehtivatele ehitus- ja tervisekaitse nõuetele 2.5.2. Kultuur Arengueeldused • On olemas tugevad tegijad/eestvedajad ja nende soov osaleda oma ideede elluviimiseks linna/maakonna kultuurielus • On olemas linna/maakonna inimesed, kelle jaoks ja kellega koos kultuurielu kavandada ja ellu viia • Põlva on väike linn – kõik tunnevad kõiki = tugev inimeste ja tegijate vaheline kontakt • On kaunis loodus (Intsikurmu, järv, park) ja hea geograafiline asend (suuremad linnad pole kaugel) • On pikaajalised traditsioonid (laulu- ja tantsupeod, seltsitegevus, linnapäevad, rahvusvaheline näitus «Järv» jms), ajalugu ja Põlvaga seotud ajaloolised isikud • Põlva linn on maakonnakeskus • On olemas toimivad kultuuriasutused, spordibaaside rohkus ja mitmekesisus ja korralikud hooned (kultuurikeskus, raamatukogu, muusika-, spordikooli, kirikud jne) • Kõigil kultuuriasutustel on olemas stabiilne eelarve • On palju võimalusi laste huvitegevuseks (spordi-, muusika-, kunstikool) • On alustatud kultuurivahetusega (sõpruslinnad ja – kollektiivid) • On olemas vabariiklikul tasemel saavutused – tuntus (rahvamuusika interpreteerimise festival, rahvusvaheline näitus «Järv», E Stuudio, Vaimuliku seltsi kammerkoor «Maarja») Probleemid • Ei jätku piisavalt häid/uusi tegijaid ega loomingulist mõtlemist, sest tegijaid ei väärtustata vajalikul määral • Vähe on esindatud teiste rahvaste kultuuripärand • Vähene osa Põlva linna inimestest on haaratud aktiivseks osalemiseks kultuurielus • Toimub järkjärguline elanikkonna vananemine = järelkasvu vähesus • Linn on väike ja paikneb suuremate linnade Tartu ja Võru vahel, tõmmates ära nii tegijaid kui osalejaid • Kultuurilise tegevuse korraldajate riskid on kõrged • Nö baasid/hooned on suured ja ebafunktsionaalsed ning osaliselt vananenud tehnilise baasiga – raske hallata • Koostöö kultuuri, spordi, hariduse ja turismi valdkondade ja kollektiivide vahel on ebapiisav ja süsteemitu • Kultuuri- ja spordivahetus sõpruslinnadega ei toimi • Ei osata /ei jõua end piisavalt reklaamida, ei teadvustata ja kasutata piisavalt efektiivselt olemasolevaid tasuta elektroonilisi reklaamivõimalusi • Nõrk mainekujundus • Kohalik leht kajastab kultuuri nõrgalt ja süsteemitult • Looduslikke, kultuuri- ja spordivõimalusi kasutatakse vähe turismiobjektina (suviti on linn tühi) Visioon Põlva on kujunenud Kagu-Eesti kultuuripealinnaks, kus pakutakse mitmekesiseid isetegemise ja kultuurist osasaamise võimalusi. Põlvalased osalevad aktiivselt ühistegevustes, osalemine kultuuris on laienenud rakendades otstarbekalt olemasolevaid kultuuriasutusi, -seltse ja organisatsioone ning vajadusel luues juurde uusi. Inimesed väärtustavad oma kodukoha kultuurilist eripära, rahvakultuuri ja traditsioone ning tunnevad pärimuskultuurilist aluspõhja. Säilinud ja arenenud on kultuuriline mitmekesisus. Spordi, hariduse (sh vabahariduse) ja kultuuri valdkondade vahel tehakse tihedat koostööd pakkudes mitmekesiseid vaba-aja veetmise võimalusi (täienduskoolitus, harrastusteater, kino, muuseum, kultuurikeskus, huvikoolid, muusikakool, avatud noortekeskus, kunstigalerii, raamatukogu, spordikompleks, ujula, tervisespordi ja klubilise tegevuse võimalused) nii elanikele kui ka turistidele. Linna elanikud ja külalised on kursis linnas toimuva kultuurielu võimalustega. Kasutatakse erinevaid infokanaleid ja antakse välja ürituste kalendrit. Toimub elav suhtlemine teiste kultuuriasutustega ning kultuurivahetus teiste piirkondade ja riikidega. Põlvas on välja kujunenud aasta suursündmus(ed) (üleriigiline/rahvusvaheline teatri-, kunsti-, folkloori-, muusika-, tantsu- vms. festival või sündmus), mis loob mainet ja tuntust. Eesmärgid: 1. Kultuurikorralduse parandamine 2. Kvaliteetsete ja mitmekesiste kultuurisündmuste loomine ning pakkumine 3. Kultuurilise isetegevuse võimaluste ja kvaliteedi tõstmine 4. Kultuurialase koostöö süvendamine ja laiendamine valdkondade vahel 5. Turundustegevuse arendamine 6. Kultuuriasutuste kaasajastamine ja funktsionaalsuse tõstmine 2.5.3. Sport Arengueeldused • Olemas head spordibaasid • Pikka aega harrastatud spordialade head sportlikud tulemused ja tuntus • Kvalifitseeritud kaadri olemasolu spordikoolis • Paljude erinevate spordialade olemasolu • Soodne geograafiline asend teatud alade harrastamiseks • Spordikooli olemasolu • Spordiklubide rohkus Probleemid • Sporditreenerite tasustamine ebapiisav võrreldes õpetajatega • Osa spordibaaside madal kvaliteet, mitmed ei vasta treeningnõuetele ja vajavad renoveerimist • Keskkooliealiste noorte vähene hõivatus sporditegevusega • Klubides viljeletavatel spordialadel muudest valdadest osavõtjad ei maksa baaside kasutusmaksu • Omavalitsuse seisukohalt spordialade rahastamissüsteemi puudumine • Kooli kehalise kasvatuse suhteliselt nõrk tase • Rahaliste vahendite nappus mitmete spordiürituste jaoks ja inventari ostmiseks • Kommunikatsiooni ja koostöö puudumine eri valdkondade vahel (sport-kultuur-haridus) Visioon Põlva linnas on mitmekesised ja kvaliteetsed spordi harrastamise võimalused. Üle on mindud klubilisele tegevusele. Inimesed väärtustavad tervislikke eluviise ja osalevad aktiivselt spordi- tegevustes. Koostööd tehakse teiste valdkondadega, integreerides tervisespordi kultuuri, hariduse ja turismi valdkondadesse Eesmärgid: 1. Linna ühtse spordikorralduse parandamine, klubilisele tegevusele ülemineku ettevalmistamine 2. Kehalise kasvatuse ja spordi väärtustamine koolis 3. Tervisespordi edendamine ja materiaal-tehnilise baasi tugevdamine 2.5.4. Noorsootöö Arengueeldused • Olemas mitmekesine haridusasutuste võrk • Võimalused kultuuri- ja sporditegevusteks • Tegutseb Avatud Noortekeskus • Olemas noorte meditsiinilise nõustamise kabinet, kutsenõuandla jms organisatsioonid • Aktiivsed MTÜ-d (Lastekaitseühing, Õpilasmalev, Mässer jt) • Olemas tugevad noorteliidrid Probleemid • Noortetöö tegijad on killustunud, omavaheline koostöö nõrk • Puudub süsteemne arendustegevus ja koordineerimine • Noori ei kaasata otsustusprotsessidesse • Vähe alternatiivseid tegevusvõimalusi • Mitmed organisatsioonid ja tegevused põhinevad projektidel, mis ei ole stabiilne ja jätkusuutlik • Noorte väljaränne, pärast mujal õppimist ei pöörduta enam tagasi • Noorte riskirühmad (sotsiaalsed probleemid, õpiraskused, töötud noored jms) • Narkomaania ja alkoholismi leviku oht noorte hulgas Visioon Põlva on nooruslik linn, mis pakub eneseteostamise ja vaba aja veetmise võimalusi ning arendab ja rakendab järjepidevalt noorte potentsiaali. Noorte kaasamine ja nende huvidega arvestamine toob haritud noored Põlvasse tagasi. Eesmärgid: 1. Noorte kaasamine arenguprotsessidesse, nende võimete ja oskuste arendamine ja ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks 2. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne 2.6.1. Tervishoid Terviseedendus Arengueeldused • Maakonnakeskuseks olemise eelis – maavalitsuse spetsialisti poolt ettevõetu jõuab linnakodanikuni • Initsiatiivikad MTÜ-d • Spordiklubide, Punase Risti Seltsi tõhus toetus organiseerimisel • Linna haridus- ja lasteasutused ning haigla on vabariigi tervist edendava võrgustiku liikmed • Suhteliselt heas seisus tervisespordirajatised Probleemid • Inimressurss asub linnast väljas • Projektipõhine tegevus ebapiisav, ei ole jätkusuutlik • Puudub nägemus linnaelanike terviseedendusest, tegevuskava ja koordinaator Üldarstiabi Arengueeldused • Toimiv perearstindus • Pigem rahulolu abi kättesaadavuse ja kvaliteediga • Koostöö maakonna tasandil • Koostöö teiste arstiabi etappidega, sidusaladega Probleemid • LV vähene huvitatus ja perearstide materiaalse toetuse puudumine • Erivajadustega inimestele pole tagatud juurdepääs • Klientidel vähene perearstide valimise võimalus nimistute täisolemise tõttu • Koopereerumine vähene perearstide vahel – abi võimaldamine väljaspool praksise lahtiolekuaegu, abi osutamine nädalavahetustel • Perearsti ülekoormatus lisakohustustega • Ei jää aega ennetustegevuseks • Abistava personali vähesus (õed) • Vähene koostöö sotsiaalvaldkonnaga (klienditöö) Eriarstiabi Arengueeldused • Üldhaigla olemasolu piisava struktuuriga • Vajaliku kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide olemasolu • Linna huvitatus haigla olemasolust ja käekäigust • Hoone ja tehnilise varustatuse rahuldav seisukord • Piisav koostöö üld-, eraarstide ja kõrgema etapiga • Taastusravi väljaarendamine • Teenusliikide lisandumine- (vähihaigete toetusravi, noortekabinet, tervisetuba jne) Probleemid • Pidev ja lakkamatu olelusvõitlus haigla staatuse säilitamise nimel • Teiste OV-te huvi ja toetuse puudumine • Haigekassa ebaobjektiivne surve • Teatud erialaspetsialistide vähesus: psühholoog, sotsiaaltöötaja, lastepsühhiaater, kardioloog jne) • Erispetsialistide vähene motivatsioon tööle tulla • Kiirabi üleminek Tartu alluvusse • Kiirabiteenuse kvaliteedi halvenemine • Kiirabipersonali enda rahulolematus • Haigla rahulolematus (kiirabi klientidele kulunud ressurss, edasi suunamine) • Hambaravi tasuliseks muutumine • Koolitervishoiu ebapiisav rahastatus (riiklikult) Hooldusravi Arengueeldused • Haiglas selleks ette nähtud voodikohad • Pädev personal • Võimalus kohe aktiivseks raviks • Vajadusel konsultatsioonid eriarstidega • Arenev koostöö perearstidega Probleemid • Ebapiisav rahastamine haigekassa poolt • Vähene väärtustatus võrreldes aktiivraviga • Koostöö vähesus linna sotsiaalsfääriga Rehabilitatsioon Arengueeldused • Litsentsitud rehabilitatsiooni asutuse olemasolu • Teenuse kättesaadavus (lähedus kliendile) • Teenuse pakkumine nii lastele kui täiskasvanutele • Rehabilitatsiooni kui elukvaliteedi parandamisevahendi teadvustamine • Meditsiinilise rehabilitatsiooni kättesaamise võimalus kohapeal • Psühhosotsiaalne ja hariduslik rehabilitatsioon • Roosi Kool kui varase haridusliku rehehabilitatsiooni edendaja linnas ja maakonnas • Teenuste paljusus • Toimiv meeskonnatöö • Koostöö mujal asuvate rehabilitatsiooni asutustega • Abivahendite kättesaadavus paranenud • Isikliku abistaja teenus linnalt füüsilise puudega normaalse intellektiga lastele Probleemid • Ebapiisav rahastamine riigi poolt • Kutsealase rehabilitatsiooni puudumine • Rehabilitatsiooni läbinud inimeste vähesed võimalused tööturul (toetatud töökohtade puudumine) • Puudub tugiisikuteenus • Isikliku abistaja teenuse puudumine täiskasvanute osas • Vähene koostöö linna sotsiaal teenistusega • Eri rehabilitatsiooni liikide koordineerimatus riigi tasandil Visioon Põlva on tervislike linnade võrgustiku liige. Linnas on tagatud puhas elukeskkond, mitmekesised tervisespordirajatised ja kvaliteetsed ning kättesaadavad meditsiiniteenused. Inimeste tõusnud teadlikkus on parandanud tervisekäitumist ja harjumusi ning tõstnud seeläbi elukvaliteeti. Eesmärgid: 1. Tagada elanike hea tervis terviseedenduse, elanike teadvustatud tervisekäitumise ja kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu 2.6.2. Sotsiaalhoolekanne Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekanne Arengueeldused • Riiklike toetuste ja teenuste kättesaadavus • Sotsiaalregister • Sotsiaaltöötajate praktilise töö piisav kogemus • Täiendavad linnapoolsed toetused ja teenused abivajajatele • Hea ülevaade mittetoimetulevast kontingendist • Suurem sotsiaalne kontroll kui suurlinnades • Olemasolevad sotsiaalkorterid Probleemid • Puudub täiesti erasektori ja kiriku osalus • Vähesed võimalused tööturul – vähe töökohti • Töötute madal kvalifikatsioon, haridustase, distsipliin • Palju madalapalgalisi, töölepinguta «mustalt» töötamist • Raske tuvastada esitatud andmete tõesust – klientidel õpitud abitus • Laialdane alkoholism • Puudulikud SH riiklikult kehtestatud teenusstandardid • Puudub võimalus andmebaaside ristkasutuseks • Inimressurssi ei jätku ennetavaks tööks • Abivajajate teavitamine abivõimalustest, sotsiaalvaldkonnas toimuvast (valdkond pole esindatud linna veebileheküljel) • Ametnike (täiendus)koolitus kallis ja kauge • Üldine vaimse tervise halvenemine Visioon Põlvas on loodud võimalused tööealiste inimeste tööhõiveks ja iseseisvaks toimetulekuks. Eesmärgid: 1. Tööturul madalama konkurentsivõimega inimeste jõustamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine 2. Sotsiaalvaldkonna juhtimine ja arendamine kaasaegsel ja professionaalsel tasemel Eakate hoolekanne Arengueeldused • Populaarse ja jõudsalt areneva Päevakeskuse olemasolu, head suhtlemise ja vaba aja veetmise võimalused selle baasil • Päevakeskuses pakutavad teenused • Eakate organisatsioonide innukas tegevus • Värske uurimus üksikvanurite olukorrast • Palgaliste töötajate ja vabatahtlike koostöö- ja arenguvalmidus • Tasuta linnatransport • Üksikvanuritele suunatud koduteenused • Haiglaravi ja visiiditasu doteerimine linna poolt • Ravimi-, abivahendite toetus linnalt Probleemid • Puudub oma vanurite hooldekodu • Institutsionaalse hoolduse kaugus elukohast • Puudub mehhanism taskukohaseks eluasemevahetuseks • Info ei jõua kõigi abivajajateni • Tasulisi teenuseid veel liiga vähe • Vabatahtlike tugistruktuurid välja arenemata • Linn ei doteeri tervist toetavaid tasulisi teenuseid (ujumine, võimlemine) • Puudub koduõendus • Omastehooldajate üksijäetus • Hooldustöötajate vähesus • Päevakeskuse pind kitsaks jäänud Visioon Põlva linn väärtustab eakaid inimesi ja toetab igakülgselt nende osalust ühiskonna elus. Toimetulekuraskustega eakatele on kõrvalabi ja teenustega tagatud maksimaalne iseseisvus ja väärikus. Eesmärgid: 1. Edendada eakate elukvaliteeti väärika kohtlemise ja ühiskonnaelus osalemise soodustamisega Laste, noorte ja perede hoolekanne Arengueeldused • Koostöö LV ametnike ja MTÜ-de vahel • Lastele ja peredele tuge pakkuvad MTÜd: Lastekaitse Ühing, Lasterikaste Perede Ühing, Punane Rist jt • Vabatahtliku töö tegijate arvu kasv • Võrgustikutöö edenemine tervishoiu-, lastepäevahoiu- ja psühholoogilise nõustamise suunal • Lasteaiad/koolid kuuluvad tervistedendavate asutuste vabariiklikku võrgustikku • Avatud Noortekeskus kui vähekindlustatud perede laste tugistruktuur • Noorte nõustamiskabinet (med) • Noorte kutsenõustamiskabinet • Lastele ja peredele suunatud uute toetusliikide lisandumine linna SH eelarvest • Tasuta linnaliinitransport nelja- ja enamalapselistele peredele, eestkosteperedele • Kuukaardisoodustus linna üldhariduskoolide õpilastele Probleemid • Üldine vaimse tervise halvenemine • Laste ja noorte ennasthävitav käitumine • Spetsialistide vähesus või puudumine (lastepsühhiaater, psühholoogid, kooli sotsiaaltöötajad, perenõustajad, psühhoterapeut) • Kriisiabi pole operatiivne • Spetsialistide vähesuse tõttu pole võimalik teha meeskonnatööd • Liiga palju olulisi asju üksnes MTÜ-de õlul • Koostöö meditsiini-, haridus-, sotsiaalsfääri vahel; • Koostöö õiguskaitseorganitega • «Rasketele» peredele ligipääsetavus, sekkumisvõimalused seadustamata • Multiprobleemsete perede abistamise pikaajalisus • Perenõustamise kallidus, ei jätku rahalist ressurssi ostmaks teenust näiteks Tartu spets. • Riigi poolt määratlemata vastutus ja ülesanded laste hoolekandes (riik-omavalitsus-vanemad) • Sidusalade funktsioonide ja vastutuse määratlematus • Õpetajakesksus koolis • Õpetajate täienduskoolituses vähe kursusi laste ja perede psühholoogiliseks nõustamiseks, millest probleeme ära tunda • Noorte eneste vähene algatusvõime • Ettevõtjate/tootjate vähene huvitatus laste töökasvatusest • Erivajadustega noortele vähe arenguvõimalusi (kutseõpe, tööhõive, toimetulek) • Eemalasuvate linnaosade lastel vähe mänguväljakuid ja muid rajatisi • Üksikvanemate toetusstruktuuri puudumine • Turvatoa puudumine lastele/emadele • Perekeskuse puudumine • Laste järelevalvetus ja vanematepoolne hooletusse jätmine (vanemlike oskuste puudumine) Visioon Põlva tagab oma arengusuutlikkuse laste ja pere väärtustamisega. Igale lapsele on parimal võimalikul viisil tagatud täisväärtuslik, vaimselt ja füüsiliselt terve lapsepõlv. Eesmärgid: 1. Laste ja pere väärtustamisega aidata kaasa linna kestmisele ja arengule Erivajadustega inimeste hoolekanne Arengueeldused • Tugev ja arenev 12 allorganisatsiooni ning eriharidusega kaadriga Puuetega Inimeste Koda • Rehabilitatsiooniasutuse olemasolu tõttu võimalus saada teenust elukohas nii lastel kui täiskasvanutel • Tasuta linnaliinitransport raske puudega isikutele • Ravimi- ja invaabitoetused linna SH eelarvest • Koja, MV invaspetsialisti ja linna sotsiaaltöötajate koostöö • Roosi Kool – varase haridusliku reh. arendaja, teenuse osutamine ka linnast väljapoole (kogu mk.) • Füüsilise puudega laste isikliku abistaja teenuse kehtestamine Probleemid • Puudulik ettevalmistus eluga toimetulekuks (eneseteenindamine, kutseõpe) • Vähesed võimalused tööturul • Rehabilitatsiooniraha ebapiisavus • Seoses puudega lapsele makstava riikliku sotsiaaltoetusega on oluliselt vähenenud või kadunud varem riigieelarvest makstud toetused lapsele ja tema perele (sanatooriumituusikud, taastusraviraha, liikluskindlustussoodustus, transporditoetus, toetus puudega lapse saatjale ühistranspordis) • Invaabivahendite, proteeside, ravimite kallidus • Eelneva tõttu suur koormus OV-le, tagamaks sihtgrupile võrdsed võimalused • Puudega inimeste toetusvõrgustik alles loomise algstaadiumis • Puudega inimese pereliikmete ülekoormus • Juurdepääs perearstikeskusele ja ühiskondlikele hoonetele • Puudub isikliku abistaja teenus täiskasvanud puudega inimesele • Ühistransport pole kohandatud puuetega inimestele • Tavakooli õpetajatel puudub piisav ettevalmistus erivajadusega lapse õpetamiseks tavakoolis Visioon Põlva linnas on puuetega inimestele tagatud võrdsed võimalused elamiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Eesmärgid: 1. Parandada puuetega inimeste võrdseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks 2.7. Turvalisus Arengueeldused Põlva linnas asub politseiprefektuur, linna teenindab 2 konstaablit Päästeteenistuse komando asub linnas, tagatud operatiivsus Kiirabiteenused kohapeal Suhteliselt turvaline keskkond, kuritegevus väiksem Eesti keskmisest Korraldatud rannavalve, võimalus saada täiendavalt teisi turvateenuseid erasektorist Probleemid Varavastaste kuritegude rohkus Alkoholijoobes toimepandud rikkumised Narkootiliste ainete kasutamise levimise oht Laste ja noorte järelevalvetus Puudulikud vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused Jaama ja Ehitajate-Lina piirkonnas Tuletõrje veevõtukohtade nappus Kodanike teadlikkus võimalikest ohuolukordadest väike Kodanike teadlikkus ohuolukordades käitumisel väike Visioon Põlva linnas on turvaline elukeskkond. Inimesed on teadlikud ja oskavad ohuolukordades käituda ning teevad omavahelist koostööd turvalisuse parandamiseks. Kuritegevuse ennetamiseks on parendatud linnakeskkonna kvaliteeti ning loodud tingimused alkoholismi- ja narkootiliste ainete tarbimise vähendamiseks ennetustöö kaudu ning alternatiivtegevuste edendamine. Kvalifitseeritud politsei- ja päästeametnikud, kiirabi ja turvateenuste osutajad lahendavad operatiivselt kriisisituatsioone. Eesmärgid: 1. Turvalisuse edendamine ennetustöö ja korrakaitse kaudu 2.8. Valitsemine Arengueeldused • Kompetentne meeskond • Allasutuste tugevad juhid ja spetsialistid • Materiaal-tehniline baas olemas • Juurdepääs informatsioonile, koolitustele jms. hea • Toimivad koostöösidemed vallavalitsuse jt. partneritega • Üldine seadusandlik raamistik teada • Maksulaekumine hea Probleemid • Osa valdkondi spetsialistidega katmata (arhitekt-planeerija, keskkonna-ehitusjärelevalve, sotsiaal-tervishoid, infotehnoloogia), ülesanded jaotatud või ostetakse sisse • KOV ülesanded ja funktsioonid on paisunud, kuid nende täitmiseks vahendeid pole riik piisavalt eraldanud • Linna ja valla ühiseid probleeme pole alati võimalik koos lahendada ja see pidurdab pikaajalisi otsuseid või toob kaasa ebaefektiivset dubleerimist • Mahajäänud infotehnoloogia (server, arvuti, programmid, seadmed) • Pole munitsipaaleluruume spetsialistidele • www-leht vananenud Visioon Põlva linn on piirkonna funktsionaalne keskus, kus pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid. Põlva linna ja valla ühinemine on parandanud kogu piirkonna tasakaalustatud arengut. Erinevad töövaldkonnad on kaetud tugevate koolitatud spetsialistidega, seeläbi on paranenud avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning tõusnud juhtimise efektiivsus. Elanike teenindamisel ja teavitamisel kasutatakse kaasaegseid Interneti lahendusi. Osaletakse aktiivselt maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Eesmärgid: 1. Haldussuutlikkuse tõstmine 2. Põlva linna ja valla ühinemine 3. TEGEVUSKAVA 3.1. Linnakujundus ja heakord 3.1.1. Eesmärk: Planeeringute ellurakendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linna objektide planeeringujärgne väljaehitamine Maarja ja Oja tn Kase tn pikendus Saar, rand ja järve ümbrus Park Intsikurmu Gümnaasiumi staadion 2008 2005 2004 2006 2010 2004 3 milj 2 milj 1 milj 1,5–2 milj 1 milj 1,5 milj Põlva LV, fondid LV ja tema allasutused Infrastruktuuri paranemine, elukeskkonna paranemine Seotud turismi ja ettevõtlusega Eraomanikele nende kohustuste meeldetuletamine, planeeringute järelevalve pidev – Põlva LV Põlva LV Üldise linnapildi paranemine Planeeringute avalikustamine, kättesaadavus internetis (Põlva linna koduleheküljel) 2005, pidev – Põlva LV Põlva LV Vajalik info on kodanikele kergelt kättesaadav Seotud valitsemisega 3.1.2. Eesmärk: Reservmaade kasutuselevõtmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linna olulistes piirkondades kasutamata ja omanikuta maadele detailplaneeringute tellimine 2004–2008 100 000 krooni aastas Põlva LV fondid Põlva LV Annab kindluse maaostjale, investeerijale Kattub ettevõtlusega Pakkuda ka planeerimata maid, kuhu omanik hiljem ise teeb planeeringu (koostöö kinnisvarafirmadega) pidev – Põlva LV, erasektor Põlva LV, Põlva MV Omanik hooldab oma krunti, linn areneb Seotud ettevõtlusega 3.1.3. Eesmärk: Linnakeskuse väljaarendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Keskosa terviklik lahendamine projekti tasemel, ala haarab Kesk tänavat alates Võru tn ristmikust kuni turuni 2004 50 000 krooni Põlva LV Põlva LV Alus detailsemate tööjooniste koostamiseks Seotud turismiga Linnakeskuse roheliste alade korrastamine pidev ? Põlva LV Põlva LV Paranenud heakord, looduslähedane linnakeskkond Olemasoleva pargi rekonstrueerimine 2006 1,5–2 milj Põlva LV fondid Põlva LV Ühe olulise objekti (ka linnaväljaku) valmimine linna keskuses Seotud turismiga Linnakeskuse terviklik väljaehitamine (kõnniteed, jalgrattateed, haljastus, sissesõiduteed, väikevormid, valgustus jms) 2008 1 000 000 krooni Põlva LV, erasektor fondid Põlva LV, erasektor Linnakeskus on valmis, on korrastatud ala, kus saab ülelinnalisi üritusi läbi viia Linnakeskus on visiitkaart linnakülalistele Seotud turismiga 3.1.4. Eesmärk: Linna üldise haljastuse arendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linna haljastuse ja raiete kontseptsiooni koostamine. Määratletakse üldised haljastuspõhimõtted (ka piirkondade lõikes). Alleed, pargid, eesaiad, hekid jms, äriettevõtete, lasteasutuste jt linna mõjutavate kruntide haljastus 2005 100 000 krooni Põlva LV fondid Põlva LV On olemas alus konkreetsete projektide koostamiseks ja teostamiseks Haljastuskontseptsiooni eluviimine, üldine haljastuse uuendamine ja täiendamine (sh puud) 2005–2008 100 000 krooni aastas Põlva LV Põlva LV, ettevõtted, kinnistute omanikud Looduslähedane, atraktiivne, heakorrastatud linnakeskkond Teavitamine pidev 10 000 krooni aastas Põlva LV fondid Põlva LV Teadlik kodanik, kes tegutseb linnas kehtestatud reeglite alusel ja teavitab kohalikku omavalitsust planeeritavast tegevusest 3.1.5. Eesmärk: Ühtse linnakujunduse väljatöötamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linna kujunduse kontseptsiooni tellimine (teemaplaneeringuna) 2005 200 000 krooni Põlva LV fondid Põlva LV Alus edaspidiseks tegevuseks, konkreetsete projektide teostamiseks Linnakujunduse rakendamine (viidad, väikevormid, ootekojad, jms) 2006–2008 ? Põlva LV Põlva LV Visuaalselt atraktiivne linn 3.1.6. Eesmärk: Linna heakorraeeskirja täitmise stimuleerimine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Heakorraeeskirja viimine iga kodanikuni pidev 20 000 krooni aastas Põlva LV Põlva LV Linnakodanikud on teadlikud, käituvad heakorda väärtustavalt Kasutada õpilasmalevat brošüüride, voldikute kättetoimetamisel linnavalitsuses võiks olla stend, laud vms, kus kodanik saab tutvuda linnas kehtivate eeskirjadega Heakorrakampaaniate organiseerimine ja läbiviimine («Heakorrastatud kodu 200X» või «Veretu jaht») 2004–2008 10 000 krooni aastas Põlva LV Põlva LV Premeerimine, kiitus innustab veel rohkem heakorrastama, korratute kruntide omanikele ei meeldiks nende fotode avalikustamine ja püüaksid ka vähemalt keskmisel tasemele oma krundi heakorra viia Heakorraeeskirja täitmise kontroll (meeldetuletuskirjade saatmine, telefoni teel teavitamine, ka trahvi rakendamine) pidev – Põlva LV Põlva LV Heakorraeeskirja täidetakse 3.1.7. Eesmärk: Linnakujunduse ja ehituse mehhanismi selgitamine ja järelevalve Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linnakodanike ja asutuste teavitamine (mida tohib, kus ja kuidas tohib, abistav suunamine, ennetav tegevus) 2004–2008 pidev 100 000 krooni Põlva LV Põlva LV Inimeste teadlikkuse kasv antud teemal Tugeva järelevalve loomine 2004 ? Põlva LV Põlva LV Kujundused lahendatakse erialaspetsialistide koostatud projektide ja planeeringute või kooskõlastatult linnavalitsuse vastava spetsialistiga 3.2. Keskkond 3.2.1. Eesmärk: Eeskujulik ja kaasaegne jäätmemajandus Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Jäätmekava koostamine 2004 80 000 krooni Põlva LV Põlva VV KIK Põlva LV Põlva VV On olemas dokument, mille alusel arendada jäätmemajandust Põlva piirkonnas Linn ja vald on otsustanud koostada ühise jäätmekava Jäätmekava elluviimine 2004–2008 ? LV, fondid, erasektor Põlva LV Eeskujulik ja kaasaegne jäätmemajandus Tegevused, tähtajad, eeldatavad maksumused, finantseerimisallikad jne täpsustatakse arengukava lisana koostatavas jäätmekavas Kalmistu- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi rajamine 2004 500 000 krooni Põlva LV, KIK Põlva LV Võimaldab vähendada prügila koormust ja taaskasutada olulise osa linnas tekkivatest jäätmetest Valminud on eelprojekt, mis on esitatud koos finantseerimistaotlusega KIKile Lahuskogumise pilootprojektid 2004–2008 200 000 krooni Põlva LV, KIK Põlva LV, Keskkonnateenistus Linna on rakendatud jäätmete sorteeritud kogumise näidisprojektid, mis on linnakodanikele eeskujuks Näiteks koolid, korteriühistud, kultuurikeskus Reoveesette nõuetekohane käitlemine 2004–2006 4 milj AS Põlva Reoveepuhasti (Põlva LV; AS Põlva Piim) KIK, fondid, välisabi AS Põlva Reoveepuhasti Rekonstrueeritud on setteväljakud, reoveesete on töödeldud aeroobsel või anaeroobsel teel ning seda saab kasutada väetisena põllumajanduses Adiste prügila sulgemine 2009 2–3 milj Riik, Põlva LV, prügila sulgemiseks kogutavad sihtotstarbelised vahendid Põlva LV, Keskkonnateenistus, prügila käitaja Suletakse keskkonnanõuetele mittevastav väikeprügila Prügila suletakse pärast Kagu-Eesti regionaalprügila valmimist, kuid mitte hiljem kui 2009 3.2.2. Eesmärk: Puhas linnakeskkond Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Prügihunnikute koristamine (igasugused nurgatagused), ülelinnalised heakorraüritused, töötute kasutamine, õpilaste kasutamine, õpilasmalev 2004–2008 pidev 20 000 krooni aastas Põlva LV talgud Põlva LV Linn puhas Linna rohkem üldkasutatavaid prügikaste (järve äär, Jaama tn äärne kõnnitee, Lina-Kooli tn, turg 2004–2005 20 000 krooni aastas Põlva LV fondid Põlva LV Visataks ehk vähem prügi maha, linn puhtam Igal jäätmevaldajal peab olema jäätmekonteiner(id) ja jäätmete käitlusleping 2005 – jäätmevaldajad Põlva LV prügiveofirmad Jäätmed liiguvad linna poolt soovitud suunas, tekib ülevaade linnas tekkivatest jäätmekogustest Jäätmemaksu kehtestamine ? ? ? Vabariigi Valitsus, Põlva LV Jäätmetekitajatele kehtestatakse jäätmemaks, mis annab võimaluse rahastada jäätmemajanduse edendamist linnas (jäätmejaamade rajamist ja ülevalpidamist, ohtlike jäätmete kogumist) Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine (veebileht, teabepäevad, prügikalender jt bukletid) pidev 20 000 krooni aastas Põlva LV Keskkonnateenistus Põlva LV Keskkonnateenistus Keskkonnaministeerium Teadlik inimene ei risusta oma krunti, oma linna Võib koostada ühiseid buklette eriteemade kohta 3.3. Tehnilised infrastruktuurid 3.3.1. Eesmärk: Tänavaalade ja tänavavalgustuse parandamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Teedehoiuregistri koostamine 2004 45 000 krooni LV LV Olemas täielik ülevaade tänavatest Kergliikluse teede planeerimine ja väljaehitamine 2004–2008 2004, plan. 50 000 krooni 2004–2008, ehitamine – 500 000 kr aastas LV, fondid LV Tervislike eluviiside propageerimine, inimeste liiklemise hõlbustamine Seotud tänavaala väljaehitamisega Kattub ettevõtlusega 6,1 km kruuskattega tänavate kõvakattega katmine 2004–2008 Kokku 3,02 milj kr; 604 600 krooni aastas LV, VV LV Kõik tänavad tolmuvabad Seotud turismi, ettevõtluse ja terviseedenduse, heakorraga Tänavate sõidutee kõvakatete rekonstrueerimine, 22,5 km 2004–2008 Kokku 20,25 milj kr Vajadus 500 000 krooni aastas LV, VV, fondid LV Turvaline liiklus, ettevõtluse areng Seotud teiste infrastruktuuriobjektide ehitamisega Kattub ettevõtlusega Tänavate ehitamine ja renoveerimine: Vabriku 807 m, Võru 870 m, Kesk 900 m (Võru–Roosi), Maarja–Oja 400 m, Kase 450 m Sildade renoveerimine: Kesk–Jaama tn sild 2004–2008 Kokku 3,43 km (ca 3,0 milj kr/km) Kokku 10,29 milj kr, s.o 2,06 milj kr aastas LV, VV, fondid LV Elanike heaolu, uued ettevõtted, kesklinn korda Kattub ettevõtlusega Sajuvee- ja drenaažisüsteemide väljaehitamine 2004–2008 Kokku 7,0 milj kr Vajadus 500 000 krooni aastas LV, fondid LV Pikaealised garantiid ehitistele Seotud teiste infrastruktuuriobjektide ehitamisega Ringtee kergliikluse planeeringu lähteülesande koostamine ja Maanteeametilt nõusoleku saavutamine töösse võtmiseks 2004 – LV, Põlva vald LV, PV Infrastruktuurikoridor loodud, turvaline logistika Tänavavalgustuse rekonstrueerimine (ca 75% amortiseerunud) ja uue ehitamine (ca 15% valgustamata tänavaid) 2004–2008 Kokku 100 uut valgus- punkti/1,6 milj kr Vajadus 320 000 krooni aastas LV LV Turvaline elukeskkond 3.3.2. Eesmärk: Turvalise liikluse tagamine Põlva linnas liikluskorralduse parandamise kaudu Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Koostada kontseptsioon põhisuunitlusega ristmike, põhitänavate ning jaotustänavate lõikes, teha tööde eelarve 2004 80 000 krooni LV, Soome abi, fondid LV Olemas suunised liikluskorralduse parandamiseks Koostöö linnaelanikega, Põlva vallaga Liiklusmärkide ja tähistuste, liikluse pehmendajate paigaldamine, olemasolevate rekonstrueerimine 2004–2008 50 000 krooni/aastas LV, VV LV Turvaline liiklemine, lihtne orienteerumine, ohutu elanikele 3.3.3. Eesmärk: Puhta joogivee tagamine ja reovee kanaliseerimine Põlva linna reoveekogumisalas Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Põlva linna ÜVK arengukava muutmine, täiendamine; üldplaneeringu täiendamine – reoveekogumisalade määratlus; tasuvusuuringud 2004 75 000 krooni LV, veeettevõtted LV Arengustrateegia aastani 2012 olemas, koostöösuunad Põlva vallaga paigas Põlva linna veeprogrammi II etapp 2004–2008 50 milj krooni EL, LV, VV, fondid, veeettevõtted LV, veeettevõtted EL ja Eesti nõuetele vastav varustatus Seotud ettevõtlusega Veeettevõtete määramine koos õigusregulatsiooni väljatöötamisega 2004 35 000 krooni LV LV Haldusala korralikult seadustatud ja arenguliselt toimiv 3.3.4. Eesmärk: Elektrivarustuse ja -ohutuse parendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Põlva Keskalajaama rekonstrueerimine 2007 ? AS Eesti Energia AS Eesti Energia Põlva linna tarbijate võimsusvajadus tagatud Seotud ettevõtlusega Vanade puitpostidel õhuliinide likvideerimine ja maakaablite ehitus 2004–2008 ? AS Eesti Energia AS Eesti Energia Korrastatud linn, ohutud elektriliinid Seotud ettevõtlusega 3.3.5. Eesmärk: Soojavarustuse tagamine, soojusettevõtete tegevuse ja võrgupiirkondade reglementeerimine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Vajalike alusdokumentide koostamine ja määruste esitamine volikogule vastuvõtmiseks 2004 60 000 krooni LV LV Soojamajandus Põlva linnas õiguslikult reguleeritud Kombijaam tööle, hõivesse 2004–2005 ? LV LV Saamata tulu taasloomine Jaama piirkonna soojavarustussüsteemi uuendamine 2004–2008 ? LV, soojusettevõtted fondid LV, soojusettevõtted Jaama piirkonna soojavarustuse stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine Võrguettevõtete trasside rekonstrueerimine, ehitamine 2004–2008 ? Soojusettevõtted, fondid Soojusettevõtted Soojavarustuse stabiilsuse tagamine tarbijatele 3.3.6. Eesmärk: Gaasivarustuse parandamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Küttepiirkondade ja võrgupiirkondade määramine 2004 ? LV LV Arengusuunad olemas 3.3.7. Eesmärk: Sidekommunikatsiooni parandamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Kujundada nägemus sidekommunikatsioonide arenguks 2004–2005 ? LV, erasektor LV; telefonside, SAT-tv, Internet, mobiiltelefon esindajad Põlva linna piirkonnad side arenguga kaetud Vananenud sidevõrgu renoveerimine 2004–2008 ? Sideettevõtted Sideettevõtted Digitaalse sidevõrgustiku loomine 3.4. Ettevõtlus ja tööhõive 3.4.1. Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna arendamine ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Ettevõtluse infrastruktuuri parendamine (teed, tänavad, kommunikatsioonid, trassid jms) tööstus- ja äripiirkondades Vabriku-Lao Maarja-Oja Jaama Linavabriku-Kase Tehnika 2004–2008 Ressurss planeeritud infrastruktuuri ptk LV/fondid + erasektor LV Kaasaegne ja vajadustele vastav infra Vastavalt üldplaneeringule, vajalikud piirkondade detailplaneeringud? Ettevõtjate kaasamine vajalik Kattub tehn. infraga Ettevõtluseks sobivate olemasolevate ja perspektiivsete piirkondade detailplaneeringute koostamine, uuringute teostamine, tööstuse ja äripiirkondade väljaarendamine 2004–2008 100 000 krooni aastas LV/fondid LV Olemas detailplaneeringud, võimaldavad pakkuda ettevalmistatud krunte, määrata (ehitus)mahtusid ja stimuleerida ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist Ettevõtjate kaasamine vajalik Kattub planeeringutega Äriinkubatsioonikeskuse loomine ja rakendamine (strateegia, hoone, sisustamine, mehitamine, käivitamine, toetamine) 2005–2008 4 milj ? LV/VV/fondid LV Alustavate ettevõtjate arvukuse kasv ja jätkusuutlikkus, tööhõive suurenemine Koostöö valla EASi ja EVKga Seotud õpilasettevõtetega ja munitsipaalettev. Ettevõtluse toetusmeetmete väljatöötamine (võimalikud meetmed, soodustused vms.) ja elluviimine 2005–2008 ? LV LV Aktiivsuse suurenemine, ettevõtluse stimuleerimine Koostöös vallaga 3.4.2. Eesmärk: Ettevõtluse edendamine, koostöö ja infolevi parandamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Ettevõtjate tunnustamine (statuut + analüüs + mistend) 2004–2008 10 000/aastas LV LV Positiivse tunnustuse läbi ettevõtlusvaldkonna tähtsustamine Koostöö vallaga? Piirkonna ettevõtjate suvepäeva(laagri) korraldamine 2004–2008 25 000/aastas LV/VV LV Informeerituse ja teadmiste tõus, koostöö, võrgustumine, positiivne tunnustus Koostöö ettevõtja(te)ga, valla, EVKga WWW-lehe arendamine, ettevõtlusinformatsiooni edastamine ja investeerimisvõimaluste promo 2004–2008 10 000/aastas LV LV, ettevõtlusorganisat- sioonid Infovahetuse parandamine, uute investorite juurdemeelitamine, ettevõtluse elavnemine Kattub turismi ja valitsemisega Lobby, promoürituse korraldamine (kas koos ettevõtluse parimate väljaselgitamisega v. Foorumite korraldamisega?), ajakirjanduse kaasamine 2004–2008 ? LV/VV LV, ettevõtlusorganisat- sioonud Maine ja tunnustuse jagamine, ettevõtlusvaldkonna tähtsustamine Koostöö ettevõtja(te)ga, valla, EVKga Kattub osal. valitsemisega Ettevõtluspoliitika ja toetusmeetmete tutvustamine, osalemine ettevõtluse koostöövõrgustikes 2004–2008 – LV/VV LV, PAK, ettevõtlusorganisat- sioonid Piirkondliku koostöö süvendamine, infovahetuse parandamine Koostöö ettevõtja(te)ga, valla, EVKga 3.4.3. Eesmärk: Ettevõtluse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Koostöö arendamine Tartu linna, Teaduspargi ja Tartu Ülikooliga, regionaalse innovatsioonistrateegia väljatöötamisel ja ellurakendamisel 2004–2008 ? LV/fondid + erasektor LV, erasektor, ettevõtlusorganisatsioonid Süsteemsem koostöö, parem ligipääs teaduspotentsiaalile ja rakendustele, Koostöö ettevõtjate, valla, EASi ja EVKga Osalemine ettevõtluse arendusprojektides ja koolitusprogrammides 2004–2008 ? LV/fondid+erasektor LV, erasektor, ettevõtlusorganisatsioonid Suurendab kohalikku (tööjõu) potentsiaali ja võimaldab luua uusi ja kogemustepõhiseid toimivaid rakendusi (piloot), benchmarking Koostöö ettevõtjate, valla, EASi ja EVKga Infotehnoloogia arendamine, andmeside ühenduste ja võrkude arendamine (WiFi) e-teenuste juurutamine 2004–2008 ? LV/fondid + erasektor LV, erasektor, ettevõtlusorganisatsioonid Parem juurdepääs teenustele ja informatsioonile, mõjud ettevõtluskeskkonnale ja uutele investeeringutele Koostöö ettevõtjate, valla, EASi ja EVKga Kattub osal. valitsemise ja tehn. infraga 3.4.4. Eesmärk: Tööjõu arendamine ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Koostöö arendamine ettevõtete, üld- kutse- kõrgkoolide ja tööhõiveametiga 2004–2008 – LV/fondid ? LV, koolid, tööhõiveamet Süsteemsem koostöö Koostöö ettevõtjate, valla, tööhõiveametiga Tingimuste loomine õpilaste tööoskuste arendamiseks käsitööklasside ja käsitöökodade kaudu, õpilasettevõtete stimuleerimine 2004–2008 300 000 krooni – 500 000 krooni LV/fondid+erasektor LV, koolid Suurendab kohalikku (tööjõu) potentsiaali tööjõuturul Koostöö ettevõtjate, valla, koolidega Munitsipaalettevõtte käivitamine (toetatud töökohtade loomine) madalama konkurentsivõimega töötajatele heakorratööd, sotsiaalteenused, puutööd, suveniirid, õmblemine, allhange?, trükitööd vms. (võib kasutada aktiviseerimiskeskuse kogemusi ja masinaparki? ) 2004–2008 500 000 krooni ? LV/fondid LV Olemas ettevõte, kus rakendada (noori) töötuid, NB! Toodang tuleb ka turustada! Koostöö ettevõtjate, valla, tööhõiveametiga Seotud osal. sotsiaal-, noorsootöö ja heakorraga Linna Õpilasmalev 2004–2008 75 000 krooni/aastas LV, fondid, erasektor LV Paranevad tööoskused ja tööharjumused Vald? Seot. Sotsiaali ja noorsootööga Praktikabaaside süsteem koostöös ettevõtjatega 2004–2008 – LV/ettevõtted LV Paranevad tööoskused ja tööharjumused Vald? 3.4.5. Eesmärk: Juurdepääsu parandamine töökohtadele ja teenustele, piirkonna kui töö- ja elupaiga konkurentsivõime tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Ühistranspordi võrgustiku laiendamine (ettepanekud: kohalik buss ühendagu ka linnalähedasi külasid, marsruuttakso Põlva-Tartu liinile) 2004–2008 – LV, erasektor LV, erasektor Parem juurdepääs töökohtadele, kiirem ühendus Koostöö bussifirmadega? Seotud liikluskorraldusega Jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine 2004–2008 1 milj LV/fondid LV Parem juurdepääs töökohtadele ka kohalikele teenustele Koostöö vallaga Kattub teede-tänavatega Kohalike teenuste arendamine, e-teenuste loomine ja rakendamine 2004–2008 20 000 krooni – 50 000 LV/fondid LV Parem juurdepääs teenustele, teenuste kvaliteet Kattub osal. Valitsemisega Elamuehituse sihtpiirkondade määratlemine detailplaneeringutega 2004–2008 100 000 krooni/aastas LV/erasektor LV Elanike juurdekasvu soodustamine Koostöö vallaga Seotud planeeringutega Linnaruumi infrastruktuuri kaasajastamine (teed, kõnniteed, tänavavalgustus, haljasalad, mänguväljakud, bussiootekojad, kalmistu, turg, avalikud tualetid jms) 2004 –2008 100 000 krooni aastas LV/erasektor LV /haldajad Elukeskkonna kvaliteedi tõus, inimeste rahulolu Piirkonna eripära tugevdamine, kohalike toodete ja teenuste ühisturundusele kaasa aitamine, mainekujundus, osalemine koostööprojektides ja -võrgustikes 2004–2008 30 000 krooni LV/fondid/ erasektor/ ettevõtlusorganisat- sioonid LV Kohalike toodete/teenuste arendamine, identiteet Koostöö vallaga Seotud turismi ja kultuuriga 3.5. Turismi arendamine 3.5.1. Eesmärk: Turismi infrastruktuuri arendamine, aktiivse puhkuse toodete mitmekesistamine ja nende kvaliteedi tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Intsikurmu seikluspuhkuse keskuse projekteerimine (detailplaneering, keskkonnamõju hinnang jms uuringud, tehniline projekt) ja väljaehitamine 2004–2008 900 000 ? LV 25% SF 75% LV, erasektor Uus turismiatraktsioon, eeldused uute töökohtade tekkeks Vajalik lisafinantseerimise olemasolu fondidest või erasektorist Kattub spordiga Spordihoone ümberprojekteerimine ja rekonstrueerimine mitmefunktsionaalseks turismi- ja spordiobjektiks (tiir, majutus, saun, bowling?) 2004–2008 7 milj LV, fondid LV, erasektor Uus turismiatraktsioon, eeldused uute töökohtade tekkeks Vajalik lisafinantseerimise olemasolu fondidest või erasektorist Kattub spordiga Turistlikult atraktiivsete objektide rekonstrueerimine, väljaarendamine, funktsionaalsuse parandamine Staadion: Järve piirkond: Rannapaviljon? Laululava 2004–2008 Ressurss planeeritud teistes ptk-des LV, fondid, erasektor LV Eeldused tootearenduseks Pidevalt Kattub haljastuse ja heakorra, kultuuri ja spordiga Põlvale iseloomuliku suvise suurürituse loomine ja väljaarendamine 2004–2005 100 000 krooni (ühekordne) LV + VV + fondid? + piletitulu + sponsorlus (kultuuri- ja spordikapital) LV/ SA Turismiatraktsioon toob külastajaid ja tugevdab Põlva mainet ! moodustada tugev meeskond linna suvise tegevuse arendamiseks ja elluviimiseks Kattub kultuuriga 3.5.2. Eesmärk: Põlva kui turismi sihtkoha integreeritud turunduse arendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Põlva linna kodulehekülje uuendamine 2004 30 000 LV LV Info kättesaadavus, mainekujundus Koostöö avaliku-, era- ja 3. sektoriga Kattub valitsemise ptk. Turismialase teabe koondamine ja esitamine trükistes, www-lehel, sündmuste ja ürituste turundusele kaasaaitamine 2004–2008 10 000/aastas LV / VV LV Parem info kättesaadavus, mainekujundus, reklaam Koostöö era- ja 3. sektoriga, vallavalitsusega MV, SA Põlvamaa TAK jt. Põlva piirkonna kohaturunduse süsteemne arendamine (turundusmeetmete sh. sümboolika, promomaterjalide loomine) koostöös valla, piirkonna ettevõtete ja organisatsioonidega 2004–2008 25 000/aastas LV/VV/erasektor/TAK LV/ TAK erasektor Integreeritud turukommunikatsioon Koostöö era- ja 3. sektoriga, vallavalitsusega MV, SA Põlvamaa TAK jt. Kattub kultuuri ja valitsemisega 3.5.3. Eesmärk: Turismialase koostöövõrgustiku käivitamine ja arendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Turismiga seotud info levitamine ja koolituste korraldamine 2004–2008 ? LV/fondid LV/ TAK Ühistegevus ja «ühine keel» turismivaldkonnas Turismialase koostöövõrgustiku käivitamine, strateegia ja tegevuskava loomine, ühistegevused (Põlva maineüritus, «PÕLVA SUVI» ürituste kalender, teenustepakettide arendamine, suveniirimajanduse korraldamine, turundustegevuse koordineerimine jms. (Eeldab ka kultuuri-ja sporditöö kapitali rahastuspõhimõtete osalist ümberkujundamist!) 2004–2008 40 000/aastas LV/ VV/erasektor/ fondid LV Linna ja valla spetsialistid, kultuuri, spordi, turismi, ettevõtjate esindajad. Süsteemne infovahetus, terviklikud paketid, Põlva maineüritus loodud, turundustegevus süsteemne jms Koostöö era - ja 3. sektoriga, vallavalitsusega MV, SA Põlvamaa TAK. SA Põlvamaa Kultuur, MV jt. partnerid NB! Ühitada kultuurialase koostöövõrguga! 3.5.4. Eesmärk: Visuaalse atraktiivsuse tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Põlva järve puhkepiirkonna ja saare väljaarendamine, (tulede pargi rajamine, atraktsioonid) 2004 800 000 LV/fondid/VV LV Olemas linnakujunduse atraktiivne element, «sümbolväärtuses» visuaal, pikenenud järveäärse ala hooaeg (või kaasa tuua huvi rannahoonesse investeerimisel) Koostöö erasektoriga, jt. Kattub heakorra ja linnakujundusega Põlva Keskpargi rekonstrueerimine 2004–2005 1,5-2 milj. LV/fondid LV Linna keskväljak, ürituste korraldamise koht Seotud heakorra ja linnakujundusega Linnakujunduselementide väljatöötamine ja juurutamine, haljastuse (lilled!) parendamine 2005–2008 Ressurss planeeritud linnakujunduse ptk-s LV LV Visuaalne atraktiivsus, omanäolisus ja eristumine Pidev Seotud heakorra ja linnakujundusega Intsikurmu piirkonna haljastuse ja heakorra parendamine 2005–2008 ? LV LV Looduskeskkonna parem eksponeerimine ja säästlik kasutamine Seotud heakord ja linnakujundus 3.5.5. Eesmärk: Juurdepääsetavuse ja transpordikorralduse parendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Teede ja tänavate korrastamine 2004– 2008 Ressurss planeeritud infra ptk-s LV, Riigieelarve LV Parem ligipääs Koostöö Põlva Teedevalitsusega Kattub infraga Infotahvli ja kaardi koostamine ja paigaldamine bussijaama ja rongijaama 2004 15 000 LV /fondid LV /TAK Parem info kättesaadavus Koostöö bussi- ja rongijaama haldajate ja turismiinfo punktiga Viitade paigaldamine ja uuendamine (turismiobjektid, kalmistu, rand, sissesõiduteed jms) 2004–2008 25 000/ aastas LV/fondid LV/TAK Parem info kättesaadavus Pidevalt Seotud kultuuriga Jalgrattateede ja kergliiklusradade võrgustiku arendamine linnas ja vallas 2004– 2008 1 milj LV, VV, fondid LV/ VV Paremad võimalused liigelda Koostöös Põlva Vallavalitsusega Kattub infra ja ettevõtlusega Transpordi ja teedealane koostöö maakonna ja regiooni tasandil 2004 –2008 – LV, MV LV/MV Parendada Põlva ja regiooni juurdepääsetavust tervikuna, kaasa aidata transpordikoridoride arengule ühendamaks Põlvat tolli- ja piirijaamade, sadamate ja lennujaamadega Koostöö asjaomaste organisatsioonidega Seotud liikluskorraldusega 3.6. Haridus 3.6.1. Eesmärk: Ühtselt toimiva Põlva piirkonna haridusruumi loomine, selle tegevust juhtiva hariduskorralduse nõukogu moodustamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Moodustada ühtselt toimiva Põlva piirkonna haridusruumi jaoks hariduskorralduse nõukogu 2003–2004 Põlva LV ja Põlva VV Põlva LV humanitaarnõunik ja Põlva v haridus- ja kultuurinõunik Ühtset haridusruumi vaadatakse eesmärgipäraselt, koordineeritult ja kompleksselt, et olla valmis ühinemise korral oluliste küsimuste lahendamiseks Koostada Põlva piirkonnale vajaliku optimeeritud haridusasutuste plaan 2003–2004 Põlva linn ja Põlva vald Põlva LV, Põlva VV ning loodud piirkonna hariduskorralduse nõukogu Õpilaste arvu vähesuse tõttu on ette nähtud ümberkorraldused haridusvõrgus 3.6.2. Eesmärk: Põlva linnale vajaliku haridusvõrgu kujundamise jätkamine, sealhulgas üldhariduskoolide võrgustiku optimeerimine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Säilitada olemasolevad lasteaiad 2004– 2008 Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Kõikidele eelkooliealistele lastele alushariduse garanteerimine Säilitada olemasolevad huvikoolid (Spordikooli võimalik reorganiseerimine 2005. a) 2004– 2008 Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Kõikidele lastele võimetekohase huvihariduse garanteerimine Optimeerida õpilaste arvu silmas pidades koolide füüsilist ja sotsiaalset taluvust (vähendada kooliastmete kaupa keskastme klassides V–IX õpilaste arvu) 2004– 2008 500 000 krooni Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Keskastme klassides (V–IX) ei küüniks õpilaste arv klassis üle 30 2003–2004 õa V klassides õpilaste arv mitte üle 30 Arendada koostööd erinevate koolide vahel õpetajate täienduskoolituseks ja parandada koostöövõrgustikku piirkonna koolide vahel 2004–2008 Põlva LV eelarve, Põlva linnavolikogu Põlva LV, Põlva piirkonna hariduskorralduse nõukogu Täienduskoolituste organiseerimine koha- peal hoiab kokku koolituskulusid ja võimaldab oma ala spetsialistidel jagada piirkonna siseselt teadmisi Tugevdada ja uuendada haridusasutuste kvalifitseeritud pedagoogilist kaadrit (sh munitsipaaleluruumi pakkumine) 2004–2008 60 000 krooni Põlva LV eelarve, haridusasutuste eelarved Põlva linnavolikogu Põlva LV, haridusasutused Kvaliteetse hariduse andmine Seotud valitsemisega Erivajadustega laste integreerimine tavaharidusasutusse 2004–2008 860 000 krooni Põlva LV eelarve, haridusasutuste eelarved Põlva linnavolikogu Põlva LV, haridusasutused Loodud võimalused erivajadustega laste arendamiseks linna haridusasutustes Säilitada ja suurendada õpetajate ning õpilaste premeerimisfondi 2003 2004 2005–2008 80 000 90 000 100 000 Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Premeerida parimaid haridustöötajaid ja edukamaid kooliõpilasi 3.6.3. Eesmärk: Haridusasutuste haldamisküsimuste järk-järguline tsentraliseerimine Luua haridusasutusi teenindav majandusüksus 2004–2005 Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Haridusasutuste juhid vabanevad haldusküsimuste lahendamisest, kompleksne haldamine vähendab haridusasutustle vahetegemist, vähendab kulusid 3.6.4. Eesmärk: Haridusasutuste hoolekogude tegevuse aktiviseerimine ja tähtsustamine Hoolekogudesse valida ühiskondlikult aktiivsed inimesed ja arvestada rohkem nende arvamusi oluliste protsesside lahendamisel 2004–2008 Põlva LV eelarve Põlva linnavolikogu Põlva LV Lapsevanemad muutuvad aktiivsemateks kaasarääkijateks olulistes haridusküsimustes Hoolekogude liikmete täienduskoolitamine 2004 10 000 krooni Põlva LV eelarve, haridusasutuste eelarved Põlva linnavolikogu Põlva LV Hoolekogu on töövõimelisem, asjatundlikum probleemide lahendamisel 3.6.5. Eesmärk: Haridusobjektide renoveerimine vastavalt kehtivatele ehitus- ja tervisekaitsenõuetele Uuendada õppe- ja mänguvahendeid lasteaedades 2004–2008 190 000 krooni Põlva linna lasteaedade eelarved, fondid Põlva linnavolikogu Põlva LV, lasteaiad Tingimused tagatud alushariduse igakülgseks arendamiseks Huvikoolide õppevahendite täiendamine 2004–2008 220 000 krooni Põlva linna huvikoolide eelarved, fondid Põlva linnavolikogu Põlva LV, huvikoolid Huvihariduse kvaliteet tõuseb Täiendada üldhariduskoolide õppevahendeid vastavalt riiklikule õppekavale 2004–2008 500 000 krooni Põlva linna üldhariduskoolide eelarved, fondid Põlva linnavolikogu Põlva LV, PÜG, PKK, Roosi kool Üld- ja erihariduse kvaliteet tõuseb Investeeringute kava välja töötamine ja rakendamine* 2003 Põlva linna haridusasutuste eelarved, riik, fondid Põlva piirkonna hariduskorralduse nõukogu, Põlva linnavolikogu hariduskomisjon, Põlva LV, Investeeringute jagunemine vastavalt vajadustele ja prioriteetidele *investeeringute kava haridusasutuste lõikes valmistab ette hariduskorralduse nõukogu 2003. a lõpuks 3.7. Kultuur 3.7.1. Eesmärk: Kultuurikorralduse parandamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Rakendada tööle kultuurinõunik 2005 100 000 krooni LV LV Eesmärgistatud ka koordineeritud linna kultuurielu Selgitada, milliseid kultuurilisi teenuseid ja isetegevusvõimalusi vajavad linna elanikud, tehes selleks uuringu 2004 20 000 krooni LV, fondid LV, kultuurikomisjon Kultuuritegevus arvestab enam inimeste huve Pidevalt koguda tagasisidet ja arvamusi tegevuste süsteemseks ja pikaajaliseks planeerimiseks pidev – LV, KK KK Mõtestatud kultuurikorraldus Tegelda kultuurialase kutsesuunitlusega ja värvata professionaalset kaadrit 2004 ? LV/POL LV Kultuurielu korraldavad kodukoha tundvad haritud eestvedajad Jätkata kultuuri- ja sporditöö kapitali tegevust pidev 200 000 krooni /aastas LV LV Omaalgatuse suurenemine ja rakendamine Jätkata kultuuripreemiate väljaandmist pidev 20 000 krooni/aastas LV LV Eestvedajatel on motivatsioon 3.7.2. Eesmärk: Kvaliteetsete ja mitmekesiste kultuurisündmuste loomine ning pakkumine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Kontserdi- jt. teenuste arendamine (sisseostmine) pidev 80 000 krooni/aastas KK KK Ürituste hulga kasv ja kvaliteedi parandamine, Intsikurmu ja Kultuurikeskuse parem rakendamine seotud turismiga Ürituste (teatrid, kontserdid, festivalid) struktuuri ja toimumise tiheduse pikaajaline planeerimine pidev – KK KK Vastavalt sihtgruppidele teatud tihedusega toimuvad üritused (väldib üle- ja alapakkumist, paraneb müügitegevus) seotud turismiga Välja arendada linna iseloomulik(ud) suurüritus(ed) 2004–2005 100 000 krooni LV/KK LV/KK Mainekujundus, turismi edendamine, kultuurielamuse pakkumine elanikele seotud turismiga Säilitada rahvakultuurialaste ürituste ja sündmuste võrgustik pidev ? LV/KK LV/KK Rahvakultuuri säilimine, traditsioonide tutvustamine seotud turismiga 3.7.3. Eesmärk: Kultuurilise isetegevuse võimaluste ja kvaliteedi tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Luua võimalused huviringides osalemiseks kõigile soovijatele 2004 –2008 pidev ? lähtub uuringu tulemustest LV LV/KK Linnaelanike rahulolu ning laiem haaratus kultuuriellu, huvialategevused jms on laienenud, hõlmates erinevaid valdkondi ja arvestades inimeste eelnevat kogemust Koostöö stimuleerimine ringide, klubide, seltside ja MTÜ-de vahel pidev – LV LV/kult. Nõunik Kaob mõttetu dubleerimine, erinevate sihtgruppide vajadused on paremini kaetud. Huvitegevuste võimaluste tutvustamine avalikkusele pidev 10 000 krooni /aastas LV LV/KK/ org. Juhid Linna elanikud on teavitatud kõigist olemasolevatest loov- jm huvitegevuse võimalustest. Toimib eestvedajate, kollektiivide juhtide täienduskoolitus 2004–2008 20 000 krooni/aastas LV/fondid LV/kult. Organisatsioonid Linnas tegutsevad vajaliku kvalifikatsiooniga inimesed Eestvedajad on traditsioone tundvad innovatiivsed juhid Korraldada omakultuuri alast täienduskoolitust võimalikult erinevatele sihtrühmadele 2004 40 000 krooni LV, fondid KK Kodukoha kultuurielu edenemine, paikkondliku identiteedi kasvamine, Alustada spetsialistide tarifitseerimist koostöös erialaste organisatsioonidega. 2003 5000 krooni LV, erialaliidud Kultuurinõunik Eestvedajatel on tugev motivatsioon enesetäienduseks. Igasugune kultuuriline tegevus, huvialategevus jms on jätkusuutlik, laienev ja arenev. Luua kultuuritegevuse toetusfond Kultuurikeskuse juurde 2004– 2008 150 000 krooni/aastas LV, fondid LV, KK Ringide tegevuse toetusfond 3.7.4. Eesmärk: Kultuurialase koostöö süvendamine ja laiendamine valdkondade vahel Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Moodustada valdkondadevaheline ümarlaud (kultuur, haridus, sport, klubid, ettevõtjad...) 2004 – LV LV/KK Koostöö laiendamine ja süvendamine, ühiste ürituste, teenuste, pakettide loomine ja pakkumine, turundustegevuste koordineerimine Vald kaasata Kattub turismiga Koostada ühine tegevuskava ja teha selle täitmiseks järjepidevat koostööd 2005–2008 40 000 krooni LV LV/KK Ürituste koordineerimine, suurürituse väljatöötamine ja elluviimine Kattub turismiga Laiendada kultuuritegevuste haaret (luues klubisid, ringe ja õpikodasid) ja edendada rahvusvahelist koostööd 2005–2008 100 000 krooni /aastas LV/fondid LV/KK Paranenud kultuurivahetus, süvenenud integratsioon kultuuri ja teiste valdkondade vahel Laiendada Kultuurikeskuse teenuseid (konverentsid, seminarid, üritusturundus jms. ) koostades selleks pakette 2005–2008 ? KK KK Kasutada hoonet efektiivsemalt seotud turismiga Tähistada linna kultuuriloolised kohad, heakorrastada ja parendada muinsuskaitse objektid 2004–2008 30 000 krooni/aastas LV/fondid LV/KK/Põlva RHS Valdkondadevaheline integratsioon, ressursside efektiivsem kasutamine seotud turismiga Põlva linna ajalugu tutvustava püsiekspositsiooni täiendamine, ajalugu käsitleva trükise väljaandmine 2004–2006 35 000 krooni LV/KK LV/KK, Põlva RHS Ajaloopärandi tutvustamine ja kasutamine Seotud turismiga Teha koostööd I-punktide ja turismifirmadega marsruutide ja programmide väljatöötamisel 2004–2008 ? LV/KK LV/KK Ressursside efektiivsem kasutamine Kattub turismiga 3.7.5. Eesmärk: Turundustegevuse arendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused 2004 30 000 KK KK Süsteemne müügitegevus, paranenud käive ja kasumlikkus Koostöö arendamine agentuuride ja turismiettevõtetega 2005–2008 – LV, KK KK Kultuurikeskuse efektiivsem kasutamine, käive ja kasumlikkus seotud turismiga Kultuuriürituste info koondamine ja edastamine meedias 2004–2008 20 000 krooni/aastas LV, KK KK Tasuta reklaamikanalite süsteemne hõivamine: kultuuriinfo portaal, turismiinfo portaal, ajakirjandusväljaanded, erinumbrid ajakirjanduses toob kaasa inimeste informeerituse ja tõstab tuntust seotud turismiga 3.7.6. Eesmärk: Kultuuriasutuste kaasajastamine ja funktsionaalsuse tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Intsikurmu lauluväljaku väljaarendamine 2004–2006 760 000 LV, KK, fondid LV, KK Paremad võimalused kontsertide korraldamiseks, ürituste hulga suurenemine ja kvaliteedi paranemine Kultuurikeskuse teenusepakettide laiendamiseks (sh konverentsi, seminari ja koolitusteenuste) materiaal-tehnilise baasi parandamine ja ruumide rekonstrueerimine 2004–2006 2,5 milj LV, KK, fondid LV, KK Salongi remont ja aparatuur Seotud turismiga Kinoaparatuuri uuendamine 2004–2007 750 000 krooni LV LV, KK Kvaliteetsem kinoteenus, stereoheli Kultuurikeskuse tantsusaali, kontsertsaali, fuajee, koridori jt üldkasutatavate ruumide rekonstrueerimine 2004–2007 500 000 krooni LV, riik Väljavahetatud tantsusaali põrand, moderniseeritud valgusaparatuur, välja vahetatud fuajee uksed, ehitatud kontserdisaali akustikasein, rekonstrueeritud 4. korruse klaaskatus, remonditud koridoride põrandad Raamatukogu hoone remont tegevuse mitmekesistamiseks 2004 100 000 krooni LV LV, RK Tuleohutus- ja tervisekaitsenõuete parem täitmine, võimaluste arendamine raamatukogu tööks ja ürituste korraldamiseks läbi 3. korruse ruumide remondi. Katuse remont Infotehnoloogiaalane arendustegevus raamatukogus 2003–2008 100 000 krooni LV LV Teenuste kvaliteedi oluline tõus 3.8. Sport 3.8.1. Eesmärk: Linna ühtse spordikorralduse parandamine, klubilisele tegevusele ülemineku ettevalmistamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Kõikide spordiga tegelevate institutsioonide ümarlaua moodustamine 2003 – LV Põlva LV, spordikool klubid Otsustada, kas likvideerida spordikool ja hakata ette valmistama klubidele üleminekut Spordikorralduse komisjoni moodustamine 2003 – LV Põlva LV, spordikool klubid Klubidele ülemineku põhimõtete väljatöötamine Spordialade grupeerimine 2004 – LV Spordikorralduse komisjon Gruppide rahastamise põhimõtete väljatöötamine 2004 – LV Spordikorralduse komisjon Klubide finantseerimise skeem ette valmistatud Koostöö teiste valdkondadega läbi ümarlaua 2004–2008 40 000 krooni /aastas LV Põlva LV, Ürituste parem kooskõlastatus ja tase, ühine planeerimistegevus ja ressursside otstarbekam jaotus Seotud, kultuuri ja turismiga 3.8.2. Eesmärk: Kehalise kasvatuse ja spordi väärtustamine koolis Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Kehalise kasvatuse tunni väärtustamine 2004–2008 ? LV, koolid Koolide direktsioonid Anda kõikidele lastele võimalikult hea kehaline haridus ja nõuetekohane füüsiline ettevalmistus Algklasside kehalise kasvatuse tunnid anda erialaspetsialistidele 2004 ? LV, koolid Koolide direktsioonid Anda algklasside õpilastele võimalikult hea kehaline haridus ja nõuetekohane füüsiline ettevalmis Keskkooliealiste noorte suurem hõivamine sporditegevusse, tüdrukutele sobivate alade juhendajate leidmine 2004– 2008 ? LV, koolid Spordikool, klubid, koolid Noorte parem füüsiline ettevalmistus, parem vaba aja sisustamine 3.8.3. Eesmärk: Tervisespordi edendamine ja materiaal-tehnilise baasi tugevdamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Vabaõhu tegevuste ja maastikuspordialade harrastamiseks tingimuste parandamine (sh Intsikurmu suusarajad, jooksurajad, seikluspuhkuse keskus, staadion, jalgrattarajad jms väljaarendamine) 2004–2008 Ressurss planeeritud turismi, planeeringute ja infra ptk-des LV, fondid LV Paranenud sportimise ja tervisliku vaba aja veetmise võimalused Seot. Turismi, planeeringute ja infraga Tervisespordi ja perespordi üritused 2004– 2008 ? LV Kultuuri- ja sporditöö kapital sponsorid Spordikool, klubid Võimalikult palju inimesi kaasata sportlikku tegevusse, vaba aja parem sisustamine Säilitada linna ja valla spordi- ja kultuurkapitali fond 2004– 2008 200 000 krooni/aastas LV, VV Põlva LV, Põlva VV volikogud Toetada spordiürituste organiseerimist ja sportlikku tegevust Spordibaaside rekonstrueerimine (sh linna staadion, spordihoone) 2004–2008 Ressurss planeeritud turismi ja planeeringute ptk-s LV, fondid LV Tingimuste parandamine sporditegevusteks Seotud turismi, planeeringute ja infraga 3.9. Noorsootöö 3.9.1. Eesmärk: Noorte kaasamine arenguprotsessidesse, nende võimete ja oskuste arendamine ja ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Laste- ja noorsootöö keskuse väljaarendamine ANK-I baasil Koostöö arendamine kutse-, õiguslikku- , tervise-, sotsiaalpsühholoogilist nõustamist pakkuvate organisatsioonidega, kohalike ja riiklike asutustega ja MTÜ-dega. 2004–pidev – LV LV, ANK, Koordineeritud erinevate organisats. MTÜde ja ametite noorsootöö alased tegevused, parem infolevi, vähem dubleerimist, parem ressursside kasutus Olemas ruumid, tehnika Noorsootöötajate ja noorte liidrite koolitus 2004–2008 25 000 krooni/aastas LV LV, ANK Noortega tegelevad inimesed on suutlikumad, noored teadlikud ja oskavad koostööd teha, ideid ellu rakendada Vajalik ka noorte volikogu käivitamiseks Noorte volikogu moodustamine ja tegevusse rakendamine 2004–2008 6000 krooni/aastas LV, VV LV,VV Noorte kaasatus linnaelu arendamisse suureneb, seotus kodukohaga toob noored Põlvasse tagasi Eeldab volikogu poliitilist tahet noorte arvamusega arvestada! Koostöö vallaga Laiendada noorte koolivälise tegevuse võimalusi luues õpiringe, seltse ja huviühendusi ning toetades nende tegevusi 2004–2005 250 000 krooni aastas LV, fondid+ erasektor+ sponsorlus LV, KK, ANK Kultuuri- ja spordihuvilisem noor, tegevusetusest tulenevate riskide vähenemine, ennetustöö Töötada välja ja rakendada noorsootöö arendusprojekte, osaleda riiklike ennetusprogrammide realiseerimises 2004–2008, pidev 30 000 krooni/aastas LV, fondid ANK, noorteorganisatsioonid Noorte huvide ja ideede realiseerimine, kuritegevuse, alkoholismi ja narkomaania ennetamine. Noorteorganisatsioonide suutlikkuse kasv Koostöö kohalike ja rahvusvaheliste noorsootöö organisatsioonidega 2004–2008, pidev 15 000 krooni/aastas LV, fondid ANK, noorteorganisatsioonid Silmaringi laienemine, koostöövalmidus, uued kogemused/ huvide laienemine Noortekeskuse ruumide, sisustuse ja vahendite uuendamine ja soetamine 2004 100 000 krooni LV, fondid, erasektor LV/ KK/ ANK Olmetingimused paremad, (mööbel, vaip, san. remont), töökorras arvutid, rohkem vaba aja tegevusteks materjale ja tehnikat 3.10. Tervishoid 3.10.1. Eesmärk: Tagada elanike hea tervis terviseedenduse, elanike teadvustatud tervisekäitumise ja kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Tervisliku linna staatuse taotlemine, liitumine tervislike linnade võrgustikuga 2004 – LV LV tervikuna Linna üldine hea maine, väärtustatum elukeskkond Lülitumiseks vajalik volikogu otsus Linna tervisestrateegia ja pikaajalise tegevuskava väljatöötamine 2004 30 000 krooni LV, fondid LV, Sots. komisjon, haigla nõukogu Elanikkonna terviseedenduseks tingimuste loomine, riskitegurite ja indikaatorite tundmine, võrgustiku käivitamine Volikogu kinnitab Tervisestrateegia elluviimine 2005–2008 100 000 krooni/aastas LV, VV, fondid LV, Sots.komisjon, Elanikkonna terviseedenduseks tingimuste loomine, võrgustikutöö, tervise paranemine ja eluea pikenemine Integratsioon teistesse valdkondadesse! Vajalik linna/valla ühine projektijuht Riiklike terviseprogrammide elluviimine (uimastiennetus, HIV, AIDS, alkoholism ) linnas 2004–2008 ? Riiklikud vahendid LV LV, ANK, politsei LVI, jm Turvalise elukeskkonna säilitamine Koostöö noorsootööga Perearstidele kommunaalkulude osaline hüvitamine või perearstikeskuse tagasiost linnale 2005 ? LV LV, haigla nõukogu Perearstide pearaha suunatakse tervishoiuteenuste osutamiseks Täiendava perearstipraksise loomine, arstiabi võimaldamine nädalavahetustel 2005 – Haigekassa LV, sotsiaalkomisjon Teenuse parem kättesaadavus, patsientide valikuvõimaluse suurendamine ja rahulolu teenusega Kõigil piirtäitumus Haigla säilitamine üldhaiglana Kogu periood – LV, MV, haigla nõukogu Oluline linna hääbumise ärahoidmisel Kooliarsti ametikoha ja selle rahastamise taastamine 2003 – Haigekassa 0,5 kohta LV, MV, sots. komisjon Laste täielik vaktsineeritus ja parem med.teeninduse kättesaadavus Koduõenduse väljaarendamine erinevates vormides 2004–2008 – Riiklikud, haigla omavahendid Haigla, Perearstid Patsiendile kodukeskse hoolduse ja ravi tagamine Tervishoiuteenuse osutajale ressursside vabanemine Riigi huvi ja toetus, med. ja SHK koostöö AS Põlva Haigla rehabilitatsiooniasutuse ja linna sots. teenistuse koostöö arendamiseks infovahetuse sisseseadmine, rehabilitatsiooni plaanide elluviimise toetamise meetmete arendamine ja kutsealase rehabilitatsiooni toetamine 2004–2008 ? LV, haigla, Tööhõiveamet Haigla reh. asutus linna SHK struktuurid Reh. plaanid viiakse ellu, inimeste parem kohanemine uutes tingimustes Kaasata Puuetega Inimeste Koda, Tööhõiveamet 3.11. Sotsiaalhoolekanne 3.11.1. Eesmärk: Tööturul madalama konkurentsivõimega inimeste jõustamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Munitsipaalettevõtte käivitamine 2004–2008 500 000 krooni ? LV, fondid, erasektor LV Tööhõive suurenemine, SHK klientide vähenemine Aktiviseerimiskeskuse varade kasutuselevõtt Tööturul heitunud inimeste töövalmiduse toetamine ja rakendamine jõustamise kaudu 2004–2008 30 000 krooni/aastas LV, fondid LV Töövalmiduse ja tööoskuste taastumine ja säilimine Tööhõiveamet peaks osalema! Riskirühmadega tegelevate tugiisikute ja spetsialistide koolitamine 2004–2005 20 000 krooni LV, fondid LV Vajalik toetus ja abi professionaalsel tasandil Alternatiivsete tegevusvõimaluste sh vabaharidus, enesetäiendus, seltsitegevus jms. toetamine riskirühmadele 2004–2008 20 000 krooni /aastas LV, fondid LV Sotsiaalse kaasatuse suurenemine 3.11.2. Eesmärk: Sotsiaalvaldkonna juhtimine ja arendamine kaasaegsel ja professionaalsel tasemel Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Teha info sotsiaalabi saamise alustest ja võimalustest kättesaadavaks (paberil, koduleheküljel, suuline teavitamine, selgitus) 2004–2008 12 000 krooni/aastas LV, fondid? LV Hästi informeeritud kogukond, maksimaalne avalikustatus Koostöö VV-ga teabevoldikuteks raha projektidega Valdkonna arendamiseks luua sotsiaalnõuniku ametikoht 2004 ? LV LV Arenenud sotsiaalne keskkond, tulemuslik koostöö teiste valdkondade (tervishoid, haridus) ja omavalitsustega Klienditeenindusega tegelevad sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötaja Sotsiaalkomisjoni liikmete täienduskoolitamine 2004 10 000 krooni LV LV, sots.komisjon Kompetentsus sotsiaalküsimustes Avalike sotsiaalteenuste lepinguline üleandmine teistele sektoritele, (kirik, erasektor, MTÜ) 2004–2008 LV Kirikud, MT-d, ettevõtjad Teenuste mitmekesisus, elanike rahulolu 3.11.3. Eesmärk : Edendada eakate elukvaliteeti väärika kohtlemise ja ühiskonnaelus osalemise soodustamisega Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Linna segatüüpi (erinevate hooldusvormidega) hooldekodu rajamine päevahoolduse jm teenuste pakkumisega 2008 7 milj LV, riik, fondid LV Eakad hooldatud vastavalt vajadusele, teenust võimalik müüa üle vabariigi P. valla HK-ga ühinemine tekib eakate keskus Päevakeskuse laiendamine ja lahtiolekuaja pikendamine 2006 150 000 LV, VV, fondid LV Eakate aktiivse eluhoiaku ja tervise säilimine Korterite väiksemaks vahetamine + sots. maja sooduskorterite üürimisega SHK sihtgruppidesse kuulujatele 2008 ? LV, erasektor LV, erasektor Abivajajate eluasemevajaduste ja võimaluste tasakaalustatus Vabatahtlike tugiisikute koolitamine ja rakendamine 2003–2005 10 000 krooni/aastas LV, fondid LV Vanurite probleemid jõuavad otsustajateni ja info eakale koju kätte Rahvakooli initsiatiiv Koduhooldustöötajate arvu suurendamine 2004– 2008 ? LV LV Avahooldus tagatud kõigile vajajatele (k.a. omaosalusega) Uute sotsiaalteenuste pakkumine (jalahooldus, juuksur, saun jne) 2004–2008 ? LV, haigekassa, klientide omaosalus LV Eakate parem elukvaliteet ja rahulolu 3.11.4. Eesmärk : Laste ja pere väärtustamisega aidata kaasa linna kestmisele ja arengule Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Perekeskuse loomine (koosolekute, koosviibimiste ruum perekohvik, laste mängutuba) 2006 ? LV, riigieelarve, fondid, erakapital LV, LKÜ, PLPÜ Hästi toetatud, informeeritud, koolitatud, nõustatud vanemad Koostöö naabervaldadega, maavalitsusega Laste ja emade Turvatuba 2004 ? LV, MV, fondid LV, sots, komisjon Väärkoheldud lapsed/emad kaitstud, tänavalaste teke tõkestatud Koostöö naabervaldadega, MV-ga Laste- ja peretöö komisjoni moodustamine, lastekaitse võrgustiku käivitamine. 2004 – LV, HM LV Ennetustöö tagab turvalise elukeskkonna, algatusvõimelised ja vastutustundlikud noored kodanikud Koostöö MTÜ-dega: LKÜ, PLPÜ, ANK, Nõustamiskeskus jne kiriku kaasamine Lastekaitsetöötaja täiskoha taastamine 2004 ? LV LV Lapsi puudutava info koondumispunkt. Individuaalne, järjepidev klienditöö nii laste kui nende peredega, vanemluse edenemine Laste ja peredega tegelejate ametikohtade struktuuri vastavusse viimine reaalsete vajadustega Sotsiaaltöötaja koha loomine koolidesse 2004 ? LV hariduseelarve LV, Hariduskomisjon Koolikohustuse parem täitmine, sotsiaalne küpsus Võimalik rakendada 1 spetsialist 2 kooli peale Pereteenuste kättesaadavaks tegemine (sh. nõustamiskeskuse ümberpaigutamine sobivamasse keskkonda) ja uute teenusliikide pakkumine (perede juriidiline nõustamine, lastehoid üksikvanematele ja kodust eemal töötavatele vanematele) 2004–2008 ? LV, fondid LV Perede psühho-sotsiaalse olukorra parandamine, laste parem järelevalve, turvalisus Koostöö MTÜ-dega, vabatahtlik töö Mänguväljakute rajamine ja rekonstrueerimine kogu linna territooriumil 2004–2008 25 000 krooni /aastas? LV, fondid, projektid, korteriühistud, vabatahtlik töö LV Linna äärealade lastel võrdsed võimalused energiat kasulikult rakendada Koostöö ehitus-ja heakorraspetsialistiga Kattub turvalisusega Töökasvatus praktilise töötegemise teel (malev aastaringseks ja maksimaalselt noori haaravaks) 2004–2008 75 000 krooni/aastas LV, riik, MTÜ-d, ettevõtjad LV Tööharjumuste kujunemine kogu eluks Riiklikud meetmed ettevõtjate huvitatuse tõstmiseks Kattub ettevõtluse ja noorsootööga 3.11.5. Eesmärk: Parandada puuetega inimeste võrdseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Juurdepääsu ehitamine Perearstikeskusesse 2004 ? Omanik LV/omanik Vaba pääs arsti juurde Linnaarsti ettekirjutus tehtud 2001(2?) Sissepääsu võimaldamine nii uutesse kui renoveeritavatesse ühiskondlikesse hoonetesse 2004–2008 ? Hoonete valdajad LV/hoonete valdajad Puuetega inimestel on võimalik pääseda mis tahes ametiasutusse Järelevalve tugevdamine! Toetatud töökohtade loomine nõrgema konkurentsivõimega inimestele (nt. Munitsipaalettevõte) 2004–2008 500 000 krooni? LV, Riik, fondid LV Sotsiaalabist sõltujate arvu vähenemine, tööpanus ühiskondlikku koguprodukti Kattub osaliselt ettev. tööjõu arendamisega Vähese konkurentsivõimega inimestele l ametiõppe ja toetatud töökohtade vahendamine 2004–2008 – LV, Riigieelarve Tööandjad, Tööhõiveamet Sotsiaalabist sõltujate arvu vähenemine, tööpanus ühiskondlikku koguprodukti Tõhusamad riiklikud meetmed tööandjate huvitatuse suurendamiseks Isikliku abistaja teenuse võimaldamine ka täiskasvanutele 2004 –2008 ? LV LV Füüsilise puudega inimeste elukvaliteedi tõus 3.12. Turvalisus 3.12.1. Eesmärk: Turvalisuse edendamine ennetustöö ja korrakaitse kaudu Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Naabrusvalveüksuste loomise toetamine korrusmajade piirkonnas 2004–2005 20 000 krooni LV LV Salajaste varguste vähenemine Probleemsed Piiri-Aasa-Mäe tn. Uus tn. Ehitajate-Lina tänav Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja väljaehitamine 2004–2008 1,6 milj LV LV Salajaste varguste, avaliku korra rikkumiste jms. vähenemine Kattub infraga Korteriühistute valgustuse ja teede remondi toetamise jätkamine 2004–2008 150 000 krooni/aastas LV LV Autode ärandamise ja sissemurdmiste vähenemine Sportimiskoha, mänguväljaku rajamine Ehitajate-Lina piirkonda 2004 45 000 krooni LV/fondid LV Tegevusetusest tulenevate riskide vähendamine Kattub sotsiaaliga Laste ja noorte vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste suurendamine 2004–2008 25 000 krooni /aastas LV/fondid LV Tegevusetusest tulenevate riskide vähendamine Avatud Noortekeskus!Kattub sotsiaaliga, spordiga ja noorsootööga Järelevalve tugevdamine alkoholi ja narkootiliste ainete kättesaadavuse ja väärkasutamise üle 2004–2008 – politsei politsei Turvalisuse ja avaliku korra paranemine Avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse tõstmine läbi infolevi, ürituste ja koolituste 2004–2008 12 000 krooni/aastas LV/fondid/riik LV Inimeste aktiivne osalus ja teadlikkus turvalisuse tagamisel Koostöö politsei, päästeteenistuse, Punase Risti jt. organisats. -ga Linna kriisireguleerimisplaani koostamine 2005 ? LV/MV/VV LV Selged ja konkreetsed meetmed tegevuseks hädaolukorras ja tavaolukorra taastamisel Loodusliku veevõtukoha rajamine 2005 ? LV LV Tuletõrjevee- varustuse parandamine 3.13. Valitsemine 3.13.1. Eesmärk: Haldussuutlikkuse tõstmine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused WWW-lehe uuendamine infoportaaliks 2004 30 000 LV LV Toimiv portaal parandab infovahetust, suhtlemist, võimaldab arendada e-teenuseid jms. Koostöö Kattub ettevõtluse ja turismiga Linna (piirkonna) fotoalbumi koostamine ja trükkimine 2005 80 000 LV/VV, fondid, erasektor LV/VV Parem linna maine ja promotsioon Seotud turismiga Linna teabe kättesaadavuse parandamine koostöös Keskraamatukogu, AIP jt. koostööpartneritega 2004–2005 40 000 LV LV Ametlik teave on paremini avalikkusele kättesaadav keskraamatu- kogus, AIP, päevakeskuses ja kaubamajas? Kasut. Kombineeritult infostende ja internetikioskit Seotud sotsiaali ja heakorraga Infotehnoloogilise baasi tugevdamine, kaasaegse riist- ja tarkvara soetamine 2004–2008 100 000 krooni /aastas LV LV Kaasaegsed töötingimused, uued e-teenused, parem kom- munikatsioon jms. IT kaasajastamine, turvalisuse tõstmine, tööprogrammide soetamine jms Seotud ettevõtlusega Ametnike oskuste ja teadmiste tõstmine erialase koolituse ja kogemuste vahetuse teel 2004–2008 50 000 krooni/aastas LV/fondid LV Paranenud oskused ja suutlikkus Spetsialistidele munitsipaaleluruumide väljaarendamine 2005–2008 ? LV LV Võimalus meelitada Põlvasse erialaspetsialiste (õpetajad!) Koostöö tugevdamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, ühisprojektide ettevalmistamine, koostamine ja elluviimine 2004–2008 40 000/aastas LV/fondid LV Kogemused, teadmised, lahendused, parem juurdepääs EL finantsidele 3.13.2. Eesmärk: Põlva linna ja valla ühinemine Tegevus Tähtaeg Eeldatav maksumus Finantseerimise- allikas Vastutavad organisatsioonid Loodetav tulemus Märkused Ühinemise propageerimine ja selgitamine rahvale 2004–2008 LV, VV LV, VV Liitumine on aktsepteeritud Üks suur omavalitsus on eesmärgiks meie töögrupi kõikide alalõikude arendamisel Läbirääkimiste algatamine, ühise töögrupi moodustamine ja liitumise ettevalmistamine 2004–2008 LV, VV LV, VV Liitumine on ette valmistatud Ühiste erialaspetsialistide tööle võtmine 2005–2008 200 000 krooni esimene aasta ühe inimese kohta LV, VV LV, VV Tegevusi koordineeritakse erialaspetsialisti suunamisel