Taheva Vallavolikogu — Taheva valla arengukava 2004-2008 vastuvõtmine — KO, 165, 2377

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100,642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktile 7 Taheva Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Taheva valla arengukava 2004–2008 (lisatud). 2. Määrus avalikustada väljapanekuga vallavalitsuse kantseleis. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Robert KÕVASK TAHEVA VALLA ARENGUKAVA 2004–2008 Heaks kiidetud Taheva Vallavolikogu poolt 30. septembril 2003. a. 1. SISSEJUHATUS Taheva valla arengukava on Taheva valla tegevuse aluseks. Sellega määratakse ära valla pikaajalised eesmärgid ja selle elluviimine on vallavalitsuse olulisim ülesanne. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse kohaliku omavalitsuse tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (ettevõtjad, kohalik omavalitsus, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üheks arengukava eesmärgiks on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava võib pidada tinglikuks kokkuleppeks erinevate huvigruppide vahel, mis on läbi arutatud ja aktsepteeritud ka valla elanike poolt. Sellisena hõlbustab ta valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet investoritesse jt võimalikesse partneritesse. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva arengukava vaatab Taheva Vallavolikogu läbi iga-aastaselt. Tehakse parandused, täpsustatakse finantsid, tööde järjekord. Parandused arengukavasse tehakse Taheva Vallavolikogu määrustega. Taheva valla arengukava avalikustatakse Hargla ja Koikküla raamatukogudes ning Taheva Vallavalitsuses, samuti interneti kodulehel www.taheva.ee. Taheva valla arengukava on suunatud Taheva valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. Antud arengukavas tuuakse välja esmalt valla arengu üldpõhimõtted, sh eelarve kujundamise põhimõtted. Seejärel esitatakse tegevuskava erinevate valla arengu seisukohalt oluliste eluvaldkondade kaupa. Iga tegevusala puhul analüüsitakse hetkeseisu ja antakse sellele hinnang SWOT-analüüsi (tuuakse välja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) abil, tuuakse esile eesmärgid, prioriteedid, investeeringuvajadused ja tegevused aastateks 2004–2008. Lõpuks esitataks visioon aastaks 2010 ehk nägemus seisundist, milleni tahetakse jõuda pikemaajalises perspektiivis. 2. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1. Üldpoliitilised põhimõtted Valla arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Vallavolikogu, vallavolikogu komisjonid ning vallavalitsus viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub avalikul võimul suur vastutus vallas toimuva ees. Kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtted: • Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve. • Tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne. • Vallavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud, valitsemiskulud võimalikult madalad. • Ametnikkond komplekteeritakse pädevatest, vastutustundlikest ja arenemisvõimelistest spetsialistidest, kes on suutelised meeskonnatöö kaudu ellu viima seatud eesmärke. • Vallaelu juhtimisse kaasatakse võimalikult paljude eri huvigruppide esindajaid. • Tehakse aktiivset koostööd seltside, ühingute jt kodanikeühendustega. • Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldised huvid ning vältides üksikute huvigruppide domineerimist. • Kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täiendkoolituse kaudu. Vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi. • Avalike teenuste osutamine valla elanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik. • Kaasaegsel tasemel tegutsemiseks ollakse avatud uutele ideedele, hangitakse värsket infot erinevate kanalite kaudu ning osatakse seda kasutada valla huvides. 2.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Teha aktiivset koostööd naaberomavalitsustega, eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem avalike teenuste kvaliteet. • Maine kujundamiseks tagada mitmekülgse info kajastamine. • Parandada infovahetust võimuorganite sees ning väljaspool. • Suurendada vallavalitsuse liikuvust ja operatiivsust. • Teenindada vallaelanikke valla suuremates külades. • Korraldada rahvakoosolekuid. • Suurendada ja konkretiseerida vallaametnike vastutust oma töölõikude eest, täpsustada ametiülesandeid. • Kasutada ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks senisest rohkem lepingulist tööjõudu, tellida spetsialistidelt tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja(te) rakendamine. See annab kaasnähtusena ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada. • Osaleda organisatsioonides, kus tegeldakse eelarveväliste finantseerimisvõimaluste otsimise ja analüüsiga ning rahataotluste ettevalmistamisega. 2.3. Eelarve kujundamise põhimõtted • Eelarve koostamise aluseks on arengukava. • Eelarves kajastatavad investeeringud peavad lähtuma arengukava eesmärkidest ja prioriteetidest. • Eelarve peab olema tasakaalus. • Eelarve projekt valmib vallavalitsuse, vallavolikogu eelarvekomisjoni ja valla asutuste koostööna. Valminud projekti esitab eelarvekomisjon vallavolikogule seaduses ettenähtud tähtajaks. • Laenupoliitika põhimõtted: 1) eelarve koostamisel lähtuda eelnevate aastate eelarvete proportsioonidest; 2) võetavad laenud peavad olema ainult investeeringuteks; 3) investeeringud peavad olema suunatud kohaliku elukvaliteedi tõstmisele. 3. RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE 3.1. Hetkeseisund ja hinnang 3.1.1. Rahvastik 2003. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taheva vallas 1020 inimest. LAPSED TÖÖEALISED m 18–63; n 18–58,5 VANADUSPENSIONÄRID M 139 301 88 N 105 218 169 sh õppijaid 28 sh töövõimetuspensionäre 34 sh töötajaid 323 sh tööealised töövõimelised tööga hõivamata inimesed 109 sh lapsehoolduspuhkusel 25 Kokku 1020 244 519 257 Tabel 1. Rahvastiku ülevaade 01.01.2003 Elanike arv on viimasel kümnel aastal pidevalt langenud nii negatiivse loomuliku kui mehaanilise iibe tõttu. Aastane loomulik iive on olnud möödunud dekaadil stabiilselt väga madal, kõikudes –10 promilli ümber, mis on palju väiksem Eesti keskmisest. Elanike arvu languse peamiseks põhjuseks on aga negatiivne rändesaldo, kusjuures lahkuvad peamiselt nooremad teovõimelised inimesed. Rahvastiku vananemine on muutunud vallas väga oluliseks probleemiks. Elujõuline ja aktiivne rahvastik on regioonis igasuguse arengu aluseks, seega on Taheva vallas eluliselt tähtis pidurdada noorte jätkuvat lahkumist. Elanike arvu langust näitab joonis.

Joonis 1. Elanike arvu muutus Taheva vallas. Rahvastiku elujõulisust näitab tema soolis-vanuseline koosseis – tööealiste inimeste, pensionäride ning laste osakaal kogurahvastikust ning nende gruppide omavaheline suhe. Taheva valda ähvardab tööealise elanikonna jätkuva lahkumise puhul arengupotentsiaali langus kriitilise piirini. 3.1.2. Tööhõive 519 tööealisest elanikust (01.01.2003) on vallavalitsuse andmeil 34 töövõimetuspensionärid. 485 töövõimelisest tööealisest elanikust on 25 lapsehoolduspuhkusel ja 28 tegeleb õppimisega. 109 tööealist töövõimelist isikut on tööga hõivamata. Töötajaid on 323. Umbes 100 neist leiab rakendust väljaspool valda. Tööpuudust tuleb lugeda Taheva valla arengu seisukohast olulisimaks küsimuseks, sest siit saavad alguse ka enamus muid probleeme teistes valdkondades (tervishoiu ja kultuuri alal ning sotsiaalsfääris). Madal tööhõive on peamiseks põhjuseks, miks kipuvad vallast lahkuma noored. Sarnaselt paljudele teistele Eesti piirkondadele valitseb Tahevas paradoksaalne olukord, kus suure tööpuuduse kõrval valitseb ka tööjõupuudus. Ettevõtete rajamisel on takistuseks kvalifitseeritud töötajate nappus. Probleemiks on töötute madal haridustase ning koolitatus ning maainimeste liigne konservatiivsus. Suur protsent töötutest on kesk- või keskeriharidusega (põhiliselt põllumajanduslik eriharidus). Mittetöötava elanikkonna hulgas puudub initsiatiiv ettevõtlusega tegelemiseks. Nooremad inimesed on valmis ümberõppeks, mis eeldab uute töökohtade teket. Tugevused: • Vanema elanikkonna tugev kohavaim. • Noorte huvi ettevõtlusalase koolituse vastu. Nõrkused: • Negatiivne loomulik iive ja rändesaldo. • Noorte abiellumis- ning sünnitusealiste naiste vähesus ning nende jätkuv väljaränne. • Tööealise rahvastiku lahkumine vallast. • Noorema elanikkonna madal regionaalne identiteet. • Vanurite suur osakaal kogu rahvastikust. • Suur tööpuudus. • Elanike madal haridustase ning koolitatus. • Maainimeste liigne konservatiivsus. • Initsiatiivi puudumine, leppimine sotsiaaltoetustest äraelamisega. Võimalused: • Noorte perede valda elama meelitamine. • Regionaalse identiteedi tõstmine. • Koolitusprogrammide teostamine. • Ettevõtlusalase info levitamine. • Töötute motiveerimine ning ergutamine väikeettevõtlusega tegelemiseks. • Piirkondliku tööbörsi loomine. • Uute töökohtade loomist toetavate projektide elluviimine. • Välisabi ning riigi toetuse kasutamine. Ohud: • Aktiivse, teovõimelise rahvastiku vähenemine kriitilise piirini. • Arengupotentsiaali ohtlik vähenemine. • Tööpuuduse suurenemine. • Alkoholismi levimine ja asotsiaalsete inimeste arvu suurenemine. • Rahvastiku majandusliku olukorra ning tervisliku seisundi kehvenemine. 3.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Noorte püsimajäämine valda. • Tööhõive suurendamine. • Olemasolevate ressursside ja inimkapitali baasil vallale sobivate tegevusvaldkondade leidmine ning nende arendamine. 3.3. Arengusuunad ja tegevused • Reklaamida valla häid külgi ning meelitada valda noori peresid mujalt. • Soodustada laiemate piirkondlike noorteühenduste ja klubide teket. • Püüda tugevdada regionaalset identiteeti (kultuuriüritused, õpetada koolides kodulugu jne). • Tööhõive probleemi leevendamine. • Ettevõtlusalase koolituse korraldamine ning sellealase info parem levitamine. • Töötute motiveerimine ning ergutamine väikeettevõtlusega tegelema hakkamiseks. • Ettevõtluskeskkonna parandamine. • Suuremate tööandjate (näiteks Taheva Lastesanatoorium) hoidmine vallas. 4. ETTEVÕTLUS 4.1. Hetkeseisund ja hinnang 4.1.1. Põllumajandus, tööstus, teenindus Ettevõtlus on kohaliku majanduselu alus, pakkudes elanikele töökohti ning andes maksude näol tulu vallaeelarvesse. Taheva valla territooriumil asuvad eraettevõtted tegelevad peamiselt põllumajandustootmise ja teenindusega. Lisaks eraettevõtetele on vallas esindatud riikliku struktuuri asutustena Riigimetsa Majandamise Keskuse Taheva Metskond ja Taheva Lastesanatoorium. Taheva vald asub nii geograafilises kui majanduslikus mõttes ääremaal. Probleem on ekspordiks sobiva tootmisega tegelevate ettevõtete vähesus ja ühekülgsus, madalad palgad, infrastruktuuri vananemine ning ebasobivus praegustesse majandustingimustesse, tööjõuliste inimeste väljaränne. Eraldi väärib märkimist looduslikust eripärast tulenev – suurema osa valla territooriumist hõlmavad tulevikus tõenäoliselt looduskaitsealad. Koiva–Mustjõega külgnevate alade ulatus ja piirid on praegu välja selgitamisel. Majanduse põhitegevusala on traditsiooniliselt olnud põllumajanduslik tootmine, kuigi valla territoorium on oma looduslikelt eeldustelt intensiivseks põllumajanduseks suhteliselt ebasoodne (madal maa boniteet, erosiooniohtlikkus jne). Peamised kogemused on sovhoosi ajast looma-, teravilja- ja kartulikasvatusalased. Haritavat maad on vallas 3657 ha ehk 18% territooriumist. «Tahe» sovhoos likvideeriti 1990. aastate alguse põllumajandusreformi käigus, asemele tekkisid mitmed ühistud (Hargla Seemneühistu, Hargla Masinaühistu). Hargla Seemneühistu kasvatab teravilja ja rapsi, pakub kuivatiteenust jms. Hulgaliselt on üles haritud eraisikute põllumaid. Masinaühistu pakub transporditeenuseid. Varemkasutatud tootmishooned langesid 1990-ndatel suures osas käibest välja, paljud jäid peremehetuks ja lagunesid. Tekkinud tingimustes pole valla ülesanne eraettevõtluse toetamine otse, vaid soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja vahendite leidmine selle arendamiseks ja kindlustamiseks. Eelnevatel aastatel on vallavalitsus tegelenud lagunevatele hoonetele omanike (ettevõtjate) otsimisega. Selle tulemusena saadi peremees mitmetele endistele tootmishoonetele. Lisaks ühistutele tegutseb valla territooriumil mitmeid tootmistalusid, kes tegelevad valdavalt teravilja- ja loomakasvatusega. Traditsiooniliste harude kõrval tegelevad talud ka turismiteenustega, metsamaterjalide varumise ja töötlemisega ning jahinduse ja kalandusega. Kasvatatakse lambaid, küülikuid jne. Arenev tegevusharu on tõuveiste (herefordide) ja teiste tõuloomade kasvatamine. Tsirgumäe külas asuva herefordikarja suurus on üle saja looma. Teenindusettevõtetest asuvad vallas lisaks Hargla masinaühistule (bussitransport) Nakatu ja Niidu turismitalud. Majutusteenust pakub Tsirgumäe külas Taheva hostel. Kaubandusega tegelevad OÜ Esperance ja mõned füüsilisest isikust ettevõtjad. Kauplused asuvad Hargla, Koikküla ja Taheva külades. Valla äärealasid teenindab kolm rändkauplust. Harglas tegutseb perejuuksur. Arvutialaseid teenuseid pakub OÜ B&M Konsultatsioonid. Turismialaseid teenuseid (kanuumatkad) pakub Punda talu. Enamus teenindusasutusi (kauplused, postkontorid, valla asutused, turismitalud, rändkauplused) on tervisekaitsetalituse poolt tunnustatud. Kuna lähtudes Taheva valla looduslikest tingimustest on traditsioonilise taimekasvatustoodanguga raske konkurentsivõimelist taset saavutada, on vaja täiendavalt uurida alternatiivsete tegevuste (vähemlevinud taimekasvatuskultuurid ja loomakasvatusharud, talu- ja loodusturism, mitmesugune väiketootmine ning teenindus) võimalikkust maal. 4.1.2. Turism Turism on Taheva vallas üks olulisem ja perspektiivikam tegevusala. Sellega kaasnevad ka muud tegevused: majutus, toitlustus, spordi- ja kultuuriüritused, reisikorraldus jms. Turismi võimalikud arengusuunad Taheva vallas on taluturism, terviseturism, seiklusturism, kala- ja jahiturism, lastega perede ja puuetega inimeste turism. Head eeldused loodusturismi arendamiseks tagavad siinne maaliline ja vaheldusrikas maastik, leidub suuri metsaalasid, arvukalt ilusaid järvi ning looklevaid jõgesid. Lähedal paikneb Karula Rahvuspark. 2000. aasta sügisest on Taheva vallas avatud vastavate viitadega tähistatud jalgrattarada, mille äärde ja lähedusse jäävad Tellingumäe puhkekoht, Ohvrikivi, Ohvrimänd, Koiva tamm, Kõrgeperve puhkekoht, Koiva jõekääru puhkekoht, telkimisvõimalustega puhkekoht Alumati järve ääres, Taheva mõis, mitmed huvitavad puude kooslused (tammikud, männikud, kikkapuu katsekultuur). Loodusturistide seas on populaarsed mitmed puisniidud Koiva ja Mustjõe ääres. Mustjõgi ja Koiva jõgi on populaarsed süsta- ja kanuumatkajate seas. Valga maakonna suuruselt teise, Ahero järve ääres asuv puhkekompleks pakub võimalusi nii kalastajatele kui turistidele. Vallas asuvad turismitalud pakuvad puhkust, sportimist, matkaradu, kalastamist, jahtimist, majutamist, toitlustamist ning palju muud esmajoones loodusesõpradele ning linnakärast vabaneda soovijaile. Taheva mõisas asuv Taheva Lastesanatoorium on spetsialiseerunud hingamisteede haiguste ravile ning ennetamisele. Sanatoorium on avatud ka turistidele, pakkudes majutamist, toitlustamist, sauna ning seminariruumide rentimist. Turismi peamisteks edendajateks on RMK ja Taheva Vallavalitsus koostöös sihtasutusega Valgamaa Turism. RMK on rajanud igameheõigustel baseeruvad puhkekohad Tellingumäele, Ahero järve äärde, Kõrgepervele (Koiva ääres), Alumati järve ja Linajärve äärde. Tellingumäele on püstitatud vaatetorn. Vallavalitsuse puhkekohad asuvad Koiva ääres (nn Laagriplats) ja Räimejärve ääres. Turismiobjektide nimekiri on avaldatud www.taheva.ee. Vallas asuvad turismitalud (Nakatu, Niidu) ja Taheva hostel on tervisekaitsetalituse poolt tunnustatud. Viimastel aastatel on rajatud Koiva piirkonda puhkekohti ka eraisikute poolt. Peamised supluskohad asuvad Räimejärve ääres Laanemetsa külas ja Ahero järve ääres. 4.1.3. Metsandus Taheva valla peamiseks loodusrikkuseks lisaks omanäolistele puhkemaastikele, jõgedele ja järvedele on tema mitmekesised ning rikkalikud metsaressursid. Metsad hõlmavad valla pindalast 64%, kokku 13 156 ha. Sellest on riigimetsa 8730 ha. Nende metsadega tegeleb kohapeal Riigimetsa Majandamise Keskuse Taheva Metskond. Riigimetsamaadest ca 10% on sood, rabad, siirdesood, madalsood. Metsad on üsna tuleohtlikud. Kui riigimetsade osas on majandamine olnud ühtlasem, siis talumetsade raie on 1990. aastate teisel poolel olnud üsna intensiivne, mistõttu võib eeldada, et lähiajal toimub tagasiminek. Metsandussektori osakaal piirkonna tööandjana on olnud kogu aeg märkimisväärselt kõrge. Ent viimasel ajal on selle roll veidi vähenenud, kuna valla jaoks üks olulisemaid tööandjaid Saru lauatehas on erinevate omanike majandamisel mitu korda pankrotistunud. Seetõttu töötlevat tööstust peaaegu pole, metsanduses tegeldakse peamiselt metsavarumisega riigi- ja talumetsade baasil. Vallas asub ettevõtja, kes valmistab peenest ümarpuidust aiaposte ja -latte, mida saab ka eksportida. Taheva metsad on marja- ja seenerikkad. Arengueeldustest annab ülevaate SWOT-analüüs, millega hinnatakse Taheva valla majandusliku olukorra tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tugevused: • Head eeldused puhkemajanduse ja loodusturismi arenguks (mitmekesised maastikud, vaheldusrikas reljeef, puhtaveelised järved, Koiva- ja Mustjõgi ning paiknemine Valga–Võru maantee ääres). • Teenuste suhteline odavus. • Piirkonnas on esindatud riiklikud asutused nagu Taheva Lastesanatoorium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. • Olemas on potentsiaal alternatiivsete tootmisharude tekkeks ja arenguks. Nõrkused: • Maamajanduse aeglane ümberstruktureerimine. • Piiratud turg ei võimalda tegevust laiendada. • Raske on leida vahendeid investeerimiseks. • Välisinvesteerijate vähene huvi. • Ettevõtjate vähene koolitus, ebapiisav informatsioon. • Konkurentsivõimeliste äriplaanide nappus. • Äritegevuse stimuleerimisega on kuni viimase ajani vähe tegeldud. • Nõrk infrastruktuur, kommunikatsioonihäired. • Riigi nõrk maaelupoliitika. • Suurte ettevõtete ja ettevõtjate vahelise koosluse puudumine. • Illegaalse majandustegevuse suur osatähtsus (puit, salaviin jms). • Kvaliteetse tööjõu vähesus. • Kohaliku elanikkonna vähene innovatiivsus ja umbusklik suhtumine uuendustesse, madal saavutusmotivatsioon. • Koolituseks sobilike ruumide puudumine. • Turismi arengut takistavad tegurid: 1) halb transpordikorraldus (teede halb olukord, parklate puudumine); 2) kohalike vaatamisväärsuste vähene esiletoomine; 3) toitlustus- ja meelelahutuskohtade puudumine; 4) spordirajatiste puudumine. Võimalused: • Avatus ja valla aktiivsus soodustavad investorite leidmist ja Tahevasse meelitamist. • Valla reklaamimise ja inimestes huvi äratamise kaudu laiendatakse turismituru mahtu, eeskätt puhkajate ning mujalt tulijate arvel. • Sobivate maa-alade ja objektide kaardistamine, mida potentsiaalsetele investoritele välja pakkuda. • Euroopa Liidu jm toetuste taotlemine piirkonna arendamiseks. • Spetsialiseerumine ja koostöö põllumajanduses. • Mitmesuguste maal perspektiivsete alternatiivsete tegevusharude tutvustamine. • Loodus- ja raviturismi propageerimine. • Taheva valla vaatamisväärsuste parem eksponeerimine ja reklaamimine. Ohud: • Rahvastiku vananemisest ja väljarändest tingitud tööjõuliste inimeste vähenemine kriitilise piirini. • Tulubaasi jätkuv vähenemine. • Planeeringute puudumine võib lähiajal takistada valla asulate ja ettevõtluse arengut. 4.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Olemasolevate ressursside ja inimkapitali baasil vallale sobivate tegevusvaldkondade leidmine. • Ettevõtlusinfrastruktuuri arendamine. • Väikeettevõtluse, eelkõige alternatiivsete tootmisharude soosimine. • Ettevõtlusalane koolitus ja vastava info parem levitamine. • Kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate ühine tegutsemine valla reklaamimisel. • Turismipotentsiaali kasutamine. • Turismialase infrastruktuuri (teed, viidad, inventar) täiendamine ja parandamine. 4.3. Arengusuunad ja tegevused • Välja arendada toimiv süsteem planeeringute ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks 1) koostada valla üldplaneering; 2) kinnitada detailplaneeringu kohustusega alad, puhkealad, põllumajandus- jm alad. • Valla investeerimisvõimaluste infopaketi koostamine. • Valda tutvustavate infokandjate ja sümboolika väljaandmine. • Osalemine piirkondlikes turismialastes koostööprojektides. Teha koostööd sihtasutusega Valgamaa Turism ja Karula Rahvuspargiga. • Turismialaste projektide algatamine. • Koostöö edendamine turismiettevõtjatega. • Harglas asuva Mustjõe silla taastamine, Laanemetsa oja silla taastamine. • Vallas liiva- ja kruusakarjääri kasutuselevõtmine. 5. HARIDUS 5.1. Hetkeseisund ja hinnang Taheva vallas tegutseb kaks haridusasutust – Koikküla Lasteaed-algkool ja Hargla Põhikool. Hargla koolis hakati haridust andma 1687. aastal. 01.09.2003 õpib Hargla koolis 99 õpilast ja töötab 12 õpetajat. Hargla koolis tegutsevad mitmed ringid. Hargla lapsed on saavutanud häid tulemusi spordis, aineolümpiaadidel, käsitöös, joonistamises, näitemängus ja laulmises. Hargla Põhikooli on rekonstrueeritud (osaliselt aknad, sanitaarsõlmed, köök). Amortiseerunud on aga katus, elektrijuhtmestik ning küttesüsteem (vanad ahjud). Koikküla Lasteaed-algkool alustas tööd 1990. aastal. 2003. a on koolis moodustatud 2 liitklassi ja 1 lasteaiarühm. Kool võeti 2002. aastal Tervist edendavate lasteaedade võrgustiku liikmeks. Koolil on terviseedenduse arengukava, mille põhisuundadeks on puhta ja elurõõmsa lapse kujundamine; hügieeniharjumuste õpetamine ja kinnistamine; vallarahva kaasamine terviseedenduslikele ühisüritustele; vahendite leidmine mänguväljaku väljaehitamiseks. Kool on lastelaagrite ning kohalike laste kogunemis- ja mängukohaks. Saali kasutatakse ka vallaelanike peiede ja sünnipäevade jaoks. Lastel on võimalus õppida pikapäevarühmas ning tegelda tunniväliselt käelise tegevuse, kehakultuuri, laulmise ja tantsimisega või töötada arvutiga. Gümnaasiumiealised õpilased asuvad sageli õppima Valga, Varstu ja teistesse lähipiirkonna gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse. Madala sündimuse tõttu jääb koolides õpilasi järjest vähemaks. Koolides on moodustatud liitklasse. Tugevused: • Alg- ning põhihariduse saamise võimalus kodu lähedal. • Arvutiklassi olemasolu Hargla Põhikoolis. • Hargla Põhikooli jätkusuutlikkus. • Kohapealse haritud kaadri olemasolu. • Õpilastranspordi olemasolu. • Täiskasvanute huvi täienduskoolituse vastu. • Raamatukogude juures teabetubade (avalike internetipunktide) olemasolu. Nõrkused: • Laste arvu vähenemine vallas. • Vähesed vahendid õppekeskkonna parandamiseks ning materiaalse baasi täiendamiseks. • Bussiliiklus dikteerib laste päevakava. • Pikad päevad kaugemal elavatel lastel. • Koolides puudub võimalus õppida inglise keelt. • Hargla ajalooline koolimaja amortiseerunud, puuduvad spordirajatised. • Teistes suuremates külades puudub avalik internetikasutamise võimalus. Võimalused: • Arvutiklasside kasutamine täiskasvanute koolituseks. • Hargla Maakultuurimaja ruumide renoveerimine, et oleks võimalik korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet, pakkuda vabahariduslikku koolitust. • Hargla Põhikooli ja kooli staadioni renoveerimine. • Koostöö naabervaldadega koolituste korraldamisel, noorteorganisatsioonide loomisel, tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. • Arvutiklassi ja internetipunktide pidev kaasajastamine. • Vallas erivajadustega laste õpetamiseks võimaluste loomine. Ohud: • Koolide sulgemine koolivõrgu kokkutõmbamise tõttu. • Kooli kaugenemine kodukohast. 5.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Tagada põhihariduse kättesaadavus ja koolikohustuse täitmine. • Kvaliteetse ning kaasaja nõuetele vastava hariduse andmine. • Alghariduse omandamine võimalikult kodu lähedal. • Soodsate tingimuste loomine lastel alushariduse omandamisel, arvestades lapsevanemate vajadusi. • Erivajadustega laste õpetamiseks võimaluste loomine. • Tagada koolides võimalikult hea õppekeskkond. • Tagada haridusasutuste demokraatlik juhtimine, oluline roll on koolide hoolekogudel. • Täiskasvanutele teabe vahendamine täiendus- ja ümberõppevõimaluste kohta, täiendus- ja ümberõppe korraldamine. 5.3. Arengusuunad ja tegevused • Uute õppekavade rakendamine, mille eesmärk on kvaliteetsema haridusteenuse osutamine. Suuremat rõhku pöörata arvuti- ning võõrkeelte õpetamisele. • Käivitada inglise keele õpetamine vähemalt B-keelena. • Luua nõustamissüsteem lapsevanematele, kelle lapsed on kodused. • Koolide inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine. • Hargla põhikooli renoveerimine (katus, aknad-uksed, küttesüsteem). • Täienduskoolituse võimaldamine kõigile töötajatele, õpetajate atesteerimine. • Koolibussiliini käigushoidmine. • Noorte vaba aja sisustamise võimaluste mitmekesistamine. • Koolide õpilaste arvu prognoosimine ja paikkonna haridusvajaduste väljaselgitamine. • Täiskasvanute täiendus-, ümber- ja vabaharidusliku koolituse korraldamine. • Avalike internetipunktide loomine kõigisse valla suurematesse küladesse. 6. KULTUUR, SPORT, VABA AEG 6.1. Hetkeseisund ja hinnang Kultuuri- ja spordialane tegevus on valla piires arenenud üsna ebaühtlaselt. Selle peamine põhjus on valla killustatus, erinevate külade vahel toimub ühisüritusi suhteliselt vähe. Kohalik identiteet on tugevam Hargla kandis, kus on veel säilinud mälestused kunagisest mõjukast kihelkonnakeskusest. Harglas on aktiivsemalt arenenud ka kohalik kultuuriline ühistegevus. Külaelu aktiivne sisustaja on seltsing «Hargla külaselts». Toimivad ka Koikküla ja Laanemetsa külaseltsid. Seltside eestvedamisel osaletakse projektides, rajatud on mänguväljakud suurematesse küladesse. Kultuurielu on koondunud peamiselt Hargla kultuurimaja ümber, kus tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Kultuurimaja saal on renoveeritud, paigaldatud on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Probleemiks on kultuurimaja mõnede ruumide vilets olukord ja aegunud sisseseade, mistõttu mitmed ideed on jäänud teostamata. Kultuurimaja käsutuses pole muusikariistu ja ringijuhtide palkamiseks napib raha. Aktiivne koostöö toimub Hargla põhikooliga ja Koikküla lastead-algkooliga. Harglas paikneb kirik, mis on kooskäimise kohaks EELK Hargla kogudusele. Kohapealse kirikuõpetaja puudumine pärsib koguduse tegevuse aktiivsust. Vallas asub mitmeid muinsuskaitse objekte ja teisi vaatamisväärsusi. Nimetada võib maa-aluseid kalmistuid Koikkülas, Laanemetsas, Ringistes ja Kallikülas; ohvrimände Harglas ja Tsirgumäe külas; ohvrikivi Tsirgumäe külas; kabelihoonet Hargla kalmistul; Taheva mõisa kompleksi; Laanemetsa õigeusu kirikut ning Hargla kirikut; Koikküla magasiaita. Raamatukogud koos avalike internetipunktidega asuvad valla mõlemas suuremas külas, Harglas ja Koikkülas. Koikkülas ongi kohalike kultuuriürituste ja pidude korraldamine seotud raamatukoguga. Raamatukogud on kujunenud infokeskusteks, kus põhitegevuse (elanikele vajaliku ilu-, aja- ning teatmekirjanduse ja üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) kõrval on kättesaadav teave ka teistel infokandjatel, sealjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse andmebaasid ning kohaliku ettevõtluse avalik info. Raamatukogud on baasiks vabahariduse arengule. Taheva valla kultuurikalendrisse kuuluvad traditsiooniliste üritustena iseseisvuspäeva ja emadepäeva kontserdid, volbriöö, jaanipäeva, vallapäevade, isadepäeva ja jõuluõhtu tähistamised, peoõhtud täiskasvanutele ning eakatele, koolilaste diskoõhtud, mudilaste muinasjutuõhtud, sügisene lillepidu ja spordiüritustest jüriöö jooks ning Taheva ja Karula valla ühine spordipäev. Spordi arengut vallas on takistanud arvestataval tasemel spordirajatiste puudumine. Seetõttu on paljude aladega tegelemine siin raskendatud. Noorte seas on üsna populaarsed pallimängud ja kergejõustik. Mitmes külas on külaaktiiv rajanud mänguväljakuid, jalgpalli- ja võrkpalliplatse. Mitmekesistada tuleb vaba aja veetmise võimalusi ja elavdada kultuurielu, arvestades, et ka pensionäridel ja vanuritel oleks võimalik osaleda. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata eelkõige noortele lastega peredele, sest ainult pensionärikeskne kogukond hääbub peagi. Tugevused: • Maakultuurimaja aktiivne tegevus. • Tihe koostöö kultuuri- ja haridusasutuste vahel. • Külakogukondade (kolmanda sektori) aktiivne tegevus mitmes külas. • Hargla küla arengukava (2003–2008) olemasolu. • Toimivad seltsid Harglas, Koikkülas ja Laanemetsas. • Avalike internetipunktide olemasolu. Nõrkused: • Spordirajatiste vähesus vallas. • Puudub ühtne spordiklubi. • Sisemiste sportimisvõimaluste ja staadioni puudumine. • Elanike passiivsus ja vähene huvi kohalike kultuurisündmuste vastu. • Puudub võimalus õppida muusikariistu. • Mitmetes külades puuduvad kooskäimise kohad. • EELK Hargla koguduse passiivsus. • Noored ei tule koduvalda tagasi, kuna siin on raske tööd leida. Võimalused: • Kultuuriürituste korraldamiseks erinevatest allikatest vahendite kaasamine. • Rahvaraamatukogude areng. • Eneseteostusvõimaluste, maaturismi, kodu-uurimise ja ühistegevuse areng. • Külade sotsiaalse ja kultuurilise, sh spordi ja noorte tegevuse edendamine. • Sportimisvõimaluste mitmekesistamine, saalis ja väljakutel sportimisvõimaluste loomine. • Kolmanda sektori ja vallavalitsuse tihe koostöö. Ohud: • Ei leita piisavalt vahendeid kultuurimaja ja teiste hoonete remondiks. • Rahvakultuuri hääbumine, kuna noortel puudub tahe sellega tegelda. • Valla äärealade elanike võimalused ühistegevuses osaleda vähenevad halveneva transpordiühenduse tõttu. 6.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Igale inimesele võimaluste tagamine osalemiseks kohalikus kultuurielus. • Pakkuda kohalikele elanikele soodsaid sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. • Valla ühtse kultuuri- ja spordipoliitika loomine. • Toetada kohaliku rahvakultuuripärandi säilimist ja arendamist, tähtsustada koduloolist uurimistegevust. • Laiendada raamatukogude poolt pakutavaid teenuseid. • Tekitada inimestes huvi spordi ja tervislike eluviiside vastu. • Seltsitegevuse ja mittetulundussektori julgustamine ja toetamine. • Seltsitegevuseks vajalike ruumide leidmine. • Luua noorsootöö eest vastutavate ja koordineerivate isikute võrgustik. • Motiveerida noorteühenduste teket. 6.3. Arengusuunad ja tegevused • Jätkata Taheva traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist valla eelarvest. • Vallapäeva ja külapäevade korraldamine. • Valla raamatukogude ja internetipunktide pidev kaasajastamine. • Haridus- ja kultuuriasutuste materiaalse olukorra parandamine, inventari täiendamine ja uuendamine. • Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust, teha koostööd naabervaldade kultuuriasutustega. • Toetada rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, gruppe ja üksikisikuid. • Valla spordielu korraldava spordiklubi või -ühenduse moodustamine. • Omaalgatusliku sporditegevuse ja sportlaste toetamine. • Noortespordi edendamine, toetada valla võistkondade osalemist maakondlikel jt võistlustel. • Luua tingimused erinevate noorte-, laste- ja spordilaagrite korraldamiseks. • Spordirajatiste tehnilise taseme tõstmine. • Laste õppetöövälise aja sisustamine ürituste korraldamise kaudu. • Organiseerida osavõtte üritustest väljaspool valda. • Hargla staadioni ja Koikküla spordiplatsi väljaehitamine. • Välislavade (laululavade) ehitamine. • Noorte tegevust arendavates projektides osalemine, projektide kaasfinantseerimine valla eelarvest. • Avatud noortekeskuse loomine. • Erinevate noorte-, laste-, spordi- ja töölaagrite korraldamine. • Hargla mänguväljaku ja spordiväljaku edasiarendamine. • Hargla surnuaia müüri korrastamine. 7. TERVISHOID 7.1. Hetkeseisund ja hinnang Tervishoiusüsteem on optimaalne ning rahuldab kohalikke vajadusi. Harglas on perearstikeskus. Eriarstiabi on kättesaadav lähedal asuvas Valga linnas. Olemas on apteek. Kallikülas asub Hargla Hooldekodu, Tsirgumäe külas Taheva Lastesanatoorium. Taheva valla elanike tervisliku seisundi üldine pilt pole just kiita – peamiseks põhjuseks on vanade ja puuetega inimeste suur osakaal kogu rahvastikus. Tervisele ei jäta mõju avaldamata ka raske majanduslik ning sotsiaalne olukord, tõusnud on psühhosomaatiliste haiguste osakaal, mille põhjuseks on töötus, madal palk, viletsad elamistingimused. Esineb palju alkoholismi. Pereteraapia saab kaasa aidata paljude krooniliste psüühiliste ja kehaliste haiguste ravis. Tugevused: • Esimese etapi arstiabi kättesaadavus. • Perearstikeskuse olemasolu. • Kaasaegse hambaravikabineti olemasolu. • Apteegi olemasolu. Nõrkused: • Elanikonna vananemine. • Jätkuv väljaränne. • Vilets majanduslik olukord, tööpuudus ja kehvad elamistingimused. • Sotsiaalabist sõltumine, iseendaga toimetulematus. • Alkoholismi süvenemine. • Puudulik transpordivõrk perearsti külastamiseks. Võimalused: • Riiklik tervishoiualane abi piirialadele. • Koostöö teiste omavalitsustega ühiste probleemide lahendamisel. Ohud: • Tervisliku seisundi jätkuv halvenemine. • Sotsiaalprobleemide jätkumine. • Palju kindlustamata inimesi. • Puuetega inimeste arvu suurenemine. 7.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Tagada tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus. • Tagada haiguste ennetamine. • Valla elanikel tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine. • Töötervishoiu süsteemi kujundamine. • Tervishoiutöötajate pidev täiendus- ja ümberõpe. • Täistööajaga hambaravikabineti käivitamine. 7.3. Arengusuunad ja tegevused • Suurema tähelepanu pööramine profülaktilisele tööle, haiguste ennetamisele (vaktsineerimised, rahva seas tervisliku toitumise ja tervete eluviiside propageerimine). • Valla sanitaarse seisundi parandamine (tegelemine prügimajandusega, ohtlike jäätmete kogumise organiseerimine). • Organiseerida logopeedi ja pereterapeudi vastuvõtte. • Korraldada tervishoiualaseid teabepäevi. 8. SOTSIAALHOOLEKANNE 8.1. Hetkeseisund ja hinnang Valla sotsiaalhoolekandesüsteemis on tähtis koht Hargla Hooldekodul, mis avati 1995. aastal. Hooldekodusse on võimalik paigutada endaga mittetoimetulevad vanurid. Väga head tingimused on peamajas 16-le ning abimajas kolmele abivajajale. Hooldekodus töötab lisaks juhatajale viis hooldustöötajat, meditsiiniõde jm teenindav personal. Vallas elab suhteliselt palju üksikuid vanureid, kes vajavad iga aasta järjest rohkem hooldusabi. Majapidamiste hajutatus, elamute seisukord, kütteprobleemid, ebapiisav transpordiühendus, sidevahendite puudulikkus, teenindusasutuste asukohad ainult suuremate külade keskustes ning arstiabi vajadus tingivad koduhoolduse vajalikkuse Taheva vallas. Avahooldusteenuseid on kavas pakkuda Hargla Hooldekodu ja Koikküla Teabe- ja turvatoa baasil. Teenusteks oleksid transporditeenused toiduainete ja ravimite kojuviimiseks, arsti juurde ja muudeks väljasõitudeks, saunateenused, riiete pesemine, lihtsamad remonditööd, valmistoidu viimine, küttepuude töötlemine jt majapidamistööd. Vallas tegeleb sotsiaalhoolekande küsimustega sotsiaalnõunik. Sotsiaaltöö paremaks organiseerimiseks on moodustatud sotsiaalregister, kuhu on kantud andmed valla elanike riskigruppide kohta. Suurimad abivajajate grupid lisaks töötutele ja tööotsijatele moodustavad paljulapselised pered, vanurid ja üksikvanemad ning töövõimetuspensionärid. Lisaks riiklikele sotsiaaltoetustele makstakse Taheva valla eelarvest järgmisi täiendavaid toetusi ning abirahasid: • lapse sünnitoetus, • matusetoetus, • koolitoetus (põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool), • eakate õnnitlemine, • toetus lastelaagri soodustuusikutele, • laste jõulupakid, • ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude toetus, • ühekordsed hüvitised. Praegune mittetoimetulevate perede suur arv, süvenev alkoholism ning kuritegevuse kasv tingivad vajaduse perekeskuse järele, kus töötaks ka perenõustaja. Perekeskus peaks nõustama noori peresid majanduslikul toimetulemisel, turvalise ja hoolitseva kodu loomisel ning pere suuruse planeerimisel. Tugevused: • Toimiv sotsiaalabisüsteem. • Hargla hooldekodu olemasolu. • Optimaalne tervishoiuasutuste võrk. Nõrkused: • Palju endaga mittetoimetulevaid inimesi (töötud, vanurid, invaliidid, paljulapselised pered). • Suur sõltuvus sotsiaalabist. • Alkoholismi ja asotsiaalsuse süvenemine. • Raskused äärealade elanikele sotsiaalteenuste osutamisel. Võimalused: • Sotsiaalse suunitlusega mittetulundusühingute areng. • Tööhõive tõstmine, inimeste eluga toimetuleku parandamine. • Külaühiskonna tõus, ääremaadele elamaasumine. • Väljarännanute toetus kodukohale. • Riigi abi piirialadele. Ohud: • Elanikkonna jätkuv vananemine. • Väljarände jätkumine, süvenev provintsistumine. • Elatustaseme jätkuv langemine. • Külaühiskonna hääbumine. 8.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Inimeste toimetulekuoskuse tõstmine. • Inimeste teadlikkuse tõstmine vastutusest enda ja pereliikmete toimetuleku eest. • Kindlustada kättesaadav ja hästitoimiv esmatasandi sotsiaalabi igale abivajajale. • Abivajajatele valikuvõimaluse pakkumine erinevate abivormide näol, lähtumine abivajajate huvidest, vajadustest ja soovidest. • Soodustada erasektori tegevust sotsiaalteenuste osutamisel. • Kujundada välja elanike ühisabisüsteem. • Sotsiaalteenuste vajaduse täpsem väljaselgitamine ja nende pakkumise võimaluste väljatöötamine. • Pakkuda hooldus- ja rehabilitatsiooniteenuseid erivajaduste ning toimetulekuraskustega inimestele. 8.3. Arengusuunad ja tegevused • Tulenevalt vajadustest ja võimalustest sotsiaalkorteri(te) kasutuselevõtmine, et tagada elamispind endaga mittetoimetulevatele inimestele. • Toimetulekuks toetada jätkuvalt paljulapselisi ja noori peresid ning üksikvanemaid. • Koikküla teabetoa baasil mittetoimetulevate perede nõustamine. • Organiseerida sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi töötutele ja tööotsijatele. • Vanurite ja puuetega inimeste toimetulekuprobleemide lahendamine ja leevendamine, nende koduhoolduse arendamine. • Avahooldusteenuse pakkumiseks vajaliku inventari soetamine. • Hooldekeskuse laiendamise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine, kuna elanikkond aasta-aastalt vananeb. • Täiendusõppe tagamine koduhooldustöötajatele. • Kriisiolukorra tekkimisel hoolduse ja hingeabi pakkumine. • Saavutada olukord, kus inimene saab olla vajaduse korral sotsiaalteenuste klient. • Luua toimiv koostöövõrgustik sotsiaaltöötaja, perearstikeskuse, politsei, kooli ja lasteaiaga laste hoolekande tõhustamiseks. • Avahooldusteenuste pakkumiseks vajaliku inventari soetamine. 9. ELANIKE TURVALISUS 9.1. Hetkeseisund ja hinnang Taheva valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Konstaabli tegutsemispiirkonda kuulub lisaks Taheva vallale ka Karula vald. Senine politsei töö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele. Kuritegude arv on püsinud aastate lõikes 40 rikkumise piires, millest on avastatud rohkem kui pooled. Põhilised kuriteoliigid on varavastased kuriteod. Päästeteenistuse lähim tuletõrjekomando asub Karula vallas Karulas (Koikkülast 8 km). Teravamad probleemid politsei töös tulenevad piirkonna madalast elatustasemest ja tööpuudusest. Puudub rakendus ja seetõttu minnakse kuritegelikule teele igavusest. Rahapuudusest tekivad peresisesed probleemid ning alkoholism. Ei pöörata piisavalt tähelepanu lastele. Tagajärg on laste hulkumine ja kuritegevus. Kuna maapiirkondades on eluga toimetulemine suhteliselt odav, on hakanud linnadest maale kolima isikud, kes eluga linnas ühel või teisel moel hakkama ei saa. Viimasel ajal on korrakaitsetegevuses üha enam hakatud tähelepanu pöörama preventiivsele tööle ja seda eelkõige töös noortega. Töö peab olema pidev ja mis ajaks mingi eesmärk saavutatakse, sõltub paljudest erinevatest teguritest ning pole prognoositav. Iseregulatsioon hakkab mingil määral toimima alles siis, kui on saavutatud elamisväärne elatustase ja enam-vähem stabiilne majandus. Koostöö politsei liinis toimub naaberomavalitsuste ja kaitseliiduga. Naabritega koostöö seisneb peamiselt info vahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamises. Kaitseliidult on võimalik saada lisajõude ürituste korraldamiseks, kui korra tagamiseks on vaja kasutada suurendatud isikkoosseisu. Kuna Taheva valla piir on ka suures osas riigipiiriks, paikneb Taheva külas piirivalvekordon. Kordoni isikkoosseis viib oma teenistust läbi riigipiiril Koiva jõel. Piiriprobleemidest on kõige teravamad piirivalve patrullide liikumiseks vajalike kallasradade puudumine Koiva jõe kaldal, riigipiiri hoolduseks ja korrasolekuks eraldatud rahaliste vahendite puudumine ning riigipiiri valvamiseks ettenähtud autotranspordi kehv tehniline seisukord. Piiriintsidendid on peaasjalikult seotud salakaubaveoga üle riigipiiri (suhkur, sigaretid). Tugevused: • Üsna hea ülevaade teeninduspiirkonnas toimuvast. • Politsei ja kaitseliidu vaheline koostöö. • Valla riskianalüüsi olemasolu. Nõrkused: • Kohapeal puudub professionaalne päästeteenistus. • Päästeteenistuse kohalejõudmine võtab aega. • Konstaabli tööpiirkond jagatud kahe valla vahel. • Järelevalve puudumine noorte tegevuse üle. Võimalused: • Tugevam koostöö kõigi korrakaitseorganite vahel info kogumiseks ja kuritegevuse ennetamiseks. • Korrakaitsealase töö finantseerimiseks toetustaotlused fondidele ning äriettevõtete ja organisatsioonide abi ürituste jaoks. Ohud: • Sotsiaalsete probleemide edasine pingestumine. • Süvenev alkoholism ja salaviina müük vallas. 9.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamine. • Avalikkuse kaasamine õiguskorra tugevdamiseks selgitustöö tegemise kaudu. • Suurem tähelepanu preventiivsele tööle mitmete riskigruppidega. • Politsei koostöö süvendamine kohaliku omavalitsuse, kaitseliidu, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega. 9.3. Arengusuunad ja tegevused • Politseiametnike töö kaudu tagada volikogu poolt vastu võetud avaliku korra ja heakorraeeskirjade täitmine ning mittetäitmise korral rakendada sanktsioone. • Laialdase selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, tõstes sellega valla elanike turvalisuse kvaliteeti. • Kaasabi osutamine politsei tehniliseks varustamiseks. • Töö alaealistega: 1) laste riskigruppide ja nende liikmete selgitamine; 2) infovahetus ja koostöö kriminaalhooldusametnikega; 3) narkovastane selgitustöö; 4) õigus- ja liikluskasvatus; 5) politseipropaganda lasteasutustes. • Töö elanikkonnaga: 6) ülevaate andmine teeninduspiirkonnas toimuvast; 7) rahva usalduse tõstmine; 8) usaldusisikute ja abipolitseinike kasutamine; 9) sotsiaalse kontrollsüsteemi (naabrivalve) loomine; 10) selgitustöö ja nõustamine enesekaitse ja varavalve küsimustes; 11) elanikkonna informeerimine isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisel; 12) teavitada elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistest massimeedias; 13) arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast. 10. LOODUS, KESKKONNAKAITSE, HEAKORD 10.1. Hetkeseisund ja hinnang Keskkonnaküsimustega tegelemine osutub väga oluliseks valla perspektiivikaima tegevusharu – turismi edendamise seisukohast. Puhas, puutumatu ning atraktiivne looduskeskkond peaksid olema turistide ligimeelitamise aluseks. Taheva valla territooriumile jääb Koiva maastikukaitseala. Vallas asuvad Koikküla park, Taheva park ning Laanemetsa kiriku park. Taheva vald jääb looduslikult Karula kuplistiku äärealale. Maastikku iseloomustavad moreenikattega künkad ja seljakud. Lõuna poole jäävad omapärase seljakulise reljeefiga oosimõhnade rühmad, nende vahel aga suurte jääpankade sulamisnõod, milles paiknevad järved, sood ja liivikud. Kõrgemad kuplid on 100–115 m üle merepinna. Hargla nõgu on madalam ala (50–60 meetrit üle merepinna) Karula ja Haanja kõrgustike vahel, mis liitub Koiva jõe keskjooksul oleva laialdase madalikuga. Mustjõgi ja Koiva jõgi voolavad laiades, kuid madalates lammiorgudes, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud laiusega ligi 1 km. Rohkesti on väikesi soid. Aluspõhja moodustavad devoni liivakivid. Jõed ja ojad (Arujõgi, Hargla oja, Koiva jõgi, Mustjõgi, Kallioja, Kima oja, Laanemetsa oja, Pauna oja, Sette oja, Taheva oja, Tõrvase oja, Ujuste oja) jäävad kõik Liivi lahe vesikonda. Järved (Ahero, Mäejärve, Laanemetsa Savijärv, Kuusaare, Alusmati, Aheru Mudajärv, Kiivite, Pügeri, Pärtli, Nigle, Väike-Mäeräime) kuuluvad Koiva alamvesikonda. Keskkonna seisund Taheva vallas on hea. Suuri keskkonnareostajaid siin ei leidu. Varem keskkonnale ohtu kujutanud suurpõllumajandust enam ei eksisteeri ning selle kunagised mõjud looduses on nüüdseks peaaegu kadunud (puudub küll täpne ülevaade põllumajanduslike väiketootjate keskkonnareostusest.) Reostuse olukorda uuriti 2003. a valla riskianalüüsi koostamise käigus. Suurfarmide kasutusest väljas olevad ning lagunevad põllumajandushooned rikuvad aga jätkuvalt maastikupilti. Suuri õhureostajaid pole samuti, kuna katlamajade küttevõimsused on väikesed. Tõsisem probleem on Koikküla ja Hargla elamurajoonide reovete puhastamine. Selleks otstarbeks mõeldud biotiigid vajavad rekonstrueerimist ning puhastamist. Korrastamist vajavad ühiskanalisatsioonitrassid ja biotiigid. Hargla ja Koikküla pumbamajad rekonstrueeriti 2003. aastal. Samuti suleti 2003. aastal Laanemetsa prügila. Valla territooriumil kahe maakonna piiril Kallikülas asuv endise Võru metsakombinaadi puidujäätmete prügila vajab samuti korrastamist ja likvideerimist. 2003. aastal alustas Valga Piirkonna Keskkonnakeskus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile kuue Valga ümbruse omavalitsuse ühise projektitaotluse ettevalmistamist, mille käigus soovitakse lahendada kompleksselt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ning biotiikide rekonstrueerimine. Heakord Taheva valla elamute ja teiste hoonete ümber on erinev: leidub nii hea välimusega ja hoolitsetud ümbrusega maju kui ka täiesti laokile jäetuid ning heakorrastamata. Parandamist vajab Koikküla ning Hargla paneelmajade piirkonna heakorra seisund. Probleeme esineb maanteede äärde veetava prügiga. Tugevused: • Üldine keskkonnaseisund on hea. • Puuduvad suured keskkonnareostajad. • Jahinduse ja kalanduse võimalused. • Valla avalike platside hooldamise teenus tellitakse ettevõtjalt Nõrkused: • Puhastusseadmete puudulikkus. • Kommunaalmajade piirkondade reovete puhastustiikide nõuetele mittevastamine. • Mahajäetud põllumajandusmaastikud. • Veekogude kinnikasvamine. • Hajareostus. Võimalused: • Loodushariduse võimalused. • Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine. • Lõuna-Eesti ühtse jäätmekava olemasolu. • Keskkonnaalase koostöö arendamise võimalused. • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks projektide kirjutamine ja kaasfinantseerijate leidmine (EL Ühtekuuluvusfond). Ohud: • Madal keskkonnateadlikkus. • Külade ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. • Endine Hargla bensiinijaam võimaliku punktreostusallikana. • Varisemisohtlikuks muutunud lagunenud paneelmajad, mida ei lammutata või millele ei piirata ligipääsu. 10.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Tagada elanikkonna tervise kaitse. • Tagada puhas keskkond ning säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel. • Garanteerida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine. • Hoida ära jäätmete ja ohtlike ainete sattumine keskkonda. • Tagada veevarude säästev kasutamine. • Metsatööstuses rakendada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. • Elamute ümbruse korrastamine. • Elanikud vastutavad oma elamute lähiümbruse eest. 10.3. Arengusuunad ja tegevused • Kaitsealuste parkide korrastamine. • Paneelmajade ümbruse heakorraga tegelemine, haljasalade hooldus. • Valla territooriumile jäätmejaama rajamine. • Elanike hulgas keskkonnateadlikkuse tõstmine, puhta elukeskkonna väärtustamine. • Laanemetsa kanalisatsioonitrassi renoveerimine. • Valla ühisveevärgi pumbamajade, ühisveetrasside ja kanalisatsioonitrasside ning biotiikide renoveerimine ja korrashoid. • Likvideerida suurfarmide kasutusest väljas olevad lagunevad ehitised. • Heakorratöödel rakendada vallas registreeritud töötuid vastava lepingu alusel. • Üle-eestilisel «Kauni kodu» konkursil osalemine. • Heakorrapäevade korraldamine. • Ohtlike jäätmete veo organiseerimine, kogumispunktide rajamine. • Kallikülas asuva endise Võru metsakombinaadi puidujäätmete prügila likvideerimine. • Koikküla mõisapargi tiigi saneerimine. 11. VALLA PLANEERING, EHITUS 11.1. Hetkeseisund ja hinnang Uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemine toimub vastavalt planeerimisseadusele, ehitusseadusele ja valla ehitusmäärusele. 11.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Ehituses on peatähelepanu varemehitatud hoonete ja rajatiste renoveerimisel. • Inventariseerida kõik ehitised ja rajatised. • Renoveerida vee- ja kanalisatsioonitrassid, pumbamajad, biotiigid. • Võtta kasutusele liiva- ja kruusakarjäär. 11.3. Arengusuunad ja tegevused • Koostada valla üldplaneering. • Teostada ehitusjärelevalvet. • Pidada ehitiste ja rajatiste registrit. 12. INFRASTRUKTUUR 12.1. Hetkeseisund ja hinnang 12.1.1. Kommunikatsioonid Teed. Taheva valda läbib Valga–Võru maantee. Valla peamised liiklusmagistraalid on: T-69 Võru-Mõniste-Valga (km 46,871–71,568 kuni 1000 autot ööpäevas). T-23106 Kirbu-Koikküla (km 5,799–11,073 kuni 200 autot ööpäevas). T-23114 Laatre-Lüllemäe-Hargla (km 29,283–34,123 kuni 200 autot ööpäevas). Riigiteede võrk vallas on hõre. Mustkattega teed on Võru–Mõniste–Valga, Sooblase–Tsirgumäe, Taheva–Läti piir. Teised riigiteed on kruusakattega. Riigiteid hooldab lepingu alusel OÜ Valga Teed. Taheva vallale kuulub 34,4 km teid. 2003 tehti remonti pea kõigil Taheva vallale kuuluvatel kruusa- ja mustkattega teedel. Väljakujunenud teedevõrk ja transpordisüsteem on valla jaoks optimaalne, ent vajalikud on suuremad kulutused teede hoolduseks ja remondiks. Bussid teenindavad Taheva valda Valga ja Võru suunas 2–3 korda päevas. Õpilaste transpordiprobleemid on lahendatud vallasiseste õpilasliinide käigushoidmisega. Telefoniside. Taheva valla territooriumil paikneb kaks analoogtelefonijaama: Hargla ja Koikküla. Mõlemad töötavad elektrikatkestuse korral kuni 12 tundi. Need on muu maailmaga ühenduses piki Valga-Võru maanteed kulgeva vaskpaaril nelikkaablitega. Kaabli vigastuse korral välisühendus katkeb. Ühendusliini kaablitel kasutatakse digitaalseid transmissioonisüsteeme. Ohuallikaks on ka äikesekahjustused. Telefoniside arengu osas on Taheva vald jäänud ebasoodsasse seisu, kuna jääb peamagistraalidest (Valga–Pärnu, Valga–Tartu) kõrvale. Suuremate mobiilside levivõrkudega (EMT, Radiolinja Eesti) on piirkond valdavalt kaetud. Taheva vallas pole 2003. aastal ka ADSL interneti püsiühenduse võimalust. Koolid, raamatukogud ja vallamaja ning RMK Taheva metskond on kaetud ISDN püsiühendusega (kiirus 128 kbit/s). Elekter. Taheva valla elektrivarustus tagatakse Valga 110/10 kV ja Mõniste 110/10 kV rajoonialajaamadest keskpingeliinide kaudu (10 kV pingel), millede kogupikkus Taheva vallas on ca 60 km. Keskpingeliinidega toidetakse 10/0,4 kV alajaamu, neid on valla territooriumil 38. 