Põllumajandusminister — Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.12.2000/72 (RTL 2000, 138, 2198) 01.01.2001 30.09.2003/94 (RTL 2003, 107, 1662) 16.10.2003 Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 12 lõike 5, paragrahvi 23 lõike 2 ja paragrahvi 26 lõike 4 alusel, arvestades Euroopa Liidu direktiivide 92/46/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 1), 94/71/EÜ (EÜT L 368, 31.12, 1993, lk 15), 89/384/EMÜ (EÜT L 181, 28.06.1998, lk 50) ja otsuse 95/165/EÜ (EÜT L 108, 13.05.1995, lk 84) nõuetega: Kehtestan piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja (edaspidi - eeskiri). 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eeskirjas kehtestatakse piima ja piimapõhiste toodete valmistamise hügieeninõuded. Nõuded on aluseks ettevõtte tunnustamisele, ettevõtte üle järelevalve teostamisele ja ettevõtte enesekontrollile. 1.2. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.3. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.4. Eeskirja nõuetest juhindutakse piima ja piimapõhiste toodete käitlemisega tegeleva ettevõtte projekteerimisel. 1.5. Piima ja piimapõhiseid tooteid, samuti selliseid tooteid, kus osa piima koostisosi on asendatud muude toiduks mõeldud toodetega, välja arvatud piima ja piimapõhiste toodetega, valmistatakse ettevõttes hea tootmistava põhimõttel ja tagades hügieeninõuete täitmise nende käitlemisel. 1.6. Eeskiri ei käsitle hügieeninõudeid: 1.6.1. piima ja piimapõhiste toodete käitlemisel eramajapidamises; 1.6.2. piima ja piimapõhiste toodete käitlemisel jaemüügiga seonduvalt otse tarbijale; 1.6.3. toiduainetööstuse ettevõtetes, kus piim ja piimapõhised tooted on tooraineks teiste toiduainete tootmisel. 1.7. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.7.1. toorpiim - lehma, kitse, ute või pühvli piimanäärmete sekreet, mida ei ole kuumutatud temperatuurini üle 40 ºC või töödeldud viisil, mis annab sama tulemuse; 1.7.2. piim piimapõhiste toodete valmistamiseks - töötlemiseks mõeldud toorpiim, toorpiimast saadud vedel või külmutatud piim, esialgse töötluse (kuumtöötlus või termiseerimine) läbinud või mitteläbinud piim või piim, mille loomulikke koostisosi on muudetud nende lisamise või eemaldamise või mõlemaga; 1.7.3. piimatootmisfarm - loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala, mis on ette nähtud piimalehma, kitse, ute või pühvli pidamiseks ja toorpiima tootmiseks ning esmaseks töötlemiseks; 1.7.4. kuumtöödeldud joogipiim - tarbijale või teisele käitlejale müüdav pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) või steriliseeritud piim; 1.7.5. kuumtöötlus - mis tahes töötlusega kaasnev kuumutamine, mille vahetu tulemusena tekib negatiivne reaktsioon fosfataastestile; 1.7.5.1. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.5.2. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.5.3. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.5.4. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.5.1 termiseerimine - toorpiima kuumutamine vähemalt 15 sekundiks temperatuuril 57-68 ºC, mille tulemusena on piima reaktsioon fosfataastestile positiivne; 1.7.6. piimapõhised tooted: 1.7.6.1. piimatooted, mille algupäraseks tooraineks on kasutatud ainult piima ja lisatud on ainult toodete valmistamiseks vajalikke aineid, millega ei ole asendatud osaliselt ega täielikult piima loomulikke koostisosi; 1.7.6.2. kombineeritud piimatooted, kus piim või piimatoode moodustab olulise osa tootest koguseliselt või toote omaduste suhtes ja kus toote ühegi koostisosaga ei ole asendatud piima koostisosi; 1.7.7 töötlemisettevõte - ettevõte, kaasa arvatud piimatootmisfarm, kus toimub piima ja piimapõhiste toodete töötlemine, valmistamine ja pakendamine; 1.7.8. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.9. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.10. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 1.7.71. kogumiskeskus - ettevõte, kus toimub toorpiima kogumine ning kus on võimalik piima jahutada ja filtreerida; 1.7.72. normaliseerimiskeskus - ettevõte, mis asub eraldi kogumiskeskusest, kuumtöötlus- või töötlemisettevõttest ning kus toimub toorpiima koorimine või loomulike koostisosade muutmine; 1.7.73. kuumtöötlusettevõte - ettevõte, kus toimub piima kuumtöötlemine; 1.8. Tulenevalt aastas ümbertöödeldud piima kogusest jaotatakse ettevõtted järgmiselt: 1.8.1. suure võimsusega ettevõtted, kus ümbertöödeldava piima kogus on üle 2 000 000 kilogrammi aastas; 1.8.2. väikese võimsusega ettevõtted, kus: 1.8.2.1. ümbertöödeldava piima kogus on 500 000 kuni 2 000 000 kilogrammi aastas; 1.8.2.2. ümbertöödeldava piima kogus on kuni 500 000 kilogrammi aastas. 1.9. Käitleja peab teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust kohe, kui on muutunud ettevõtte töötlemismaht ja ümbertöödeldava piima kogus ületab vastavalt kahte miljonit või 500 000 kilogrammi. Lisaks võib järelevalveametnik nõuda käitlejalt täiendavaid andmeid. 1.10. Väikese võimsusega (ümbertöödeldava piima kogus 500 000 kuni 2 000 000 kilogrammi aastas) ettevõtte käitleja võib taotleda mööndusi käesoleva eeskirja 3. ja 4. osas toodud normide täitmisel, kui hügieeninõuded on täidetud ja kui: 1.10.1. eelnenud aasta ümbertöödeldava piima kogus on kuni kaks miljonit kilogrammi või kohustub käitleja seda mitte ületama, esitades järelevalveametnikule sellekohase kirjaliku avalduse; 1.10.2. ettevõttes on tehtud arvestus eelmisel aastal ümbertöödeldud piima koguse kohta ja käitleja esitab selle järelevalveametnikule viimase nõudmisel; 1.10.3. käitlejal on olemas arvestusdokumendid ümbertöödeldava piima koguse kohta; 1.10.4. käitlejal on olemas arvestusdokumendid aasta jooksul toodetud piimapõhiste toodete koguste kohta tooteliikide kaupa; 1.10.5. käitleja esitab soovitud mööndused ettevõtte tunnustamisel. 1.11. Väikese võimsusega (ümbertöödeldava piima kogus kuni 500 000 kilogrammi aastas) ettevõtte käitleja võib taotleda mööndusi käesoleva eeskirja 3. ja 4. osas ning punktis 5.4 toodud normide täitmisel tingimusel, kui hügieeninõuded on täidetud ja kui: 1.11.1. eelnenud aasta ümbertöödeldava piima kogus on kuni 500 000 kilogrammi või kohustub käitleja seda mitte ületama, esitades järelevalveametnikule sellekohase kirjaliku avalduse; 1.11.2. ettevõttes on tehtud arvestus eelmisel aastal ümbertöödeldud piima koguse kohta ja käitleja esitab selle järelevalveametnikule viimase nõudmisel; 1.11.3. käitlejal on olemas arvestusdokumendid ümbertöödeldava piima koguse kohta; 1.11.4. käitlejal on olemas arvestusdokumendid aasta jooksul toodetud piimapõhiste toodete koguste kohta tooteliikide kaupa; 1.11.5. käitleja esitab soovitud mööndused ettevõtte tunnustamisel. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 2. ETTEVÕTTE ENESEKONTROLLI NÕUDED 2.1. Käitleja peab igas tootmisetapis kontrollima hügieeninõuete täitmisel kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtmist toiduohutuse tagamiseks. Selle läbiviimise üks vorm on ettevõtte enesekontroll. 2.2. Enesekontrolli süsteem võib olla ettevõtte üldise kvaliteedijuhtimise süsteemi osa. 2.3. Toiduohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu tootmistegevus, sisseseade, kõik käitlemisvahendid, piimapõhised tooted ja nende valmistamiseks kasutatav piim. Samuti tuleb läbi viia regulaarset tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. 2.4. Enesekontrolli läbiviimiseks tuleb ettevõttes koostada plaan, mille peab kinnitama käitleja ja mis tuleb esitada Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. 2.5. Ettevõttes tehtav enesekontroll peab põhinema: 2.5.1. piima ja piimapõhise toote igas tootmisetapis kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja nende riskide ohjamisel kasutatava kontrollisüsteemi loomisel; 2.5.2. kriitiliste kontrollpunktide määramisel, mis võimaldab igas tootmisetapis ennetada ohtu või viia see vastuvõetava kriitilise piirini; 2.5.3. kontrollikriteeriumide määramisel, mis eristavad vastuvõetavat vastuvõtmatust; 2.5.4. seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides; 2.5.5. korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises, kui on ületatud kriitiline piir; 2.5.6. tegevusel, mis tõestab enesekontrolli efektiivsust ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel. 2.6. Ettevõtte enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised andmed ettevõtte tegevuse kohta ja meetmed tehnoloogilise protsessi kontrollimiseks: 2.6.1. tootmise tehnoloogiline skeem ning kirjeldus; 2.6.2. varutava toorpiima mikrobioloogiliste, füüsikalis-keemiliste näitajate ning antibiootikumijääkide kontrollimine; 2.6.3. varutava toorpiima temperatuuri kontrollimine; 2.6.4. kuumtöödeldud joogipiima ja piimapõhiste toodete proovivõtmis- ja analüüsiplaan; 2.6.5. ohtude analüüsi põhjal leitud kriitilised kontrollpunktid; 2.6.6. kriitiliste kontrollpunktide seire läbiviimise kirjeldus; 2.6.7. ennetavad abinõud ja korrigeerivad tegevused kriitilistes kontrollpunktides ning nendest teatamise kord; 2.6.8. kasutatava joogivee nõuetele vastava vee regulaarse uurimise plaan; 2.6.9. kahjurite tõrje plaan; 2.6.10. seadmete pesemise ja desinfitseerimise pla an; 2.6.11. ruumide puhastamise plaan; 2.6.12. külmladude temperatuuri järelevalve plaan; 2.6.13. kuumtöötlemisreþiimide järelevalve plaan; 2.6.14. töötajate tervisekontrolli plaan; 2.6.15 proovidest analüüse teostavate laboratooriumide nimed koos ko nkreetse uuringu märkimisega; 2.6.16. tervisele ohtliku piima ja piimapõhiste toodete turult kõrvaldamise kord ning sellega seonduv informatsioonisüsteem. 2.7. Enesekontrollil saadud tulemused tuleb dokumenteerida ja esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 2.8. Käitleja peab määrama isiku, kes vastutab enesekontrolli süsteemi rakendamise ja täitmise eest ettevõttes. 2.9. Kiirestirikneva piima ja piimapõhiste toodete kontrolli tulemused peab ettevõttes säilitama vähemalt kahe kuu jooksul alates viimasest «parim enne» või «kõlblik kuni» kuupäevast; muude piimapõhiste toodete kontrolli tulemused vähemalt kaks aastat. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 3. ÜLDNÕUDED ETTEVÕTTELE 3.1. Ettevõtte käitlemisruumid peavad olema ehitatud ja tootmisprotsessis hooldatud nii seest- kui väljastpoolt selliselt, et toidutoorme ja toidu käitlemisel oleks tagatud hügieeninõuete täitmine. 3.2. Ettevõttes peavad olema piisavalt suured käitlemisruumid, et oleks tagatud piisav pesemine ja desinfitseerimine. 3.3. Ruumide paigutus peab välistama ristsaastumise võimaluse ja tagama tehnoloogilise protsessi järjepidevuse. 3.4. Piima ja piimapõhiste toodete käitlemiseks ettenähtud ruumides peavad olema täidetud järgmised nõuded: 3.4.1. põrandad tugevast vett mitteläbilaskvast, kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist kaldega trappide suunas. Trapid peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et oleks välistatud käitlemisruumi saastumise oht. Trappe ei nõuta ruumides, mille temperatuur on alla 0 ºC ning ruumides, kus säilitatakse ainult pakendatud tooteid; 3.4.2. siseseinad terved, siledapinnalised ja kergesti puhastatavast vastupidavast ning tihedast, vett mitteläbilaskvast heledavärvilisest materjalist; 3.4.3. siselaed terved, kergesti puhastatavad, vältides tolmu kogunemist ja ainete eraldumist käideldavasse toitu; 3.4.4. uksed tihedalt suletavad ning valmistatud vastupidavast ja kergesti puhastatavast mittekorrodeeruvast materjalist või kaetud sellise materjaliga täies ulatuses; 3.4.5. piisava ventilatsiooniga ja vajadusel täiendava auru ärajuhtimisega (vältimaks kondensaadi kogunemist); 3.4.6. mehhaanilise ventilatsiooni kasutamisel õhu liikumise vältimine mustemalt alalt puhtale alale; 3.4.7. ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon võimaldama filtrite ja teiste vahetatavate osade puhastamist või vahetamist; 3.4.8. piisav loomulik või kunstlik valgustus, kus lambid peavad olema kaetud; 3.4.9. piisav hulk kuuma ja külma või eelnevalt sobival temperatuuril segatud voolava veega varustatud kätepesemiskohti. Kraanid peavad olema kasutatavad ilma käte abita. Kätepesemiskohad peavad olema varustatud puhastamis- ning desinfitseerimisainega ja hügieenilise kuivatusvahendiga, vajalik on prügikorv; 3.4.10. vahendid ruumide ja seadmete pesemiseks. 3.5. Ettevõttes peavad olema: 3.5.1. ruumid või kapid seadmete, käitlemisvahendite ja -ruumide puhastamise vahendite hoidmiseks; 3.5.2. piisavad võimalused ja vahendid veoks kasutatavate piimatsisternide ning reservuaaride pesemiseks ja desinfitseerimiseks; 3.5.3. piisava võimsuse ja suurusega laod ja külmlaod toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete jahutamiseks ning säilitamiseks; 3.5.4. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 3.5.5. ruumid ja vahendid toidutoorme ning valmistoote hügieeninõuetele vastavaks käitlemiseks peale- ja mahalaadimisel. 3.6. Käitlemisvahendid ja seadmed, mis puutuvad kokku toidutoorme ja toiduga, peavad olema: 3.6.1. siledapinnalised, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad seest- ja väljastpoolt; 3.6.2. mittekorrodeeruvast toiduga kokku puutuda lubatud materjalist ja ei tohi eritada tootesse inimese tervisele ohtlikke aineid ega mõjutada käideldava toote organoleptilisi, füüsikalis-keemilisi või mikrobioloogilisi omadusi. Koorikuga juustude vahelauad võivad olla puidust. 3.7. Ettevõttes peavad olema spetsiaalsed vee- ja korrosioonikindlad selgelt märgistatud konteinerid toiduks kõlbmatu toidutoorme ning toidu tarvis. 3.8. Ettevõttes peab olema selline heitvete ja tahkete jäätmete eemaldamise süsteem, et oleks välistatud toidutoorme ja toidu mistahes saastumise oht. 3.9. Üle ühe ööpäeva hoitavate jäätmete jaoks peavad olema eraldi asuvad jahutatavad säilitamisruumid. 3.10. Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi). Joogivee nõuetele mittevastavat vett on lubatud kasutada auru tootmiseks, tuletõrjeveena ja külmutusseadmete jahutamiseks eeldusel, et oleks välistatud piima, piimapõhiste toodete ja joogivee torustiku saastumise oht. Joogivee nõuetele mittevastava vee torustikud peavad olema selgesti eristatavad joogivee torustikest. 3.11. Ettevõttes peab olema piisav arv töötajate riietusruume, kus peavad olema täidetud järgmised nõuded: 3.11.1. pinnad, konstruktsioonid ja sisustus kergesti puhastatav; 3.11.2. piisav arv nõuetele vastavaid kätepesemise kohti (kuum ja külm või sobiva temperatuurini segatud voolav vesi. Kraanid peava olema kasutatavad ilma käte abita. Kätepesemiskohad varustatud pesemis- ja desinfitseerimisainetega, hügieenilise kuivatusvahendiga ning prügikorviga); 3.11.3. riietusruumides on veeklosett. Peab olema välistatud ukse avanemine otse käitlemisruumidesse; 3.11.4 peab olema välistatud töötajate pääs riietusruumidesse otse läbi käitlemisruumide; 3.11.5 puhta tööriietuse väljastamiseks ja kasutatud tööriietuse kokku kogumiseks peavad olema sisse seatud vastavad ruumid või abivahendid. 3.12. Pesemis- ja desinfitseerimisaineid ning koristusvahendeid tuleb hoida selleks ettenähtud kohas lukustatavates ruumides või kappides. 3.13. Ettevõttes peavad olema kavandatud kaitseabinõud kahjurite (närilised, putukad, linnud jt) tõrjeks. 3.14. Kui tulenevalt ettevõtte tootmismahust on vajalik järelevalveametniku perioodiline või püsiv kohalolek, on järelevalveametnikul õigus nõuda järelevalvetoimingute tegemiseks vajalike vahenditega varustatud lukustatavat tööruumi. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 4. ERINÕUDED ETTEVÕTTELE 4.1. Lisaks üldnõuetes toodule peavad kogumiskeskuses olema: 4.1.1. jahutusseadmed või sobivad vahendid piima jahutamiseks ja juhul, kui piima säilitatakse kogumiskeskuses, külmsäilitusseadmed; 4.1.2. tsentrifuugid või muud seadmed piima mehaaniliseks puhastamiseks, kui puhastamine toimub kogumiskeskuses. 4.2. Lisaks üldnõuetes toodule peavad normaliseerimiskeskuses olema: 4.2.1. mahutid toorpiima külmsäilitamiseks nõutaval temperatuuril, normaliseerimisvahendid ja mahutid normaliseeritud piima säilitamiseks; 4.2.2. tsentrifuugid või muud seadmed piima mehaaniliseks puhastamiseks. 4.3. Lisaks üldnõuetes toodule peavad kuumtöötlus- ja töötlemisettevõttes olema: 4.3.1. vajaduse korral automaatsed villimis- ja sulgemisseadmed kuumtöödeldud joogipiima ja vedelate piimapõhiste toodete pakendamiseks. Nõue ei kehti üle neljaliitriste pakendite kasutamise korral. Väikese võimsusega ettevõttes võib järelevalveametniku nõusolekul kasutada mõnda muud hügieenilist pakendamise viisi; 4.3.2. vajaduse korral seadmed toorpiima, kuumtöödeldud piima ja vedelate piimapõhiste toodete jahutamiseks ja külmsäilitamiseks nõutaval temperatuuril. Külmlaod peavad olema varustatud kalibreeritud temperatuurimõõtmise vahenditega; 4.3.3. eraldi ruumid ühekordselt kasutatavate pakendite ja nende valmistamiseks kasutatava materjali hoidmiseks; 4.3.4. korduvkasutusega nõude või kastide kasutamise korral eraldi ruumid nende hoidmiseks ja vahendid nende mehaaniliseks puhastamiseks ning desinfitseerimiseks; 4.3.5. hoiutankid toorpiima ja normaliseeritud piima säilitamiseks ning normaliseerimisseadmed; 4.3.6. vajaduse korral tsentrifuugid või muud seadmed piima mehaaniliseks puhastamiseks; 4.3.7. järelevalveametniku heakskiidetud kuumtöötlemisseadmed, mis on varustatud: 4.3.7.1. automaatse temperatuurikontrolliga; 4.3.7.2. näite registreeriva termomeetriga; 4.3.7.3. automaatse ohutusseadmega, mis välistab ebapiisava kuumutamise, näiteks ringvooluklapp; 4.3.7.4. ohutussüsteemiga, mis välistab kuumtöödeldud piima segunemise ebapiisavalt kuumutatud piimaga; 4.3.7.5. automaatse jäädvustusseadeldisega ohutussüsteemi tarvis või protseduuriga süsteemi efektiivsuse seireks; 4.3.8. vajaduse korral seadmed külmutatud piimapõhiste toodete külmutamiseks, pakendamiseks ja säilitamiseks; 4.3.9. vajaduse korral seadmed pulbriliste piimapõhiste toodete kuivatamiseks ja pakendamiseks. 4.4. Järelevalveametniku nõusolekul võib lisaks punktis 4.3.7 mainitud seadmetele kasutada muid kuumtöötlemisseadmeid, kui nende seadmete kasutamisega toidu käitlemiseks ei kaasne ohtu. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 5. TÖÖTAJATE HÜGIEENINÕUDED 5.1. Piima ja piimapõhiseid tooteid käitlev töötaja peab: 5.1.1. kandma puhast kaitseriietust, kergesti puhtana hoitavaid jalanõusid ning täielikult juukseid katvat peakatet; 5.1.2. pesema käsi alati enne töö alustamist, samuti enne iga uut tööfaasi ning vajaduse korral ka muudel juhtudel (käsi tuleb alati pesta pärast tualettruumi kasutamist). Kätel olevad haavad tuleb katta veekindla, soovitavalt värvilise plaastriga. 5.2. Piima ja piimapõhiseid tooteid käitlev töötaja peab olema terve ja omama vastavat tõendit. 5.3. Ruumides, kus toimub piima ja piimapõhiste toodete käitlemine ja säilitamine, on keelatud suitsetamine, sülitamine, söömine ja joomine. 5.4. Käitleja on kohustatud korraldama töötajatele hügieenialaseid koolitusi. 6. RUUMIDE JA SEADMETE HÜGIEENINÕUDED 6.1. Piima ja piimapõhiste toodete käitlemine ettevõttes peab vastama järgmistele hügieeninõuetele: 6.1.1. tööruumid, seadmed ja vahendid hoitakse puhtad ja heas korras; 6.1.2. seadmed, nende osad ning reservuaarid, mis tootmisprotsessi käigus puutuvad kokku piima või piimapõhiste toodetega puhastatakse ja desinfitseeritakse ning loputatakse joogiveega vastavalt seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaanile; 6.1.3. seadmed, nende osad ja reservuaarid peavad olema täielikult tühjendatavad; 6.1.4. tööruume puhastatakse vastavalt ruumide puhastamise plaanile; 6.1.5. tööruume, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse ainult piima ja piimapõhiste toodete valmistamisel ning käitlemisel; 6.1.6. järelevalveametniku loal võib samades käitlemisruumides samu käitlemisvahendeid kasutades käidelda muud toitu või toiduks mõeldud, kuid sel eesmärgil mitte kasutatavaid piimapõhiseid tooteid eeldusel, et on välistatud järelevalveametniku poolt heakskiidetud toodete saastumine; 6.1.7. toorpiima ettevõttesse vedamiseks kasutatud mahutid, tsisternid ja teised nõud tuleb enne taaskasutamist pesta ja desinfitseerida esimesel võimalusel pärast vedu või juhul, kui maha- ja järgmise pealelaadimise vahele jääb väga vähe aega, peale vedude seeriat, ent mitte harvem kui üks kord päevas . 6.2. Peab olema välditud kahjurite ja muude loomade sissepääs ruumidesse, kus piima ja piimapõhiseid tooteid valmistatakse ja ladustatakse . Kõigi näriliste, putukate või muude kahjurite hävitamiseks tuleb teha ettevõtte käitlemisruumides regulaarselt tõrjet. 6.3. Peab olema välistatud tõrjeainete sattumine käideldavasse tootesse. Tõrjeaineid ja muid mürgiseid aineid hoitakse selleks ettenähtud kohas lukustatavates ruumides või kappides. 6.4. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit. Järgnema peab põhjalik loputus joogiveega. Puhastus-, pesemis- ja desinfitseerimisainete sattumine käideldavasse tootesse peab olema välistatud. 6.5. Pesemis-, desinfitseerimis- ja tõrjeainete pakendid peavad olema selgelt identifitseeritavad ja märgistatud kasutusjuhendiga. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 7. PIIMA JA PIIMAPÕHISTE TOODETE PAKENDAMISE NÕUDED 7.1. Piima ja piimapõhiste toodete pakendamine peab toimuma selleks ettenähtud ruumis ja tagama toodete hügieenikvaliteedi säilimise. 7.2. Pakendamisel kasutatavad pakkematerjalid peavad olema lubatud kasutamiseks kokkupuuteks toiduga ja need peavad olema piisavalt tugevad pakendatud toodete kaitsmiseks. 7.3. Pakendeid ja pakkematerjale tuleb hoida saastumise vältimiseks tolmu- ja kahjuritevabades eraldi ruumides. 7.4. Kuumtöödeldud piima ja vedelate piimapõhiste toodete villimine ja pakendite sulgemine peab toimuma automaatselt. Väikese võimsusega ettevõttes võib järelevalveametniku nõusolekul kasutada mõnda muud hügieenilist pakendamisviisi. 7.5. Korduvkasutusega pudelid ja nõud peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ning enne uuesti kasutamist tuleb need pesta ja desinfitseerida. Korduvkasutusega pakendite puhul peab pakendi sulgemine toimuma ettevõttes, kus toimub joogipiima ja vedelate piimapõhiste toodete viimane kuumtöötlemine, kohe peale villimist viisil, mis tagab piima kaitse välismõjutuste eest. Korduvkasutatavad pakendid tuleb sulgeda viisil, et nende avamine oleks märgatav. 7.5.1 Piima ja piimapõhiste toodete pakendil peab lisaks toiduseaduse § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korras esitatud teabele olema nähtavalt ja loetavalt järgmine teave: 7.5.11. sõna “toorpiim”, kui toorpiim on mõeldud toiduks; 7.5.12. sõnad “valmistatud toorpiimast”, kui piimapõhiste toodete valmistamisel ei ole kasutatud kuumtöötlemist, kaasa arvatud termiseerimist; 7.5.13. muude piimapõhiste toodete puhul valmistamise lõpus kasutatud kuumtöötluse laad; 7.5.14. piimapõhiste toodete puhul, milles võib esineda mikroorganismide kasvu, minimaalne säilitusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev. [RTL 2003, 107, 1662 – punkt 7.5.1 jõustub vastavalt põllumajandusministri 30. septembri 2003. a. määruse nr 94 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine” muutmine §. 2 Euroopa Liiduga liitumisel] [Punkti 7.6. sõnastus kuni Eesti Euroopa Liiduga liitumiseni] 7.6. Kuumtöödeldud joogipiima ja vedelate piimapõhiste toodete pakendil võib lisaks märgistamise eeskirjas nõutud teabele olla järgmine teave: 7.6.1. kasutatud kuumtöötluse laad, võib olla kas «termiseeritud», «pastöriseeritud», «kõrgpastöriseeritud», «kõrgkuumutatud (UHT)», «steriliseeritud»; 7.6.2. teave, mille alusel on võimalik kindlaks teha viimase kuumtöötluse kuupäev; 7.6.3. sõnad «valmistatud toorpiimast», kui piimapõhiste toodete valmistamisel ei ole kasutatud kuumtöötlemist. [Punkti 7.6. sõnastus, mis jõustub vastavalt põllumajandusministri 30. septembri 2003. a. määruse nr 94 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine” muutmine §. 2 Euroopa Liiduga liitumisel] 7.6. Kuumtöödeldud joogipiima ja vedelate piimapõhiste toodete pakendil peab lisaks punktis 7.51 nõutud teabele olema nähtavalt ja loetavalt järgmine teave: 7.6.1. kasutatud kuumtöötluse laad, mille toorpiim on läbinud; 7.6.2. teave, mille alusel on võimalik kindlaks teha viimase kuumtöötluse kuupäev; 7.6.3. pastöriseeritud piima puhul säilitustemperatuur. 7.7. Piima ja piimapõhiste toodete valmistamine ja pakendamine võib toimuda ühes ja samas ruumis, kui: 7.7.1. tootmisruum on hügieeninõuete täitmise tagamiseks piisavalt suur ja piisava sisseseadega; 7.7.2. pakendid on valmistajaettevõttes hügieeniliselt pakitud ja kaetud viisil, mis välistab nende saastumise transpordil; 7.7.3. pakendid on hoitud käitlemisettevõttes selleks ettenähtud tolmu- ja kahjuritevabas eraldi ruumis välistades nende paigutamise otse põrandale; 7.7.4. pakendid on enne tootmisruumi toomist kokku pandud hügieenilistes tingimustes. Kõrvalekalded on lubatud juhul, kui pakend pannakse kokku automaatselt ning puudub piima ja piimapõhiste toodete saastumise oht. 7.7.5. pakendid on toodud hügieeninõudeid täites tootmisruumidesse koguses, mis on vajalik töö järjepidevuse tagamiseks (vajalik kogus ühe vahetuse jaoks) ja välistades nende paigutamise otse põrandale. Veopakendeid ei tohi käsitseda töötajad, kes puutuvad kokku pakendamata toodetega; 7.7.6. pakendatud piim ja piimapõhised tooted tuleb kohe pärast pakendamist viia ettenähtud hoiuruumidesse. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 8. LADUSTAMISELE JA VEOLE ESITATAVAD NÕUDED 8.1. Piima ja piimapõhiseid tooteid tuleb säilitada käitleja poolt ettenähtud temperatuuril. Kui säilitamine toimub reguleeritava temperatuuriga ladudes, peab temperatuurid registreerima ja tagama nõutud temperatuuri võimalikult kiire saavutamise. 8.2. Pastöriseeritud joogipiima tuleb säilitada temperatuuril mitte üle 6 ºC. 8.3. Pastöriseeritud piima vedamisel kasutatavad reservuaarid peavad vastama järgmistele nõuetele: 8.3.1. sisepind ja muud piimaga kokkupuutuvad osad valmistatud siledast, kergesti pestavast, puhastatavast ja desinfitseeritavast mittekorrodeeruvast, toiduga kokku puutuda lubatud materjalist; 8.3.2. välistatud reservuaarist inimese tervisele ohtlike või piima organoleptilisi ja füüsikalis-keemilisi näitajaid muutvate ainete eritumine; 8.3.3. olema täielikult tühjendatavad, kraanid kergesti eemaldatavad, demonteeritavad, pestavad, puhastatavad ja desinfitseeritavad; 8.3.4. reservuaarid tuleb hermeetiliselt sulgeda enne transportimist ja hoida tihedalt suletuna vedamise ajal; 8.3.5. reservuaarid tuleb iga kasutamiskorra järel ning vajadusel ka enne kasutamist pesta, puhastada ja desinfitseerida. 8.4. Pastöriseeritud piima veoks peab kasutama selliseid veovahendeid ja reservuaare, kus toote temperatuur kogu veo vältel ei ületa 6 ºC, millest võib järelevalveametniku nõusolekul piima jaeettevõttesse toimetamise korral olla tõus kuni 2 ºC. 8.5. Veovahendid peavad olema tihedad, heas seisukorras, siledate, kergesti pestavate, puhastatavate ja desinfitseeritavate sisepindadega. 8.6. Tuleb välistada veovahendite kasutamine loomade veoks, mistahes muu toidu või esemete veoks, mis võivad kahjustada piimapõhiste toodete hügieenikvaliteeti. 8.7. Piima ja piimapõhiste toodete pealelaadimine peab toimuma tingimustes, mis välistab nende saastumise. 8.8. Ettevõttest tuleb toodang väljastada koos kauba saatedokumendiga, milles on lisaks tervisemärgile ära toodud tähis, mille järgi saab kindlaks määrata kasutatud kuumtöötluse laadi ja järelevalvet teostanud asutuse, kui viimane ei kajastu tunnustamise numbris. Saatedokumenti peab säilitama vähemalt ühe aasta ja esitama järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Saatedokumenti pole vaja, kui valmistaja veab piima otse lõpptarbijale. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 9. PIIMA JA PIIMAPÕHISE TOOTE TERVISEMÄRK 9.1. Nõuetekohaselt toodetud joogipiima ja piimapõhiste toodete pakendile kantakse tervisemärk, valides ühe järgnevalt toodud märgistuse: 9.1.1. ovaal, mille ülaosas on tähelühend “EST” ja keskel ettevõtte tunnustamise otsuse number; 9.1.2. ovaal, mille ülaosas on sõna “EESTI” ja keskel ettevõtte tunnustamise otsuse number. 9.2. Tervisemärk tuleb kanda selgesti nähtavasse kohta hiljemalt pakendamisel. Märgistus peab olema piisavalt selge ja piisavalt suur. 9.3. Tervisemärgi võib kanda piima ja piimapõhise toote pakendile või etiketile trükituna või värvitempliga. 9.4. Rühmapakendis või otse lõpptarbijale väljastatavate väikepakendis piima ja piimapõhiste toodete puhul võib tervisemärgi kanda ainult rühmapakendile. 9.5. Tervisemärk tuleb kanda ka veopakendile. 9.6. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 10. NÕUDED JOOGIPIIMA JA PIIMAPÕHISTE TOODETE VALMISTAMISEKS KASUTATAVALE TOORPIIMALE 10.1. Piimatootmisfarmist kogutav lehmatoorpiim kuumtöödeldud joogipiima ja piimapõhiste toodete valmistamiseks peab vastama järgmistele nõuetele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures * ≤ 100 000 Somaatiliste rakkude arv 1 milliliitris ** ≤ 400 000 * kahe kuu geomeetriline keskmine, vähemalt kaks proovi kuus. ** kolme kuu geomeetriline keskmine, vähemalt üks proov kuus. 10.2. Piimatootmisfarmist kogutav kitse-, lamba- ja pühvlitoorpiim kuumtöödeldud joogipiima ja piimapõhiste toodete valmistamiseks peab vastama järgmistele nõuetele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures 1 500 000 10.2.1. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 10.3. Patogeenseid mikroorganisme ja nende toksiine ei tohi esineda inimese tervist ohustaval hulgal. 10.3.1 Nõuetekohasuse kontrollimiseks viiakse läbi eraldi test igast piimatootmisfarmist kogutud toorpiimast võetud prooviga, mis peab olema esinduslik. 10.4. Kui ületatakse punktides 10.1 ja 10.2 toodud piirnorme, on käitleja kohustatud teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed. 10.5. Kui toorpiima täiendavate analüüside tulemused ületavad kolme kuu jooksul punktides 10.1 ja 10.2 toodud piirnorme ning võõrvee sisalduse kontrolli tulemused näitavad toorpiima mittenõuetekohasust, on piimatootmisfarmi toorpiima müük ettevõttesse keelatud kuni toorpiima vastavusse viimiseni eeskirjas kehtestatud nõuetele. 10.6. Saasteainete ja nende maksimaalsete piirnormide sisaldus määratakse vastavalt kehtestatud korrale. 10.7. Peab olema välistatud lubatust suurema saasteainete sisaldusega piima kasutamine toiduks mõeldud piima ja piimatoodete valmistamiseks. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 11. VÕÕRVEE SISALDUSE KONTROLLIMINE PIIMAS 11.1. Käitleja määrab korrapäraselt piimatootmisfarmidest kogutava toorpiima külmumistäppi, et kontrollida vee lisamist. Kui kontrolli tulemused näitavad, et vett ei ole lisatud, võib toorpiima kasutada toiduks mõeldud toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete valmistamiseks ettenähtud piima valmistamiseks. 11.2. Kontroll tuleb korraldada järgmiselt: 11.2.1. igast piimatootmisfarmist vastuvõetavat toorpiimapartiid kontrollitakse juhusliku proovivõtmise abil; 11.2.2. ühe piimatootmisfarmi piima vedamisel otse kuumtöötlus- või töötlemisettevõttesse korraldatakse proovide võtmine farmis, võttes kasutusele ettevaatusabinõud, et vältida pettust vedamise ajal. Kui loomapidaja toob piima otse kuumtöötlus- või töötlemisettevõttesse, võetakse proovid ettevõttes; 11.2.3. kui kontrolli tulemusena tekib Veterinaar- ja Toiduameti kohalikul asutusel alus kahtlustada vee lisamist, võtab järelevalveametnik kontrollproovi piimatootmisfarmist. Kontrollproov on hommikuse või õhtuse lüpsi piimapartii proov eeldusel, et eelmisest lüpsist on möödunud minimaalselt 11 ja maksimaalselt 13 tundi; 11.2.4. kui piim on pärit mitmest piimatootmisfarmist, võib võtta proove ainult ettevõttesse saabuvatest veopartiidest eeldusel, et piima kontrollitakse ka farmis. Kahtluse korral võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus proovi kõigist kogumisringiga hõlmatud piimatootmisfarmidest vastavalt punktile 11.2.3. 11.3. Lehma toorpiim peab vastama järgmistele nõuetele: 11.3.1. külmumistäpp peab olema mitte kõrgem kui - 0,520 ºC; 11.3.2. täispiima tihedus on määratuna temperatuuril 20 ºC vähemalt 1028 grammi liitris või vastavalt arvutatud väärtus täiesti rasvavaba piima puhul temperatuuril 20 ºC; 11.3.3. valgusisaldus peab olema vähemalt 28 grammi liitris, mis saadakse piima lämmastikusisalduse korrutamisel 6,38; 11.3.4. rasvata kuivainesisaldus on vähemalt 8,50%. 11.4. Punktis 11.3.1 mainitud külmumistäpp võib olla kõrgem kui -0,52 ºC, kui kontrolli tulemused näitavad, et vett ei ole lisatud. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 12. KUUMTÖÖDELDUD JOOGIPIIMA JA PIIMAPÕHISTE TOODETE KÄITLEMISNÕUDED 12.1. Kui toorpiima ei käidelda esimese nelja tunni jooksul alates ettevõttesse saabumisest, tuleb piim jahutada temperatuurini, mis ei ületa 6 ºC ja säilitada sellel temperatuuril kuni kuumtöötlemiseni. 12.2. Kui kuumtöödeldud joogipiima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda 36 tunni jooksul alates ettevõttesse saabumisest, tuleb määrata mikroorganismide arv selles toorpiimas temperatuuril 30 ºC. See võib enne kuumtöötlemist 1 milliliitris olla mitte üle 300 000. 12.3. Kuumtöödeldud joogipiima võib valmistada eelnevalt pastöriseeritud piimast, mille mikroorganismide arv 1 milliliitris temperatuuril 30 ºC enne teistkordset kuumtöötlemist ei ületa 100 000. 12.4. Kuumtöödeldud joogipiimana kasutatav pastöriseeritud piim: 12.4.1. peab olema saadud toorpiima kuumutamisel vähemalt 15 sekundit temperatuuril vähemalt 71,7 ºC või on sama tulemuse saamiseks kasutatud mõnda muud aja ja temperatuuri kombinatsiooni; 12.4.2. peab andma negatiivse reaktsiooni fosfataastestile ja positiivse reaktsiooni peroksidaastestile. Negatiivsel reaktsioonil peroksidaastestile tuleb piima ja piimapõhise toote pakendi märgistuses kasutada sõna “kõrgpastöriseeritud”; 12.4.3. peab olema jahutatud kohe pärast pastöriseerimist temperatuurini, mis ei ületa 6 ºC. 12.4.1 Piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav pastöriseeritud piim: 12.4.11. peab olema saadud toorpiima kuumutamisel vähemalt 15 sekundit temperatuuril vähemalt 71,7 ºC või on sama tulemuse saamiseks kasutatud mõnda muud aja ja temperatuuri kombinatsiooni; 12.4.12. peab andma negatiivse reaktsiooni fosfataastestile ja positiivse reaktsiooni peroksidaastestile. Negatiivsel reaktsioonil peroksidaastestile tuleb piima ja piimapõhise toote pakendi märgistuses kasutada sõna “kõrgpastöriseeritud”. 12.5. Kuumtöödeldud joogipiimana kasutatav kõrgkuumutatud (UHT) piim: 12.5.1. peab olema saadud toorpiimast pideva kuumutamise teel temperatuuril vähemalt 135 ºC vähemalt ühe sekundi jooksul, mille tulemusena hävitatakse kõik mikroorganismid ja nende spoorid; 12.5.2. peab olema pakendatud, kasutades aseptilisi, läbipaistmatuid pakendeid, milles piima keemilised, füüsikalised ning organoleptilised omadused muutuvad võimalikult vähe; 12.5.3. mille säilivust peab piisava sagedusega kontrollima, inkubeerides piima ja piimapõhist toodet temperatuuri 30 ºC juures 15 ööpäeva või 55 ºC juures seitse ööpäeva; 12.5.4. millega otsekontaktis olev veeaur peab olema saadud joogiveest, ei tohi jätta võõraineid piima ega mõjutada seda ebasoodsalt. Joogipiima veesisalduse muutumine peab olema välistatud. 12.5.1 Piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav kõrgkuumutatud (UHT) piim: 12.5.11. peab olema saadud toorpiimast pideva kuumutamise teel temperatuuril vähemalt 135 ºC vähemalt ühe sekundi jooksul, mille tulemusel hävitatakse kõik mikroorganismid ja nende spoorid; 12.5.12. peab olema pakendatud, kasutades aseptilisi, läbipaistmatuid pakendeid, milles piima keemilised, füüsikalised ning organoleptilised omadused muutuvad võimalikult vähe. 12.6. Kuumtöödeldud joogipiimana kasutatav steriliseeritud piim: 12.6.1. peab olema kuumutatud ja steriliseeritud hermeetiliselt suletud pakendis või konteineris, mille kinnitus on säilitatav esialgsel kujul; 12.6.2. mille säilivust peab kontrollima, inkubeerides toodet temperatuuri 30 ºC juures 15 ööpäeva või 55 ºC juures seitse ööpäeva. 12.7. Kõrgpastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) või steriliseeritud piima valmistamiseks võib kasutada termiseeritud piima või teises ettevõttes esialgselt kuumtöödeldud piima. Esialgse kuumtöötluse aja ja temperatuuri suhe peab olema madalam või võrdne pastöriseerimisega ja piima reaktsioon peroksidaastestile enne teistkordset kuumtöötlemist peab olema positiivne. Sellise piima kasutamisest tuleb teavitada Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Andmed esialgse kuumtöötlemise kohta peavad olema märgitud saatedokumendile. Pastöriseeritud piima võib samadel tingimustel valmistada toorpiimast, mis on läbinud esialgse termiseerimise. 12.8. Piimapõhiste toodete valmistamisel tuleb toorpiim kuumtöödelda või toorpiimatoodete valmistamiseks tarvitada: 12.8.1. kui piim ei ole jahutatud, esimesel võimalusel pärast vastuvõtmist; 12.8.2. kui piima hoitakse temperatuuril, mis ei ületa 6 ºC, 36 tunni jooksul pärast vastuvõtmist; 12.8.3. kui piima hoitakse temperatuuril, mis ei ületa 4 ºC, 48 tunni jooksul pärast vastuvõtmist; 12.8.4. pühvli-, lamba- ja kitsepiima puhul 72 tunni jooksul. 12.9. Tulenevalt tehnoloogilistest põhjustest ei pea käitleja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse nõusolekul täitma teatud piimapõhiste toodete valmistamisel punktis 12.8 toodud nõudeid. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 12.9.1 Punktis 12.9 kirjeldatud juhtudest ja nendega seotud tehnoloogilistest põhjustest peab Veterinaar- ja Toiduamet teavitama Euroopa Liidu Komisjoni. [RTL 2003, 107, 1662 – punkt 12.9.1 jõustub vastavalt põllumajandusministri 30. septembri 2003. a. määruse nr 94 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine” muutmine §. 2 Euroopa Liiduga liitumisel] 12.10. Kui termiseeritud piima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda 36 tunni jooksul alates ettevõttesse saabumisest, tuleb määrata mikroorganismide arv toorpiimas temperatuuril 30 ºC. See võib enne termiseerimist 1 milliliitris olla mitte üle 300 000. 12.11. Pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) või steriliseeritud piima võib valmistada termiseeritud piimast, kui enne töötlemist on selle mikroorganismide arv 1 milliliitris temperatuuril 30 ºC mitte üle 100 000. [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 13. PAKENDATUD TOORPIIMA, KUUMTÖÖDELDUD JOOGIPIIMA JA PIIMAPÕHISTE TOODETE MIKROBIOLOOGILISED NÕUDED 13.1. Kohustuslikud mikrobioloogilised nõuded pastöriseeritud joogipiimale juhuslikul proovivõtmisel on järgmised * : Mikroorganism Osaproovide arv Norm baktereid milliliitris n c m M Listeria monocytogenes 5 0 ei leidu25 g Salmonella spp 5 0 ei leidu25 g Coli-laadsed bakterid 1 milliliitris 5 1 0 5 Mikroorganismide arv 1 milliliitris 21 ºC juures ** 5 1 50 000 500 000 * kahe kuu geomeetriline keskmine, vähemalt kaks proovi kuus. ** pärast inkubeerimist 6 ºC juures viis ööpäeva. kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuste (m) ja maksimaalse väärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus. Tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 13.2. Nõuded kõrgkuumutatud (UHT) ja steriliseeritud piimale juhuslikul proovivõtmisel pärast sellise piima inkubeerimist 15 ööpäeva jooksul 30 ºC juures on järgmised: 13.2.1. mikroorganismide arv 1 milliliitris ≤100; 13.2.2. organoleptiline hinnang normaalne. 13.2.1 Toiduks mõeldud lehmatoorpiim peab pärast pakendamist vastama järgmistele nõuetele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures * ≤ 50 000 Staphylococcus aureus bakterite arv 1 milliliitris n = 5, c = 2, m = 100, M = 500 Salmonella ei leidu 25 g, n = 5, c = 0 * kahe kuu geomeetriline keskmine, vähemalt kaks proovi kuus. kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus; tulemust loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 13.3. Kohustuslikud mikrobioloogilised nõuded piimapõhistele toodetele ettevõttest väljastamisel on järgmised: Toode Mikroorganism Osaproovide arv Norm baktereid milliliitris/grammis n c m M Juustud, välja arvatud kõvad Listeria monocytogenes 5 0 ei leidu25 g ** Muud piimapõhised tooted Listeria monosytogenes ei leidu 1 g * Piimapulbrid Salmonella spp 10 0 ei leidu 1 g Muud piimapõhised tooted Salmonella spp 5 0 ei leidu 1 g Toor- või termiseeritud piimast valmistatud juustud Staphylococcus aureus 5 2 1000 10 000 Kuumtöödeldud piimast valmistatud pehmed juustud Staphylococcus aureus 5 2 100 1000 Toorjuustud, piimapulbrid, külmutatud piimapõhised tooted, sealhulgas jäätis Staphylococcus aureus 5 2 10 100 Toor- või termiseeritud piimast valmistatud juustud Escherichia coli 5 2 100 1000 Kuumtöödeldud piimast valmistatud pehmed juustud Escherichia coli 5 2 100 1000 * steriliseeritud piima ja -toodete, mis kuumutatakse pakendamise järel, uurimine ei ole kohustuslik. ** 25-g proov koosneb viiest sama toote eri kohtadest võetud 5-grammisest osaproovist, kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 13.3.1 Patogeenseid mikroorganisme ja nende toksiine ei tohi esineda inimese tervist ohustaval hulgal. 13.4. Toatemperatuuril säilitamiseks mõeldud kõrgkuumutatud (UHT) ja steriliseeritud vedelad või geeljad piimapõhised tooted peavad pärast nende inkubeerimist 15 ööpäeva jooksul 30 ºC juures vastama järgmistele nõuetele: 13.4.1. mikroorganismide arv 1 milliliitris ≤ 100; 13.4.2. organoleptiline hinnang normaalne. 13.5. Kui ületatakse Listeria monocytogenes- või Salmonella-baktereid puudutavad piirmäärad, siis peab välistama toodete kasutamise toiduks ja tooted kõrvaldatakse müügilt. 13.6. Kui toor- või termiseeritud piimast valmistatud juustu või pehme juustu puhul ületatakse maksimaalne väärtus (M), uuritakse toodet enterotoksigeense S. aureus või eeldatavalt patogeense E. coli tüvede ja vajaduse korral ka stafülokoki toksiini esinemise suhtes. 13.7. Kui identifitseeritakse punktis 13.6 mainitud tüved või leitakse stafülokoki enterotoksiinid, kõrvaldatakse kõik asjassepuutuvad tootepartiid müügilt ja informeeritakse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust tulemustest ning vastavate tootepartiide müügilt kõrvaldamiseks võetud meetmetest. 13.8. Hügieeninõuete täitmise hindamisel tuleb juhinduda alljärgnevatest näitajatest: Toode Mikroorganism Osaproovide arv Norm baktereid milliliitris/ grammis n c m M Vedelad piimapõhised tooted coli-laadsed bakterid 30 ºC juures 5 2 0 5 Või, valmist. past. piimast/koorest coli-laadsed bakterid 30 ºC juures 5 2 0 10 Pehmed juustud(valmist. kuumtöödeldud piimast) coli-laadsed bakterid 30 ºC juures 5 2 10 000 10 000 Pulbrilised piimapõhised tooted coli-laadsed bakterid 30 ºC juures 5 2 0 10 Külmutatud piimapõhised tooted, sh jäätis coli-laadsed bakterid 30 ºC juures 5 2 10 100 Vedelad kuumtöödeldud hapendamata piimapõhised tooted ** mikroorganismide arv 21 ºC juures 5 2 50 000 100 000 Külmutatud piimapõhised tooted, sh jäätis mikroorganismide arv 30 ºC juures 5 2 100 000 500 000 ** pärast inkubeerimist 6 ºC juures viis ööpäeva, kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalsest väärtusest (M). [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 14. PIIMATÖÖTLEMISETTEVÕTTE RIIKLIK JÄRELEVALVE 14.1. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 14.2. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik kontrollib: 14.2.1. ettevõttes rakendatud enesekontrolli süsteemi toimimist ja käitleja poolt enesekontrollil saadud tulemusi; 14.2.2. käitlemisvahenditele, -ruumidele ja töötajatele esitatud hügieeninõuete täitmist; 14.2.3. piima ja piimapõhiste toodete hügieeni- ja käitlemisnõuete täitmist; 14.2.4. piima ja piimapõhiste toodete kuumtöötlemise efektiivsust; 14.2.5. tervisemärgi kasutamist; 14.2.6. piima ja piimapõhiste toodete ladustamis- ja transporditingimusi; 14.2.7. hermeetiliselt suletud konteinereid läbi juhusliku proovivõtmise. 14.3. Järelevalveametnik peab võtma proove laboratoorseteks uuringuteks vastavalt kehtestatud korrale. 14.4. Järelevalveametnik peab kontrollima eeskirjas toodud nõuete täitmist. 14.5. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 14.6. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 14.7. [Kehtetu – RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] [RTL 2003, 107, 1662 - jõust. 16.10.2003] 15. JÕUSTUMINE 15.1. Käesolev eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 15.2. Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) jõustumise ajal tegutsevas ja tunnustamisele kuuluvas käitlemisettevõttes peavad käesolevas eeskirjas kehtestatud tehnilised ja ehituslikud nõuded olema täidetud 1. jaanuariks 2002. a.