Tartu Linnavalitsus — Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine — KO, 168, 2392

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT I 2003, 33, 205; 48, 342) § 7, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 29. juuni 1999. a määrus nr 94 «Tartu linna hariduse arengukava 1999–2005. a kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Aadu MUST Tartu Linnavolikogu 22. oktoobri 2003. a määruse nr 43 lisa SISSEJUHATUS Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007 on Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengut ja rahastamist suunav dokument. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi moodustavad 27 koolieelset lasteasutust, 21 üldhariduskooli ja 1 kutseõppeasutus (lisa 1). Käesolev arengukava käsitleb Tartu linna poolt kavandatavaid hariduslikke taotlusi, eesmärke ja nende saavutamise teid alushariduses, üldhariduses ning kutsehariduses. Arengukava koostamise aluseks on Tartu arengustrateegia aastani 2012. Käesolevas arengukavas on arvestatud Tartu linna kuritegude ennetamise arengukavas ja sotsiaalhoolekande arengukavas haridussüsteemile seatud ülesannetega, täpsemalt on tegevused planeeritud vastavates sektorarengukavades. Käesolev arengukava ei käsitle hariduse sisu ega õppe- ja kasvatuskorraldust munitsipaalõppeasutustes, kuna riik on määratlenud hariduse sisu põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja alushariduse raamõppekavas ning sätestanud õppe- ja kasvatuskorralduse seadustes ja teistes õigusaktides. Kohalik omavalitsus tagab Tartu linna elanikele võimaluse omandada alus-, üld- ja kutseharidus ning kindlustab linna munitsipaalõppeasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise. Arengukava koostamine toimus demokraatliku protsessina, kuhu olid kaasatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna töötajad, linna õppeasutuste, sh Tartu Ülikooli, tööandjate, lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Haridusosakonna juhataja moodustas arengukava töö koordineerimiseks juhtrühma järgmises koosseisus: Eda Anton, Maira Bogdanova, Ulvi Müürsepp, Meeri Tampere, Avo Veermäe. Arengukava väljatöötamist juhtis Geomedia OÜ konsultant Rivo Noorkõiv. Arengukava koostamises osalenute nimekiri on esitatud lisas 2. Arengukava koosneb sissejuhatusest, põhimõistetest, visioonist, missioonist, olukorra kirjeldusest, haridusstrateegia põhiseisukohtadest, linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengu põhimõtetest, eesmärkidest, ülesannetest, tulemusnäitajate ja saavutustasemete kirjeldusest ning tegevuskavast aastateks 2004–2007, kokku 19 lehekülge teksti, tabeleid ja lisasid. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007 on aluseks hariduse finantseerimisele. Arengukava tegevuste koostamisel lähtuti Tartu Linnavalitsuse konservatiivsest rahastamispoliitikast. Arengukava elluviimist hinnatakse selles esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas, märtsis. Arengukava täitmisele annab hinnangu Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt moodustatud komisjon. Tulenevalt komisjoni hinnangust ja ettepanekutest viiakse käesolevasse arengukavasse täiendused ja parandused, mis saavad Tartu Linnavalitsusele aluseks munitsipaalõppeasutuste süsteemi edasise arengu suunamisel. 1. Kasutatavad põhimõisted Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridus, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutused kui hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. Munitsipaalõppeasutuste süsteem on Tartu linna omandis olevad õppeasutused mille ülesanne on hariduslike eesmärkide saavutamine ja elanikele õpivõimaluste loomine (õppeasutuste, õppekavade ja tugisüsteem). Haridustasemed Vastavalt haridusseadusele eristatakse järgmisi haridustasemeid: alusharidus, põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks (omandatakse gümnaasiumis) ja kutsekeskhariduseks (omandatakse kutseõppeasutuses). Õpikeskkond on õpilaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks loodud vahendid (virtuaalne või reaalne, füüsiline, pedagoogiline, psühholoogiline). Õppevormid Õppevorm iseloomustab õppuri suhet õppeprotsessiga. Õppevormideks on statsionaarne õpe (päevane ja õhtune vorm) ja mittestatsionaarne õpe (eksternõpe, kaugkoolitus). Hariduse kvaliteet on omandatud hariduse sisu ja mahu vastavuse määr õppe eesmärkidele ja kehtestatud haridusstandarditele. Hariduslik erivajadus (HEV) on õppijate erinevus võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumispärasel viisil ja tavalises õpikeskkonnas. Elukestev õpe on elu jooksul ettevõetud õppetegevused eesmärgiga parandada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi vastavuses iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustega, seda nii formaalsel kui informaalsel kujul. Seiresüsteem regulaarne hariduse arenguliste muutuste ja ressursside kasutamise jälgimine ja hindamine, algse ja hilisema tegeliku olukorra vahelise muutuse võrdlemine soovitud väljundiga. Eesmärgiks on hinnata, kuivõrd on saavutatud püstitatud eesmärgid ja täidetud kokkulepitud ülesanded. Aruandlusest teavitatakse avalikkust regulaarselt. Tugisüsteemid Haridussüsteemi tugistruktuuri moodustavad õppetegevuse infrastruktuur; haridustöötajate koolitus; õppurite, lapsevanemate ja haridustöötajate teavitamis- ja nõustamissüsteem; õppurite sotsiaalsete tagatiste süsteem; haldusstruktuur; haridusuuringute süsteem. Tulemusnäitajad on indikaatorid, mille kaudu mõõdetakse käesoleva arengukava elluviimist ja selle mõju Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengule. 2. Hariduse arengusuundumused Tartu munitsipaalõppeasutuste arengu suunamisel tuleb arvestada järgmisi trende: Tartu linna hariduses: • õppurite orienteeritus kõrgharidusele; • teistest Eesti piirkondadest tulevate õppijate arvu suurenemine; • keskhariduses valikuvõimaluste mitmekesistumine; • õppeasutuste füüsiline amortiseerumine. Eesti hariduses: • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise osatähtsuse pidev suurenemine hariduses ja koolituses; • sotsiaalsete oskuste osatähtsuse suurenemine; • koolituse sisu ja vormi muutumine mitmekesisemaks ja paindlikumaks; • ümber- ja täiendusõppe vajadusest tingitud täiskasvanud õppijate arvu suurenemine; • tööandjate vajadus kvalifitseeritud kaadri järele; • õpilaste arvu vähenemine põhikooli osa nooremates astmetes; • põhihariduseta elanike osakaalu suurenemine; • hariduse kvaliteedi tähtsustumine. Globaalses hariduses: • inimressursi arengu tähtsustumine, eluaegse õppe paradigma juurdumine; • teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevate uute õppimis- ja õpetamistehnoloogiate kasutamine; • üleilmne hariduskoostöö, haridusalase informatsiooni võrgustumine; • globaliseerumine ja sellest tulenevalt õppimis- ja töötamisvõimaluste avardumine. 3. Visioon Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi areng lähtub järgmisest visioonist: õppivas ja arenevas Tartus on parimad haridusvõimalused. Õppiva ja areneva Tartu elanikud tunnetavad ja mõistavad õppimise olulist rolli ühiskonnas ja linna arengus. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi koostööna huvigruppidega on inim-, füüsiline ja rahaline ressurss koondatud alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse olukorra parandamiseks. Hea alus- ja põhiharidus annavad võimaluse edukaks haridustee jätkamiseks. Linlaste kogemused ja innovaatilised ideed on suunatud inimkapitali arendamisele, laiendamaks elukestva õppimise võimalusi ning tagamaks linna majanduslikku edu ja sotsiaalset stabiilsust. 4. Missioon Parimate võimaluste loomine elukestvaks õppimiseks vastavalt igaühe vajadustele ja eeldustele. 5. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk Võttes aluseks üldised arengusuundumused, visiooni ja missiooni püstitati Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk: Elanike vajadustele vastav optimaalne ja valikuid võimaldavate õppeasutuste süsteem ning turvaline ja kaasaegne õpikeskkond. 6. Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi olukorra kirjeldus Arengukava ettevalmistuse käigus kasutati munitsipaalõppeasutuse süsteemi olukorra kirjeldamiseks SWOT-analüüsi. See on Eestis palju kasutatav strateegilise planeerimise menetluslik vahend, mille käigus sõnastatakse organisatsiooni tegevust soodustavad ja takistavad välistegurid ning tegevust soodustavad ja raskendavad sisetegurid. Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi SWOT-analüüsi koostamisest võtsid osa erinevate huvirühmade esindajad. Sõnastati sisekeskkonna tugevused ja nõrkused ning väliskeskkonnast tingitud ohud ja võimalused. Tulemused on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi SWOT-analüüs ja sellest lähtuvad strateegiad VÕIMALUSED (O) • Lisaressursid projektide kaudu • Õppeasutused ülikoolide uurimis- ja praktikabaasidena • Uued õppimise ja õpetamise tehnoloogiad • Haritlaste suur osakaal linna elanikkonnas • Lastevanemate huvi hariduselu vastu • Tööandjate soov haridussüsteemiga koostööks • Andekad õpilased teistest piirkondadest OHUD (T) • Riiklike haridusinvesteeringute vähenemine • Elanike majandusliku ja sotsiaalse kihistumise suurenemine • Laste arvu vähenemine • Tasulise hariduse osakaalu suurenemine • Hariduse korraldamise mittevastavus õpiühiskonna vajadustele, hariduspoliitika lähtub liigselt hetkevõimalustest • Paremad rakendusvõimalused andekatele noortele väljaspool Tartut • Koolis õpetatavad väärtused ei kinnistu ühiskonnas • Turvalisuse vähenemine • Ettevõtjad ei tähtsusta töötajate täiendusõpet TUGEVAD KÜLJED (S) • Kõikide haridustasemete olemasolu • Konkurentsivõimelised haridustulemused • Omanäolised koolid • Õppeasutuste hea maine • Andekad lapsed ja õpilased • Asjatundlikud pedagoogid • Kutsekoolides uute erialade avamine • Laste erivajadustega arvestamine • IKT laialdane kasutamine SO-strateegia: • Esitada haridusprojekte lisaressursside taotlemiseks • Kujundada omanäolised, uuenduslikud ja kaasaegsel tehnoloogial toimivad kõrge konkurentsivõimega õppeasutused • Laiendada andekate ja HEV-laste õppimisvõimalusi, korraldada pedagoogilise kaadri täiendusõpet koostöös ülikoolidega • Rakendada uutel infotehnoloogiatel põhinevaid õppimis- ja õpetamismeetodeid • Komplekteerida kutsekoolides uusi õpperühmasid koostöös tööandjatega • Kaasata ülikoolide, ettevõtjate ja linnaelanike loovressurss haridussüsteemi konkurentsivõime suurendamiseks ja koolilõpetajate töölejäämiseks Tartus ST-strateegia: • Konkurentsivõimelistele haridustulemustele toetudes esitada taotlusi ja projekte riiklike investeeringute saamiseks ja lisaressursside hankimiseks • Omanäoliste koolide, asjatundlike pedagoogide ja andekate õpilaste koostöös hoida ära andekate noorte lahkumist Tartust ja luua eeldused laste koolitulekuks teistest piirkondadest • IKT laialdase kasutamise abil muuta hariduse korraldamise mallid õpiühiskonna vajadustele vastavaks • Arvestada enam laste erivajadusi, et suurendada nende turvalisust • Avada uusi erialasid ja suurendada kohtade arvu kutsehariduses, et suurendada tasuta kutsehariduse osakaalu • Suurendada õppeasutuste orientatsiooni tööturu vajadustele ja toetada ettevõtjate poolset täiendusõppe väärtustamist NÕRGAD KÜLJED (W) • Hooned ei vasta kaasaja nõuetele • Omaniku prioriteedid on lühiajalised ja kiiresti muutuvad • Õpilaste ja täiskasvanute nõustamissüsteem ei vasta vajadustele • Inventar on amortiseerunud • Koolid teevad omavahel vähe koostööd • Turvalisus puudub (vargused, narkootikumid) • Hariduse liigne orienteeritus kõrgkoolile • Pearaha soosib suuri klassikomplekte ja koolide ületäituvust • Kesklinna piirkonnas koolihoonete ületäituvus (2 vahetust) • Põhikoolist väljalangenutega ei tegeleta • Koolid püüavad säilitada status quod • Töökohti koolilõpetajatele vähe • Erivajadustega inimestele vähe võimalusi kutseõppeks • Pedagoogide kaader vananeb WO-strateegia: • Projektide kaudu hankida lisaressursse õppeasutuste majandusliku baasi tugevdamiseks ja kesklinnas paiknevate koolide ületäituvuse vähendamiseks • Ülikoolide uurimustele toetudes kujundada prioriteedid haridussüsteemi arenguks • Tööandjatega koostöös parandada kutsehariduse mainet, et vältida noorte liigset orienteeritust kõrgkoolidele • Tööandjatega koostöös laiendada erivajadustega inimeste kutseõppe võimalusi • Ülikoolidega koostöös kaasajastada pedagoogide töömeetodeid ja koolitada õpilaste ja täiskasvanute nõustajaid • Kasutada infotehnoloogia uusi võimalusi nõustamissüsteemi edasiarendamiseks WT-strateegia: • Tartu õppeasutuste heast mainest lähtuvalt taotleda investeeringuid hoonete kaasaja nõuetele vastavusse viimiseks • Kaasata ülikoolide, ettevõtjate ja linnaelanike loovressurss haridussüsteemi arendamisse, muuta omaniku haridusprioriteedid ja hariduspoliitika läbipaistvamaks ja stabiilsemaks • Taotleda projektide kaudu lisaressursse haridusse, et vähendada õppurite sotsiaalset kihistumist ja suurendada turvalisust • Tööandjatega koostöös parandada kutsehariduse mainet, et muuta riigi hariduspoliitika pikemaajalisele perspektiivile orienteerituks ja vältida liigset kõrghariduse kesksust Tartu munitsipaalõppeasutuste tugevuseks on kõikide haridustasemete konkurentsivõime. Omanäolised õppeasutused arvestavad laste erivajadustega ning kasutavad laialdaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Koolide hea maine on tunnustatud üle Eesti, valdavalt on koolid orienteeritud laste kõrghariduse omandamise ettevalmistamisele. Uuendused kutsehariduses on loonud võimalused uute erialade avamiseks. Tartu munitsipaalõppeasutuste nõrkuseks on hoonete ja inventari mittevastavus kaasaja nõuetele, probleeme on õppeasutustes turvalisuse tagamisega. Õppeasutuste omaniku prioriteedid on lühiajalised ja kiiresti muutuvad. Õpilaste pearaha süsteem soosib suuri klassikomplekte. Kesklinna õppeasutused on ülekoormatud. Õppeasutuste omavaheline koostöö on nõrk. Laste, lastevanemate ja õpetajate nõustamissüsteem ei vasta õpiühiskonna vajadustele. Pedagoogide kaader vananeb. Koolide töö ennetamaks õpilaste põhikoolist väljalangemist on ebapiisav. Erivajadustega inimestel on vähe võimalusi kutseõppeks. Tartu munitsipaalõppeasutustel on võimalus veelgi tulemuslikumaks koostööks ülikoolidega, rakendada uusi uurimissaavutusi pedagoogikas, samuti õppimise ja õpetamise metoodikaid. Arengusse on võimalik kaasata lisaressursse projektitöö laiendamise kaudu. Tartu linnas on haridust väärtustavate lastevanemate osakaal suur. Suurenenud on tööandjate huvi hariduse kvaliteedi vastu. Tulemuslikult töötavad koolid koondavad õpilasi üle Eesti. Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi ohuks on investeeringute võimalik vähenemine haridusse, olupoliitiline hariduspoliitika ning elanike majandusliku ja sotsiaalse kihistumise suurenemine. Haridussüsteemi mittevastavus õpiühiskonna ootustele viitab õppeasutuste moderniseerimise kiirele vajadusele. Ohuks on uute töökohtade vähesus, mistõttu koolilõpetajad ei leia Tartus tööd. 7. Tartu munitsipaalõppeasutuste arengustrateegia põhiseisukohad Olukorra kirjeldusest lähtuvalt koostati strateegilised põhiseisukohad Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi arendamiseks. Koostame munitsipaalõppeasutuste pikaajalise ja põhjendatud investeerimisprogrammi. Tõstame Tartu hariduspoliitikas omanikurolli ja -vastutust. Väldime olupoliitiliste otsuste tegemist. Toetame lasteasutuste ning koolide juhtide linna terviklikku arengut toetavat initsiatiivi. Käsitleme Tartu linna tervikliku ja apoliitilise haridusruumina. Õppeasutuste füüsiline mahajäämus võib seada ohtu laste turvalisuse. Kaasame Euroopa Liidu haridus- ja sotsiaalprogrammide kaudu lisaressursse munitsipaalõppeasutuste kaasajastamiseks. Toetame koolides omanäoliste õppesuundade väljaarendamist. Arendame välja õpilaskesksema kooli, varustame koolid infotehnoloogiaga, toetame uute õppimis- ja õpetamismeetodite kasutamist, kaasame lapsevanemaid kooli arendustegevusse. Suurendame munitsipaalõppeasutuste süsteemi partnerlust kõrgkoolidega, kellega koostöös viime läbi haridusuuringuid, korraldame laste ja täiskasvanute nõustajate koolitamist, laiendame hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalusi ja koostame ettepanekuid õppeasutuste töö edasiseks korraldamiseks õpiühiskonna vajadustest lähtuvalt. Kaasame ettevõtjaid koostööle tagamaks kutsehariduskeskuse jätkusuutliku ja innovaatilise arengu, avades uusi erialasid kutsehariduskeskuses ja parandades kutsehariduse omandamise tulemuslikkust (tööpraktika, kaasaegsete seadmete kasutamine jms). Loome uusi võimalusi kutsehariduse omandamiseks ja täiendusõppeks erivajadustega inimestele ning täiskasvanutele. Tagame 30% Tartu põhikoolilõpetajatele õppekohad Tartu Kutsehariduskeskuses. Arendame välja kutsenõustamissüsteemi suurendamaks õppijate orientatsiooni kutseharidusele. Lähtuvalt hariduse pikaajalistest eesmärkidest kujundame välja munitsipaalõppeasutuste arengut jälgiva seiresüsteemi. 8. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengu põhimõtted Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengus rakendatakse järgmisi põhimõtteid: innovaatilisus tähtsustab uute õppimis- ja õpetamistehnoloogiate, ideede ning lahenduste väljatöötamist, kasutuselevõttu ja levitamist; koostöö seob linna huvirühmi, Tartu kõrgkoole ja teisi õppeasutusi, ettevõtteid ja institutsioone sõltumata nende kuuluvusest ja omandivormist ning on suunatud Tartu hariduse konkurentsivõime tõstmisele ja õpikeskkonna parandamisele; avatus võtab arvesse majanduse ja hariduse globaliseerumist ning rahvusvaheliste koostöövõrkude laienemist. Tartu sotsiaalne, majanduslik ja hariduslik tegevus kasvab linna piiridest välja teisi arvestades ja nendega koostööd tehes, jälgides sallivust ja elu mitmekesisuse arvestamist maailmas ning toetades kohalikku omaalgatust; jõukohasus tähendab tugisüsteemide loomist, et välistada koolist tulenevatel põhjustel õpilaste väljalangemine; kättesaadavus tähendab kõikidele lastele alushariduse võimaldamist ning kõigile õppijatele põhihariduse omandamist normajaga; õppimisvõimaluste laiendamist erivajadustega õpilastele; kutseõppevõimaluste laienemist vastavalt õppijate huvidele ja võimetele ning tööturu vajadustele; majanduslikult raskemas olukorras olevatele lastele koolitoetuste ja stipendiumide süsteemi laiendamist; mitmekesisus tähendab valikainete õppimise võimaluste avardumist põhikooli III astmes ja gümnaasiumis; uute erialade avamist kutseõppekeskuses; erinevate õppevormide laialdasemat kasutamist; erinevate kaasaegsete õpetamismetoodikate kasutamist; sportimise ja huvitegevuse võimaluste laiendamist, et tagada tartlaste füüsiline areng ja vaimne tervis. 9. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi arenduseesmärgid ja saavutustasemed Munitsipaalõppeasutuste süsteemi visiooni elluviimiseks püstitati eesmärgid ja fikseeriti saavutustasemed, mis on esitatud järgmise tabelina (tabel 2): Tabel 2. Tulemusnäitajad ja oodatav saavutustase Eesmärk ja tulemusnäitaja Saavutustase 1. OPTIMAALNE ÕPPEASUTUSTE VÕRK 1.1. Õppeasutuste täituvus. 1.1.1. Õppeasutuste täituvus on seadusandlikest aktidest tulenevatele normidele vastav. 1.1.2. Gümnaasiumi õppehoonena on kasutusele võetud hoone aadressil Vanemuise 35. 1.1.3. Vastavalt läbiviidud uuringutele ja analüüsidele on toimunud koolide teeninduspiirkondade korrigeerimine. 1.1.4. Lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise uus kord on välja töötatud. 1.2. Koolide ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ettevalmistamine. 1.2.1. Vastavad analüüsid ning ettevalmistused on läbi viidud ning on alustatud koolivõrgu muutmisprotsessi vastavalt analüüsitulemustele. 2. KAASAEGNE ÕPIKESKKOND 2.1. Kaasaegsete õppevahendite olemasolu. 2.1.1. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete õppevahendite ja inventariga lähtuvalt õppekavast. 2.2. Õpetajate ja juhtide täienduskoolitus. 2.2.1. Õppeasutused on välja selgitanud õpetajate ja juhtide koolitusvajaduse, koostanud koolitusplaanid ja vastavalt sellele toimub õppeasutustes tööalane täienduskoolitus. 2.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutatavus. 2.3.1. Õppeasutused on varustatud kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara baasiga, on tagatud piisava kvaliteediga internetiühendus ja tehniline tugi. 2.3.2. On kasutusele võetud ühtne koolihaldustarkvara ning on välja arendatud hariduse arenguks ja korralduseks vajalikud andmebaasid. 2.4. Kaasaegne õppeasutuste hindamissüsteem. 2.4.1. On välja töötatud õppeasutuste hindamissüsteem ja läbi viidud katsehindamine. 3. TURVALINE ÕPIKESKKOND 3.1. Füüsiline õpikeskkond (õppehooned kaasajastatud ja toitlustamine õppeasutustes). 3.1.1. Pooled õppeasutuste hoonetest vastavad kõikidele ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. 3.1.2. Kõikide õppeasutuste köögid ja sööklad vastavad tervisekaitsenõuetele. 3.1.3. Ühes koolieelses lasteasutuses, ühes üldhariduskoolis ja ühes Tartu Kutsehariduskeskuse õppehoones on loodud eritingimused võimaldamaks õppida liikumispuuetega õpilastel. 3.1.4. Vahendite eraldamine eelarvesse hoonete renoveerimiseks toimub vastavalt arengukavas määratud prioriteetidele. 3.2. Tugisüsteemide arendamine. 3.2.1. On loodud Tartu Kutsehariduskeskuse juurde kutse- ja karjäärinõustamiskeskus. 3.2.2. On loodud õpiabi- ja nõustamissüsteem Tartu Kutsehariduskeskuse õpilastele. 3.2.3. Üldhariduskoolides töötavad koolipsühholoogid ja koolisotsiaaltöötajad (sotsiaalpedagoogid). 3.2.4. On laiendatud pedagoogilis-psühholoogilise nõustamise ja õpiabikeskuse nõustamisteenust haridustöötajatele ja lastevanematele. 3.2.5. Igas õppeasutuses on koostatud kuritegevuse ja narkomaania ennetamise kava. 4. HARIDUSVALIKUTE VÕIMALUS 4.1. HEV-õpilastele mitmekesisemad haridusvõimalused 4.1.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on avatud hariduslike erivajadustega õpilastele vähemalt 2 õpperühma. 4.1.2. Vähemalt kahes koolieelses lasteasutuses on loodud mängutuba erivajadustega lastele. 4.2. Õppimisvõimalused põhihariduseta (õpingud katkestanud) inimestele. 4.2.1. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele on avatud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 6. ja 7. klass. 4.2.2. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele on avatud Tartu Kutsehariduskeskuses 2 kutsealase eelkoolituse rühma. 4.3. Erinevate valikute võimalus pärast põhikooli. 4.3.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on koostatud vähemalt 20 õppekava kutsealaseks eelkoolituseks. 4.3.2. Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks on üldhariduskoolide ja Tartu Kutsehariduskeskuse vahel arendatud välja tihe koostöö. 4.4. Uued õppevormid täiskasvanute õppes. 4.4.1. Tartu Kutsehariduskeskuses toimub vähemalt kahel erialal õppetöö kaugkoolituse vormis. Lisa 1. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste nimekiri Koolieelsed lasteasutused 1. Tartu Kesklinna Lastekeskus 2. Tartu Lasteaed Hellik 3. Tartu Lasteaed Karoliine 4. Tartu Lasteaed Kivike 5. Tartu Lasteaed Meelespea 6. Tartu Lasteaed Nukitsamees 7. Tartu Lasteaed Piilupesa 8. Tartu Lasteaed Ploomike 9. Tartu Lasteaed Päkapikk 10. Tartu Lasteaed Pääsupesa 11. Tartu Lasteaed Ristikhein 12. Tartu Lasteaed Sirel 13. Tartu Lasteaed Tõruke 14. Tartu Lastepäevakodu Annike 15. Tartu Lastepäevakodu Helika 16. Tartu Lastepäevakodu Kannike 17. Tartu Lastepäevakodu Kelluke 18. Tartu Lastepäevakodu Krõll 19. Tartu Lastepäevakodu Midrimaa 20. Tartu Lastepäevakodu Mõmmik 21. Tartu Lastepäevakodu Poku 22. Tartu Lastepäevakodu Rukkilill 23. Tartu Lastepäevakodu Sass 24. Tartu Lastepäevakodu Triinu ja Taavi 25. Tartu Lastesõim Mesipuu 26. Tartu Maarjamõisa Lastepäevakodu 27. Tartu Tähtvere Lastepäevakodu Üldhariduskoolid 1. Hugo Treffneri Gümnaasium 2. Miina Härma Gümnaasium 3. Tartu Annelinna Gümnaasium 4. Tartu Annemõisa Kool 5. Tartu Descartes’i Lütseum 6. Tartu Forseliuse Gümnaasium 7. Tartu Herbert Masingu Kool 8. Tartu Karlova Gümnaasium 9. Tartu Kesklinna Kool 10. Tartu Kivilinna Gümnaasium 11. Tartu Kommertsgümnaasium 12. Tartu Kroonuaia Kool 13. Tartu Kunstigümnaasium 14. Tartu Maarja Kool 15. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 16. Tartu Puškini Gümnaasium 17. Tartu Raatuse Gümnaasium 18. Tartu Slaavi Gümnaasium 19. Tartu Tamme Gümnaasium 20. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 21. Tartu Veeriku Kool Huvialakool Tartu Keeltekool Kutseõppeasutused Tartu Kutsehariduskeskus Lisa 2. Arengukava koostamises osalenute nimekiri 1. Hannes Astok (Tartu Linnavalitsus) 2. Aivar Paidla (Tartu Raatuse Gümnaasium) 3. Hasso Kukemelk (Tartu Ülikool) 4. Ana Kontor (Tartu Linna Nõustamise ja Õpiabikeskus) 5. Ain Ostrat (Tartu Kroonuaia Kool) 6. Jüri Kõre (Tartu Linnavolikogu) 7. Jaanus Rooba (Tartu Maarja Kool) 8. Priit Hänni (Tartu Kommertsgümnaasium) 9. Jaan Reinson (Tartu Descartes’i Lütseum) 10. Sergei Teplov (endine Tartu Raadi Gümnaasium) 11. Kaja Vaabel (Tartu Lastepäevakodu Rukkilill) 12. Jelena Ustav (Tartu Lasteaed Sirel) 13. Mall Krebstein (Tartu Lastepäevakodu Midrimaa) 14. Kaarel Kalmet (endine Tartu Õppekeskus) 15. Marju Hõbejärv (endine Tartu Teeninduskool) 16. Merike Sulbi (endine Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool) 17. Enn Aidma (endine Tartu Tööstuskool) 18. Juta Nugin (Tartu Täiskasvanute Gümnaasium) 19. Maire Breede (SA Tartu Rahvaülikool) 20. Olev Kapral (endine Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool) 21. Annela Liivat (endine Tartu Õppekeskus) 22. Indrek Kärner (Maaelu Arengu Instituut) 23. Paavo Pedmanson (Eesti Noorte Kommertskoda) 24. Rene Biene (Tartu Õpilasomavalitsus) 25. Toomas Hansson (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) 26. Matti Timmermann (Tarkon AS) 27. Rauno Jakobson (endine Tartu Õppekeskus) 28. Annely Võsaste (lapsevanem) 29. Marianne Kuzmentšxenko (lapsevanem) 30. Kristel Õunapuu (Mainori Erakool) 31. Georg Aher (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 32. Kalmer Kivi (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 33. Irina Aab (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 34. Anne Juhkam (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 35. Kairit Peekman (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 36. Karin Pihl (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 37. Katrin Parv (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 38. Anu Masso (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 39. Janika Laur (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 40. Priit Metsjärv (Tartu Linnavalitsus haridusosakond) 10. Tegevuskava aastateks 2004–2007 Arengukava elluviimise eesmärgid, ülesanded ja tegevused koos ajamääratluse, raharessursi suuruse ja allikaga on esitatud munitsipaalõppeasutuste süsteemi tegevuskavas aastateks 2004–2007 (Tabel 3). Tabel 3 TEGEVUSKAVA AASTATEL 2004–2007 Käesolev peatükk käsitleb arengustrateegia elluviimiseks vajalikke ülesandeid ja tegevusprojekte, mis on plaanis teostada aastatel 2004–2007. Tabelis tegevuste diferentseerimisel kasutatud lühendite seletused: E – linna visiooni realiseerimisest tulenev eesmärk; Ü – ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks, tegevusvaldkond. Tihti tähistab tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mille raames on tegevuste teostamine vajalik, kuid konkreetsed tegevusprojektid on veel määratlemata; T – ülesande täitmisest tulenev konkreetne (spetsiifiline) tegevus – kohustus; X – finantseerimine jooksvatest kuludest. Tegevus Aeg ja maksumus (EEK) Teostaja Finantseerimisallikas 2004 2005 2006 2007 1 2 3 4 5 6 7 8 E OPTIMAALNE ÕPPEASUTUSTE VÕRK Ü 1. Õppeasutuste täituvuse ülevaatamine ja korrigeerimine T 1.1. Koolide teeninduspiirkondade korrigeerimiseks uuringute ja analüüside teostamine X HO, LPMKO Jooksvad kulud T 1.2. Teeninduspiirkondade korrigeerimine X HO Jooksvad kulud T 1.3. Haridusasutuste hoonete täituvuse analüüsimine X X X X HO Jooksvad kulud T 1.4. Koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja lahkumise uue korra väljatöötamine X HO Jooksvad kulud T 1.5. Klassitäituvuse 24 õpilast I klassis kehtestamine 1 X Ü 2. Koolide ümberkujundamise ettevalmistamine T 2.1. Vastavate uuringute ja analüüside läbiviimine X HO, TÜ Linna eelarve T 2.2. Lastevanemate ja hoolekogude küsitlus X HO Linna eelarve T 2.3. Koolivõrgu muutmisprotsessi ettevalmistamine X HO Jooksvad kulud T 2.4. Tartu Annemõisa Kooli tegevuse lõpetamine X HO Linna eelarve E KAASAEGNE ÕPIKESKKOND Ü 3. Õppemateriaaltehnilise baasi kaasajastamine T 3.1. Lasteaedade õppekava toetavate projektide finantseerimine 200 000 200 000 200 000 200 000 HO Linna eelarve T 3.2. Koolide õppekava toetavate projektide finantseerimine 525 000 525 000 550 000 550 000 HO Linna eelarve T 3.3. Üldhariduskoolide varustamine kaasaegsete õppevahenditega vastavalt õppekavadele ja koolide raamatukogude kaasajastamine 531 500 550 000 600 000 600 000 HO Linna eelarve T 3.4. TKHK raamatukogu väljaehitamine 2 600 000 TKHK* Phare/Linna eelarve 1 Tegevuse elluviimine sõltub Haridus- ja Teadusministeeriumi vastavatest normdokumentidest. T 3.5. TKHK varustamine kaasaegsete õppevahenditega 8 000 000 300 000 1 000 000 1 000 000 HO, TKHK Phare/Linna eelarve T 3.6. Ehituskeskuse loomine ehituserialade täiendusõppeks 2 500 000 HO, TKHK Linna eelarve, omavahendid T 3.7. TKHK õppebaasi ja õppematerjalide ettevalmistamine 2 900 000 2 875 000 5 000 000 5 000 000 HO, TKHK Linna eelarve/Phare Ü 4. Haridustöötajate täiendusõppe toetamine T 4.1. Haridusasutuste hindamisalase koolituse korraldamine X HO Linna eelarve T 4.2. TKHK uute erialade õpetajate ettevalmistamine 420 000 250 000 TKHK Phare/Linna eelarve T 4.3. HEV-õpilaste kutseõpperühmade õpetajate ettevalmistamine 100 000 100 000 TKHK Phare/Linna eelarve T 4.4. Haridusjuhtide reservi koolitamine 100 000 100 000 HO Linna eelarve Ü 5. IKT infrastruktuuri arendamine T 5.1. Koolides arvuti- ja multimeediaklasside avamine, täiendamine ja varustamine infotehnoloogiavahenditega 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 Tartu LV Linna eelarve T 5.2. Lasteaedade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uuendamine 500 000 500 000 500 000 Tartu LV Linna eelarve T 5.3. Koolide lokaalvõrkude arendamine 1 200 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Koolid Linna eelarve T 5.4. Uuringu läbiviimine e-gümnaasiumi avamiseks 80 000 HO Linna eelarve Ü 6. Ühtse infosüsteemi loomine T 6.1. Hariduse arenguks ja korralduseks vajalike andmebaaside arendamine ja haldamine X X X X HO Jooksvad kulud T 6.2. Ühtse koolihaldustarkvara juurutamine ja arendamine koolides X X X X HO, koolid Tiigrihüppe Sihtasutus Ü 7. Hariduse juhtimise parandamine T 7.1. Haridusasutuste töötulemuste hindamis- ja seiresüsteemi loomine X HO Jooksvad kulud E TURVALINE ÕPIKESKKOND Ü 8. Uute hoonete ehitamine T 8.1. Kesklinna Lastekeskuse laiendamine 3 000 000 HO Linna eelarve T 8.2. Lasteaed Sirel laiendamine 1 200 000 T 8.3. Herbert Masingu Kooli õpilaste õppimistingimuste parandamine 15 000 000 HO Linna eelarve T Kesklinna Kooli juurdeehitus 15 000 000 HO Linna eelarve Ü 9. Olemasolevate hoonete renoveerimine (kap. rem) T 9.1. Koolide köökide renoveerimine (Raatuse, Veeriku, Annelinna ja Kunstigümnaasium) 5 500 000 HO Linna eelarve T 9.2. Mart Reiniku Gümnaasiumi renoveerimine 2 000 000 3 000 000 2 500 000 HO Linna eelarve T 9.3. Karlova Gümnaasiumi renoveerimine 1 500 000 2 500 000 2 500 000 HO Linna eelarve T 9.4. Kesklinna Kooli renoveerimine 1 500 000 1 500 000 HO Linna eelarve T 9.5. Puš kini Gümnaasiumi renoveerimine 2 000 000 2 000 000 HO Linna eelarve T 9.6. Kivilinna Gümnaasiumi renoveerimine 2 000 000 2 000 000 5 000 000 4 000 000 HO Linna eelarve T 9.7. Raatuse Gümnaasiumi renoveerimine 1 700 000 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.8. Forseliuse Gümnaasiumi renoveerimine 1 000 000 2 500 000 HO Linna eelarve T 9.9. Kroonuaia Kooli renoveerimine 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.10. Miina Härma Gümnaasiumi renoveerimine 2 000 000 HO Linna eelarve T 9.11. Descartes´i Lütseumi renoveerimine 3 000 000 3 000 000 2 000 000 HO Linna eelarve T 9.12. Annelinna Gümnaasiumi renoveerimine 2 000 000 2 000 000 1 500 000 HO Linna eelarve T 9.13. Veeriku Kooli renoveerimine 1 000 000 2 500 000 1 500 000 HO Linna eelarve T 9.14. Kommertsgümnaasiumi renoveerimine 3 500 000 3 500 000 HO Linna eelarve T 9.15. Kunstigümnaasiumi renoveerimine 3 000 000 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.16. Slaavi Gümnaasiumi renoveerimine 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.17. TKHK (Kopli 1, Põllu 11) renoveerimine 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.18. Köökide seadmete vahetus (lasteaiad) 1 000 000 HO Linna eelarve T 9.19. Köökide seadmete vahetus (koolid) 3 000 000 HO Linna eelarve T 9.20. Majade kohandamine puuetega inimestele ligipääsetavateks (Lasteaed Pääsupesa ja TKHK) 200 000 1 000 000 HO Linna eelarve T 9.21. Lasteaedade mänguväljakute korrastamine 500 000 500 000 500 000 HO Linna eelarve T 9.22. Lasteaedade remont, sh T 9.22.1. Lastesõim Mesipuu 1 200 000 200 000 HO Linna eelarve T 9.22.2. Kesklinna Lastekeskus 1 000 000 HO Linna eelarve T 9.22.3. Lasteaed Pääsupesa 580 000 1 040 000 700 000 600 000 HO Linna eelarve T 9.22.4. Lastepäevakodu Midrimaa 120 000 HO Linna eelarve T 9.22.5. Tähtvere Lastepäevakodu 100 000 HO Linna eelarve T 9.22.6. Lasteaed Nukitsamees 500 000 HO Linna eelarve T 9.22.7. Lasteaed Piilupesa 450 000 HO Linna eelarve T 9.22.8. Lasteaed Kivike 400 000 HO Linna eelarve T 9.22.9. Lasteaed Päkapikk 360 000 HO Linna eelarve T 9.22.10. Lasteaed Ristikhein 350 000 600 000 HO Linna eelarve T 9.22.11. Lastepäevakodu Sass 100 000 300 000 HO Linna eelarve T 9.22.12. Lastepäevakodu Helika 100 000 HO Linna eelarve T 9.22.13. Lastepäevakodu Poku 450 000 350 000 HO Linna eelarve T 9.22.14. Lasteaed Karoliine 350 000 450 000 HO Linna eelarve T 9.22.15. Maarjamõisa Lastepäevakodu 300 000 HO Linna eelarve T 9.22.16. Lastepäevakodu Annike 200 000 HO Linna eelarve T 9.22.17. Lasteaed Tõruke 100 000 300 000 HO Linna eelarve T 9.22.18. Lasteaed Meelespea 600 000 HO Linna eelarve T 9.22.19. Lastepäevakodu Triinu ja Taavi 350 000 HO Linna eelarve T 9.22.20. Lastepäevakodu Kannike 350 000 HO Linna eelarve T 9.23. Ettekirjutuste täitmine 2 000 000 2 000 000 1 000 000 1 000 000 HO Linna eelarve T 9.24. Avariide likvideerimine 3 500 000 3 500 000 2 500 000 2 500 000 HO Linna eelarve T 9.25. Projekteerimine 1 000 000 500 000 700 000 700 000 HO Linna eelarve T 9.26. Küttesüsteemide survestamine 400 000 600 000 500 000 600 000 HO Linna eelarve Ü 10. Tugisüsteemide arendamine T 10.1. Kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi arendamine X X X X HO Jooksvad kulud T 10.2. Tartu linna pedagoogilis-psühholoogilise nõustamise ja õpiabikeskuses õpilastele õpiabivõimaluste laiendamine ja õpetajate nõustamine 150 000 HO Linna eelarve T 10.3. Koolidesse koolipsühholoogi ja koolisotsiaaltöötaja (sotsiaalpedagoogi) ametikohtade loomine 1 500 000 HO Linna eelarve T 10.4. Kõikides haridusasutustes oma kuritegude ja narkomaania leviku ennetamise kava koostamine X haridusasutused Jooksvad kulud E HARIDUSVALIKUTE VÕIMALUS Ü 11. HEV-õpilastele mitmekesisemad haridusvõimalused T 11.1. HEV-õpilastele kutseõpperühmade avamiseks uuringute korraldamine õppimisvajaduste ja töötamisvõimaluste osas X HO Linna eelarve T 11.2. Vähemalt 2 lasteasutuses HEV-lastele mängutoa loomine 105 000 105 000 HO Linna eelarve Ü 12. Õppimisvõimalused põhihariduseta (õpingud katkestanud) inimestele T 12.1. Koolikohustusliku ea ületanud õppijaile Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 6. ja 7. klasside avamise ettevalmistamine ja klasside avamine X HO, Täiskasvanute Gümnaasium Jooksvad kulud T 12.2. Põhihariduseta ja koolikohustuseast vanematele õppijatele Tartu Kutsehariduskeskuses 2 kutsealase eelkoolituse rühma avamine X HO, TKHK Jooksvad kulud Ü 13. Erinevate valikute võimalus pärast põhikooli T 13.1. Koolitusvajaduse ja töötamisvõimaluse uuringute läbiviimine ning õpperühmade avamiseks ettevalmistuste tegemine X X HO, TKHK Jooksvad kulud T 13.2. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimine 1 000 000 20 000 000 14 000 000 10 000 000 Tartu LV Linna eelarve T 13.3. Kutsealase eelkoolituse korraldamine üldhariduskooli õpilastele 1 861 000 2 000 000 2 200 000 2 300 000 HO Linna eelarve Ü 14. Uued õppevormid täiskasvanute õppes T 14.1. Tartu Kutsehariduskeskuses on alustatud vähemalt 2 erialal kaugkoolituse läbiviimist X HO, TKHK Jooksvad kulud Kokku 7 5887 000 66 305 000 77 635 000 62 450 450 * Tartu Kutsehariduskeskus