Pärsti Vallavolikogu — Valla arengukava aastateks 2004-2010 vastuvõtmine ja avalikustamine — KO, 175, 2433

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõigete 1–3 ning valla põhimääruse (kinnitatud vallavolikogu 19. veebruari 2003. a määrusega nr 10) § 21 lõigete 3 ja 4 alusel: 1. Kinnitada valla arengukava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2. Valla arengukava avalikustamiseks korraldada 4. oktoobril 2003. a AS Ramsi Turvas ruumides arengukonverents ning kinnitada konverentsi kava (lisatud). 3. Määrus jõustub 2003. aasta 1. oktoobril. 4. Käesolev määrus avalikustada vallakantseleis ja avaldada üldiseks teadmiseks: 4.1. Riigikantselei elektroonilises andmekogus; 4.2. valla veebilehel; 4.3. valla rahvaraamatukogudes; 4.4. infolehes Oma Vald (teade); 4.5. ajalehes Sakala (teade); 4.6. vallamaja stendil (määrus). Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määrusega nr 20 Jõustunud 1. oktoobril 2003. a Valla arengukava aastateks 2004–2010 Koostamisel osalesid: valla elanikud ettevõtjad vallavolikogu arengukomisjon arengukomisjoni töörühma liikmed vallavalitsus valla ametnikud hallatavate asutuste töötajad MISSIOON Valla ülesanne on elamisväärse elukeskkonna loomine, hariduse toetamine, sotsiaalse heaolu tagamine, ettevõtluse toetamine, infrastruktuuride arendamine, säästvate eluhoiakute kujundamine ja aktiivsete inimeste väärtustamine. I. Kohalik omavalitsus ja valla ametiasutus 1. Ajalugu ja kujunemine Vallale kinnitati omavalitsuslik staatus 19. detsembril 1991. aastal ning vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Ülemineku käigus koostati esimene valla arengukava. 1997. aastal kinnitas volikogu valla üldplaneeringu. 2. Valla ametiasutus Vallavalitsus on neljaliikmeline ja seda juhib vallavanem. Valitsuse kooseisu kuuluvad: • vallavanem, • arenguspetsialist (osakonnajuhataja ülesannetes), • haridus- ja kultuurispetsialist (osakonnajuhataja ülesannetes), • pearaamatupidaja (osakonnajuhataja ülesannetes). Valla ametiasutuses on 16 ametnikku ja 4 abiteenistujat. Ametiasutuse kooseisus on neli struktuuriüksust: Arenguosakond – arenguspetsialist (osakonnajuhataja ülesannetes), asjaajaja-korraldaja (Tohvri), ehitusspetsialist, keskkonnaspetsialist, käidukorraldaja, maakorraldaja, teede- ja majandusspetsialist. Haridus- ja sotsiaalosakond – haridus- ja kultuurispetsialist (osakonnajuhataja ülesannetes), lastekaitse- ja noorsoospetsialist, vanemsotsiaalspetsialist. Rahandusosakond – pearaamatupidaja (osakonnajuhataja ülesannetes), vanemraamatupidaja. Vallakantselei – autojuht, koordinaator, koristaja-majahoidja, personali- ja arhiivispetsialist, registripidaja, vallasekretär (kantselei juhataja). Valla ametiasutus asub Pärsti vallas Jämejala külas. 3. Rahvastik Valla elanikkond elab 26 külas ja 1 alevikus. Tabel 1. Elanike arv külades 1994–2000 Küla nimi 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 1999 2000 Alustre 68 57 58 68 54 44 47 44 47 Heimtali 198 214 196 214 228 227 219 227 219 Jämejala 693 633 563 585 599 570 511 570 511 Kiini 21 15 14 16 16 12 19 12 19 Kiisa 44 43 42 45 53 59 54 59 54 Kingu 37 36 43 39 41 37 35 37 35 Kookla 102 98 82 72 75 76 72 76 72 Laanekuru 26 24 25 27 23 24 25 24 25 Leemeti 54 52 58 58 53 56 49 56 49 Marna 70 69 69 79 70 68 66 68 66 Matapera 112 115 126 143 135 134 133 134 133 Mustivere 246 236 241 261 237 238 237 238 237 Pinska 167 202 202 218 227 202 217 202 217 Puiatu 361 365 348 339 366 355 329 355 329 Päri 504 500 497 527 536 514 508 514 508 Pärsti 169 184 162 185 171 169 176 169 176 Ramsi alevik 828 831 804 828 793 778 751 778 751 Raudna 20 17 18 22 24 23 26 23 26 Rihkama 41 40 37 40 42 42 41 42 41 Savikoti 206 210 212 208 210 209 215 209 215 Sinialliku 113 66 76 101 107 91 100 91 100 Tohvri 97 101 91 94 103 105 116 105 116 Turva 34 31 31 33 37 35 37 35 37 Tõrreküla 25 25 24 25 26 27 29 27 29 Vanamõisa 56 56 54 65 59 54 56 54 56 Vardi 119 115 125 159 167 139 146 139 146 Väike-Kõpu 61 55 53 58 54 50 44 50 44 KOKKU: 4472 4390 4251 4509 4506 4338 4258 4338 4258

Joonis 1. Sünnid ja surmajuhtumid 1991–2001 4. Turvalisus- ja korrakaitse Valda teenindab Viljandi Politseiprefektuuri vanemkonstaabel ja konstaabel. Viljandimaa Päästeteenistus korraldab ja teostab tuletõrje- ja päästetöid. Lisa 1. Uimasti- ja kriminaalpreventsiooni tegevuskava. 5. Koostöö ja sõprussidemed Vald on Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu liige. Kontaktid on ka Viljandi koostööpiirkonna omavalitsustega (Paistu, Saarepeedi, Viljandi ja Viiratsi). Üle-eestilisteks koostööpartneriteks on Audru, Paide ja Võru vald. Rootsis on kontaktid Dalarna maakonna Säteri Kommuuniga ning Saksamaal Minden Lübbecke maakonna Petershageni linna ja Petershageni Põhikooliga. Puiatu Lasteaed-Algkool osaleb Comenius-projektis. 6. Finantsmajandustegevus Valla ametiasutust ja valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi hallatav asutus) teenindab finantsmajanduslikus tegevuses ja raamatupidamise osas valla ametiasutuse struktuuriüksus - rahandusosakond. Tabel 2. Eelarve tulude ülevaade (tuh krooni). Tulud 1993 1996 1999 2000 2001 2002 2003 1 tulumaks 2 229 3 814 6 386 6 799 7 237 9 092 9 600 2 maamaks 964 1 003 966 1 099 912 930 3 § 2 619 4 043 4 482 4 981 4 989 6 081 5 774 4 teised riiklikud toetused 239 93 996 1 104 352 14 569 5 pedag. palk 3 136 3 108 3 491 6 RIP 469 2 574 300 124 7 võetud laenu/lühiaj. 2 000 /500 /700 3 431 /1 000 2 567 /500 0 8 eelarve kokku (täitmine) 4 145 11 230 22 687 17 432 25 263 27 218 24 867 9 toimetulekutoetus 485 1 269 1 013 1 085 1 153 605 Tabel 3. Tulude ja investeerimisvõime prognoos (tuh krooni). 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1 Tulumaks 10 100 10 700 11 300 11 800 12 400 13 100 13 700 2 Maamaks 1 000 1 000 1 100 1 100 1 100 1 100 1 100 3 Eelarve 27 000 28 300 30 000 31 200 32 800 34 400 36 000 4 Investeerida 12% 3 000 3 400 3 500 3 600 3 900 4 100 4 300 5 Investeerida 15% 4 050 4 240 4 500 4 680 4 920 5 160 5 400 Tabel 4. Laenud (tuh krooni). aasta eelarve maht sh laenu laenu tagast. % kuludest 1996 11 230 0 0 1997 16 972 3 700 610 3,7 1998 17 815 800 2 127 12,4 1999 22 687 2 500 1 721 7,6 2000 17 432 700 2 138 12,3 2001 25 263 4 431 2 517 10 2002 27 218 3 068 2 497 9,2 2003 25 072 0 2 870 11,1 Tabel 5. Riiklik investeeringutoetus 1993–2003 (tuh krooni). üldine investeeringu toetus Haridus- minist. Kokku 1993–2003 teede investeeringud 1996 1998 1999 2002 1999 2003 697,9 130 2500 300 3 627,9 74 124 Allikas: Viljandi Maavalitsus 7. Info ja meediakanalid Valla infoleht Oma Vald ilmub alates 1997. aasta märtsikuust. Aastas jõuab rahva kätte 11 numbrit. Kasutusel on valda tutvustav veebileht: www.parstivald.ee 8. Tööhõive arendamine ja tööjõu liikumine Vallas on 2042 maksumaksjat, kes on saanud tasu 1355 tööandjalt. Tegutseb 164 registreeritud ettevõtet. 2002. aastal viidi läbi Viljandi koostööpiirkonna tellimusel uuring «Ülevaade tööturu olukorrast Viljandi koostööpiirkonnas.» Uuringuga on võimalik tutvuda vallakantseleis. 9. Valla ainuasutatud äriühingud OÜ Päri Vesi ja OÜ Ramsi VK on valla ainuasutatud äriühingud, mis on moodustatud munitsipaalettevõtete ümberkujundamisel. 10. Vallavälised struktuurid Haldusterritooriumil asuvad: AS Eesti Gaasi gaasijaotusjaam, SA Viljandi Haigla, Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskus, Puiatu Erikool, AS Viljandi Soojus, AS Viljandi Veevärgi veehaare ning tegutsevad eraettevõtted: AS Alle, AS Eesti Turbatooted, OÜ Heimtali Hobusekasvandus, AS Ramsi Turvas, kauplused, tanklad, postkontorid, MTÜ-d jne. 11. Kohaliku omavalitsuse ja valla ametiasutuse areng: võimalused (soodustavad välistegurid) • Viljandi linna lähedus, • asukoht Kesk-Eestis, • hea riigiteedevõrk, • ajalooline piirkond, • eestikeelne kogukond, • hea ühistransport, • lennuvälja paiknemine. ohud (takistavad välistegurid) • Viljandi linna lähedus, • puudulik regionaalpoliitika riigis, • keskkonna saastamine, • prognoosimata iive. tugevused (soodustavad sisetegurid) • suur maksumaksjate arv, • kohalikud ettevõtjad, • valla ainuasutatud äriühingud, • hallatavate asutuste ja ametiasutuse vaheline koostöö, • sõprussidemed vabariigis ja väljaspool, • vallas paiknevad riigiasutused ja sihtasutused, • elanike tihe asustatus. nõrkused (raskendavad sisetegurid) • kvalifitseeritud tööjõu vähesus, • elanikkonna vananemine, • paikkonna identiteedi puudumine, • väike tööhõive vallas (tööjõu voolavus), • töökohtade vähesus, • ettevõtlike inimeste vähesus, • ühtse keskuse puudumine, • territooriumi ühtse ajaloo puudumine. 12. Arengukava täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad. Nr Tegevuse kirjeldus Vastutaja Partnerid Toetajad Tulemus 1 struktuurivahendite rakendamisega seotud tippametnike süsteemne täiendusõpe volikogu valitsus volikogu ESF kinnitatud koolituskava, läbitud koolitused 2 ametiasutuse juhtimisvõimekuse tõstmine läbi süsteemsete arendusprojektide volikogu valitsus koolitusasutused ESF läbitud koolitused, kvaliteetsem avalik teenus 3 täiendus- ja ümberõpe töötutele ning koondamisteate saanud töötajatele volikogu valitsus töötud, koondamisteate saanud töötajad ESF läbitud koolitused 4 toetatud töökohtade loomine riskigruppidele ettevõtjad töötud, koondamisteate saanud töötajad ESF loodud töökohad 5 töö- ja pereelu ühitamist võimaldava töökorralduse (osaajaga töö, kaugtöö, paindliku ajagraafikuga töö) ning toetavate teenuste (nt laste ja vanurite päevahoid) arendamine ettevõtjad töötud, koondamisteate saanud töötajad ESF loodud osaajaga töökohad ja teenused 6 olemasolevate tööturumeetmete edasiarendamine, nende kohandamine regionaalsetele vajadustele ning uute tööturumeetmete väljatöötamine ja rakendamine EAS MAK töötud, koondamisteate saanud töötajad ESF rakendatud meetmed 7 finantstoetused alustavatele ettevõtjatele EAS MAK ettevõtted, potentsiaalsed ettevõtjad ERDF toetatud uued ettevõtted 8 ettevõtluse tugistruktuuri tugevdamine toetamaks ettevõtete loomist ja arengut EAS MAK ettevõtted, potentsiaalsed ettevõtjad ERDF tugevdatud struktuuriga ettevõtted 9 ettevõtete arengu toetamisele suunatud nõustamisteenuste pakkumine EAS MAK ettevõtted, potentsiaalsed ettevõtjad ERDF nõustatud ettevõtted 10 uutele turgudele sisenemise toetamine EAS MAK ettevõtted, potentsiaalsed ettevõtjad ERDF uued turud 11 Eesti toodete ja teenuste kvaliteedi parendamine EAS MAK ettevõtted, potentsiaalsed ettevõtjad ERDF kvaliteetsed teenused ja tooted 12 infoühiskonna arenguks vajalike uudsete infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks, kasutuselevõtuks ja teavitamiseks IT ettevõtted avalik sektor ERDF uued IT lahendused 13 infoühiskonna IT lahenduste piloot-kasutuselevõtuks ja demonstreerimiseks IT ettevõtted avalik sektor ERDF IT pilootlahendused 14 uudsete lahenduste nõudluse kujundamist toetavad projektid EAS MAK avalik sektor ERDF uudse lahendusega projektid 15 riigi infotehnoloogilise infrastruktuuri kaasajastamiseks (sh osalemine üle-euroopalises Geant võrgus) riik avalik sektor ERDF infotehnoloogiline infrastruktuur kaasajastatud 16 majandus- ja tööhõivekeskkonna ning sellega seotud avaliku infrastruktuuri väljaarendamine EAS MAK avalik sektor, kolmas sektor, erasektor ERDF arendatud avalik infrastruktuur 17 kultuuritraditsioonide ja kohaliku identiteedi väärtustamisele ning jätkusuutlikkusele suunatud tegevused EAS MAK ettevõtjad avalik sektor, kolmas sektor, erasektor ERDF arendatud Heimtali rahvakultuurikeskus 18 piirkondlike koostöövõrgustike väljaarendamine volikogu valitsus avalik sektor, kolmas sektor, erasektor ERDF loodud võrgustikud 19 kohaliku arengu kavandamine ja planeerimine, maine- kujundus volikogu valitsus avalik sektor, kolmas sektor, erasektor ERDF film, trükised, tunnuslause, ajalooraamat, infoleht ajaleheks 20 valla äriühingute tugevdamine volikogu valitsus äriühingud, elanikud vallas tegutseb üks äriühing 21 elamispinna rajamine volikogu valitsus kruntide ostjad ja arendajad ERDF munitsipaalmaa kruntimine ja müük 22 naabrivalve käivitamine volikogu valitsus elanikud ESF loodud naabrivalve piirkonnad 23 territoriaalse terviku säilitamine volikogu valitsus elanikud terviklik vald, eraldi või teise omavalitsuse koosseisus 24 sõpruskülade leidmine külavanemad volikogu valitsus Kodukant ESF sõlmitud lepingud külade vahel II. Sotsiaalne infrastruktuur 13. Kultuur Traditsiooniliseks kujunenud kultuuriüritused: Heimtali Väljanäitus, Jüriöö jooks, 1. klassi astujate pidulik vastuvõtt, vastsündinute ja nende vanemate pidulik vastuvõtt, Laste laulu- ja tantsupidu, lipu- ja vapipäeva tähistamine, Madisepäeva matk jne. Kategooriakoorid osalevad laulu- ja tantsupidudel. Heimtali muuseumi juurde on kujunemas rahvuskultuurikeskus. 14. Kolmas sektor Vallas tegutsevad Heimtali Muuseumi Sõprade Selts, Heimtali Ratsaspordiklubi, MTÜ Pärsti Jääkelder, MTÜ Madi, MTÜ Puiatu Haridusselts, MTÜ Puiatu Maaparandusühistu, seltsing Jaanilill, Puiatu-, Pärsti- ja Vardi Külaseltsid, Heimtali arengurühm, Keskkonnanõukogu, Viljandimaa Pensionäride Ühenduse rühmad Päril, Ramsil, Puiatus ja Jämejalal jne. Volikogu on kehtestatud «Kodanikualgatuse projektide toetamise korra». 15. Elanike toimetulek ja sotsiaalhoolekanne Elanike toimetulekut aitavad korraldada kaks ametnikku – lastekaitse- ja noorsootööspetsialist ja vanemsotsiaalspetsialist ning teised sotsiaalvõrgustiku liikmed. Vallas tegutseb pansionaat ja Päri sotsiaalkorter. Vanureid hooldavad avahooldustöötajad. Lisa 2. Ülevaade valla sotsiaalstatistikast (seisuga 01.01.2003).

Joonis 2. Riikliku toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine 1997.–2002. a. 16. Haridus (koolieelne-, üld-, kutse- ja täiskasvanuharidus) Koolituslubade alusel tegutsevad: Heimtali ja Päri Lasteaed, Puiatu ja Ramsi Lasteaed-Algkool, Pärsti ja Raudna Põhikool. Pärsti Põhikooli juures tegutseb lasteaiarühm. Haridusasutustel on arengukavad, põhimäärused ja hoolekogud. Perspektiivis on säilitada alghariduse andmine kodu lähedal. Alternatiiviks on kaasaja nõuetele vastava gümnaasiumi ehitamine valda. Lisa 3. Hariduse (koolieelne-, üld-, kutse- ja täiskasvanuharidus) üldiseloomustus aastatel 2002–2003. 17. Sport Päri külas tegutsevas spordihoones on erinevaid sportimisvõimalusi ning talvisel ajal on selle juures võimalik kasutada murdmaasuusaradasid. Puiatu koolil on oma staadion. Nais- ja meesvõrkpallurid, noored kergejõustiklased ja käsipallurid kuuluvad maakonna paremiku hulka. Vald on korduvalt võitnud Sakala mängude karika. 18. Tervishoid Valla elanikele arstiabi osutavad Viljandi linnas tegutsevad perearstid. Puiatu ja Tohvri piirkonna elanikud kuuluvad Kõpu perearsti piirkonda. 19. Huvitegevus ja vaba aeg Päri Spordihoone on huvialakool, mis on saanud 15.07.2001 koolitusloa nr 1553 HM spordialase õppekava järgi huvialahariduse andmiseks. Valla lastest ja noortest on koolivälise huviharidusega haaratud: Päri Spordihoone kergejõustiku ettevalmistusrühmas 16 last Viljandi Spordikoolis 84 last Heimtali Hobusekasvanduses ratsutamas 10 last Viljandi Huvikeskuses 29 last Viljandi Muusikakoolis 11 last KOKKU: 150 last Hallatavate asutuste juures tegutsevad: Pärsti rahvatantsurühm, valla õpetajate naisansambel, Heimtali vitspunutiste ring, aeroobikarühmad Heimtalis ja Päril, beebikool ning laste laulu- ja tantsuring Päri Lasteaias, mudilaskoor Raudna PK ja Puiatu LAK lastest, arvuti- ja kodu-uurijate ring Raudna Põhikoolis, Pärsti Põhikoolis muusika-, arvuti-, käsitöö- ja keeltering, Ramsi õpetajate juhendamisel töötab muusikaring, tantsuring, näitering ja spordiring, kahes põhikoolis on lisaks ringijuhtidele tööl huvijuhid jne. 20. Raamatukogud ja AIP Vallas tegutseb kinnitatud põhimääruste alusel viis rahvaraamatukogu: Heimtali, Puiatu, Päri, Pärsti ja Ramsi. Raamatukogude juurde on moodustatud nõukogud. AIP tegutsevad Puiatu, Päri, Pärsti ja Ramsi raamatukogu juures ning Raudna Põhikoolis. 21. Noorsootöö Noorsootöö korraldamisega tegeleb valla haridus- ja sotsiaalosakond, kaasates hallatavaid asutusi ning maakonna vastavaid asutusi ja ühendusi. Vald oli Viljandimaa Noortekeskuse üks asutajaliikmetest. 22. Sotsiaalse infrastruktuuri areng: võimalused (soodustavad välistegurid) • EL koostööprojektid, • naabruses teater «Ugala» ja Kultuurikolled�, • SA Viljandi Haigla paiknemine vallas, • «FUTURA BALTICA» jt kontaktid, • «KODUKANT» kontaktid, • MTÜ-de vaheline koostöö. ohud (takistavad välistegurid) • Viljandi linna lähedus, • internetiühenduse halb kvaliteet ja kõrge hind, • riikliku tervishoiupoliitika puudumine, • massikultuuri pealetung, • seadusandluse puudulikkus, • puudulik hariduspoliitika ja korrastamata haridusvõrk. tugevused (soodustavad sisetegurid) • hästi tegutsevad AIP-d ja rahvaraamatukogud, • tegutsevad ajaloolised koolid, • vallas elavad väljapaistvad isikud (Anu Raud jt), • jätkuvad traditsioonid, ajaloolised paigad, • olemasolevad kroonikad, • olemasolev sotsiaalvõrgustik (pansionaat, sotsiaalkorter, sotsiaalhooldajad), • spordihoone olemasolu, • rahvastiku puu «püsti», • toimetulevad elanikud, • aktiivsed spordi- ja lauluinimesed, • aktiivsed noored, • olemasolev haridusasutuste võrk, • olemasolevad seltsingud, klubid, MTÜ-d jne. nõrkused (raskendavad sisetegurid) • puuduvad seltsimajad, • rahvaraamatukogude ruumiline ebavõrdsus, • avalikud teenused üle andmata kolmandale sektorile, • olemasolevate ruumide passiivne kasutamine, • liigne sõltuvus ühistranspordist, • rakendamata kohalikud spetsialistid, • passiivsed elanikud, • haridustraditsioonide puudumine, • ametikooli puudumine, • hallatavate asutuste ja küla koostöö puudumine, • hallatavates asutustes töötab palju väljastpoolt valda, • koolihooned vanades mõisahoonetes. 23. Valla arengukava (sotsiaalne infrastruktuur) täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad. Nr Tegevuse kirjeldus Vastutaja Partnerid Toetajad Tulemus 1 töötamist toetavate ja riskirühmade erivajadusi arvestavate avalike teenuste edendamine eesmärgiga kõrvaldada takistusi tööotsinguteks, tööle asumiseks ja töö säilitamiseks TTA valitsus elanikud ESF nõustaja- psühholoog, sotsiaalpedagoog 2 riskirühmade toimetulekuoskuste, töövõime ja -valmiduse tõstmine TTA valitsus elanikud ESF ettevõtluskoolitus 3 alternatiivsete töö- ja tegevusvõimaluste toetamine TTA valitsus elanikud ESF koolitused 4 vabahariduse ja muude enesetäiendamisvõimaluste mitmekesistamine ning kohalike partnerluste ja võrgustike toetamine, kasutades seejuures ära infotehnoloogia võimalusi TTA valitsus elanikud ESF sõpruskülad, keeleõpe, arvutiõpe, käsitöö, aiandus 5 investeeringud munitsipaalinfrastruktuuri objektide (üldharidus- ja huvikoolid, lasteaiad) arendamiseks volikogu, riik valitsus ERDF Raudna PK, Pärsti PK, Ramsi LAK, Puiatu LAK, Heimtali LA, Päri SH 6 investeeringud sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohaliku infrastruktuuri (hoolekandeasutused, päevakeskused, rehabilitatsioonikeskused jms) arendamiseks volikogu, riik valitsus ERDF pansionaat 7 investeeringud olemasolevate hoonete ja rajatiste funktsionaalsuse mitmekesistamise arendamiseks volikogu, riik elanikud ERDF Ramsi Huvikeskus, Pärsti RK, Heimtali RK, Puiatu KM 8 kultuuritraditsioonide ja kohaliku identiteedi väärtustamisele ning jätkusuutlikkusele suunatud tegevused Heimtali Muuseumi Sõprade Selts volikogu, valitsus ERDF Heimtali Rahvakultuurikeskus 9 karjääri- ja kutsenõustamiskeskuste ning avatud noortekeskuste rajamine arvestades nende ligipääsetavust erivajadustega inimestele, sealhulgas keskuste varustamine teenuste pakkumiseks vajalike seadmete ja inventariga volikogu, valitsus õppijad, nõustamisteenuste kasutajad, ERDF Ramsi Huvikeskus 10 naabrivalvepiirkondade rakendamine volikogu, valitsus elanikud ESF naabrivalvepiirkonnad 11 õppivate noorte toetamine volikogu, valitsus õppivad noored ESF toetused 12 valla haridusstrateegia koostamine volikogu, valitsus elanikud kinnitatud strateegia 13 eriala omandanud valda tööleasujate toetamine volikogu, valitsus, ettevõtjad noored ESF toetused 14 rulakausi rajamine seltsingud volikogu, valitsus ESF Ramsi, Puiatu, Päri 15 motodroomi rajamine tehnikasportlastele seltsingud volikogu, valitsus ESF Päri, Pärsti, Ramsi 16 arstipunktide loomine perearstid volikogu, valitsus ESF Ramsi, Heimtali, Tohvri, Pärsti 17 valgustatud terviseraja ehitamine seltsingud volikogu, valitsus ESF Päri 18 külamajade ehitamine külaseltsid volikogu ESF Vardi külamaja 19 olemasolevate ruumide rakendamine volikogu, valitsus elanikud, asutused rakendatud ruumid 20 valmistuda avalike teenuste üleandmiseks kolmandale sektorile volikogu, valitsus asutused, elanikud ESF üleantud teenused 21 noorte kaasamine valla ellu volikogu, valitsus noored ESF kaasatud noored III. Elukeskkond ja tehniline infrastruktuur 24. Maakasutus Vallas on 88,5% maad registreeritud maakatastris. Joonis 6. Kinnistu omanike struktuur (eramaa, riigimaa, munitsipaalmaa).

25. Keskkonnahoid ja jäätmemajandus Valla territooriumil ei asu prügimäge ja jäätmete ladustamiskohad on rekultiveeritud. Kinnitatud on jäätmehoolduseeskiri. Ettevõtjatel on koostamisel iseseisvad jäätmekavad. Kinnistu omanikel on sõlmimisel jäätmekäitlejatega jäätmeteveo lepingud. Likvideerimata on keskkonnaohtlikud objektid: endised gaasihoidlad, bensiinijaamad, katlamajade masuudihoidlad, amortiseerunud reoveepuhastid jne. 26. Ehitus Ehituskorraldust reguleerivad valla üldplaneering ja ehitusmäärus. Perspektiivsetel tihehoonestatud aladel on ettenähtud korruselamud maksimaalselt kolmekorruselised. Eelistatakse madaltihedat asustust, krundi suurusega mitte alla 2000 m2. 27. Looduskeskkond (kaitsealad, kaitstavad objektid, puhke- ja haljasalad) Heimtali, Matapera, Sinialliku ja Vardi küla asuvad osaliselt Loodi Looduspargi territooriumil. Raudna külas asub Raudna Linnukaitseala. Vallaga piirneb Soomaa Rahvuspark. Tabel 7. Kaitstavad objektid. OBJEKTI NIMI ASUKOHT (küla) Undi tamm Mustivere Puiatu suurkivi Väike-Kõpu Ritsu tamm Pinska Pärnamäe pärnad Marna Marna (Kopli)(Saare) künnappuu Marna Sinialliku seedermänd Sinialliku Sabaku pärnad Vardi Rahetsema mänd Vardi Õitsemäe metsõunapuu Kookla Härjamäe rahn Vanamõisa Kiisa looduskaitseala Pinska Tammemäe tammed Vanamõisa Pärsti park Pärsti Heimtali park Heimtali Kultuurimälestised Pärsti valla territooriumil asuvad järgmised riikliku muinsuskaitse all olevad mälestised: Nr KUNSTIMÄLESTIS Kultuuriministri 3. juuli 1997. a määrusega nr 39 (RTL 1997, 919, 165/166) ASUKOHT 19883 Maal «Jägala juga», K. Nagel, 1960 (õli, lõuend) Puiatu küla Puiatu Erikool Nr AJALOOMÄLESTIS Kultuuriministri 3. juuli 1997. a määrusega nr 37 (RTL 1997, 917, 163/164) ASUKOHT 8439 Heimtali külakooli hoone Heimtali küla Nr ARHEOLOOGIAMÄLESTISED Kultuuriministri 1. septembri 1997. a määrusega nr 59 (RTL 1997, 169–171, 954) ASUKOHT 13297 Kultusekivi Jämejala küla 13298 Kalmistu Kiini küla 13299 Asulakoht Kookla küla 13300 Kivikalme Kookla küla 13301 Kalmistu Laanekuru küla 13302 Kalmistu Pinska küla 13303 Kalmistu Raudna küla 13304 Kalmistu Savikoti küla 13305 Linnus Sinialliku küla 13306 Ohvriallikas «Siniallikas» Sinialliku küla 13307 Kivikalme «Kollimägi» Turva küla 13308 Kabeliase ja ohverdamiskoht «Risti kabel» Vanamõisa küla 13309 Kalmistu Vanamõisa küla 13310 Kivikalme Vanamõisa küla 13311 Ohverdamiskoht «Tammemägi» Vanamõisa küla 13312 Kalmistu Väike-Kõpu küla Nr ARHITEKTUURIMÄLESTISED ASUKOHT 14735 Risti kabeli varemed, 15. saj Vanamõisa küla 14736 Heimtali mõisa peahoone , 19. saj Heimtali küla 14737 Heimtali mõisa park, 19. saj Heimtali küla 14738 Heimtali mõisa ringtall, 19. saj Heimtali küla 14739 Heimtali mõisa teenijatemaja, 19. saj Heimtali küla 14740 Heimtali mõisa ait-kuivati, 19. saj Heimtali küla 14741 Heimtali mõisa kelder, 19. saj Heimtali küla 14742 Heimtali mõisa küüni varemed , 19. saj Heimtali küla 14743 Heimtali mõisa piirdemüürid, 19. saj Heimtali küla 14744 Heimtali mõisa viinaköök, 19. saj Heimtali küla 14745 Heimtali mõisa pargivahimaja, 19. saj Heimtali küla 14746 Heimtali mõisa moonakatemaja, 19. saj Heimtali küla 14747 Heimtali mõisa sepikoda, 19. saj Heimtali küla 14748 Päri mõisa masinarehi, 19.–20. saj Päri küla 14749 Pärsti mõisa peahoone, 19. saj Pärsti küla 14750 Pärsti mõisa park, 19. saj Pärsti küla 14751 Pärsti mõisa pargipaviljon, 19. saj Pärsti küla 14752 Pärsti mõisa moonakatemaja, 19. saj Pärsti küla 14753 Pärsti mõisa ait-kuivati, 19. saj Pärsti küla 14754 Pärsti mõisa vesiveski, 1883. a Pärsti küla 14755 Pärsti mõisa jääkelder, 19. saj Pärsti küla 14756 Pärsti mõisa laut, 19. saj Pärsti küla 14757 Pärsti mõisa tuuleveski, 19. saj Pärsti küla 14758 Peetri mõisa peahoone, 1900–1915. a Turva küla 14759 Peetri mõisa tall-tõllakuur, 1900–1915. a Turva küla Populaarsed puhkealad ja külastatavad objektid on endine Viljandi–Sinialliku–Loodi raudteetamm, Sinialliku linnamägi, Heimtali mõisapark, Pärsti mõisapark koos Pärsti ja Kuuni järvega, Puiatu kooli staadion, Puiatu mõisapark ja tiigid, Raudna ja Männa karjääri veehoidlad, Vanamõisa järve ümbrus ja matkarada, Päri suusa- ja matkarajad, Jämejala «park» jne. 28. Teed, liikluskorraldus, ühistransport Vallateede pikkus on ca 92 km, millest ainult 4% on asfaltkattega. Erateid on ligikaudu 290 km. Ülekaalukalt on kruusa- ja pinnasteed. Talvise hoolduse näol hooldab vald ligikaudu 15 km erateid. On koostatud teeregister (Lisa 5) ja teehoiukava (Lisa 4). Tabel 8. Vallateed T905 Annamõisa tee T906 Annamõisa–Laane tee T955 Haablaane tee T946 Heimtali(vallamaja) – Marna T951 Heimtali–Vardi–Tagametsa T921 Hussari–Saadu T897 Jaanuse–Kutsari T950 Kibe–Rimmu T958 Kibe–Visaku T938 Kingu–Leemeti T891 Korbi–Kiisa T896 Korbi–Kutsari T917 Kurika –Kuuni T911 Kurika–Vahtramäe T933 Käära tee T908 Laane–Kurika T895 Lennujaam–Alustre T932 Lohu–Saadu T898 Lõmsi–Metsküla T920 Madi–Kookla T902 Metsküla tee–Suki T916 Moonamäe puhastusseadmed T937 Nutru–Väike-Kõpu T895 Pinska–Tõrva T935 Puiatu asula tee T936 Puiatu–Luha T948 Puiatu–Marna–Raani T894 Päri–Korbi T887 Päri–Tobra T900 Päri–Kannikmäe tee T889 Pärnu mnt–Alustre tee T934 Pärnu mnt–Puiatu asula T10 Pärsti asula tee T915 Pärsti töökoja tee T11 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe T947 Raani–Pautsi T949 Raani –Vanausse–Turva T922 Rattamaa–Saadu T954 Ridaküla tee T952 Sabaku–Vardi tee T923 Savikoti–Rattamaa T173 Songa–Juuriku teerist T927 Torimo teerist T956 Vardi–Vardi metsavaht T952 Vardi–Visaku tee T914 Viilupi–Savikoti katlamaja T924 Viljandi Haigla–Kase Valla territooriumi läbivad riigiteed: Paia–Nuia, Viljandi–Pärnu, Viljandi–Sürgavere, Viljandi–Vastemõisa, Viljandi–Metsküla, Viljandi–Heimtali–Rimmu, Raudna–Ramsi–Loodi, Puiatu–Tohvri, Metsküla–Kõpu, Riste–Jänese, Savikoti–Pärsti, Pärsti–Oksa, Haigla–Jämejala jne. Riigiteede korrashoidu ja hooldust korraldab Riigi Maanteeamet. Erateede korrashoidu ja hooldust korraldab omanik, kui ei ole lepingut Pärsti Vallavalitsusega. Riigisisest ühistransporti korraldab ministeerium. Maakondlikku ühistransporti korraldab Viljandi Maavalitsus. Perspektiiv vallateede korrashoius on tolmuvabade katete ehitamine valla kaasfinantseerimisel. Kui kool asub kodust kaugemal kui kolm kilomeetrit, on õpilastransport lähima koolini tasuta. Õppeperioodil korraldab vald Rimmu–Heimtali ja Heimtali–Marna–Päri õpilasliini. Tabel 9. Maakonna ühistranspordi liinid. 29. Vesi ja kanalisatsioon, puhastusseadmed Vee ja kanalisatsiooni korraldamisega tegelevad valla kaks äriühingut – OÜ Päri Vesi ja OÜ Ramsi VK. Vee- ja kanalisatsiooniteenust müüvad ka AS Viljandi Veevärk, valla ametiasutus, Puiatu Erikool, Taimse Materjali Kontrolli Keskus jt. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on täielikult või osaliselt varustatud Jämejala, Heimtali, Matapera, Mustivere, Pinska, Puiatu, Päri, Pärsti, Savikoti, Tohvri küla ja Ramsi alevik. Nõuetele vastavad süsteemid on Jämejala, Ramsi ja Päri asulates. Kaasajastatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid puuduvad. Lisa 6. Lõuna-Viljandi CF TA taotluse kokkuvõte – Pärsti vald. Investeerimisvõime ja võimalike investeeringute suuruse ning valla ja valla vee- ja kanalisatsiooniteenust pakkuvate struktuuride institutsionaalse suutlikkuse hindamine ja kirjeldamine Euroopa Liidu ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahenditest tehnilise abi taotluse koostamiseks. 30. Energeetika (soojusenergeetika, elektri- ja gaasitrassid) Tsentraalsel küttel on Ramsi alevik, Päri, Puiatu (osaliselt) ja Jämejala küla. Soojusenergiat müüvad AS Viljandi Soojus, AS Ramsi Turvas, OÜ Päri Vesi ja Puiatu Erikool. Elektrienergiat müüb Eesti Energia ja AS Ramsi Turvas. Vallas paikneb Eesti Gaasi gaasijaotusjaam. Perspektiivne on rajada gaasitrass Jämejala, Ramsi, Heimtali, Päri, Matapera ja Mustivere külla. 31. Munitsipaalvara (kinnis- ja vallasvara) Vallal on oma ülesannete täitmiseks, omandiõiguse alusel, ligikaudu 50 ha munitsipaalmaad. Maa on valdavalt hallatavate asutuste hoonete teenindusmaa. Lisa 7. Munitsipaalvara register (veebis alates 1.12.2003. a). Kultuuriväärtuste jätmine valla omandisse ja arendamine. Valla ülesannete täitmiseks mittevajalik vara erastatakse arengukava toetavate tegevuste täitmiseks. 32. Füüsiline planeerimine ja üldine arendustegevus Vallal on 1997. aastal kehtestatud üldplaneering ja kehtivad detailplaneeringud. Tabel 10. Kehtivad detailplaneeringud. Koostatud detailplaneeringud Detailplaneering Algatamise kuupäev Kehtestamise kuupäev Tankla-Hooldejaam ja rajatised (Mustivere külas) Pärsti Vallavolikogu 19.12.1996. a otsus nr 36 Asu maaüksus (Jämejala külas) Pärsti Vallavolikogu 18.11.1998. a otsus nr 272 Päri Lasteaed-Raamatukogu (Päri külas) Pärsti Vallavolikogu 25.04.2001. a otsus nr 182 Pärsti Vallavolikogu 23.05.2001. a otsus nr 184 Viljandi vangla ja Vanglate Keskhaigla (Jämejala külas) Pärsti Vallavolikogu 19.12.2001. a otsus nr 229 Pärsti Vallavolikogu 21.08.2002. a otsus nr 278 (vaidlustatud) Raua tn 7A (Mustivere külas) Pärsti Vallavolikogu 20.11.2002. a otsus nr 9 Pärsti Vallavolikogu 21.08.2003. a otsus nr 73 Raua tn 11 osa (katastriüksus 62901:002:1630 Mustivere külas) Pärsti Vallavolikogu 16.04.2003. a otsus nr 45 Elmingu (katastriüksus 62904:001:0322 Pinska külas) Pärsti Vallavolikogu 21.05.2003. a otsus nr 54 Käesoleval ajal on algatatud üldplaneeringu koostamine. Iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi käesoleva arengukava ja vajadusel viib sisse muudatused ning täiendused. 33. Telekommunikatsioon (IT, telefon, SAT) Telefoniteenust osutab Eesti Telefon ja valla territoorium on Eesti Mobiiltelefoni levialas. Telefonide digitaalühendused on Jämejala ja Ramsi asulates. Teistes külades on analoogtelefonid. RAS lahendused ei rahulda telefoni ja andmeside kasutamist vallas. 34. Heakord ja haljastus Kauni Kodu ülevaatus toimub alates 1996. aastast, parimad on tunnustatud ka Eesti Vabariigi Presidendi poolt. Heakorda korraldab valla ametiasutus koostöös äriühingutega ja kinnistu omanikega. 35. Turism Vastu on võetud turismi arengukava. Turistide meelispaigad on Heimtali Muuseum, Vidrik Kivi Turismitalu, Heimtali Viinaköök, Heimtali mõisapark, OÜ Heimtali Hobusekasvandus, Lembitu rajad, Loodi Looduspark, Raudna Linnukaitseala jne. 36. Elamumajandus Elamumajanduse haldamisega tegelevad valla äriühingud ja ühistud. Hiljemalt 2008. aastal on kavas hakata ehitama elamispindu. 37. Elukeskkonna ja tehnilise infrastruktuuri areng: võimalused (soodustavad välistegurid) • maakonnakeskuse lähedus ja asend maakonnas, • olemasolev, toimiv RAK, • valla omandis olevad kultuuriväärtused, • elamumajanduse arendamine, • naabrite, eelkõige Viljandi linna infrastruktuuride lähedus ja kasutamise võimalus, • looduslike ja ehituslike huviväärsuste kasutamine. ohud (takistavad välistegurid) • riigi finantseerimispoliitika, • monopolide huvipuudus (nt IT lahendused), • Viljandi linna lähedus (keskkonna risustamise koormus), • väike tootmistegevuse osakaal, • riigiasutuste lahkumine piirkonnast, • ebaperemehelik eraomandi kasutamine, • valesti prognoositav tulude kasv. tugevused (soodustavad sisetegurid) • viljakas maa, • tihe teedevõrk, • maakonnakeskuse lähedus, • planeerimisalane tegevus, • suvilarajoonide olemasolu, • puhas liigirikas elukeskkond, • valla omandis olevad kultuuriväärtused, • Loodi Looduspargi olemasolu. nõrkused (raskendavad sisetegurid) • lagunev valla vara, • vajadustele mittevastavad vananevad ja amortiseerunud infrastruktuurid, • teedevõrgu halb seisund, • õigusaktide toimimise nõrk järelkontroll, • kasutamata võimalused erinevates valdkondades, • vähene koostöö erinevate institutsioonide ja huvigruppide vahel. 38. Valla arengukava (elukeskkond ja tehniline infrastruktuur) täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad. Nr Tegevuse kirjeldus Vastutaja Partnerid Toetajad Tulemus 1 ettevõtete arenguks vajaliku füüsilise infrastruktuuri loomine ja renoveerimine - tööstusalade rajamise toetamine ja vastavad eeluuringud, ühendused teede ja kommunikatsioonidega (side, elekter, vesi ja kanalisatsioon) volikogu, valitsus ettevõtjad ERDF Pinska, Savikoti, Päri, Puiatu, Ramsi, Kamara 2 äriinkubaatorite rajamise toetamine EAS MAK ettevõtjad ERDF rajatud äriinkubaatorid 3 toetused uute vastavushindamis- ja sertifitseerimisteenuste turuletoomiseks EAS MAK ettevõtjad ERDF uued vastavushindamis- ja sertifitseerimis- teenused 4 investeeringud munitsipaalinfrastruktuuri objektide (sillad, viaduktid, tunnelid, ümbersõiduteed, ühistranspordi terminalid ja jaamad) arendamiseks volikogu, valitsus elanikud ERDF korrastatud objektid 5 investeeringud kohaliku tehnilise infrastruktuuri (katlamajad, kaugküttevõrgustik ja -piirkonnad, tänavavalgustussüsteemid) arendamiseks omanikud volikogu, valitsus ERDF Päri, Pärsti, Ramsi, Heimtali, Savikoti, Kamara, Jämejala 6. investeeringud olemasolevate hoonete ja rajatiste funktsionaalsuse mitmekesistamise arendamiseks hoonete omanikud volikogu, valitsus ERDF Heimtali mõis: ait, ringhoone, viinaköök, tuulik, sepikoda 7 külastus-, puhke- ja vaba aja võimaluste väljaarendamine ning mitmekesistamine omanikud volikogu, valitsus ERDF Loodi looduspark, Pärsti järv, Raudna-karjäärid, Puiatu tiigid, Päidre järv, Jämejala puhkeala 8 kultuuriliselt väärtuslike alade ja loodusobjektide kaitse ning eksponeerimine omanikud volikogu, valitsus ERDF Loodi looduspark 9 maastike ja kultuuriliselt väärtuslike alade ning asulate keskuste (focal point) miljööväärtuse tõstmine volikogu, valitsus elanikud ERDF Pärsti mõisapark, Puiatu mõisapark 10 kohaliku arengu kavandamine ja planeerimine, mainekujundus volikogu, valitsus elanikud, ettevõtjad ERDF trükised, konverentsid, veeb, ajaleht, koolitused 11 probleemsete linnalähedaste piirkondade atraktiivsemaks muutmine volikogu, valitsus elanikud, ettevõtjad ERDF atraktiivsem piirkond 12 reovee kogumissüsteemide ja puhastite ehitus ning renoveerimine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga (ÜVK) hõlmatud reoveekogumisaladel ettevõtjad volikogu, valitsus ERDF kaasajastatud puhastid 13 joogiveevarustussüsteemide ja puhastite ehitus ja renoveerimine ÜVK arengukavaga hõlmatud aladel ettevõtjad volikogu, valitsus ERDF kaasajastatud süsteemid 14 jääkreostuse likvideerimine reostajad volikogu, valitsus KKT ERDF likvideeritud reostus 15 veekogude tervendamine, puhastamine, saneerimine omanikud volikogu, valitsus ERDF puhtad veekogud 16 säästva veekasutuse propageerimine volikogu, valitsus tarbijad, elanikud ERDF laager, väljasõidud 17 välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine ettevõtetes, mille tegevus on põhjustanud välisõhu saastetaseme piirväärtuste ületamist, sh parima võimaliku tehnika rakendamine omanikud volikogu, valitsus ERDF Ramsi 18 jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine, sh üleriigilise pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise süsteemi loomine jäätmekäitlejad volikogu, valitsus ERDF loodud süsteem 19 biolagunevate jäätmete taaskasutamine komposti valmistamiseks jäätmekäitlejad volikogu, valitsus ERDF komposti kasutamine 20 jäätmetekke vähendamine, keskkonnasõbraliku tarbimise, jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise soosimine ning propageerimine volikogu, valitsus elanikud, keskkonna- nõukogu ERDF jäätmete vähenemine 21 keskkonna radioaktiivse saastumise avastamise ja elanikkonna kiirgusdooside hindamise süsteemi loomine KKT volikogu, valitsus ERDF kiirgusdooside hindamine 22 viidaprojekti alustamine volikogu, valitsus objektide omanikud EAS paigaldatud viidad 23 turismi arengukava uuendamine volikogu, valitsus ettevõtjad, elanikud kinnitatud arengukava 24 elamumaa ost volikogu, valitsus arendajad, elanikud uued elanikud 25 ühistegevuse korraldamine volikogu, valitsus seltsingud, elanikud EAS koostöö 26 telefonside kaasajastamine ettevõtted volikogu, valitsus EAS kvaliteetne telefonside 27 andmeside arendamine ettevõtted volikogu, valitsus EAS arendatud andmeside 28 ühisprojektid teiste omavalitsustega volikogu, valitsus omvalitsused, elanikud EAS projektid 29 «Lagunenud hoonete likvideerimine» projekt volikogu, valitsus elanikud, omanikud lammutatud hooned 30 Värvid Valda projekt volikogu, valitsus elanikud ettevõtjad värvitud hooned 31 tolmuvabade teekatete ehitamine omanikud volikogu, valitsus EAS Savikoti, Heimtali-Ramsi, Erikooli, Pärsti, Jämejala 32 jalgtee ehitamine omanikud volikogu, valitsus EAS Ramsi Heimtali 33 «suvilate» tehnilise infrastruktuuri rajamine omanikud volikogu, valitsus ERDF rajatud infrastruktuur IV. TEGEVUSKAVA 2004–2010 Valla eelarvest finantseeritavad ja kaasfinantseeritavad tegevused, koos hinnangulise maksumusega (tuh krooni) aastate lõikes. Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Valla osa Maksu-mus kokku 1 valla haridusstrateegia koostamine 52 52 122 2 külavanemate tegevuse ja koolituste kulutuste kompenseerimine 50 100 100 100 100 100 100 650 700 3 Ramsi kultuurikeskuse ehitamine 3 000 3 000 6 000 10 000 4 olemasolevate ruumide rakendamine (ringijuhtide tasustamine) 100 200 300 400 500 500 500 2 500 3 500 5 kultuuriväärtuste säilitamine ja rakendamine, Raudna PK võimla ehitus, Pärsti PK, Pärsti Raamatukogu-Seltsimaja 500 1 200 3 000 3 000 3 000 2 300 0 13 000 65 000 6 Päri spordihoone rekonstrueerimine 100 400 400 100 1 000 5 000 7 Päri ja Ramsi asulate katlamaja ja soojatrasside rekonstrueerimine 400 400 800 8 000 8 tänavalgustuse arendamine ja rekonstrueerimine valla keskasulates (Heimtali, Päri, Pärsti, Ramsi, Tohvri jne) 50 50 100 100 100 100 100 600 1 000 9 infoleht ajaleheks ja maine kujundamine (trükised, sündmused jne) 10 100 100 100 500 500 1 310 3 500 10 elamispinna ehitamine 100 300 500 900 9 000 11 Puiatu kultuurimaja rekonstrueerimine 300 300 3 000 12 ISPA vee- ja kanalisatsiooni projektis osalemine (maksumus selgub 01.10.03) 100 100 1 000 1 200 13 tolmuvabade katete ehitus 200 200 200 200 300 300 300 1 700 20 000 14 kokku 4 152 5 260 5 200 4 700 4 600 4 100 2 000 300 012 119 822 15 eelarve prognoos 3 000 3 400 3 500 3 600 3 900 4 100 4 300 Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 1 UIMASTI- JA KRIMINAALPREVENTSIOONI TEGEVUSKAVA Uimasti- ja kriminaalpreventsiooni tegevuskava on valla arengukava lahutamatu osa. 1. Põhieesmärk Toetada ja soodustada valla kodanike ühiskonnaelu normidele vastavat käitumist. 2. Alaeesmärgid 2.1. Levitada uimasti- ja kriminaalalast informatsiooni • Elanikkonna regulaarne teavitamine valla infolehe kaudu Viljandi maakonna ja valla uimasti- ja kriminaalalastest statistilistest andmetest. • Elanikkonna teavitamine uimastite tarbimise levikuga kaasnevatest ohtudest. • Infovoldikute levitamine koolides, raamatukogudes, seltsimajades jne. 2.2. Arendada uimasti- ja kriminaalpreventsioonialase koostöövõrgustiku tööd • Jätkata ja tõhustada koostööd erinevate spetsialistidega. • Põhikoolide õpilasomavalitsuste, külavanemate, üksikisikute, MTÜ-de, seltside ja seltsingute kaasamine ennetustegevusse. • Tõhustada koostöövõrgustiku tööd valla tasandil (konstaablid, sotsiaalspetsialist, lastekaitse- ja noorsoospetsialist, huvijuhid, haridus- ja kultuuritöötajad, raamatukogude juhatajad, sotsiaalkomisjon, vallavalitsus). • Vajadusel luua uimasti- ja kriminaalpreventsiooni komisjon, kuhu kuuluvad lisaks punktis 2.2.4 nimetatutele veel kriminaalhooldustöötaja, noorsoopolitseitöötaja, külavanemad, volikogu liikmed. • Uimasti- ja kriminaalpreventsioonialase koostöö arendamine erinevate sõpruspiirkondadega välismaal. 2.3. Kujundada kodanike õigusteadvust, motiveerida õiguskuulekusele, tõsta nende sotsiaalset kompetentsi ning kõrvaldada kuritegude toimepanemise ühiskondlikke põhjuseid ja soodustegureid • Sotsiaalsete oskuste õpetus toimetulekuraskustega õpilastele. • Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (T. O. R. E) koolitus Pärsti ja Raudna Põhikoolis. • Loengud, tervisepäevad, tervisenädalad, kus käsitletakse tervislikke eluviise ja turvalisuse tõstmise võimalusi ning kodanike isikliku vastutuse ulatust läbi õigusteadvuse suurendamise. • Püsiekspositsioonid raamatukogudes – väljapanekud uimastialasest ja kuritegude vältimise alasest kirjandusest, internetiaadressid jne. • Psühholoogilised, uimasti- ja kriminaalpreventsioonialased koolitused pedagoogidele, huvijuhtidele, lastega tegelevate organisatsioonide juhtidele, lastevanematele (k.a eestkostjatele, hooldusperede vanematele) jne. 2.4. Tõsta elanikkonna uimasti- ja kriminaalalast informeeritust ning kujundada ennetusalast tegevust väärtustavat ning soodustavat hoiakut • Koolitused kohalike omavalitsuse ja allasutuste töötajatele, volikogu ning uimasti- ja kriminaalpreventsiooni komisjoni liikmetele. • Valla kodanike kaasamine ennetustegevusse. 2.5. Organiseerida ja tõhustada uimasti- ja kriminaalpreventsioonialaseid tegevusi • Lastele ja noortele elukoha lähistel huviringides osalemise võimaldamine. • Töö- ja puhkelaagrite korraldamine lastele ja noortele. • Klubiõhtud uimasti- ja kriminaalpreventsiooni tutvustava osaga. • Noorte omaalgatuse ja isetegevuse toetamine: noorte klubide või muude taoliste ühenduste tegevuse soodustamine, ideekonkursside korraldamine kooliprojektide kirjutamisel ja elluviimisel, koolivägivallaga ja noorsooga seotud probleemide lahendamisel ja ennetamisel jne. • Ettevõtlusalase õpetuse ja projektide kirjutamise koolituse korraldamine valla noortele. • Propageerida ja korraldada perekonnaüritusi. • Töökasvatuslike ürituste korraldamine (hoogtööpäevakud, talgud jne). • Valla elanike teavitamine olemasolevatest nõustamisteenustest. • Vastavalt vajadusele luua valla suurematesse keskustesse (Päri, Ramsi jne) noortetoad või -keskused. • Soodustada skautide, kodutütarde, noorkotkaste ning teisi laste- ja noorteliikumisi. • Vangist vabanenute resotsialiseerimine koostöös kriminaalhooldustöötajatega. • Töötute aktiviseerimine ja ümberõppele suunamine koostöös Viljandi Tööhõiveametiga • Säilitada öine alkoholimüügi keeld vallas. • Selgitada välja koolide juures tegutsevad narkodiilerid ja tarvitajad. • Korraldada koostöös valla konstaablitega kontrollreide noorte kogunemiskohtades ja kooli diskoõhtutel. • Vajadusel ehitada koolide juurde õpilaskodud. • Suuremates keskustes (Ramsi, Päri, Puiatu, Savikoti jne) korrastada või ehitada mänguväljakud, spordiplatsid ja -saalid. • Ürituste, teabepäevade korraldamine koostöös koostööpartneritega kodanikujulguse õhutamiseks ja õigusalaste teadmiste andmiseks. • Naabrivalve käivitamine ja arendamine. • Politsei- ja kriminaalhooldusametnike tegevuse tutvustamine ja usaldusliku suhte arendamine elanikkonnaga. 2.6. Parandada nõustamisteenuste kättesaadavust • Võimaldada toimetulekuraskustes olevatele peredele tasuta: ° uimastialane nõustamine ° perenõustamine ° psühholoogiline nõustamine ° seksuaalnõustamine • Anonüümne murekirjade postkast igasse põhikooli (järelevalve õpilasomavalitsustel). • Korraldada põhikoolide õpilastele kutsenõustamine. 2.7. Uimasti- ja kriminaalpreventsiooni tegevuse tulemuslikkuse hindamine • Uimasti- ja kriminaalennetustegevuseks esitatud projektide arv. • Nõustamisteenust kasutanute arv. • Kuritegevuse langus politseistatistikas. • Erinevaid koolitusprogramme läbinute arv. 3. Sihtgrupid • lapsed ja noored • lapsevanemad • lastega tegelevad täiskasvanud • vanglast vabanenud • töötud 4. Koostööpartnerid • Viljandi Politseiprefektuur (konstaablid, noorsoopolitsei töötajad jne) • Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, vallavalitsuse liikmed • Viljandi Maavalitsus • Viljandi Maavalitsuse uimastiennetusnõukogu • Viljandi Maakohtu Kriminaalhooldusosakond • Viljandi Tööhõiveamet • Viljandimaa Noortekeskus • Usuorganisatsioonid • Koolid, lasteaiad, raamatukogud • MTÜ-d, sihtasutused, seltsid, seltsingud ja klubid • Viljandi maakonna alaealiste komisjon • Külavanemad ja üksikisikud • Teised omavalitsused Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 2 ÜLEVAADE VALLA SOTSIAALSTATISTIKAST (SEISUGA 01.01.2003) STATISTILISED ANDMED Lapsed vanuses (0 –18) – 1016 neist puudega – 16 koolikohustuse ebaregulaarsed täitjad (kuni 17-a) – 2 laste ja noorte (neist 1 täisealine) hoolekandeasutuses – 2 peres hooldamisel – 2 eestkostel – 1 laste hoolekande alaselt töötas sots. töötaja 2002. aastal 21 perega Puuetega inimesed ja vanaduspensionärid kokku 1150, neist puudega ca 290 kodus hooldatavaid inimesi – 5 – hooldajaid – 4 – hoolekandeasutustes – 28 inimest 5 hoolekandeasutuses 2002. aastal määrati vallavalitsuse korraldusega 65-le puudega inimesele hooldaja, kes saab toetust Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna kaudu. Töötuid 6,3% tööealisest elanikkonnast (Viljandimaa Tööhõiveameti andmetel). 1. jaanuari 2003. a seisuga töötas vallas kaks sotsiaalspetsialisti. Sotsiaalhoolekande riskigrupid: – vähekindlustatud lastega pered – paljulapselised pered – vanemliku hoolitsuseta lapsed – puuetega inimesed – lähedase toeta üksikvanurid – inimesed, kellel puuduvad sotsiaalsed garantiid (kindel sissetulek, ravikindlustus) – töötud SOTSIAALTEENUSED Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad ülesanded: 1. Sotsiaalnõustamine Kohapeal: erialase ettevalmistusega sotsiaalspetsialistid. 01.01.2003. a seisuga töötas vallas kaks sotsiaalspetsialisti. 2. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahenditega varustamine Vajadusel toimetatakse abivahend abivajajatele kätte ITAK’ist (abivahendite jaotuspunkt maakonnas) või mujalt. 3. Avahooldusteenus Vallavolikogu 21. novembri 2001. a määruse nr 26 «Koduteenuste loetelu, nende osutamise tingimused ja kord» alusel. 4. Eluasemeteenus Päri külas 4-toaline sotsiaalkorter. Vallavolikogu 22. mai 2002. a määruse nr 32 «Sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise eeskiri» alusel. 5. Hooldamine perekonnas Hooldamislepingute sõlmimine toimub vastavalt sotsiaalministri määrustele ja vallavalitsuse korraldustele. 6. Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses Vallavolikogu 21. novembri 2001. a määrus nr 26 «Üldhooldekodusse paigutamise tingimused ja kord» alusel. SOTSIAALTOETUSED Riiklik toimetulekutoetus ja täiendav sotsiaaltoetus Aasta Makstud toimetulekutoetus Makstud täiendav toimetulekutoetus 1997 1 061 022,00 324 108,00 1998 1 076 616,00 365 694,00 1999 1 182 856,00 55 629,00 2000 939 200,00 56 520,00 2001 1 085 384,00 0 2002 716 245,00 375 819,00

Joonis 1. Riikliku toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine 1997–2002. a. Valla eelarvest makstavad toetused Sotsiaaltoetuste maksmist valla eelarvest reguleerib vallavolikogu 28. märtsi 2001. a määrus nr 31 «Pärsti valla eelarvest toetuste andmise kord». Raamatupidamise andmetel on makstud valla eelarvest sotsiaaltoetusteks: 1999. aastal – 69 072 krooni 2000. aastal – 71 636 krooni 2001. aastal – 106 745 krooni 2002. aastal – 148 738 krooni KOOSTÖÖ JA PROJEKTITÖÖ Koostööd tehakse sotsiaaltöö alal järgmistes valdkondades: – vanurite hoolduse korraldamine – puuetega inimeste hoolekanne – projektitöö ja preventiivne töö – toetuste maksmine – laste hoolekanne Koostööasutused valla tasandil: Heimtali Lasteaed Pärsti Lasteaed Ramsi Lasteaed-Algkool Puiatu Lasteaed-Algkool Raudna Põhikool Pärsti Põhikool Elu Sõna Kogudus Savikoti Missioonikeskus Pärsti Pansionaat Vähesel määral ka valla rahvaraamatukogud. Maakonna tasandil: Viljandi Politseiprefektuur Viljandi Maavalitsus (sotsiaal- ja tervishoiuosakond, alaealiste komisjon jne) SA Viljandi Haigla Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskus Ämmuste Abikool Lahmuse Eriinternaatkool Puiatu Erikool Viljandi Maakohtu Kriminaalhooldusosakond Viljandi linna põhikool ja gümnaasiumid Perearstid Teiste omavalitsuste hooldekodud Teiste omavalitsuste sotsiaaltöötajad Mittetulundusühingud, seltsid, seltsingud, ühendused Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda jne Sotsiaaltöötajate poolt 2002. aastal kirjutatud projektid: 1. «Parem elukvaliteet Pärsti valla eakale» kirjutamine ja esitamine Livia Olesk ei rahastatud 2. «Laps ja õiguskäitumine» IV–VII klassi õpilastele kirjutamine, esitamine ja juhtimine Livia Olesk elluviidud sügistalvel Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 3 HARIDUSE (KOOLIEELSE-, ÜLD-, KUTSE- JA TÄISKASVANUHARIDUS) ÜLDISELOOMUSTUS 2002–2003 Valla hariduse arengukava koostamise alusmaterjalid: 1. «Pärsti valla hariduselu korraldamise kava aastaiks 1996–2000» kinnitatud vallavolikogu 8. mai 1996. a määrusega nr 60; «Valla hariduse arengukava avalikustamine» (hariduse arengukava lisana) vallavolikogu 20. detsembri 2000. a otsus nr 152; «Valla hariduse arengukava läbiarutamine» vallavolikogu 13. septembri 2000. a otsus nr 111 (koos lisaga). 