Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste Keskkooli põhimääruse muutmine — KO, 166, 2379

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 12 lõigete 3 ja 4 ning Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 14 kinnitatud «Häädemeeste valla põhimääruse» (KO 2000, 67, 999; 2002, 41, 913) punkti 47.34 alusel Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Häädemeeste Vallavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 8 (KO 2001, 61, 1163) kinnitatud «Häädemeeste Keskkooli põhimäärust» ja kinnitada see uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrus jõustub 24. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Tõnu ARUMÄE Häädemeeste Vallavolikogu 15. oktoobri 2003. a määruse nr 17 lisa HÄÄDEMEESTE KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Häädemeeste Keskkool (edaspidi kool) on munitsipaalharidusasutus, ühe asutusena tegutsev põhikool (1.–9. klass) ja gümnaasium (10.–12. klass), mis loob teeninduspiirkonna õpilastele võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 2. Kooli ametlik nimetus on Häädemeeste Keskkool. 3. Kooli asukoht on Kooli 10, Häädemeeste alevik, Häädemeeste vald, Pärnu maakond. 4. Kool on neljaastmeline ühtluskool: 4.1. 1.–3. klass I kooliaste 4.2. 4.–6. klass II kooliaste 4.3. 7.–9. klass III kooliaste 4.4. 10.–12. klass gümnaasiumiklassid 5. Koolis tugineb iga järgmine õppeaasta (klass) vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. Põhikool loob eelduse õpingute jätkamiseks keskhariduse omandamiseks. Gümnaasium põhineb põhiharidusel ja loob võimalused õpingute jätkamiseks kõrghariduse omandamiseks. 6. Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga. 7. Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste põhjal. 8. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 9. Koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse korraldada koolitustegevust riikliku õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmetes. 10. Koolis toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. 11. Koolil on alaeelarve Häädemeeste valla eelarve koosseisus, oma pitsat ja sümboolika. 12. Koolis on raamatukogu, mille töökorraldus tugineb haridus- ja teadusministri määrusele. 13. Kooli õppekava ulatuses õppemaksu ei võeta. 14. Kooli teeninduspiirkond on Häädemeeste valla haldusterritoorium. Kool teenindab teiste piirkondade lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule. 15. Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. 16. Vajadusel võib kooli omanik moodustada kooli juurde õpilaskodu, mille töökorraldus tugineb haridus- ja teadusministri määrusele. II. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 17. Kooli ülesanne ja eesmärk on õpilastele riikliku õppekava alusel põhihariduse (1.–9. klassini) ja üldkeskhariduse (10.–12. klassini) andmine, koolikohustuse täitmise tagamine ning tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise, pidevalt areneva, vastutustundliku, koostöövõimelise, konkurentsivõimelise, lugupeetud ja vaba isiku kujundamiseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, olema piirkonna kultuuri, vaimsuse, traditsioonide kandjaks, valima talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 18. Kool võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Häädemeeste piirkonnas. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 19. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 20. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekavale, mis on õpingute alusdokument ja mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikule õppekavale. 21. Kooli õppekava määrab kindlaks: 21.1. kooli õppe-eesmärgid; 21.2. õppe ajalise korralduse; 21.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 21.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. 22. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Usuõpetust õpetatakse, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. 23. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 24. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse koolis õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 25. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja teadus- ja haridusministri määrusega õppeaastaks kinnitatud loetelu hulgast vastavuses kooli õppekavaga ning kooskõlastatult direktoriga. 26. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 27. Õppeaasta algab 1. septembril. 28. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 29. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. 30. Koolivaheajad ja eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks on haridus- ja teadusministri määrusega määratud tähtaegadel. 31. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Õpilaste väikseim nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on: 31.1. 1. klassis 20 tundi; 31.2. 2. klassis 23 tundi; 31.3. 3. ja 4. klassis 25 tundi; 31.4. 5. klassis 28 tundi; 31.5. 6. ja 7. klassis 30 tundi; 31.6. 8. klassis 32 tundi; 31.7. 9. klassis 34 tundi. 32. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 33. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 34. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 35. Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse. 36. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast. 37. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel viiepallisüsteemis. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 38. Õpilaste hindamine, järgmisesse klassi üleviimine ning klassikursust kordama jätmine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 39. Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu. 40. Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööd, põhikooli lõpueksamitööd ja üleriigilised tasemetööd koostatakse, hinnatakse ja nende tulemusi analüüsitakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. 41. Kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ja õpinguraamatu kaudu. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ettenähtud andmed. 42. Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu. 43. Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. Kooli lõpueksamite korraldamine ja kooli lõpetamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeaine, vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister. 44. Riigieksamikomisjonid moodustab ja nende koosseisud kinnitab maavanem. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. 45. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Tunnistused väljastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud vormile ja statuudile. 46. Eksaminandil on õigus lõpueksami tulemustega mittenõustumise korral esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist. 47. Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. 48. Kooli arengukavas määratakse: 48.1. kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 48.2. tegevuskava kolmeks aastaks; 48.3. arengukava uuendamise kord. 49. Kooli arengukava kinnitatakse vallavolikogu sätestatud korras. 50. Vallavalitsusel on õigus vajadusel moodustada eraldi klasse 7.–9. klassi kasvatusraskustega õpilastele haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 51. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealiste mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks, pikapäevarühmi lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud töökorralduse alustest. IV. KOOLIKOHUSTUS 53. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslik on ka Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps. 54. Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 55. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 56. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koduõppe korras. 57. Koolikohustuslike laste arvestust peetakse vallavalitsuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks vallavalitsus koos kooliga. 58. Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 59. Vallavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis. 60. Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal maakonnas maavanema korraldusega moodustatud nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 61. Vallavalitsus moodustab vajadusel koolis järgmised klassid: 61.1. keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi; 61.2. tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks; 61.3. abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks; 61.4. toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks; 61.5. hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks. 62. Klassi täituvuse ülemised piirnormid punktis 61 nimetatud klassides on järgmised: 62.1. kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast; 62.2. psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast; 62.3. liitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning raske ja sügava vaimupuudega laste hooldusklassis 7 õpilast. 63. Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või hälvikute erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid koolis. V. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 64. Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Oma kohustuste mittetäitmise korral kannab lapsevanem vastutust seaduses sätestatud korras. 65. Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (eestkostja). 66. Õpilane on kohustatud: 66.1. osalema õppetöös; 66.2. õppima oma võimete kohaselt; 66.3. end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 66.4. suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt; 66.5. hoidma loodust ja kooli vara; 66.6. täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest. 67. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. 68. Õpilastele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks haridus- ja teadusministri kehtestatud vormi kohane õpilaspilet haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. 69. Õpilasel on õigus: 69.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 69.2. moodustada koolis kooskõlas seadusega õpilasomavalitsuse teostamiseks õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise kord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor; 69.3. moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 69.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 69.5. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 69.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 69.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 69.8. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 69.9. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. 70. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 71. Kooli õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 72. Õpilastel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 73. Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 74. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. 75. Klassijuhataja kutsub klassi lastevanemate koosoleku kokku vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul juhtkonnaga kooskõlastatud ajal. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 76. Kooli õpilaste vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. VI. KOOLI TÖÖTAJAD (PERSONAL), NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 77. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. 78. Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 79. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse ja kooli töökorra, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 80. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks. 81. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. 82. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. VII. JUHTIMINE 83. Kooli juhib direktor. 84. Direktor on kooli seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal. Direktor võib teha kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. 85. Direktori ülesanne on juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust, majandus- ja finantstegevust ning tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord koostöös hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. 86. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 87. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab ning konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 88. Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 89. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 90. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 91. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridus- ja teadusminister määrusega. 92. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. 93. Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel ning teeb vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 94. Kooli hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 95. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 96. Hoolekogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 97. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VIII. KOOLI FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 98. Kooli vara moodustavad koolile vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. 99. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. 100. Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus. 101. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja käesolevas põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 102. Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseeelset õpet, kursusi, kontserte ja näitusi, tegelda õppematerjali kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ja rajatisi ning osutada teisi tasulisi teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 103. Kooli poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab vallavalitsus. 104. Kooli kulud katab Häädemeeste vald. Kooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest sihtotstarbeline toetus vallaeelarvele, lähtudes kooli õpilaste arvust. 105. Kooli eelarve projekt esitatakse heakskiitmiseks hoolekogule ja vallavalitsusele. Eelarve kinnitab vallavolikogu. Koolile kinnitatud eelarvet käsutab kooli direktor. 106. Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 107. Vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. 108. Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajate ja õpetajate registreeritud üksuste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsiooni kokkulepet kooli õpetajate palga alammäärades atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes. Nimetatud kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest. Kooli direktori palga kinnitab vallavalitsus. 109. Kooli töötajate palgad määrab direktor eelarve piires vallavolikogu poolt kinnitatud töötasustamise aluste alusel. 110. Kooli asjaajamist reguleerib direktor kooli asjaajamise korraga, mis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Seadusega veebilehel avalikustamiseks ettenähtud teave avalikustatakse kooli ja/või valla veebilehel. 111. Kooli dokumentatsiooni peetakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide loetelule. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid täidetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 112. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 113. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridus- ja Teadusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. IX. KOOLI ÜMBERKORRALDAMISE, ÜMBERKUJUNDAMISE NING TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD 114. Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub vallavalitsuse poolt vallavolikogu otsuse alusel. 115. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 116. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 117. Kooli tegevus lõpetatakse seadusega ettenähtud juhtudel. 118. Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, maavanemale, koolile, lapsevanematele (eestkostjatele, hooldajatele) ja õpilastele vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 119. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud koolile taotletakse koolitusluba. 120. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus kooli teeninduspiirkonna õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. X. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 121. Põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Vallasekretär Külliki PRUUL