Legislator Case Law & Legislation
640745 EE

Vabariigi Valitsus — Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2004. aastal — RT I, 68, 465

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2004. aastal — RT I, 68, 465

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 16 lõike 1 ja § 17 lõike 4 alusel. § 1. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni poolt reguleeritav veeala (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) poolt reguleeritaval veealal 2004. aastal on: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 145 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1667 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M – 1571 tonni; 4) mereahven NAFO piirkondades 1F, 2 ja 3K; 5) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4 – 128 tonni; 6) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O; 7) ruske soomuslest NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O; 8) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 1 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 2 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) NAFO poolt kõigile liikmesriikidele kokku kehtestatud mereahvena püügivõimalus (edaspidi kogu lubatud väljapüügimaht ) piirkonnas 3M on 2004. aastal 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2004. a ära kasutada kuni 2500 tonni. Lõike 1 punktis 3 nimetatud püügivõimaluse kasutamine tuleb lõpetada, kui mereahvena kogu lubatud väljapüügimaht on ammendunud. (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina (Kanada, Kuuba, Eesti, Prantsusmaa, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Ukraina, Ameerika Ühendriigid), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud mereahvena blokk-kvoot piirkondades 1F, 2 ja 3K on 7500 tonni. (5) Lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina kvooditabeli real «Others» (liikmesriigid, kellele ei ole nende kalaliikide osas individuaalset kvooti eraldatud), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) süvalest – 985 tonni, millest võib enne 1. maid 2004. a ära kasutada kuni 60% (591 tonni); 2) ruske soomuslest – 73 tonni. (6) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. (7) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud püügivõimaluste kasutamine tuleb lõpetada, kui selle liigi osas kehtestatud blokk-kvoot on ammendunud. § 2. Teravmägede püügipiirkond (1) Teravmägede püügipiirkonnas on 2004. aastal lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on üheaegselt lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. § 3. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mille koordinaadid on toodud lõikes 3 ning mis jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit (edaspidi Edela-Atlandi püügipiirkond), on 2004. aastal lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimaht ei ole piiratud. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67° 16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56° 22' lõunalaiust ja 67° 16' läänepikkust, edasi itta mööda 56° 22' lõunalaiust punktini 65° 43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55° 22' lõunalaiust ja 65° 43' läänepikkust, 55° 11' lõunalaiust ja 66° 04' läänepikkust, 55° 07' lõunalaiust ja 66° 25' läänepikkust; siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Peaminister Juhan PARTS Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →