Põltsamaa Vallavolikogu — Põltsamaa valla arengukava 2004-2012 vastuvõtmine — KO, 168, 2391

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 7 ja § 37 lõigetele 1 ja 2, Põltsamaa Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Põltsamaa valla arengukava 2004–2012 vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Meelis KALJUSTE Põltsamaa Vallavolikogu 22. oktoobri 2003. a määruse nr 27 lisa PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2004–2012 1. Sissejuhatus Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2004–2012, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Oma olemuselt on Põltsamaa valla arengukava ühiskondlik kokkulepe ning seetõttu oli arengukava koostamisse kaasatud vallavalituse ametnikud, volikogu liikmed, eri huvigruppide juhid ja elanikud. Arengukava on Põltsamaa valla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukavas on ära toodud valla üldiseloomustus, mis annab ülevaate praegusest olukorrast. Samas pannakse arengukavas paika pikemaajalised arengusuunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma vallas olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest lähtuvalt toimuvatest muutustest peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse eesmärgid ja pannakse paika konkreetsed tegevused, mida hakatakse ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Ka eri valdkondade tegevused on paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad arengukava olemasolul. Arengukava koostamise protsessi paremaks juhtimiseks moodustati juhtgrupp, kuhu kuulusid eri valdkondade esindajad. Esindajate eestvedamisel korraldati hariduse, kultuuri, spordi, raamatukogude, majanduse, sotsiaalhoolekande, infrastruktuuride ja keskkonna teemagruppide koosolekud. Kokku peeti 25 teemagrupi koosolekut. Arengukava tegi meeskond, kuhu kuulus umbes 60 inimest. Eraldi peeti veel koosolek lastevanemate, õpetajate, noorte, alusharidustöötajate ning ettevõtjatega, kellega arutleti ühiselt haridusteemadel. Eelnevalt valitud juhtgrupiga peeti viis koosolekut, kus otsustati teemagruppides paika pandu üle. Teemagruppides arutleti vastava valdkonna probleemide üle, pandi paika eesmärgid ning tegevuskava. Arengukava vaatas enne volikokku esitamist üle ka Põltsamaa Vallavalistus. 2. Põhimõisted Arengueesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on kohaliku omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueesmärke ja kavandatud tegevusprioriteete. Arengukava on vallaeelarve koostamise aluseks. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths – «tugevused», weaknesses – «nõrkused», opportunities – «võimalused», threats – «ohud») algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – kohaliku omavalitsuse ideaalne tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. 3. Põltsamaa valla olukorra kirjeldus 3.1. Üldandmed 3.1.1. Geograafiline asend Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis Jõgevamaal ümber Põltsamaa linna (vt joonis 1). Valda katab tihe teedevõrk. Valla piirinaabrid on Pajusi ja Puurmani vald, Viljandi maakonna Kolga-Jaani ja Kõo vald ning Järvamaa Imavere ja Koigi vald. Läbivatest teedest olulisim on põhja-lõunasuunaline Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ning Jõgeva–Põltsamaa, Põltsamaa–Võhma ja Viljandi–Põltsamaa maantee.

Joonis 1. Jõgevamaa omavalitsused 3.1.2. Asustus Põltsamaa valla pindala on 416,9 km2 (vt joonis 2) ja 01.01.2003.a seisuga oli vallas 4697 elanikku. Asustuse tihedus on 11,2 in/km2 kohta.

Joonis 2. Põltsamaa vald Põltsamaa vallas on 28 küla ja 2 alevikku. Suuremad keskused Adavere, Lustivere, Kamari ja Esku paiknevad hajusalt ümber Põltsamaa linna (vt tabel 1). Suure elanike arvuga eritüüpi külad on Võisiku ja Väike-Kamari, kus on põhiosas ajutised elanikud (ravialused, õppurid). Tabel 1. Põltsamaa valla asulate elanike arvu muutus Asula 1994 1997 2000 2003 Asula 1994 1997 2000 2003 Adavere 726 747 707 705 Nõmavere 79 94 100 111 Alastvere 56 63 65 57 Pauastvere 138 151 150 156 Annikvere 98 97 89 87 Pilu 55 52 57 52 Esku 436 458 466 427 Pudivere 52 53 51 52 Kaavere 67 68 70 63 Puduküla 33 42 57 59 Kablaküla 48 53 51 40 Puiatu 84 72 59 75 Kaliküla 72 76 75 72 Rõstla 66 74 70 70 Kalme 105 109 105 107 Räsna 21 32 21 15 Kamari 252 241 212 211 Sulustvere 110 100 106 102 Kuningamäe 86 87 82 83 Tõrenurme 54 64 56 63 Lebavere 37 41 42 46 Umbusi 147 142 130 127 Lustivere 478 469 487 452 Vitsjärve 62 65 64 52 Mõhküla 99 96 94 109 Võhmanõmme 159 168 179 185 Mällikvere 146 137 163 170 Võisiku 571 579 560 542 Neanurme 129 153 136 139 Väike-Kamari 723 540 291 270 KOKKU 5189 5123 4795 4697 3.1.3. Rahvastik Põltsamaa piirkond on üks Kesk-Eesti tihedamini asustatud ja stabiilsema rahvaarvuga piirkondi. Vallas on viimase üheksa aasta jooksul rahvastik vähenenud keskmiselt 10% (vt joonis 3). Viimase kolme aasta jooksul on elanike arv kahanenud 2,4% võrra.

Joonis 3. Rahvaarvu muutus Põltsamaa vallas elas 01.01.2003.a. seisuga 4697 elanikku, kellest 2319 on mehed ja 2368 naised. Võisiku Hooldekodus oli 2003. aastal 361 inimest. Tabel 2. Põltsamaa valla elanikud vanuse ja soo järgi (01.01.2003. a) Vanus Mehed Naised Kokku Vanus Mehed Naised Kokku 0–5 151 150 301 46–50 170 158 328 6–10 141 168 309 51–55 139 132 271 11–15 223 179 402 56–60 104 127 231 16–20 208 141 349 61–65 115 168 254 21–25 156 152 308 66–70 96 114 210 26–30 157 138 295 71–75 69 118 187 31–35 194 150 344 76–80 34 94 128 36–40 175 149 324 81+ 18 92 110 41–45 179 167 346 Kokku 2329 2368 4697 Alaealisi (kuni 15-aastaseid) oli Põltsamaa vallas 01.01.2003.a seisuga 1012 ehk 21,5% elanikkonnast, tööealisi elanikke (16–63-aastaseid) 3050 ehk 63,2% elanikkonnast (vt joonis 4). Pensioniealised elanikud (64-aastased ja vanemad) moodustasid 15,3% valla elanikkonnast (721).

Joonis 4. Põltsamaa valla vanuspüramiid (01.01.2003.a) 3.2. Ajalooline areng Põltsamaa vallal ja linnal on pikk ajalugu ja mitmekesine minevik: muinasaegne pisimaakond, Liivimaa ordu kindlus alates 1272. aastast, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus 18. sajandi viimasel veerandil, eesti rahvusliku liikumise kolle ärkamisajal jne. Põltsamaale on nime andnud ümbruskonna suured ja iidsed põllud. Põltsamaal on asunud kuningriigi keskus. Liivimaa Kuningriik eksisteeris 1570–1578. aastani. Tekkis see Vene tsaari Ivan IV soovil, kuningatrooni pälvis Holsteini hertsog Magnus. Kuulsusetu kuningriigi lõpp saabus 1578. aastal. Põltsamaa vald hõlmab endise Viljandi maakonna põhjaosa, Põltsamaa ja Lustivere valla. 1950.–1963. aastal oli Põltsamaa iseseisev rajoon. 1963. a moodustati Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee rajooni liitmise teel Jõgeva rajoon. Põltsamaa vald taasloodi 1991. a endise Põltsamaa külanõukogu piirides. Vallamaja asub Põltsamaa linnas. 3.3. Looduskeskkond Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m. Suurimaks reostuse allikaks piirkonnas on põllumajanduses kasutatavad väetised. Põhjavee reostuse vastu on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alvarid ja karstialad ning alad, kus pinnasekihi paksus on alla 2 m. Põltsamaa regiooni põllumajandusmaa on valdavalt sellistel aladel. Regiooni veevarud olid tugevalt reostunud kolhoosiaja lõpuks, viimasel ajal on olukord mõnevõrra paranenud, kuna väetiste kasutamine on vähenenud. Põltsamaa valla mullastik kuulub vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44). Kõige viljakamad on Pauastvere küla (kuni 62 punkti) ja Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Domineerivad leostunud ja leetjad kamarkarbonaatsed mullad ning nõrgalt leetunud kamarmullad. Põltsamaa valla territooriumil asub osa Alam-Pedja looduskaitsealast (9888 ha). Metsaga kaetud territooriumi suurus valla maa-alal on umbes 18 500 ha. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. Haruldasi linnuliike esindab must toonekurg, merikotkas. Suurem soomassiiv on Umbusi raba (ca 70 km2). Põltsamaa valla jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda. Suurima jõena voolab läbi Põltsamaa jõgi (135 km), väiksemad jõed on Pedja lisajõed Umbusi (34 km), Pikknurme (35 km) ja Neanurme (18 km). Vallas ei leidu looduslikke järvi, küll aga on jõgedele rajatud paisjärvi, suuremad on Kamari ja Võisiku paisjärv. Puhkealana kasutatakse peamiselt Põltsamaa jõe ümbrust. Puhkeotstarbelised maa-alad on ka Võisiku mõisakompleksi ümbrus ja Lustivere asulas Umbusi jõgi. Puhkeala on ka Mandri-Eesti keskpunkti ümbritsev ala, mis on rikas muinsus- ja looduskaitseobjektide poolest. Põltsamaa linna tagamaana ja ka vallaelanike jaoks on oluline piirkond Kuningamäe, kus asuvad kardirada ning ümbruskonna parim kelgu- ja suusamägi. Tähelepanu väärivad mõisapargid ja vana hiiekoht Mandri-Eesti keskpunktiga. Oluline rekreatsiooniressurss on suured rabad ja metsad. 3.4. Sotsiaalne infrastruktuur 3.4.1. Haridus Põltsamaa vallas asuvad järgmised haridusasutused: • Lustivere Põhikool – 148 õpilast (2002/03). 1996. aastast töötab uues majas. Kooli juures on avatud lasteaed. • Adavere Põhikool – 155 õpilast, 14 õpetajat (2002/03). Kool asub Adavere mõisahoones ja koolile mõeldud juurdeehituses. • Adavere Lasteaaed «Naksitrallid» – asub Adavere mõisahoones koos Adavere Põhikooliga. Hoones on lasteaiaks sobilikud ruumid ümber ehitatud 2002. aastal. Lasteaias on kaks rühma. • Kamari Algkool – 19 õpilast (2002/03). Kool töötab 4-klassilisena, liitklassidega. Aastal 2003 tehti koolis kapitaalremont. • Kamari Lasteaed – töötab üks segarühm, kus on 14 last vanuses 3 – 7 aastat. Ruumid asuvad endise elumaja teisel korrusel ja on kohandatud lasteaia jaoks 1976. aastal. Töö toimub kolmes ruumis. • Esku Lasteaed-Algkool – 6-klassiline, kus on 69 õpilast ja 36 lasteaialast. Esku Lasteaed-Algkool on Esku piirkonna haridus- ja kultuurikeskus. • Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool – 430 õpilast (2002/03). Koolis on tasemel baasid ja õppekabinetid, oma raamatukogu ja spordirajatised (saal, staadion, jõusaal, aeroobikasaal). Kooli baasil korraldatakse mitmeid seminare ja kursusi täiskasvanutele ning töötutele. Võimalik on õppida kodu- ja talumajanduse, koka, ehitaja, autoremondilukksepa, müüja, müügiesindaja/-assistendi, kelner/ettekandja ja sotsiaalhooldaja erialal. Kooli ruumid asuvad ajaloolises Aleksandrikooli hoones. Koostööd tehakse soomlaste, sakslaste, rootslaste, austerlaste, lätlaste ja prantslastega. Tabel 3. Päevakoolis õppijad Õppijaid 6–15 16–19 20–24 25–... Väljaspool valda Neist linnades 1997 1176 648 396 126 6 416 367 2000 1057 628 279 140 10 609 564 2003 1110 619 258 180 53 640 450 Seoses sündimuse vähenemisega väheneb pidevalt lasteaialaste ja esimestesse klassidesse astujate arv (vt tabel 4). Tabel 4. Kooli minevate laste arv Sünniaasta Läheb kooli Kokku Lustivere piirkond Adavere piirkond Kamari piirkond Esku piirkond Põltsamaa piirkond 1996 2003 44 7 4 8 10 15 1997 2004 54 10 14 8 10 12 1998 2005 45 8 8 4 14 11 1999 2006 53 15 12 4 17 5 2000 2007 52 14 11 7 9 11 2001 2008 48 8 11 6 14 9 2002 2009 42 4 14 4 8 12 3.4.2. Kultuur Põltsamaa valla kultuurielu toimub suuremates keskustes – Lustiveres, Adaveres, Eskus, Kamaris ja Võisikul. Traditsioonilisteks üritusteks on külapäevad, aastalõpupeod, jaanituled, Esku perepiknik igal kevadel ja sügisel, Lustiveres peetakse kord kuus kohvikõhtu, kord kvartalis eakate peoõhtu, jõulude ajal süüdatakse ühiselt kuusel küünlad ning kolmekuningapäeval põletatakse kuused, üle aasta toimub Lustiveres rahvatantsupidu, Võisikul on traditsioonilisteks üritusteks vastlapäev, volbripäev, emadepäev, «Tere kool» (1. september), elanike teatrikülastus, kadri- ja mardipäev, pensionäride pidu; Kamaris peetakse kolmekuningapäeva, eakate kohviõhtuid, vastlapäeva, vabariigi aastapäeva, emade- ja isadepäeva, I advendi tähistamist jms. Lustivere Kultuurimaja tegutseb alates 1988. aastast. Kultuurimaja kasutavad aktiivselt kohalikud elanikud ja Lustivere Põhikool oma ürituste läbiviimiseks. Suuremaid üritusi korraldavad kool ja kultuurimaja käsikäes. Võisiku-Kundrussaare Küla Selts EWA-l on 24 liiget. Tihedalt tehakse koostööd Võisiku Hooldekoduga ning kutsutakse külla teiste külade esindajaid. Eskus toimub kultuuriline tegevus kooli baasil, õpetajate vabast tahtest ja ajast. Adaveres on olemas kultuurimaja hoone, kuid sellel puudub juhataja. Adaveres on Mõisaselts, mis loodi 2003. aastal. Kultuurielu on seega kooli- ja mõisaseltsikeskne. Kamari Haridusselts veab kohalikku kultuuri- ja külaelu. Eesmärgiks on kohalike elanike kultuurilise teenindamise soodustamine ning tingimuste loomine huvitegevuseks, samuti kultuuriürituste korraldamine, aktiivse ja ettevõtliku mõttelaadi propageerimine elanike hulgas. Kamari Haridusselts tunnistati 2001. aasta tegevuse eest parimaks MTÜ-ks Jõgevamaal. Vaatamisväärsused, ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Põltsamaa vallas on kolm mõisat: Adavere, Lustivere ja Võisiku mõis, mille juurde kuuluvad ka mõisapargid, mis vajavad aga kohati korrastamist. Arhitektuuriliselt väga põnev on ka Aleksandrikooli hoone. Olulised vaatamisväärsused on veel von Bockide matmispaik, Mandri-Eesti keskpunkt ja Kalmemägi. Silmailu pakub roosiaed. Looduskaitseobjektidest pakuvad turistidele enim huvi Suur rändrahn ja Moori kivi. Kirikuid Põltsamaa vallas pole, kuid Põltsamaa linnas asuvad Apostliku Õigeusu Kirik, Nikolause kirik ja lossivaremete juures Luteriusu kirik, kus korraldatakse kontserte, näitusi, organiseeritakse sotsiaalabi. Tegutsevad mitmed ususektid. Kalmistutest on Põltsamaa linna surnuaed ja Kuningamäe surnuaed, kuhu maetakse peamiselt Võisiku Hooldekodu asukaid. Kundrussaare surnuaed asub Võisiku mõisa ligidal. Säilinud on Timotheus Eberhard von Bock’i matmispaik. Teistest haudadest ei ole praktiliselt midagi alles. Surnuaed on osaliselt korrastatud, matmisi enam ei toimu. Lisaks on Kalmekülas von Stackelbergide matmispaik, mis on säilinud koos kabeliga, kuid vajab korrastamist. 3.4.3. Raamatukogud Põltsamaa vallas asuvad järgmised raamatukogud: • Adavere Raamatukogu (asutatud 1898. aastal) asub alates 2002. aasta sügisest Adavere mõisa häärberis. Teeninduspiirkonnas on veidi üle 1000 elaniku. 2002. aastal oli registreeritud 476 lugejat, neist lapsi 161. Aastal 2002 külastati raamatukogu 7412 korral ja laenutati 15 437 teavikut. • Esku Raamatukogu asub Esku külas 3-korruselise korterelamu 1. korrusel 4-toalises korteris. Talveperioodil, kui päevane külastatavus on 35–45 inimest, jäävad ruumid kitsaks. Kevadel ja suvel on külastatavus madalam, keskmiselt 15–20 inimest päevas. Fondi suurus 11 227 ühikut, sellest ilu- ja lastekirjandus 8500. 2002. a seisuga oli lugejaid 307, nendest lapsi 115, st 37%. 2003. a lugejaid kokku 267. • Lustivere Raamatukogus oli kokku 328 lugejat, neist lapsi 133. Laenutusi oli 10 308, neist lastele 1918 (2002. a seisuga). Külastusi 5638, neist laste poolt 1795. Fondi suurus 8026 eksemplari, sellest ajakirju 111. • Kamari raamatukogus on 63 lugejat, neist 26 lapsed. Raamatukogus töötab ka avalik internetipunkt. • Umbusis asub lugemistuba. Alates 1994. a ilmub kaks korda nädalas Põltsamaa piirkonna ajaleht «VALI Uudised». 3.4.4. Sport Kehakultuuri- ja sporditöö on rahuldaval tasemel Adaveres, Lustiveres, Kamaris ja Eskus. Spordielu veab spordijuht spordiklubist «Tervis». Tema ülesanneteks on valla spordielu koordineerimine ja valla esindusvõistkondade komplekteerimine valdadevahelisteks võistlusteks. Suuremates piirkondades on lisaks veel oma aktivistid, kes spordielu edendavad. Kõige rohkem tegeletakse vallas jalgpalli ja võrkpalliga. Paljud tegelevad ka lihtsalt tervisespordiga – ujumise, jalgrattasõidu, lauatennise, aeroobika, suusatamise ning uisutamisega. Spordirajatised • võimlad – Adavere (36x18 m), Lustivere (9x18 m), Esku (9x12 m), Põltsamaa KPK • staadionid – Lustivere, Adavere, Kamari (spordiväljak), Põltsamaa KPK • jõusaal – Põltsamaa KPK, Võisiku Hooldekodu • kelgumäed – Esku, Lustivere, Kuningamäe, Adavere, Kamari • uisuväljakud – Adavere, Kamari, Võisiku • väliväljakud – võrkpall, rahvastepall, kurn, tennis, korvpall, jalgpall • tervise-, jooksu- ja suusarajad – Adaveres, Lustiveres, Kamaris, Eskus, Väike-Kamaris, Kuningamäel. 3.4.5. Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid Piirkonda teenindab viis perearsti, kelle praksised asuvad Põltsamaa linnas. Vallas kohapeal on esimese astme arstiabi kättesaadav Adaveres, kus töötab perearst ning avatud on apteek. Teise astme arstiabi on kättesaadav Jõgeva ja Tartu haiglas. 3.4.6. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande süsteem on väga tundlik demograafilistele ja majanduslikele mõjudele. Analüüsides rahvaarvu dünaamikat võib teha järelduse, et valda on hakanud sisse rändama nõrgad pered ja üksikvanemad, arvatavasti on enamasti põhjusteks kommunaalkulud ja nende jälgimise süsteemid, samuti pereisade töötamine Tallinnas ja teistes suurlinnades. Samal perioodil on märgatav noorte ja ettevõtlike lahkumist, sest neile ei ole sobilikke töökohti. Vanurite hoolekanne Pensioniealised elanikud (64-aastased ja vanemad) moodustavad 15,3% valla elanikkonnast. Vanurite hooldus on lahendatud koduhoolduse kaudu. Vallas töötab pidevalt 4 sotsiaalhooldajat. Tabel 5. Erivajadustega inimeste grupid 1998 2003 Lapsed vanuses 0–15 1070 1012 Puuetega inimesed I grupp 66 83 II grupp 469 254 III grupp 72 176 Lapsed 13 28 KOKKU 620 541 Vanurid (64 ja vanemad) 933 721 Töötud 105+335 167+334 Lustivere Hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, mis asub Lustivere külas. Osaliselt finantseeritakse riigieelarvest. Töötab 1992. aasta detsembrist Lustivere mõisas. Oktoobris 2000 reorganiseeriti hooldekodu mittetulundusühinguks Lustivere Hooldekodu. Asutajad on Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi vald. Töötajaid on Lustivere Hooldekodus 27 ja hoolealuseid 66 (2003. aasta seisuga). Lustivere Hooldekodu võtab vastu vanureid üle kogu Eesti. Võisiku Hooldekodu on erihooldekodu (vaimuhaigete ja raskete vaimsete puuetega inimeste hooldekodu), mis asub Võisiku külas. Finantseeritakse riigieelarvest ja klientide pensionist. Pakub hooldusteenust 356-le psüühilise erivajadusega kliendile. Annab tööd 170 töötajale, olles suurim tööandja Jõgeva maakonnas. Asutus töötab alates 1926. aastast. Veel pakub hooldekodu päevakeskuse (igapäevaelu toetamise) teenust 25 kliendile. Lapsed Laste arv Põltsamaa vallas on pidavalt vähenenud. Kuni 6-aastaseid lapsi oli 01.01.2003. a seisuga 347 s.o 7,4% elanike üldarvust. Nende päevahoid on korraldatud Adavere Lasteaias «Naksitrallid», Esku Lasteaed-Algkoolis, Kamari Lasteaias ja Lustivere Põhikooli juures asuvas alushariduse rühmas. Alaealisi ehk alla 18-aastaseid oli vallas 1161 ehk 24,7% valla elanikest. Tööturg ja toimetulek Põltsamaa vallas oli 2003. aasta 1. jaanuari seisuga tööealisi elanikke 63,2% elanikkonnast. Kokku oli töötajaid 1600, neist väljaspool valda töötas 281. Olemas on sotsiaalkorter Adaveres ning varjupaik Lustiveres. Adaveres on loomisel õpilaskodu. 3.5. Tehniline infrastruktuur 3.5.1. Teed, liiklus ja ühistransport Valda läbivatest teedest suurimad on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Viljandi–Põltsamaa maantee. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on umbes 13 km/ha, mida võib pidada piisavaks. Rahuldavas olukorras on valda ja linna läbivad magistraalteed, kehvemas olukorras on väiksemad külavahe teed. Valla territooriumi teedevõrgu kogupikkus on 372,3 km. Vallas on üks riiklik maantee (2), kolm tugimaanteed (37, 38, 51), 24 kohalikku maanteed ja erateed. Riigile kuuluvaid teid on 166,2 km (nende eest kannab hoolt Jõgeva Teedevalitsus) ning kohalikke maanteid 37,6 km ja tänavaid 4,7 km. Kohalike maanteede korrashoiu eest hoolitseb Põltsamaa Vallavalitsus ja erateede seisukorra eest vastutab tee valdaja. 3.5.2. Telefonside Valla abonente teenindab AS Elion Ettevõtted Jõgevamaa esindus. Valla territooriumil on telefoniliinide levi rahuldav. Vald on mobiilsidega kaetud, võimalik on valida eri operaatorite vahel. Kaugemate punktide elanikel võimaldatakse kasutada püsimobiiltelefoni. 3.5.3. Energeetika Asula tsentraalkatlamajad on Adaveres, Eskus, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis Väike-Kamaris ja Võisikul, kasutades nii tahket kui vedelkütust. Lustivere katlamaja on kasutuseta, kuna elamud viidi üle oma küttele. 3.5.4. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Regiooni hajaasustuse veevarud olid tugevalt reostunud kolhoosiaja lõpuks, mõnda aega oli olukord mõnevõrra parem, kuna ei kasutud enam nii palju väetisi. Viimastel aastatel on olukord hakanud taas halvenema. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on haaratud Adaveres 800, Võisikul 640, Eskus 300, Kamaris 200, Põltsamaa KPK-s 400 ja Lustiveres 450 inimest. Kanalisatsioonikaevud ja -torud on halvas olukorras. Osa reoveepuhasteid ei täida oma otstarvet. Tihti toimuvad avariid. Tiheasustuse vee kvaliteedi näitajad on üldiselt rahuldavad. 3.5.5. Jäätmemajandus Umbusis asuv prügila suleti augustis 2003. Toimub rekultiveerimine. Jäätmemajanduse parandamiseks on vaja liituda ümberkaudsete kohalike omavalitsustega, et taotleda lisaressursse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Selleks püüavad 39 omavalitsust ühineda Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusesse. Momendil veetakse prügi Väätsa ja Torma prügilasse. 3.6. Majandus Kokku on Põltsamaa vallas 2003. aasta seisuga 61 äriühingut, kellest 10 on aktsiaseltsid, 43 on osaühingud ning 8 on ühistud. Kolmandik ettevõtetest ehk 20 tegeleb põllumajandusega ja kuuendik ehk 10 jaemüügiga. Peamine tegevusala on piimakarjakasvatus ja toorpiima tootmine, toidukaupade, jookide ja tubakatoodete ning liha- ja lihatoodete jaemüük, metsavarumine ja -langetamine. Põltsamaa vallas on 181 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegelevad enamasti põllumajandusega. Peamised tegevusalad on ühendatud taime- ja looma-, teravilja- või põllukultuuride kasvatus. Aktiivselt tegutseb aga vähem ettevõtteid. Tabel 6. Suurimad ettevõtted töötajate arvu järgi (2003. a seisuga) Ettevõtte nimi Töötajate arv Majandusharu Adavere Agro 145 põllumajandus Õnne Piimakarjatalu TÜ 55 põllumajandus Adavere Lihatööstus AS 50 tööstus OÜ Tinatex 43 õmblustoodete tootmine Lustivere PMÜ 42 põllumajandus Võhmanõmme PÜ 35 põllumajandus Mällikvere PÜ 30 põllumajandus Graniit AS 30 mittemetalsete maarete töötlemine Riiklikest asutustest on suurim Võisiku Hooldekodu, kus töötab 170 inimest. Põltsamaa Vallavalitsus annab tööd umbes 200 inimesele. Põltsamaa valla äriühingutest on 12 koondunud Adavere alevikku. Kamari alevikus ning Lustivere, Esku, Võhmanõmme ja Väike-Kamari külas on keskmiselt 5 äriühingut. Teistes külades on juba vähem äriühinguid. FIE-d tegutsevad enamasti Väike-Kamaris, Eskus, Lustiveres ja Adaveres. 3.7. Põltsamaa valla juhtimine ja koostöö Põltsamaa valla volikogu tegutseb 21-liikmelisena ja vallavalitsus 5-liikmelisena. Moodustatud on 6 alatist komisjoni: haridus- ja noorsoo-, maa- ja keskkonna-, kultuuri- ja spordi-, sotsiaal- ja tervishoiu-, majandus- ning revisjoni komisjon. Volikogu liikmete hulgas on Kalme (2), Lustivere (3), Adavere (5), Esku (2), Mõhkküla (2), Pauastvere, Sulustvere (2), Mällikvere, Kamari, Väike-Kamri ja Võisiku küla esindajad (2003. aasta seisuga). Vallavalituses töötab 15 ametnikku. Pikad koostöötraditsioonid on nelja kohaliku omavalitsuse – Pajusi vald, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Puurmani vald – vahel, mis on kinnitatud ka koostöölepinguga. Ühistööd tehakse sotsiaal- ja teenindussfääris ning turvalisuse tagamisel. Rahvusvahelist koostööd tehakse tihedalt Soome Vabariigi Järvenpää linna ja Vilppula vallaga, viimasega on sõlmitud ka sõprusleping. Koostöövormideks on humanitaarabi, sotsiaal-, haridus-, kultuuri-, vaba aja veetmise jne valdkonnad. Tihedalt teeb omavahel koostööd ka kolmas sektor, eelkõige külaseltsid (Kamari Haridusselts, Lustivere Külaselts ja Võisiku-Kundrussaare Küla Selts EWA, Adavere Mõisaselts), kes korraldavad ühisüritusi, jagavad kogemusi ning käivad üksteisel külas. Koostööd tehakse ka koolide ja lasteaedade vahel, eesmärgiks infovahetus, ühisürituste korraldamine. Olemas on ühised sõpruskoolid Soome Vabariigis. Koostööd püütakse teha ka ettevõtjate ja Põltsamaa Vallavalituse vahel. Selleks on loodud ettevõtjate list (poltsmaa@yahoogroups.com), mille eesmärk on infovahetus, kogemuste jagamine, probleemide edastamine jne. 4. Põltsamaa valla visioon Põltsamaa vald on aastaks 2012 «kõigi teede» ristumiskohas asuv kaasaegse infrastruktuuri ja mitmekülgse majandusega, turvaline, elujõuline ning puhas, looduskaunis jõgedemaa Mandri-Eesti keskpunktis. • Mainekas ja tuntud elamis-, majandus- ja investeerimispiirkond • Infrastruktuur on konkurentsivõimeline • Kõigil soovijatel on võimalik leida võimetekohast, hästi tasustatud ja huvipakkuvat tööd olemasolevates arenevates ja ka uutes ettevõtetes • Kasvava tähtsusega puhke- ja turismipiirkond • Turvaline elamispiirkond • Vald on orienteeritud elanikkonna kasvule • Kõigil huvigruppidel on võimalik veeta sisukalt oma vaba aega • Konkurentsivõimeline haridus • Põltsamaa valla elanike vajadusi rahuldavad meditsiini- ja sotsiaalteenused • Silmailu pakkuv, heakorrastatud, kauni ja puhta loodusega vald 5. Probleemid ning arengueesmärgid aastani 2012 5.1. Strateegilised eesmärgid 1. Tagada kaasaja nõuetele vastav tehniline infrastruktuur 2. Tagada elanike toimetulek ja sotsiaalne turvalisus 3. Soodustada ettevõtluse arengut 4. Pakkuda konkurentsivõimelist haridust 5. Arendada igakülgselt valla elukeskkonda 6. Tagada mitmekülgsed võimalused tegelemaks kultuuri ja spordiga 5.2. Infrastruktuur – probleemid ja arengueesmärgid Internet on kättesaadav valla suurimates keskustes, eelkõige raamatukogudes, koolides ja infopunktides. Elanike jaoks on internet kohati veel liiga kallis ning ka aeglane. Elektrienergia kvaliteet on rahuldaval tasemel. Tarbijatel on raskusi riketest teatamisega ning rikete parandamine on liiga aeglane. Kohati on liinid halvas olukorras. Teed on vallas rahuldavas seisukorras, kohati on vaja teha tolmutõrjet. Suuremaks probleemiks on liiklusohutus, liigne kihutamine, teede märgistamine ja märkide kadumine valla ja erateedel. Lisaks puuduvad korralikud jalgratta- ja kõnniteed. Elanike arvates võiks ka tänavavalgustusele rohkem rõhku panna. Projekteerimata on Adavere Põhikooli sisseõit ning Mõhküla tee on halvasti projekteeritud. Sildade ja truupide olukord on samuti halb. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on korrast ära, nad ei vasta esitatud nõuetele, mistõttu on ka vee kvaliteet kohati halb. Probleemiks on ka põllumajandustootjate sõnnikureostus. Suureks probleemiks on ühelt poolt kütte kõrge hind, kuid teisalt ka eraldi katlamajade paigaldamine, mis tõstab veelgi kütte hinda ning reostab keskkonda. Infrastruktuuride arendamise üldine eesmärk on kitsaskohtade kõrvaldamise kaudu toetada säästvat ja tasakaalustatud arengut. Tugevdada olemasolevate ettevõtete konkurentsivõimet ja stimuleerida uute ettevõtete ning töökohtade teket. Korrastada pidevalt teid ja tagada liiklusohutus kogu Põltsamaa vallas • Muuta teed ja tänavad tolmuvabaks • Teha erateede omanikega koostööd teede korrasoleku parandamiseks • Kaardistada liiklusohtlikud kohad ja vajadusel paigaldada liiklusmärgid • Pöörduda riigi maanteeametisse Väike-Kamari silla ja Adavere aleviku vahelise Tallinn–Tartu maanteelõigu valgustamiseks • Tihendada koostööd eri institutsioonidega (maaparandusbürood, metskonnad, maaparandusühistud jne) Ühistranspordi kaudu tagada ühendus ja ligipääs Põltsamaa linnale ja teistele tõmbekeskustele • Säilitada bussiliiklus vähemalt olemasoleval tasemel ning vastavalt vajadusele ja võimalustele arendada seda • Pidevalt korrigeerida ja ümber vaadata bussiliinide ajagraafik Korrastada ühisveevärk ja -kanalisatsioon • Koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vähemalt 12-aastaseks perioodiks • Teha koostööd Põltsamaa ja Pedja jõe vesikonnas olevate kohalike omavalitsustega vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks • Ehitada ja renoveerida reoveekogumissüsteemid ja puhastid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga (ÜVK) hõlmatud reoveekogumisaladel • Parandada ühisveevärgi joogivee kvaliteeti • Uurida võimalust Põltsamaa linna lähiümbruse reovee ülepumpamiseks Põltsamaa linna puhastusseadmetesse • Propageerida säästvat veekasutust Kaasajastada kütte- ja energiasüsteemid • Teha ettepanekuid elektrisüsteemide kvaliteedi parandamiseks • Välja selgitada võimalused gaasiküttele üleminekuks • Kehtestada kaugküttepiirkonnad vastavalt üldplaneeringule Parandada ja kaasajastada vastavalt võimalustele telefonside ja interneti kättesaadavust Leida rakendus kasutuseta seisvatele hoonetele Kaasajastada infrastruktuur riiklike investeeringute ja Euroopa Liidu toetusprogrammide abil 5.3. Sotsiaalhoolekanne – probleemid ja arengueesmärgid Üldiseks probleemiks on sündivuse vähenemine ja elanikkonna vananemine, sest lahkuvad noored tugevad pered ja tulevad vanemad inimesed. Valitseb ka töö- ja tööjõupuudus. Paljud tööealised elanikud on invaliidsusgrupil. Samas pole paljud noored konkurentsivõimelised, eelkõige koolikohustuse mittetäitmise tõttu. Järjest enam levib alkoholism ja narkomaania. Hoolimatus ja perevägivald on muutumas üha suuremaks probleemiks. Elanikele teeb muret veel arstiabi, eelkõige eriarstiabi kesine kättesaadavus, sest järjekorrad on liiga pikad. Laiendada sotsiaalhoolekande süsteemi • Optimeerida sotsiaaltöötajate arvu • Mitmekesistada avahooldust ja koduhooldust laiendades teenuste ringi • Toetada eestkoste-, tugi- ja suurte perede liikumiste loomist • Töötada välja resotsialiseerimise ja aktiviseerimise programmid ning rakendada neid eesmärgiga õpetada sotsiaalseid oskusi ning kujundada tööharjumust • Osta aktiviseerimiskeskuse teenuseid • Luua koostöövõrgustikud ning sõlmida koosöölepingud eri organisatsioonide vahel Kujundada iseseisvaks toimetulekuks vajalik sotsiaalinfrastruktuur • Tagada sotsiaalinfrastruktuuri ja -teenuste kättesaadavus tuginedes võrgustikutööle • Rajada puuetega inimestele avalikesse asutustesse juurdepääsuteed • Lahendada eakate, haigete ja puudega inimeste transpordiprobleemid, ostes vallale näiteks uue bussi • Korraldada uuringud ühistranspordi ja tööturu vajaduste vastavuse hindamiseks ning vajalike ümberkorralduste tegemiseks Pakkuda koolitusi, täiendusõpet ja nõustamist eri sihtgruppidele • Jätkuvalt koolitada lapsevanemaid, sotsiaaltöötajaid, hooldus- ja tugiperesid, üksikvanemaga ja eestkostehooldusel olevate lastega peresid jt • Kaasata avalikkust sotsiaalsete probleemide aruteludesse, muutmaks tekkinud hoiakuid, korraldades infopäevi, üritusi, seminare jne • Luua kohaliku omavalitsuse heategevusfond • Propageerida võrdõiguslikkust Luua võimalused inimeste töölerakendamiseks • Vahendada informatsiooni ümberõppe ja täiskasvanute täienduskoolituste kohta • Selgitada välja ettevõtjate tööjõuvajadus • Korraldada heakorratööd koordineerija eestvedamisel tööotsingutest loobunutele (heitunutele) ning kodututele Vastavalt võimalustele pakkuda abivajajatele sobilikke elamispindu • Ehitada puuetega inimeste korterid ümber vastavalt vajadusele • Kasutada jätkuvalt sotsiaalkorterite ja varjupaiga teenust • Ennetada eluasemeprobleeme, näiteks sotsiaalkorterite rajamise teel Parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti Põltsamaa vallas • Laiendada võrgustikutööd • Tihendada arstide ja sotsiaaltöötajate koostööd, eelkõige probleemsete perede, perevägivalla ning puuetega inimeste vallas • Teha koostööd arstide ja õpetajate vahel tagamaks tervislikku koolikeskkonda • Propageerida tervislikke eluviise ning tegeleda haiguste ennetustööga • Läbi viia tervishoiuteenuste analüüs ja aruandlus • Läbi viia tervishoiualaseid uuringuid ja statistikat • Toetada õendushooldekodu • Hoida Adavere arstipunkt töös • Tuua lastepsühhiaatri teenus piirkonda kohapeale • Osta põetusteenust pikaravihaiglatelt ja hoolekandeasutustelt • Pakkuda meditsiinilist taastusravi ja rehabilitatsioonivõimalusi • Toetada kindlustamata inimeste raviteenuste ostmist vastavalt võimalustele • Otsida eri transpordivõimlusi haigete raviasutustesse transportimiseks Tõsta hoolekannet vajavate laste ja lapsi kasvatavate perede elukvaliteeti • Tutvustada avalikkusele laste õigusi ja kohustusi ning hoolekande sisu, tähendust ja põhimõtteid ühisürituste, seminaride jms kaudu • Kujundada koostöövõrgustik lastega tegelevate institutsioonide vahel • Kujundada hoolekannet vajavate laste arengu- ja kasvutingimuste parandamiseks tasakaalustatud toetuste ja teenuste süsteem: [] korraldada lastele suunatud nõustamistegevust [] luua tugiperede võrgustik [] luua paindlikud ja mitmekesised lastepäevahoiuvõimalused (nt päeva- ja mängukeskused, pereabiteenused) ning laiendada koolivälist tegevust ja programme sihiga võimaldada lapsi kasvatavatel vanema(te)l tööle asuda ja töötada [] anda jätkuvalt kooli-, toiduraha-, ühekordset, tervise-, kriisi- ja täiendavaid toetusi [] kasutada jätkuvalt teenuseid nagu hooldamine peres, hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, ortopeediliste proteeside jm abivahendite andmine, tugisiku-, kodu-, eluaseme- ja lastekodu teenus • Hooldada abivajajaid sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka abivajaja ei kuulu Aidata kaasa vanurite toimetulekule • Pakkuda vanuritele psühholoogilist ja juriidilist nõustamist • Anda teadmisi vananemisest ja tervisekäitumisest, kehalise, vaimse ja sotsiaalse võimekuse säilitamisest, mis aitab pikendada keskmist eluiga • Välja töötada eakate pereliikmete hooldamiseks paindlikud ja mitmekesised võimalused, võimaldades töövõimelistel pereliikmetel osalise või täiskoormusega tööle asuda ja töötada • Rajada vanurite maja, kus neil on võimalik koos elada, saades ise hakkama ja abistades üksteist • Soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd ühisürituste, seltside jms näol • Tagada turvaline elukeskkond Aidata puuetega isikutel võimalikult kaua harjumuspärases keskkonnas iseseisvalt toime tulla • Kaardistada ja rahuldada puuetega laste vajadused vastavalt võimalustele • Toetada perekonda koostöös perearstide, kooli, lasteaia, pere ja sotsiaaltöötajatega vastavalt lapse puude raskusele • Pakkuda abi puudest tingitud muutustega kohanemisel, tagamaks toimetulek igapäevaeluga • Töötada välja puuetega pereliikmete hooldamiseks paindlikud ja mitmekesised võimalused, et võimaldada töövõimelistel pereliikmetel osalise või täiskoormusega tööle asuda ja töötada • Soodustada toetatud töökohtade loomist Soodustada hoolekandeasutuste arengut • Kontrollida ja suunata hoolekogu kaudu Võisiku Hooldekodu tegevust, et tagada erihoolduses olevate ja/või seda vajavate inimeste elukvaliteedi, elu- ja olmetingimuste parandamine, teenuste mitmekesisuse suurendamine ja kättesaadavuse parandamine ning erihooldust vajavate inimeste inimõiguste tagamine ja kaitsmine • Tõhustada Lustivere Hooldekodu ja varjupaiga tööd 5.4. Majandus – probleemid ja arengueesmärgid Põltsamaa valla ettevõtjate uuring näitas, et üldised probleemid on seotud turgude leidmise, finantsvahendite nappuse, tööjõupuuduse, kuritegevuse, ruumide puuduse, tehnoloogia arendamise, salakaubanduse, seadusandluse, infrastruktuuride, tootmistingimuste nõuetele mittevastamise, informatsiooni puuduse ja reklaamiga. Leiti, et tulumaks on liiga kõrge. Ka tervisekaitse nõuete täitmine käib kohati üle jõu. Ettevõtjatel puuduvad Euroopa Liidu projektide eestvedajad ning ka omafinantseeringu osa on liiga suur. Ettevõtjate arvates on liiga vähe aktiivseid inimesi. Ettevõtluse arengut takistab kohati ka infrastruktuur. Põllumajanduses on takistuseks nitraaditundlikul alal tegutsemine. Kohapeal on vähe põllumajandussaadusi töötlevaid tootjaid. Lisaks teeb muret põllumajandusmaa ebaperemehelik kasutamine – põllud on söötis, lokkab umbrohi. Põltsamaa valla ettevõtluse arendamise üldine eesmärk on soodustada töökohtade säilitamist ja juurdeloomist. Vahendada ning jagada informatsiooni ettevõtlusalaste koolituste kohta eesmärgiga arendada kohalikke ja potentsiaalseid ettevõtjaid • Arendada inimressursse, vahendades mitmesuguseid koolitusi • Parandada finantseerimisvõimalusi, informeerides ettevõtjaid olemasolevatest riiklikest toetusmeetmetest – stardiabist, krediidigarantiist, väikelaenude otsegarantiidest, investeeringutoetusest ja täiendavatest finantsinstrumentidest • Korraldada piirkondlikke ettevõtlusalaseid infopäevi • Vahendada informatsiooni täienduskoolituste kohta, mis oleks suunatud puuetega inimeste, lapsehoolduspuhkusel viibivate naiste ja noorte konkurentsivõime suurenemisele tööjõuturul • Jagada informatsiooni kehtivatest planeeringutest ja arengusuundadest • Pakkuda seadusandliku nõustamist Teha koostööd eri organisatsioonide vahel • Soodustada piirkonna ettevõtjate omavahelist koostööd • Leida enam võimalusi rahvusvaheliseks koostööks • Korraldada aastas vähemalt korra üks kokkusaamine piirkonna omavalitsuse esindajate ja ettevõtjate vahel • Jätkata ja tihendada ettevõtjate ja Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli vahelist koostööd • Abistada asjaajamisi, nõustades projektide koostamist • Aidata kaasa uute tegevusvaldkondade, nagu transiitliikluse teenindamine, arendus-, innovatsioonitegevus, puhke- ja kalandusturism jms väljaarendamisel • Luua mittetulundusühing (MTÜ) piirkonna arendamiseks • Kaitsta ettevõtjate huve riiklikul tasandil, ettepanekute tegemise ja riiklike institutsioonide esindajatega kohtumiste kokkuleppimise kaudu • Viia läbi ettevõtlusalaseid uuringuid Arendada turismi • Kujundada Põltsamaa valla mainet • Suurendada Põltsamaa valla kui turismikoha tuntust ja parandada Põltsamaad puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal • Juhtida turismialast infot turismiinfokeskuse arendamise kaudu • Keskenduda loodus- ja harrastusturismile ning aktiivsele puhkusele (nt taluturism, kalandus, jahindus, matkamine jms) • Suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist • Laiendada Põltsamaa jõe ja Kamari järve kasutamist turisminduse eesmärgil • Luua Kuningamäe kultuuri-, spordi- ja turismikeskus koostöös Põltsamaa linnaga • Soodustada ja propageerida käsitööndust • Viia läbi piirkonna turismiuuringud- ja statistika Kasutada ettevõtlustegevuseks ära munitsipaalomandis olev maa ja kinnisvara • Jagada informatsiooni potentsiaalsete investeerimisobjektide ja munitsipaalmaa kohta • Soodustada kasutuseta tootmishoonete taaskasutuselevõttu • Teha teatud soodustusi valda elama asunud spetsialistidele eluaseme hankimisel Toetada põllumajandus- ja metsandusettevõtete säilimist ja kaasa aidata alternatiivpõllumajandustootjate tekkele • Kontrollida maa sihipärast kasutamist • Soodustada ja propageerida ühistegevuse teket (ühistud, MTÜ-d jms) • Korraldada õppepäevi erametsaomanikele ja alternatiivpõllumajandustootjatele Soodustada noorte valda jäämist ja sisserännet eesmärgiga arendada ettevõtlust ning tagada konkurentsivõimeline tööjõud Propageerida keskkonna ja maavarade säästliku kasutamist 5.5. Haridus ja noorsootöö – probleemid ja arengueesmärgid Haridusasutustes on probleeme hoonete ja rajatiste ehitusliku olukorraga. Muret teeb ka õppevahendite nappus. Probleeme on ka kaadriga, näiteks erialaspetsialistide puudumine ning olemasolev kaadri vananemine. Õpetajatele valmistab muret koostöö kodu ja kooli vahel. Probleemid on seotud hügieeni ning korra hoidmisega. Õpetajate arvates on probleemiks ka õpilaste töökasvatus ning kutsenõustamine, millele oleks vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Samas on õpetajate töökoormus kohati liiga suur, kuna tegeleda tuleb lisaks õppetööle ka sotsiaalsete probleemidega. Koolide kanda on jäänud ka kohaliku kultuurielu juhtimine. Üldine eesmärk on välja töötada optimaalne haridusvõrk tagamaks konkurentsivõimeline alg- ja põhihariduse andmine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine haridusele juurdepääsuks. Tagada ja arendada optimaalset haridussüsteemi • Väärtustada ja kujundada valla haridusasutuste mainet kooli- ja ühisürituste, meedia, trükiste kaudu • Säilitada ja suurendada Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kui kohaliku kutseõppeasutuse tähtsust piirkonna hariduselus • Pakkuda enne kooliminekut kodulastele alusharidust • Luua noortekeskusi vastavalt vajadusele ja võimalustele Arendada haridusasutuste töökorraldust • Viia läbi sisemine järelevalve haridusasutuste töö tõhustamiseks koolipidaja poolt • Korraldada vähemalt kord aastas arutelud koolielu arendamiseks • Laiendada tugiõpilasliikumist Põltsamaa valla koolides • Tunnustada tublimaid õpilasi ja nende vanemaid Koolituste pakkumine kõigile haridusega seotud sihtgruppidele • Korrastada õpetajate täienduskoolitussüsteemi, selgitamaks koolitusvajadusi • Korraldada koolitusi lastevanematele, õpetajatele, õpetajaabidele ja koolide hoolekogudele • Viia igal aastal läbi metoodika päev (koolides ja lasteaedades) • Korraldada igal aastal üks õppepäev eri haridusasutuses eri teemal • Arendada projektiviisilist käitumist, vahendades projektikirjutamise ja juhtimise koolitusi • Jätkuvalt koolitada õpetajaid infotehnoloogia valdkonnas • Korraldada narkomaania, alkoholismi ja suitsetamise vastaseid koolitusi ja seminare • Õppida vajadusel lisaerialasid, näiteks logopeediks, eripedagoogiks • Korraldada arenguvestlusi • Propageerida jätkuvalt elukestvat õpet Tihendada koostööd eri organisatsioonide vahel Rahuldada personalivajadused ja parandada töötingimusi • Luua valda haridus- ja kultuurinõuniku ametikoht • Luua sotsiaalpedagoogi töökoht õpilaskodu juurde Remontida hooneid, rajatisi ja ruume ning hankida uusi vahendeid • Pidevalt hankida kõikidesse õppeasutustesse õppetööks vajalikke kaasaegseid seadmeid, inventare ning töövahendeid (grafo- ja videoprojektorid, arvutid, mööbel, kuivatuskapid jms) • Paigaldada haridusasutustesse nõuetele vastavad valgustid ja ventilatsioon • Sisustada koolide füüsika- ja keemia- ning käsitöö- ja kunstiklassid • Laiendada Adavere õpilaskodu Arendada igakülgselt kultuuri-, spordi- ja huvitegevust • Arendada koolimajades jätkuvalt kultuuritegevust – kool kui külaelu keskus • Jätkuvalt korraldada laste ühisüritusi • Korraldada kord aastas ühisüritusi valla lasteaedade ja koolide töötajatele, näiteks suvepäevad ja perepäevad • Otsida laste ja noorte huvitegevuse mitmekesistamiseks juhendajaid (seikluskasvatus, lennumudelism, tuletõrje, koolitants, usulised liikumised jms) • Soodustada ja toetada noorteühenduste tekkimist • Viia igal aastal eri piirkonnas läbi üks valla noortepäev (14–26-aastastele) • Korraldada laste töö- ja puhkelaagreid • Rajada kaasaegsed mängu- ja liiklusväljakud • Luua Lustiverre looduse õpperada • Rajada Lustivere Põhikooli kolmandale korrusele jõusaal ja mängudetuba • Rajada koolidesse meelelahutusnurk Pidevalt arendada karjääri- ja kutsenõustamist ja töökasvatust • Teha noorte hulgas kutsesuunitlustööd • Tihendada koostööd ettevõtjate, põhikoolide ja Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli vahel • Arvestada paikkonna tööjõuvajadust kutsekooli erialade juures • Tihendada koostööd Jõgevamaa Nõustamiskeskusega Kindlustada kõigile õpilastele ohutu transport koolist koju ja vastupidi 5.6. Looduskeskkond, maa-, vee- ja jäätmemajandus – probleemid ja arengueesmärgid Jäätmemajanduses teeb muret ohtlike jäätmete ja prügi vedu metsa ja teistesse mitteettenähtud kohtadesse. Lisaks puuduvad inimestel lepingud prügifirmadega. Probleemiks on põhjavee olukord, kuna Põltsamaa vald jääb nitraaditundlikule alale, mistõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Muret valmistab ka Põltsamaa jõe seisund ja kohati Kamari hüdroelektrijaama tegevus. Kohalikke elanikke häirib maa ebaperemehelik kasutamine. Kohati on põllud söötis ja lokkab umbrohi. Omanike huvi oma maa vastu on vähene. Probleemiks on ka metsamaade omanikud, kes ei pea kinni raiemahust ja eeskirjadest. Üldine eesmärk on parandada keskkonna seisundit. Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Jäätmemajandus • Täiendada valla jäätmehoolduseeskirja ja välja töötada Põltsamaa valla jäätmekava • Teha koostööd Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega • Rajada jäätmejaam koostöös Põltsamaa linnaga • Otsustada jäätmekäitluse kohad ja määrata kogumisalad • Korraldada suuremõõtmeliste ja ohtlike jäätmete jätkuv kogumine • Sulgeda ja rekultiveerida ebaseaduslikud jäätmeladestuskohad • Rakendada sorteeritud jäätmete kogumise süsteemid • Korraldada biolagunevate jäätmete kompostimine koostöös Põltsamaa linnaga (teha ettepanek kohalikele ettevõtetele) • Likvideerida jääkreostus • Tõsta vallaelanike jäätmekäitlusalase teadlikkuse taset • Viia sisse lepingute olemasolu kontroll Veemajandus • Jätkata veekogude tervendamist, puhastamist, saneerimist • Puhastada Kamari järv • Avada vanad jõesängid Mürakaitse • Vähendada müra metsaalade säilitamise või rajamisega • Pöörata suuremat tähelepanu müra leviku vähendamisele puhke- ja asustusalade lähedal Metsad • Soodustada kasutuseta seisva maa metsastamist Looduse, maastiku ja kaitsealuste objektide kaitse • Säilitada ajaloolised hooned, pargid, kultuuri- ja loodusmälestised võimalikult terviklikena ning nende algsetes kohtades ja seostes Järelevalve ja vastutus • Luua väärteomenetleja töökoht Tõsta elanike keskkonnateadlikkuse taset keskkonnateabe levitamise kaudu 5.7. Kultuur – probleemid ja arengueesmärgid Teatud piirkondades on puudus kultuurielu juhtidest ning olemasolevatel on liiga suur töökoormus. Aktiivsed eestvedajad hakkavad väsima. Liiga palju on passiivseid elanikke. Probleemiks on kultuurimajade ehituslik olukord ning üldine ruumide puudus. Üldine eesmärk on tagada ja arendada kõikidele huvigruppidele suunatud kultuuri-, spordi- ja huvitegevust, luues selleks vajalikud eeldused ja tingimused. Soodustada, arendada, mitmekesistada võimalusi ning luua vajalikud tingimused kultuuritegevuseks • Toetada kultuuritraditsioonide säilimist ja arendamist ühistegevuse kaudu (klubid, seltsid, ühingud) • Toetada rahaliselt MTÜ-de tegevust vastavalt võimalustele ja korrale • Toetada rahaliselt MTÜ-de eestvedamisel korraldatavaid kultuuri- ja spordiüritusi vastavalt võimalustele ja korrale • Koolitada aktiivseid elanikke eesmärgiga edendada kohalikku elu • Kaasata passiivsemate piirkondade elanikke kultuuriellu • Ehitada välja suvised puhke- ja peopaigad (Esku, Lustivere, Adavere, Võisiku, Kamari jt) • Hooldada Esku parki ning paigaldada üritusteks vajalikud atribuudid (näiteks lava) • Korraldada näitusi piirkondlikel üritustel (nt foto-, käsitöö-, sügisnäitus jms) Toetada kultuuritraditsioonide ja kohaliku identiteedi väärtustamisele ning jätkusuutlikkusele suunatud tegevusi • Korraldada traditsioonilisi ja ajaloolise tagapõhjaga kultuuriüritusi • Säilitada kohalikku kultuuripärandit ja traditsioonilist elustiili kandvaid objekte • Teha ajaloolisi uurimusi seltside kaudu • Korraldada fotokonkursse Propageerida ja teadvustada kultuuritegevust • Toetada rahvuskultuurile oluliste teoste, kultuuriuurimuste, tutvustavate brošüüride jms ilmumine • Kasutada infotehnoloogia võimalusi kultuurikandjana • Välja töötada traditsiooniliste kultuuriürituste kalender Arendada välja piirkondlikud koostöövõrgustikud • Jätkata eri sektoritevahelist kultuurialast koostööd • Kaasata eraettevõtlust kultuurialastesse projektidesse Mitmekesistada ja propageerida noorte huvitegevust • Kaasata noori seltsitegevusse • Jätkata ja tihendada koostööd noortekeskustega • Jätkata valla lastele laagrite korraldamist eesmärgiga muuta noorte tegevus sihipärasemaks ja huvitavamaks • Koolitada noori ringide eestvedajateks • Teha jätkuvalt noorte hulgas kampaaniaid ja üritusi «Kodu korda», «Ei narkootikumidele» jms • Tegeleda jätkuvalt noorkotkaste ja kodutütardega Mitmekesistada ja tagada raamatukogude jätkuv tegevus • Jätkata raamatukogude kui kohalike teabe- ja kultuurikeskuste tegevust • Korrastada raamatukogude süsteem • Paigaldada arvutid ja internet ning muretseda tarkvara kohalikesse raamatukogudesse • Parandada raamatukogude ruumilisi tingimusi ning lahendada sisustusprobleemid • Koolitada pidevalt raamatukogutöötajaid • Tagada raamatukogude turvalisus Kaitsta ning eksponeerida kultuuriliselt väärtuslikke ja loodusobjekte • Renoveerida ja säilitada ajaloolisi ehitisi ja objekte • Võtta kaasaegsetes funktsioonides taaskasutusele kultuuri- ja ajaloo-objekte • Tagada objektide vaadeldavus ja juurdepääs • Säilitada miljööväärtusega alasid Osaleda Euroopa Liidu programmides • Valmistada aktiivseid elanikke ette Euroopa Liidu ja siseriiklike fondide rahade taotlemiseks • Väärtustada regionaalset kultuuri Euroopa Liiduga liitumisel 5.8. Sport – probleemid ja arengueesmärgid Peamine probleem on spordirajatiste ehituslik olukord ning varustuse puudus. Probleemiks on ka kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine ja nende vähene rahastamine. Muret teeb ka spordielu eestvedajate liigne koormus. Takistuseks on transpordi puudumine nii sõiduks treeningutele kui ka võistlustele. Üldine eesmärk on pakkuda Põltsamaa vallas kõigile soovijatele võimalust harrastada tervisesporti, valides endale sobilik spordiala ja sportimispaik. Edendada tervislikke eluviise • Järjepidevalt väärtustada tervist ja kujundada tervislikke eluviise kohaliku meedia, individuaalsete kontaktide, ühisürituste, pere ja spordiga seotud kontaktisikute kaudu, et suurendada spordiga tegelevate inimeste osakaalu • Pakkuda eri võimalusi spordiga tegelemiseks, tugevdades seeläbi inimese tervist ning suurendades tervisealast teadlikkust • Teha koostööd teiste eluvaldkondadega • Vahendada projektikirjutamise koolitusi • Kaasata vastavalt võimalustele puuetega inimesi sportlikku tegevusse Korraldada kõigile sihtgruppidele eri spordialadel spordiüritusi • Edendada laste- ja noortesporti • Pakkuda noortele mitmekesisemaid sportimisvõimalusi (rulluisutamine, mäesuusatamine, rula jms) ning selle kindlustamiseks kujundada vajalike spordiehitiste võrgustik • Toetada laste ja noorte sportlikku tegevust juba lasteaiast peale, et tagada nende füüsiline ja vaimne areng • Korraldada sportlikke lastelaagreid Korrastada spordirajatised ja hankida varustust • Renoveerida Põltsamaa valla puhkekeskus Vaiblas • Rajada jalgrattateed • Rajada laste mänguväljakud • Rajada uisuväljakud • Luua suusarajad • Arendada välja Kuningamäe ümbrus (kardirada, suusa- ja kelgumägi) koostöös Põltsamaa linnaga • Rajada Kamari spordiväljaku ääres olevasse majakesse riietusruumid koos WC ja duširuumiga. • Renoveerida Kamari jalgpalliväljak • Korrastada Lustivere terviserada ja staadion ning rajada kunstlik mägi • Rajada Lustiverre korv- ja võrkpalliplats, tenniseväljak ning kaugushüppepaik • Korrastada Lustivere supluskoht ja rajada sinna rannavolleplats • Rajada Pauastverre võrkpalliplats • Lõpetada Adavere terviserada • Taastada Adavere tenniseväljak ja rajada hokiväljak • Uuendada Adavere võrkpalliplatsi • Ehitada Eskusse WC ja duširuum Juhtida, tunnustada ja rahastada spordielu • Panna paika valla prioriteetsed spordialad • Muretseda spordiklubile «Tervis» buss 6. Tegevuskava 2004–2006 Arengukava rakendamiseks jaotati tegevused kolme rühma tulenevalt rahaallikatest: a) vald – rahastamine ainult vallaeelarvest; b) projekt, vald – esmalt tehakse taotlus kaasfinantseerimise saamiseks, kuid eitava vastuse korral rahastatakse valla eelarvest vastavalt võimalustele; c) projekt – rahastamine vallaeelarvest 20% ulatuses (kui pole märgitud teisiti) vaid juhul, kui saadakse kaasfinantseerimine. Nr Tegevus, projekt Läbi viimise aeg ja maksumus Eestvedaja Finantseerimise allikas Eeldatav valmimise aasta Eeldatav kogu- maksumus Aastal 2004 kulub eeldatavasti Infrastruktuuride arendamine Teede remontimine/ehitamine pidev 500 000 500 000 Raivo Lehiste Projekt, vald Telefonside arendamine pidev 500 000 500 000 Raivo Lehiste Projekt Kommunikatsioonide arendamine pidev 5 000 000 0 Raivo Lehiste Projekt Elektriliinide rekonstrueerimine pidev 2 000 000 2 000 000 Olev Valk Projekt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine 2004 200 000 200 000 Ain Valu Vald Kaevude puurimine 2004 500 000 50 000 Ain Valu Projekt, vald Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti läbiviimine jätkuv 40 000 000 200 000 Ain Valu Projekt, vald Sotsiaalhoolekande tagamine Puuetega inimeste korterite ümberehitamine (aastas 2 korterit) pidev 30 000 30 000 Anne Veiram Vald Saunateenuste kompenseerimine pidev 80 000 80 000 Toivo Tõnson Vald Puuetega inimestele juurdepääsuteede loomine (1 objekt aastas) pidev 50 000 50 000 Raivo Lehiste Projekt, vald Sotsiaaltöötegijate koolitamine pidev 17 000 17 000 Projekt, vald Hooldus- ja tugiperede koolitamine pidev 10 000 10 000 Anne Veiram Projekt, vald Varjupaiga remontimine 2004 25 000 25 000 Anne Veiram Vald Uue bussi ostmine 2005 400 000 0 Projekt, vald Arstiabi kättesaadavuse parandamine Perearstide majanduskulude toetamine pidev 30 000 30 000 Perearstid Vald Adavere arstipunkti tööshoidmine pidev 20 000 20 000 Sirje Alusalu Vald Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine pidev 25 000 25 000 Vald Võrgustikutöö arendamine pidev 10 000 10 000 Projekt, vald Haiguste ennetamine pidev 25 000 25 000 Anne Veiram, Projekt Põetusteenuse ostmine pikaravihaiglatelt ja hoolekandeasutustelt pidev 30 000 30 000 Anne Veiram Vald Adavere arstipunkti sanitaarremondi tegemine ja akende vahetamine 2004 50 000 50 000 Sirje Alusalu Vald Õendushooldekodu investeeringutoetuse osutamine jätkuv 1 000 000 80 000 Ene Ojassalu Vald Ettevõtluse arendamine Turismiinfokeskuse loomine 2004 500 000 500 000 Toivo Tõnson Projekt Mainekujundusalase koolituse tellimine 2004 50 000 50 000 Pille Kams Projekt Haridusasutuste hoonete ja rajatiste korrastamine ja vahendite hankimine Lustivere Põhikooli remontimine 2004 105 000 105 000 Malle Tuur Projekt, vald Adavere Põhikooli ehitusprojekti tellimine 2004 100 000 100 000 Raivo Lehiste Vald Esku rühmatualettruumide korrastamine 2004 40 000 40 000 Malle Tuhkur Projekt, vald Kamari Lasteaia remont 2004 350 000 350 000 Helle Eensalu Projekt, vald Adavere õpilaskodu laiendamine 2004 1 800 000 1 800 000 Rein Uusmaa Projekt, vald (150 000) Esku kooli välisuste vahetamine 2005 78 000 0 Malle Tuhkur Projekt, vald Esku kooli katuse remontimine 2006 0 Malle Tuhkur Projekt, vald Adavere kooli remontimine (2004 võimla remont) jätkuv 2 000 000 579 000 Rein Uusmaa Projekt, vald Koolide arvutiklasside sisustamine jätkuv 501 000 226 000 Direktorid Projekt, vald Spordi- ja huvitegevuse arendamine Noortepäeva korraldamine pidev 20 000 20 000 Direktorid Projekt, vald Laste töö- ja puhkelaagri korraldamine pidev 75 000 75 000 Direktorid Projekt, vald Lasteaedade piirkondlike ürituste korraldamine pidev 10 000 10 000 Juhatajad Projekt Adaverre lasteaia «Naksitrallid» mänguväljaku rajamine 2004 100 000 100 000 Tiia Lants Projekt Lustiverre laste mänguväljaku rajamine 2004 100 000 100 000 Malle Tuur Projekt Eskusse laste mänguväljaku rajamine 2004 100 000 100 000 Malle Tuhkur Projekt Kamarisse laste mänguväljaku rajamine 2004 100 000 100 000 Kamari Haridusselts Projekt Võisikusse laste mänguväljaku rajamine 2004 100 000 100 000 Külaselts EWA Projekt Lustivere looduse õpperaja rajamine 2004 30 000 30 000 Malle Tuur Projekt Lustiverre jõusaali ja mängude toa rajamine 2006 250 000 125 000 Malle Tuur Projekt Rahvariiete ostmine 2006 150 000 50 000 Direktorid Projekt Kultuurivahendite hankimine koolidesse (helitehnika) jätkuv 180 000 40 000 Direktorid Projekt Haridusasutuste personalivajaduste rahuldamine ja töötingimuste parandamine Haridus- ja kultuurinõuniku ametikoha loomine 2004 120 000 120 000 Vald Sotsiaalpedagoogi töökoha loomine 2004 60 000 60 000 Adavere õpilaskodu Looduskeskkonna kaitsmine Väärteomenetleja töökoha loomine 2004 60 000 60 000 Vald Adavere mõisapargi dendroloogiline rekonstrueerimine 2004 100 000 100 000 Pille Kams Projekt Ebaseaduslike jäätmeladestuskohtade sulgemine ja rekultiveerimine 2005 60 000 30 000 Ain Valu Projekt KIK, vald (10%) Jäätmejaama rajamine koostöös Põltsamaa linnaga 2006 3 000 000 50 000 Ain Valu Projekt, vald Kamari järve puhastamine jätkuv 6 000 000 600 000 Ain Valu Projekt, vald (10%) Jääkreostuse likvideerimine 7100 Ain Valu Projekt Piirkondliku kultuuritegevuse soodustamine Noorte koolitamine ringide eestvedajateks (10 last) pidev 20 000 20 000 Merle Karuks Projekt, vald Mittetulundusühingute tegevuse ja ürituste toetamine pidev 300 000 300 000 Vallavalitsus Vald Lustivere Kultuurimaja kütte ümberehitamise ehitusprojekti tellimine 2004 15 000 15 000 Raivo Lehiste Vald Lustivere kultuurimaja varemetesse suvise pidupaiga rajamise ehitusprojekti tellimine 2004 10 000 10 000 Raivo Lehiste Vald Lustivere Kultuurimaja kütte ümberehitamine 2004 150 000 150 000 Vello Pelisaar Projekt, vald Aktiivsete koolitamine EL rahade taotlemiseks 2004 70 000 70 000 Pille Kams Projekt Lustivere Kultuurimaja varemetesse suvise pidupaiga rajamine 2005 100 000 15 000 Lustivere Külaselts Projekt Eskusse valgustatud vabaõhulava rajamine 2005 20 000 0 Projekt, vald Kamari tiigiümbruse haljastuse korrastamine (kujundada sinna esinemise koht, lehtla jne) 2005 35 000 0 Kamari Haridusselts Projekt, vald Raamatukogude tegevuse mitmekesistamine Esku Raamatukokku uue mööbli muretsemine 2004 20 000 20 000 Maili Ernits Vald Võisikule internetipunkti loomine 2004 30 000 30 000 Võisiku Küla Selts Projekt, vald Umbusi Raamatukokku internetipunkti loomine 2004 30 000 30 000 Projekt, vald Lustivere Raamatukogule uute ruumide muretsemine 2005 150 000 150 000 Silvi Tenno Vald Raamatukogude arvutiseerimine (6) 2005 55 000 18 400 Juhatajad Projekt, vald Laste- ja noortespordi edendamine Sportliku ja keskkonnaalase lastelaagri korraldamine (50 last, 3 päeva) pidev 18 000 18 000 SK «Tervis» Projekt, vald Spordirajatiste korrastamine ja varustuse hankimine Lumesaani ostmine 2004 45 000 45 000 SK «Tervis» Vald Kamari spordiväljaku ehitusprojekti tellimine 2004 10 000 10 000 Raivo Lehiste Vald Kamari spordiväljaku korrastamine ja valgustamine 2004 25 000 25 000 Kamari Haridusselts Projekt, vald Lustivere spordirajatiste korrastamine 2004 20 000 20 000 Malle Tuur Projekt, vald Esku staadioni riietusruumide ja WC ehitamine 2004 80 000 80 000 Raivo Lehiste Projekt, vald Sordiklubile «Tervis» bussi ostmine 2005 400 000 0 SK «Tervis» Projekt, vald Adavere terviseraja lõpetamine 2005 500 000 0 Rein Uusmaa Projekt, vald Adavere võrkpalliplatsi uuendamine 2005 15 000 0 SK «Tervis» Projekt, vald Adavere tenniseväljaku ja hokiväljaku rajamine 2005 100 000 0 SK «Tervis» Projekt Lustiverre rannavolle väljaku rajamine 2005 20 000 0 Külaselts Projekt Kamari staadioni äärde riietusruumid, WC ja duširuumide renoveerimine 2006 40 000 0 Kamari Haridusselts Projekt Adaverre jõusaali rajamine 2006 80 000 0 SK «Tervis» Projekt Pauastverre valgustatud suusaraja rajamine 2006 50 000 0 Külaselts Projekt Kuningamäe puhkeala väljakujundamine (ehitusprojekti tellimine) jätkuv 3 000 000 100 000 Raivo Lehiste, Ain Valu Projekt, vald Vaibla puhkekeskuse korrastamine jätkuv 1 000 000 125 000 Raivo Lehiste Projekt, vald Spordielu juhtimine Võrkpallitreeneri palkamine (0,5 kohta) 2005 60 000 0 Vald Maadlustreeneri palkamine (0,5 kohta) 2005 60 000 0 Vald Juhtimine Piirkonna kohalike omavalitsuste ühinemise konsultatsiooni tellimine 2004 50 000 50 000 Pille Kams Projekt, vald Vallamaja I korruse remontimine ja mööbli muretsemine 2004 400 000 400 000 Raivo Lehiste Vald Vallamaja ümbruse teede ja platside ehitamine 2005 550 000 0 Raivo Lehiste Vald Vallamaja akende vahetamine 2006 250 000 0 Raivo Lehiste Vald Vallamaja fassaadi krohvimine, värvimine 2006 180 000 0 Raivo Lehiste Vald Lisa 1 SWOT-analüüs Tugevused 1. Säilinud põllumajandus 2. Hea teedevõrk 3. Asukoht Kesk-Eestis 4. Kõrge mullaviljakus 5. Väljaõpetatud kaader/ spetsialistid 6. Piisavalt metsikut loodust Nõrkused 1. Välja arendamata jäätmetöötlus 2. Vananenud puhastusseadmed 3. Vanad side- ja elektrivõrk 4. Töötute kõrge protsent 5. Puuduvad turistlikud vaatamisväärtused ja majutustingimused Võimalused 1. Turismitalude rajamine 2. Palju vaba tootmispinda 3. Arendada kalakasvatust Ohud 1. Suured erinevused valla eri piirkondade vahel 2. Sündide vähenemine 3. Maaelanike kiire vananemine 4. Ajude äravool 5. Vähene huvi noortel põllumajanduse vastu 6. Metsaressursi ebasihipärane kasutamine Lisa 2 Mõjupiirkonnad Põltsamaa linna mõjupiirkond: Põltsamaa linn 4801 Mõhkküla 109 Kuningamäe 83 Väike-Kamari 270 Annikvere 87 Võhmanõmme 185 Pauastvere 156 Alastvere 57 Mällikvere 170 Kokku 5918 Adavere mõjupiirkond: Adavere 705 Kalme 107 Pilu 52 Puiatu 75 Puduküla 59 Kokku 998 Esku mõjupiirkond: Esku 427 Rõstla 70 Vitsjärve 52 Räsna 15 Nõmavere 111 Lebavere 46 Kokku 721 Kamari mõjupiirkond: Kamari 211 Väike-Kamari 270 Kokku 481 Umbusi mõjupiirkond: Umbusi 127 Kablaküla 40 Kokku 167 Võisiku mõjupiirkond: Võisiku 542 Lustivere mõjupiirkond: Lustivere 452 Kaliküla 72 Neanurme 139 Tõrenurme 63 Pudivere 52 Kaavere 63 Sulustvere 102 Kokku 943