Laekvere Vallavolikogu — Laekvere valla ehitusmäärus — KO, 173, 2424

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva määruse eesmärk on: 1.1. korraldada ehitusseaduse ja planeerimisseaduse ning nendega kaasnevate õigusaktide rakendamist Laekvere valla (edaspidi vald ) territooriumil; 1.2. määrata vallasiseste ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimise ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 1.3. määrata valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 1.4. projekteerimistingimuste avalikustamise korra kehtestamine; 1.5. ajutise ehitise ehitamise korra ja alade kehtestamine; 1.6. ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kehtestamine. II. MÄÄRUSES KASUTATAVAD MÕISTED 2. Käesolevas määruses on kasutatud alljärgnevaid mõisteid: 2.1. vastav ajaleht on Laekvere Valla Sõnumid ja maakonnaleht Virumaa Teataja; 2.2. detailplaneeringu kohustusega alad on üldplaneeringus sätestatud Laekvere aleviku keskosa; 2.3. teemaplaneering on kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud konkreetsetele eesmärkidele suunatud planeering; 2.4. miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku; 2.5. väikeehitis on kuni 60 m2 ehitisaluse pinnaga ja kuni viie meetri kõrgune ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2.6. ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, vallavalitsuse kehtestatud tingimustel püstitatud ehitis; 2.7. avaliku otstarbega ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis; 2.8. projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega; 2.9. kirjalik nõusolek on vallavalitsuselt saadav nõusolek 20–60 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või tehnosüsteemide muutmiseks; 2.10. ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest; 2.11. ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 2.12. ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele; 2.13. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on valla territooriumil asetsevad haridusasutused, kultuuriasutused ja spordihooned, mis mahutavad üldjuhul rohkem kui 50 inimest; 2.14. õigusliku aluseta püstitatud ehitis on maakasutusõiguse, ehitusloa või projektita püstitatud ehitis. III. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 3. Vallavolikogu ülesanded on: 3.1. üld- ja teemaplaneeringute algatamine ja kehtestamine; 3.2. üld- ja teemaplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine; 3.3. üld- ja teemaplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3.4. muudatuste kandmine üldplaneeringusse; 3.5. detailplaneeringute algatamine; 3.6. üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3.7. detailplaneeringute kehtestamine; 3.8. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 3.9. riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine; 3.10. kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ülevaatamine; 3.11. kinnisasja võõrandamine kehtestatud planeeringu elluviimiseks, kui nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamist avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 3.12. valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.13. vallaeelarvest finantseeritavate ehitusmahtude ja planeeringute kavandamine. 4. Vallavalitsuse ülesanded planeerimisvaldkonnas on: 4.1. planeerimisseaduse § 9 lõike 10 alusel otsuste vastuvõtmine ehitustegevuse kohta ilma detailplaneeringut koostamata; 4.2. detailplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine; 4.3. üldplaneeringut mittemuutvate detailplaneeringute vastuvõtmine; 4.4. üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine ning avalikkuse teavitamine vastavas ajalehes; 4.5. lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine; 4.6. planeeringute koostamise korraldamine; 4.7. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeerimisseaduse § 15 lõike 1 tähenduses; 4.8. planeeringukavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine; 4.9. planeeringute koostamise lepingute sõlmimine; 4.10. planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 4.11. kehtestatud planeeringute säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 4.12. üld- või detailplaneeringu alusel katastriüksuse sihtotstarbe määramine. 5. Vallavalitsuse ülesanded ehitusvaldkonnas on: 5.1. projekteerimistingimuste väljaandmine; 5.2. kirjaliku nõusoleku väljaandmine ja kontrollimine; 5.3. ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 5.4. vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 5.5. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5.6. ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljaandmist; 5.7. vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele pädevate isikute ja institutsioonide kaasamine; 5.8. kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 5.9. vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 5.10. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 5.11. kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 5.12. ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 5.13. kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 5.14. ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ja ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 5.15. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine; 5.16. ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 5.17. projekteerimistingimuste avalikustamine; 5.18. ajutiste ehitiste kasutamise aja määramine; 5.19. muu ehitusalase dokumentatsiooni säilitamine; 5.20. muude ehitus- ja planeerimisalaste dokumentide vorminõuete kehtestamine; 5.21. kaeve- ja puurimistööde kooskõlastamine ja vajadusel kirjaliku nõusoleku väljaandmine; 5.22. projekteerimistööde ja ehitustööde riigihangete ja pakkumiste korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks; 5.23. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine, säilitamine ja selle kättesaadavuse tagamine; 5.24. vallavolikogule ettepanekute tegemine valla planeerimis- ja ehitusvaldkonda korraldavate õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 5.25. muude planeerimis- ja ehitusvaldkonnas vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesannete täitmine. 6. Tähtajad planeerimisvaldkonna korraldamisel 6.1. Planeerimisvaldkonnas lähtub vallavalitsus planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest. 6.2. Vallavalitsusele vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringu kohta võetakse seisukoht 20 päeva jooksul arvates esitamise päevast. 7. Ehitusvaldkonnas lähtub vallavalitsus haldusmenetlusseaduses sätestatud tähtaegadest, kui ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. IV. VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 8. Üldplaneeringu kohane ehitamine 8.1. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. 8.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 8.3. Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud põhimõtetele. 9. Detailplaneeringu kohane ehitamine 9.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. 9.2. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. 10. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus 10.1. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 10.1.1. Laekvere valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladel; 10.1.2. maa-ala kruntideks jaotamise korral; 10.1.3. veekogu kaldavööndis kinnistute kruntideks jagamise korral (ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lg 2 p 3). 10.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ehitisteks Laekvere valla hajaasustusaladel on: 10.2.1. uued tööstus-, tootmis- ja laohooned; 10.2.2. tanklad; 10.2.3. uued teenindus-, kaubandus- jm ärihooned; 10.2.4. avalikuks kasutamiseks puhkeotstarbelised või majutushooned üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks; 10.2.5. enam kui kahe elamu püstitamine ühele kinnistule. 11. Planeeringu koostamise korraldamine 11.1. Detailplaneeringu koostamist ja elluviimist rahastab planeeringu koostamist taotlenud isik. 11.2. Kui detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole nõus vallavalitsuse poolt aktsepteeritavatel tingimustel lepingut sõlmima ja kahe nädala jooksul planeeringu algatamisest arvates lepingut sõlmima ei ilmu, on lepingust keeldumine piisavaks põhjuseks planeeringu algatamise otsuse tühistamiseks. 11.3. Planeering tuleb vormistada ning esitada vallavalitsusele vastavalt lähteseisukohtades antud tingimustele. 11.4. Detail- ja üldplaneering tuleb enne nende planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist kaitseala piires kooskõlastada kaitseala valitsejaga (kaitstavate loodusobjektide seadus § 9 lg 7 p 4). 11.5. Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab vallavalitsus üldises korras. 11.6. Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab vallakantselei. 12. Väikeehitise ehitamise tingimused 12.1. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist. 12.2. Väikeehitisele kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada kavandatava hoone põhiplaan, asendiplaaniline lahendus ja kaks vaadet. 12.3. Väikeehitis ei vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 12.4. Detailplaneeringu kohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel väikeehitise püstitamisest tuleb vallavalitsust kirjaliku teatisega teavitada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 12.5. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid. 13. Ehitusprojekt 13.1. Projekteerimisõigus on sätestatud ehitusseaduse §-s 41. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70. 13.2. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või muudel juhtudel projekteerimistingimused. 13.3. Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste puhul. 13.4. Kaitseala piires asuvale ehitisele koostatud ehitusprojekt tuleb enne ehitusele ehitusloa andmist kooskõlastada kaitseala valitsejaga (kaitstavate loodusobjektide seadus § 9 lg 7 p 5). 13.5. Mälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all (muinsuskaitseseaduse § 35 lg 1). 13.6. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (Muinsuskaitseseadus § 35 lg 3). 14. Miljööväärtuslike alade planeerimise ja ehitamise põhimõtted 14.1. Miljööväärtuslik ala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. 14.2. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringuga. 14.3. Detailplaneeringu koostamisel miljööväärtuslikul alal näidatakse selle ala piir, kohustuslikud ning soovituslikud nõuded ehitistele. 14.4. Miljööväärtuslikel aladel on detailplaneering kohustuslik. V. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIKUSTAMISE KORD 15. Projekteerimistingimused 15.1. Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. 15.2. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi. 15.3. Projekteerimistingimustega määratakse asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 15.4. Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse § 9 lg 7 p-le 5 tuleb projekteerimistingimused kaitseala piires kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 15.5. Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. 16. Projekteerimistingimuste avalikustamine 16.1. Projekteerimistingimused on avalikud ja on vaadeldavad Laekvere valla koduleheküljel ühe kuu jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates, samuti vallakantseleis. VI. AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD 17. Ajutine ehitis 17.1. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. 17.2. Ajutise ehitise kasutusaja määrab vallavalitsus väljastatavas kirjalikus nõusolekus või ehitus- või kasutusloas. 17.3. Ajutine ehitis tuleb likvideerida seaduses ettenähtud korras. 17.4. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maavaldaja kirjalik nõusolek. 17.5. Ajutise ehitise püstitamiseks tiheasustusega aladel on vajalik naaberkinnistute omanike kirjalik nõusolek. 17.6. Ajutist ehitist tohib püstitada materjalist, mis tagab keskkonna säilimise endisel kujul ka pärast ehitise likvideerimist. VII. EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED 18. Krundi suurus 18.1. Moodustatava elamu krundi minimaalne lubatud pindala on 1500 m 2, mille laius ei tohi kitsamas suunas olla alla 30 meetri. Erandjuhtudel võib väiksemaks jagamine toimuda vaid detailplaneeringu kaudu. 18.2. Krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit, välja arvatud naaberkinnistu omaniku kirjalikul nõusolekul. 18.3. Kahe elamu vaheline miinimumkaugus ei tohi olla väiksem kui viisteist meetrit. 19. Nõuded ehitisele 19.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 20. Arhitektuursed tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks 20.1. Lubatud eramu või suvila kõrguseks maapinnast on kuni kaheksateist meetrit ja korruselisus kuni kolm korrust koos katusekorrusega. 20.2. Hoone piirdekonstruktsioonidena eelistada naturaalseid materjale. 20.3. Akende projekteerimisel ja paigaldamisel puithoonetele eelistada täispuidust aknaid. 20.4. Akende väljavahetamisel tuleb jälgida olemasolevate akende kuju (akna impostide laius, akna raami laius ja kõrgus jne). Akende kuju on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga vallavalitsuses kooskõlastatud eskiisprojekti alusel. 20.5. Elamute projekteerimisel olemasolevale hoonestatud alale ning kõrvuti püstitatavate hoonete puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. 20.6. Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. 20.7. Tihehoonestusega aladel ei ole soovitav ehitada ilma välisvoodrita palkhooneid. 21. Haljastus ja heakord 21.1. Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada: 1) mööda katastriüksuse piire; 2) teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele. 21.2. Tiheasustusaladel ei tohi kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,6 meetrit. 21.3. Eramajade piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. VIII. RAKENDUSSÄTTED 22. Kehtetuks tunnistatakse Laekvere Vallavolikogu 13. mai 1997. a määrus nr 14 «Laekvere valla ehitusmääruse kinnitamine». 23. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI