Haridus- ja teadusminister — Tallinna Meditsiinikooli põhimäärus — RTL, 111, 1761

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375, 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387) § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi Tallinna Meditsiinikool (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. § 2. Kooli asukoht Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Kännu 67, Tallinn 13418. § 3. Õppe- ja asjaajamiskeel (1) Kooli õppekeeled on eesti, inglise ja vene keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel. § 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega pitsat, iseseisev eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga sotsiaal- ja tervishoiualast koolitust pakkuv õppeasutus, mille alaeesmärkideks on: 1) pakkuda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset kõrg- ja kutsekeskharidust tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades; 2) mõjutada elanikkonna tervisekäitumist, aidata kaasa tervisliku elukeskkonna kujundamisele; 3) edendada õpetatavaid erialasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil; 4) võimaldada elukestvat õpet. § 6. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi; 2) personalile kutsetööks ning erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooni tõstmiseks soodsate tingimuste loomine; 3) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega; 4) kooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine; 5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine; 6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 7) kooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes õppekavade nõuetest; 8) üldsuse informeerimine oma tegevusest; 9) tööalase koolituse õppekavade koostamine; 10) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt oma õppetegevuse eesmärkidele; 11) pärast õppekava täitmist lõputunnistuse või diplomi ning juurdekuuluvate lisade väljaandmine; 12) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena või õppejõududena (edaspidi pedagoogid); 13) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 14) suhete arendamine välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele õpilaste, üliõpilaste ja pedagoogide vahetamine; 15) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevuse suunamiseks moodustatud kogu, mis võtab vastu otsuseid kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. § 8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli eelarvelise finantseerimise taotluse; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded õppe- ja majandustegevuse kohta ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab otsusega riigi- ja kohaliku omavalituse asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kus toimub õppepraktika; 6) kinnitab kõrgharidusõppe õppekava lõpetajate riikliku koolitustellimuse taotluse; 7) toetab kooli juhtkonda avalikkusega suhtlemisel; 8) suunab kooli terviklikku arengut. § 9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personalivajaduse; 4) on tööandjaks personalile ja kinnitab nende ametijuhendid; 5) tagab nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise; 8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 10) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise korra, sisekorra- ja õppekorralduse ning muud töökorralduslikud dokumendid; 11) kinnitab käskkirjaga õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ja üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 12) kinnitab käskkirjaga enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljaandmise korra; 13) kinnitab käskkirjaga õppetoetuse maksmise korra; 14) kinnitab käskkirjaga õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra riigi poolt mittefinantseeritavatel õppekohtadel; 15) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 16) võib kehtestada õppemahu alampiiri osakoormusega õppes; 17) annab oma tegevusest aru nõukogule ja teda ametisse kinnitanule; 18) lahendab teisi talle pandud küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse haridus- ja teadusminister, kes ka sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab temaga töölepingu. § 10. Juhtkond (1) Kooli juhtkonna koosseisu kinnitab kooli direktor nimeliselt käskkirjaga iga uue õppeaasta algul. (2) Kooli juhtkonna koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt kaks korda kuus. (3) Kooli juhtkonna koosolekud protokollitakse. (4) Kooli juhtkond võtab vastu otsuseid kooli töö korraldamise osas. § 11. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Kooli õppenõukogu koosseisu kuuluvad automaatselt kõik kooliga töösuhetes olevad pedagoogid. (3) Kooli õppenõukogu juhatab direktor. § 12. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas õppenõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku direktori või 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 protsenti pluss üks õppenõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor või tema äraolekul teda asendav isik õppenõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (6) Õppenõukogu: 1) otsustab kooli õppe- ja arendustööga seotud küsimusi, eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) annab hinnangu õppe- ja arendustegevusele, kooli tegevuskava täitmisele ning kavandab vajadusel meetmeid kooli tegevuse parendamiseks; 3) otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi; 4) teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) kuulab ära pedagoogide aruanded üliõpilaste kursuselt üleviimise, eksamite korraldamise, üliõpilaste eksamitele lubamise osas ning võtab vastu otsuseid sellega seonduvates küsimustes. (7) Õppenõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Õppenõukogu otsusele kirjutab alla direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (8) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor sellele alla, vaid esitab küsimuse õppenõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui õppenõukogu tehtud otsust ei muuda, kirjutab direktor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (9) Direktor võib õppenõukogu koosolekule kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. § 13. Kooli struktuuriüksused (1) Kooli seatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) meditsiinitehniline osakond; 3) õdede ja ämmaemandate osakond; 4) täiskasvanute koolituse osakond; 5) teabekeskus; 6) haldusosakond; 7) kantselei ja personalitalitus; 8) raamatupidamistalitus. (2) Õppeosakonna põhiülesanded on: 1) õppetöö korraldusliku poole seostamine õppetöö sisust tulenevate vajadustega; 2) õppetöösse puutuva dokumentatsiooni ühtlustamine; 3) õppe kvaliteedi tagamine lähtuvalt kehtestatud standarditest; 4) õppekavade arendustöö juhtimine; 5) õppeinfosüsteemi juhtimine. (3) Meditsiinitehnilise osakonna põhiülesanne on: 1) meditsiinitehniliste erialade koolituse korraldamine; 2) rakendusuuringute koordineerimine; 3) õppevahendite planeerimine ja kasutamise optimeerimine; 4) rahvusvahelistes projektides osalemine; 5) õppepraktika korraldamine ja koordineerimine osakonna erialade lõikes. (4) Õdede ja ämmaemandate osakonna põhiülesanne on: 1) õe ja ämmaemanda ning hooldusõe erialal koolituse korraldamine; 2) rakendusuuringute koordineerimine; 3) õppevahendite planeerimine ja kasutamise optimeerimine; 4) rahvusvahelistes projektides osalemine; 5) õppepraktika korraldamine ja koordineerimine osakonna erialade