Eesti Panga President — Krediidiasutuste maksebilansi aruandlus

Muudetud järgmiste aktidega: 27.08.2003 nr 8 (RTL 2003, 97, 1473) 01.10.2003 16.10.2003 nr 10 (RTL 2003, 110, 1743) 01.01.2004 Riikliku statistika seaduse (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63, 387) § 3 lõike 3 ja Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358; 2002, 57, 356) § 2 lõike 8 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada: 1.1. «Tehinguliste finantsvoogude aruanne» (lisa 1); 1.2. «Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne» (lisa 2); 1.3. «Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste aruanne» (lisa 3); 1.4. «Aruannetes kasutatavad mõisted» (lisa 4). 2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Eesti Pangale vastavalt määruse lisades 1–3 toodud tähtaegadele. 3. Kehtestada määruse punktides 1.1 ja 1.2 kinnitatud «Tehinguliste finantsvoogude aruande» ja «Mittetehinguliste finantsvoogude aruande» testimisperiood kuni 31. detsembrini 2003. a. [RTL 2003, 97, 1473; 01.10.2003] 4. [käesolevast tekstist välja jäetud]. 5. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. aastal. [RTL 2003, 110, 1743; 01.01.2004] Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. oktoober 2003.a määrusega nr. 10 Lisa 1 Tehinguliste finantsvoogude aruanne 1. Aruande valdkond Mitteresidentidega seotud bilansiliste nõuete ja kohustuste tehingulised finantsvood aruandeperioodil. Aruandes näidatakse eraldi finantsvoogudena aruandeperioodil tekkepõhiselt toimunud finantsvara soetamine ja realiseerimine ning kohustuste võtmine ja tagasimaksmine. Aruandeperioodi finantsvara neto soetamine (st aruandeperioodi jooksul toimunud finantsvara soetamine miinus realiseerimine) ja kohustuste neto võtmine (st aruandeperioodi jooksul toimunud kohustuste võtmine miinus tagasimaksmine) on võrreldav bilansis mitteresidentidega seotud vara ja kohustuste kirjete vastavate muutustega aruandeperioodi lõpu ja alguse jääkides, v.a toimunud mittetehingulised muutused. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 225. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev peale aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) tähtaeg 6) tehingulise finantsvoo tüüp 7) tehingulise finantsvoo summa 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Sularaha1 Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen2 Muu intressipiiranguga laen3 Arvelduslaen4 Muu laen5 Muu nõue 6 Rahaturuinstrument7 Investeerimisfondi osak8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Sidusettevõtja aktsia 10 Tütarettevõtja aktsia 11 Muu aktsia12 Osa13 Erastamisväärtpaber 14 Kohustused Üleööhoius 17 Muu nõudmiseni hoius18 Tähtajaline hoius 19 Säästuhoius 20 Muu hoius 21 Arvelduslaen22 Muu saadud laen23 Rahaturu instrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Laenu- ja välisabifondi ressurss 26 Kirje liigi “Rahaturuinstrument” all näidatakse ka rahaturufondi osak. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus8 Pöördrepo/repo7 Eelisaktsia5 Eritingimuseta4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud või leping sõlmitud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Välisvaluuta puhul märgitakse riigi koodiks valuuta emiteerinud riigi kood. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui mitteresidendist kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tegemist on EUR-i sularaha või Euroopa Liidu institutsioonide poolt emiteeritud väärtpaberitega, märgitakse riigi koodiks XX või EU. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni2 Kuni 1 aasta31 1 kuni 2 aastat6 Üle 2 aasta32 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse/laenu lepingujärgse tähtaja või võlakirja kustutustähtaja alusel. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt pikendamise tähtajale (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). 6) Tehingulise finantsvoo tüübi identifikaatorid Vara soetamine/kohustuse tagasimaksmine 1 Vara realiseerimine/kohustuse võtmine 2 7) Tehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud tehingulise finantsvoo summa. Summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Arvelduslaenu puhul leitakse aruandeperioodi tehingulise finantsvoo summa päevalõpu jääkide baasil. [RTL 2003, 110, 1743; 01.01.2004] Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. oktoober 2003.a määrusega nr. 10 Lisa 2 Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne 1. Aruande valdkond Aruandeperioodil bilansis toimunud mittetehingulised finantsvood, v.a valuutakursi muutusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse suurenemine/vähenemine. Mittetehinguline finantsvoog on tekkepõhisest raamatupidamisarvestusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse muutus, mis ei tulene vara soetamisest/ realiseerimisest või kohustuste võtmisest/tagasimaksmisest. Kõik bilansilised mittetehingulised muutused näidatakse aruandes lähtudes raamatupidamisarvestuse kahekordse kirjendamise põhimõttest (näiteks varades aktsiaportfelli väärtuse suurenemine tulenevalt aktsiate turuhinna tõusust tingituna ja kohustustes samaväärne omakapitali suurenemine). Teatud juhtudel võib mittetehinguline muutus aset leida ainult ühe kirje lõikes (näiteks eelnevalt allahinnatud nõude mahakandmise puhul, kui toimub muutus laenu jäägis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kirjel (viimati nimetatud kirjet käesolevas aruandes ei ole), omakapital selle tulemusena ei muutu). Aruande valdkonda ei kuulu materiaalseja immateriaalse põhivara amortisatsioon. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade või kohustuste mittetehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 226. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev peale aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 7) noteering 8) lepinguline tähtaeg 9) mittetehingulise finantsvoo liik 10) mittetehingulise finantsvoo summa 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Sularaha1 Laen29 Rahaturuinstrument7 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Investeerimisfondi osak8 Erastamisväärtpaber 14 Aktsia ja osa30 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 15 Muu vara16 Kohustused Hoius 31 Laen32 Rahaturuinstrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Omakapital27 Muu kohustus 28 Kirje liigi “Rahaturuinstrument” all näidatakse ka rahaturufondi osak. Kirje liigi “Muu vara” all näidatakse bilansikirjetel “Muud varad” ning “Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud” kajastatud mittetehingulised finantsvood. Kirje liigi “Muu kohustus” all näidatakse bilansikirjetel “Muud kohustused”, “Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud” ning “Laenu- ja välisabifondi ressurss” kajastatud mittetehingulised finantsvood. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus8 Pöördrepo/repo7 Eelisaktsia5 Eritingimuseta4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud võileping sõlmitud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Euro sularaha puhul võib riigi koodiks märkida nii XX kui EU. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Aruandlusvigade korrigeerimine” korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber”, “Aktsia ja osa”, “Hoius” ja “Laen” (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Ümberklassifitseerimine” korral näidatakse riigi kood ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber”, “Aktsia ja osa”, “Hoius” ja “Laen” (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus” korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber” ning “Aktsia ja osa” puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Mahakandmine/arvelevõtmine” korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liigi “Laen” (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Kui kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole siiski võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus5 Krediidiasutus6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank12 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Aruandlusvigade korrigeerimine” korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber”, “Aktsia ja osa”, “Hoius” ja “Laen” (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 “Määramata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Ümberklassifitseerimine” korral näidatakse kliendi identifikaator ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber”, “Aktsia ja osa”, “Hoius” ja “Laen” (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 “Määramata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus” korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide “Rahaturuinstrument”, “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Investeerimisfondi osak”, “Erastamisväärtpaber” ning “Aktsia ja osa” puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 “Määramata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Mahakandmine/arvelevõtmine” korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liigi “Laen” (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 “Määramata”. 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused1 Rahaturufondid2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused3 Ei ole RFA0 Siin näidatakse kliendi liikide “Keskpank”, “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and assets”, “Monetary Financial Institutions (MFIs) data”, fail “The EU population of MFIs”) ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille edastab krediidiasutustele Eesti Pank. Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 “Ei ole RFA”. Kliendi liigi 12 “Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 “Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 7) Noteeringu identifikaatorid Ei ole noteeritud0 Noteeritud1 Identifikaatorit 1 “Noteeritud” kasutatakse ainult väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate ja võlakirjade puhul. Ülejäänud vara ja kohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 ”Ei ole noteeritud”. 8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata1 Nõudmiseni2 Kuni 1 aasta31 1 kuni 2 aastat6 Üle 2 aasta32 Tähtaeg määratakse vara/kohustuse lepingujärgse tähtaja või võlakirja puhul kustutustähtaja alusel. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Aruandlusvigade korrigeerimine” korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Hoius”, “Laen” (passivas) ja “Muu väljaantud võlakiri” puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 “Tähtajata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Ümberklassifitseerimine” korral näidatakse tähtaja identifikaator ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber”, “Laen” (passivas) ja “Muu väljaantud võlakiri” puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 “Tähtajata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus” korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide “Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber” ja “Muu väljaantud võlakiri” puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 “Tähtajata”. Mittetehingulise finantsvoo liigi “Mahakandmine/arvelevõtmine” korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liigi “Laen” (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 “Tähtajata”. 9) Mittetehingulise finantsvoo liigi identifikaatorid Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus1 Mahakandmine/arvelevõtmine3 Ümberklassifitseerimine4 Aruandlusvigade korrigeerimine5 Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus Hõlmab vara ja kohustuste hinna muutusest tulenevaid bilansilisi mittetehingulisi finantsvooge (näiteks noteeritud aktsiate väärtuse muutus tulenevalt nende noteeringute erinevusest aruandeperioodi alguses ja lõpus). Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus näidatakse kõigi kirje liikide puhul, v.a “Sularaha”, “Hoius”, “Laen” (nii aktivas kui passivas) ja “Rahaturuinstrument” (passivas). Mahakandmine/arvelevõtmine Hõlmab krediidiasutuse bilansist nii finants- kui mittefinantsvara osalist või täielikku mahakandmist/arvelevõtmist. Mahakandmine võib tuleneda deebitori pankrotist või muudest kliendi maksevõimet puudutavatest asjaoludest. Materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmise puhul võib põhjuseks olla tulekahju, üleujutus, vara kasutuskõlbmatuks muutumine jms. Arvelevõtmine võib tuleneda vajadusest kajastada mahakantud laenu tagatiseks olnud vara bilansis vms asjaoludest. Kõik mahakandmised tuleb näidata negatiivse summana ja arvelevõtmised positiivse summana. Kõik arvelevõtmised tuleb näidata kirje liigi 16 “Muu vara” all. Mahakandmisest/arvelevõtmisest tulenev mittetehinguline finantsvoog näidatakse ainult kirje liikide “Laen” (aktivas), “Materiaalne ja immateriaalne põhivara”, “Muu vara” ja “Omakapital” puhul. Ümberklassifitseerimine Hõlmab ainult neid mittetehingulisi finantsvooge, mis tulenevad kliendi identifikaatori või residentsuse (riigi kood) määratluse muutusest. Näiteks, mitteresidendist klient saab residendiks või riigi äriühing erastatakse (tuleb näidata muu äriühinguna). Ümberklassifitseerimiste kajastamine ei ole kohustuslik, kuid vastava informatsiooni olemasolul siiski soovitatav. Aruandlusvigade korrigeerimine Hõlmab mittetehingulisi muutusi, mis on tekkinud aruandlusvigade parandamisest võrreldes eelmise kuu aruannetega juhul, kui eelmise kuu aruanne on jäänud muutmata. Kui ebakorrektsete aruannete asemel on saadetud uued aruanded, siis aruandlusvea korrigeerimist käesolevas aruandes ei näidata. Varasemate perioodide kui 2 kuud puhul teeb vajadusel korrektuuri Eesti Pank, tuginedes selleks krediidiasutustelt saadud täiendavale informatsioonile. Aruandlusvigade korrigeerimisest tulenev mittetehinguline finantsvoog tuleb näidata kõikide kirje liikide lõikes. 10) Mittetehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse mittetehingulise netofinantsvoo summa (suurenemine (+) ja vähenemine (-) märgiga) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Omakapitali suurenemine/vähenemine näidatakse ainult siis, kui see tuleneb käesolevas aruandes esitatud kirje liikide, v.a “Omakapital”, bilansis kajastuvatest mittetehingulistest finantsvoogudest. Kui omakapital väheneb näiteks nõuete allahindluse tulemusena, siis käesolevas aruandes seda ei näidata. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31 10. 2002.a määrusega nr. 17 Lisa 3 Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste aruanne 1. Aruande valdkond Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenused. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste maksumuse summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 221. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. 