10/0,4 kV alajaamade trafode koguvõimsus on 3790 kVA. 0,4 kV liinide kogupikkus on ca 185 km. Elektriseadmete tehniline seisukord vastab nende ehitamise ajal kehtinud normidele ja seda võib hinnata rahuldavaks. Liinide rivist väljalangemisel on ette näha tarbijatele elektrivoolu katkestusi, mille likvideerimise kestus sõltub elektriseadmete kahjustuste ulatusest, üldjuhul taastatakse tarbijatele toide 24 tunni jooksul. 12.1.2. Vesi, kanalisatsioon Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni eest vastutab Taheva vallas Taheva vallavalitsus kui veeettevõtja. Vallavalitsus ostab hooldusteenuse sisse vastavatelt firmadelt. Investeeringute teostamiseks esitatakse Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse kaudu vastavaid projektitaotlusi. Tugevused: • Kõik peamised infrastruktuurikomponendid olemas. • Võrdlemisi hea teedevõrk. • Õpilastranspordi olemasolu. Nõrkused: • Hõre liiklusintensiivsus ei võimalda plaanipärast teedevõrgu uuendamist, katete paigaldamist, kapitaalremondi teostamist. • Amortiseerunud elektriliinid, valgustuspostid, valgustid. • Kohati ebapiisav telefonside. • Sagedased elektrikatkestused. • Õpilastranspordi sesoonsus. • Puhastusseadmete halb olukord. • Vahendite nappus korraliseks vallateede hoolduseks ja remondiks. • Vee-ettevõtja vähene vee- ja kanalisatsiooniteenuse kliendibaas. Võimalused: • Planeeringuga lahendada kompleksselt kommunikatsioonivõrgud. • Internetiteenuste laienemine. Ohud: • Bussiliikluse edasine halvenemine. • Võimalikud probleemid maaomanikega infrastruktuuride rajamisel. 12.2. Eesmärgid ja prioriteedid Teed, transport, side: • Vajaliku sagedusega bussiliikluse tagamine kohalikuks reisijateveoks, püüda säilitada olemasolevaid bussiliine. Võimaldada ühistranspordi abil maakonnakeskuses käimist madala sissetulekuga inimestele üle terve valla. • Tagada probleemideta õpilastransport õppeasutustesse. • Tagada valla teede hooldus. • Tegeleda bussipeatuste hooldamisega. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus: • Infrastruktuurielementide väljaarendamisel arvestada ettevõtjate vajadusi ja huve. • Kindlustada ohutus ja keskkonnanõuete täitmine. 12.3. Arengusuunad ja tegevused Teed, transport, side: • Garanteerida üldkasutatavate vallateede rahuldav korrashoid, sh teeäärte ja kraavide hooldus. • Tagada talvine lumetõrje valla teedel. • Korrastada teemärgistus, tagada liiklusmärkide ja viitade korrashoid valla teedel. • Igasse külasse paigaldada valla infotahvlid. • Valla teede registri pidamine. • Garanteerida tänavavalgustus suuremates asumites sügis-talvisel perioodil. • Leida vahendid bussipeatuste korrashoidmiseks. • Amortiseerunud bussiootepaviljonide lammutamine ja uute ehitamine. Vesi, kanalisatsioon: • Leida ressursse ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ümberehitamiseks. 13. KOOSTÖÖ 13.1. Hetkeseisund ja hinnang Taheva vallal on ühine piir Karula ja Mõniste vallaga ning Läti Vabariigiga. Koostööd tehakse suuremal või vähemal määral kõigi naabritega. Koostöö peamised eesmärgid on sarnaste probleemide lahendamine, ühine koolituste ja teabepäevade organiseerimine, kogemuste vahetamine ning ühiselt piirkonna esindamine erinevate vajaduste alusel. Vald seab suured arengulootused asjaolule, et alates 1.05.2004 ollakse koos Lätiga Euroopa Liidus, mis sisuliselt kaotab kahe riigi vahelise piiri. Taheva vald on liige Valgamaa Omavalitsuste Liidus, sihtasutuses Valgamaa Turism, naaberomavalitsustega ühises keskkonnaasutuses Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Välispartneritest tehakse koostööd Jämtlandi lääni Bräcke kommuuniga Rootsis. Peamiselt käsitletakse koostöövõimalusi Euroopa Liidus ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna küsimusi. 13.2. Eesmärgid ja prioriteedid • Koostöö jätkamine kõigi seniste partneritega. • Uute koostöövaldkondade väljaselgitamine. 13.3. Arengusuunad ja tegevused • Osalemine Valgamaa Omavalitsusliitude töös. • Osalemine koostööprojektis Bräcke kommuuni, Taheva ja Karula valla vahel. • Koostöö ja infovahetus nii Eesti kui Läti Vabariigi piirivalve esindajatega. • Osalemine Karula Rahvuspargi valdade juhtide kokkusaamistel. • Lõuna- ja Kagu-Eesti turismi ja regionaalse koostöö arendamiseks suunatud programmides ja projektides kaasategemine. • Korraldada naabervaldade töötajatega erialade ja töövaldkondade kaupa kokkusaamisi ja kogemuste vahetamisi. 14. VISIOON AASTANI 2010 Taheva valla territooriumi iseloomustavad kaks suuremat keskust (Hargla ja Koikküla, rahva-arvuga üle 200 inimese), Taheva küla, Taheva Lastesanatooriumi asum Tsirgumäe külas, Lepa küla taludekompleks ning väiksemad hajaasustusega elukeskkonnad. Valla tiheasustusalad oluliselt ei laiene, pigem areneb vallas hajaasustus ja taastatakse endisi talukohti. Vallal on hea ühendus maakonnakeskusega. Tehakse aktiivset koostööd naaberomavalitsustega. Vastastikune kultuuri- ja kaubavahetus ning piiriületus Lätiga hoogustub 1. maist 2004, kui Eestist ja Lätist saavad Euroopa Liidu liikmed. Valla territooriumil on võimalik saada kvaliteetset põhiharidust kaasaegsetes tingimustes. Vallas toimub aktiivne kultuuri- ja seltsielu, siin tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Vallal on oma kultuuri- ja spordiüritused, mille kaudu tutvustatakse valda ka väljaspool maakonda. Taheva valla elanikud tegelevad aktiivselt spordiga. Loodud on võimalused nii saalis kui väljas harjutamiseks. Vallas on turvaline elada, siin on avatud konstaablipunkt. Tegutseb nõuetekohase asukohaga perearstikeskus ja olemas on hambaravikabinet. Vallas on välja arendatud hästi toimiv sotsiaalabisüsteem, elanikkonnale on tagatud sotsiaalteenused, millest mitmeid pakuvad sotsiaalsfääris tegutsevad mittetulundusühingud. Vallas on täielikult rekonstrueeritud pumbamajad, ühtsed vee- ja kanalisatsioonitrassid, reoveepuhastid. Lahendatud on prügimajandusega seotud probleemid ja likvideeritud punktreostusallikad. Kõikides eluvaldkondades võetakse arvesse säästva arengu põhimõtteid. Taheva vallas on mitmekesine majandusstruktuur, maamajanduses on toimunud spetsialiseerumine. Traditsiooniliste põllumajandusharude asemel on levinud alternatiivsed taimekasvatuskultuurid ja loomakasvatusharud, talu- ja loodusturism, mitmesugune väiketootmine ning teenindus. Vallas on mitmekesine ja eelkõige siia saabuvatele turistidele orienteeritud teenindus. Oluline majandusharu on turism ja sellega seotud teenindusettevõtted. Tõstetakse esile olulisemaid vaatamisväärsusi nagu Ahero järv ja Koiva-Mustjõe piirkond. Välja on arendatud täiendavad jalakäijate- ja jalgrattateed. Tähistatud on ka mitmed matkarajad. Teedel on olemas vajalikud viidad. Inimesed leiavad tööd nii kohapeal väikeettevõtetes kui ka lähiümbruses: Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakonnas. Vallas on olemas kaasaegsed infotehnoloogia võimalused. Interneti püsiühendus on kõigis suuremates asutustes ja ettevõtetes. Ka äärealade inimestel on võimalik kasutada raadiolainete teel levivat Internetti, nt mobiiltelefonimastide vahendusel. Ilmub valla ajaleht Taheva Häälekandja, mis kajastab vallavalitsuse ja volikogu tööd, annab teada uutest ettevõtmistest ja selgitab seadusi.