lõikes. (5) Täiskasvanute koolituse osakonna põhiülesanne on korraldada täiskasvanute tööalast ja tasemekoolitust. (6) Teabekeskuse põhiülesanne on toetada kooli õppekavades toodud hariduseesmärkide saavutamist. (7) Haldusosakonna põhiülesanne on: 1) kooli valduses oleva riigivara majandamine, korrashoidmine, selle väärtuse säilitamine; 2) õppetöö läbiviimiseks tingimuste tagamine; 3) riigihangete korraldamine; 4) üliõpilaskodu isemajandamise tagamine; 5) üliõpilaskodus majutusteenuse pakkumine; 6) üliõpilaskodu haldamine. (8) Kantselei ja personalitalituse põhiülesanne on vastavalt kinnitatud kooli asjaajamiskorrale kooli asjaajamise ja personali töö korraldamine. (9) Raamatupidamistalituse ülesanne on: 1) kooli raamatupidamise korraldamine; 2) kooli eelarve koostamine ja selle täitmise jälgimine vastavalt raamatupidamise seadusele, kooli raamatupidamise sise-eeskirjadele ja eelarve eeskirjale. (10) Struktuuriüksuse juhataja ülesanne on tagada struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärane, täpne ja õigeaegne täitmine, personalivajaduse planeerimine, töö analüüs ja hindamine. (11) Kooli struktuuriüksuse pädevus ning juhtimise korraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga. § 14. Siseauditi eest vastutav isik (1) Kooli direktor nimetab ametisse siseauditi eest vastutava isiku. (2) Siseauditi eest vastutava isiku pädevus määratakse kindlaks tema ametijuhendis. (3) Kooli direktor tagab siseauditi eest vastutavale isikule ligipääsu tööks vajalikule informatsioonile ning funktsionaalse sõltumatuse kooli ülejäänud tööst. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 15. Kooli õppekava (1) Koolis toimub õpe Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud «Kõrgharidusstandardile» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate kõrgharidusõppe õppekavade ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikule õppekavale vastava keskhariduse baasil toimuva kutsekeskhariduse õppekavade alusel. (2) Kooli õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded. (3) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor. (4) Kooli õppekavad ja nendes tehtud muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. (5) Tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab direktor. § 16. Õppekorraldus (1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. (2) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel kõrghariduses on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti. (3) Üliõpilaste õpitulemusi hinnatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel. (4) Õppekava täitmisel võib kooli vastuvõtukomisjon arvestada kõrgharidusõppesse kandideeriva isiku eelnevaid õpitulemusi samas koolis või õpitulemusi ja erialast töökogemust tervise õppesuunal enam kui 50 protsendi ulatuses direktori kinnitatud ulatuses ja korras. (5) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. (6) Õpilaste ja üliõpilaste õppepraktika toimub praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. Lisaks seaduses toodud lepingu kohustuslikele tingimustele määratletakse lepingu lisades õpilastele ja üliõpilastele kehtestatud erinõuded. (7) Kooli õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse direktori kinnitatud õppekorralduse eeskirjas. (8) Koolis korraldatakse tasulisi täiskasvanute tööalase koolituse kursusi, mille valdkonnad ja vormid kinnitab kooli direktor, arvestades kooli nõukogu ja vastava kutsenõukogu ettepanekuid. § 17. Kooli lõpetamine ja lõpudokumendid (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (3) Kooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 18. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased. § 19. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine, enesearendamine ning uurimustöö tegemine ja juhendamine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine. (4) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (5) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht. § 20. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (3) Mittepedagoogilise personali töötasustamise aluseks on ametikoht. § 21. Üliõpilased ja õpilased (1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kooli kõrgharidusõppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi või täis- või osakoormusega õppesse. (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsekeskhariduse õppekavale. § 22. Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused (1) Üliõpilasel ja õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavade, põhimääruse, sisekorra-, õppekorralduse ja praktikaeeskirjadega; 2) nõuda õppekavale vastavat õpet; 3) kuulata koolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi koolis kehtestatud korras; 4) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 5) kasutada õppetegevuses ja õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras tasuta kooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, teabekeskust, inventari, seadmeid ja muid vahendeid; 6) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 7) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse esindaja kaudu nõukogu tegevuses; 8) esitada direktorile õpilaskonna kaudu põhjendatud esildisi pedagoogi sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 9) nõuda motiveeritud taotluse alusel vastavalt kooli õppekorralduse eeskirjale eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 10) esitada kooli juhtkonnale õppekorralduse parendamise ettepanekuid; 11) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 12) jätkata kooli õppekava sulgemisel või kooli tegevuse lõpetamisel õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal; 13) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 14) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Üliõpilasel on õigus: 1) saada kõrgharidusõppes akadeemilist puhkust omal soovil kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 2) valida oma õpingukavasse kuni 10 protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest. (3) Üliõpilasel ja õpilasel on kohustus: 1) järgida seaduse, kooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; 2) kasutada kooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema tekitatud kahju nimetatud varale; 3) hoida kooli mainet; 4) osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad. 6. peatükk ÕPILASKOND § 23. Õpilaskond (1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116). (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste ja üliõpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond üldkoosolekul. Üliõpilas- ja õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 24. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste üliõpilas- või õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) osaleda kooli õppetöö ja muu tegevuse organiseerimisel; 4) osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga; 5) valida oma esindajaid kooli nõukogusse. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 25. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. § 26. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 27. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 28. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning koolis kinnitatud asjaajamiseeskirjast. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 30. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Minister Toivo MAIMETS Kantsler Peep RATAS