Vihula Vallavolikogu — Vihula valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 158, 2312

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29 ning planeerimisseaduse §-st 5 ja ehitusseaduse § 19 lõikest 4, Vihula Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vihula valla ehitusmäärus (lisa 1). 2. Vihula valla ehitusmäärus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Pärast Vihula valla ehitusmääruse jõustumist tunnistada kehtetuks Vihula Vallavolikogu 7. aprilli 1999. a määrus nr 34 «Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine» ja 8. aprilli 2002. a määrus nr 70 «Vihula valla ehitusmääruse muutmine». 4. Käesolev Vihula Vallavolikogu määrus jõustub 20. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Juhan AARE Kehtestatud Vihula Vallavolikogu 8. oktoobri 2003. a määrusega nr 26 «Vihula valla ehitusmääruse kehtestamine» Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29 alusel. VIHULA VALLA EHITUSMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Vihula valla ehitusmääruse eesmärk on korraldada planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamist kooskõlas valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtetega ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Vihula valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ning viib ellu vallavalitsus. 2. peatükk ÜLESANNETE JAOTUS § 2. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine; 3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu algatamine valla omandis olevale maale; 5) üldplaneeringu kehtestamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 8) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 10) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 11) Lääne-Viru maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Vihula valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 12) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine; 13) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 14) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 15) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine; 16) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja tühistamine. § 3. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu koostamise algatamine, välja arvatud valla omandis olevale maale detailplaneeringu koostamise algatamine ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist; 6) planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 7) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine; 8) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kehtestamine. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 2) detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu nõudeid täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 3) taluhoonete projekteerimisel talu õueplaani heakskiitmine; 4) projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 5) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 6) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste projekteerimisel; 7) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitamise alustamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2) väikeehitise (ehitusalune pindala 20–60 m 2) ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine; 3) ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks; 4) detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise koordineerimine, kui ei lepita kokku detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises; 5) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 6) ehitusloa kehtetuks tunnistamine; 7) nõusoleku andmine väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata; 8) ehitise kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 9) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõude seadmine enne kasutusloa väljastamist; 10) kasutusloa kehtetuks tunnistamine; 11) tähtpäeva määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele või lammutamiseks; 12) tähtpäeva määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise või ajutise ehitise lammutamiseks; 13) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 14) ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema; 15) ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 16) ehitusloa ja ehitus/kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 17) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel; 18) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. (4) Vallavalitsuse otsustused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. § 4. Vallavalitsuse ametiisikute pädevus (1) Abivallavanema pädevusse kuulub: 1) valla üld- ja detailplaneeringute ning ehitusjärelevalve alase töö üldine korraldamine; 2) osalemine valla üldplaneeringute ja arengukava koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse; 3) vallale vajalike planeeringute, tehnorajatiste (teed, insenervõrgud jne) jm munitsipaalehitiste projektide tagamine; 4) planeeringute lähteülesannete ning projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 5) osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamises ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta; 6) osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel; 7) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 8) järelevalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle; 9) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine; 10) ehitus-kaevamislubade väljastamise korraldamine; 11) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimis- ja projekteerimisküsimustes. (2) Valla ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevusse kuulub: 1) ehitus- ja planeerimisalaste küsimuste lahendamine vastavalt ametijuhendile, seadustele ja käesolevale ehitusmäärusele; 2) valla üld- ja detailplaneeringute alase töö korraldamine; 3) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine; 4) detailplaneeringute algatamise eelnõude koostamine vallavalitsusele ja volikogule; 5) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest detailplaneeringutest ning algatatud planeeringutest koos planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha ning planeeringu eesmärkide tutvustamisega ajalehes Virumaa Teataja; 6) maavanema informeerimine algatatud detailplaneeringutest; 7) planeeringute lähteülesannete koostamise korraldamine; 8) planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude vajaduse määramine ning korraldamine kaitse alla võetud maa-alade, ranna- või kaldaalade või miljööväärtuslike piirkondade planeerimise korral; 9) detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse teatavakstegemine ajalehes Virumaa Teataja; 10) planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 11) avalikul väljapanekul planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele valla seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 12) planeeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning arutelu dokumenteerimine; 13) planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine ja planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatamine ajalehes «Virumaa Teataja» kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates juhul, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 14) suhtlemine planeeringu üle järelevalve teostajaga; 15) muudatuste kandmine üldplaneeringusse, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud; 16) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 17) kehtestatud planeeringute edastamise korraldamine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale koos seaduses nõutava lisainformatsiooniga ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 18) planeeringute arhiveerimise korraldamine; 19) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine planeerimisküsimustes; 20) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 21) vallavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine; 22) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel; 23) ehitise ülevaatuse vastuvõtukomisjoni töös osalemine; ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 24) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 25) ehitisregistrile andmete edastamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 26) ehitusprojektide ja planeeringute arhiveerimise korraldamine. (3) Vallavalitsuse teiste ametiisikute pädevus planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes täpsustatakse ametijuhenditega. 3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 5. Üldplaneering (1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus, kes korraldab üldplaneeringu lähteülesande koostamise. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga ning selle kinnitab vallavolikogu. (3) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Lääne-Viru maavanema poolt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 6. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid sellega võib ka teha ettepaneku üldplaneeringu osaliseks muutmiseks. (2) Detailplaneeringu algatamise vajalikkus arutatakse eelnevalt läbi vallavalitsuse ehitusjärelevalveametnikuga, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal. (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest. (4) Detailplaneeringu algataja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, või suurem maa-ala), samuti detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (1:10 000); 2) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 3) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 4) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus. (5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuses. (6) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. Lähteülesandele kirjutab alla selle koostaja. (7) Kui kehtestatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, tehakse enne detailplaneeringu kehtestamist üldplaneeringus muudatused kooskõlas üldplaneeringu koostamise nõuetega. (8) Detailplaneeringu projekti koostab diplomeeritud arhitekt või muu planeerimisseaduse § 13 lõigete 2 ja 3 nõuetele vastav planeeringu koostamise õigust omav isik, kellega sõlmitakse vastav leping. Leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, sealhulgas poolte allkirjadega kirjavahetuse teel. Planeeringu koostaja tutvustab detailplaneeringu projekti vallavalitsusele ja kooskõlastab selle planeerimisseaduse § 17 lõikes 2 nimetatud asutuste ning teiste detailplaneeringu lähteülesandes määratud ametnike, asutuste ja inspektsioonidega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega. (9) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele paberkandjal vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar. (10) Detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele läbivaatamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande koostamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada planeeringu projekti esitamise tähtaega. Kui detailplaneeringu projekt ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus ja lähteülesanne kehtivuse. (11) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu projekti põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (12) Parandatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 osundatud asutustele ja vajaduse korral koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. § 7. Miljööväärtuslik ala (1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond ja ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna. (2) Miljööväärtuslikud alad määratakse Vihula valla üldplaneeringuga, kus avalikes huvides on seatud erilised kaitse- ja kasutamistingimused. (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes ja projekteerimistingimustes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel. 4. peatükk EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 8. Projekteerimise alused (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. § 9. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis sisaldavad: 1) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu, jooniste mõõtkava jm näitajaid; 2) arhitektuurseid nõudeid: hoonete arv krundil, korruselisus, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste, kanaliseerimine ja veevarustus vastavalt tehnilistele tingimustele; 3) projekti kooskõlastuste loetelu; 4) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates ja vallavalitsuse kantselei saadab korralduse taotlejale ja täitjatele. § 10. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused Lahemaa Rahvuspargis ja teistel kaitsealadel (1) Ehitis peab sobima kaitstavasse keskkonda, arvestama kaitsealal välja kujunenud maakasutust, arhitektuuri- ja ehitustava ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda. Lisatingimused väljastab kaitseala valitseja kooskõlas seaduse alusel kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjaga. § 11. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud asutustega. (2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale. Projektile lisatakse projekteerimistingimused koos lisadega. (3) Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris vallavalitsusele, kes vaatab selle läbi hiljemalt kahe nädala jooksul ning vajadusel korraldab ehitusprojekti ekspertiisi. (4) Ehitusspetsialist kontrollib projekti vastavust projekteerimis- ja tehnilistele tingimustele. Projekti mittekooskõlastamist peab vallavalitsus põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. (5) Ehitusprojekti puuduste kõrvaldamise järgselt esitatakse see uuesti vallavalitsusele. 5. peatükk EHITAMINE § 12. Ehitis (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. § 13. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. (2) Ehitise püstitamine on uusehitise rajamine. (3) Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal. (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine, ehitise tehnosüsteemide ümberehitamine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (5) Ehitise restaureerimine hõlmab olemasoleva ehitise säilitamiseks ning taastamiseks teostatavaid töid, kusjuures üldjuhul säilib ehitise varasem funktsionaalne ja arhitektuurne külg. (6) Ehitise tehnosüsteemide muutmine on ehitise küttesüsteemi või veevarustus-, kanalisatsioonitorustike või elektripaigaldite või surveseadmestiku täielik ümberehitamine ja asendamine. (7) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine. § 14. Kirjalik nõusolek (1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 2) väikeehitise asendiplaan, kui ehitise koordinaadid ei ole teada. (4) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale vallavalitsus, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt. § 15. Ehitusluba (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Ehitist ehitada sooviv taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) uusehitise puhul – maa omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid, kinnitatud ehitusprojekt; 2) ehitise laiendamise, rekonstrueerimise, tehnosüsteemide muutmise või ehitise lammutamise puhul – ehitise omandiõigust tõendav dokument, kinnitatud ehitusprojekt; 3) tõend riigilõivu tasumise kohta. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks. § 16. Ajutise ehitise ehitamise kord (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas. (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. § 17. Ehitus/kaevamisluba (1) Õiguse kaevetööde tegemiseks tehnovõrkude ehitamiseks annab ehitus/kaevamisluba. (2) Ehitus/kaevamisluba väljastatakse vastava taotluse ja ehitusprojekti alusel. (3) Ehitus/kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda ehitusseaduse §-st 14, mille kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Eeltoodut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. 6. peatükk EHITISE KASUTAMINE § 18. Ehitise kasutusloa taotlus (1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. § 19. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitise korral; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 3) ehituse täitedokumentatsioon; 4) ehitustööde päevikud; 5) varjatud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 9) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 10) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi valla ehitusjärelevalve ametnik. Nimetatud ametiisik määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ja teeb kaasatavatele pädevatele isikutele ja asutustele ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel ka riiklike järelevalveasutuste – tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt esindajaid, eksperte jne. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikule teatatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. § 20. Ehitise mõõdistusprojekt (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995. a kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse Tervisekaitseameti ja Päästeametiga. § 21. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele ja prügiveolepingu esitamist. (3) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab vallavalitsus vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris. (5) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise ehitusseaduse § 3 lõike 2 tähenduses või maa-alade kruntideks jaotamise, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale. 7. peatükk EHITISTE KORRASHOID § 22. Ehitise välisilme Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. 8. peatükk LÕPPSÄTTED § 23. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonnas Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega. § 24. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Vihula Vallavolikogu 7. aprilli 1999. a määrus nr 34 «Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine» ja Vihula Vallavolikogu 8. aprilli 2002. a määrus nr 70 «Vihula valla ehitusmääruse muutmine». (2) Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas.