Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna hariduse arengukava 2004-2007 kinnitamine — KO, 170, 2400

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 9 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7, mis määratleb kohaliku omavalitsuse pädevuse haridusküsimuste lahendamisel, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Kuressaare linna hariduse arengukava 2004–2007. 2. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 25 KURESSAARE LINNA HARIDUSE ARENGUKAVA 2004–2007 1. SISSEJUHATUS Käesolev hariduse arengukava aastateks 2004–2007 on Kuressaare linna arengukava üks osa, mis on seotud linna teiste tegevusvaldkondadega – kultuur, sport, noorsootöö, sotsiaalhoolekanne, keskkond, infrastruktuuri arendamine jm. 2004. a alguses vaadatakse läbi linna arengukava tervikuna ning keskendutakse eri valdkondade suuremale omavahelisele seotusele. Arengukava elluviimist hinnatakse üks kord aastas ning täiendatakse vastavalt vajadusele ja ühisarutelude tulemusena septembri-oktoobrikuu volikogus. Kuressaare linna hallatavate asutuste hulgas on kuus koolieelset lasteasutust ja üks lasteaed-algkool, kus 2002. aasta sügisel käis kokku 697 lasteaialast. Kahe põhikooli, kahe gümnaasiumi, ühe õhtukeskkooli, ühe lasteaed-algkooli ja ühe toimetulekukooli õpilaste üldarv oli 2002.–2003. õppeaasta alguses 3407 õpilast. Neljas huvikoolis õppis samal ajal kokku 797 last (lisa 1). Käesolev arengukava on laiapõhjalise arutelu tulemusena sündinud pikaajaline kokkulepe. Arengukava koostamise töögruppi kuulus 23 haridussektoriga seotud inimest – linna hallatavate asutuste esindajad, riigikooli ja erasektori ning maavalitsuse esindajad. Töögrupi tegevust juhendas Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Ginter. Osalejate nimekiri on esitatud lisas 2. Arengukavas on valdkondade kaupa välja toodud soovitud tulemused ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukavas fikseeritakse põhimõtted, millest lähtutakse Kuressaare linnas hariduse arendamisel. Neid põhimõtteid peetakse silmas konkreetsete otsuste vastuvõtmisel. Arengukavas kirjeldatakse igale põhimõttele vastavat olukorda ja esitatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse põhimõtetest kinnipidamist. Arengukava käsitleb eraldi hariduse eri tasemeid. Linna arengukavas fikseeritakse üldised põhimõtted, õppeasutustevahelised ja ühised tegevused ning rahastamise alused. Asutusesisest arengut ja õppekasvatustöö kvaliteeti tagav detailsem tegevuskava fikseeritakse õppeasutuste arengukavades. 2. ÜLDISED LÄHTEKOHAD Antud arengukava perioodil on Kuressaare linn ühtne hariduspiirkond, koolidele ja lasteaedadele ei moodustata eraldi teeninduspiirkondi. Lapsevanemad võivad ise valida, millisesse lasteaeda või kooli nad soovivad lapse panna. Õpilaste arvu vähenemisest vabanev ressurss (materiaalne ja inimressurss) suunatakse hariduse kvaliteedi tõstmisse. See põhimõte tagab haridustöötajate, lapsevanemate jt huvitatuse koolivõrgu optimeerimise vastu. Teiselt poolt ei ole vaja tõmmata ära vahendeid teistest valdkondadest. Arengukavas fikseeritakse infokorralduse eesmärgid, et tagada kõiki osapooli haarav ja siduv infosüsteem haridusega seotud info kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks, avalikustamiseks ja otsuste langetamiseks. Ühtsesse infosüsteemi haaratakse kõik eri haridusasutused, olenemata omanikust. Kuressaare haridusasutustes tagatakse tervist ja keskkonda säästev ning inimressursi arengut soodustav õppe- ja töökeskkond. Hoonete komplekseks renoveerimiseks taotletakse lisaressursse riiklikest programmidest ja EL struktuurifondidest. Rahastamise efektiivsust parandatakse asutuste iseseisva vastutuse suurendamisega. Asutuste eelarve kujundamisel lähtutakse ühetaolistest ja võrreldavatest põhimõtetest. Eri õppeasutuste pedagoogide palgasüsteemis säilitatakse tase, kus omavalitsuse eelarvest makstavad palgad ei jää riigipalgamääradest maha üle 10%. Lasteaiakohtade arv Kuressaare linnas on sündimuse prognoosi arvestades saavutanud optimaalse taseme ning seda säilitatakse munitsipaallasteaedades praeguses mahus, kui laste arvus ei toimu erandlikke muutusi (nt sisseränne, nõudluse muutumine). Munitsipaalteenust vajav laste hulk mahub olemasolevates munitsipaallasteaedades viide hoonesse. Põhikooli õpilaste arv kahaneb aastatel 2004–2007 Kuressaares 500 lapse võrra. Praegu on Kuressaare koolides keskmine õpilaste arv klassis algkooli osas 29,3 last ning 5.–9. klassi osas 31,2 last. Nende näitajatega on Kuressaare üks kõrgema klassitäituvusega linnu Eestis. Kuna riik on võtnud kindla suuna klassitäituvuse alandamiseks, siis peame otstarbekaks jätkata põhihariduse andmist Kuressaares samas mahus koolihoonetes nagu praegu. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettevalmistatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu kohaselt on alates 2004. a sügisest klassitäituvuse piirnorm põhikooli osas 24 ja gümnaasiumi osas 36 õpilast, seadusemuudatus planeeritakse vastu võtta detsembris 2003. Ida-Niidu Lasteaed-Algkool lõpetab kooliosa tegevuse aastal 2006, alates 2003. a sügisest sinna enam 1. klassi vastu ei võeta. Põhikooli osa õpilaste arvu vähenedes on perspektiivne koolide integreeritud tegevus (õpetajate ja ruumide ühine kasutamine), mis võimaldab optimaalse majandamise ja kvaliteedi. Arengukavas tähtsustakse ka pikapäevarühmi kõigile lastele, kes seda vajavad. Keskharidust on võimalik omandada nii linnale kuuluvates koolides kui ka riigile kuuluvas ametikoolis. Üldkeskharidust saab omandada Kuressaare kahes gümnaasiumis ning õhtukeskkoolis. Kutsekeskharidust saab omandada Kuressaare Ametikoolis. Aastatel 2004–2007 suureneb gümnaasiumiõpilaste arv, sest keskkooliikka jõuavad rohkearvulised aastakäigud (põhikooli lõpetajaid Kuressaares järgnevatel aastatel keskmiselt 320–340). Kuressaare Õhtukeskkool vabastab 2004. aastal praegused rendipinnad aadressil Ringtee t 15 ja asub TTÜ Kuressaare Kolledžiga samasse hoonesse aadressil Rootsi t 7. Õhtukool pakub tavaliste õppeprogrammide kõrval erinevaid paindlikke õppevõimalusi – osa- ja kaugõpet ning koostöös ametikooliga ka eelkutseõpet. Kuressaare linn toetab kõrghariduse omandamise võimaluste arendamist Saaremaal. Linn toetab olemasoleva TTÜ Kuressaare Kolledži õppebaasi väljaarendamist aadressil Rootsi t 7, õppehoone omandamiseks ja haldamiseks luuakse 2003. a TTÜ-ga kahasse mittetulundusühing. Pikemas perspektiivis toetame kõrghariduse omandamise võimaluste avardamist ja koostööd ka teiste kõrgkoolidega. Täiskasvanute koolituses on eesmärk elukestvat õpet toetava keskkonna loomine ning Kuressaare kujunemine õppivaks linnaks. Luuakse info- ja nõustamissüsteem täiskasvanute koolitusvõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks. 3. ARENGU PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID Põhimõte Kirjeldus Kriteeriumid Kättesaadavus Kuressaares on eri võimeid ja vajadusi arvestav eri tasemetel elukestev õpe kõigile nii majanduslikult, territoriaalselt kui sotsiaalselt kättesaadav. – koolikohustuse täitmine – õpimotivatsioon – täienduskoolituses osalemine – valikute paljusus, alternatiivvõimalused – toimetulek, jätkusuutlikkus (vastuvõtt kõrgkooli, tööleasumine, valmisolek) – kogukonna rahulolu Inimressursi arengut toetav keskkond Kuressaare haridusasutustes on loodud inimressursi arengut toetav töö- ja õppekeskkond. – kvalifitseeritud kaader (õpetajad ja asutuste juhid) – toimetulek pärast kooli, jätkusuutlikkus (vastuvõtt kõrgkooli, tööleasumine, valmisolek) – stiimulid, tunnustamine, mainekus – seotus ühiskonna teiste valdkondadega, teiste sektorite huvitatus, koostöö ja partnerlus – informeeritus – kogukonna rahulolu Tervislikkus ja turvalisus Kuressaares on turvaline ja tervislik töö- ning õppekeskkond. – hoonete ja ruumide vastavus kehtiva seadusandluse nõuetele – turvaline koolitee – terviseteadlikkus Avatus Informatsioon, arutelud ning otsustused Kuressaare hariduselus on laiapõhjalised ja avalikud: otsuste tasandil määratletud põhimõtted -> linnalt kokkulepitud ressurss ->otsused asutuses -> otsused ja vastutus võimalikult «alla» täitjate kätte -> aktiivne osalus aruteludes -> linna tasandil otsus on ühine kokkulepe – informeeritus – osalusaktiivsus aruteludes – kogukonna rahulolu Koostöö Kuressaare haridusasutused ning eri sektorid teevad koostööd parema kvaliteedi nimel haridussüsteemis. – informeeritus – tupikteede vältimine, «pehmed» üleminekud, valikuvõimalused – teiste sektorite osalus ja huvi Õppiv linn Kuressaarest kujuneb õppiv linn, kus on võimalus omandada mis tahes tasemel haridust ning kus inimesed väärtustavad elukestvat õppimist. – eri vanuses ja eri tasemetel õppurite hulk – elukestva õppe vajaduse teadvustamine – saarluse (kodukohaõpetuse) väärtustamine 4. ARENGUEESMÄRGID JA EELDATAVAD TULEMUSED VISIOON: Hea haridus on see, mis viib edasi. ARENGUEESMÄRGID EELDATAVAD TULEMUSED Infokorraldus – Universaalne, kasutajasõbralik ja kättesaadav infosüsteem haridusega seotud info kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. – LV kodulehel on süsteemselt koondatud kogu Kuressaare linna puudutav haridusalane informatsioon, sh eelnõud. – Hariduse ja kultuuri valdkonnaga tegelevatel kolmanda sektori esindajatel on kasutada infovahetuseks linna toetusel ülalpeetav e-keskkond. Inimressursi arendamine – Inimressursi arengut soodustav keskkond, mis tagab iga inimese võimete maksimaalse väljaarendamise. – Koolitus- ja nõustamissüsteem info kättesaadavaks tegemiseks. – Väljatöötatud stipendiumide ja tunnustamise süsteem. – Toimib haridusasutuste personali arenguvestluste ning asutuste tulemuslikkuse hindamise süsteem. – Saarlus (kodukohaõpetus) on läbiva teemana viidud kõigi haridusasutuste õppekavadesse. – On loodud õpiabi- ja nõustamissüsteem, mis tagab elanikkonnale kõikidest võimalustest info kättesaadavuse. Eraõppeasutuste toetamine – Muude sektorite võrdselt arvestatav ligipääs. – Erasektorilt haridusteenuse ostmiseks on välja töötatud ühtne aluste süsteem. – Erasektori koolitajatele on linna toetusel loodud e-keskkond infovahetuseks. Ruumiprogramm – Linna tingimustele ja võimalustele vastav ning linnaelanike vajadusi arvestav tasakaalustatud haridusvõrk. – Optimaalne ruumiprogramm. – Klassitäituvus viidud vastavusse seadusandluse normidega. – Ida-Niidu Lasteaed-Algkool kujundatud lasteaiaks, sellega liidetud 6. Lasteaed. – Toimetulekukool tegutseb iseseisva koolina oma hoones. – Kuressaare Kolledžile on soetatud õppehooneks maja Rootsi t 7, samasse hoonesse on ajutiselt üle viidud ka õhtukeskkool. – Kuressaare Kunstikooli kasutusse on üle antud hoone aadressil Rohu t 4b, ühiselt on välja kujundatud kunstikeskus. – Perspektiivis uue avatud noortekeskuse (ANK) rajamine, hoone koos väljakuga. Materiaalne õppekeskkond – Tervislik ja turvaline kaasaja nõuetele vastav õppe- ja töökeskkond. – Ressursi efektiivne kasutus. – Õppeasutuste hooned ja sisustus on vastavuses kehtiva seadusandluse nõuetega. – Õppeasutuste hoonete kvaliteedi säilitamine on kaetud piisavate eelarveliste vahenditega. – Õppeasutused on varustatud kaasaegsete õppevahendite ja inventariga. – Koole ja suuremaid elamurajoone ühendavad kõnni- ja jalgrattateed. – Tööõpetuse kabinettide, spordisaalide jm ühiskasutus. Rahastamine – Süsteemi efektiivsuse tagamine asutuste iseseisva vastutuse suurendamisega. – Rahastamisaluste ühtlustamine. – Eelarvestamiseks on välja töötatud ühtne aluste süsteem. – Omavalitsuse eelarvest tasustatavatele pedagoogidele säilitatakse vähemalt 2003. aastaks saavutatud tase, kus mahajäämus riigipalgalistest ei ületa 10%. Alusharidus – Kõigile koolieelikutele on tagatud võimalus alushariduse omandamiseks ja päevahoiuks lasteaias. – Lisandunud on paindlikke lastehoiuvorme. – Lasteaedade mänguväljakud on varustatud kaasaegse inventariga ja toimivad lasteaia tööpäeva välisel ajal elamurajooni avatud mängukeskustena kuni 10-aastastele lastele. – Munitsipaalteenust osutatakse viies lasteaiahoones. Põhiharidus – Põhihariduse omandamise tingimused võimaldavad võimetekohase ja eduka õppeprotsessi läbimise kõigile õpilastele. – Eelkutseõppe rakendamine. – Õpikeskkond vastab seadusandluse nõuetele ja tagab õppekava täitmise võimalused. – Välja on arendatud ühiselt kasutatavad baasid tööõpetuse ja spordiga tegelemiseks. – Välja on arendatud pikapäevarühmade süsteem, et tagada osalusvõimalus kõigile soovijatele. – Välja on töötatud õpiabisüsteem haridusvalikute hõlbustamiseks ning nõustamiseks. – Eelkutseõppe läbiviimiseks on loodud toimivad võimalused koostöös Kuressaare Ametikooliga. – Klassitäituvuse ülempiiri vähendatakse vastavalt seadusandluse muudatustele. – Põhihariduse andmist jätkatakse samades koolihoonetes. – Ida-Niidu Lasteaed-Algkool lõpetab koolitegevuse aastal 2006. Keskharidus – Keskharidus kõigile soovijatele. – Valikute suunamine ja mitmekesistamine. – Keskhariduse omandamise võimalused on tagatud kõigile põhikooli lõpetajatele. – Loodud on tingimused eelkutseõppe läbiviimiseks üldhariduskoolides. – Koolide vahel toimib koostöö õppevalikute mitmekesistamiseks. – Kuressaare Õhtukeskkool vabastab hiljemalt 2004. aasta jaanuaris ruumid aadressil Ringtee t 15 ja asub TTÜ Kuressaare Kolledžiga samasse hoonesse aadressil Rootsi t 7. Pikemas perspektiivis leitakse õhtukeskkoolile püsiv asukoht (järgmise arengukava perioodi ülesanne). Kõrgharidus – Paindlikud õppevõimalused statsionaaris rakenduskõrghariduse tasandil ning kaug- ja avatud õppe vormis eri kõrgkoolide õppekavade alusel ning täienduskoolitus. – Kuressaare Kolledž töötab oma õppehoones Rootsi t 7. – Kõrghariduse nõuetele vastavalt on välja arendatud infrastruktuur ja õppe-materiaalne baas koos tugiteenuste süsteemiga (õppenõustamine). – Kuressaares on võimalik läbida eri kõrghariduse programme ja nende üksikmooduleid. – Rakenduskõrghariduse tasemel õpe on osaliselt integreeritud kutsekeskhariduse tasemel õppega Kuressaare Ametikoolis. Huviharidus ja -tegevus ning noorsootöö – Mitmekesised harrastusvõimalused nii üld- kui ka professionaalsel tasemel. – Võrdne ligipääs. – Kuressaares tegutsevad eri tasemel huviringid ning erihuvialakoolid, mis võimaldavad ka eelprofessionaalset ettevalmistust. – Huvihariduse rahastamine toimub kindlaksmääratud aluspõhimõtetest lähtuvalt, et tagada võrdne ligipääsuvõimalus kõigile soovijatele, nii tegijate kui osalejate poolelt. – Lastevanemate osalus kulude katmisel on viidud ühtsetele alustele ning tagatud koostöö sotsiaalsüsteemiga toetuste kindlustamiseks. Täiskasvanute koolitus – Elukestva õppekeskkonna loomine – ÕPPIV LINN. – Kuressaares on olemas täiskasvanute koolitust toetav tugistruktuuride süsteem. – Korrastatud info- ja nõustamissüsteem täiskasvanute koolitusvõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks. Erivajaduste arvestamine – Laste võimete maksimaalne arendamine. – Üldhariduskooli laste toetuseks tööle rakendatud koolipsühholoogid ja sotsiaaltöötajad. – Loodud tugisüsteem toetamaks laste maksimaalsete võimete väljakujunemist. Kutse- ja karjäärinõustamine – Kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi taasloomine. – Välja arendatud süsteemselt toimiv ja sõltumatu kutse- ja karjäärinõustamissüsteem. Laste arvu dünaamika Kuressaare linna haridusasutustes Kuressaare Linnavolikogu 23. oktoobri 2003. a määruse nr 25 lisa 1 Lasteaialaste arvu dünaamika Õppeaasta I LA II LA IV LA V LA VI LA VII LA I–N KOKKU 1997/1998 115 196 117 198 192 107 86 1011 1998/1999 115 167 112 178 157 110 84 923 1999/2000 112 141 110 156 126 115 83 843 2000/2001 117 152 160 132 118 114 793 2001/2002 111 134 135 131 119 89 719 2002/2003 118 139 130 111 116 83 697 2003/2004 114 134 134 100 117 82 681 2004/2005 675 2005/2006 675 2006/2007 675

Üldhariduskoolide õpilaste arvu dünaamika Õppeaasta KG SÜG PK VK I–N KÕK ERIÕPE KOKKU 1996/1997 1071 843 519 418 194 160 23 3228 1997/1998 1092 835 569 450 221 157 29 3353 1998/1999 1129 813 543 486 226 168 38 3403 1999/2000 1166 813 518 480 210 168 39 3394 2000/2001 1198 849 485 481 162 193 38 3406 2001/2002 1241 877 454 483 145 183 42 3425 2002/2003 1229 887 436 484 132 194 45 3407 2003/2004 1279 861 410 464 82 221 39 3356

Huvikoolide laste arvu dünaamika Seisuga jaanuar Muusikakool Kunstikool Spordikool Huvikeskuse ringid Õpilaste arv kokku 1997 234 69 434 600 1337 1998 228 70 413 500 1211 1999 238 59 281 450 1028 2000 227 80 335 305 899 2001 229 73 348 250 900 2002 212 63 326 220 821 2003 216 70 311 226 823

Kuressaare Linnavolikogu 23. oktoobri 2003. a määruse nr 25 lisa 2 KURESSAARE HARIDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMISE TÖÖGRUPP MÄRTS–AUGUST 2003 1. Viljar Aro (SÜG) 2. Tarmo Berens (muusikakool) 3. Kaia Eelma (kolledž) 4. Anu Holm (linnavalitsus) 5. Piret Kaminskas (toimetulekukool) 6. Helle Karu (7. LA) 7. Meelis Kaubi (maavalitsus) 8. Anne Keerberg (linnavalitsus) 9. Jaan Lember (Kuressaare Põhikool) 10. Tiia Leppik (eralasteaed ja huvikool) 11. Anne Maripuu (2. LA) 12. Aare Martinson (huvikeskus) 13. Raivo Peeters (maavalitsus) 14. Piret Pihel (ametikool, volikogu hariduskomisjoni esimees) 15. Neeme Rand (ametikool) 16. Õilme Salumäe (linnavalitsus) 17. Boris Šestakov (kunstikool) 18. Toomas Takkis (KG) 19. Anne Talu (6. LA) 20. Anne Tšernovitski (5. LA) 21. Leeni Uljas (1. LA) 22. Liilia Vinter (Ida-Niidu Lasteaed-Algkool) 23. Helve Õnnis (õhtukeskkool) Juhendasid: Jüri Ginter (Tartu Ülikool) ja Viktoria Neborjakina (Tartu Puškini Gümnaasium) 5. TEGEVUSKAVA 2004 2005 2006 2007 Teostaja, rahastamine, jm märkused 1. Infokorraldus 1.1. Infosüsteemi mudeli koostamine X 1.2. Kogu Kuressaare haridusinfo koondamine/sidumine linna koduleheküljele X 1.3. Linna toel e-keskkonna (server ja veebimootor) loomine munitsipaal- ja erasektori haridus- ning kultuuriasutustele ja kolmanda sektori esindajatele 50 000 Projektrahastamise toel 1.3.1. Keskkonna kasutamiseks ühtlustatud põhimõtete väljatöötamine X 1.4. Linna hariduse analüüsisüsteemi ja selle mõõtmiskarakteristikute ning ühtse aruandlussüsteemi väljatöötamine X X 1.5. Raamatukogude infobaasi liitmine ühtsesse avalikku internetipõhisesse kataloogi X X Projektrahastamise toel 2. Inimressursi arendamine 2.1. Ühtse haridusstipendiumide ja tunnustuste süsteemi väljatöötamine X 2.2. Eelarve töötasufondis 10% vaba osa tagamine stimuleerimiseks X X X Eesmärgi saavutamine järk-järgult aastaks 2007 2.3. Eri tasandeid haarava arenguvestluste süsteemi väljatöötamine X 2.4. Õppekava läbiva teemana saarluse õpetuse sisseviimine X 2.5. Koolitus- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine lastevanematele laste õpingute toetamiseks X SNIP-i baasil 2.6. Avaliku teenuse sisu ja mahu määratlemine ning sellele vastavate tingimuste kirjeldamine X X 3. Eraõppeasutuste toetamine 3.1. Eraõppeasutuste käsitlemine linna haridusruumi tervikosana – ühtse ja koondatud infosüsteemiga sidumine X 3.2. Linna toel e-keskkonna (server ja veebimootor) kasutuse võimaldamine ka erasektori haridusasutustele X 3.3. Erasektorilt huvihariduse ja lasteaiateenuse ostmise ühtsete aluste väljatöötamine X Sporditoetuste analoogiat kasutades 4. Ruumiprogramm 4.1. Olemasoleva ruumiressursi kaardistamine ja hindamine nii asutuse siseselt kui linnaruumis tervikuna, optimaalse ruumiprogrammi koostamine X X Lähtekohaks riiklik programm «21. sajandi kool» 4.2. Ida-Niidu Lasteaed-Algkooli reorganiseerimine lasteaiaks X X 4.2.1. Lastebasseini ehitamine Ida-Niidu Lasteaed-Algkooli territooriumile 4.3. Munitsipaallasteaedade koondamine viide lasteaiahoonesse (ühe lasteaia tegevuse lõpetamine) X 4.4. Toimetulekukooli ruumiprogrammi väljaarendamine X Kinnisvara müügi ja projektrahastamise toel 4.5. Kunstikooli tegevuse integreerimine Kuressaare Ametikooli kunstilise kujundamise erialaga – ühtse baasi väljaarendamine X Projektrahastamise toel 5. Materiaalne õppekeskkond 5.1. Ettekirjutuste alusel remontideks ja investeeringuteks süsteemse pingerea koostamine ja rahaliste vahendite tagamine, tagamaks võrdsed õppetingimused kõigis haridusasutustes 1 200 000 1 200 000 Vanalinna Kooli renoveerimine RIP-i rahast aastaks 2006 summas kokku 8 milj kr 5.1.1. II Lasteaia katuse remont 500 000 5.1.2. V Lasteaia renoveerimine 500 000 5.1.3. Sihtasutuste (SÜG ja KG) investeeringute kaasfinatseerimine 2 109 000 2 109 000 2 109 000 2 109 000 Kuni 2006 seotud 2003. a võetud laenukohustusega 5.1.4. Teiste haridusasutuste investeeringute toetuse sisseseadmine analoogselt sihtasutustega X X 5.2. Õhtukooli ruumiküsimuse lahendamine 300 000 5.3. Kõrgharidusele vajaliku õppebaasi väljaarendamine 400 000 1 100 000 X Projektrahastamise toel 5.4. Toimetulekukooli ruumiprogrammi väljaarendamine 3 000 000 Kinnisvara müügi ja projektrahastamise toel 5.5. Kunstikooli hoone renoveerimine, kunstikeskuse rajamine, kasutades hoonet aadressil Rohu 4b 1 000 000 2 000 000 Projektrahastamise toel 5.6. Haridusasutuste hoonete kompleksne renoveerimine riiklike programmide ja EL struktuurifondide toel X X 5.7. Õppetööks vajalike kaasaegsete seadmete, inventari ning töövahendite hankimine 500 000 500 000 5.8. Turvaline koolitee (kõnnitee suurematest elamurajoonidest koolini, ümber koolimaja, jalgrattateed elurajoonidest koolidesse jms) 500 000 500 000 500 000 500 000 6. Rahastamine 6.1. Eelarvestamise aluste uuendamine ja suuremale üldistustasemele viimine X 6.2. Teiste haridusasutuste investeeringute toetuse sisseseadmine analoogselt sihtasutustega X X 6.3. Eelarve töötasufondis 10% vaba osa tagamine stimuleerimiseks X X X Eesmärgi saavutamine järk-järgult aastaks 2007 6.4. Pedagoogide palgasüsteemis saavutatud taseme säilitamine, kus omavalitsuse eelarvest makstavad palgad ei jää riigipalkadest maha üle 10% 750 000 X X X Sõltub riiklikust palgapoliitikast 6.5. Pedagoogide täienduskoolitusvõimaluste rahastamise ühtlustamine eelarvest X 6.6. Haridusasutuste omatulude olemuses ja eesmärkides kokkuleppimine X 7. Alusharidus 7.1. Eri lastehoiuvormide rakendamine lasteaedades X 7.2. Perenõustamise väljaarendamine X 7.3. Lasteaia mänguväljakute atraktsioonide jätkuv uuendamine ja täiendamine kuni 10 aasta vanustele lastele sobivate vahenditega X Projektrahastamise toel 7.3.1. Mänguväljakute hoolduse ja valve korraldamise tagamine eelarveliste vahenditega X X 7.4. Eralasteaedade toetamise aluste väljatöötamine X 8. Põhiharidus 8.1. Klassitäituvuse ülempiiri vähendamine X Vastavalt riiklikule poliitikale 8.2. Õpiabisüsteemi täiustamine ja ülelinnalise süsteemi väljatöötamine ning ellurakendamine (logopeed, tugiõpe, koduõpe, ind. õppekava, erapooletu psühholoog, sotsiaalpedagoog) X Koostöös sotsiaalosakonnaga 8.3. Nõustamissüsteemi väljaarendamine koos info- ja karjäärinõustamisteenuse arendamisega X Koostöös SNIP-iga 8.4. Tööõpetuse õppekava täitmiseks vajalike baaside hulga väljaselgitamine ning -ehitamine arvestades üldhariduskoolide ja ametikooli koostöövõimalusi X 8.5. Eelkutseõppe läbiviimise võimaluste ja vajaduste hindamine ning kokkulepete sõlmimine X X 8.6. Pikapäevarühmade töölerakendamine mahus, mis katab kahe esimese kooliastme vajaduse X 9. Keskharidus 9.1. Maakondlik kokkulepe, millises mahus põhikoolilõpetajatele tagatakse õppekohad üldhariduskooli gümnaasiumiosas X 9.2. Väljaspool Kuressaare linna õppivate põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste toetamise aluste väljatöötamine (majutus, sõit) X 9.3. Gümnaasiumiastme õppekava valikainete osas koostöö arendamine eri õppeasutuste vahel sisuliste valikute mitmekesistamiseks, sh eelkutseõppe võimaluste arendamine X X 9.4. Kutseõppebaasi (kesk- ja kõrgharidustasandi vajadusi arvestav) väljaarendamine Kohtu ja Vallimaa tänava vahelisel alal X X X Projektrahastamise toel 10. Kõrgharidus 10.1. Kõrgharidusele vajaliku õppebaasi väljaarendamine X X X Projektrahastamise toel 10.2. Kõrgharidust ja kaugkoolitust toetavate tugistruktuuride – tehnilise ja intellektuaalse baasi väljaarendamine – sidevahendid, tarkvara, tuutorite koolitus X X 10.3. Regionaalsete kolledñite õppekohtade tellimuseks seadusandluse muutmise taotlemine X 10.4. Kõrgharidusliku koolituse pakkumise koondamine Kuressaares ressursi optimaalsema kasutamise eesmärgil X 11. Huviharidus ja -tegevus ning noorsootöö 11.1. Üldhariduskoolide eelarvelise finantseerimise tagamine mahus vähemalt üks ametikoht 500 õpilase kohta (osavõtt lastele tasuta) X X X X Pidev 11.2. Muusikakoolis vähemalt 200 ja kunstikoolis vähemalt 70 õpilaskoha tagamine X X X X Pidev 11.3. Huvihariduses töötavate pedagoogide atesteerimise ja palgaaluste paindlikumaks muutmine X 11.4. Huviharidust tutvustava infosüsteemi loomine X 11.5. Avatud uste ideoloogia rakendamise tagamine (arvutiklassid, spordisaalid) X X X 11.6. Ürituste kalendri koostamine ja eelarvelise toetuse tagamine X 11.7. Tingimuste loomine laste suvise hõivatuse ja töökasvatuse suurendamiseks ning töömaleva ellurakendamiseks X 11.8. Avatud noortekeskuste väljaarendamine, perspektiivis uue ANK rajamine – hoone koos väljakuga X 11.9. Huvihariduse rahastamise üldaluste uuendamine, sh eraõppeasutustelt teenuse ostmiseks ja lapsevanemate osaluse määratlemiseks X 11.9.1. Spordiklubidelt teenuse ostmise süsteemi rakendamine 400 000 11.9.2. Eraõppeasutustelt huvihariduse teenuse ostmise süsteemi loomine X 12. Täiskasvanute koolitus 12.1. IKT-põhiste õppimisvõimaluste arendamine, toetussüsteemi arendamine virtuaalõppes osalemiseks X X 12.2. Täiskasvanute koolitusvõimalusi puudutava info koondamine linna ühtsesse infosüsteemi X 12.3. Täiskasvanute kutse- ja haridusnõustamissüsteemi käivitamine X 12.4. Õhtukeskkooli tegevuseesmärkide ja -vormide ajakohastamine paindlikumate õppevõimaluste loomiseks X X 12.5. Põhihariduseta koolist väljalangenud noorte õpingute juurde tagasitoomine X X X X Vastavalt riiklikule poliitikale 13. Erivajaduste arvestamine 13.1. Ülelinnalise programmi väljatöötamine tööks erivajadustega lastega, sh andekate lastega (tugisüsteem ja õpiabi) X 13.2. Igas koolis täiskohaga psühholoogi ametikoha rakendamine või vastavas mahus teenuse sisseostmine X 13.3. Laste ja nende peredega tegeleva sotsiaaltöötaja ametikoha rakendamine väljaspool koolisüsteemi X Koostöös sotsiaalosakonnaga 13.4. Õpilaste ebaedukuse ja koolist väljalangemise põhjuste analüüsisüsteemi väljatöötamine ja analüüsile tugineva abinõudesüsteemi rakendamine X Koostöös sotsiaalosakonnaga 13.5. Õpilaskodus elamise eelarveline toetamine, juhul kui see on põhjendatud hariduslike erivajadustega või piisava perekondliku toetuse puudumisega X 13.6. Iseseisva toimetulekukooli moodustamine ja väljaarendamine Kuressaare Vanalinna Kooli eriõppeklasside baasil X 13.7. Toimetulekukooli ruumiprogrammi väljaarendamine X Kinnisvara müügi ja projektrahastamise toel 13.8. Erivajadustega laste ning nende peredele õpiabi- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine toimetulekukooli juurde X 14. Kutse- ja karjäärinõustamine 14.1. Nõustamisteenuse alase ühtse infosüsteemi väljakujundamine X X 14.2. Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi ja seda ellu viiva võrgustiku loomine X Vastavalt riiklikule poliitikale 14.3. Saaremaa Noorte Info punkti ümberkujundamine Saaremaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuseks X Vastavalt riiklikule poliitikale 14.4. Igas koolis täiskohaga psühholoogi ametikoha rakendamine või vastavas mahus teenuse sisseostmine (hoida lahus õpetaja ja koolipsühholoogi töö) X KOKKU 9 813 000 6 409 000 4 609 000 2 609 000