Tallinna Linnavolikogu — Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003-2008 — KO, 172, 2413

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003–2008. 2. Arengusuundade rakendamisel arvestada teiste Tallinna arengukavade ja linnaeelarve võimalustega. 3. Määrus jõustub 6. novembril 2003. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 55 TALLINNA BOTAANIKAAIA ARENGUSUUNAD 2003–2008 1. Üldinformatsioon botaanikaaedadest Maailmas on umbes 1700 botaanikaaeda, neist veidi üle 500 asub Euroopas. Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (Botanic Gardens Conservation International) andmetel säilitatakse botaanikaaedades umbes 80 000 liiki taimi. Traditsiooniliselt kajastavad botaanikaaiad taimeriigi mitmekesisust. Tänapäeva botaanikaaedade teaduslikult põhjendatud, korrastatud ja dokumenteeritud taimekollektsioonide põhjal uuritakse taimede süstemaatikat, elukäiku, kasvunõudeid ning kasutamist. Lisaks botaanilisele ja aianduslikule uurimistööle on nüüdisaegsetel botaanikaaedadel täita oluline roll taimeliikide kaitsmisel ja säilitamisel, kogudes hävimisohus liike ja uurides nende reintroduktsiooni ning looduslike populatsioonide taastamisvõimalusi. Nimetatud tegevus on botaanikaaedades kujunemas üheks nende peamiseks tulevikusuundumuseks. Kõrvuti kollektsioonide arendamise ja teadustööga edendavad botaanikaaiad laiaulatusliku loodusharidustööga inimeste arusaamist taimeriigist – selle mitmekesisusest, evolutsioonist, ökoloogiast ja tähtsusest. 2. Tallinna Botaanikaaed Tallinna Botaanikaaed (edaspidi botaanikaaed) asutati ENSV Teaduste Akadeemia instituudina 1. detsembril 1961. a. Botaanikaaed munitsipaliseeriti 1995. aastal ja on alates 1. jaanuarist 2001. a Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti hallatav asutus. Botaanikaaed kanti 2002. aastal teadus- ja arendusasutuste riiklikku registrisse. Botaanikaaia tegevuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2002. a otsus nr 195 ja Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2002. a määrus nr 70. Tallinna Botaanikaaed on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige. Tallinna Botaanikaaia tegevusaja jooksul kogutud kollektsioonid ning kujundatud avamaa- ja kasvuhooneekspositsioonid on Eestis unikaalsed ja liigirikkaimad (ca 8000 taksonit). Riiklikult tähtsatena on taimekollektsioonid Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302-k lülitatud sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istandike loetellu. Botaanikaaed toetab riikliku keskkonnategevuskava täitmist, edendades oma loodus-haridustööga loodusteadlikku mõtteviisi ja vähendades inimeste võõrandumist loodusest. Botaanikaaia kollektsioonitöö toimub teaduslikul alusel koostatud botaaniliste kollektsioonide põhjal. Kollektsioonide rajamisel ning pideval ja valikulisel täiendamisel eelistatakse järgmist identifitseeritud liigi- ja sordiehtsat materjali: • spontaanseid, st looduslikelt kasvukohtadelt pärinevaid taksoneid (seemnevahetuse teel ja ekspeditsioonidelt kogutu); • endeemseid ja hävimisohus olevad liike; • dekoratiivseid ja iluaianduslikult perspektiivseid liike; • aretusajalooliselt huvitavaid, sealhulgas ka kohalikke sorte. Kollektsioonitöö elemendid on: • teaduslik eeltöö kollektsiooni koostamiseks; • materjali valik ja hankimine; • taimede ettekasvatamine ja paljundamine; • sobivate kasvutingimuste loomine; • ekspositsioonide rajamine; • vaatlused, nt paljunemisbioloogia, fenoloogia, vastavalt uurimisteemadele; • hooldustööd. Ekspositsioonide rajamise põhimõtted (vajadusel omavahel kombineeritult) on: • süstemaatiline; • ökoloogiline; • geograafiline; • aianduslik või aretusajalooline; • maastikuarhitektuuriline. 3. Tallinna Botaanikaaia visiooniline seisund 2008 Tallinna Botaanikaaed on Pirita jõeoru maastikukaitsealal riigi ja kohaliku omavalitsuse kaasfinantseerimisel toimiv sihtasutus, mis on hästi eksponeeritud, teaduslikult põhjendatud kollektsioonidele tuginev, rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja loodushariduskeskus, mille eripäraks on süstemaatilised ja geograafilised taimekollektsioonid, mis moodustavad maastikuarhitektuurilise terviku. 4. Tallinna Botaanikaaia missioon Tallinna Botaanikaaed on taimeriigi mitmekesisust tutvustavate kollektsioonidega teadus-, haridus- ja kultuuriasutus. Ta kogub ja töötleb botaanilist informatsiooni ning jagab seda oma tegevuse sihtgruppidele, kelleks on erialaspetsialistid, õppurid, linnakodanikud ja turistid, sh siseturistid. Põhitegevuseks oma missiooni täitmisel on sihtgruppide teenindamine kollektsioonide, neil põhinevate püsiekspositsioonide, näituste, ürituste, loengute ja huvialaringide kaudu. 5. Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003–2008 • Maaküsimuse lahendamine • Omandi kaitse • Infrastruktuuri korrastamine ja kollektsioonide arendamine • Teabelevi korraldamine • Teadustegevuse arendamine 5.1. Maaküsimuse lahendamine Käesoleval ajal on Tallinna Botaanikaaias esmatähtsusega maaküsimuse lahendamine. Alljärgnevalt on toodud esile senise maakasutuse ajalugu, praeguste hoonete ja rajatistega kaetud maa, rajatavad kollektsioonid ja ekspositsioonid ning territooriumile jäävate kinnistute tulevikunägemus. 5.1.1. Tallinna Botaanikaaia senine maakasutus Tallinna Botaanikaaia kasutuses oli enne maareformi algust 153,4 ha maad nelja lahustükina aadressidega Kloostrimetsa tee 44, 46, 48, 50, 54 ja Kiviaia tee 2 (pindalaga 115,4 ha) ning Narva mnt 149 (3 lahustükki, kokku pindalaga 38 ha). Tallinna Botaanikaaed koos hoonetega anti munitsipaalomandisse 8. mail 1995. aastal koostatud riigi vara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr 20/679. Tallinna Botaanikaaia Kloostrimetsa tee 52 ja Narva mnt 149 detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni poolt 4. märtsil 1999. a. Detailplaneeringu eesmärk oli maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine Tallinna Botaanikaaia territooriumil ja Tallinna Botaanikaaiale teenindamiseks vajaliku maa määramine maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Pirita Linnaosa Halduskogu jättis 7. veebruari 2000. a otsusega nr 25 Tallinna Botaanikaaia detailplaneeringu kooskõlastamata ja sellest ajast on detailplaneeringu koostamine peatunud. Tallinna Botaanikaaed on Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302-k arvatud istanduste loetellu. Korralduses on märgitud, et istanduse väärtus on dendroloogiline, õppeotstarbeline, selektsiooniline. Korralduses ei ole märgitud istanduse piire ega pindala. Tallinna Botaanikaaia maa-ala ei ole olnud tänaseni võimalik hoonete ja istanduse teenindamiseks vajaliku maana munitsipaalomandisse taotleda, kuna hoonete ja istanduse alune maa moodustas alla poole tegelikkuses Tallinna Botaanikaaia kasutuses olevast maa-alast. Tallinna Botaanikaaia kasutuses oleva maa-ala kasutusotstarbeks on Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ettenähtud sotsiaalmaa – ühiskondlike ja puhkeehitiste maa. Tallinna Botaanikaaia senine maakasutus on vähenenud seoses maa ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamisega. Ostueesõigusega on erastatud Kloostrimetsa tee 50 krunt, pindalaga 2740 m2. Erastada on otsustatud Kloostrimetsa tee 48 krunt, pindalaga 4185 m2 (ostu-müügileping on sõlmimata). Taotlused maa ostueesõigusega erastamiseks on esitatud Kiviaia tee 12, 12a ja 14 kruntide kohta. Maakasutuse piiridest on välja arvatud alajaamade krundid, aadressidega Kiviaia tee 14e, pindalaga 31 m2 ja Kloostrimetsa tee 44a, pindalaga 190 m2. Senisest maakasutuse piirist on välja arvatud Tallinna teederegistrisse kantud Kiviaia tee osa. Botaanikaaia maale jääb juurdepääsu tee Kloostrimetsa tee 44a, 44c, Kiviaia tee 12, 12a, 14 ja 14e kruntidele. Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt on nimetatud kruntide omanikel õigus nõuda kokkuleppe sõlmimist maa omanikuga (servituudi seadmist). Täna kasutuses olev Kloostrimetsa tee 52 maatükk hõlmab 25 endist Väo mõisa kinnistut. Tallinna Maa-ameti vara tagastamise osakonna andmetel 5 endise kinnistu kohta tagastamise taotlused puuduvad, 11 endise kinnistu kohta esitatud taotlused on lahendatud ja 9 endise kinnistu osas on tagastamise taotlused lahendamata. Tagastamise taotlused puuduvad järgmistele endistele kinnistutele: 1. kinnistu nr 13201, ehituskrunt nr 190; 2. kinnistu nr 971, Hansu (Antsu) nr 15; 3. kinnistu nr 12846, maatükk nr 23b; 4. kinnistu nr 3636, Miku nr 20; 5. kinnistu nr 5997, Ojamäe (Jõeääre) 141. Tagastamise taotlused on lahendatud järgmiste endiste kinnistute kohta: 1. kinnistu nr 3657, Pruali nr 23 – taotlejat ei tunnistatud õigustatud subjektiks, Tallinna linnakomisjoni 11.04.1994 otsus nr 2583; 2. kinnistu nr 13200, ehituskrunt nr 189 – taotlejat ei tunnistatud õigustatud subjektiks, Tallinna linnakomisjoni 25.11.1996 otsus nr 8170; 3. kinnistu nr 6079, Matso nr 16 – taotlejat ei tunnistatud õigustatud subjektiks, Tallinna linnakomisjoni 30.10.1995 otsus nr 6377; 4. kinnistu nr 11968, Lükati 81 – kogu kinnistu eest on määratud kompensatsioon Tallinna Linnavalitsuse 22.12.1999 korraldusega nr 7980-k; 5. kinnistu nr 5998, Jõe nr 17 – kogu kinnistu eest on määratud kompensatsioon Tallinna Linnavalitsuse 11.09.1997 korraldusega nr 3292-k; 6. kinnistu nr 3633, Klaokse nr 14, 14b – kompensatsioon on määratud Tallinna Linnavalitsuse 11.04.1996 korraldusega nr 934-k, maa on osaliselt tagastatud (18 512 m2) ja kompenseeritud Tallinna Linnavalitsuse 21.03.1995 korraldusega nr 856-k; 7. kinnistu nr 14683, Tedre A-122 (6,63 ha) – maa on tagastatud (69 914 m2) Tallinna Linnavalitsuse 4.06.2003 korraldusega nr 1394-k, sellest 23 484 m2 jääb Tallinna Botaanikaaia maa-alale; 8. kinnistu nr 3634, Uustalu nr 17 (24 760 m2) – õigustatud subjektile on linnavalitsuse korraldustega 69 362 m2 maad tagastatud ja 125 181 m2 suuruse maa eest määratud kompensatsioon; 9. kinnistu nr 3656, Kaarle nr 22 (450 100 m5) – tagastatud on 258 660 m2, kompenseeritud on 191 440 m2; 10. kinnistu nr 10 742, Lilleoru A-94 (103 200 m5) – tagastatud on 80 256 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale), kompenseeritud 22 944 m2; 11. kinnistu nr 3637, Käspre nr 21 (376 370 m2) – tagastatud on 168 699 m2, kompenseeritud 207 671 m2. Üheksa endise kinnistu osas on taotluste lahendamise seis eri staadiumides: 1. kinnistu nr 13192, ehituskrunt nr 188 (0,8959 ha) – õigustatud subjektiks tunnistamise otsus nr 6351, 30.10.1995. Maa osas on taotlus lahendamata; 2. kinnistu nr 13202, ehituskrunt nr 191 (0,5279 ha) – õigustatud subjektiks tunnistamise otsus nr 4143 (muudeti otsusega nr 11503). Maa osas on taotlus lahendamata; 3. kinnistu nr 13539, Moisaare nr 80 (3,9940 ha) – õigustatud subjektiks tunnistamise otsus nr 6348, 30.10.1995. Maa osas on taotlus lahendamata; 4. kinnistu nr 5086, Kloostrimetsa nr 90 (570 590 m2) – osaliselt (40 258 m2) tagastatud, sellest Tallinna Botaanikaaia maa-alast 21 932 m2; 5. kinnistu nr 11457, Pihlaka nr 19a (135 842 m2) – tagastatud on 65 612 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt koostatud piiride ettepaneku kohaselt kuulub tagastamisele 6080 m2 maad, sellest 1691 m2 jääb Tallinna Botaanikaaia maa-alale. Ülejäänud maa osas on taotlus lahendamata; 6. kinnistu nr 5573, Kallaste nr 18 (104 400 m2) – tagastatud on 29 105 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Ülejäänud maa osas on taotlus lahendamata; 7. kinnistu nr 5637, Iru kõrts A-11,12,13 (302 920 m2) – tagastatud on 2475 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt on koostatud piiride ettepanek 69 487 m2 maa tagastamiseks (sellest 551 m2 jääb Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Ülejäänud maa osas (75 295 m2) on taotlus lahendamata; 8. kinnistu nr 5371, Raku nr 7 (127 070 m2) – tagastatud on 84 277 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Ülejäänud maa osas on taotlus lahendamata; 9. kinnistu nr 11128, Kople nr 14 (214 560 m2) – tagastatud on 46 693 m2 (ei jää Tallinna Botaanikaaia maa-alale). Ülejäänud osas on taotlus lahendamata. Narva mnt 149 lahustükkide kasutamisest (endine Botaanikaaia Puukool) on Tallinna Botaanikaaed loobunud ja seetõttu maa tagastatakse. 5.1.2. Olemasolevate kollektsioonide, ekspositsioonide, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa Olemasolevate kollektsioonide, ekspositsioonide, hoonete ja rajatiste all on hetkel ca 770 000 m2 maad ning nende teenindamiseks ning kollektsioonide ja ekspositsioonide rajamise lõpuleviimiseks on vajalik ca 430 000 m2 maad. Alljärgnevalt on toodud ülevaade kollektsioonidest, ekspositsioonidest, hoonetest ja rajatistest, mida teenindatakse kasutataval maal ning mille väärtus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1989. a korraldusele nr 302-k dendroloogiline, õppeotstarbeline, selektsiooniline. 5.1.2.1. Troopiliste ja subtroopiliste taimede kollektsioonid ja ekspositsioonid katmikalal Troopilised taimed. Pindala 572 mm2, 815 taksonit. Kollektsioon paikneb kahes kasvuhoones. Niinimetatud vihmametsa-kasvuhoones on kõige liigirikkamalt eksponeeritud orhideelised (Orchidaceae) – 158, võhalised (Araceae) – 97 ja sõnajalgtaimed (Pteridophyta) – 63 taksonit. Teises kasvuhoones on eksponeeritud valdavalt dekoratiiv- ja tarbetaimed. Perekond tsümbiidiumi kollektsioon. Pindala 316 mm2. Esindatud on 3 liiki ja 157 kultivari. Subtroopilised taimed. Pindala 621 mm2. Kollektsiooni võib jaotada kolme suuremasse rühma: Austraalia, Hiina-Jaapani ning Vahemeremaade taimed. Kõige suurema taksonite arvuga on esindatud sugukonnad liilialised (Liliaceae) – 38, palmilised (Arecaceae) – 30 ja mürdilised (Myrtaceae) – 29 taksonit. Suureks väärtuseks on palmimajas eksponeeritud vanad võimsad eksemplarid – palmid, araukaaria, sidrunipuu, palmlehikud jt. Sukulendid. Pindala 322 m2. 316 taksonit kaktuseliste ja 424 taksonit teistest sugukondadest. Peale kaktuseliste (Cactaceae) on liigirohkemalt esindatud järgmised sugukonnad: paksulehelised (Crassulaceae) – 163, liilialised (Liliaceae) – 68, agaavilised (Agavaceae) – 54 ja piimalillelised (Euphorbiaceae) – 32 taksonit. Eriliseks väärtuseks on saja-aastased kaljukaktused ja poole sajandi vanused agaavid ja piimalilled. Palmimaja. Pindala 519 m2, sellest 109 m2 on püsiekspositsiooni all. Eksponeeritud on 12 taksonit viigipuid (Ficus), 3 taksonit banaane (Musa), 17 liiki palme (suuremad on Phoenix canariensis, Phoenix dactylifera, Washintonia robusta), viljuv sidrunipuu (Citrus limon), kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) ja palju teisi põnevaid dekoratiivsed taimi. 5.1.2.2. Kollektsioonid avamaal Kloostrimetsas ja Audakul 5.1.2.2.1. Eksponeeritud kollektsioonid Kloostrimetsas A. Süstemaatilised kollektsioonid – taimi on kogutud ja paigutatud alale sugulussidemetest lähtuvalt Puittaimede kollektsioon Kloostrimetsas. Pindala 185 000 m2, millest enamiku (ca 170 000 m2) moodustab ekspositsioon – põhidendraarium. Eraldi paikneb sordiaretuslikul põhimõttel kogutud kultivaride kollektsioon (vt allpool). Umbes 15 000 m² on endiste ja praeguste puukoolide all. Endised puukoolid on kasutusel emaistandikena. Põhidendraariumi taksonite arv on 1 100. Põhidendraariumis on arvukamalt esindatud perekonnad kibuvits (Rosa) – 74, rododendron (Rhododendron) – 45, kuusk (Picea) – 42, enelas (Spiraea) – 37, vaher (Acer) – 36, pihlakas (Sorbus) – 31 taksonit. Väärtusliku osa kollektsioonist moodustab Venemaa Kaug-Ida ekspeditsioonidelt A. Paiveli, J. Elliku ja H. Karise poolt kogutud spontaanne materjal (ca 1/5). Esindatud on botaanilistes kollektsioonides üliharuldane tšoseenia (Chosenia arbutifolia). Alpinaarium. Ekspositsiooni pindala 2440 m2 (koos priimulate kollektsiooniga). Taksonite arv umbes 800. Suurima liikide arvuga on esindatud korvõielised (Asteraceae) – 97, tulikalised (Ranunculaceae) – 67, ristõielised (Brassicaceae) – 54, nelgilised (Caryophyllaceae) – 51, kivirikulised (Saxifragaceae) – 49 ja liblikõielised (Fabaceae) – 47 taksonit. Umbes 1/5 eksponeeritud taksonitest moodustavad spontaanse päritoluga liigid. B. Geograafilised kollektsioonid – taimed on kogutud ja paigutatud alale päritolu regiooni järgi Eesti floora ekspositsioon Kloostrimetsas. Botaanikaaedade kohaliku floora ekspositsioonid on rajatud eesmärgiga kaitsta ja uurida hävimisohus ning haruldasi kohalikke taimeliike, säilitada bioloogilist mitmekesisust, tutvustada eri kasvukohtade omamaiseid taimi, tuues esile nende seoseid mulla, veerežiimi ja valgustingimustega, õpetada taimi määrama ja tutvustada nende omadusi ja kasulikkust elanikkonnale. Tallinna Botaanikaia Eesti floora ekspositsioon paikneb umbes 450 000 m2 raba-alal ja Pirita jõeoru terrassidel. Sel alal on mitmeid eri muldi – liigniisketest rabamuldadest kuni kuivade liivmuldadeni. Alal võib eristada üheksa metsatüüpi. Eesti floora osakonnas on väga liigirikas. Väikesel alal on registreeritud 484 kohalikku (indigeenset) ja ligikaudu 100 tulnuktaime liiki. Siin kasvavad looduskaitsealused taimeliigid nagu aas-karukell (arvukalt), roosa merikann (arvukalt), balti sõrmkäpp (elujõuline asurkond), laialehine neiuvaip, Gmelini kilbirohi (Saaremaal väga kitsa levilaga, siin kasvukohal sissetoodud ja nüüdseks aastaid Pirita jõe kaldal liivikul kasvav taim), ungru kold (vähesearvuliselt) ja roomav öövilge (arvukalt) – rabamännikus. Rabamännik turbavõtmisaukudega on linnamaastikus harvaesinev taimekooslus, kus kasvavad huvitava välimuse, eluviisi ja kasutusega taimeliigid, mis paljudes Euroopa riikides rabade kuivendamise tõttu on hävinud või kantud haruldustena kohalikku Punasesse Raamatusse, nagu turbasamblad, jõhvikas, küüvits, rabamurakas, sookail, vaevakask, ümaralehine huulhein. Ekspositsioonis paikneb Eesti kõige tüsedama kihiga sooraua (vivianiidi) leiukoht ning mitmeid jää-ajal Fennoskandiast (peamiselt Soome edelaosast) siia toodud rändrahne. Jõekalda piirkonnas on paljandeid, mis võimaldavad tutvuda ala geoloogilise ehitusega. Ekspositsiooni loomastik on veel puudulikult uuritud. 1995.–1996. a läbiviidud ööliblikate uuringud näitasid haruldaste liikide elutsemist alal (leiti uus liblikaliik Baltikumile). Ekspositsiooni on rajatud looduse õpperada ja välja antud selle väärtusi tutvustav trükis. C. Ökoloogilised kollektsioonid – taimi on kogutud ja paigutatud alale nende kasvupaigaga kohastumiste (kasvu nõudluse) järgi Kõrgekasvulised püsikud. Pindala 750 m2, sellest ekspositsioon umbes 550 m2. Taksonite arv 260. Ekspositsioonis on arvukamalt esindatud sugukonnad korvõielised (Asteraceae) – 54, päevaliilialised (Hemerocallidaceae) – 52 ja tulikalised (Ranunculaceae) – 22 taksonit. Kollektsioonis on mitmeid kaukaasia taimi. Sibul- ja mugulsibultaimede liigid. Pindala 750 m2. Kollektsioonis on laukusid (Allium) 103, krookuseid (Crocus) 103 ja muid sibultaimeliike 280 taksonit, viimastest on ca 15% spontaanse päritoluga. Osa taimmaterjalist on kogutud biol.-kand. Aino Paiveli poolt Kaukaasiast ja Krimmist. D. Sordiaretuslikud kollektsioonid – taimi on kogutud ja on paigutatud alale aretusajaloo või sordirühmade järgi Puittaimede kultivarid – pindala 1000 m2 (ekspositsioon 10 000 m2), taksoneid 130. Rosaarium – pindala 10 100 m2 (ekspositsioon 10 000 m2), taksoneid 610. Pojengid (Paeonia) – pindala 700 m2 (ekspositsioon 590 m2), taksoneid kollektsioonis 360. Iirised (Iris) – pindala 550 m2 (ekspositsioon 530 m2), taksoneid 204. Astilbed (Astilbe) – pindala 160 m2 (ekspositsioon 135 m2), taksoneid 56. Päevaliiliad (Hemerocallis) – pindala 60 m2 (ekspositsioon 50 m2), taksoneid 56. Tulbid – pindala 270 m2 (ekspositsioon 170 m2), taksoneid kollektsioonis 306. Nartsissid – pindala 130 m2 (ekspositsioon 50 m2), taksoneid kollektsioonis 184. Liiliad – pindala 700 m2 (ekspositsioon 400 m2), taksoneid kollektsioonis 260. Hüatsindid – pindala 130 m2 (ekspositsioon 80 m2), taksoneid kollektsioonis 78. E. Iluaianduslikud kollektsioonid – taimi on kogutud ja on paigutatud alale dekoratiivsete omaduste järgi Kõrrelised. Pindala 250 m2 (ekspositsioon 200 m2), taksoneid kollektsioonis 145. Kollektsioonis on dekoratiivsed kõrrelised, lõikheinalised ja loalised. Arvukamalt on esindatud perekonnad tarn (Carex) – 18 ja aruhein (Festuca) – 14 taksonit. 29% kollektsioonist on spontaanse päritoluga. Huvitavamateks kõrrelisteks on kõrgekasvulised dekoratiivsete õisikutega siidpöörised (Miscanthus spp.), vitshirss (Panicum virgatum) ja roog-aruhein (Molinia arundinacea). Suvelilled. Pindala 350 m2 (ekspositsioon 300 m2), taksoneid ca 300. Erinevalt teistest kolleksioonidest säilitatakse suvelilletaksoneid seemnetena. Igal aastal eksponeeritakse ca 100 taksonit. Arvukamalt on esindatud sugukonnad korvõielised (Asteraceae), mailaselised (Scrophulariaceae) ja ristõielised (Brassicaceae). Lisaks põhiekspositsioonile on suvelilli ka palmimaja esiväljakul 600 m2. F. Rakenduslikud kollektsioonid – taimi on kogutud ja on paigutatud alale kasutusvaldkonna järgi Tarbetaimed. Kollektsiooni rajamist alustati 2000. a. Paikneb umbes 120 m2-l. Igal aastal vahetub enamik taimedest. Enamasti on eksponeeritud umbes 150 eri taime. Kodumaised tuhkpuud. Pindala 70 m2. Esindatud on 89 eri päritolu. Uuritakse taimeperekonna süstemaatikat ja morfoloogilist varieeruvust. 5.1.2.2.2. Eksponeerimata kollektsioonid Kloostrimetsas (taimmaterjal olemas) Aed-leeklilled (Phlox paniculata). Pindala ca 20 m2, 25 taksonit. Ravimtaimed. Kollektsiooni rajamist alustati 2001. a. Pindala 400 m2, taksoneid 72. Kuivalembesed puittaimed. Umbes 30 taksonit, vajaksid 15 m2 katusega kaetud ala. Väiksekasvulised alpitaimed. Umbes 100 taksonit, vajaksid kaitstud ja erinevate kasvutingimustega ala ca 15 m2. Kuivalembesed sibultaimed. Umbes 50 taksonit, vajaksid 10 m2 katusega kaetud ala. 5.1.2.2.3. Audaku katsepunkt Saaremaal Pindala 30 000 m2. Ala on kasutatud puittaimede, rooside, sibultaimede ja püsilillede katseteks. Puittaimede kollektsiooni taimestamist alustati l963. aasta kevadel. Katsepunkti kollektsiooni kuuluvad mõned Eestis väga harva kasvatatavad puittaimetaksonid: metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides), hall ebajasmiin (Philadelphus incanus), karvaseõieline enelas (Spiraea dasyantha), sinihall tääkliilia (Yucca glauca) jt. Audakus on esindatud ligi 50 puittaime taksonit, mis Tallinnas Kloostrimetsa põhidendraariumis puuduvad. Alates 2001. aastast on taas rajatud sibultaimede katsed umbes 30 m2 ca 100 nimetusega. 5.1.2.3. Hooned ja rajatised Palmimaja kompleks. Aadress: Kloostrimetsa tee 52/2. Otstarve: 6 kasvuhoonet (1 kaetud ajutise kilega ja küttesüsteemist välja lülitatud) ning palmimaja kollektsioonide ja ekspositsioonide jaoks. Konverentsisaal, õppeklass ning töökohad kahele osakonnale. Avamaa kollektsiooni hoone. Aadress: Kloostrimetsa tee 52/4. Otstarve: Töökohad osakonnale, keldrisse rajatud ajutine katse- ja paljunduspind ning riietus- ja pesuruum osakonna töötajatele. Administratiivhoone. Aadress: Kloostrimetsa tee 52. Otstarve: Talveaed ekspositsiooniks, töökohad administratsioonile, herbaariumi säilitusruum. Abihoone. Aadress: Kloostrimetsa tee 52/1. Otstarve: Õppurite, vahetusspetsialistide ning hooajatööliste ajutiseks majutamiseks. Katlamaja. Aadress: Kloostrimetsa tee 52/5. Otstarve: Hoonete küte. Pumbajaam. Aadress: Kloostrimetsa tee 52/6. Otsatarve: Hoonete ja rajatiste veega varustamine. Katseaedik. Asukoht kaardil. Pindala ca 12 000 m2, sellest haritavat põllumaad 2660 m2. Otstarve: Alal on 3 kasvuhoonet ja 36 lava. Alal toimub taimede ettekasvatamine olemasolevate avamaakollektsioonide täiendamiseks ja taimede asendamiseks, taimede talvitamine, uute kollektsioonide koostamine, eriliste nõuetega taimede kasvatamine (kuivalembesed taimed kasvuhoonetes jmt), sordiaretuslikud katsed, kaitsealuste taimede säilitamine (hoidmine) ja eriliste taimede ettekasvatamine haljastuse jaoks (jaapani kirsipuud). Agrotehnilised rajatised. Asukoht kaardil. Pindala ca 15 000 m2. Otstarve: a) tiigid – kastmisvett võetakse põuaperioodidel kõigist tiikidest mobiilse süsteemi abil; statsionaarne süsteem on vaid administratiivhoone taga paiknevast tiigist vee võtmiseks katseaediku tarbeks; b) substraatide hoiuplatsid – suurim plats paikneb teletornist lõunas, pindala ca 15 000 m2; väiksed paiknevad kasvuhoonekompleksi juures (ca 20 m2) ja katseaedikus (ca 15 m2); c) kuivendussüsteemid – hõlmavad põhidendraariumi lääne- ja lõunapoolse osa, ca 80 000 m2. Teed kollektsioonide teenindamiseks. Asukoht kaardil. Otstarve: tehnika liikumine muru ja pinnast kahjustamata. Külastajate ja töötajate liikumine muru kahjustamata. Õpperajad. Asukoht kaardil. Otstarve: Tallinna Botaanikaaia looduse-õpperada on valminud eesmärgiga tutvustada külastajatele (õpilased, turistid, linnaelanikud) poollooduslikke taimekooslusi ja neile iseloomulikke looduslikke taimi ning Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala. Õpperada pakub külastajatele puhkevõimalust kaunis looduslähedases ümbruses matkata ja samal ajal omandada teadmisi Eesti loodusest. Õpilased saavad meie looduse-õpperajal praktiseerida-kinnistada koolis õpitut vastavalt õppeprogrammile (võimalik on läbi viia koolitunde). 5.1.3. Planeeritud kollektsioonideks ja ekspositsioonideks vajalik maa Alljärgnevalt on toodud ülevaade kollektsioonidest, ekspositsioonidest, hoonetest ja rajatistest, mis on planeeritud rajada kasutataval ja soetataval maal ning mille ettevalmistustöödega on alustatud. Antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. 5.1.3.1. Taimegeograafilised kollektsioonid 5.1.3.1.1. Taimegeograafiliste kollektsioonide eesmärk Tallinna Botaanikaaia taimegeograafilised kollektsioonid luuakse eesmärgiga uurida Eesti tingimustes parasvöötme eri piirkondade imiteeritud kooslusi – nende rajamis- ja hooldusmeetodeid, püsivust ning arengut; neis kasvavate võõrliikide vastastikust mõju ning konkurentsi Eesti kodumaiste taimedega. Rajatavad kollektsioonid võimaldavad tutvustada külastajatele Euraasia ja Põhja-Ameerika taimkatte üksusi, koosluste liigilist ja rindelist struktuuri, samuti piirkondade floorale iseloomulikke taimeperekondi ja -liike. Kasutades taimegruppide paigutamisel maastikuarhitektuuri põhimõtteid ning varustades ala vajalike rajatistega, kujundatakse Pirita jõe orgu atraktiivne puhkeala. 5.1.3.1.2. Taimegeograafiliste kollektsioonide rajamise põhimõtted Bioloogilis-ökoloogilised põhimõtted. Kollektsioonides esindatakse parasvöötme eri piirkondade iseloomulikud ja/või erilist fütotsönoloogilist väärtust omavad taimekooslused. Esindatakse kooslused, mis on eeldatavalt Eesti tingimustes stabiilsed ja mille koosseisus olevad (dominant)liigid on võimelised andma järelkasvu. Kooslustes jäljendatakse nii liigilist kui ka rindelist struktuuri. Võimalusel esindatakse piirkondade floorale iseloomulikke taimeperekondi ja -liike ning erinevaid eluvorme. Taimerühmade paigutamisel maastikul arvestatakse liikide ökoloogilise nõudlusega. Eelistatult kasutatakse loodusest pärit (spontaanset) taimmaterjali. Arhitektuursed ja ehituslikud põhimõtted. Koosluste paigutamisel maastikule järgitakse üldjuhul orientatsiooni ilmakaarte suhtes (geograafilist paiknemist üksteise suhtes), näiteks Põhja-Ameerika idaosa kooslused paikneksid vastava osakonna idaosas. Taimegruppide paigutamisel maastikule peetakse võimalusel kinni olemasolevast teede- ja radade võrgustikust ning väljakujunenud puittaimedega kaetud alade ja lagedate alade (rohumaad, paljandid) suhtest. Välditakse suuremahulisi reljeefi muutvaid mullatöid. Taimegruppide suuruse/kõrguse, kuju, omavahelise kauguse, lehestiku värvuse ja võrakujudega kombineerides luuakse aastaringselt meeleolukas maastik. Reljeefi kõrgematelt osadelt ja teedelt avatakse vaated taimerühmadele, vajadusel rajatakse istekohad. Paremaks liiklemiseks maastikul ja taimedega tutvumiseks ehitatakse täiendavaid teid ja radu, treppe ja kaldteid. Paremaks ühenduseks Pirita jõe parema ja vasaku kalda vahel rajatakse uus jalakäijate sild. Ohutuks liiklemiseks Pirita jõe kaldajärsakutel ehitatakse loodusega harmoneeruvad piirded ja vajadusel ka nõlvakindlustused. Kollektsioonides orienteerumiseks ja nende kohta informatsiooni levitamiseks varustatakse ala teabetahvlite ja -viitadega. Eeldatavatesse suurematesse külaliste koondumiskohtadesse ehitatakse WC-d, einestamis- ja puhkamiskohad. 5.1.3.1.3. Taimegeograafiliste kollektsioonide koosluste nimekiri ja istikute vajadus Koosluse nr Koosluse nimetus Pindala m2 Osakond Istutatavate/ siirdatavate liikide arv imiteeritud koosluses kokku / ülarindes Heistreid tk, H=>2 m Madalaid puuistikuid, tk, H=0,5–2 m Puuseemikuid, tk, H Põõsaid, tk Püsikuid, tk 1 Kesk-Euroopa vahtra-pöögimets 5500 Euroopa >20/5 110 660 330 2750 2 Kesk-Euroopa piipheina-pöögimets 8300 Euroopa >15/5 166 996 498 1660 4150 3 Kesk-Euroopa toominga-sanglepa-saare mets 800 Euroopa >10/5 16 96 48 160 400 4 Kesk-Euroopa laukapuu võsa = astelvõsa 3460 Euroopa >15/2–6 415 208 692 1730 5 Kesk-Euroopa pohla-kuuse-nulu segamets 1940 Euroopa >20/3 39 233 116 970 6 Kesk-Euroopa pehmelehtpuu lammivõsa 3300 Euroopa 5/5 396 198 660 1650 7 Lõuna-Euroopa erika-rododendroni männik 1040 Euroopa >10/3 21 125 62 208 520 KOKKU EUROOPA 24 340 352 2921 1460 3380 12 170 8 Tjan-Šani kuuse mets 5640 Kesk-Aasia >15/1 113 677 338 1128 2820 KOKKU KESK-AASIA 5640 113 677 338 1128 2820 9 Lääne-Siberi taiga (samblataiga) 4620 Ida-Aasia >25/3 92 554 277 924 2310 10 Kesk-Siberi lepamännik 3340 Ida-Aasia >15/1 67 401 200 668 1670 11 Kesk-Siberi kääbuskase männik 2560 Ida-Aasia 5/2 51 307 154 512 1280 12 Kesk-Siberi rododendronimännik 2080 Ida-Aasia >10/1 42 250 125 416 1040 13 Kesk-Siberi taigavööndi lõunaosa kääbuskase võsa 580 Ida-Aasia >5/1 70 35 116 290 14 Leena ülemjooksu ja Alam-Tunguska kääbuskase võsa 580 Ida-Aasia >25/1 70 35 116 290 15 Kesk-Siberi taigavööndi põhjaosa sambliku-kääbuskase võsa 580 Ida-Aasia >5/1 70 35 116 290 16 Kesk- ja Ida-Siberi kääbuskase-lehise mets 1880 Ida-Aasia 2–5/1 38 226 113 376 940 17 Ida-Siberi rododendroni-lehise mets 1720 Ida-Aasia >10 5 34 206 103 344 860 18 Ida-Siberi kääbusseedermänni-lehise mets 2040 Ida-Aasia ca 10/1 41 245 122 408 1020 19 Ida-Siberi lehisehõrendik 2000 Ida-Aasia >5/1 40 240 120 400 1000 20 Ohhoota taiga 4220 Ida-Aasia >10/3 84 506 253 844 2110 21 Ida-Siberi kõrgmägede kääbusseedermänni võsa 440 Ida-Aasia 53 26 88 220 22 Lõuna- ja Ida-Siberi kõrgmägede rododendronivõsa 680 Ida-Aasia >20/5 136 340 23 Lõuna-Siberi luhamets 1680 Ida-Aasia 3/3 34 202 101 840 24 Venemaa Kaug-Ida ja Ida-Siberi papli tšoseenia mets 1960 Ida-Aasia 4/4 39 235 118 392 980 25 Venemaa Kaug-Ida lõunaosa seedermänni-laialehine mets 3940 Ida-Aasia >60/14 79 473 236 788 1970 26 Amuuri ja Ussuuri jõgikonna tammemets 1860 Ida-Aasia >15/5 37 223 112 372 930 27 Amuuri ja Ussuuri jõgikonna laialehine mets 4440 Ida-Aasia >20/9 89 533 266 888 2220 28 Kamtšatka kaasik 1080 Ida-Aasia 22 130 65 216 540 29 Kamtšatka kõrgrohustu 5000 Ida-Aasia 2500 30 Jaapani põhjaosa Honshu ja Shikoku subalpiinne okasmets 1700 Ida-Aasia >25/10 34 204 102 340 850 31 Hokkaido subalpiinne okasmets 1900 Ida-Aasia >20/10 38 228 114 380 950 32 Jaapani põhjaosa subalpiinne jõeäärne mets 1460 Ida-Aasia >10/5–6 29 175 88 292 730 33 Jaapani põhjaosa montaanne kserofüütne okasmets 2180 Ida-Aasia >10/6–8 44 262 131 436 1090 KOKKU IDA-AASIA 54 520 933 5861 2930 9568 27 260 34 Põhja-Ameerika idaosa pöögi-suhkruvahtra mets 3940 Põhja-Ameerika >20/12 79 473 236 788 1970 35 Põhja-Ameerika idaosa jalaka-hõbevahtra mets 4360 Põhja-Ameerika >40/18 87 523 262 872 2180 36 Põhja-Ameerika idaosa lammimets (musta kase-lepa lammimets, papli-lammimets, paju-lammimets) 8580 Põhja-Ameerika >10/4–5 172 1030 515 1716 4290 37 Põhja-Ameerika idaosa tugevalt happelistel muldadel kasvav tammemets 2140 Põhja-Ameerika >15/4–5 43 257 128 428 1070 38 Põhja-Ameerika idaosa pigimänni segamets 3640 Põhja-Ameerika >30/11 73 437 218 728 1820 39 Põhja-Ameerika idaosa valgemänni segamets 3500 Põhja-Ameerika >40/7–11 70 420 210 700 1750 40 Põhja-Ameerika idaosa kilpjala rohumaa 1900 Põhja-Ameerika >15/1 950 41 Põhja-Ameerika idaosa Comptonia-kääbuspõõsanõmm 340 Põhja-Ameerika 600 170 42 Põhja-Ameerika idaosa kadakamets 1000 Põhja-Ameerika 7–10/1 120 60 200 500 43 Põhja-Ameerika boreaalne kuuse-nulu segamets (mustika-lehtsambla segamets; salumetsailmeline = rohttaimederikas segamets) 2940 Põhja-Ameerika >30/11 59 353 176 588 1470 44 Apalatšide lõunaosa kõrgmägede kuuse-nulu segamets 3700 Põhja-Ameerika >20/3–4 74 444 222 740 1850 45 Apalatšide lõunaosa kõrgmägede rododendronivõsa 3060 Põhja-Ameerika >15 2–3 612 1530 46 Põhja-Ameerika boreaalne männik liivadel 3160 Põhja-Ameerika 63 379 190 632 1580 47 Põhja-Ameerika palsami-papli lammimets 1560 Põhja-Ameerika >10/1 31 187 94 312 780 48 Põhja-Ameerika boreaalne paju- ja lepavõsa 1620 Põhja-Ameerika >15/10 194 97 324 810 49 Põhja-Ameerika loodeosa kõrgmäestikuline nulumets 2660 Põhja-Ameerika >20/3 53 319 160 532 1330 50 Põhja-Ameerika lääneosa kõrgmäestikuline pajupõõsastik 1220 Põhja-Ameerika ca 15/8 244 610 51 Põhja-Ameerika lääneosa subalpiinne kõrgrohustu ja püsikurikas põõsastik 2480 Põhja-Ameerika >20/10 496 1240 52 Põhja-Ameerika lääneosa subalpiinne puhmasnõmm 820 Põhja-Ameerika >10/6–7 1640 410 53 Põhja-Ameerika loodeosa Vaikse ookeaniäärne niiske läänemänni-lehise segamets 2680 Põhja-Ameerika >15/7 54 322 161 536 1340 54 Põhja-Ameerika loodeosa Vaikse ookeaniäärne lepik 3960 Põhja-Ameerika >25/1 475 238 792 1980 55 Põhja-Ameerika loodeosa Vaikse ookeaniäärne paju-enela põõsastik 2300 Põhja-Ameerika >10/>10 460 1150 56 Põhja-Ameerika loodeosa kollase männi mets 2780 Põhja-Ameerika >10/4 56 334 167 556 1390 57 Briti Kolumbia sisealade ebatsuuga mets 3500 Põhja-Ameerika >15/1 70 420 210 700 1750 58 Kaljumäestiku lõunaosa ja Colorado platoo ebatsuugamets 6180 Põhja-Ameerika >10/5 124 742 371 1236 3090 KOKKU PÕHJA-AMEERIKA 74 020 1106 7428 3714 16 432 37 010 KÕIK KOKKU 158 520 2504 16 886 8443 30 508 79 260 5.1.3.2. Katmikala kollektsioonid ja ekspositsioonid 5.1.3.2.1. Ekspositsioonid ca 2000 m2 Vihmamets. Kasvuhoones on looduslike tingimuste (äike, udu, paduvihm jne) imitatsiooni võimaldav tehnika. Ekspositsioonis valdavalt võhalised, gesneerialised, vahalilled ja sõnajalad, epifüüdipuudel troopilised kaktused ja käpalised. Pindala 170 m2. Troopilised ilu- ja tarbetaimed. Ekspositsioon troopilistest dekoratiiv- ja etnobotaanilistest taimedest, lahendatud rohke illustreeriva materjaliga (viljad, tooted, jne). Pindala 180 m2. Viktooriamaja. Klassikaliselt madal ja ümmargune, umbes 150 m2. Külastajail oleks põnev näha vees toimuvat (vee-elustikku, taimede juuri jm). Tsümbiidumide ekspositsioon. Hooajaline ekspositsioon tsümbiidiumide õitsemise ajal. Pindala 20 m2. Austraalia. Ekspositsioon tutvustab Austraalia karakterliike ja endeeme. Püütakse näidata maastiku ja kliima iseärasusi. Pindala 220 m2. Hiina – Jaapan. Ekspositsioon lähtub Momoyama perioodi aiandusstiilist, kasutatud on kõiki traditsioonilisi aiakujunduslikke elemente. Pindala umbes 120 m2. Vahemeremaad. Eksponeeritakse ajalooliselt tuntud tarbetaimi. Pindala 100 m5. Udumets. Kasvuhoones on looduslike tingimuste (äike, udu, pilved jne) imitatsiooni võimaldav tehnika, atraktiivsuse tõstmiseks on kasutatud kaljumulaaži. Pindala 100 m2. Sukulendid. Võimalikuks on saanud ka olemasoleva ekspositsiooni temperatuuri diferentseerimine vastavalt taimede kasvunõuetele. Kaks erineva kliimaga kasvuhoonet, kokku 200 m5. 5.1.3.2.2. Kollektsioonid ja paljundus (külastajatele suletud) ca 1000 m2 Troopika kollektsioon ja paljundus. Kahe erineva kliimaga kasvuhooned + paljundusboks, kokku 160 m2. Orhideede kollektsioon. Kolme erineva kliimaga boksid, kokku 100 m2. Tsümbiidiumide kollektsioon. 180 m2 tsümbiidiumidele ja subtroopiliste orhideeliikide kollektsioonile + 20 m2 boks paljunduseks. Sukulentide kollektsioon. 100 m2 + 20 m2 boks paljunduseks. Subtroopika kollektsioon. 160 m2 + 20 m2 boks paljunduseks. 5.1.4. Botaanikaaia territooriumile jäävad kinnistud Lähteseisund: Tallinna Botaanikaia poolt kasutataval ja kasutatud territooriumil asuvad mitmed kinnistud, mis on varasemast maakasutusest eraldatud kas ühisprojektide rajamise eesmärgil (praegune AS Väst-Agro, kunagine karantiiniaiand) või tööandja eluruumide erastamise teel. Nende kinnistute pindala on ca 23 ha ning neis toimiv või võimalikult toimuv elamumajandus takistab oluliselt botaanikaaia normaalset tööd. Samas on nende kinnistute ala planeeritud kollektsioonide, ekspositsiooni ja rajatiste alla ning vajalik aia arengumaaks. Lahendused: Kiviaia tee 11 (suurus 8,2934 ha), Kiviaia tee 10 (suurus 0,54 ha) ja Kiviaia tee 10A (suurus 0,007 ha) kinnistud ning Kiviaia tee 11A kinnistu (suurus 0,63 ha + nõudeõigus Kallaste 18a K5573 suurus 9,81 ha) võõrandamiseks moodustada vajadusel linnale kuuluv eraõiguslik juriidiline isik. Alustada läbirääkimisi ülejäänud kinnistute/elamute (Kiviaia tee 12, 12A ja 14 ning Kloostrimetsa tee 50 ja 48) omanikega nende kinnistute/elamute edaspidise võõrandamise eesmärgil. Elamute omandamise kõrval kaaluda majanduslikku varianti kasutuskorra kokkuleppeks. 5.2. Omandi kaitse 5.2.1. Piirdetarad Lähteseisund: Piirdetara rajati aia loomisel betoonpostidele paigaldatud võrkaiana kõrgusega kuni 1,5 m. Sellest on osalistelt säilinud Kloostrimetsa tee ja Kiviaia teega piirnevad lõigud. Antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. Lahendus: Rajada uus piirdetara koos pääslatega külastajatele ning personalile alljärgnevalt: a) olemasolevate kollektsioonide ja ekspositsiooni valikuline kaitse loomade eest võrktaraga kõrgusega kuni 1,5 m; b) olemasolevate kollektsioonide ja ekspositsiooni kaitse keevistaraga kõrgusega kuni 2,5 m; c) rajatavate kollektsioonide ja ekspositsiooni kaitse keevistaraga kõrgusega kuni 2,5 m; d) rajatavate kollektsioonide ja ekspositsiooni kaitse loomade ja külastajate eest võrktaraga kõrgusega kuni 1,5 m; e) elektroonilise valvesüsteemi paigaldamine välispiirdele ning valikuliselt kollektsioonidele ja rajatistele. 5.2.2. Kollektsioonide, hoonete, rajatiste ja inventari kindlustamine Lähteseisund: Praeguse seisuga on hoonetest kindlustatud katlamaja. Inventarist uuem arvutus- ja aiatehnika. Kollektsioonid ja ekspositsioonid on täielikult kindlustamata, sest kindlustusseltsid nõuavad piirdetara ja valvesüsteemi olemasolu. Lahendus: Täita kindlustusseltside nõudmised, töötada koos nendega välja kollektsioonide ja ekspositsioonide taastamismetoodika (Eestis puudub analoog), sõlmida kindlustuslepingud. 5.3. Infrastruktuuri korrastamine ja kollektsioonide arendamine 5.3.1. Hoonete ja rajatiste renoveerimine, ehitamine või soetamine Lähteseisund: Botaanikaaia osakondadest asub hetkel omandireformi õigustatud subjektile tagastatud hoones haldusosakond koos garaaži- ja laokompleksiga, laboratoorium, raamatukogu ning avamaakollektsioonide hooajatööliste riietus- ja pesuruumid ca 40 töötajale. Ülejäänud hooned ja rajatised kuuluvad Tallinna linnale ning nende valitsejaks on Tallinna Botaanikaaed. Hooned on rajatud eri perioodidel (1920, 1960, 1970, 1995 ja 1999) ning vanemates hoonetes pole tehtud kapitaalremonte. Lahendused: Soetada AS Väst-Agro kinnistud (Kiviaia tee 10, 10A, 11) koos hoonetekompleksiga, mis võimaldaks paigutada haldusosakonna, garaaži, laod, laboratooriumi ning riietusruumid. Siirdada olemasolev katseaedik omandatud kinnistule, mis võimaldab katseaediku praegusele territooriumile rajada peapääsla. Võtta etapiviisiliselt kasutusse soetatud kompleksi kasvuhooned, et mitte rajada uut vajalikku katmikala paljunduseks ning kollektsioonidele. Renoveerida etapiviisiliselt vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud investeerimiskavale ülejäänud linnale praegu kuuluvad hooned, muutes osaliselt nende kasutusotstarvet. 5.3.2. Küttesüsteemi renoveerimine Lähteseisund: Tallinna Botaanikaaed ostab soojusenergiat operaatorfirmalt, mis toodab seda Botaanikaaiale kuuluvas katlamajas masuudi ja ahjukütuse baasil. Soojuse hind on enam kui 500 kr MWh ning selle tarbimine on katmikala amortiseerumise tõttu ca 3500–4000 MWh aastas. Lahendus: Ehitada katlamajja gaasitrass, paigaldada küttekateldele olemasolev gaasipõleti ning minna soojuse ostult üle tootmisele, mis võimaldab alandada kulusid ca 2,5 korda. Paralleelselt alustada katmikala renoveerimisega. 5.3.3. Pääslate ja külastuskeskuse ehitus Lähteseisund: Puuduvad pääslad piletimüügiks ning külastuskeskus, kus asuks kohvik/söökla ning taimmaterjali, trükiste, meenete jms müügikoht. Piletimüük toimub praegu palmimaja infoletis ning avamaa kollektsioonide külastajatele puudub piletimüügi võimalus. Hinnanguliselt külastab avamaad kuni kolm korda enam huvilisi kui katmikala. Lahendus: Ehitada pääslad koos parklatega ning soetada kaasaegne kassasüsteem piletimüügiks. Rajada külastuskeskus. Antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. 5.3.4. Katmikala (kasvuhoonete) renoveerimine ja kollektsioonide arendamine Antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt Botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. 5.3.4.1. Troopilised taimed Lähteseisund: Maht 815 taksonit. Kollektsioon paikneb kahes kasvuhoones. Niinimetatud vihmametsa kasvuhoones on kõige liigirikkamalt eksponeeritud orhideelised (Orchidaceae) – 158, võhalised (Araceae) – 97 ja sõnajalgtaimed (Pteridophyta) – 63 taksonit. Teises kasvuhoones on eksponeeritud valdavalt dekoratiiv- ja tarbetaimed. Kasvuhooned on amortiseerunud, kasvutingimusi pole võimalik reguleerida. Küttekulu on suur. Ekspositsioon pole kollektsioonist turvaliselt eraldatud. Lahendused: Rekonstrueerida kasvuhooned ja soetada vajalik sisseseade, sealhulgas looduslike tingimuste (äike, udu, paduvihm jne) imitatsiooni võimaldav tehnika. Tarbetaimede ekspositsiooni huvitavamaks ja vaadeldavamaks muutmiseks lisada illustreerivaid materjale nagu viljad, tooted, posterid jne. Kollektsioneerida eelkõige botaanilist ja etnobotaanilist huvi pakkuvaid liike, täiendada võhaliste (Araceae), pipraliste (Piperaceae), bromeelialiste (Bromeliaceae) ja käpaliste (Orchidaceae) kollektsioone. Veetaimi tuleks eksponeerida klassikaliselt madalas ja ümmarguses (umbes 150 m2) Viktooriamajas, kus külastajail oleks võimalik näha ka vees toimuvat (vee-elustikku, taimede juuri jms). 5.3.4.2. Perekond tsümbiidiumi kollektsioon Lähteseisund: Maht 160 taksonit. Esindatud on 3 liiki ja 157 kultivari. Kollektsioonikasvuhoone on amortiseerunud ja taimede kasvutingimused ei vasta nõuetele. Lahendused: Rekonstrueerida kasvuhoone ja soetada vajalik sisseseade. Leida võimalus ja kaitstud koht taimede suveks avamaale viimiseks ning nende eksponeerimiseks kasvuhoones õitsemise ajal. 5.3.4.3. Subtroopilised taimed Lähteseisund: Maht 440 taksonit. Kollektsiooni võib jaotada kolme suuremasse rühma: Austraalia, Hiina-Jaapani ning Vahemeremaade taimed. Kõige suurema taksonite arvuga on esindatud sugukonnad liilialised (Liliaceae) – 38, palmilised (Arecaceae) – 30 ja mürdilised (Myrtaceae) – 29 taksonit. Hetkel on peaaegu pool kollektsiooni pindalast suletud (amortiseerunud kasvuhoone), mis sunnib tegema suuri korrektiive nii liikide valikus kui eksemplaride arvus ega võimalda taimi atraktiivselt eksponeerida. Lahendused: Rekonstrueerida kasvuhooned ja soetada vajalik sisseseade. Suhteliselt liigirikas Austraalia, Hiina-Jaapani ja Vahemeremaade taimede kollektsioon loob häid võimalusi iseseisvate ekspositsioonide kujundamiseks. Austraalia ekspositsioon tutvustaks Austraalia karakterliike ja endeeme. Hiina – Jaapani ekspositsioon lähtuks Momoyama perioodi aiandusstiilist, kasutataks traditsioonilisi aiakujunduslikke elemente. Vahemeremaade ekspositsioon tutvustaks ajalooliselt tuntud tarbetaimi. Vajalik on uue, niiske jahedama kliimaga udumetsade ekspositsiooni loomine. 5.3.4.4. Sukulendid Lähteseisund: Maht 925 taksonit, neist 316 taksonit kaktuseliste ja 424 taksonit teistest sugukondadest. Peale kaktuseliste (Cactaceae) on liigirohkemalt esindatud järgmised sugukonnad: paksulehelised (Crassulaceae) – 163, liilialised (Liliaceae) – 68, agaavilised (Agavaceae) – 54 ja piimalillelised (Euphorbiaceae) – 32 taksonit. Eriliseks väärtuseks on saja-aastased kaljukaktused ja poole sajandi vanused agaavid ja piimalilled. Ekspositsiooni taimedel on puudulik valgustatus talveperioodil. Kasvuhoone on liiga madal kõrgekasvuliste liikide eksponeerimiseks. Lahendused: Rekonstrueerida kasvuhoone ja soetada vajalik sisseseade. Jätkata epifüütsete ja suurekasvuliste kaktuseliikide kollektsiooni arendamist. Suurendada eksponeeritud perekondade arvu. Täiendada sugukondi didjeerealised (Didieraceae) ja fukjeerialised (Fouquieriaceae) ning perekondi paksjalg (Pachypodium) ja laternlill (Ceropegia) uute liikidega. 5.3.5. Avamaa kollektsioonide arendamine ning rajatiste ehitamine või renoveerimine Antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. 5.3.5.1. Kõrgekasvulised püsikud Lähteseisund: Maht 234 taksonit. Ökoloogilisel põhimõttel rajatud püsikute ekspositsioon. Arvukamalt on esindatud sugukonnad korvõielised (Asteraceae) – 54, päevaliilialised (Hemerocallidaceae) – 52 ja tulikalised (Ranunculaceae) – 22 taksonit. Ekspositsioonirajatiste lagunemise tõttu on taimestamiskõlbmatuks muutunud suurem osa niiskuslembeste taimede kasvualast. Lahendused: Pärast ekspositsioonirajatiste rekonstrueerimist eksponeerida kollektsioon algselt kavandatud ökoloogilisel põhimõttel, st taimestada eri kasvukohad sinna sobivate liikide ning kultivaridega näitena püsilillede kasutamise võimalustest haljastuses. 5.3.5.2. Kaukaasia püsikud Lähteseisund: Maht 90 taksonit. Kollektsioonis on säilinud veel u 25% 1989. ja 1990. a Kaukaasia ekspeditsioonidelt toodud spontaansest materjalist. Puudub ekspositsioon. Lahendused: Pärast ekspositsiooni rajamiseks sobiva asukoha valikut ning vajalikke ettevalmistustöid (rajatised, vesi) eksponeeritakse geograafilise kollektsioonina 60–100 m2 pinnal. 