Vabariigi Valitsus — Tartus Ranna tee 5a asuva maaüksuse andmine munitsipaalomandisse ja 22 väikeelamu maaüksuse taotlemine munitsipaalomandisse — RTL, 113, 1799

Korraldus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155) § 25 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 «Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine» (RT I 1996, 78, 1386; 1999, 98, 873; 2000, 15, 102). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Linnavolikogu taotleb oma 5. detsembri 2002. a otsusele nr 34 tuginedes «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana järgmiste Tartu linnas asuvate maaüksuste Tartu linna omandisse andmist: 1) Ujula 65 maaüksus (pindala 900 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 27 000 krooni); 2) Ujula 67 maaüksus (pindala 928 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 27 800 krooni); 3) Ujula 69 maaüksus (pindala 846 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 25 400 krooni); 4) Ujula 71 maaüksus (pindala 961 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 28 800 krooni); 5) Ujula 73 maaüksus (pindala 941 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 28 200 krooni); 6) Ujula 75 maaüksus (pindala 985 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 29 600 krooni); 7) Ujula 77 maaüksus (pindala 902 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 27 100 krooni); 8) Ujula 79 maaüksus (pindala 2731 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 81 900 krooni); 9) Ujula 81 maaüksus (pindala 675 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 20 300 krooni); 10) Ujula 83 maaüksus (pindala 2577 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 77 300 krooni); 11) Ujula 94 maaüksus (pindala 1703 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 51 100 krooni); 12) Ujula 104 maaüksus (pindala 1279 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 38 400 krooni); 13) Ujula 106 maaüksus (pindala 1113 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 33 400 krooni); 14) Ujula 108 maaüksus (pindala 1106 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 33 200 krooni); 15) Ujula 110 maaüksus (pindala 1062 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 31 900 krooni); 16) Ujula 112 maaüksus (pindala 1232 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 37 000 krooni); 17) Ujula 114 maaüksus (pindala 1123 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 33 700 krooni); 18) Ujula 116 maaüksus (pindala 1120 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 33 600 krooni); 19) Lubja 2b maaüksus (pindala 1060 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 31 800 krooni); 20) Ranna tee 5 maaüksus (pindala 638 m2 , sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 19 100 krooni); 21) Ranna tee 7 maaüksus (pindala 637 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 19 100 krooni); 22) Ranna tee 15 maaüksus (pindala 1707 m2, sihtotstarve – väikeelamumaa, maa maksustamishind 51 200 krooni); 23) Ranna tee 5a maaüksus (pindala 3180 m2, sihtotstarve – transpordimaa, maa maksustamishind 19 100 krooni). Taotletavad maaüksused jäävad Tartu Linnavolikogu 21. juuni 2001. a otsusega nr 404 kehtestatud Ujula tänava detailplaneeringu ning 19. septembri 2002. a otsusega nr 609 kehtestatud Ujula ja Liiva tänava, Emajõe ning Ujula tänava supelranna krundiga piirneva kvartali detailplaneeringu alale. Tartu Linnavolikogu 5. veebruari 2003. a kirjas nr 4.1-2.3/1463 põhjendatakse eespool nimetatud maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemist asjaoluga, et trasside ja tänavate ehitusega seotud kulude katmine linna eelarvest on põhjendatud ja vabade rahaliste vahendite suunamine just sellesse piirkonda on õigustatud üksnes juhul, kui krundid võetakse kasutusele üheaegselt ja ehitatakse välja kindla lühiajalise perioodi jooksul. Linn saaks munitsipaalomandis oleva maa võõrandamise korral määrata maa omandajatele kohustuseks elamud paari aasta jooksul valmis ehitada ja kohustuse mittetäitmise korral sanktsioone rakendada. Seega oleks õigustatud linna eelarvest raha kasutamine trasside ja tänavate rajamiseks ning garanteeritud ka hoonete valmimine. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Maareformi seaduse» § 25 lõikele 1 antakse tasuta munitsipaalomandisse sama seaduse §-s 28 nimetatud maa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 kinnitatud «Maa munitsipaalomandisse andmise korra» punkti 14 alapunkti 13 kohaselt tuleb juhul, kui maad taotletakse «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel, taotluse põhjenduses ka viidata, milliste ülesannete täitmiseks kohalik omavalitsus maad vajab. «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Lisaks nimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 4 lõike 1 kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 13 kohaselt tagab detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Väikeelamute ehitamiseks ettenähtud kruntide munitsipaalomandisse taotlemist ei saa lugeda taotluseks, mille esitamisel oleks lähtutud seadustega linnale pandud ülesannete täitmise kohustustest tulenevast maa omamise vajadusest. Maa munitsipaalomandisse andmine kinnisvara arendamisele suunatud tegevuse tarvis ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Avalikult kasutatava tänava rajamiseks planeeritud Ranna tee 5a asuva maaüksuse Tartu linna munitsipaalomandisse andmine lugeda põhjendatuks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust: 1) anda «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tartu linna munitsipaalomandisse Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2002. a otsuse nr 34 alusel taotletav, Tartus Ranna tee 5a asuv maaüksus (pindala 3180 m2, sihtotstarve – transpordimaa) vastavalt maa asendiplaanile*; 2) jätta rahuldamata Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2002. a otsuse nr 34 põhjal esitatud taotlus anda «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tartu linna munitsipaalomandisse järgmised 22 Tartus asuvat maaüksust, kuna väikeelamute ehitamiseks planeeritud maaüksuste munitsipaalomandisse andmine ei ole «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-s 6 ega teistes seadustes omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmise seisukohalt põhjendatud: 1) Ujula 65 asuv maaüksus pindalaga 900 m2; 2) Ujula 67 asuv maaüksus pindalaga 928 m2 ; 3) Ujula 69 asuv maaüksus pindalaga 846 m2; 4) Ujula 71 asuv maaüksus pindalaga 961 m2; 5) Ujula 73 asuv maaüksus pindalaga 941 m2; 6) Ujula 75 asuv maaüksus pindalaga 985 m2; 7) Ujula 77 asuv maaüksus pindalaga 902 m 2; 8) Ujula 79 asuv maaüksus pindalaga 2731 m2; 9) Ujula 81 asuv maaüksus pindalaga 675 m2; 10) Ujula 83 asuv maaüksus pindalaga 2577 m2; 11) Ujula 94 asuv maaüksus pindalaga 1703 m2; 12) Ujula 104 asuv maaüksus pindalaga 1279 m2; 13) Ujula 106 asuv maaüksus pindalaga 1113 m2; 14) Ujula 108 asuv maaüksus pindalaga 1106 m2; 15) Ujula 110 asuv maaüksus pindalaga 1062 m2; 16) Ujula 112 asuv maaüksus pindalaga 1232 m2; 17) Ujula 114 asuv maaüksus pindalaga 1123 m2; 18) Ujula 116 asuv maaüksus pindalaga 1120 m2; 19) Lubja 2b asuv maaüksus pindalaga 1060 m2; 20) Ranna tee 5 asuv maaüksus pindalaga 638 m2; 21) Ranna tee 7 asuv maaüksus pindalaga 637 m2; 22) Ranna tee 15 asuv maaüksus pindalaga 1707 m2. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. * Asendiplaaniga saab tutvuda Tartu Maavalitsuses. Peaminister Juhan PARTS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK