Keila Linnavolikogu — Keila linna ehitusmääruse muutmine — KO, 173, 2423

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja § 11 lõike 2 punkti 3 ning ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003. a määrusega nr 12 (KO 2003, 104, 1936) kinnitatud Keila linna ehitusmäärust ja täiendada seda peatükkidega III1 ja V1 järgmises sõnastuses: 1.1. «III1 EHITISTE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED 17. Elamualadel (Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringul tähistatud joonisel 3.1 «Funktsionaalne tsoneerimine» tähisega EE1) Keila linna lõunaosa aedlinnakus, Ülejõe aedlinnakus ja põhiosa aedlinnakus ning Mudaaugu piirkonnas kehtestatakse uute elamute ehitamisel hoonestatud alale ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgmised lisatingimused: 17.1. krundi jagamisel on krundi minimaalne suurus 600 m2; 17.2. hoonestamata uue krundi minimaalne suurus on 800 m2; 17.3. 600 m2 suuruse krundi täisehitusprotsent on kuni 30%; 17.4. 600–1000 m2 suuruse krundi täisehitusprotsent on kuni 25%; 17.5. lubatud on kuni 2-korruselised üksikelamud, mille lubatud täiskõrgus on kuni 9 m; 17.6. 2-korruselisele puitkonstruktsioonis hoonele on mansardkorruse ehitamine keelatud; 17.7. ühel krundil tohib olla üks üksikelamu ja kuni kaks väikeehitist; 17.8. väikeehitisi võib rajada kuni 3 m kaugusele naaberkrundi piirist. Lähemale tohib väikeehitist rajada piirinaabriga kokkuleppel ja arvesse võttes tulekaitse tingimusi; 17.9. üksikelamu ja selle juurdeehitus ning väikeehitis peavad järgima tänava väljakujunenud ehitusjoont; 17.10. uute hoonete ehitamisel on katusetüübiks kaldkatus; 17.11. hoonete kuju ja välisviimistlus peavad sobima ümbritseva arhitektuuriga; 17.12. säilitada tuleb haljastustraditsioon, kus elamute ees on iluaed või hekid; 17.13. tänavapoolne piirdeaed on puitlippidest, horisontaalsest laudisest, sepistatud metallist või võrkaed koos hekiga; vaid aiapostid on lubatud ehitada kivikonstruktsioonis; 17.14. tänavaäärse piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,6 m; 17.15. kruntidevaheline piirdeaed, mille kõrguse ja materjali lepivad kokku naabrid, ei tohi olla kõrgem kui 1,8 m. Lubatud on võrgust piirdeaiad. 18. Korruselamute piirkondades (Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringul tähistatud joonisel 3.1 «Funktsionaalne tsoneerimine» tähisega EK) kehtestatakse järgmised lisatingimused: 18.1. korruselamute rõdude kinniehitamine on lubatud elamu kohta koostatud ühtse projekti alusel; 18.2. akende vahetamisel tuleb lähtuda hoone terviklikust fassaadikujundusest, säilitades aknajaotus ja suurus; 18.3. akende ja ukseavade kinniehitamine on lubatud tervisekaitse- ning tulekaitsenõudeid järgiva projekti alusel; 18.4. krundipiirete ehitamine on keelatud. Piirinaabriga kokkuleppel võib krundipiirile rajada madala heki; 18.5. kõrghaljastuse rajamine nähakse ette haljastusprojektiga; 18.6. parklate rajamine toimub detailplaneeringu alusel; 18.7. garaaži ehitamine korruselamute piirkonda on keelatud. 19. Uute elamualade planeerimisel ja ehitamisel (Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringul tähistatud joonisel 3.1 «Funktsionaalne tsoneerimine» tähisega EE2 ja EE3) kehtestatakse järgmised lisatingimused (lisatingimusi ei rakendata kinnise ehitusviisi puhul): 19.1. minimaalne krundi suurus on 800 m2, mille täisehitusprotsent võib olla kuni 25%; 19.2. krundi suuruse määramisel võetakse arvesse olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise vajadust; 19.3. eesmärk on hoonestuse rajamine eelkõige kõrghaljastusega katmata aladele, mistõttu detailplaneeringus tuleb ette näha vastavate keskkonnatingimuste seadmine ja märkida raiutavate puude hulk vastavalt planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 9 lõike 2 punktile 8; 19.4. ühele krundile tohib ehitada ühe üksikelamu ja arvestades krundi suurust üks kuni kaks väikeehitist; 19.5. elamu lubatud täiskõrgus on kuni 11 m; 19.6. hoonestuse tüüp ja katusekalded määratakse detailplaneeringuga; 19.7. keelatud on ümarpalgist ristnurkse tapiga hoonestus; 19.8. krundipiirete tüüp ja vajadus kehtestatakse detailplaneeringuga.» 1.2. «V1 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 23. Keila linna miljööväärtuslikud hoonestusalad asuvad linna ajaloolises keskosas, hõlmates raudteest põhjapoole jäävat ala (Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringul tähistatud joonisel 3.4 «Piirangud ja kaitsetsoonid» tähisega kesklinna miljööväärtuslik ala), mis piirneb Tallinna maantee, Keskväljaku, Paldiski maanteega Piiri tänavani ja Jaama tänavaga, ning Keila jõe park (Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringul tähistatud joonisel 3.4 «Piirangud ja kaitsealad» tähisega looduskaitseala). Miljööväärtuslikud üksikobjektid määratakse detailplaneeringutes. 24. Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimise põhimõtted on järgmised: 24.1. planeerimisel peab järgima ajaloolisi hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse taastamist; 24.2. planeeringus määratakse säilitatavad (sh restaureeritavad) ehitised, tänavate hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad detailid hoonetel, krundipiirete tüübid ja kõrgus); 24.3. planeeringus esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundi struktuuriga piirkonnad, väärtuslikud ehitised (ka abihooned) ja võrdlusena muudetud kruntide piirid ning väärtuslike objektide asukohad, säilitatavad ja avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilitamiseks; 24.4. transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete, sh bensiinijaamade rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud; 24.5. kinnistute jagamine on keelatud; 24.6. uute kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilimisest; 24.7. ühiskondlike hoonete maksimaalne lubatud korruste arv on 3, üksikelamute maksimaalne lubatud korruste arv on 2; 24.8. kinnise hoonestusviisiga kruntide suurim lubatud ehitusalaune pind on 50%; 24.9. miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb uusehitiste rajamisel järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht; 24.10. kinnistute hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringut. 25. Projekteerimiseks ja ehitamiseks miljööväärtuslikul hoonestusalal kehtestatakse järgmised nõuded: 25.1. uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümberehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine; 25.2. miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja linnaehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi; 25.3. uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehituseprojektide koostamisel tuleb järgida ajalooliste kinnistute suurust, algset ehitusjoont, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust; 25.4. üksikelamutel on keelatud lamekatuste ehitamine; 25.5. keelatud on üksikelamul katusakende ehitamine hoone tänavapoolsel küljel; 25.6. krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuurile sobilikke piirdeid; 25.7. krundi piirde kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga; 25.8. plangu kasutamine piirdena on keelatud; 25.9. kõrvalhoonet võib ehitada vaid ühel ajal elamuga või pärast elamu valmimist. Korterelamute, abihoonete (puukuurid, garaažid) ehitamine tuleb lahendada kompleksselt, arvestades kõikide korterite vajadusi ja ajaloolist planeeringut; 25.10. hoonete remontimisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine; 25.11. lammutamisel tuleb hoone arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida lammutusprojekti osana; 25.12. akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed algupärastega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse, profiilid ja tehnoloogia. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Keelatud on sünteetilisest jt miljöösse sobimatust materjalist akende või uste kasutamine; 25.13. miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.» 2. Täiendada Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003. a määrusega nr 12 (KO 2003, 104, 1936) kinnitatud Keila linna ehitusmäärust ja täiendada punkti 14.6 lõpus sõnadega «ja vastuvõtmine» . 3. Muuta Keila Linnavolikogu 1. juuli 2003. a määrusega nr 12 (KO 2003, 104, 1936) kinnitatud Keila linna ehitusmääruse punktide numeratsiooni, nii et punkti 17 uueks numbriks lugeda 20, punkti 18 uueks numbriks lugeda 21, punkti 19 uueks numbriks lugeda 22 ja punkti 20 uueks numbriks lugeda 26. 4. Avalikustada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Rein SIIM