Rakke Vallavolikogu — Rakke valla arengukava 2003-2007 vastuvõtmine — KO, 174, 2432

Arengukava muutmisega seonduvat on käsitletud vallavalitsuse ja valdkondade esindajate ning vallavolikogu töökomisjoni koosolekutel ajavahemikul 9. juunist 21. oktoobrini 2003. a ja vallavolikogu istungil 26. juunil ja 28. augustil 3003. a. Rakke valla arengukava aastateks 2003–2007 oli käesoleva aasta 29. septembrist kuni 20. oktoobrini avalikul väljapanekul Rakke valla raamatukogudes ja Rakke Vallavalitsuse kantseleis. Arvestades eeltoodut ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2, § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõigete 1, 2, 3 ning Rakke Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 14 kinnitatud Rakke valla põhimääruse (KO 2003, 114, 2003) §-de 41, 67 ja 68 alusel Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Rakke valla arengukava aastateks 2003–2007 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rakke Vallavolikogu 31. mai 2001. a määruse nr 30 «Rakke valla arengukava 2001–2004» (KO 2001, 66, 1217) punkt 1. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Kalju TAMM Rakke Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määruse nr 17 lisa RAKKE VALLA ARENGUKAVA 2003–2007 I. Valla arengukava mõiste ja tähtsus Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused (kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus). Rakke valla arengukava oluliseks osaks on tulevikuvisioon aastaks 2010, mis kujutab endast soovitud tulevikupilti ehk olukorda, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ning kuhu poole püüeldakse. Valla tuleviku kujundamiseks ja arengu süsteemseks planeerimiseks on välja selgitatud valla arengut mõjutavad tegurid – valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Lähtuvalt tulevikuvisioonist ja arengut mõjutavatest teguritest on püstitatud eesmärgid aastani 2007. Eesmärkide püstitamisel on lähtutud küsimustest: millises olukorras ollakse, mida tahetakse saavutada, et kindlustada visiooni realiseerimine ning milliste vahenditega & tegevustega seda teha. Viimase osana koostatakse tegevuskava ja/või investeeringute kava, mis on lähiaastate konkreetsete ülesannete ja projektide nimekiri. 1999. aastal valmis Rakke valla üldplaneering, mis on Rakke valla arengukava koostamise üheks aluseks. Valla üldplaneering annab põhjaliku ülevaate valla hetkeolukorrast, seetõttu ei käsitleta arengukavas olemasolevat olukorda detailselt, vaid keskendutakse rohkem valla arengu seisukohast olulistele tulevikusuundadele ning lähematel aastatel planeeritavatele investeeringutele. II. Visioon aastaks 2010 (Visioon ehk tulevikunägemus – millise tuleviku poole püüdleme ehk millisena sooviksime valda näha aastal 2010) Aastal 2010: Rakke vald eksisteerib iseseisva ja eduka omavalitsusüksusena. Rahvastik Rakke valla elanike arvu langus on peatunud. Tänu heale elukeskkonnale ja uutele töökohtadele on valda tulnud juurde uusi elanikke, sealhulgas noori ja tööealisi inimesi. Suurem osa elanikest töötab oma vallas. Kohalik tööjõud on kvalifitseeritud, õppiv ja tööjõuturu muutustega kohanev. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives on mõnevõrra langenud, kasvanud on tööstuse ja teenindusega hõivatud elanike osatähtsus. Tööpuudus ei ole vallas märkimisväärseks probleemiks, sest kohalik tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Rakke aleviku kõrval on elamisvõimalused säilinud ka valla külades Majandus ja ettevõtlus Rakke valda on tekkinud uusi ettevõtteid, töökohtade arv on vallas suurenenud. Ettevõtlus toimib peamiselt Rakke alevikus, kuid on hoogustunud ka külades. Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted pakuvad tööd suuremale osale valla elanikest. Kohalik majandus ja ettevõtlus põhinevad suures osas kohalikel ressurssidel, muuhulgas puidul ja lubjakivil. Tööstustootmise kõrval on vallas efektiivne põllumajanduslik tootmine ja hästitoimiv teenindusvõrk. Vald on suutnud ära kasutada oma puhkemajanduslikku potentsiaali ja turismivõimalusi, vallas toimib turismiettevõtlus. Haridus Rakke vallas on loodud kaasaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. Antav haridus tagab elanikele enesearenduse ja eneseteostuse võimalused. Õppimisse on kaasatud nii lapsed kui täiskasvanud vallaelanikud. Kultuur, sport ja vaba aeg Rakke vallas on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ja areng. Kultuuritegevus ja sportimisvõimalused on kättesaadavad kõigile elanikele, sõltumata vanusest ja soost. Elanikud on teadlikud oma kandi ajaloost ja kultuuriloost ning väljakujunenud kultuuritraditsioonidest. Jätkatakse vanade traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ja uute organiseerimist. Vallas toimuv aktiivne kultuuri- ja sporditegevus põhineb suures osas inimeste omaalgatusel ja mittetulundusühingute tegevusel. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Rakke vallas on tagatud sotsiaalne heaolu ja turvalisus. Sotsiaalhoolekanne on hästi organiseeritud ja toimib vallas tõhusas sotsiaaltöötajate, kooli, lasteaia, arstide, mittetulundusliikumise ja elanike koostöös. Paljude sotsiaal-, tervishoiu- ja turva- probleemide lahendamiseks kasutatakse ennetavat tegevust. Vallas on tagatud heal tasemel arstiabi, mis on kõigile vallaelanikele kättesaadav. Keskkond Rakke vald on looduslikult puhta, heakorrastatud ja haljastatud elukeskkonnaga. Valla ettevõtlus ja kommunaalmajandus toimivad kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Elanikud on keskkonnateadlikud ja hoolivad ümbritsevast keskkonnast ning käituvad säästva arengu põhimõtteid järgides. Võimalikke tekkivaid keskkonnaprobleeme suudetakse ennetada. Tehnilised infrastruktuurid, elamumajandus ja infotehnoloogia Rakke vallas eksisteerivad elanike ja ettevõtluse olemasoluks vajalikud infrastruktuurid: korras teed ja tänavad, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik koos puhastusseadmetega, elektri ja side infrastruktuurid, elamumajandus. Valla soojamajandus ning transport toimivad efektiivselt. Vald on suutnud kaasa minna infotehnoloogia arenguga. Infotehnoloogia oskuslik rakendamine on valla juhtimise, elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa III. Kokkuvõtte visiooni poole liikumisest aastatel 2001–2003 Rahvastik Rakke valla rahvastik on negatiivse iibega, väljaränne on suurem kui sisseränne. 2001. a oli elanike arv 2206, 2002. a oli elanike arv 2180, 2003. a elanike arv on 2131 inimest. Majandus ja ettevõtlus Rakke valda on tekkinud uusi, peamiselt põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid. Suurematest on Ao külas seenekasvatusega tegutsemist alustav Fungi-Farm OÜ ning Salla TÜ võõrandanud loomakasvatusega tegelev Isotalo OÜ. Woodex AS alustas endises Lammasküla rohujahutsehhis küttepuude tootmisega. Rakke lubjatootja Nordkalk AS on laiendanud oma tootmist filleriliini väljaehitamisega, mis tänu automatiseeritud tootmisele ei ole lubjakivitootmissektoris töökohti juurde loonud. Tänu naabervalla (Koeru) ettevõtluse laienemisele on paljud Rakke valla inimesed leidnud sealt tasuvat tööd. Talunikud on laiendanud maakasutust ning ühtlasi ka tootmist, rohkem on hakatud ehitama talupidamisega seotud tootmishooneid. Haridus Jätkuvalt on säilinud alg-, põhi- ja gümnaasiumi koolivõrk, kuid õpetajate vähesuse tõttu on kohati raskendatud õppetöö läbiviimine. Siiski on jäänud probleemiks uute ja kompetentsete õpetajate värbamine, mis tuleneb piirkondlikest probleemidest. Aastatega on vähenenud õpilaste arv igas koolis. Kultuur, sport, vaba aeg Rakke vallas on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ja areng. Kultuuritegevus ja sportimisvõimalused on kättesaadavad kõigile elanikele, sõltumata vanusest ja soost. Elanikud on teadlikud oma kodukandi ajaloost ja kultuuriloost ning väljakujunenud kultuuritraditsioonidest. Jätkatakse vanade traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ja uute organiseerimist. Vallas toimuv aktiivne kultuuri- ja sporditegevus põhineb suures osas inimeste omaalgatusel ja mittetulundusühingute tegevusel. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2001–2002. aastal on remonditud ambulatooriumihoone, ühendatud aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrguga, uuendatud hoone II korruse elektrisüsteem. Tammiku Avahooldekeskuses on parandatud vanurite olmetingimusi. Kriisiolukorras olevatele inimestele on aidatud muretseda omaette elamispinda. Keskkond 2001. aasta juulikuu tormis hävinenud Salla mõisapark on koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega korrastatud. Vastavalt uuele dendroloogiaprojektile on alustatud pargi istutustöid. Korras on hoitud Emumäe maastikuala, Selja järve ja Baeri pargi turismiobjektid. 2001. aastal on puhastatud Kase ja Lõuna tn biopuhasti settebasseinid ning paigaldatud Kase ja Aia tn vaheline vee- ja kanalisatsiooni tsentraaltrass. 2002.–2003. aastal likvideeriti gümnaasiumi maa-alune kütusemahuti koos jääkreostusega. 2003. aastal koostati reoohtlike objektide kartoteek ning uus jäätmekava. Tehnilised infrastruktuurid, elamumajandus ja infotehnoloogia Koostöös Lääne-Virumaa omavalitsustega on algatatud kogu valdade vee- ja kanalisatsioonimajanduse projekt ISPA programmist konsultandi saamiseks, kes töötab välja tehnilised lahendused ja kutsedokumentatsiooni ehitushangeteks. Teedeehituse ja korrashoiu projektide toetamist alustas riik alles 2003. aastal ning see peaks jätkuma plaanikohaselt veel mitme aasta lõikes. Rakke vald alustab aastal 2003 teehoiukava koostamist. Ehitus- ja kapitaalremondi investeeringutena on tehtud 2001. aastal abulatooriumihoone alumise korruse elektriinstallatsioon ja uusehitusena sanitaarsõlmed ning väliskanalisatsioon tsentraaltrassi, lasteaia rühmaboksi, pesupesemisruumi ja söökla kapitaalremont, gümnaasiumis võimla sanitaarsõlmede kapitaalremont, linnamäe staadioni kohtunike maja sanitaarremont, endise vallamaja fassaadi alumise korruse remont, avahooldekodu laiendamisega kolme ruumi kapitaalremont, Piibe raamatukogu ruumide sanitaarremont Lahu algkooli hoones. 2002. aastal on investeeritud ambulatooriumi alumise korruse sanitaarremont, gümnaasiumi keemiaklassi ventilatsioonisüsteem ja koridori plastikraamidel aknad, Lahu Algkooli klassiruumide uus elektrivalgustus, lasteaia ühe rühmaboksi kapitaalremont, Tammiku ja Liigvalla bussiootepaviljonide paigaldamine, Salla Põhikooli osaliste klassiruumide uus elektrivalgustus. 2003. aastal on investeeritud gümnaasiumi kütusemahuti likvideerimise ja keskküttetrassi rajamise projekti sihtasutuste kaasabil (KIK, ERDA), Salla Põhikooli katuse remont ja vihmaveesüsteemide paigaldamine, lasteaia rühmaboksi kapitaalremont, Lahu ja Salla bussiootepaviljonide paigaldamine. Vallas on loodud kolm Interneti-punkti avalikuks kasutamiseks Sallas, Kõpstal ja Rakkes, kus vald organiseerib eelarve ja arengukava piires hooldustöid ning arvutite uuendamist ja püsiühenduse kulude katmist. 2003. aastal on uuendatud omavalitsuse arvutipark ning alustatud üleminekut vaba tarkvara kasutamiseks. Infokandjate tööks on kasutusele võetud digitaalkaamera, gümnaasiumis õppetöö parendamiseks videoprojektor. IV. Valla arengut mõjutavad tegurid (Loetletud tegurid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras) VALLA TUGEVAD KÜLJED 1. Ressursid: suhteliselt hea kvaliteediga maa, maavarade (kruus, liiv, paas, turvas) ja metsa olemasolu 2. Maa potentsiaal 3. Gaasitrass 4. Erinevate looduslike pinnavormidega maastik 5. Raudtee, maanteevõrk, ühistransport 6. Energeetikavõrk 7. Optimaalne koolivõrk 8. Lubjatööstuse olemasolu 9. Kütusetanklate olemasolu 10. Tugev kultuurilooline taust 11. Turismiobjektide olemasolu 12. Raamatukogude arendamine 13. Interneti-punktide olemasolu 14. Arenev põllumajandus VALLA NÕRGAD KÜLJED 1. Vananev elanikkond 2. Aleviku soojamajandussüsteem, vananev joogi- ja heitveesüsteem 3. Valla asukoht 4. Kvalifitseeritud tööjõupuudus 5. Elanikkonna maksejõuetus 6. Raudteeülesõit 7. «Ajude» äravool 8. Teenindussfääri nõrk areng 9. Teehoolduse suur maht 10. Keskkonna saastatus 11. Heakord VALLA VÕIMALUSED 1. Tööstuse arendamine 2. Maa intensiivne kasutamine 3. Tagada hea arstiabi, korrakaitse, haridus 4. Spordi-, puhke- ja turismimajanduse arendamine, ökoturism, veekogud, jahindus, kalandus, linnamägi koos staadioniga, suveteater, Emumäe vaatetorn, ringahi, mõisad 5. Teeninduse arendamine 6. Põllumajanduse areng, põllumajandussaaduste töötleva tööstuse rajamine, väiketööstus 7. Sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse arendamine 8. Ühistegevus naabervaldadega 9. Maavarad 10. Ehitusmaterjalide- ja puidutööstuse rajamine 11. Rakke kui tõmbekeskus 12. Kolmanda sektori areng ja parem kaasamine 13. Konkurentsivõimeline haridus 14. Täiendus- ja ümberõppevõimalused 15. Leida koos ettevõtjatega Rakkes toitlustuskoha avamine VALLA OHUD 1. Sotsiaalne allakäik: «ajude» äravool, tööpuuduse suurenemine, rahva vaesumine, alkoholismi suurenemine, narkomaania 2. Madal iive 3. Elanikkonna vähenemine ja vananemine 4. Infrastruktuuride amortiseerumine 5. Keskkonna saastatus – lubjatehas, transport, farmid 6. Rakke ülesõit, raudtee 7. Prügimägi, saastamine 8. Asumine karstialal 9. Õpetajate madal kvalifikatsioon 10. Õpilaste arvu vähenemine koolis 11. Haldamata kortermajad 12. Ettevõtete pankrot V. Eesmärgid aastatel 2003–2007 5.1. Majandus ja ettevõtlus 5.1.1. Hetkeolukord Rakke vallas on 01.10.2003 seisuga 1203 tööealist elanikku, neist 655 on mehed ja 548 naised. Vallas eksisteerib nii töö- kui tööjõupuudus. Valdav osa tööealisest elanikkonnast töötab Rakke vallas, vaid ca 70 inimest (6% tööealisest elanikkonnast) käib hetkel tööl väljaspool valda. Väljaspool Rakke valda käiakse peamiselt tööl Tallinnas, Koerus aga ka mujal. Väljaspool valda töölkäimist soodustavad motiveeritumad töötingimused ja tasustamine. Rakke vallas on väiksele omavalitsusele omaselt suhteliselt vähe ettevõtteid ja ettevõtjaid. Ettevõtjad jagunesid 2003. aasta alguse seisuga Statistikaameti andmetel majandussektori järgi järgmiselt: primaarsektoris (peamiselt põllumajandus) tegeles 41, tööstussektoris 5 ning teenindussektoris 23 ettevõtjat. Kõige enam ettevõtteid tegeleb jaekaubandusega, kuid peamised tööandjad on siiski tööstusettevõtted (lubjatehas ja saekaatrid). Rakke valla suurimad tööandjad on Nordkalk AS Rakke lubjatehas (ca 60–70 töötajat) ja Rakke Vallavalitsus. Majandus koos ettevõtlusega on omavalitsuse arengu edendaja, üks peamisi tulubaasi täitjaid ja töökohtade pakkujaid. Kohaliku elu- ja looduskeskkonnaga kooskõlas tegutsevad ettevõtted annavad kohalikele elanikele tasuvaid töökohti ning kujundavad positiivselt omavalitsuse mainet. Rakke vallas asuv lubjatehas on üks väheseid objekte, mille järgi valda tuntakse, kuid samas seostub lubjatehas paljudele Eestis elavatele inimestele saastunud õhu ja tolmuse ümbrusega. Teine tuntud objekt väljaspool valda on Emumägi, mida küll sageli ei seostata otse Rakke vallaga, vaid pigem Pandiverega. Emumäe oskuslik ja keskkonnasõbralik ärakasutamine aitab elavdada turismi ja puhkemajandust. Vallas on olemas ressursid turismi ja puhkemajandusega tegelemiseks, mis on üheks arenguprioriteediks, seetõttu peab lähiaastatel hoogustama turismi ja puhkemajandusega seotud küsimuste lahendamist. Põllumajanduses peab tootmine konkurentsis püsimiseks muutuma senisest efektiivsemaks, ökoloogiliselt puhataks ja omanäolistele põllumajandustoodetele perspektiivikamaks toiduainetööstuses. 5.1.2. Eesmärgid aastani 2007 Kuna vallas eksisteerib tööpuudus, loob vald tingimusi, et uute ettevõtete näol tekiks täiendavaid töökohti. Eriti soodustada naistele mõeldud töökohtade teket. Tootmisettevõtete ligimeelitamiseks kasutada senisest tulemuslikumalt transpordivõrgu, tootmispindade ning elektri- ja gaasivarustuse olemasolu ning valla üldist logistilist asukohta. Soodustada mitmekülgse ja pidevalt areneva ettevõtluse ning ettevõtluskeskkonna tekkimist nii rahvusvahelisel kui ka eesti kapitalil põhinevate ettevõtete näol. Valla positiivse arengu üheks aluseks on koostöö omavalitsuse ja ettevõtjate vahel, seda nii piirkonnale kui kohalikele ettevõtjatele oluliste probleemide lahendamiseks. 5.1.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

aidata arendada vallale olulisi majandussuundasid: põllumajandus, toiduaine- ja puidutööstus, teenindus (sh turism);

jätkata personaalkontaktide loomist ettevõtete ja potentsiaalsete investoritega;

viia läbi spetsiifilisi ettevõtluskoolitusi;

teavitada elanikke uutest töökohtadest ja ettevõtluse võimalustest. 5.2. Turism ja puhkemajandus 5.2.1. Hetkeolukord Rakke vallas on eeldusi turismi ja puhkemajandusega tegelemiseks. Olemas on nii looduslikud kui kultuurilised turismiobjektid. Piirkonda ilmestavad voorte, vallseljakute jt huvitavate pinnavormidega liigestatud maastikud ning sood. Suurimad kõrgendikud on Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi ka Põhja-Eesti kõrgeim punkt – Emumägi, Tammiku mägi, Edru voor, Rakke linnamägi ning Seljamägi. Valda ulatub osa looduslikult atraktiivse Endla looduskaitseala soostikust. Suurematest veekogudest on Põltsamaa jõgi koos lisajõgedega ning Pedja jõe lisajõgedest Salla jõgi. Valla territooriumil on väikseid järvi – Mäiste järv, Tammiku järved, Selja järv, Ao paisjärv, Kaanjärv. Rakke vallas on kohti, mida külalised ja turistid saavad vaadata aastaringselt: Rakke linnamägi, vana lubjatehase ringahi, muuseum, Oskar Lutsu, Hugo Raudsepa, Friedrich Robert Faehlmanni mälestuskivid, Marta Sillaotsa, Richard Tombergi ja Henrich Riikoja sünnikoht. Rakke linnamäge kasutatakse talvel suusakeskusena. Piibe endises mõisapargis asuvad Karl Ernst von Baeri mälestuskivi ja kaitsealune tamm ning osaliselt säilinud valitsejamaja. Endisel Piibe maanteel Baeri pargi lähistel asuvad kivisilla ja veskipaisu varemed. Pandivere kõrgustiku tipust (166,5 m merepinnast) ehk Emumäe vaatetornist on turistidel ja külastajatel võimalik vaadelda ümberkaudset maastikku, samuti on võimalik kaitsealal telkida. Puhkajal on võimalus jalutada Salla, Liigvalla, Emumäe, Lasinurme, Tammiku, Lammasküla ja Piibe vanades mõisaparkides. Turismi toetab valla soodne asukoht transportteede suhtes, valda läbivad Tallinn–Tartu raudtee, Piibe maantee, Rakvere–Jõgeva–Tartu maantee ning Mäeküla–Koeru–Simuna maantee. Piibe maantee kuulutati turismi ja puhkemajandusliku potentsiaali tõttu 2002. aastal kolmandat aastat järjest Eesti «Suveteeks». Vald peab turismi ja puhkemajanduse arengu soodustamiseks jätkama koostööd ka Piibe maanteed ümbritsevate omavalitsustega. Arenev turism võimaldab tekitada vallas juurde töökohti. Turismi ja puhkemajanduse arendamiseks on oluline tagada heakord, puhas keskkond, teede aastaringne korrashoid. 5.2.2. Eesmärgid aastani 2007 Turismivõrgustiku arendamisel ja tööpuuduse vähendamisel tagatakse jätkuvalt tihe koostöö mittetulundusühingute ja ettevõtlusega, leidmaks võimalusi turismiobjektide haldamiseks kolmanda sektori või ettevõtjatega. Tagada turismimajanduse jätkusuutlik areng investeeringute ja turismimajandust edendavate arendusprojektide abil. Toetada giidikoolituse arendamist koolides. Luua Rakke vallas kaasaegsed tingimused nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks. Eksponeerida ja väärtustada Rakke valla loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandit. Teha kättesaadavaks ja visuaalselt atraktiivseks informatsioon Rakke valla kohta. 5.2.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

kindlustada valla eelarvest giidide töötasu;

Emumäe, Selja järve, Baeri pargi, Salla mõisapargi, Tammiku pargi jooksvad hooldustööd;

Emumäe vaatetorni värvimistööd;

puidust laudade-pinkide tegemine Selja järve supluspiirkonda;

Selja järve matkaradade arendamise projekt (EU fondide taotlus aastaks 2004, omafinantseerimine);

hooldusraie Seljamäe voorel, infotahvlid;

laudteede, treppide, platvormide ehitamine Seljamäe voorel;

silla projekteerimine Selja järvele;

puhke- ja telkimisplatsi rajamine Selja järve saarele;

treppide ning vaateplatvormi ehitamine Selja järvele;

suunaviitade paigaldamine;

sepistööd lõkkeplatsidele Emumäe ja Selja järve telkimisplatsidel;

Salla mõisapargi istutustööd;

erinevate turismiprojektide kaasfinantseerimine;

olemasolevate turismiobjektide hooldus- ja remonttööd;

valla kodulehekülje arendamine;

koostöö info jagamise osas naabervaldadega;

mälestusmärkide restaureerimine. 5.3. Haridus 5.3.1. Hetkeolukord Rakke vallas töötab neli munitsipaalharidusasutust: Rakke Gümnaasium, Salla Põhikool, Lahu Algkool ja Rakke Lastepäevakodu «Leevike». Valla koolides õpib 2003/2004. õppeaastal 332 õpilast, neist Lahu Algkoolis 11, Salla Põhikoolis 43 ja Rakke Gümnaasiumis 278 õpilast. Rakke Gümnaasium töötab alates 1960. aastast keskkoolihooneks ehitatud majas, Salla Põhikool töötab alates 1921. aastast Salla härrastemajas (mõisas). Lahu Algkool töötab alates 1940. aastast koolimajaks projekteeritud hoones. 5.3.1.1. Lahu Algkool Lahu Algkooli teeninduspiirkonna külad on hõreda asustusega ning vananeva elanikkonnaga. Laste arv piirkonnas ja kooli tulevik on otseselt seotud ümbruskonna tööhõivega. Perspektiivis võib piirkond muutuda ligitõmbavaks elukeskkonnana: loodus, maaomandi tagastamine, kaugtöö võimalus, toimetuleku madalam piir. Valla elanikeregistri andmetel võib prognoosida Lahu Algkoolis lähiaastate esimesse klassi astujate arvu vastavalt alljärgnevale tabelile. Tabel. Lahu Algkooli esimesse klassi astujate arvu prognoos lähematel aastatel Õppeaasta Laste arv 2003–2004 2 2004–2005 1 2005–2006 2 2006–2007 3 2007–2008 1 Käesoleval ajal töötab koolis kaks kesk-eriharidusega õpetajat ning lepingu alusel muusikaõpetaja, lisaks kaks majandustöölist. Lahu Algkooli hoone põhjalik taastusremont teostati aastatel 1990–1991. Elanikeregistri andmetel on lähiaastateks tagatud kooliastujate stabiilne arv, kuigi kohapeal on nõudlus algõppe ja koolieelse õppe järele. Lahu Algkoolil on hetkel piirkonnas oma kindel koht, seetõttu on otstarbekas jätkata kooli tegevust. Kooli baasil on võimalik elavdada piirkonna kultuuri- ja huvitegevust. Lahu Algkooli ruumides töötab alates 2002. aastast külaraamatukogu, kuhu on loodud internetiühendus. 5.3.1.2. Salla Põhikool Salla Põhikoolis õpib 2003/2004. õppeaastal 43 õpilast ja töötab 9 õpetajat. Koolimajal on vahetatud katus, ehitatud kaasaegsed tualettruumid, valminud uus puukuur ja poiste tööõpetuse klass. 1997. a novembris kolis koolimaja võimla ruumidesse külaraamatukogu. Esimesse klassi astujate arv põhikoolis on prognoositavate andmete alusel järgmine: Õppeaasta Laste arv 2003–2004 5 2004–2005 2 2005–2006 4 2006–2007 6 2007–2008 2 Salla Põhikoolis töötab 9 õpetajat, kõrgharidusega pedagooge on 4, keskeriharidusega 3 ja keskharidusega 2 õpetajat. Lastevanematega on Salla Põhikoolil väga hea side. Hoolekogu käib koos 4 korda aastas, koostöö kooliga on rahuldav. Koolis on probleemiks logopeedi puudumine. Koolis on arvutiklass. 2002. aasta algusest on loodud kooli interneti püsiühendus. Salla Põhikooli juhib kvalifikatsiooninõuetele vastav direktor, kooli juhtimine on kaasaegne ja avatud. 5.3.1.3. Rakke Gümnaasium Rakke Gümnaasiumis õpib 2003/2004. õppeaastal 278 õpilast ning töötab 23 õpetajat. Esimesse klassi astujate arv gümnaasiumis on prognoositavate andmete alusel järgmine: Õppeaasta Laste arv 2003–2004 15 2004–2005 14 2005–2006 16 2006–2007 15 2007–2008 16 Rakke Gümnaasiumis on riiklike eksamite tulemused maakooli kohta rahuldavad. Probleeme on inglise keelega, sest gümnaasiumi osas puudub vastava kvalifikatsiooniga keeleõpetaja. Õpilased osalevad aineolümpiaadidel, saavutades maakonna ja ka vabariiklikul tasandil häid kohti (tütarlaste käsitöö vabariiklik III koht; maakonnas I koht). Osalemine aineolümpiaadidel võiks olla aktiivsem, seal võiksid osaleda ka gümnaasiumi õpilased. Spordiga tegelemine aktiviseerub. Osaletakse kihelkonna, maakonna ja vabariiklikel võistlustel. Muusikaõpetuses on näha edusamme, õpilased osalevad konkurssidel väljaspool kooli ja maakonda. Koolil oleks vaja tugevat arvutiõppe õpetajat, kes ka tunniväliselt õpilasi juhendaks. Probleemile on püütud lahendust leida juba koolis töötava õpetaja suunamisega vastavale koolitusele. Kindlustamaks õpilaste koolijärgset hakkama saamist on Rakke Gümnaasiumis valla toel võimalik omandada B-kategooria autojuhi sõidutunnistus. Kui seni oli autoõpetus kooli õppekavas lisaerialana, siis alates 2002/2003. õppeaastast mindi üle kursuste süsteemile. Kokkulepe vallaga hõlmab kursuste eest tasumist, mille teostab omavalitsus. Autojuhi kutsetunnistuse saamine on õpilaste hulgas väga populaarne. Kooli juures tegutseb täiskoha ja eriharidusega logopeed. Kooli juhib kvalifikatsiooninõuetele vastav direktor. Kooli juhtimine on viimastel aastatel muutunud avatumaks ja kaasaegsemaks, üle on saadud infosulust. Kool tahab muutuda õpilasesõbralikumaks ja avatumaks. Motoks on võetud, et kõige koolis on kõige olulisem õpilane. Veelgi aktiivsemalt tuleks osa võtta maakondlikest üritustest ja võistlustest, sest keskusest kaugel olles on vajalik teiste noortega suhtlemine. Koostöö lastevanematega võiks olla tihedam igas vanuseastmes. Kool osaleb ülemaailmses GLOBE projektis. 5.3.1.4. Rakke lasteaed «Leevike» 2000. aastal taastati lasteaed vallavalitsuse otsusega endisel kujul. Lasteaias on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele moodustatud 3 rühma. Lasteaias töötavad juhataja, 5 kvalifitseeritud õpetajat, muusikaõpetaja, 2 õpetaja abi ja 3 majandustöötajat. 5.3.2. Eesmärgid aastani 2007 5.3.2.1. Lahu Algkooli võimalikud arengusuunad

kooli ümberkujundamine Rakke Gümnaasiumi filiaaliks;

kool jätkab tegutsemist algkoolina;

jätkata piirkonna teabekeskuse rajamist kooli juurde ja kultuurielu keskuseks – avatud kooli põhimõttel (avaliku teabetoa sisustamine, täiskasvanute koolituse korraldamine, seltside tegevuse keskus);

erivajadustega laste õpetamine;

kriisisattunud laste turvakodu;

erakool;

jätkata noorte ja laste spordi- ja töölaagrite korraldamist. 5.3.2.2. Salla Põhikooli võimalikud arengusuunad: Salla Põhikool jätkab selle vallavolikogu koosseisu aja jooksul kindlasti põhikoolina ja kooli eksisteerimiseks vajalikud vahendid leitakse valla eelarvest. Salla Põhikooli võimalikud arengusuunad tulevikus

Salla jääb põhikooliks;

Salla Algkool, 4 või 6 klassi;

Salla kool Rakke Gümnaasiumi filiaalina;

Salla Mõisa Naiste Selts «Meelespea» (vm mittetulundusühing, kultuuri- ja haridusasutus);

Salla mõis müüakse. 5.3.2.3. Rakke Gümnaasiumi võimalikud arengusuunad

arendada edasi kooli õppesuundi (seotud looduse, keskkonnakaitse ja kodukohaga, suhtekorraldus ning giidiõpe);

arvutiõppe täiustamine – selleks tuleb pidevalt uuendada arvutiklassi sisustust,

kooli sporditraditsioonide jätkamine;

täiustada võõrkeeleõpet koolis (A-, B- ja C-keeled);

jätkuvalt tegelda erivajadustega lastega;

premeerida olümpiaadide ja konkursside võitjaid;

mitmekesistada õpilaste vaba aja sisustamise võimalusi;

parandada isetegevusringide ja aineringide tööd. Gümnaasiumihariduse arengusuunad

säilitada gümnaasiumiosa – pakkuda õppimisvõimalust ka naabervaldade õpilastele;

tagada õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele;

gümnaasiumi valikeriala vajalikkus;

luua sõprussidemed teiste koolidega nii kodu- kui ka välismaal;

premeerida olümpiaadide ja konkursside võitjaid;

toetada andekaid õpilasi nende õpingutes välismaal;

lähiaastatel leida võimalus ja käivitada Rakke Gümnaasiumi baasil täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks. 5.3.2.4. Rakke lasteaia «Leevike» võimalikud arengusuunad

Jätkab iseseisva lasteaiana (2 või 3 rühma);

Rakke lasteaed «Leevike» kujuneb kogu valla lasteaiaks;

Lasteaed saab lastevanemate ja pere koolituskeskuseks. 5.3.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks 5.3.3.1. Planeeritud tegevused Lahu Algkooli arengusuundade elluviimiseks

2003. a koolihoone sanitaarremont;

2004. a kooli kõrvalhoone väljaehitamine ning interneti püsiühenduse rajamine;

2005. a koolihoone akende vahetus;

2006. a koolihoone põrandate remont. 5.3.3.2. Planeeritud tegevused Salla Põhikooli arengusuundade elluviimiseks

2003. a paigaldada koolimaja katusele lumetõkked ja teha katuseremont;

2004. a remontida koolimaja fassaad;

2005. a paigaldada poiste tööõpetusklassi ventilatsioon;

Võimalusel renoveerida muinsuskaitse all olev ruum. 5.3.3.3. Planeeritud tegevused Rakke Gümnaasiumi arengusuundade elluviimiseks

Rakke Gümnaasiumi soojavarustuse üleviimine lasteaia katlamaja baasile ja koolihoonesisese küttesüsteemi rekonstrueerimine;

võimla rekonstrueerimine;

III korruse remondi lõpetamine;

veehüdrandi paigaldus;

riidehoiu rekonstrueerimine;

piksekaitsme paigaldus; katuse maandamine;

õppekorpuse akende vahetus;

koolihoone ventilatsioonisüsteemi väljaehitus;

koolihoone fassaadi rekonstrueerimine;

õpilaskodu hoone kapitaalremont;

puukuuri ehitus õpilaskodu kütte tarbeks;

leida võimalus õpilaste toitlustamiseks koolihoones (köök lasteaia hoones ja toidujagamine koos söögisaaliga koolimajas). 5.3.3.4. Planeeritud tegevused Rakke lasteaia «Leevike» arengusuundade elluviimiseks

vahetada välja saali valgustus;

rekonstrueerida personali duširuum;

ühe rühmaruumi väljaehitamine spordiruumiks. Kogu planeeritud tegevuskava aluseks tuleb 2004. aasta jooksul tellida pädevalt haridusala spetsialistilt haridussüsteemi hinnang koos sellekohase arenguplaaniga ning viia see kooskõlla valla arengukavaga täiendamisega. 5.4. Sport 5.4.1. Hetkeolukord Rakke vallal on olnud läbi aegade kindel koht Eesti spordimaastikul. Areng ja spordielu tervikuna peatus Rakkes taasiseseisvumise aja algperioodil. 1998. aastast on Rakkes spordielu taas arenema hakanud. Rakke vallas loodi 1999. aastal MTÜ Spordiklubi Rakke, mille liikmed spordielu Rakkes veavad. Sportimistingimused ei ole väga head, kuid areng toimub ja võimalused maastiku ja staadioni näol on väga suured. Vabariiklikus spordikalendris on traditsioonilised Rakke mägirattamaraton ja Rakke linnamäe seeriajooksud. Mägirattamaraton kuulub Eesti suurimasse väliürituste sarja ja meelitab kohale rohkesti osalejaid. Maakondlikest spordiüritustest toimuvad Rakkes noorte murdmaajooksu ja mägirattakrossi meistrivõistlused. Toimuvad ka mitmed kihelkondlikud ja vallasisesed võistlused. Spordiklubi Rakke on 2003. aastast Eesti Jalgratturite Liidu liige, see peaks andma suuremaid võimalusi jalgrattavõistluste organiseerimiseks ja korraldamiseks. Probleemiks on täiskasvanute ja gümnaasiumiosa õpilaste vähene osavõtt sporditegevusest. Põhjuseks on kindlasti vahepealne spordielu puudumine ja sotsiaalsed probleemid. Rakke Gümnaasiumi võimla on vähe kasutuses. Valla hallatavate asutuste inventar on praktiliselt kõlbmatu ja vananenud, treeningud õpilastele toimuvad vähestel spordialadel. Täiskasvanud käivad Rakke Gümnaasiumi võimlas organiseeritult võrkpalli ja korvpalli mängimas. Viimastel aastatel on siiski toodud mitmeid auhinnalisi kohti nii maakondlikelt kui ka Eesti meistrivõistlustelt. Mitmed noored on jätkamas spordivallas õpinguid mujal või plaanivad seda. 5.4.2. Eesmärgid aastani 2007

koostada spordielu arengukava, et leida arengusuunad ja garanteerida edasine areng;

kindlustada spordijuhi ja parimate sportlaste motiveeritus;

luua head tingimused nii kohalikele kui ka mittekohalikele aastaringseks aktiivseks puhkuseks ja spordiga tegelemiseks;

Eesti tiitlivõistluste läbiviimine. 5.4.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

koostöö kultuuri-ja spordivaldkonnas;

laste ja noorte vaba aja sisustamine (suurem tähelepanu võimalustele tegeleda spordiga kooli juures;

spordirajatiste korrashoid ja laiendamine;

tervisespordiga laialdasemalt tegelemise toetamine;

Rakke linnamäe kasutamise laiendamine nii spordi-, puhke- kui kultuuriobjektina. 5.5. Kultuur 5.5.1 Hetkeolukord Eesti riigi kultuuripoliitika tuleneb rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohustustest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kultuuri põhieesmärk on Eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, selle elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades. Kultuur peab olema ja jääma kättesaadavaks kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele. Omavalitsuse ülesanne on rahvuskultuuri säilitamine, kaitsmine ja populariseerimine ning selle arengut soodustavate tingimuste loomine. Kultuur peab säilitama traditsioonide järjepidevuse, peab olema avatud nüüdisaja kunstisuundadele, jääma kättesaadavaks kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele. Rakke valla kultuurielu kannavad kultuurikeskus, raamatukogud, koolid ning valla territooriumil tegutsevad seltsid ja ühingud. Vallas on kujunenud traditsioonilised üritused, mida kavatsetakse jätkata ka edaspidi: vabariigi aastapäeva tähistamine, jaanipäev, jõulud, küladepäevad, beebipidu jne. Isetegevusringide tegevust stimuleerib suhtlemine sõprusvaldadega. 5.5.2. Eesmärgid aastani 2007

hoida vanu ja luua uusi paikkondlikke traditsioone;

kultuurialase (välis)suhtlemise arendamine ja toetamine;

rahvakultuuri säilitamine ja arendamine;

elanike kultuuri-, haridus-, teabe- ja meelelahutusvajaduste rahuldamine;

võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljenduseks ja loominguliseks tegevuseks;

professionaalse kultuuri vahendamine;

noorte ühistegevuse ja omaalgatuse toetamine vaba aja sisustamisel;

valla mainet ja atraktiivsust suurendavate kultuuriürituste korraldamine;

inimeste puhke- ja vaba aja sisustamine;

kultuurist peavad osa saama kõik vanusegrupid;

eesmärk on valla ühtse kultuuri- ja spordipoliitika loomine;

toetada kohaliku rahvakultuuripärandi säilimist ja arendamist;

arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust, teha koostööd naaber- ja sõprusvaldadega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil. 5.5.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

toetada paikkondlike seltside teket, leida neile tegevustoetust valla piirkondliku kultuuritöö eelarvest ning näha nende tegutsemise kohana ka kultuurikeskuse hooneid;

leida vallale oma nimiüritus, mis oleks sisutihe ja huvitav;

jätkata külalisteatrite ja -kontsertide korraldamist koostöös kihelkonna valdadega (Avanduse, Laekvere, Koeru);

vallavalitsus toetab vabaharidusseltside tekkimist, et luua inimestele nende elukohas mitmekülgsed võimalused vaba aja sisustamiseks ja eneseteostamiseks;

viia läbi vabaõhu üritusi valla eri külades. Toetada spordiüritusi, mida korraldavad seltsid ja klubid;

kultuurihoonete remont (valgustus, abiruumid, pesemisvõimaluste loomine);

Rakke vallas on kultuuritegevuse alal vajalik kultuuriga tegelevate asutuste võrgustiku loomine ja olemasoleva säilitamine

oluline on omakultuurialase ja seltsilise tegevuse jätkamine ning laiendamine;

suurendada noortele suunatud tegevust ning leida nende hulgast algatusgrupp, kes on võimeline korraldama noortepäraseid üritusi;

kultuuriürituste toetamine valla eelarvest;

Rakke valla kultuuri- ja spordikalendri koostamine ja avalikustamine;

oluline on koduloolis-kultuuriliste traditsioonide laiendamine (nt külade kokkutulekute, külapäevade kaudu);

maakonna kultuuriürituste kalendri koostamisel osalemine;

soodustada eri kultuuriseltside ja ühenduste teket ja arengut, andes neile valla poolt finantseeritavaid ülesandeid ja kohutusi;

asutada kultuuri-, spordi-, turismi- ja noortetöö koda;

töötada välja kohaliku kultuuri sihtasutus;

seada sisse kultuuristipendiumid kohaliku kultuurielu edendajatele;

tõsta kolmanda sektori vastutust ning osatähtsust valla kultuuriürituste ning eri huvikoolituste korraldamisel;

kultuurikeskus teeb koostööd valla koolide, lasteaia, seltside, klubide ja ühingutega;

kultuurielu elavdamiseks on vajalik leida vahendid kohaliku omaalgatuse toetuseks ja rahvakultuuri arenguks. Aidata kaasa loomeinimeste ja eraalgatuslike suhete loomisele;

kinoalase tegevuse jätkamine ja arendamine meelelahutuslike ja väärtfilmide sissetoomise abil;

renoveerida vabaõhulava ja korrastada ümbrus;

haridus-, spordi- ja kultuuritöötajate motiveerimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine. 5.6. Infotehnoloogia 5.6.1. Hetkeolukord Vallas on koos erasektoriga ca 160 aktiivset internetiühendust, neist 12 on püsiühendused, mis jagunevad enamjaolt kohtvõrkudeks, pakkudes interneti püsiühendust vähemalt 72 arvutikohale. Rakke Vallavalitsuse töö korraldamisel on kasutuses 16 arvutit, millest üks on sülearvuti ja ühte kasutatakse volikogu töös. Kõik arvutid on ühendatud ühtsesse arvutivõrku, mis ühiselt jagavad Elion Ettevõtted AS interneti püsiühendust ADSL, kiirusega 512 kbs. Vallavalitsuse arvutipark seisuga 01.09.2003 Jrk nr Mudel/CPU Kiirus (MHz) RAM (Mb) HDD (Mb) 1 Pentium MMX 200 32 1300 2 Mobile Duron 1200 128 40 000 3 Ceveron 300 300 64 3600 4 Pentium II 233 64 4000 5 Pentium Pro 180 48 4000 6 MS-6528 Pentium 4 CPU 1,5 GHz 1500 128 30 000 7 Pentium VI, Celeron 1700 128 20 000 8 Celeron A 366 128 4000 9 Duron 1,3 1300 128 20 000 10 AMD1700+ 1700 256 40 000 11 Intel Pentium 200 200 64 1900 12 Pentium III E 866 120 10 000 13 Pentium MMX 200 32 10 000 14 Duron 1,1 1100 128 1500 15 Mailiserver 166 64 2000 16 Toshiba Satellite Pro 6000 1200 256 20 000 Rakke valla allasutuste arvutipark seisuga 01.09.2003 LAHU ALGKOOL Jrk nr MUDEL CPU RAM HDD OP SÜS 1 P166MMX 166 MHz 32 2,0 GB WIN98SE 2 INTEL CELERON 300 300 MHz 64 3,4 GB WIN98SE PIIBE RAAMATUKOGU 1 P166 166 MHz SALLA RAAMATUKOGU 1 P133 133 MHz 32 1,0 GB WIN98 2 P166 MMX 166 MHz 32 2,0 GB WIN98 3 INTEL CELERON 1,0 1,0 GHz 128 10,0 GB WIN98 SALLA PÕHIKOOL 1 P2 333 333 MHz 64 6,4 GB WIN98 2 P166MMX 166 MHz 32 1,6 GB WIN98 3 P166MMX 166 MHz 32 1,2 GB WIN98 4 PR233 180 MHz 32 5,4 GB WIN98 5 P166MMX 166 MHz 32 2,0 GB WIN98 RAKKE RAAMATUKOGU 1 INTEL CELERON 400 400 MHz 64 6,4 GB WIN98 2 AMD 1,0 DURON 1,0 GHz 128 20 GB WIN ME 3 P166MMX 166 MHz 48 2,0 GB WIN98 4 P166MMX 166 MHz 48 2,0 GB WIN95 5 P166MMX 166 MHz 48 1,6 GB WIN95 RAKKE LASTEAED 1 P100 100 MHz 32 0,4 GB WIN95 2 P166 166 MHz 32 1,0 GB WIN98 3 P166MMX 166 MHz 32 1,6 GB WIN98 RAKKE GÜMNAASIUM 1 INTEL CELERON 366 366 MHz 64 6,8 GB WIN98 2 INTEL CELERON 1,1 GB 1,1GHz 128 20 GB WIN98 3 AMD K6-2 400 400 MHz 64 10,0 GB WIN NT 4.0 4 CEL 600 600 MHz 64 8,7 GB WIN98 5 P233 MMX 233 MHz 32 3,0 GB WIN98 6 AMD 1,3 DURON 1,3 GHz 128 30 GB WIN2000 7 P150 150 MHz 32 4,1 GB WIN98 8 P-PRO 180 180 MHz 32 2,0 GB WIN98 9 P133 133 MHz 32 1,2 GB WIN98 10 AMD1,2 DURON 1,2 GHz 128 30 GB WIN2000 11 INTEL CELERON 300 300 MHz 32 3,0 GB WIN98 12 P-PRO 180 180 MHz 32 2,0 GB WIN98 13 INTELCEL 733 733 MHZ 64 18,0 GB WIN98 ME 14 P-PRO 180 180 MHz 32 1,5 GB WIN98 15 P-PRO 180 180 MHz 48 1,5 GB WIN98 16 INTEL CEL 500 500 MHz 64 8,0 GB WIN98 17 P 2 400 400 MHz 64 8,2 GB WIN98 18 INTEL CELERON 733 733 MHz 64 10,0 GB WIN98 ME 20 P2 266 266 MHz 64 10,0 GB SERVER Rakke, Salla ja Piibe raamatukogu ruumides asub avalik internetipunkt, millest Rakke (viis arvutit) ja Salla (kolm arvutit) on varustatud Elion Ettevõtted AS püsiühendusega. Piibe raamatukogu (üks arvuti) internetiühendus toimib ISP sissehelistamise teenusena. Valla territooriumil on arvutite internetiühenduse tehnilised võimalused väga erinevad või puuduvad üldse. Infotehnoloogia on vallas üks arenguprioriteete. Lähiaastatel võib siin oodata internetiühenduste arvu suurenemist, millega tuleb vajalike infrastruktuuride planeerimisel arvestada. Vald näeb internetiühenduse üheks võimaluseks Elion Ettevõtted AS või mõne teise traadita internetiühenduse teenuse pakkujaga koostöö võimalust andmeside loomisel igas vajalikus punktis valla territooriumil. Samas arendada edasi olemasolevaid traadiga ja traadita andmeside võimalusi. Ühtlustada vallavalitsuse ja valla allasutuste avaliku teabe andmesidebaas riiklike keskserverite võrgu tasemele. Vallavalitsuse arvutipargi jõudluse tase on momendil rahuldav ning vajab arendamist vastavalt kaasaja infotehnoloogia nõuete suurenemisele. Omavalitsuse tarkvara uuendamine ja/või vaba tarkvara kasutusele võtmine kooskõlas riiklike standarditega. Arendada omavalitsustöötajate riist- ja tarkvara kasutamisoskust ning stimuleerida selleks ka valla allasutusi. 5.6.2. Eesmärgid aastani 2007 2004 Vallavalitsuse ja valla allasutuste riist- ja tarkvara ühtlustamine ning kaasajastamine. Külade internetiühenduste võimaluse edasiarendamine koostöös andmeside teenuse pakkujatega. Luua vallas vähemalt üks multimeedia arvutikoht arvestades noorsoovajadusi. Alustada vallavalitsuse ja valla allasutuste avaliku teabe arendamist andmesidebaaside riiklike keskserverite võrgu tasemele. Kaasaegse riistvara soetamine ning selle kasutamise arendamine (data projektor, koopiamasina funktsioonide laiendamine, digitaalfotograafia jne). Koolitus. 2005 Vallavalitsuse ja valla allasutuste riist- ja tarkvara ühtlustamine ning kaasajastamine. Raamatukogude avalikes intermetipunktides arvutikohtade juurdeloomine. Andmesideteenuste kvaliteedi parandamine. Kaasaegse riistvara soetamine ning selle kasutamise arendamine (data projektor, koopiamasina funktsioonide laiendamine, digitaalfotograafia jne). Koolitus. 2006 Omavalitsustöötajatele kaugtöötamise võimaluste loomine. Internetiühenduste kvaliteedi edasiarendamine koostöös andmeside teenuse pakkujatega. Arvutipargi uuendamine vajaduste ja võimaluste piires. Koolitus. 2007 Mobiilse infotehnoloogia juurutamine ja olemasoleva arvutipargi kaasajatasemel hoidmine. Internetiühenduste kvaliteedi edasiarendamine koostöös andmeside teenuse pakkujatega. Töötajate koolitus. 5.7. Maareform 5.7.1. Hetkeolukord Valla ülesanded maakasutuse valdkonnas on

maa kasutamise ja kaitse alastest õigusaktidest kinnipidamine;

riigi maakatastriga seotud ülesannete täitmine;

maade arvestuse, eraldamise, mõõdistamise ning maakasutusõiguse dokumentide väljaandmise ühtse süsteemi loomine, tagamine ja kontroll;

osalemine maade hindamistööde korraldamises;

ajutise maakasutuse üle arvestuse pidamine;

kinnistusametiga seotud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine;

maasuhete ümberkorraldamisega seonduvate küsimuste lahendamine;

maa omandiõiguse aruannete, õiendite ja muude dokumentide koostamine;

õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisega seotud dokumentide vormistamine;

maamaksu arvestamise pidamine. Rakke valla pindala on 22 586,7 ha ehk 225,87 km2, kus enamjaolt on tegemist viljakate (keskmine boniteet 46 hp) põllumajanduspiirkondadega. Kogu valla territooriumist on riiklikus maakatastris registreeritud 01.06.2003 seisuga 61,2%, kogupinnaga 13 833,6 ha. Maareformi käigus on moodustatud 1249 katastriüksust, millest eraomandusse 10 140,7 (73,3%) ja riigi omandisse 3693 ha (26,7%). Katastrisse kantud maast moodustab metsamaa 7725,4 ha ehk 55,8% ning haritav ja looduslik rohumaa (kokku põllumajandusmaa) 5060,84 ha ehk 36,6 %. Seisuga 01.01.2003 oli Rakke valla maadest

tagastatud õigustatud subjektidele 5940,9 ha;

ostueesõigusega erastatud 2933,5 ha;

enampakkumisega erastatud 361,4 ha;

erastatud vaba metsamaana 135,0 ha;

erastatud vaba põllumajandusmaana 89,5 ha;

taotletud munitsipaalomandisse 7,9 ha;

riigi omandisse 3692,9 ha. 2001. a välja kuulutatud vabade põllumajandus- ja metsamaadena oli mõeldud erastamiseks 5040 ha, sellest 2609 ha metsamaad ja 2432 ha põllumaad. 2003. a sügisel on plaanis alustada uut vabade metsamaade väljapakkumist. Keskkonnaministeerium on esitanud taotluse vabadest maadest 403 ha maareservi jätmiseks. Korteriomand on seatud kahekümne seitsmest vaid viiele korterelamule, kuna inimestel puudub huvi ja üksmeel korteriomandi seadmisel. Rakke vallas on komplekteeritud 783 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut. Lõpetatud ehk suletud on 740 toimikut. Munitsipaalomandisse on taotletud 01.08.2003. a 27,36 ha maad

Ao kalmistu 4,1 ha;

Rakke gümnaasiumi hoone alune ja seda teenindav maa 29 164 m2;

Rakke gümnaasiumi internaadihoone alune ja seda teenindav maa 19 462 m2;

lasteaia hoonete alune ja seda teenindav maa 16 671 m2;

endise vallamaja 1992 m2 hoonete alune ja teenindav maa 1992 m2;

suveteatri, staadioni, kohtunike maja ja suusahüppetorni alune ja neid teenindav maa nimetusega «Linnamäe» 8,52 ha;

Salla mõisa pargi ja koolimaja alune ja teenindav maa 52 395 m2;

Staadioni tänava katlamaja alune maa 6412 m2;

ambulatooriumi hoone alune ja seda teenindav maa 2242 m2;

Lahu koolimaja hoone alune ja seda teenindav maa 19 145 m2. Lähitulevikus on planeeritud munitsipaalomandisse taotleda järgmiste objektide alune ja neid teenindav maa

biopuhastite ja kaevude alune maa;

Rakke vallamaja;

kohalike teede alune maa. 5.7.2. Eesmärgid aastani 2007

maa jätkuv omanikustamine;

sihtotstarbeliselt kasutatava maa pindala suurendamine;

maastikuhoolduse korraldamine;

2007 aasta lõpuks ca 90 % maadest omandis;

metsade säästlik majandamine;

üldplaneeringus eraldi maakorralduskava väljatöötamine;

üldplaneeringu kaardinfo digitaalandmebaasi täiendamine ja parandamine;

alevi ja suuremate külade digitaalkaardi loomine koos trasside ja tähtsamate objektide andmebaasiga. 5.7.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

munitsipaalomandisse taotletavate maaalade kindlaksmääramine

maade munitsipaliseerimine

korteriomandi seadmise korraldamine

vabadele põllumajandusmaadele kasutusvaldajate väljaselgitamine

maareformi lõpetamine omandireformi õigustatud subjektidele

valla kaardinfo digitaalse andmebaasi loomine

vabade metsamaade erastamine

maade ostueesõigusega erastamise

lähtuvalt omavalitsuse huvidest riigi omandisse jäetavate maa-alade väljaselgitamine 5.8. Mittetulunduslik liikumine ning koostöö teiste omavalitsustega 5.8.1. Hetkeolukord Hariduse Selts, Rakke Vabatahtlik Tuletõrjeühing, pensionäride klubi Hõbeniit, Spordiklubi Rakke, heategevusklubi Civitan, Kodukülad, Viru-Lemmu Metsaselts, Salla Mõisa Naiste Selts ning Kaitseliit. Seltsid ja ühingud tegutsevad vastavalt oma tegevussuunale ning hõlmavad vastavate huvidega inimesi. Spordiklubi Rakke organiseerib nii ülevallalisi kui üleriigilisi spordiüritusi ja treeninguid, kus põhirõhk on pööratud noortele. Rakke Valla Hariduse Selts korraldab ülevallalisi üritusi ja koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele ning organiseerib muuseumi tööd. Civitan-klubi korraldab aastaringseid heategevuslikke üritusi. Viru-Lemmu Metsaselts koondab endise Simuna kihelkonna (Avanduse, Rakke, Laekvere vald) erametsaomanikke, mille põhieesmärgiks on erametsaomanike koolitus, nõustamine ja riigipoolsete toetuste koordineerimine. Mittetulundusühingu «Kodukülad» põhieesmärk on Lahu piikonna arendustegevus. 5.8.2. Eesmärgid aastani 2007

toetada mittetulundusühinguid tegevuskulude katteks valla eelarvest aastate lõikes vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust;

omavalitsusel leida võimalusi kolmanda sektori projektidele kaasfinantseerimiseks, mis kajastuvad nende tegevusplaanides või vallavolikogu poolt heakskiidetud arengukavades;

arendada kolmanda sektori koostöövõrgustikku nii vallas kui valla väliselt;

töötada välja külavanema statuut ja tema tegevuskulude kompenseerimise kord külaelu arendamise eesmärgil;

moodustada kõikide vallas tegutsevate kolmanda sektori esindajatest regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) kokkutulev nõukogu vallavalitsuse juurde;

luua naabrivalve süsteem. 5.8.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

pakkuda kolmanda sektori esindajatele koolitusvõimalust ja infot;

pakkuda koostöövõimalusi ja rahastada mittetulundusühinguid vastavalt projektidele;

soodustada korteriühistute tekkimist;

arendada edasi koostööd Koeru vallaga, lähtudes koostöömemorandumist;

arendada edasi kihelkondlikku koostöö printsiipi;

lähtuvalt Piibe maantee projektist alustada koostööd Jõgeva vallaga;

arendada edasi koostööd sõprusvaldadega Rootsis, Soomes, Lätis ja Saaremaal. 5.9. Turvalisus 5.9.1. Hetkeolukord Rakke vallas on suhteliselt turvaline elukeskkond. Rakke vallas töötab üks konstaabel, kel on üks vastuvõtupäev Rakke vallamaja ruumides. Peamiselt toimuvad vallas kergemad kuriteod (vargused), raskeid isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. Arendada rohkem kuritegude ennetamisega seotud tegevust, eriti noorte kuritegevuse ning alkoholi- ja narkoprobleemidega. Üheks võimaluseks kuritegevuse ennetamisel on naabrivalve propageerimine. 5.9.2. Eesmärgid aastani 2007 Aastal 2003 leida ruumid noortekeskuse loomiseks ning aastal 2004 leida vahendeid noortekeskuse sisustamiseks ning tööle rakendamiseks. Oleks vaja lisavõimalusi tegelemaks noorte vaba aja sisustamise ja nende väärtushinnangute kujundamisega. Üldise turvalisuse tagamiseks on vajalik arstiabi, politsei ja päästeteenistuse operatiivne kättesaadavus kõigile elanikele. Kuna vald piirneb Jõgeva- ja Järvamaaga, peaksid ka nende maakondade konstaablid tegema tihedamat koostööd ja informatsiooni vahendama. 5.9.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

kuritegevusvastase võitluse ja turvalisuse kindlustamise selgitustöö elanikkonna seas;

abipolitseinike premeerimine;

massiürituste turvalisuse tagamise jälgimine. 5.10. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 5.10.1. Hetkeolukord Vallas osutatavateks sotsiaalteenusteks on sotsiaalnõustamine, koduteenused, hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandekeskuses, eluasemeteenused, hooldamine perekonnas ning sotsiaaltoetused. Sotsiaalteenuste osas on vaja luua lastekaitseinspektori töökoht. Vallas tuleks arutada päevase hoolduse võimaldamist Tammiku Avahooldekeskuse laiendamise ja selle kõrvalasuvate ruumide kapitaalremondi teel. Põetamisega tegelevale personalile oleks tarvis korraldada täienduskoolitust. Lamavate hoolealuste jaoks on vaja osta funktsionaalseid voodeid. Esmatasandi tervishoiuteenused on arstiabi, hambaravi, ravimiabi ja nõustamine apteekides, psühholoogiline nõustamine, kooli- ja töötervishoid, teenused puuetega inimestele, keskkonna tervishoid ning kiirabi. Tervishoiupoliitika peaks vallas keskenduma järgmisele

elanike aktiveerimine tervist edendavaks tegevuseks;

igakülgne tervisehariduse andmine õpilastele ja täiskasvanutele tervist hävitavate käitumisharjumuste muutmiseks;

tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile vallaelanikele;

inimese sotsiaalse seisundi edendamine ühiskonnas ja sotsiaalsete suhete arendamine;

tervisliku ja ohutu töökoha kindlustamine;

tervistavate objektide arendamine ja uute loomine (ka erainitsiatiivi toetamine);

tervisliku väliskeskkonna säilitamine või taastamine. 5.10.2. Eesmärgid aastani 2007 Rakke valla tervishoiu arengusihiks on inimeste hea tervis, pikk eluiga, haiguste vältimine. Igal vallaelanikul peab olema juurdepääs esmatasandi tervishoiule. Sotsiaalhoolekande eesmärk on sotsiaalse turvalisuse suurendamine vallas ja abi organiseerimine neile isikutele ja isikute gruppidele, kes ei suuda ilma abita igapäevaelu nõudmistega toime tulla. Tüüpilisteks abivajajate gruppideks on lapsed, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta; puudega isikud, kel puuduvad eeldused iseseisvalt toime tulla; pidevat järelevalvet vajavad eakad isikud (vanurid); krooniliste psüühiliste häiretega isikud. 5.10.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks Peamised tegevused tervishoiualaste eesmärkide saavutamiseks

elanike aktiveerimine tervist edendavaks tegevuseks;

igakülgne tervisehariduse andmine õpilastele ja täiskasvanutele tervist hävitavate käitumisharjumuste muutmiseks;

tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile vallaelanikele;

inimese sotsiaalse seisundi edendamine ühiskonnas ja sotsiaalsete suhete arendamine;

tervisliku ja ohutu töökoha kindlustamine;

tervistavate objektide arendamine ja uute loomine (ka erainitsiatiivi toetamine);

tervisliku väliskeskkonna säilitamine või taastamine;

ambulatooriumihoone kapitaalremondi jätkamine. Peamised põhimõtted tervishoiualaste eesmärkide saavutamiseks

inimõiguste järgimine;

isiku vastutus enda ja oma pereliikmete eest;

abi andmise kohustus, kui isiku või tema perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad;

isiku või perekonna toimetuleku soodustamine. 5.11. Keskkond 5.11.1. Hetkeolukord Rakke vald asub Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Vald piirneb ka Saadjärve voorestiku ja Alutagusega. Rakke valla territoorium asub ordoviitsiumi ja siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid, siin asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi ning Pandiverele iseloomulikke karstinähtusi. Tänu õhukesele pinnakattele ja karstile on siinne põhjavesi reostusohtlik. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on välja toodud üldplaneeringukaardil. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Rakke vallas asuvad mitmed jõed, ojad, allikad, järved ja tehisveekogud. Vald asub Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala territooriumil, siinsed looduskaitseobjektid hõlmavad kokku 662,2 ha maad. Loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult ja arvestades tagajärgedega, mida võib kaasa tuua nende liigne tarbimine. Õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase saastumise vältimiseks tuleb teada, millised objektid võivad endas keskkonnaohtu kujutada ning tuleb leida võimalused taoliste objektide vastavusse viimiseks keskkonnanõuetega. Tööstuslik ja põllumajanduslik tootmine, turism ning puhkemajandus peavad toimima säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt – piirkonna arengu üheks aluseks olev puhas ja rahulik keskkond peab säilima ka järeltulevatele põlvkondadele. Piirkonna edukuse üks näitaja on heakord. Reostuse ja saaste esinemine on vastuolus kauni looduskeskkonnaga ning vähendab piirkonna atraktiivsust puhkajate ja turistide, olemasolevate ja võimalike uute elanike, samuti võimalike investorite silmis. Kuigi keskkonna puhtamaks ja kaunimaks muutmine nõuab raha, saab palju ära teha suhteliselt väikeste rahaliste vahendite ja kohaliku aktiivsusega (nt talgute korras teeäärte, metsaaluste ja haljasalade korrastamine). 5.11.2. Eesmärgid aastani 2007

hiljemalt 2004. aastal koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava

2004. aastaks koostada koos lubjatehasega uus õhusaaste vähendamise programm;

koostada andmebaas kaevude ning reoohtlike objektide kohta. 5.11.3. Peamised tegevused eesmärkide saavutamiseks

teavitada Rakke valla elanikke regulaarselt meedias keskkonnaalastest probleemidest;

perioodiline teavitamine vallavalitsuse poolt valla lehes üks kord kvartalis;

noorte keskkonnaalase koolituse korraldamine;

õpilaste hulgas keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine;

looduse õpperadade rajamine (koolimetskond prügikoristuspäevad jne). Jätkata Agenda 21, 3+3 veeprojekti ning GLOBE alast tegevust. 5.12. Tehniline infrastruktuur 5.12.1. Hetkeolukord Teed, tänavad ja transport Hea elu- ja ettevõtluskeskkonna üheks aluseks on tehniliste infrastruktuuride, sealhulgas teede ja transpordivõimaluste olemasolu ja korrashoid. Valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Rakvere–Tartu maantee, Piibe maantee ja Tallinn–Tartu raudtee. Rakke valla teede ja tänavate kogupikkus on 88 km, sealhulgas mustkattega 6,5 km, tuhkbetoonkattega 20 km, pinnatud kruusateid 15 km ja kruusateid 46,5 km. Teede ja tänavate seisukord Rakke alevikus on suhteliselt hea, remonti vajavad siiski paljud teelõigud väljaspool alevikku. Teede ja tänavate greiderdamine toimub vastavalt vajadusele, talvel suudetakse teed ja tänavad lumest lahti hoida. OÜ Maves koostas 2001. a teede inventariseerimise. Ühistranspordist oli ja on seni tähtsaimal kohal raudteetransport Tallinn–Tartu liinil, mida kasutas suur osa vallaelanikest koolis ja tööl käimiseks. Maanteetransport on Tallinna ja Tartu suunas suhteliselt hea, seda nii mööda Piibe kui ka Tartu–Rakvere–Tallinna maanteed. Piibe maantee kuulutati koostöös teiste omavalitustega 2000. ja 2001. aastal «Suve teeks», millist traditsiooni on plaanis aastate lõikes jätkata. Nimetatud ettevõtmise peamine eesmärk on propageerida Piibe maantee kasutamist Tallinn–Tartu maantee kõrval alternatiivse ja atraktiivse sõidusuunana ning aidata kaasa maanteed ümbritsevates omavalitsustes turismi ja puhkemajanduse arendamisele. Piibe maantee projektiliikumine vajab siiski edasiseks head omavalitsustevahelist koostööd ja entusiastliku eestvedajat, kuna probleemiks on saanud huvipoolte suur vahekaugus ja erinevad huvid. Võimalik on uue samalaadse projekti käivitamine. Side ja elekter Rakke vallas asub Eesti Posti esindus, mis pakub postipanga- ja postiteenuseid. Vallas on ca 550 analoognumbrit ja ca 60 raadiotelefoninumbrit, kuid puudub digitaaltelefonijaam. Uute telefoninumbrite saamisega vallal probleeme ei ole. Rakke alevikus on kaks kaarditaksofoni. Vald paikneb kõigi mobiilsideoperaatorite (EMT, RLE, TELE 2) levipiirkonnas. Rakke aleviku tänavavalgustus koosneb 118 valgustuspunktist. Tänavavalgustus töötab säästlikkuse huvides lühendatud režiimil. Kokkuhoiu huvides on plaanis suurema võimsusega tänavavalgustusarmatuurid välja vahetada säästlikema vastu, osaliselt on see tehtud juba Kase tänava piirkonnas. Lääne-Viru maakonna planeeringu põhjal on elektrisüsteemide töökindluse suurendamisel ja elektri kvaliteedi parandamisel oluline jaotusvõrkude rekonstrueerimine ja vastavate arengukavade koostamine. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Rakke valla omanduses on 6 puurkaevu ning 3 biopuhastit. Tsentraalse joogiveega on varustatud 3/4 Rakke alevikust ning kanaliseeritud 2/3. Halvas olukorras on trassid. Salla küla keskosa on varustatud nii joogivee kui ka kanalisatsiooniga. Halvem olukord on aga teistes külades: Tammiku külas on joogivee kvaliteet halb (kõrge rauasisaldus) ning kanalisatsioon puudub. Probleemsed külad on veel Liigvalla ja Piibe küla, kus joogivee kvaliteet on samuti halb ning kanalisatsioon puudub. Käesoleval ajal toimub omanikuta kaevude väljaselgitamine ning nende munitsipaliseerimiseks ettevalmistamine. Elamumajandus Vallas on kokku 654 individuaalelamut, millest 239 asub Rakke alevikus ning 415 külades. Rakke alevikus asub 27 korterelamut 382 korteriga, nendest 55 korterit on erastamata. Rakke alevikus asub 2 katlamaja, 260 korterit on keskküttel. Alevikus tegutseb hetkel vaid kaks korteriühistut, kuid korterelamute seisukorra parandamiseks tuleks propageerida korteriühistute loomist. 5.12.2. Eesmärgid aastani 2007 Kohalik teedevõrk ning ühistranspordi olemasolu on vallale oluline eelkõige kohalike elanike liikumisvajaduste tõttu ning ka kohaliku majanduse ja ettevõtluse arengu seisukohalt. Tagades vallateede korrashoiu ja kohaliku transpordi korraldamise, vähendab vald ääremaastumist piirkonnas. Vallale on rahvastiku püsimajäämise tagamiseks olulise tähtsusega jätkuv reisirongiliiklus, sest see pakub elanikele võimalust käia koolis ja tööl väljaspool valda. 31. detsembriks 2007. a peab asulates reostuskoormusega alla 2000 ie

puhastatama vähemalt 95% reoveest;

reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele;

tundlikku suublasse juhitavast heitveest ärastama fosfori ja/või lämmastiku vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele. VI. Valla arenguprioriteedid aastatel 2003–2007 • Haridus • Puhas joogivesi ja heitvee kanaliseerimine • Infotehnoloogia • Teedevõrk • Turism VII. Rakke valla hetkeolukorra kirjeldus Valla asend Rakke vald asub Lääne-Viru maakonnas Järva- ja Jõgevamaa piiril ning piirneb Väike-Maarja, Avanduse, Koeru, Jõgeva ja Torma vallaga. Valla üldpindala on 225,9 km2, pindala poolest kuulub vald maakonna keskmiste hulka. Vald jaguneb Rakke alevikuks ning 30 külaks. Valla keskus asub Rakke alevikus. Olulisematest liiklussuundadest läbivad Rakke valda Piibe maantee ning Tallinn–Tartu raudtee. Lähimad linnad on Tamsalu, Tapa, Rakvere, Paide ja Jõgeva. Rahvastik Rakke vallas elab 1. oktoobri 2003. aasta seisuga 2131 elanikku (0,15 % kogu Eesti ja 5,85 % Lääne-Virumaa rahvastikust). Elanike arvult on Rakke vald 15 Lääne-Virumaa valla hulgas 8. kohal ehk keskmiste hulgas. Valla asustustihedus on suhteliselt väike – ühel ruutkilomeetril elab 9,9 inimest (Eesti keskmine on 33,1 in/km² ja Eesti maapiirkondades 10,4 in/km²). Valla elanikkonna jagunemist alevikes ja külades näitab tabel 1. Tabel 1. Elanike arv Rakke valla alevikus ja külades 01.10.2003. aastal Küla Elanike arv Küla Elanike arv Rakke 1141 Väike-Tammiku 24 Salla 149 Mäiste 21 Liigvalla 132 Lahu 15 Tammiku 72 Väike-Rakke 16 Piibe 61 Kõpsta 10 Ao 64 Olju 9 Emumäe 46 Sootaguse 7 Lasinurme 59 Kaavere 4 Edru 46 Kamariku 8 Suure-Rakke 55 Kellamäe 4 Lammasküla 47 Jäätma 3 Räitsvere 33 Kadiküla 4 Nõmmküla 31 Kitsemetsa 2 Koluvere 25 Padaküla – Koila 21 Villakvere – Mõisamaa 20 Viimasel aastakümnel on Rakke vallas toimunud pidev rahvaarvu langus, seda nii negatiivse loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse vahe) tõttu kui ka suurenenud väljarände tulemusena. Tabelist 2 on näha, et kõige järsem rahvaarvu langus toimus 1996. aasta jooksul, kuid ka kahel viimasel aastal on rahvaarv oluliselt vähenenud. Tabel 2. Rakke valla elanike arvu dünaamika 1993–2003. a Aasta Elanike arv 01.01. seisuga Sünnid Surmad Loomulik iive Rahvaarvu muutus 1993 2517 31 31 0 1994 2493 40 40 0 –24 1995 2472 28 42 –14 –21 1996 2444 21 37 –16 –28 1997 2372 18 24 –6 –72 1998 2346 19 42 –23 –26 1999 2320 27 48 –21 –26 2000 2282 18 39 –21 –38 2001 2241 18 24 –6 –41 2002 2206 23 37 –14 –35 2003 2180 –26 1. oktoobri 2003. aasta seisuga on vallaelanikest 48,1% mehed ja 51,9% naised. Tabel 3. Rakke valla alaealiste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) 2003. aastal Alaealised (0–15-a) Tööealised (16–62/57-a) Pensioniealised (63/58 … a) Mehed 21,4 63,9 14,7 Naised 19,1 49,5 31,4 Rakke vallas kokku 20,2 56,4 23,4 Lääne-Virumaal kokku 23,3 58,2 18,5 Eestis kokku 20,1 58,9 21,0 Valla rahvastikust on kõige suuremaks vanusegrupiks 10–14-aastaste laste grupp, mis moodustab 8,5% kogu valla elanike arvust (lisa 1 ja lisa 2). Suuruselt järgmine on 15–19-aastaste grupp – 7,7% kogu valla rahvastikust. Nooremates vanusegruppides on rahvastik suhteliselt ühtlaselt jagunenud, ainult 45–49-aastaste grupis on meestel tuntav ülekaal. Alates 60. eluaastast on aga igas vanusegrupis naisi oluliselt rohkem kui mehi. Rakke vallas on absoluutses ülekaalus eestlased, teiste rahvuste esindajate osatähtsus on väga väike. Valla rahvuslik koosseis 1. oktoobri 2003. aasta seisuga on toodud tabelis 4. Tabel 4. Rakke valla rahvuslik koosseis Rahvus Elanikke eestlasi 2052 venelasi 49 soomlasi 14 ukrainlasi 10 valgevenelasi 2 mustlasi 2 leedulasi 1 juute 1 Valla peamine eesmärk on kindlustada piirkonna tasakaalustatud areng ja elanike toimetulek. Rakke valla kui elujõulise piirkonna püsimajäämise ja edasise arengu eelduseks on eelkõige kohalikud elanikud, sest rahvaarvu hääbumisega hääbub kogu piirkond. Valla arengu seisukohalt on tarvis valda meelitada eriti aktiivsemaid, kvalifitseeritumaid ja haritumaid elanikke. Olemasoleva elanikkonna säilitamise ja uute elanike piirkonda toomise aluseks on eelkõige hea elukeskkond, mitmekülgsed töövõimalused, puhkamise ja vaba aja veetmise võimalused, aga ka kaunis ja puhas looduskeskkond. Nimetatud tingimused sõltuvad paljudest valdkondadest nagu majandus- ja ettevõtluskeskkond, infrastruktuurid, haridus, kultuur, sport, turvalisus, heakord jne. Valla arendamisel ja kujundamisel soovitud suunas tuleb arvestada kõigi eluvaldkondade arendamisega, sest eri valdkonnad on omavahel seotud – muutus ühes valdkonnas toob endaga kaasa muutused teistes valdkondades. Kuna paratamatult ei jätku vahendeid kõigi valdkondade arendamiseks soovitud määral, tuleb lähtuda valla prioriteetidest. VIII. Arenguprioriteetidest lähtuvad kavandatavad investeeringud aastateks 2003–2007 INVESTEERINGUTE VÕIMALUSED LÄHTUVALT VALLA EELARVEST OBJEKT KAV. HIND (tuh. kr) 2004 2005 2006 2007 OMAV. LAEN RIIK/SA OMAV LAEN RIIK/SA OMAV LAEN RIIK/SA OMAV LAEN RIIK/SA GÜMNAASIUM Keskküttesüsteemid, aknaplokkide vahetus ja ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine 4959 292 1168 234 933 233 932 234 933 Võimla ja tööõpetusesektori kapitaalremont 5020 300 1200 318 1272 234 936 152 608 SALLA PÕHIKOOL Elektritööd 885 74 671 14 126 Katus ja fassaad 86 4 40 4 38 LAHU ALGKOOL Katuse rekonstrueerimine 180 18 162 Aknaplokkide vahetus 280 28 252 LASTEAED Rühmabokside kapitaalremont 1360 48 432 32 288 56 504 PRÜGILA Nõrgveepuhasti ehitamine 2754,4 225 2041 48,4 440 ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON Laiendus-, rekonstrueerimis-, arendustööd 1478,6 181,6 1297 SUVETEATER Hoone ja vaatesektori kapitaalremont 420 210 210 NOORTEKESKUS Endise vallamaja ruumides san. remont 60 60 LAHU LAULULAVA Lahu algkooli parki laululava ehitus 120 12 108 TEEDE EHITUS Vastavalt teehoiukavale TURISM Turismiobjektide hooldus ja arendus 53,5 58 55 60 INFOTEHNOLOOGIA Vallavalitsuse ja volikogu IT arendus 121 81 162,5 99 KULTUURIKESKUS Elektritööd 95 37 148 78 312 Põrand 90 Avatäited 90 Üldine sanitaarremont 300 LAHU KOOLI MAJANDUSHOONE 100 1000 Sauna ja seminariruumide ehitamine 2000 JOOKSEV REMONT Omavalitsuse objektide korrashoid 60 60 60 60 IX. Arengukava elluviimine ja täiendamine; arengukava täitmise ja teostamise seire Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, eri programmide ja projektide abil. Arengukava täitmise ning projektide teostamise eest vastutab Rakke Vallavalitsus. Arengukava vastuvõtmise ja muutmisega tegeleb ning arengukava täitmist ja projektide valmimist kontrollib Rakke Vallavolikogu. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt, arengukava tuleb vähemalt üks kord aastas hindamiseks ning täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. Iga aasta lõpus täpsustatakse järgneva aasta investeeringute ja projektide tähtajad ning maksumused. X. Lisad Lisa 1. Rakke valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus diagrammi kujul (2001. a).

Lisa 2. Rakke valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus tabeli kujul (2002. a). Vanusegrupp Mehed Naised 90– 3 6 85–90 8 22 80–84 10 44 75–79 27 53 70–74 42 75 65–69 51 74 60–64 55 64 55–59 56 54 50–54 66 59 45–49 82 62 40–44 74 76 35–39 63 71 30–34 75 54 25–29 68 56 20–24 77 73 15–19 74 87 10–14 96 93 5–9 63 72 0–4 54 53