2. «Valla hariduselu korraldamise kava aastateks 2001–2003» kinnitatud vallavolikogu 17. jaanuari 2001. a määrusega nr 27. 3. «Koolide arengukavad« kinnitatud vallavolikogu 26. septembri 2001. a otsusega nr 208: • «Ramsi Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2001–2004» – kinnitatud vallavolikogu 26. septembri 2001. a otsusega nr 208; • «Raudna Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004» – kinnitatud vallavalitsuse 4. veebruari 2002. a korraldusega nr 23; • «Pärsti Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004» – kinnitatud vallavalitsuse 18. märtsi 2002. a määrusega nr 7; • «Puiatu Lasteaed-Algkooli arengukava aastani 2004» – kinnitatud vallavalitsuse 13. jaanuari 2003. a määrusega nr 4. 4. «Lasteaedade arengukavad» kinnitatud vallavalitsuse 12. augustil 2002. a määrusega nr 17: • «Heimtali Lasteaia arengukava september 2002 – august 2005», • «Päri Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005». Üldandmed Eesti rahvastikuregistri andmetel on Pärsti vallas alaealisi seisuga 1. jaanuar 2003. A: Kuni 18-aastaseid (sündinud 1984–2002) 1016 nendest: 0–6-aastaseid (sündinud 1996–2002) 331 7–18-aastaseid (sündinud 1984–1997) 685 Seisuga 10. jaanuar 2003. a eelkooliealisi lapsi vallas 331, neist 178 (ehk 53,8%) käib lasteaias, neist: 142 last valla lasteaedades; 30 Viljandi linna lasteaedades; 1 Tartu linna erilasteaias; 5 Tallinna linna lasteaedades. Koduseid lapsi on 153. Koolieelsete lasteasutuste võrk Viies koolieelses lasteasutuses: Heimtali Lasteaed, Puiatu L-A, Päri Lasteaed, Pärsti PK lasteaed ja Ramsi L-A tegutseb kokku seitse lasteaiarühma, sh on kaks sõimerühma kuni 3-aastastele lastele, üks sobitusrühm, kus on hälviklaps koos teiste lastega ning viis liitrühma 2–7-aastastele lastele. Heimtali Lasteaed Rühmade arv ja tööaeg: liitrühm on avatud 10,5 tundi päevas. Laste arv: 17 last (sündinud 1995–2000), neist rahvastikuregistri järgi vallast 15. Teeninduspiirkond: Heimtali, Kiisa, Laanekuru, Marna, Raudna, Turva ja Vardi küla. Personal: Lasteaia juhatajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping (lõpptähtaeg 31.12.2005). Ta on asutust juhtinud 30 aastat. Pedagoogiline personal: 2 lasteaiaõpetajat ja osalise töökoormusega lasteaia muusikaõpetaja on eriharidusega ja atesteeritud. Kokku töötab lasteaias 7 inimest ja neist 6 elab vallas. Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 1299HM, mis on välja antud hoiu ja alushariduse andmiseks kuni 1.07.2006; • Heimtali Lasteaia põhimäärus; • Heimtali Lasteaia arengukava 2002–2005; Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 246, välja antud 02.01.2003. Riiklik järelevalve teostatud 14.–17.11.2000 (kontrollakt kinnitatud Viljandi maavanema 1. detsembri 2000. a korraldusega nr 1786). Puiatu Lasteaed-Algkool Rühmade arv ja tööaeg: 1 sobitusrühm, kus 1 hälviklaps (arvestatakse kolme eest). Lasteaed töötab 10,5 tundi päevas. Laste arv: 13 + 2 (1 hälviklaps on kolme lapse eest); 15 lapsest (sündinud 1995–2000) on 14 oma valla lapsed. Teeninduspiirkond: Kiini, Leemeti, Puiatu, Rihkama, Tohvri ja Väike-Kõpu küla. Personal: Juhataja on võetud tööle konkursi korras. Tööleping on tähtajaline 1.07.1999–30.06.2004. Pedagoogiline personal: lasteaia sobitusrühmas töötab kaks lasteaiaõpetajat, kellest üks on eriharidusega ja teine õpetajakandidaat; lasteaia muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja on kõrgharidusega erialaspetsialistid. Lasteaias töötab 10 inimest, kellest 8 elavad vallas. Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 812 HM, mis on välja antud 15. oktoobril 1999. a alus- ja põhihariduse andmiseks 1.–6. klassi ulatuses; • Puiatu Lasteaed-algkooli põhimäärus; • Puiatu Lasteaed-algkooli arengukava aastani 2004. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 196, välja antud 3. detsembril 2002. a. Riiklik järelevalve teostatud 21.01.–01.02.2002 (kontrollakt kinnitatud Viljandi maavanema 21. veebruari 2002. a korraldusega nr 317). Pärsti Põhikooli lasteaiarühm Liitrühm töötab 10,5 tundi päevas. Laste arv: 19 last (sündinud 1995–2000), nendest oma valla lapsi 18. Teeninduspiirkond: Kookla, Mustivere, Pärsti, Savikoti ja Vanamõisa küla. Personal: Põhikooli direktori ülesanne on korraldada ka alushariduse andmist põhikooli juures tegutsevas lasteaiarühmas. Põhikooli direktoriga on sõlmitud tähtajaline tööleping, mis kehtib kuni 31. augustini 2005. a. Pedagoogiline personal: liitrühma lastega töötavad eriharidusega kaks lasteaiaõpetajat, lasteaia muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja. Kokku on Pärsti PK lasteaias tööl 11 inimest, kellest 9 elavad Pärsti vallas. Alusmaterjalid: • Pärsti Lasteaia põhimäärus, • Pärsti Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 223, välja antud 18. detsembril 2002. a. Riiklik järelevalve läbi viidud 1997 ja 19.– 29.10.1999 (kontrollaktid kinnitatud 1997 jaanuaris Viljandi Maavalitsuse KHO alushariduse nõunik-inspektori poolt ja Viljandi maavanema 13. detsembri 1999. a korraldusega nr 3081). Päri Lasteaed Rühmade arv ja tööaeg: 1 sõimerühm ja 1 liitrühm on avatud 12 tundi päevas. Laste arv: sõimerühmas 16 last (sünd 1999–2001) ja liitrühmas 21 last (sünd 1996–1998), kõik on oma valla lapsed. Teeninduspiirkond: Päri, Pinska, Matapera ja Alustre küla. Personal: Juhataja võetud tööle konkursi korras Kutsari Lasteaia (hiljem Päri Lasteaia) juhatajaks 1. septembrist 2001. a–31. augustini 2006. a. Pedagoogiline personal: kahes rühmas töötab kokku kaks lasteaiaõpetajat, osalise koormusega muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja – kokku viis pedagoogilise eriharidusega inimest. Kokku töötab 12 inimest, neist 10 elab vallas. Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 2381 HM, välja antud õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks õppekava «Päri Lasteaed» järgi kuni 01.08.2007; • Päri Lasteaia põhimäärus; • Päri Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 103, välja antud 20. märtsil 2002. a. Ramsi Lasteaed-Algkool Rühmade arv ja tööaeg: 1 sõimerühm ja 2 liitrühma; avatud 12 tundi päevas. Laste arv: sõimerühmas (sünd 1999–2001) 14 last; kahes liitrühmas (sünd 1996–1999) 42 last. Lasteaias kokku 56 last, neist 55 oma valla last. Teeninduspiirkond: Ramsi alevik ja Sinialliku küla. Personal: Lasteaed-algkooli juhataja on võetud tööle konkursi korras 01.04.2003 – 31.03.2008. Pedagoogiline personal: kolmes rühmas töötab kokku 9 pedagoogi, sh 6 lasteaiaõpetajat ja osalise koormusega muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ja logopeed. Kokku töötab lasteaias 18 inimest, neist 15 vallast. Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 2115 HM, välja antud 30. aprillil 2002. a õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks õppekava «Ramsi lasteaed» järgi kuni 1. maini 2007. a; • Ramsi Lasteaed –Algkooli põhimäärus; • Ramsi Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2001–2004. Riiklik järelevalve läbi viidud 10.– 21.12.2001. a (kontrollakt kinnitatud Viljandi maavanema 24. jaanuari 2002. a korraldusega nr 126). Põhi- ja keskharidus Põhiharidus (I–IX klass) on riigi haridusstandardiga ette nähtud kohustuslik üldharidusmiinimum, mille täitmise kohta peab arvestust pidama kohalik omavalitsus. Rahvastikuregistri järgi elab 1. jaanuari 2003. a seisuga vallas: 7–18-aastaseid lapsi ja noori (sündinud 1984–1996) 685 ja neist: omandab põhiharidust (I–IX kl) 495 omandab üldkeskharidust (X–XII kl) 103 õpib kutseõppeasutustes 67 ___________________________________________________________ Kokku 665 Märkus: andmed on puudulikud põhikooli lõpetanute ja üle 17-aastaste 20 noorte kohta. Põhikoolilastest õpib: valla koolides 217 Viljandi linna kuues koolis 248 Viljandi maakonna teistes koolides 14 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis 15 ___________________________________________________________ Kokku: 495 Üldkeskharidust omandab: Viljandi linnas 76 Viljandi maakonnas 4 Väljaspool maakonda 8 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis 15 ___________________________________________________________ Kokku: 103 Kutseõppeasutustes õpib: Viljandimaal 57 Väljaspool maakonda (teadaolevalt) 10 ___________________________________________________________ Kokku: 67 Valla koolivõrk Vallas on 2 lasteaed-algkooli ja 2 põhikooli. Koolide teeninduspiirkonnaks on kinnitatud kogu valla haldusterritoorium. Valla koolides omandab põhiharidust 289 õpilast, neist 217 oma vallast. I–IV klassini õpib 116 neist valla lapsi 101 V–IX klassini õpib 152 neist valla lapsi 114 Lasteabi toimetuleku- ja hooldusklassides 21 neist valla lapsi 2 ____________________________________________________________________ Kokku: 289 neist valla lapsi 217 Pärsti Põhikool Õpilaste arv / neist oma vallast: 91/45 I–IV klass 21/16 V–IX klass 49/27 Toimetuleku- ja hooldusklassid 21/2 Klasside arv: riigi poolt avatud 8 klassikomplekti. Personal: Koolis töötab (lasteaed+kool+lasteabi+Jämejala) 29 inimest ja neist elab Pärsti vallas 17. Ametikohti kokku 22,567; 12,818 pedagoogi ametikohale on eraldatud vahendeid riigieelarvest 10,749 ametikohta. Rakendatud ametikohtadest ja töötajatest ülevaade (Tabel 2). Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 2101 HM, välja antud 30. aprillil 2002. a õppe läbiviimiseks I–III kooliastmes; • Pärsti Põhikooli põhimäärus; • Pärsti Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 223, välja antud 18. detsembril 2002. a. Riiklik järelevalve läbi viidud 19.–29.10.1999 (kontrollakt kinnitatud Viljandi maavanema poolt 13. detsembri 1999. a korraldusega nr 3081). Raudna Põhikool Õpilaste arv / neist oma vallast: 147/123 I–IV klass 50/42 V–IX klass 97/81 Klasside arv: riigi poolt avatud 8 klassikomplekti. Personal: Kooli direktor on kooli juhtinud alates 1983. aastast. Sõlmitud tähtajaline tööleping, mis lõpeb 31. detsembril 2005. a. Raudna Põhikoolis on 24 töötajat, neist elab vallas 15. Ametikohti on 22,205; 12,405 pedagoogi ametikohale on eraldised riigieelarvest 9,8 ametikohta. Rakendatud ametikohtadest ja töötajatest ülevaade (Tabel 3). Alusmaterjalid: • Koolitusluba nr 2092 HM, välja antud 30. aprillil 2002. a õppe läbiviimiseks I–III kooliastmes; • Raudna Põhikooli põhimäärus; • Raudna Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna tunnustamise otsus nr 32, antud välja 21. veebruaril 2003. a ja on kehtiv kuni 1. november 2003. a. Riiklik järelevalve läbi viidud 28.01–08.02.2002 ja kontrollakt kinnitatud Viljandi maavanema 15. aprilli 2002. a korraldusega nr 595. Puiatu Lastead-Algkool Õpilaste arv / neist oma vallast: 22/22 I–IV klass 16 V–VI klass 6 Klasside arv: riigi poolt avatud 2 klassikomplekti. Personal: Puiatu LAK-s töötab (lasteaed+algkool) 16 inimest, neist 13 elab vallas. Ametikohti 13,261; 3,727 pedagoogi ametikohale eraldised riigieelarvest 8,534 ametikohta. Rakendatud ametikohtadest ja töötajatest ülevaade (Tabel 4). Alusmaterjal: VT: Valla koolieelsete lasteasutuste võrk «Puiatu Lasteaed-Algkool». Ramsi Lasteaed-Algkool Õpilaste arv / neist oma vallast: 29/27 I–III klass 29/27 Klasside arv: riigi poolt avatud 2 klassikomplekti. Personal: LAK töötab (lasteaed+algkool) 21 inimest, neist elab vallas 15. Ametikohti on 19,545 neist 3,182 pedagoogi ametikohale on eraldised riigieelarvest 18,363 ametikohta. Ülevaade rakendatud ametikohtadest ja töötajatest (Tabel 5). Alusmaterjalid: VT: Valla koolieelsete lasteasutuste võrk. «Ramsi Lasteaed-algkool» . Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 4 Kinnitatud Pärsti Vallavalitsuse 17. märtsi 2003. a määrusega nr 11 PÄRSTI VALLA TEEHOIUKAVA 2003–2005 tuh krooni Objekti nimetus ja andmed Finants. allikas Projekti maksumus 2003 2004 2005 1. Teede ehitus ja rekonstrueerimine , kokku sellest objektide lõikes kokku, sh 1 205 205 450 55 riigieelarve 924 124 360 440 omavalitsus 281 81 90 110 muud Ramsi asula teede rek., 1,1 km kokku, sh 205 205 riigieelarve 124 124 omavalitsus muud T-924 rek. 1 km asfalt kokku, sh 1 000 450 550 riigieelarve 800 360 440 omavalitsus 200 90 110 muud 2. Sildade ehitus ja rek. Kokku, sellest objektide lõikes: kokku, sh 549 549 riigieelarve omavalitsus 30 30 muud 519 519 Tohvri sild kokku, sh 549 549 riigieelarve omavalitsus 30 30 muud 519 30 3. Teede remont kokku, sellest objektide lõikes: kokku, sh 893 65 461 367 riigieelarve 700 400 300 omavalitsus 193 65 61 67 T-924, T-895, T-898, T-887, T-901 T-935, asfaldi parandus, 4,2 km kokku, sh 48 15 16 17 riigieelarve omavalitsus 48 15 16 17 T-938, T-902, T-952, T-924, T-933 kruusakate, 6 km kokku, sh 250 50 200 riigieelarve 200 200 omavalitsus 50 50 T-908, T-923, T-935, T-896, T-887, kruusakate, 8,6 km kokku, sh 245 245 riigieelarve 200 200 omavalitsus 45 45 T-895, T-936, T-948, T-956, kruusakate, 8 km kokku, sh 350 350 riigieelarve 300 300 omavalitsus 50 50 4. Truupide remont kokku, sh 60 20 20 20 omavalitsus 60 20 20 20 KOKKU: sh 2 707 839 931 937 riigieelarve 1 624 124 760 740 omavalitsus 564 196 171 197 muud 519 519 Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 5 TEEDE ANDMED Tee nr Tee nimetus Tee liik Tee omanik või haldaja Tee pikkus m Mulde laius tee algusest m Katte tüüp Katte laius tee algusest m 6290001 Madi–Kookla maantee vallavalitsus 1926,1 puudub kruus 0–1926,1 7 6290002 Hussari–Saadu maantee vallavalitsus 1705,1 900–1050 10 kruus 0–705,1 6 6290002 Hussari–Saadu maantee vallavalitsus 1150–1705,1 10 6290003 Rattamaa–Saadu maantee vallavalitsus 1337,1 0–100 10 kruus 0–1337,1 6 6290004 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 5460,6 puudub kruus 0–600 7 6290004 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 600–1400 8 6290004 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 1400–2300 10 6290004 Pärsti– Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 2300–4400 8 6290004 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 4400–4700 7 6290004 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe maantee vallavalitsus 4700–5460,6 6 6290005 Savikoti–Rattamaa maantee vallavalitsus 1877,3 puudub kruus 0–1400 8 6290005 Savikoti–Rattamaa maantee vallavalitsus 1400–1877,3 8 6290006 Kurika–Kuuni maantee vallavalitsus 787,4 puudub kruus 0–150 6 6290006 Kurika–Kuuni maantee vallavalitsus 150–750 8 6290006 Kurika–Kuuni maantee vallavalitsus 750–787,4 6 6290007 Kurika–Vahtramäe maantee vallavalitsus 1479,1 puudub kruus 0–200 7 6290007 Kurika–Vahtramäe maantee vallavalitsus 200–1479,1 6 6290008 Laane–Kurika maantee vallavalitsus 1650,8 1000–1250 17 0–1250 7 6290008 Laane–Kurika maantee vallavalitsus 1250–1650,8 8 6290009 Viilupi–Savikoti katlam. maantee vallavalitsus 1202,1 puudub kruus 0–300 8 6290009 Viilupi–Savikoti katlam. maantee vallavalitsus 300–1202,1 7 6290010 Moonamäe puhastuss. maantee vallavalitsus 453,4 puudub kruus 0–453,4 6 6290011 Annamõisa–Laane tee maantee vallavalitsus 2413,9 puudub kruus 0–2413,9 7 6290012 Annamõisa tee maantee vallavalitsus 771,4 puudub kruus 0–771,4 8 6290013 Viljandi Haigla–Kase maantee vallavalitsus 930,3 puudub 0–460 – asfalt 0–460 7 6290013 Viljandi Haigla–Kase maantee vallavalitsus 460 –930,3 – kruus 460–930,3 6 6290014 Metsküla tee–Suki maantee vallavalitsus 814,1 puudub kruus 0–814,1 7 6290015 Korbi–Kiisa maantee vallavalitsus 1790,0 0–400 11 kruus 0–1790 7 6290016 Korbi–Kutsari maantee vallavalitsus 2031,7 0–200 9 kruus 0–2031,7 7 6290016 Korbi–Kutsari maantee vallavalitsus 900–1000 10 6290017 Jaanuse–Kutsari maantee vallavalitsus 2371,6 500–950 13 0–2071,59 – kruus 0–2371,6 8 6290017 Jaanuse–Kutsari maantee vallavalitsus 2071,59–2371,6 asf. 6290018 Päri–Korbi maantee vallavalitsus 3395,7 1650–1800 11 kruus 0–3395,7 8 6290019 Pinska–Tõrva maantee vallavalitsus 639,6 puudub 0–50 – asfalt 0–639,6 10 6290019 Pinska–Tõrva maantee vallavalitsus 50–639,6 – kruus 6290020 Lõmsi–Metsküla maantee vallavalitsus 3332,0 900–1900 13 0–50 – asfalt 10 6290020 Lõmsi–Metsküla maantee vallavalitsus 2300–2900 14 50–3282, – kruus 6290021 Lennujaam–Alustre maantee vallavalitsus 3409,3 1400–2800 14 kruus 0–3000 8 6290021 Lennujaam–Alustre maantee vallavalitsus 3000–3409,3 7 6290022 Pärnu mnt–Alustre tee maantee vallavalitsus 372,3 puudub 0–80 – asfalt 0–70 14 6290022 Pärnu mnt–Alustre tee maantee vallavalitsus 80– 372,3 – kruus 70–372,3 11 6290023 Pärnu mnt–Kannikmäe maantee vallavalitsus 924,9 puudub asfalt 0–924,9 8 6290024 Päri–Tobra maantee vallavalitsus 3537,3 puudub 0–400 – asfalt 0–2330 8 6290024 Päri–Tobra maantee vallavalitsus 400–3537,3 – kruus 2330–3537,3 6 6290025 Sabaku–Vardi maantee vallavalitsus 1681,1 puudub kruus 0–1250 8 6290025 Sabaku–Vardi maantee vallavalitsus 1250–1681,1 6 6290026 Ridaküla tee maantee vallavalitsus 973,9 puudub kruus 0–973,9 8 6290027 Vardi–Visaku tee maantee vallavalitsus 574,6 puudub kruus 0–574,6 8 6290028 Vardi–Vardi metsavaht maantee vallavalitsus 1160,3 puudub kruus 0–200 7 6290028 Vardi–Vardi metsavaht maantee vallavalitsus 200–350 6 6290028 Vardi–Vardi metsavaht maantee vallavalitsus 350–1160,3 5 6290029 Heimtali–Vardi–Tagametsa maantee vallavalitsus 5630,7 puudub kruus 0–600 6 6290029 Heimtali–Vardi–Tagametsa maantee vallavalitsus 600–2300 7 6290029 Heimtali–Vardi– Tagametsa maantee vallavalitsus 2300–2400 6 6290029 Heimtali–Vardi–Tagametsa maantee vallavalitsus 2400–3000 8 6290029 Heimtali–Vardi–Tagametsa maantee vallavalitsus 3000–5600 7 6290029 Heimtali–Vardi–Tagametsa maantee vallavalitsus 5600–5630,7 6 6290030 Kibe–Visaku maantee vallavalitsus 2394,0 500–1350 10 kruus 0–2394 7 6290031 Kibe–Rimmu tee maantee vallavalitsus 642,7 puudub kruus 0–300 7 6290031 Kibe–Rimmu tee maantee vallavalitsus 300–642,7 6 6290032 Haablaane tee maantee vallavalitsus 2570,0 puudub kruus 0–1700 6 6290032 Haablaane tee maantee vallavalitsus 1700–1950 7 6290032 Haablaane tee maantee vallavalitsus 1950–2570 6 6290033 Raani–Vanausse –Turva maantee vallavalitsus 5172,8 4272,8–5172,8 14 kruus 0–2600 7 6290033 Raani–Vanausse–Turva maantee vallavalitsus 2600–3000 9 6290033 Raani–Vanausse–Turva maantee vallavalitsus 3000–4200 7 6290033 Raani–Vanausse–Turva maantee vallavalitsus 4200–5172,8 10 6290034 Raani–Pautsi maantee vallavalitsus 1624,5 puudub kruus 0–1624,5 7 6290035 Heimtali (vallamaja)–Marna maantee vallavalitsus 1620,1 puudub kruus 0–1620,1 8 6290036 Torimo tee maantee vallavalitsus 1060,1 50–800 10 kruus 0–1060,1 8 6290037 Puiatu–Marna–Raani maantee vallavalitsus 4682,8 puudub kruus 0–4682,8 8 6290038 Puiatu asula tee maantee vallavalitsus 2182,4 puudub 0–1100 – asfalt 0–2182,4 12 6290038 Puiatu asula tee maantee vallavalitsus 1100–2182,4 – kruus 6290039 Pärnu mnt–Puiatu asula maantee vallavalitsus 610,1 puudub asfalt 0–610,1 9 6290040 Puiatu–Luha maantee vallavalitsus 3042,8 2250–3050 9 kruus 0–3042,8 7 6290041 Nutru–Väike-Kõpu maantee vallavalitsus 1565,7 0–750 11 kruus 0–1565,7 7 6290041 Nutru–Väike-Kõpu maantee vallavalitsus 900–1150 10 6290042 Kingu–Leemeti küla maantee vallavalitsus 1026,6 50–400 11 kruus 0–1026,6 6 6290042 Kingu–Leemeti küla maantee vallavalitsus 1000–1026,6 10 6290043 Käära tee maantee vallavalitsus 579,7 puudub kruus 0–579,7 6290044 Lohu–Saadu maantee vallavalitsus 2200,9 0–800 11 kruus 0–2200,9 8 6290044 Lohu–Saadu maantee vallavalitsus 800–1300 13 6290045 Songa–Juuriku teerist maantee vallavalitsus 2453,0 puudub kruus 0–453 6 6290046 Jämejala pst puiestee vallavalitsus 600,0 0–50 7,5 kruus 0–150 6 6290046 Jämejala pst puiestee vallavalitsus 300–600 8,5 150–600 4 lõpuni 4 m 6290047 Sakala pst puiestee vallavalitsus 150,0 puudub kruus 0–150 6 6290048 Pärsti asula tee maantee vallavalitsus 404,7 puudub kruus 0–404,7 8 6290049 Ramsi töökoja tee maantee vallavalitsus 146,8 puudub asfalt 0–110 8 6290049 Ramsi töökoja tee maantee vallavalitsus 110–146,8 7 6290050 Ramsi aleviku tee 2 kü maantee vallavalitsus 499,5 puudub asfalt 0–499,5 4 4 m; edasi – 4,5 m 6290051 Ramsi aleviku tee 2 kü maantee vallavalitsus 172,4 puudub kruus 0–172,4 6 6290052 Ramsi aleviku tee 1 kü maantee vallavalitsus 331,8 puudub asfalt 0–120 9 6290052 Ramsi aleviku tee 1 kü maantee vallavalitsus 12–331,8 5 6290053 Pärsti töökoja tee maantee vallavalitsus 1266,8 puudub kruus 0–1266,8 7 Volikogu esimees Jaan MÄTAS TRUUPIDE ANDMIK Truubi nr Tee nimetus Tee nr kaugus algusest ~ m materjal Ø cm L – m Päis Tehniline seisund 1 Madi–Kookla 6290001 400 betoon 50 10 puudub rahuldav 2 Hussari–Saadu 6290002 1250 betoon 50 12 puudub läbilase 50% 3 Hussari–Saadu 6290002 1650 betoon 30 12 puudub läbilase 25% 4 Rattamaa–Saadu 6290003 100 betoon 70 12 on rahuldav 5 Rattamaa–Saadu 6290003 1350 betoon 50 10 on päis ära vajunud, läbilase 20% 6 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe 6290004 250 betoon 80 8 on rahuldav 7 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe 6290004 700 betoon 80 12 puudub rahuldav 8 Pärsti–Vanamõisa–Vaalamäe 6290004 3200 betoon 70 12 on päise kõrvalt uhutud 9 Kurika–Kuuni 6290006 150 betoon 30 8 on täiesti ummistunud, torude seisund teadmata 10 Laane–Kurika 6290008 1120 betoon 50 10 on teine päis ära vajunud, teepeenar uhutud 11 Viilupi–Savikoti katlamaja 6290009 300 betoon 100 14 on rahuldav 12 Moonamäe puhastusseadmed 6290010 30 betoon 60 15 on rahuldav 13 Korbi–Kiisa 6290015 400 betoon 80 9 on päis vajunud, torud nihkunud või katki 14 Korbi–Kiisa 6290015 600 betoon 80 8 on rahuldav 15 Korbi–Kiisa 6290015 1200 betoon 120 15 on rahuldav 16 Korbi–Kutsari 6290016 50 betoon 100 14 on rahuldav 17 Korbi–Kutsari “ 1100 betoon 80 9 on rahuldav 18 Korbi–Kutsari " 1550 betoon 80 12 on teine päis ära vajunud, läbilase 50% 19 Jaanuse–Kutsari 6290017 1600 betoon 50 9 on rahuldav 20 Päri–Korbi 6290018 50 betoon 50 9 on läbilase 50% 21 Päri–Korbi 6290018 2400 betoon 8 täiesti ummistunud 22 Päri–Korbi 6290018 3500 betoon 50 10 täiesti ummistunud 23 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 24 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 1100 betoon 50 10 on rahuldav 25 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 1300 betoon 50 10 on teepeenar uhutud 26 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 1400 betoon 50 6 on rahuldav 27 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 1700 betoon 50 12 on rahuldav 28 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 2550 betoon 80 6 puudub hea 29 Lõmsi–Metsküla tee 6290020 2600 betoon 120 18 on rahuldav 30 Lennujaam–Alustre 6290021 750 betoon 50 12 on vajalik kruusa teekattele 31 Lennujaam–Alustre 6290021 850 betoon 50 12 on rahuldav 32 Lennujaam–Alustre 6290021 2800 betoon 70 16 puudub teepeenar vajunud ja varisenud, 2 toru katki 33 Lennujaam–Alustre 6290021 3000 betoon 50 12 puudub lagunenud 34 Pärnu mnt–Kannikmäe 6290023 400 betoon 50 10 puudub rahuldav 35 Pärnu mnt–Kannikmäe 6290023 600 betoon 80 10 puudub rahuldav 36 Päri–Tobra 6290024 1500 betoon 50 8 on peenar vajunud 37 Sabaku–Vardi 6290025 500 betoon 80 12 on rahuldav 38 Heimtali–Vardi–Tagametsa 6290029 3700 betoon 50 10 on rahuldav 39 Heimtali–Vardi–Tagametsa 6290029 4600 betoon 40 10 on päis vajunud, otsatorud paigast 40 Heimtali–Vardi–Tagametsa 6290029 5800 50 6 puudub teekate vajab remonti 41 Kibe–Visaku 6290030 500 betoon 50 10 puudub rahuldav 42 Kibe–Visaku 6290030 1400 100 12 on teine päis vajunud, tee uhutud 43 Kibe–Rimmu tee 6290031 300 betoon 100 8 on rahuldav 44 Haablaane tee 6290032 1900 betoon 40 5 puudub täiesti lagunenud 45 Raani–Vanausse–Turva 6290033 5 betoon 50 7 puudub rahuldav 46 Raani–Vanausse–Turva 6290033 1100 betoon 40 7 puudub rahuldav 47 Raani–Vanausse–Turva 6290033 1250 betoon 70 6 puudub rahuldav 48 Raani–Pautsi 6290034 850 betoon 40 9 puudub läbilase 50% 49 Raani–Pautsi 6290034 1100 betoon ? 9 puudub täiesti ummistunud 50 Raani–Pautsi 6290034 1600 betoon 40 8 puudub rahuldav 51 Heimtali–Marna 6290035 850 betoon 100 10 on hea 52 Heimtali–Marna 6290035 1150 betoon 100 10 on rahuldav 53 Torimo tee 6290036 50 betoon 2x90 12 on rahuldav 54 Puiatu–Marna–Raani 6290037 1100 betoon 50 10 on rahuldav 55 Puiatu–Marna–Raani 6290037 1600 betoon 50 10 puudub ummistunud, teepeenar uhutud 56 Puiatu–Marna–Raani 6290037 1800 betoon 50 10 puudub otsad ummistunud 57 Puiatu–Marna–Raani 6290037 1900 betoon 50 9 puudub uhutud, vajalik ehitada kividest päis 58 Puiatu–Marna–Raani 6290037 2200 betoon 50 8 puudub rahuldav 59 Puiatu–Marna–Raani 6290037 2400 betoon 50 9 puudub ummistunud 60 Puiatu–Marna–Raani 6290037 2700 betoon 50 10 puudub ummistunud, teepeenar uhutud 61 Puiatu–Marna–Raani 6290037 3000 betoon 50 12 puudub ots ummistunud, vajalik ehitada üks päis 62 Puiatu–Marna–Raani 6290037 3350 betoon 50 9 puudub ummistunud 63 Puiatu asula tee 6290038 300 betoon 50 10 puudub rahuldav 64 Puiatu asula tee 6290038 600 betoon 50 10 on täiesti ummistunud 65 Puiatu asula tee 6290038 1080 betoon 50 10 on rahuldav 66 Puiatu asula tee 6290038 1800 betoon 50 14 on täiesti ummistunud 67 Puiatu–Luha 6290040 700 betoon 80 10 on rahuldav 68 Puiatu–Luha 6290040 3050 betoon 50 10 on rahuldav 69 Nutru–V–Kõpu 6290041 400 betoon 80 12 on rahuldav 70 Kingu–Leemeti küla 6290042 150 betoon 50 12 on rahuldav 71 Lohu–Saadu 6290044 800 betoon 50 14 on rahuldav 72 Lohu–Saadu 6290044 1300 betoon 50 7 puudub rahuldav 73 Lohu–Saadu 6290044 1500 betoon 50 7 puudub läbilase 50% 74 Songa–Juuriku teerist 6290045 750 betoon 70 6 puudub rahuldav 75 Songa–Juuriku teerist 6290045 770 betoon 70 12 on päised maha vajunud, ummistunud 76 Songa–Juuriku teerist 6290045 2150 betoon 2x100 12 on teine päis vajab kindlustamist 77 Jämejala puiestee 6290046 400 betoon 100 9 on vasaku teepeenra all toru vertik. suunas nihkunud 78 Pärsti asula tee 6290048 50 betoon 40 9 puudub läbilase 25% 79 Pärsti asula tee 6290048 100 betoon 80 10 on rahuldav 80 Pärsti asula tee 6290048 180 betoon 50 9 puudub läbilase 25% Jaan Mätas Volikogu esimees SILDADE ANDMIK Nr Nimi Ületatav takistus Kaugus tee alg. m Pikkus m Sõidutee laius m Kandejõud t Kandekonstr. ja sammaste materjal Ehitusaasta 01 Raudna j. Puiatu–Alustre 1500 10,5 5,6 betoon 1985 02 “ 800 m Puiatu–Tohvri riigitee lõpust 10,8 6 amortiseerunud, ülesõit ohtlik puit 03 “ 1000 m Puiatu–Tohvri teelt 12,5 6 amortiseerunud, ülesõit ohtlik puit Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 6 KASUTATUD LÜHENDID AIP Avalik Internetipunkt EAGGF Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendussektsioon EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EL Euroopa Liit ERDF Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund) ESF Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund) ISPA Euroopa Liidu eelstruktuurivahendite fond (Instrument for Structural Policies of Pre-Accession) ITAK Inva- ja tehnilise abi keskus IT Infotehnoloogia KHO Kultuuri- ja hariduse osakond KKT Keskkonnateenistus LAK Lasteaed-Algkool MAK Maaelu arengukava MTÜ mittetulundusühing PK põhikool Põhja-Viljandi CFTA Põhja-Viljandimaa taotlus Euroopa Liidu struktuurifondidest tehnilise abi saamiseks RAS raadioside SAT satelliittelevisioon TTA tööturuamet ÜVK ühisveevärk ja kanalisatsioon Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määruse nr 20 lisa 7