5.3.5.3. Pikaajalise iluaiandusliku kasutustraditsiooniga taimeperekonnad Lähteseisund: Maht: pojengid (Paeonia) – 335, iirised (Iris) – 178, astilbed (Astilbe) – 57, aed-leeklilled (Phlox paniculata)– 48 taksonit. Looduslikud taksonid on eksponeeritud taimesüstemaatilisel põhimõttel, kultivarid sordiaretuse ajalugu tutvustava ekspositsioonina. Pojengide kollektsiooni vanim kultivar on aretatud 1824. a. Astilbede ja flokside ekspositsioonid asuvad kastmissüsteemidest kaugel, puudub korralik kastmise võimalus. Lahendused: Rajada kastmissüsteem. On olemas materjal valgeõielise pojengi sordiaretust käsitleva ekspositsiooni rajamiseks (nn sordimuuseum). Kogutud on algmaterjal iiriseliikide umbes 15 aastat tagasi hävinud kollektsiooni taastamiseks. 5.3.5.4. Alpinaarium Lähteseisund: Maht 800 taksonit. Suurima liikide arvuga on esindatud korvõielised (Asteraceae) – 97, tulikalised (Ranunculaceae) – 67, ristõielised (Brassicaceae) – 54, nelgilised (Caryophyllaceae) – 51, kivirikulised (Saxifragaceae) – 49 ja liblikõielised (Fabaceae) – 47 taksonit. 19% eksponeeritud taksonitest moodustavad spontaanse päritoluga liigid. Alpinaariumi tehniline seisund on halb. Alpinaarium on algselt rajatud süstemaatilise kollektsioonina, ent paljude liikide erinõuded kasvukohatingimuste suhtes eeldavad ekspositsiooni osalist ümberkujundamist ökoloogilise printsiibi alusel. Lahendused: Pärast ekspositsioonirajatiste rekonstrueerimist luua võimalused miniatuursete taimede eksponeerimiseks. Taasintrodutseerida varem kollektsioonis kasvanud, kuid nüüdseks hävinud väärtuslikumad taksonid. 5.3.5.5. Sibultaimeliigid Lähteseisund: Maht 445 taksonit. Kollektsioonis on laukusid (Allium) 105, krookuseid (Crocus) 90 ja muid sibultaimeliike 250 taksonit, viimastest on suur osa spontaanse päritoluga ja kogutud biol.-kand. Aino Paiveli poolt Kaukaasiast ja Krimmist. Puudub ekspositsioon ja ei ole ka nõuetekohaseid paljundamistingimusi. Lahendused: Rajada ekspositsioon. Luua tingimused (alpimaja) kuivalembeste mäestikutaimede ja varjulisemat kasvukohta nõudvate metsataimede kasvatamiseks. Täiendada kollektsiooni soojema kliimaga aladelt pärinevate liikidega, pidades silmas ka Audaku katsepunkti võimalusi. 5.3.5.6. Tulbid, nartsissid, liiliad, hüatsindid Lähteseisund: Maht: tulpe (Tulipa) 250, liiliaid (Lilium) 225, nartsisse (Narcissus) 160 ja hüatsinte (Hyacinthus) 78 taksonit. Peamiselt sordikollektsioonid. Tulpide ja nartsisside kollektsioonis on esindatud kõik sordirühmad, liiliate kollektsioonis 9-st rühmast 7. Enamik liiliatest kuulub Aasia-hübriidide sordirühma. Puuduvad ekspositsioonid (v.a liiliad) ning võimalused kultuuride kasvupindade vahetamiseks. Samuti puuduvad nõuetekohased hoiuruumid sibulate säilitamiseks. Lahendused: Rajada ekspositsioonid kujunduslikult sobivatesse kohtadesse, arvestades lühiajalist õitsemist soovitatavalt koos teiste taimerühmadega. Pöörata suuremat tähelepanu liikide kollektsioneerimisele, liiliate kollektsioonis täiendada lisaks Aasia-hübriididele ka teisi sordirühmi. Võtta kasutusele soetatava kompleksi hoiuruumid. 5.3.5.7. Kõrrelised Lähteseisund: Maht 151 taksonit. Kollektsioonis on dekoratiivsed kõrrelised, arvukamalt on esindatud perekonnad tarn (Carex) – 18 ja aruhein (Festuca) – 14 taksonit. 29% kollektsioonist on spontaanse päritoluga. Huvitavamateks kõrrelisteks on kõrgekasvulised dekoratiivsete õisikutega siidpöörised (Miscanthus spp.), vitshirss (Panicum virgatum) ja roog-aruhein (Molinia arundinacea). Puudub üheaastaste kõrreliste ekspositsioon, samuti pole tingimusi niiskus- ja varjulembeste liikide eksponeerimiseks. Lahendused: Kasutada dekoratiivseid kõrrelisi senisest rohkem eri ekspositsioonide kujundamisel. Täiendada kollektsiooni eelistatult tarnaliikidega. 5.3.5.8. Suvelilled Lähteseisund: Maht ca 300 taksonit. Erinevalt teistest kolleksioonidest säilitatakse suvelilletaksoneid seemnetena. Igal aastal eksponeeritakse ca 100 taksonit. Arvukamalt on esindatud sugukonnad korvõielised (Asteraceae), mailaselised (Scrophulariaceae) ja ristõielised (Brassicaceae). Kasvuhoone puudumine kollektsiooni ettekasvatamiseks ja seemnete järelvalmimiseks. Lahendused: Leida suvelillede kollektsioonile piisavalt suur ja sobiv ala, mis võimaldaks seda eksponeerida täies mahus. Eksponeerida suvelilli rohkem ka kastides, pottides, amplites. 5.3.5.9. Tarbetaimed Lähteseisund: Maht ca 100 taksonit. Kollektsiooni rajamist alustati 2000. a. Puudub statsionaarne asukoht. Lahendused: Rajada tarbetaimede aed, kus on eksponeeritud võimalikult erinevaid kasulikke taimi (maitsetaimed, tera- ja kaunviljad, juur- ja köögiviljad, kiu- ja õlitaimed). Soojalembeseid taimi eksponeerida väikeses kasvuhoones. 5.3.5.10. Puittaimede kollektsioon Kloostrimetsas Lähteseisund: Maht 1244 taksonit. Ekspositsioon on rajatud süstemaatilisel põhimõttel. Arvukamalt on esindatud perekonnad kibuvits (Rosa) – 74, rododendron (Rhododendron) – 45, kuusk (Picea) – 42, enelas (Spiraea) – 37, vaher (Acer) – 36, pihlakas (Sorbus) – 31 taksonit. Väärtusliku osa kollektsioonist moodustab Venemaa Kaug-Ida ekspeditsioonidelt A. Paiveli, J. Elliku ja H. Karise kogutud spontaanne materjal, sealhulgas botaanilistes kollektsioonides üliharuldane tšoseenia (Chosenia arbutifolia). Agrotehnika on nõrk. Puuduvad ohtlike taimehaiguste leviku ja tõrjemeetmed. Dendraariumi drenaažisüsteem vajab läbipesemist ja osalist uuendamist ning tiigid puhastamist. Lahendused: Põhidendraariumi täiendamine toimub ka edaspidi vastavalt taimmaterjali kättesaadavusele, eelistatult liblikõieliste (Fabaceae), roosõieliste (Rosaceae), kaseliste (Betulaceae), vahtraliste (Aceraceae) ja kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonna liikidega. Salikaariumi taimmaterjali läbitöötamine ja ekspositsiooni rajamise lõpetamine. Sirelisortide kollektsiooni täiendamine ja taimede osaline väljavahetamine. Puittaimede kultivaride kollektsiooni täiendamine. Jätkub istutusalade multšimine ja hangitakse mobiilne kastmissüsteem, mis põuaperioodidel võimaldaks kasutada tiikide vett. Vajalik drenaaži renoveerimine ning samaaegne tiikide puhastus. 5.3.5.11. Audaku katsepunkt Lähteseisund: Maht 246 taksonit. Taimestamist alustati l963. aasta kevadel. Katsepunkti kollektsiooni kuuluvad mõned Eestis väga harva kasvatatavad puit-taimetaksonid: metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides), hall ebajasmiin (Philadelphus incanus), karvaseõieline enelas (Spiraea dasyantha), sinihall tääkliilia (Yucca glauca) jt. Audakus on esindatud ligi 50 taksonit, mis Kloostrimetsa arboreetumis puuduvad. Rida introdutsente on Audaku katsepunktis näidanud paremat kasvu kui Kloostrimetsa arboreetumis. 37% taksoneist pärineb looduslikelt kasvukohtadelt. Introdutsente ulukite eest kaitsva piirdetara seisund on halb. Lahendamata on Audaku katsepunkti kasutada oleva maa kuuluvuse küsimus. Hooldustehnika on amortiseerumas. Puudub oma tööriistade ja materjalide hoidla (sellena on kasutusel Viidumäe LK-le kuuluv hoone, mis asub väljaspool katsepunkti territooriumi). Lahendused: Lahendada maaküsimus. Ehitada uus piirdetara ja tööriistakuur. Suurendada introdutsentide kasvatamiseks sobivat ala võsa ja väheväärtuslike lehtpuude väljaraiumise teel. Täiendada liigilist koosseisu, eelistades Eestis haruldasi ja mandri oludes ebapiisava talvekindlusega taksoneid. Katsetada peale puittaimede ka teisi taimerühmi, nt sibullilli. 5.3.5.12. Rosaarium Lähteseisund: Maht 595 sorti. Kollektsioon on eksponeeritud eriteemaliste osadena: kultuurrooside aretamise ajalugu ristkülikukujulistel peenardel; haljastamiseks perspektiivsed sordid kuusnurksetel peenardel; lisaks kääbusrooside, vään- ja põõsasrooside ning pargirooside ekspositsioonid. Kollektsioon on kaitsetu. Puudub paljunduspind ja -kasvuhoone. Tiigid, müürid, hekid ja kastmissüsteemid vajavad kapitaalremonti. Puudub sobiv talvekate. Lahendused: Uuendada ja täiendada aretamise ajalugu tutvustavaid peenraid, rekonstrueerida vään- ja põõsasrooside ning pargirooside ekspositsioonid. Rajada pergola ramblerrooside eksponeerimiseks. Ehitada polüfunktsionaalne hoone. Renoveerida müüritis, tiigirajatised. Uuendada hekid ja kastmissüsteem. 5.4. Teabelevi korraldamine Antud peatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. 5.4.1. Andmebaasid Lähteseisund: Taimede elektroonne andmestik on kollektsioonide kaupa tükeldatud. Andmestik vastab enam-vähem taimekollektsioonide tegelikule seisule. Andmebaasi aluseks on MS Access. Herbaariumi andmestikku on hakatud viima elektroonsele kujule programmi Biota abil. Taimede ühtne andmebaas puudub. Puudub ühtne arvutivõrk ning serverarvuti. Palju arvuteid on suhteliselt vanad, mis ei võimalda kasutada uuemat tarkvara. Lahendused: Arendatakse välja ja hoitakse aktuaalsena (tegelikkust peegeldavana) botaanikaaia kõikide kogude (taimed, seemned, herbaarmaterjal, trükised jne) relatsioon-andmebaas. Andmebaasi haldamiseks valitakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja arendatav andmebaasisüsteem. Süsteem peab olema avatud arhitektuuriga, mis võimaldab siduda spetsiifilisi andmestikke. Andmebaasisüsteem peab olema kasutatav kõikidest aia arvutitest, kasutajasõbralik ning turvaline. Andmestiku haldamine toimub turvalises ja töökindlas serverarvutis. Töö andmestikuga toimub kohtvõrgu (perspektiivis aga interneti) kaudu. Andmebaasi väljaarendamise eelduseks on aia arvutite ühtse kohtvõrgu väljaarendamine. Kohtvõrgu haldamiseks on vaja kasutada serverarvutit(eid) koos vastava tarkvaraga. Taimekollektsioonide elektroonilise andmebaasi üheks komponendiks on introduktsiooni andmebaas (botaanikaaeda introdutseeritud taksonite elektrooniline register). Töötatakse välja andmestiku kasutamise reglement, mis määrab kasutajate õigused ja kohustused andmebaasiga töötamisel. 5.4.2. Raamatukogu Lähteseisund: Maht: kasutuskogu – 10 100 arvestusüksust – moodustavad raamatud (5000 köidet), jadaväljaanded (4200 arvestusüksust), käsikirjad, autoreferaadid, separaadid, fotod ja diapositiivid. Tallinna Botaanikaaia raamatukogu loodi eesmärgiga teha oma töötajatele kättesaadavaks igapäevaselt tarvilik eriala- ja teatmekirjandus. Peamised teemavaldkonnad on olnud lähtuvalt botaanikaaia töö- ja uuringusuundadest botaanika, iluaiandus ja ökoloogia. Raamatukogu lugejateks on Tallinna Botaanikaaia töötajad, aga ka lähedaste erialadega tegelevad uurijad teistest asutustest, üliõpilased ning õpilased. Raamatukogus on kasutusel alfabeetiline ja süstemaatiline kaartkataloog. Süstemaatilise kataloogi aluseks on universaalne kümnendliigitus (UDK), mille järgi on paigutatud ka raamatufond. Raamatukogu kuulub 1999. a Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juurde moodustatud erialaraamatukogude sektsiooni ning aastast 1997 Euroopa Botaaniliste ja Aianduslike Raamatukogude Ühendusse (European Botanical and Horticultural Libraries Group). 1999. aastast on Akadeemilise Raamatukogu ja botaanikaaia (nagu ka paljude teiste uurimisasutuste) vahel sõlmitud koostööleping, mis võimaldab lühiajaliselt kohapeal kasutada Akadeemilisse Raamatukogusse muretsetud teavikuid ja kaasab botaanikaaia töötaja Akadeemilise Raamatukogu kogude ekspertkomisjoni liikmeks. Raamatukogu üheks oluliseks funktsiooniks on oma töötajate publikatsioonide registreerimine, kogumine ja säilitamine. Loodud on elektrooniline andmebaas (Access). Lahendused: Vajalikud uued ruumid, sest praegu asub raamatukogu tagastatud hoones. Toetamaks botaanikaaia töö- ja uuringusuundi kogutakse, säilitatakse ja tehakse kättesaadavaks võimalikult ammendavalt uusima erialainformatsiooni väljaandeid. Soetada veebipõhine raamatu-kogutarkvara. Viia kaartkataloogid üle elektronkataloogi, võtta kasutusele elektroonilised teenused, luua kasutajasõbralikud andmebaasid. 5.4.3. Herbaarium Lähteseisund: Maht 74 500 eksemplari. Herbaarium rajati 1962. a. Iga professionaalsel tasemel valmistatud herbaareksemplar on dokument, millel on suur teaduslik, kultuurilooline ja ajalooline väärtus. Herbaarium on aluseks taimede geograafilise, ökoloogilise, morfoloogilise ja geneetilise varieerumise uurimisel nii ajas kui ruumis. Üldjuhul säilitatakse botaanikaaedade herbaariumites tõendeksemplar kõikidest kollektsioneeritud taksonitest. Tallinna Botaanikaaia herbaarium jaotub alljärgnevalt: puittaimed (5600 eks), rohttaimed (4500 eks), ruderaalalade taimed (2000 eks), puidukollektsioon (200 eks), karpoloogiline kollektsioon (400 eks), seened (7000 eks), sammaltaimed (15 000 eks), samblikud (40 000 eks) ja õppeherbaarium (300 eks). Lahendused: Vajalik ruumide laiendamine ning töötingimuste loomine sihtgruppidele. Toetamaks botaanikaaia töö- ja uuringusuundi kogutakse, säilitatakse ja tehakse kättesaadavaks võimalikult ammendavalt oma- ja vahetatud herbaareksemplare. Soetada veebipõhine tarkvara. Viia kaartkataloogid üle elektronkataloogi, võtta kasutusele elektroonilised teenused, luua kasutajasõbralikud andmebaasid. 5.4.4. Loodusharidus Lähteseisund: Botaanikaaia üheks prioriteediks on loodusharidustöö, eesmärgiga õpetada tundma taimi ja nende kasutusviise ning aidata mõista looduses toimuvaid protsesse ning kasvatada inimestes loodusearmastust ja vastutustundlikku suhtumist oma elukeskkonda ja kõige elava suhtes. Selle eesmärgi täitmist võimaldab Tallinna Botaanikaaia sobiv asend Pirita jõe ürgoru maasikukaitseala, kus suhteliselt väikesel territooriumil, mis asub linna piires, on võimalik tutvuda paljude Eesti loodusele iseloomulike taimekooslustega (raba, vee- ja kaldataimed, tammik, aruniit, liivataimed jne). Toimiv haridustöö seisneb järgnevas: • temaatilised ekskursioonid giidide juhtimisel; • loodus- ja keskkonnahariduslikud näitused ning ekspositsioon «Samblikud, samblad ja puitulagundavad seened»; • sesoonsed üritused «Lõhnade öö», looduskaitse päev, linnulaulu kuulamine kevadel jne; • õpperajad, mille punktid on varustatud juhendite ja posteritega; • ekspositsioonide varustamine informatsiooni ja posteritega. Lahendused: Varustada kogu territoorium infograafikaga. Rajada raba-alale Eesti taimestiku mitmekesisust tutvustav looduskool, mille sihtrühm on 8–12-aastased õpilased. Laiendada riigi finantseerimisel toimuvat erialaspetsialistide (õpetajad, tollitöötajad, politsei) täienduskoolitust. Suurendada näituste ja temaatiliste ürituste arvukust, mis kataks kõik sihtrühmad. 5.4.5. Infograafika Lähteseisund: Tallinna Botaanikaia kollektsioonid on varustatud infograafikaga valikuliselt. Valdavalt on kaetud katmikala ja avamaal rosaarium. Peamiselt on siltide ja viitade ülespanemist takistanud piirdetara puudumine. Lahendused: Järgnevalt on toodud terviklahendus botaanikaaia infograafikaga varustamiseks. Välireklaam linnapildis Eesmärk: Botaanikaaia teadvustamine, huvi äratamine, külastussoovi tekitamine, meeldetuletamine. Teostus: Suur välireklaam Pirita tee alguses. Asukohta juhatavad tahvlid Eesmärk: Botaanikaaia asukoha viitamine, asukoha suuna näitamine, asukoha kauguse näitamine. Teostus: Reklaamtahvlid botaanikaaia juurde viivate suuremate teede ääres (eraldi eri suundadest lähenemisel – Lasnamäelt, Pirita poolt). Asukohta piiritlevad tahvlid Eesmärk: Teadvustada, et siin on botaanikaaeda sissepääs. Teadvustada selgelt koht, kust liiklejatel tuleb teelt ära keerata (kaugelt selgelt märgatav ja arusaadav). Teostus: Vahetult teede äärde (kust botaanikaaeda tee ära keerab) reklaamtahvlid. Sama kujundus, nagu asukohta juhatavatel tahvlitel, kuid lisaks kirje «Sissepääs» või «Pääsla» või lihtsalt nool teelt ärakeeramise suunas. Pääslate välireklaam Eesmärk: Sissepääsu selge eristamine – peab kohe, kui teelt ära keeratud, olema selge, kuhu edasi suunduda, kus on sissekäik. Teostus: Värava ees või kohal kaugele nähtav ja eristuv välireklaam. Kiri «Tallinna Botaanikaaed». Samuti lahtiolekuajad. Infostendid Eesmärk: Infostendilt peab külastaja saama kogu peamise vajaliku info külastamiseks. Ülevaate andmine botaanikaaias sisalduvast. Soovituslike liikumissuundade esitamine (rajad). Külastajale olulise info esitamine. Teenindusobjektidest informeerimine. Teostus: Jalgadel infostendid, mis asuvad igas pääslas (territooriumil, vahetult väravate juures) ning lisaks territooriumil ühtlaselt jaotatuna eri radade suuremates ristumiskohtades. Suunaviidad territooriumil Eesmärk: Aidata lihtsalt orienteeruda valitud radadel. Viidata tähtsamad teenindusobjektid (toitlustus, info, WC) ning pääslad. Teostus: Asuksid kõigil teede ristumiskohtadel. Väljapanekuid piiritlevad tahvlid Eesmärk: Aidata külastajal aru saada, kus üks või teine väljapanek algab-lõpeb ning milline on antud väljapaneku ulatus. Teostus: Madalad ja tagasihoidlikud, samas selgelt märgatavad-loetavad tahvlid, kus on peal väljapaneku nimetus ning selle väljapaneku asukohaplaan. Asuksid kõigil väljapanekute juurde viivatel teedel. Taimede tähistus Eesmärk: Anda kõigi eri taksonite kohta vähemalt minimaalne informatsioon (eeskätt nimetus). Teostus: Iga taimeliigi juurde väike silt infoga. Tahvlid lugemiseks Eesmärk: Anda valikuliselt huvitavamate/olulisemate taimede kohta täpsemat-põhjalikumat ning konkreetse väljapaneku kohta tervikuna üldhuvitavat-harivat informatsiooni. Teostus: Alustel teisaldatavad tahvlid tekstide-piltidega. Rajad Eesmärk: Anda külastajatele soovituslikud liikumise rajad (eri pikkusega), mis lihtsustaks valiku tegemist ja ringi liikumist (kes seda soovivad). Teostus: Radade märgistused asukohakaartidel suurtel stendidel; radade viidad teede ristumisel; konkreetse rajaga seotud tahvlid lugemiseks. Radade viidad asuksid ainult seal, kus rada kulgeb (radu kaugemalt ei viidata). Kui tee ristub teise teega, millel kulgeb rada (näiteks matkarada), siis ristumiskohal on viidad mõlemale poole, kuhu rada läheb (matkaraja korral oleksid viitadel ka raja punktid, mis järgmisena tulevad). Ajutine infograafika Eesmärk: Juhatada külalistele kätte ürituse toimumise koht. Piiritleda ürituse toimumise territoorium, et ürituse külalised teaksid, kus olla ning teised teaksid, et seal ei tohiks olla. Teostus: Ajutised paigaldatavad viidad ning sildid eristuvas kujunduses. 5.5. Teadustöö Teadustöö botaanikaaedades põhineb taimekollektsioonidel. Introduktsioonialane tegevus – taimeliikide sissetoomine teistsuguste looduslike tingimustega aladelt, sissetoodud taimede kasvunõuete kindlakstegemine, paljunemisbioloogia uurimine ja paljundamise võimaluste väljaselgitamine, võimalike agressiivsete võõrliikide kindlakstegemine, sissetoodud taksonite sobivuse ja vajalikkuse Eestis kasvatamiseks hindamine – on kollektsioonide loomise lahutamatu koostisosa. Pika aja jooksul rajatud taimekollektsioonid on aluseks taimesüstemaatilisele, morfoloogilisele ja liigibioloogilisele uurimistööle. Elustaimede kollektsioonid ja liikide paljunemisbioloogia tundmine on olulised looduslikel kasvukohtadel hävimisohus olevate liikide kasvatamiseks ja paljundamiseks. 5.5.1. Introduktsioon Lähteseisund: 42 aastat kestnud tegevuse jooksul on kogutud unikaalsed kollektsioonid ning kujundatud avamaa- ja kasvuhoone-ekspositsioonid. Tallinna Botaanikaaia taimekollektsioonid on Eesti Vabariigi kõige liigirikkamad ning on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302-k sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istandike loetellu. Intorduktsioonialased kokkuvõtted esitatakse populaarteaduslike artiklitena ja perioodiliselt ilmuvas kogumikus «Tallinna Botaanikaaia uurimused». Lahendused: Soodustada botaanikaaia töötajate osavõttu ekspeditsioonidest looduslikele kasvukohtadele ning osalemist regionaalses ja rahvusvahelises koostöös. Luua tingimused kollektsioonide rikastamiseks nõudlikuma taimmaterjaliga, suurendades nii kollektsioonide liigilist mitmekesisust. Suurendada kollektsioonidel põhineva teadustöö osakaalu. Stimuleerida botaanikaaia töötajaid uurimistööle muutes töökorraldust ja lahutades aianduslik-agronoomilised tööülesanded botaanilisest ja introduktsioonialasest uurimistööst. Suurendada kollektsioonides töötajate arvu (nii aednike kui uurijate arvu). Stimuleerida botaanikaaia töötajaid avaldama kokkuvõtteid aastatepikkustest vaatlustest ja uurimistulemustest kollektsioonide (eri taimerühmade) kaupa. Senisest enam kasutada botaanikaaia rikkalikku taimekollektsiooni bioloogilise kõrghariduse andmisel, arendades koostööd Tallinna Pedagoogikaülikooliga. 5.5.1.1. Lähiaastatel eelistatavad introduktsiooniteemad: • bromeelialiste (Bromeliaceae) dekoratiivsete liikide introduktsioon; • triibuste Hylocereeae ja Rhipsalideae (Cactaceae) liikide introduktsioon; • Austraalia rohtlatele iseloomulike perekondade akaatsia (Acacia), banksia (Banksia) ja kängurukäpp (Anigozanthos) madalakasvuliste liikide introduktsioon; • apogon-sektsiooni kuuluvate iiriseliikide introduktsioon; • dekoratiivsete tarnaliikide introduktsioon; • kääbuskasvuliste mägitaimede (kivirike –Saxifraga, emajuurte – Gentiana, tulikate – Ranunculus, nelkide – Dianthus jne) introduktsioon; • kuivalembeste sibultaimede introduktsioon; • liiliate sordirühmade (martagon-hübriidid, trompet-hübriidid, LA-hübriidid) introduktsioon; • antiikrooside ja pinnakatterooside introduktsioon. 5.5.1.2. Introduktsioonil põhinev uurimistöö: • võhaliste (Aracaea) sugukonna introduktsioon Tallinna Botaanikaaeda; • TBA käpaliste (Orchidaceae) kollektsiooni taksonite optimaalsete kasvutingimuste selgitamine; • troopiliste loomtoiduliste taimede bioloogia ja nende kasvatamiseks vajalikud tingimused; • sukulentide introduktsioonist Tallinna Botaanikaaeda; • Madagaskari turdtaimede bioloogia ja ökoloogia; • Austraalia rohtlatele iseloomulike mürdiliste (Myrtacaea) bioloogia ja ökoloogia; • Kaukaasia päritoluga dekoratiivsete püsikute introduktsioon Tallinna Botaanikaaeda; • mõnede pojengiliikide fenomeetrilised iseärasused Tallinna Botaanikaaias; • rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna introduktsioon Tallinna Botaanikaaeda; • perekond kivirik (Saxifraga L.) Tallinna Botaanikaaia mägitaimede kollektsioonis; • eri piirkondadest introdutseeritud varjulembeste sibultaimede kohanemine Eesti kliimatingimustega; • Eestisse introdutseeritud puittaimede perekonnad (enelas – Spiraea, tamm – Quercus jne); • Eestimaa parkide ja arboreetumite puittaimed; • Eestis haruldaste ja mandri oludes ebapiisava talvekindlusega puittaimetaksonite introduktsioon. 5.5.2. Spontaanse floora uurimine Lähteseisund: Tallinna Botaanikaaed asub Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal. Siin on suhteliselt väikesel territooriumil, mis asub linna piirides, võimalik tutvuda paljude Eesti loodusele iseloomulike taimekooslustega ja jälgida nendega toimuvaid muutusi. Koostöös teiste loodusteaduslike institutsioonidega osaleb botaanikaaia spontaanse floora uuringutes. Käesolevad uurimisteemad: • lehtpuude samblikud kultuurmaastikes; • Taimõri poolsaare (Arktika) maapinnasamblike floora, levik ja tsönootilised suhted; • maapinnasamblike floora, levik ja tsönootilised suhted boreaalsetes kooslustes; • Eesti tuhkpuude (Cotoneaster) süstemaatika uurimine; • Eesti kaitstavate sõnajalaliikide uurimine looduslike populatsioonide kaitsmise eesmärgil; • Havai saarestiku kriitiliselt ohustatud endeemne sõnajalaperekond Diellia Brack (Aspleniaceae): populatsiooni struktuur ja ökoloogia; • osalemine Eesti haruldaste taimeliikide seires; • osalemine Eesti koosluste seires. Lahendused: Jätkuvalt osaleda Eesti haruldaste taimeliikide ja koosluste uurimises. Jätkata Eesti haruldaste, ohustatud ja raskesti paljundatavate taimeliikide uurimist. Arendada rahvusvahelist koostööd ja leida võimalusi osalemiseks rahvusvahelistes projektides, mille eesmärk on ohustatud taimeliikide genofondi säilitamine. 5.5.3. Botaaniline mitmekesisus ja selle kaitse Lähteseisund: Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide taimed moodustavad osa Eesti kultuurtaimede genofondist. 1994. a ühines Tallinna Botaanikaaed Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooniga (BGCI). Eesmärgid: looduslikel kasvukohtadel ohustatud taimeliikide uurimine ja paljundamine, reintroduksiooni ja looduslike populatsioonide taastamise uurimine. Käesolevad uurimisteemad: • Eesti kaitstavate sõnajalaliikide uurimine looduslike populatsioonide kaitsmise eesmärgil; • Havai saarestiku kriitiliselt ohustatud endeemne sõnajalaperekond Diellia Brack (Aspleniaceae): populatsiooni struktuur ja ökoloogia. Lahendused: Koostöös teiste botaanikaaedadega eelistada looduslikel kasvukohtadel ohustatud liikide introduktsiooni, nende paljunemisbioloogia uurimist ja paljundamisviiside väljaselgitamist. Edendada haruldaste taimeliikide uurimist nii in situ kui ex situ. Arendada välja seemnepank ja mikropaljunduse labor. 5.5.4. Keskkonnauuringud Lähteseisund: Botaanikaaia spetsialistid on 1973. aastast alates osalenud, aga ka juhtinud nii riiklikke, munitsipaalseid kui 1989. aastast rahvusvahelisi keskkonnaseire-, linnakliima-, haridus- või teadusprojekte ning -töid, mille eesmärgid on olnud: a) teaduslikud (lihheno- ja brüoindikatsiooni metoodiliste probleemide lahendamine, nende meetodite täiustamine ning kliimamuutuste uuringute fenoloogiliste meetodite täiustamine); b) rakenduslikud (õhusaaste kaartide koostamine, õhu seisundi pikaajaline jälgimine, mikroklimaatilised soovitused botaanikaia kollektsioonitööks); c) hariduslikud (keskkonnahariduslike näituste korraldamine, ka aasta ringi jälgitava sambliku- ja samblapüsinäituse koostamine ja pidev uuendamine, üldhariduskoolidega koostöö keskkonnaprojektide läbiviimisel, eri astme õpilaste – nii üldhariduskoolide õpilaste kui üliõpilaste, magistrandide ja doktorandide uurimistööde juhendamine). Lahendus: Jätkata keskkonnauuringuid bioindikatsiooniliste, aga ka teiste taimeökoloogiliste ning fenoloogiliste meetoditega, kaasates selleks riiklikke (Eesti Riikliku Keskkonnaseireprogrammi õhuseire raames) ja rahvusvahelisi finants- ja koostööpartnereid. Toetada keskkonnauuringute tulemuste jõudmist botaanikaaia sihtrühmadeni näituste, loengute, trükiste jms kaudu. 6. Kokkuvõte Tallinna Botaanikaaia arengusuundade elluviimiseks aastani 2008 on vaja lahendada: 6.1. Maaomand Maaküsimuse lahendamise eesmärk on Tallinna linnale kuuluv maaomand, mis hõlmab Tallinna Botaanikaia praegust maakasutust ning tema arenguks ja normaalseks funktsioneerimiseks vajalikku maad. Maaküsimuse lahendamiseks tuleb kasutada kõiki kehtivatest õigusaktidest tulenevaid võimalusi. 6.2. Omandi kaitse Linnavara kaitseks tuleb paralleelselt maaküsimuse lahendamisega alustada piirdetarade projekteerimist ja etapiviisilist ehitust. Samaaegselt jätkata kindlustusseltsidega kollektsioonide kindlustamiseks vajalikke läbirääkimisi. Kindlustuslepingute sõlmimine lõpetada johtuvalt piirdetara valmimisest. 6.3. Teabelevi korraldamine Teabelevi normaalseks toimimiseks tuleb rajada aia osakondi hõlmav arvutivõrk koos vajaliku tarkvarapaketiga. Luua tingimused raamatukogu, herbaariumi ja loodusharidustöö normaalseks funktsioneerimiseks. Projekteerida ja ehitada infograafika. Soetada vajalik tehniline sisseseade taimeetikettide pidevaks uuendamiseks. 6.4. Infrastruktuuri korrastamine ja kollektsioonide areng Vajalik on soetada ja ehitada hädavajalikud hooned ja rajatised ning maaomand. Asuda etapiviisiliselt renoveerima katmikala ja viia soojavarustus üle gaasiküttele. Renoveerida ning ehitada kollektsioonide teenindamiseks vajalikke rajatisi. Koostada pikaajaline investeeringute plaan infrastruktuuri ja kollektsioonide arendamiseks. 6.5. Teadustegevuse areng Teadustegevuse arenguks tuleb soodustada botaanikaaia töötajate osavõttu ekspeditsioonidest looduslikele kasvukohtadele ning osalemist regionaalses ja rahvusvahelises koostöös. Luua koostöös riigiga uurimistööks, ekspeditsioonideks ja rahvusvaheliseks koostööks vajalikud tingimused. Suurendada kollektsioonidel põhineva teadustöö osakaalu. Stimuleerida botaanikaaia töötajaid uurimistööle muutes töökorraldust ja lahutades aianduslik-agronoomilised tööülesanded botaanilisest ja introduktsioonialasest uurimistööst. 7. Kaardid