4. Aruande esitamise tähtaeg 10. (kümnes) pangapäev peale aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) riigi kood 3) kirje tüübi identifikaator 4) mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus 1) Kirje liigi identifikaatorid Side- ja kommunikatsiooniteenused 1 Arvuti- ja infoteenused2 Konsultatsiooniteenused3 Kasutusrent4 Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid5 Kindlustuspreemiad6 Reklaami- ja marketingiteenused7 Ehitusteenused8 Posti- või kullerteenused9 Pangateenused10 Muud teenused11 Side- ja kommunikatsiooniteenuste allnäidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad telekommunikatsiooniteenuste (nt tele- ja raadiotranslatsioon, telegraaf-, teleksi- ja telefaksiside, SAT- ja kaabeltelevisioon, elektronpost, SWIFT jne) eest. Arvuti- ja infoteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse ja programmeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms eest. Samuti kajastatakse siin uudisteagentuuridega seotud teenused. Konsultatsiooniteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses raamatupidamis- ja majandusarvestusteenustega, ettevõtte finantsjuhtimis- ja maksukonsultatsioonidega, avalike suhetega, audiitoriteenustega jms. Kasutusrendiall näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses renditehingutega, kus rentnik kasutab vara lepinguperioodi kestel ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale. Kindlustushüvitiste, kahjutasude ja trahvide all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid. Kindlustusteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud kindlustuspreemiad, st kindlustuslepingute (poliiside) eest makstud summad eesmärgil anda kindlustusseltsidele osa vastutusest võimalikest õnnetusjuhtumitest tulenevate kahjude eest. Reklaami- ja marketingiteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud summad seoses reklaami tellimisega, osavõttudega messidelt ja näitustelt, turu- ja avaliku arvamuse uuringutega jms reklaami- ja marketingialaste teenustega. Ehitusteenusteall näidatakse ehitusteenuste (ehitus ja remont) ost mitteresidentidelt. Samuti kajastatakse siin projekteerimiste eest makstud summad. Kui ehitusteenuse maksumus hõlmab endas ka ehitusmaterjali maksumust, kajastatakse selle kirje all võimaluse korral ainult ostetud teenus. Posti- ja kullerteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses posti- ja kullerteenustega. Pangateenuste all näidatakse kasumiaruande kirjetel “Teenustasutulu” ja “Teenustasukulu” mitteresidentidega seotud summad. Muude teenusteall näidatakse kõik mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad muude teenuste eest, mis ei ole hõlmatud eelnevate kirjete alla. 2) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui mitteresidendist kliendi riigi koodi pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 3) Kirje tüübi identifikaatorid Mitteresidentidelt ostetud teenus 1 Mitteresidentidele müüdud teenus2 4) Mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus Siin näidatakse mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Ain Paas 29. oktoober 2002 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31.10. 2002.a määrusega nr. 17 Lisa 4 Aruannetes kasutatavad mõisted KLIENTIDE LIIGID Keskvalitsus. Keskvalitsuse all peetakse silmas järgnevaid institutsioone: a) põhiseaduslikest institutsioonidest Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a. Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Hüvitusfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad muuhulgas ka saatkonnad ja konsulaadid). Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Riiklike sotsiaalkindlustusfondide all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt loodud sihtasutusi. Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse tasand hõlmab kohalikke omavalitsusüksusi, sh nende hallatavaid munitsipaalasutusi. (Üksuste klassifitseerimise lihtsustamiseks eelnimetatud klientide liikide lõikes edastab Eesti Pank krediidiasutustele 2 korda aastas nimekirja valitsussektori üksustest.) Krediidiasutused. Krediidiasutuste all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 3. Kindlustusasutused ja pensionifondid. Kindlustusasutuste all mõistetakse juriidilisi isikuid, kelle kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 8 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifondide all mõistetakse investeerimisfonde vastavalt kogumispensionide seaduse §-le 4. Muud finantseerimisasutused. Muude finantseerimisasutuste all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 5, v.a kindlustusasutused ja pensionifondid. Siia kuuluvad kajastamisele nt laenu- ja hoiuühistud, mitmesugused investeerimisfondid, liisingettevõtted, valuutavahetused, börsid, Tagatisfond, maak-lerfirmad (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtted, jne. Mittetulundusühingud. Mittetulundusühingute all mõistetakse isikute vabatahtlikke ühendusi, eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mis võivad tegeleda kaupade või teenuste pakkumisega tasuta või tasu eest, kuid mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Siia kuuluvad mitmesugused liikmesorganisatsioonid ühenduste, liikumiste, liitude, erakapitalil põhinevate sihtotstarbeliste fondide, ühingute, ühistute, klubide ja seltside näol. Õiguslikust vormist lähtuvalt kuuluvad siia kõik eraõiguslikud juriidilised isikud vastavalt mittetulundusühingute seaduse §-le 1 ja sihtasutuste seaduse §-le 1, v.a need sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute all mõistetakse äriühinguid, mis kuuluvad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla. Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt seadusandluse kaudu, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuuluvad ka ümberkujundamata riigi- ja munitsipaalettevõtted. Siia kuulub nt Riigimetsa Majandamise Keskus. Muud äriühingud. Muude äriühingute all mõistetakse ülejäänud äriühinguid (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud), milliseid ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tööandjaks vähemalt ühele töötajale. Eraisikud.Eraisikute all mõistetakse füüsilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. RESIDENTSUS Resident: 1) Eesti Vabariigiriigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev jakohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) Välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seadustega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) Füüsilised isikud: a) Eestis elavad Eesti kodanikud; b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; d) Välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides a kuni c nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestvusest; e) Välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. Mitteresident: Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste “resident” all. RESSURSSIDE LIIGID Nõudmiseni hoius: - on ette nähtud arveldusteks; - on tähtajatu; - hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnilise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; - võimalik on hoiuse negatiivne jääk, st arvelduslaen; - võib teha pidevalt juurdemakseid Tähtajaline hoius: - on ette nähtud raha hoiustamiseks; - ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; - hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; - hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta; - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid (nt madalam intress). Säästuhoius: - on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; - ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega; - hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); - arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; - hoiustatud summat võib suurendada; - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; - hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. Üleööhoius. Hoius, mida võibtema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. Repo-tehing. Tehing, mille käigus aruandev krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need (või sarnased väärtpaberid) fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. Siin kategoorias kuuluvad kajastamisele ka väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud. Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius). Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities). Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. Allutatud laen/võlakiri. Nõue krediidiasutuse vastu, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. LAENUDE LIIGID Arvelduslaen. Arvelduslaen ehk krediidiliin on kliendi käsutuses olev laenuressurss, mida kasutades võib kliendi arvelduskonto saldo kokkuleppel pangaga olla teatud perioodi jooksulavatud krediidiliini ulatuses negatiivne. Arvelduslaenu puhul peab olema garanteeritud igakuine laekumine kliendi arvelduskontole. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning laenu ja ressursi intresside marginaal on piiratud. Siia kuuluvad ka liigilise sihtotstarbelisusega laenud, kui nende intressimarginaal on piiratud. Laenud, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, kajastatakse turuintressimääraga laenudena. Muu intressimäära piiranguga laen. Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressist madalama intressiga (nt laen krediidiasutusega ühte kontserni kuuluvale äriühingule). Allutatud nõue. Krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muu laen. Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduslaenu või allutatud nõuet. Pöördrepo-tehing. Tehing, mille käigus aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need (või sarnased väärtpaberid) fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. Siin kategoorias kuuluvad kajastamisele ka väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud. VÄÄRTPABERITE LIIGID Väärtpaber.Väärtpaberi all mõistetakse dokumenti, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata vajalik nimetatud dokumenti omada (nt aktsia, võlakiri, obligatsioon, investeerimisfondi osatäht jms). Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). Võlakiri. Võlakiri on nõudeõigust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid. Aktsia. Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Sidusettevõtja- kui üks äriühing osaleb teises äriühingus eesmärgiga luua püsivaid sidemeid, nimetatakse ühingut, kus ta osaleb, sidusettevõtjaks, kui osalev ühing ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu omab 20-50% teise äriühingu hääleõigusega aktsiatest või osadest. Emaettevõtja ja tütarettevõtja all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 7. Rahaturuinstrument. Rahaturul kaubeldav kõrge likviidsusega ning madala intressi- ja krediidiriskiga võlainstrument. Rahaturuinstrumendina käsitletakse ka rahaturufondi osakut. Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis väljendab kaasomandi osa lepingulise fondi varast.