Vabariigi Valitsus — Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded — RT I, 67, 459

Määrus kehtestatakse «Ülikooliseaduse» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) § 12 lõike 3 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207) § 21 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse ülikooli, rakenduskõrgkooli, ülikooli õppekava ja rakenduskõrgkooli õppekava akrediteerimise kord (edaspidi akrediteerimise kord). (2) Ülikoolile ja rakenduskõrgkoolile akrediteerimisel esitatavad nõuded esitatakse määruse lisas 1, ülikooli õppekavale esitatavad nõuded esitatakse lisas 2 ja rakenduskõrgkooli õppekavale esitatavad nõuded esitatakse lisas 3. 2. peatükk AKREDITEERIMISE KORD § 2. Akrediteerimise eesmärk (1) Ülikooli ja rakenduskõrgkooli (edaspidi õppeasutus) akrediteerimisel hinnatakse õppeasutuse ja tema struktuuriüksuse juhtimise, töökorralduse ja õppekeskkonna vastavust õppekavade eesmärkidele, õigusaktidele ja standarditele, samuti ressursside piisavust ning kasutamise sihipärasust ja tõhusust. (2) Õppekava akrediteerimisel hinnatakse õppekava ja selle alusel toimuva õppe vastavust õigusaktidele ja standarditele. (3) Akrediteerimisel selgitatakse välja akrediteeritava õppeasutuse või õppekava põhilised puudused ja antakse edaspidiste tegevussuundade, sealhulgas õppevaldkondade väljaarendamise suhtes soovitusi. § 3. Akrediteerimise korraldamine Akrediteerimist korraldab ja viib läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isik või asutus (edaspidi akrediteerimiskeskus) koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga. § 4. Ajutine hindamiskomisjon (1) Õppeasutusele või õppekavale hinnangu andmiseks moodustab kõrghariduse hindamise nõukogu ajutise hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon). (2) Hindamiskomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, nende seas vähemalt kahe välisriigi vastava õppevaldkonna (edaspidi valdkond) asjatundjad. Ekspertide koguarv määratakse sõltuvalt töömahust. Eelistatakse varasemaid hindamiskogemusi omavaid või vastava eriõppe läbinud eksperte. Üks ekspertidest määratakse koordinaatoriks, kelle ülesanne on suunata hindamiskomisjoni tegevust ning ekspertaruande koostamist. (3) Olenevalt valdkonna eripärast peab ekspert omama teaduskraadi ja vähemalt viieaastast õppe- ja teadusalast kogemust hinnatava õppekava valdkonnas või olema tunnustatud, kogemustega spetsialist. (4) Hindamiskomisjoni koosseisu ja täpse tööaja õppeasutuses teeb akrediteerimiskeskus õppeasutusele teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne õppeasutuses läbiviidava hindamisprotsessi (edaspidi hindamiskülastus) algust. § 5. Enesehinnangu aruanne (1) Õppeasutus esitab vähemalt üks kuu enne hindamiskülastust kõrghariduse hindamise nõukogule ingliskeelse eneseanalüüsi aruande, milles antakse ülevaade õppeasutuse: 1) institutsionaalsest struktuurist; 2) hariduspoliitilisest töökorraldusest; 3) õppekavadest; 4) õppeprotsessist; 5) üliõpilastest; 6) õppekeskkonnast; 7) koostöösidemetest ja nende arengust; 8) kvaliteedikindlustuse süsteemist. (2) Kõrghariduse hindamise nõukogu edastab eneseanalüüsi aruande ekspertidele tutvumiseks hiljemalt kaks nädalat enne hindamiskülastust. § 6. Akrediteerimise läbiviimine (1) Hindamiskomisjoni tegevus õppeasutuses kestab olenevalt hindamistegevuse liigist ja mahust 1–3 päeva. Ajakava koostab akrediteerimiskeskus, kooskõlastades selle õppeasutuse ja ekspertidega hiljemalt üks nädal enne hindamiskülastust. (2) Akrediteerimiskeskus korraldab ja kannab eksperditasude kulud ja kulud, mis on seotud ekspertide saabumisega hinnatavasse õppeasutusse, sealhulgas majutamise ja toitlustamise kulud. Ekspertide transpordi majutamispaigast õppeasutusse ja tagasi korraldab igal hindamiskomisjoni tööpäeval hinnatav õppeasutus. (3) Eesti kõrgharidussüsteemi ülesehitust ja toimimispõhimõtteid ning kõrghariduse taseme õpet läbiviivale õppeasutusele kehtestatud nõudeid tutvustavad materjalid esitatakse ekspertidele vähemalt üks nädal enne hindamiskülastust. (4) Hinnatavat õppeasutust ning hindamiskülastust käsitlevad muud materjalid ja info antakse ekspertidele hindamiskülastusele eelneval päeval või hindamiskülastuse käigus (sealhulgas õppematerjalid, üliõpilastööd jm). (5) Hindamiskomisjoni võib õppeasutuses saata nii akrediteerimiskeskuse esindaja kui ka kõrghariduse hindamise nõukogu liige või liikmed. (6) Hindamiskomisjoni vastuvõttev õppeasutus määrab hiljemalt üks nädal enne komisjoni saabumist vastuvõtu eest vastutava isiku, kes tagab ajakava täitmise eeldused, sealhulgas ekspertide töötamis- ja toitlustamisvõimalused õppeasutuses. Ekspertidel peab töötamiseks ja intervjueerimisteks olema kasutada vajalikult sisustatud omaette ruum. (7) Õppeasutus peab võimaldama ekspertidel, akrediteerimiskeskuse esindajal ja kõrghariduse hindamise nõukogu liikmel hindamiskülastuse käigus: 1) tutvuda õppeasutuse ja tema allüksuste põhikirjadega, tegevust sätestavate ja korraldavate sisemiste normdokumentidega, tagades vajadusel nende sisu edastamise võõrkeeles; 2) intervjueerida õppeasutuse kõiki õppe- või teadustööga seotud töötajaid ja üliõpilasi ekspertide valikul, tagades vajadusel tõlke; 3) tutvuda õppetegevust ja üliõpilasi käsitlevate andmestikega, õppematerjalidega ja informatsioonisüsteemiga; 4) tutvuda õppejõudude CV-dega, õppekoormusega, metoodilise ja teadustööga; 5) tutvuda sisekontrolli korralduse ja tulemustega õppetöö kvaliteedi hindamise valdkonnas; 6) tutvuda õppeasutuse infrastruktuuri seisundiga; 7) tutvuda ainekavadega ja õppetegevuse sisu käsitlevate juhendmaterjalidega; 8) tutvuda üliõpilaste kirjalike töödega, sealhulgas lõputöödega ning kirjalike eksamitöödega; 9) tutvuda õppeasutuse finantstegevusega; 10) külastada auditoorse õppetegevuse kõiki vorme (loeng, seminar, laboratoorne töö jt); 11) saada muud õppe- ja teadustegevusega seotud informatsiooni vastavalt ekspertide soovile. § 7. Hindamiskomisjoni hinnang (1) Hindamiskomisjon esitab oma viimasel tööpäeval õppeasutuse ja selle hinnatud allüksuse juhtkonnale olulisematest hindamistulemustest esialgse suulise kokkuvõtte, mida ei arutata. (2) Hindamiskomisjon esitab ühe kuu jooksul, arvates oma viimasest tööpäevast õppeasutuses, akrediteerimiskeskusele aruande, mille kokkuvõte sisaldab põhjalikult argumenteeritud positiivseid ja negatiivseid hindamisjäreldusi koos õppeasutuse tegevuse edaspidise parandamise soovitustega. Aruandele lisatakse ülikooli seisukoht, mis on aruande lahutamatu osa. (3) Akrediteerimiskeskus edastab kõik hindamisega seotud materjalid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast hindamist kõrghariduse hindamise nõukogule, kus toimub arutelu ning tehakse otsustused kõrghariduse hindamise nõukogu töökorras sätestatud korra kohaselt. § 8. Akrediteerimise tulemuste kinnitamine (1) Akrediteerimise tulemuse kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. (2) Haridus- ja teadusministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanek tagasi lükata ja esitada see kõrghariduse hindamise nõukogule teistkordseks läbivaatamiseks. (3) Pärast teistkordset läbivaatamist kinnitab haridus- ja teadusminister kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul akrediteerimise tulemuse või jätab selle kinnitamata ja algatab õppeasutuse või õppekava uue akrediteerimise. Uuel akrediteerimisel ei tohi ajutise hindamiskomisjoni koosseisu kuuluda samale õppeasutusele või õppekavale eelmise hinnangu andnud hindamiskomisjoni liikmeid. Peaminister Juhan PARTS Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 265 «Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded» lisa 1 AKREDITEERIMISEL ÜLIKOOLILE JA RAKENDUSKÕRGKOOLILE ESITATAVAD NÕUDED I. MISSIOON, SIHID, EESMÄRGID 1. Ülikooli missiooni kirjelduses sõnastatakse selgelt ülikooli põhiülesanded ja vastutus Eesti haridussüsteemis, lähtudes ülikoolist kui teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutusest. Rakenduskõrgkooli missiooni kirjelduses sõnastatakse selgelt rakenduskõrgkooli põhiülesanded ja vastutus Eesti haridussüsteemis, lähtudes rakenduskõrgkoolist kui kõrghariduse omandamist võimaldavast, täienduskoolitust ja rakendusuuringuid läbiviivast ning oma valdkonnas arendustegevust viljelevast õppeasutusest. 2. Õppeasutuse missioon, sihid ja eesmärgid on realistlikud, vastavad põhikirjale ning õigusaktidest «Ülikooliseadus» ja «Rakenduskõrgkooli seadus» tulenevatele nõuetele. 3. Õppeasutus on määratlenud oma missioonist tulenevad tegevussihid, lähi- ja pikaajalised eesmärgid ning lähtub nendest oma tegevuses. 4. Missioon, sihid ja eesmärgid on formuleeritud konkreetselt ja võimaldavad nende saavutusastet või -määra hinnata. 5. Õppeasutus analüüsib, parandab ja täiendab perioodiliselt oma sihte ja eesmärke. Tulemusi rakendatakse õppetöös. 6. Õppeasutuse sihtidest ja eesmärkidest lähtudes on formuleeritud struktuuriüksuste sihid ja eesmärgid, mis on aluseks struktuuriüksuste tegevusele ja õppekavadele. II. PLANEERIMINE JA ENESEHINDAMINE 1. Planeerimine ja enesehindamine on orienteeritud õppeasutuse missiooni, sihtide ja eesmärkide saavutamise taseme hindamisele. 2. Lähi- ja pikaajalistes arengukavades on fikseeritud prioriteedid ja täpsemad eesmärgid, lähtudes ressurssidest ja tegelikust situatsioonist. Lähi- ja pikaajalistes arengukavades fikseeritakse tunnused ja näitajad, mis võimaldavad tegelikku saavutusastet objektiivselt hinnata. 3. Õppeasutus määratleb oma põhilised tegevusvaldkonnad protsessidena, määrab nende protsesside järjestuse ja vastastikuse mõju. Põhiprotsesside kirjeldus, nende toimimiseks vajalikud juhendid ja vormid on koondatud kvaliteedikindlustuse eeskirjadesse. Õppeasutus täiustab perioodiliselt põhiprotsesside kvaliteedikindlustuse süsteemi. Süsteem tugineb tegevusvaldkondade nõrkade ja tugevate külgede väljaselgitamisele ning pidevaks parendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja realiseerimisele. Kvaliteedikindlustuse eeskirju, mis võivad olla ka elektroonilises vormis, uuendatakse vastavalt kvaliteedikindlustuse süsteemi muudatustele ning hoitakse kõigile töötajatele kättesaadavana. 4. Õppeasutus tagab mittevastavuste (teenuse mittevastavus õppeasutuse enda nõuetele, seadusega ettenähtud nõuetele, kliendi mõistlikele nõuetele) ohje: registreerimise, kõrvaldamise, analüüsi ja vältimise. Mittevastavuste käsitlemise korda kirjeldatakse kvaliteedikindlustuse eeskirjades. 5. Õppeasutus viib plaanitud ajavahemike järel läbi siseauditid, et selgitada välja, kas kvaliteedikindlustuse süsteem vastab plaanitud meetmetele, on mõjusalt rakendatud ning ajakohane. Juhtkond peab tagama viivitusteta tegutsemise auditi käigus avastatud mittevastavuste ja nende põhjuste kõrvaldamiseks. Siseauditeid viib läbi kvaliteedikindlustuse eest vastutav juhtkonnaliige või tema määratud ja vastavalt koolitatud töötaja. Siseauditite korraldamise sagedust ja korda kirjeldatakse kvaliteedikindlustuse eeskirjades. III. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 1. Õppeasutuse juhtimissüsteem on kooskõlas tema missiooni ja sihtidega ning suunatud õppetegevuse läbiviimist soodustava aktiivse õhkkonna loomisele ning organisatsiooni struktuuriüksuste kooskõlalisele ja tulemuslikule tegutsemisele. 2. Õppeasutuse struktuur on ratsionaalne, struktuuriüksuste ning kõigi tasemete juhtide ülesanded ja alluvussuhted on täpselt ja selgelt määratletud ning kindlustavad tasakaalustatud ja paindliku juhtimistegevuse. 3. Õppeasutuse juhtimissüsteemis on vastutuse ja õiguste jaotus selgelt määratletud. Juhtkond vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi ning eetikanormide järgimise eest. Iga töötaja vastutab talle pandud ülesannete täitmise eest. 4. Õppeasutuse juhtimissüsteem arvestab üliõpilaste huve ja vajadusi ning võtab arvesse nende seisukohti. 5. Õppeasutus hindab perioodiliselt oma juhtimissüsteemi ja -meetodite efektiivsust ning korrigeerib ja täiustab neid. Õppeasutuse juhtkond määrab juhtkonna liikme, kellel on kohustused ja volitused tagada kvaliteedikindlustuse süsteemile vajalike protsesside loomine, rakendamine ja ajakohasus ning anda aru juhtkonnale kvaliteedikindlustuse toimivusest ja parendusvajadustest. 6. Õppeasutuse juhtkond peab tagama asjakohaste infovahetusprotsesside loomise ja toimimise organisatsioonis ning infovahetuse kvaliteedikindlustuse süsteemi mõjususest (nt koosolekute süsteem vastavalt töögruppide vajadustele, siseleht jms). IV. ÕPPEKAVAD 1. Kõigi õppeasutuses läbiviidavate õpete (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe) aluseks on detailsed Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) (edaspidi kõrgharidusstandard) vastavad õppekavad. Õppeasutus võimaldab Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isikul või asutusel koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga läbi viia õppekavade akrediteerimist ja arvestab akrediteerimise tulemusi õppekava uuendamisel. 2. Õppekavad on terviklikud ja vastavad õppeasutuse missioonile ja sihtidele. Õppekava vastab kõrgharidustaseme õppekavale kehtestatud nõuetele. Õppekava on iseseisvat õppimist toetav ja loob õppijale ainete valiku võimalusi. Õppekavas kirjeldatakse vastavale erialale spetsiifilisi eesmärke ning lõpetamisnõudeid, mis on õppekaval ühtsed, sõltumata õppevormist. 3. Õppekava sisu ja selle täitmist analüüsitakse ja hinnatakse pidevalt kvaliteedikindlustuse süsteemi kaudu. Õppekava perioodilise uuendamisega peab kaasnema õppetöö läbiviimiseks vajalike ressursside tagamine. 4. Õppekava alusel toimunud õppe läbiviimise lõpetamisel leiab õppeasutus üliõpilastele alternatiivseid võimalusi vastava haridusastme lõpetamiseks. 5. Õppekava täitmisel tagatakse üliõpilase piisav juhendamine. V. ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMINE 1. Üliõpilaste õppetulemuste hindamine põhineb haridus- ja teadusministri 11. veebruari 1999. a määrusega nr 10 kinnitatud «Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsel hindamissüsteemil» (RTL 1999, 46, 598; 109, 1395; 2002, 144, 2106) ning õppeasutuse väljatöötatud nõuetel, mis on üliõpilastele eelnevalt teatavaks tehtud. 2. Õppeasutus on selgelt määratlenud ning avalikustanud õpingute alustamise, peatamise, jätkamise ja lõpetamise korra ning nõuded. 3. Õppeasutus on kehtestanud üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra, mis määratleb teistes õppeasutustes sooritatud õpingute arvestamise selged põhimõtted, soosib üliõpilaste akadeemilist liikumist nii Eesti kui ka välisriigi õppeasutuste vahel, lähtub eelnevate õpitulemuste arvestamisel õpingute sisulistest sarnasustest, mitte formaalsetest erinevustest, ning võimaldab õppekava praktilisema suunitlusega osa täitmisel arvestada üliõpilase eelnevat töökogemust. 4. Õppeasutuse õppekorraldus tagab struktuuriüksuste koordineeritud ja kooskõlalise tegevuse ja loob võimalused õppetöö mahu, sh iseseisva töö mahu ühtlustamiseks kogu õppeaja jooksul. 5. Õppeasutus rakendab kaasaegseid õpetamismeetodeid. 6. Õppeasutus analüüsib üliõpilaste saavutusi ning õppejõu osa selles kogu õppeprotsessi kestel. Õppejõudude piisav arv tagab õppetöö läbiviimise mitmekesisuse. 7. Õppeasutus tagab püsiva õpetamismeetodite täiustamise. Selleks kasutab õppeasutus õpetamiskvaliteedi tagamise ja õppetulemuste hindamise ja analüüsi süsteemi. 8. Teadus- ja arendustegevus ülikoolis ja rakendusuuringute läbiviimine ning arendustegevus rakenduskõrgkoolis tulenevad õppesihtidest ja hõlmavad nii õppejõude kui ka üliõpilasi. Õppekava eesmärkidest lähtuvalt võib uurimistegevus olla asendatud kõrgetasemelise loomingulise erialase tegevusega, mida hinnatakse samalaadselt. 9. Teadus- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute kvaliteedi hindamise aluseks on tulemuslikkus, mida kajastavad publikatsioonid, ettekanded, valminud projektid ning materiaalsed ressursid (seadmed, kunstilised teosed, süsteemid jne). VI. ÕPPEASUTUSE TÖÖTAJAD 1. Õppejõudude ja teadustöötajate koguarv, kvalifikatsioon ja nende tegevus õppeasutuses on piisavad õppe-eesmärkide saavutamiseks. 2. Iga õppejõu ettevalmistus ja kvalifikatsioon vastab tema tegevusalale ja ametinimetusele. Kvalifikatsiooni hinnatakse akadeemilise kraadi, eruditsiooni, loomingulise tegevuse ning kutsealaste praktiliste kogemuste põhjal. 3. Õppejõudude ja teadustöötajate koosseisuline struktuur ja töökoormused tulenevad õppetöö eesmärkidest ja sisaldavad õppejõu arenguvõimalusi. 4. Täieliku ja osalise töökoormusega õppejõudude osakaalud valitakse vastavalt töö iseloomule ja õppe-eesmärkidele, arvestades kõrgharidusstandardi nõudeid. 5. Õppeasutuse töötajate tööülesanded, õigused ja vastutus on selgelt formuleeritud õppeasutuse sise-eeskirjades ning töölepingutes. Õppeasutus loob mehhanismi, mis tagab õppejõu motiveeritud, vastutustundliku ja eetilise tegutsemise. 6. Õppejõudude tegevuse hindamiseks on loodud efektiivsed kriteeriumid ja meetodid, mis arvestavad õppejõu tööpanust kõigis tegevusvaldkondades (õpetamine, üliõpilaste juhendamine, uurimistöö, eriülesanded õppeasutuses). Hindamisel arvestatakse ka üliõpilaste seisukohti ja hinnanguid. 7. Töötajate töölevõtmise nõuded on õppeasutuse sisemiste õigusaktidega määratletud ja arvestavad töötaja kvalifikatsiooni, töökogemust ja arenemisvõimelisust. VII. ÜLIÕPILASKOND 1. Üliõpilaste vastuvõtueeskirjad on selgelt määratletud ja avalikustatud. 2. Õppeasutus on loonud üliõpilastele intellektuaalse, isiksust arendava ja õppimist stimuleeriva keskkonna. 3. Õppeasutus teeb koostööd üliõpilasesindusega ja aitab kaasa üliõpilasesinduse tegevusele. 4. Õppeasutus toetab kehakultuuri ja spordi harrastamist ning üliõpilaste puhkeaja sisustamist. 5. Õppeasutuse stipendiumide, finantsabi ning õppemaksu kehtestamise tingimused ja kord on reguleeritud õigusaktidega. 6. Õppeasutus jälgib süstemaatiliselt üliõpilaste õppimistingimusi, olmeprobleeme, edusamme õpinguis, analüüsib ja hindab neid. 7. Õppeasutus kogub ja analüüsib üliõpilaste arvamusi õppimistingimuste, õppe sisu ja õppejõudude tegutsemisviiside kohta, aga ka muude õppeasutusi ja üliõpilaskonda siduvate küsimuste kohta. 8. Õppeasutus korraldab üliõpilaste nõustamist õppetegevuses, karjääri valikul ja töökoha otsingul. VIII. ÕPPEVAHENDID JA INFORESSURSID 1. Õppeasutus täiendab õppe- ja teadusraamatukogu (edaspidi raamatukogu) pidevalt õppetegevuseks vajaliku erialase õppekirjandusega, raamatukogu teenused on üliõpilastele kättesaadavad. 2. Raamatukogu ja infoteenindus on komplekteeritud pädevate töötajate ning tehniliste vahenditega. 3. Õppeasutus on loonud sisemise andmesidevõrgu ning sidemed õppeasutuseväliste, sealhulgas rahvusvaheliste infovõrkudega ning on taganud infoteenused õppeasutuse liikmeskonnale. 4. Õppeasutus hindab ja analüüsib regulaarselt raamatukogu ja infoteeninduse taset ja efektiivsust ning kasutab tulemusi infosüsteemide arendamisel. 5. Õppeasutus koostab ning teeb avalikkusele kättesaadavaks piisavalt õpikuid, õppevahendeid ja õppematerjale ning rakendab neid õppetöös. 6. Õppeasutus on organiseerinud kõigile kättesaadava õppematerjalide operatiivse paljundamise võimaluse. 7. Õppeasutus rakendab üliõpilaste arvestuseks ja nende õppetulemuste jälgimiseks kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid. 8. Õppeasutus informeerib süstemaatiliselt oma liikmeskonda uutest õppematerjalidest ning infoteeninduse võimalustest. IX. MATERIAALSED RESSURSID 1. Õppeasutusel on tegutsemiseks ja arenguks piisava mahutavuse ja seisundiga ehitised, ruumid ja territoorium (maa). Nende ressursside haldamiseks on olemas piisavad rahalised vahendid ja kvalifitseeritud personal. 2. Õppeasutuses on õpperuumid (õppe- ja teadustegevuseks sobivad auditooriumid, õppekabinetid ja õppelaborid) ja üldotstarbelised ruumid (saal, raamatukogu, tualettruumid, kantseleiruumid ning puhkeruumid). Ruumide sisustus ja materjalidega varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppeasutuse sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. 3. Õppeasutusel on materiaalsete ressursside kasutamise ja hooldamise eeskirjad ning kõigis ruumides tagatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavad õppe- ja töötingimused. 4. Õppeasutusel on õppe- ja teadustegevuseks vajalikud laboratooriumid, praktikaruumid ja praktikabaasid ning raamatukogu (sh raamatu- ja õppematerjalide hoidla ning lugemissaal), mille sisustus ja materjalidega varustatus on küllaldane kõrgharidustaseme õpet läbiviiva õppeasutuse sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. 5. Õppeasutuses on asjatundlik personal, kes tegeleb õppekeskkonna korrashoiu, arendamise ja remondiga. 6. Õppeasutus omab materiaalsete ressursside seisundi regulaarse hindamise süsteemi ja ressursside arendamiskavu, mis tuginevad reaalsete rahaliste vahendite olemasolule. X. RAHALISED VAHENDID 1. Õppeasutuses eksisteerib kindel finants- ja investeeringupoliitika nii rahaliste ressursside hankimisel kui ka nende kasutamisel õppeasutuse funktsioneerimiseks ja arendamiseks. On olemas eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad. 2. Õppeasutuse finantseerimistase võimaldab täita õppeasutuse ja õppekavade eesmärke. 3. Õppeasutuse struktuuriüksustel on piisavalt õigusi ja vastutust rahaliste vahendite kasutamisel. Eksisteerib eelarve täitmise kontrollimehhanism ning rahaliste vahendite kulutamise efektiivsuse hindamismehhanism. 4. Õppeasutusel on arengufond(-fondid), õppeasutus on aktiivne sponsorluse ja toetuste hankimise vallas. 5. Õppeasutuse raamatupidamine ja finantsaruandlus toimuvad õigusaktides sätestatud nõuetele vastavalt. XI. ÕPPEASUTUSE SUHTED AVALIKKUSEGA 1. Õppeasutus avaldab regulaarselt täielikku, täpset ja konkreetset informatsiooni oma tegevuse, vastuvõtu- ja õppimistingimuste kohta. 2. Õppeasutus avaldab õppetöö alaseid teatmematerjale. 3. Õppeasutus avaldab ülevaatematerjale avalikkuse informeerimiseks oma tegevusest. 4. Õppeasutus avaldab oma teadus- ja arendustegevuse või vastavalt rakendusuuringute või loometöö tulemusi, organiseerib konverentse, seminare ja töönõupidamisi. 5. Õppeasutus arendab koostööd teiste õppeasutustega koostöölepingute, üliõpilaste vahetuse, ühiste uurimisprojektide või muu partnerluse näol. 6. Õppeasutus osaleb aktiivselt rahvusvaheliste kõrgharidusalaste organisatsioonide tegevuses. 7. Õppeasutusel on sidemed tegevusvaldkondade tööandjate esindajatega, kellega tehakse koostööd õppeasutuse sihtide ja eesmärkide täiustamiseks, õpetamise sisu ja tulemuslikkuse parandamiseks ning sponsorluse arendamiseks. 8. Õppeasutus säilitab sidemed oma lõpetanutega ja teeb nendega koostööd võimekate noorte toomiseks õppeasutusse, samuti õpetamise sisu ja tulemuslikkuse parandamiseks. XII. AKADEEMILINE EETIKA 1. Õppeasutuse juhtimises osalevatele isikutele kehtivad kõrged eetilised nõuded kõigil juhtimistasandeil. 2. Õppeasutusel on selged ja avalikustatud eetiliste nõuete printsiibid ning nende täitmise jälgimise süsteem. 3. Seoses akrediteerimisega esitatud andmed on tõesed ja usaldusväärsed. 4. Õppeasutus hindab ja analüüsib perioodiliselt eetikapoliitika tõhusust. XIII. TAGASISIDE JA KVALITEEDIKINDLUSTUS 1. Õppeasutuses toimib õppetegevuse kvaliteedikindlustuse süsteem, milles osalevad ka üliõpilased. 2. Õppeasutus kogub informatsiooni eriala lõpetanute tööalase karjääri kohta ning tööandjate hinnanguid lõpetanute teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kohta. Kogutud andmeid kasutatakse õppekavade korrigeerimisel ja kvaliteedikindlustuse süsteemi täiustamisel. 3. Õppeasutuse juhtkond kontrollib kvaliteedikindlustuse süsteemi toimimist kindlate ajavahemike järel (nt üks kord aastas). Tulemusi hinnatakse, arvestades siseauditite tulemusi, klientide tagasisidet, puudusi tegevustes, juhtkonna varasemate otsuste täitmise analüüsi. Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 265 «Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded» lisa 2 AKREDITEERIMISEL ÜLIKOOLI ÕPPEKAVALE ESITATAVAD NÕUDED I. HARIDUSPOLIITILINE TÖÖKORRALDUS 1. Ülikool on selgelt sõnastanud oma missiooni ning kõik tema struktuuriüksused osalevad missioonijärgse hariduspoliitika, arengukavade, õpetamistegevuse ja praktilise töökorralduse väljatöötamises ning elluviimises. Iga struktuuriüksuse täpsustatud ülesanded ja vastutus oma valdkonnas on konkreetselt fikseeritud. 2. Õppekava eesmärgid on sõnastatud ja teatavaks tehtud kõigile struktuuriüksustele, kes osalevad õppekava koostamisel. Eesmärkidest tulenevalt on konkretiseeritud vastavate õpetamisüksuste ülesanded ning tegevused, mida rakendatakse õppekava koostamisel ning jätkuval täiustamisel. 3. Õppekava rakendamise hindamiseks ning uuenduste ettevalmistamiseks on määratud õppekava sisulise taseme eest vastutav õppekava nõukogu, kuhu bakalaureuse- ning magistriõppekavade hindamiseks kuuluvad ka tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Õppekava nõukogu analüüsib süstemaatiliselt õppekava sisu asjakohasust ning õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadustele. 4. Toimib kontrollisüsteem õppekava täitmise üle nii üliõpilaste kui ka õppejõudude suhtes. Õppekava nõukogu kasutab õigust ja kohustust pidevalt analüüsida õppesisu kaasaegsust ning koordineerida erinevate õpetamisüksuste suundumusi vastavate õppeainete õpetamisel. 5. Struktuuriüksuse osalus struktuuriüksuse väliste õppekavade alusel õppe läbiviimises on selgesti määratletud. II. ÜLIÕPILASED 1. Vastuvõtueeskirjad ning -korraldus, õpingute peatamise, jätkamise, lõpetamise, samuti ennistamise tingimused on avalikustatud ning vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. 2. Ülikooli informatsioon sisseastujatele ja kutsenõustamine sisseastumisel on konkreetsed ja piisavad. 3. On loodud süsteem üliõpilaste edasijõudmise ja edukuse jälgimiseks ning hindamiseks, süsteemi kasutatakse õpingute tulemuslikkuse parandamiseks. 4. Üliõpilastele on igal õppetegevuse etapil tagatud akadeemilise liikuvuse võimalused nii Eestis kui ka välisriikides. Üliõpilaste õpinguid teises õppeasutuses tunnustatakse, kui läbitud õppetöö tase vastab õigusaktides vastavale haridustasemele kehtestatud nõuetele. III. ÕPPEKAVAD 1. Õppekava vastab kõrgharidustaseme vastavale õppekavale sätestatud nõuetele. Ühtlasi on arvestatud Eesti, samuti Euroopa tööstuse ja majanduse arengu aspekte. 2. Õppekava eesmärgid on konkreetselt sõnastatud ning nende alusel on võimalik hinnata lõpetajate teadmisi ja oskusi. Õppekava nimetus ja sisu on kooskõlas õppekava eesmärkidega. 3. Õppekava on võrdväärsel tasemel teiste Euroopa ülikoolide võrreldavate õppekavadega. Koostatud õppekavasid on võrreldud välisriikide vastavate õppekavadega ning analüüsitud erinevusi. 4. Õppekava ainete struktuur arvestab nende koosmõju, sisu vastab kõrgharidustaseme õppekavale esitatud nõuetele ning tagab kutse- ja ametialase pädevuse, samuti õppekava lõpetaja konkurentsivõime tööturul. 5. Üliõpilase auditoorse ja iseseisva töö vahekord on optimaalne ning vastab õppekirjanduse mahule ja kättesaadavusele. Iseseisva töö arvestuslik maht ja iseloom on piisavad õppekava sisu omandamiseks ja püsivate õpiharjumuste kujundamiseks. 6. Õppekava sisaldab probleemseid (uurimuslikke, loomingulisi jt) ülesandeid, nende osakaal on optimaalne kõigil haridusastmetel. 7. Lõpetamise tingimused ning lõpetamisprotseduur on formuleeritud ja üliõpilastele teatavaks tehtud ning võimaldavad hinnata õppekava eesmärkide saavutamise taset. 8. Ülikooli allüksustes toimib õppekavu ja õppetegevust hõlmav kvaliteedikindlustuse süsteem, mille eesmärgid ja põhitegevused on kirjalikult määratletud. IV. ÕPPEPROTSESS 1. Õpetamismeetodid on kaasaegsed ning sobivad erinevat laadi teadmiste ja oskuste omandamiseks erinevate õppevormide puhul. 2. Õppetegevuses kasutatakse mitmekesiselt infotehnoloogia meetodeid ja vahendeid. Arvutite ja litsentseeritud tarkvarasüsteemide kasutamine õppeprotsessis on piisav. 3. Õpitulemuste hindamine on objektiivne, tulemused kajastavad piisava täpsusega õpieesmärkide saavutatuse taset. Eksamikorraldus on paindlik ja kontrollitav. Eksisteerib protestide lahendamise süsteem. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse ka sotsiaalseid pädevusi arendavaid hindamismeetodeid (suulised eksamid, seminarid, rühmatöö jt). V. ÕPPEKORRALDUS 1. Õppekorralduse aluseks on detailne ja avalikustatud akadeemiline kalender. Õppekorraldus tagab üliõpilaste ratsionaalse ajakasutuse ning loob eeldused headeks õpitulemusteks. Piisavalt tähtsustatakse iseseisva õppimise osakaalu ning juhendamist. 2. Õppekorraldus on selgelt määratletud ja avalikustatud. Üliõpilastel on õppekorralduse kohta võimalik saada õigeaegselt piisavat informatsiooni ning toimib üliõpilaste nõustamisteenistus. Toimib ka tunniplaaniväline üliõpilast õppetegevuses individuaalselt nõustav süsteem. 3. Õppekorraldus kindlustab üliõpilaste ühtlase koormuse kogu õppetegevuse kestel, pidades silmas ka üliõpilase iseseisvat tööd. 4. Õppekorraldust täiustatakse regulaarselt üliõpilaste õppetöö edu ja ebaedu uuringute põhjal. 5. Toimib üliõpilaste edasijõudmise, koormuse ning õpitulemuste analüüsi ja hindamise süsteem, mille tulemusi kasutatakse õppetegevuse parendamiseks. Jätkuvalt arvestatakse õppekava nõukogu ettepanekuid, aga ka üliõpilasesinduse seisukohti ja taotlusi. 6. Üliõpilaste arvestuseks ja nende õppetulemuste jälgimiseks rakendatakse kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid. 7. Õppeasutusel on toimivad koostöösidemed praktika korraldamiseks. VI. ÕPPEJÕUD 1. Erinevate õppeainete õpetamises ja üliõpilaste juhendamises osalevad õppeainete mahuga proportsionaalne hulk «Ülikooliseaduse», kõrgharidusstandardi ja Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määrusele nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» (RT I 2000, 87, 575; 105, 626; 107, 640) vastavaid õppejõude, kes süstemaatiliselt täiustavad oma kvalifikatsiooni, osaledes teadus- ja arendustegevuses, seminarides ja konverentsidel ning täiendõppes. 2. Eksisteerib ülikooli akadeemiline edutamis-, tööülesannete jaotuse ning personali uuendamise poliitika, mis on orienteeritud akadeemilise tulemuslikkuse parendamisele. On loodud võimalused õppejõudude (eeskätt noorte õppejõudude) pedagoogiliseks enesetäienduseks. VII. ÕPPEKESKKOND 1. Õppe- ja teadustöö läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide saavutamiseks on vajalikul määral õpperuume, inventari ja seadmeid ning õppe- ja teaduskirjandust. Õpperuumide seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud kaasaegse sisustusega, võimaldades rakendada moodsaid õpetamismeetodeid. 2. Ülikoolil on õppekavadejärgseks õppe- ja teadustegevuseks vajalikud laboratooriumid, praktikumiruumid ja praktikabaasid, mille sisustus ja materjalidega varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekavade eesmärkide saavutamiseks. 3. Ülikool tagab õppe- ja teadusraamatukogu teenuste kättesaadavuse ülikooli liikmeskonnale. Õppe- ja teadusraamatukogus on lugemissaal ning raamatu- ja õppematerjalide hoidla. Ülikooli raamatukogus ja infoteeninduses on pädevad töötajad ning teenindamiseks vajalikud tehnilised vahendid. 4. Ülikool teeb üliõpilastele kättesaadavaks õppekavas olevate õppeainete omandamiseks vajalikud infokandjad – aineprogrammid, õpikud, konspektid, teatmeteosed, sõnastikud, CD-d ja teised õppematerjalid. 5. Arvutite ja litsentseeritud tarkvarasüsteemide abil on loodud ülikooli sisemine andmesidevõrk ja sidemed ülikooliväliste, sealhulgas rahvusvaheliste infovõrkudega. Õppejõududel, teadustöötajatel ja üliõpilastel on võimalus kasutada infoteenuseid. 6. Ülikoolis on organiseeritud operatiivne kõigile kättesaadav õppematerjalide paljundusvõimalus. 7. On olemas asjatundlik personal, kes tegeleb õppekeskkonna korrashoiu, arendamise ja remondiga. 8. Õppekeskkonna seisundi parandamiseks ja laboratooriumide sisustuse täiustamiseks on olemas pikaajaline arengukava, mis lähtub õppekavade eesmärkidest ning materiaalsetest võimalustest, oodatavast sponsorlusest ning lähedaste struktuuriüksustega koopereerumisest. VIII. KVALITEEDI KINDLUSTAMINE 1. Kvaliteedi kindlustamisel lähtutakse üliõpilastelt saadavatest hinnangutest õppetööle, lõpetanute tööalasest karjäärist ning tööandjate rahulolust lõpetanute teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega. 2. Kvaliteedi kindlustamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid õppekavade lõpetanute kutsealase edukuse ning nende tööandjate rahulolu kohta lõpetanute teadmiste ja oskustega. Hangitud andmeid rakendatakse õppetegevuse parandamiseks. 3. Uute koostöövõimaluste loomise, õppetegevusealase informatsiooni ja üliõpilaste ning õppejõudude vahetamiseks arendatakse sidemeid välisriikide õppeasutustega. Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 265 «Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded» lisa 3 AKREDITEERIMISEL RAKENDUSKÕRGKOOLI ÕPPEKAVALE ESITATAVAD NÕUDED I. HARIDUSPOLIITILINE TÖÖKORRALDUS 1. Rakenduskõrgkool on selgelt sõnastanud oma missiooni ning kõik tema struktuuriüksused osalevad missioonijärgse hariduspoliitika, arengukavade, õpetamistegevuse ja praktilise töökorralduse väljatöötamises ning elluviimises. Iga struktuuriüksuse täpsustatud ülesanded ja vastutus oma valdkonnas on konkreetselt fikseeritud. 2. Õppekava eesmärgid on sõnastatud kooskõlas kutsestandardiga või vastavat kutseala reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide nõuete ja suundumustega. Eesmärkidest tulenevalt on konkretiseeritud vastavate õpetamisüksuste ülesanded ning tegevused, mida rakendatakse õppekava koostamisel ning jätkuval täiustamisel. 3. Õppekava rakendamise hindamiseks ning uuenduste ettevalmistamiseks on moodustatud õppekava sisulise taseme eest vastutav õppekava nõukogu (edaspidi nõukogu), mille koosseisu kuuluvad lisaks rakenduskõrgkooli esindajatele ka vastava kutseala kompetentsed õppeasutusevälised esindajad. Nõukogu soovitused on õppekava uuendamise või täiustamise aluseks. 4. Toimib kontrollisüsteem õppekava täitmise üle nii üliõpilaste kui ka õppejõudude suhtes. Õppekava nõukogu kasutab õigust ja kohustust pidevalt analüüsida õppesisu kaasaegsust ning koordineerida erinevate õpetamisüksuste suundumusi vastavate õppeainete õpetamisel. 5. Struktuuriüksuse osalus struktuuriüksuse väliste õppekavade alusel õppe läbiviimises on selgesti määratletud. II. ÜLIÕPILASED 1. Vastuvõtueeskirjad ning -korraldus, õpingute peatamise, jätkamise, lõpetamise, samuti ennistamise tingimused on avalikustatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. 2. Rakenduskõrgkooli informatsioon sisseastujatele ja kutsenõustamine sisseastumisel on konkreetsed ja piisavad. 3. On loodud süsteem üliõpilaste edasijõudmise ja edukuse jälgimiseks ning hindamiseks, süsteemi kasutatakse õpingute tulemuslikkuse parandamiseks. 4. Üliõpilastele on igal õppetegevuse etapil tagatud akadeemilise liikuvuse võimalused nii Eestis kui ka välisriikides. Üliõpilaste õpinguid teises õppeasutuses tunnustatakse, kui läbitud õppetöö tase vastab õigusaktides vastavale haridustasemele kehtestatud nõuetele. III. ÕPPEKAVAD 1. Õppekava väljatöötamisel on lähtutud nii kõrgharidusstandardi kui ka kutsestandardi või vastavat kutseala reguleerivatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Ühtlasi on arvestatud Eesti, samuti Euroopa tööstuse ja majanduse arengu aspekte. 2. Õppekava eesmärgid on konkreetselt sõnastatud ning nende alusel on võimalik hinnata lõpetajate teadmisi ja oskusi kindlal kutsealal töötamiseks. Õppekava nimetus ja sisu on kooskõlas õppekava eesmärkidega. 3. Täienduskoolitusel kasutatavad õppekavad kajastavad tööturu nõudmisi tööjõu teadmistele ja oskustele ning tagavad uusima teabe ja oskuste õpetamise. Täiendusõppe õppekavade täiustamisel arvestatakse vastavate kutsekvalifikatsioone omistavate organite seisukohti ja nõudeid. 4. Õppekava ainete struktuur arvestab nende koosmõju, sisu vastab kõrgharidustaseme õppekavale esitatud nõuetele ning tagab kutse- ja ametialase pädevuse, samuti õppekava lõpetaja konkurentsivõime tööturul. 5. Üliõpilase auditoorse ja iseseisva töö vahekord on optimaalne ning vastab õppekirjanduse mahule ja kättesaadavusele. Iseseisva töö arvestuslik maht ja iseloom on piisavad õppekava sisu omandamiseks ja püsivate õpiharjumuste kujundamiseks. 6. Õppekava sisaldab probleemseid (loominguliste) kutseala aktuaalsete probleemidega seotud ülesandeid, nende osakaal on optimaalne kõigil haridusastmetel. 7. Lõpetamise tingimused ning lõpetamisprotseduur on avalikustatud ning võimaldavad hinnata õppekava eesmärkide saavutamise taset. Lõputööde teemad on suunatud kutseala eluliste ülesannete lahendamisele, kusjuures lõputöö hindamiskomisjonis osalevad vastava kutseala kompetentsed rakenduskõrgkooli välised esindajad. 8. Rakenduskõrgkoolis eksisteerib õppekavu ja õppetegevust hõlmav kvaliteedikindlustuse süsteem, mille eesmärgid ja põhitegevused on kirjalikult määratletud. Koostatud õppekavasid on võrreldud välisriikide vastavate õppekavadega ning erinevusi on analüüsitud. IV. ÕPPEPROTSESS 1. Õpetamismeetodid on kaasaegsed ning sobivad erinevat laadi teadmiste ja oskuste omandamiseks erinevate õppevormide puhul. 2. Õppetegevuses kasutatakse mitmekesiselt infotehnoloogia meetodeid ja vahendeid. Arvutite ja litsentseeritud tarkvarasüsteemide kasutamine õppeprotsessis on piisav. 3. Õppetegevus hõlmab piisavalt kutsealaste oskuste praktilisele omandamisele orienteeritud tegevusi ning ülesandeid. Praktikakorralduse põhieesmärgiks on iga õppija oskuste ja vilumuste väljaarendamine toimetulekuks muutuvates olukordades. 4. Õpitulemuste hindamine on objektiivne, tulemused kajastavad piisava täpsusega õpieesmärkide saavutatuse taset. Eksamikorraldus on paindlik ja kontrollitav. Eksisteerib protestide lahendamise süsteem. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse ka sotsiaalseid pädevusi arendavaid hindamismeetodeid (suulised eksamid, seminarid, rühmatöö jt). V. ÕPPEKORRALDUS 1. Õppekorralduse aluseks on detailne ja avalikustatud akadeemiline kalender. Õppekorraldus tagab üliõpilaste ratsionaalse ajakasutuse ning loob eeldused headeks õpitulemusteks. Piisavalt tähtsustatakse iseseisva õppimise osakaalu ning juhendamist. 2. Õppekorraldus on selgelt määratletud ja avalikustatud. Üliõpilastel on õppekorralduse kohta võimalik saada õigeaegselt piisavat informatsiooni ning toimib üliõpilaste nõustamisteenistus. Toimib ka tunniplaaniväline üliõpilast õppetegevuses individuaalselt nõustav süsteem. 3. Õppekorraldus kindlustab üliõpilaste ühtlase koormuse kogu õppetegevuse kestel, pidades silmas ka üliõpilase iseseisvat tööd. 4. Õppekorraldust täiustatakse regulaarselt üliõpilaste õppetöö edu ja ebaedu uuringute põhjal. 5. Toimib üliõpilaste edasijõudmise, koormuse ning õpitulemuste analüüsi ja hindamise süsteem, mille tulemusi kasutatakse õppetegevuse parendamiseks. Jätkuvalt arvestatakse õppekava nõukogu ettepanekuid, aga ka üliõpilasesinduse seisukohti ja taotlusi. 6. Üliõpilaste arvestuseks ja nende õppetulemuste jälgimiseks rakendatakse kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid. 7. Õppeasutusel on toimivad koostöösidemed praktika korraldamiseks. VI. ÕPPEJÕUD 1. Õppekava raames osaleb erinevate õppeainete õpetamisel ja juhendamisel õppeainete mahuga proportsionaalne hulk «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja kõrgharidusstandardi nõuetele vastavaid õppejõude, kes kooskõlas õppekava eesmärkidega süstemaatiliselt täiustavad oma kvalifikatsiooni, osaledes rakendusuuringuis, arendustegevuses, seminarides ja konverentsidel ning täiendõppes. 2. Eksisteerib edutamis-, tööülesannete jaotuse ning personali uuendamise poliitika, mis on orienteeritud õppejõudude tegevuse tulemuslikkuse parendamisele. On loodud võimalused õppejõudude (eeskätt noorte õppejõudude) kutsealaseks ja pedagoogiliseks enesetäienduseks. VII. ÕPPEPRAKTIKA 1. Õppepraktika korraldamise aluseks on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, mis on orienteeritud kutseoskuste omandamisele. 2. Õppepraktika viiakse läbi tegelikule tööprotsessile vastavates tingimustes pädevate juhendajate vahetul kaasabil. 3. Õppepraktika sisu on kooskõlas vastava valdkonna kutsestandardi või vastavat kutseala reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide eesmärkide ja sisuga ning suunab üliõpilasi uusimate töömeetodite rakendamisele ja omandamisele. VIII. ÕPPEKESKKOND 1. Õppetöö läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide saavutamiseks on vajalikul määral õpperuume, inventari ja seadmeid ning õppetöös vajalikku kirjandust. Õpperuumide seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud kaasaegse sisustusega, võimaldades rakendada moodsaid õpetamismeetodeid. 2. Rakenduskõrgkoolil on õppekavadejärgseks õppetegevuseks vajalikud laboratooriumid, praktikumiruumid ja praktikabaasid, mille sisustus ja materjalidega varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekavade eesmärkide saavutamiseks. 3. Rakenduskõrgkooli raamatukogu võimaldab üliõpilaste kohapealset tööd kirjandusega ning infovahenditega. Raamatufond hõlmab kõiki kohustuslikke õpikuid ning üliõpilaste individuaaltööks vajalikku teabekirjandust, sh perioodikat. Toimub bibliograafiline nõustamine. 4. Rakenduskõrgkoolis on peale õpperuumide sisustatud vajalikud ruumid üliõpilaste heaolu, hügieeni, puhkuse ning lühiajalise iseseisva töö tarbeks. Üliõpilastel on juurdepääs infotehnoloogiavahenditele individuaaltööks õppevabal ajal. 5. Kõigil vähemalt 51-protsendilise koormusega selles õppeasutuses või ühisõppekavade või õppeasutuste vahelise lepinguga seotud õppeasutustes töötavatel õppejõududel on võimalik samaaegselt töötada rakenduskõrgkooli ruumides. 6. Arvutite ja litsentseeritud tarkvarasüsteemide abil on loodud rakenduskõrgkooli sisemine andmesidevõrk ja sidemed rakenduskõrgkooliväliste, sealhulgas rahvusvaheliste infovõrkudega. Õppejõududel ja üliõpilastel on võimalus kasutada infoteenuseid. 7. Rakenduskõrgkoolis on organiseeritud operatiivne kõigile kättesaadav õppematerjalide paljundusvõimalus. 8. On olemas asjatundlik personal, kes tegeleb õppekeskkonna korrashoiu, arendamise ja remondiga. 9. Õppekeskkonna seisundi parandamiseks ja laboratooriumide sisustuse täiustamiseks on olemas pikaajaline arengukava, mis lähtub kutseala arengusuundumustest ning struktuuriüksuse materiaalsetest võimalustest, oodatavast sponsorlusest ning lähedaste struktuuriüksustega koopereerumisest. IX. KVALITEEDI KINDLUSTAMINE 1. Kvaliteedi kindlustamisel lähtutakse üliõpilastelt saadavatest hinnangutest õppetööle, lõpetanute tööalasest karjäärist ning tööandjate rahulolust lõpetanute teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega. 2. Kvaliteedi kindlustamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid õppekavade lõpetanute kutsealase edukuse ning nende tööandjate rahulolu kohta lõpetanute teadmiste ja oskustega. Hangitud andmeid rakendatakse õppetegevuse parandamiseks. 3. Uute koostöövõimaluste loomise, õppetegevusealase informatsiooni ja üliõpilaste ning õppejõudude vahetamiseks arendatakse sidemeid välisriikide õppeasutustega. Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS