Rapla Vallavolikogu — Rapla Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 160, 2325

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 23, 21, 125) paragrahvi 31, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla Ühisgümnaasiumi arengukava (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 6. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 37 RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2003–2005 Sissejuhatus 1. Rapla Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Rapla Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub Rapla Ühisgümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. Arengukava eesmärgid 1. Luua ja realiseerida õpilastele-lastevanematele ja kooli personalile eelneva arengukava jätkuna positiivne ja edasiviiv eesmärk. 2. Kooli võimaluste süsteemne ja pidev teadvustamine õpilastele-lastevanematele ja üldsusele. 3. Süsteemselt esitada eesmärgini jõudmise teed ja ressursid. 4. Süsteemisiseste ressursside leidmine ja parem kasutamine. 5. Tõsta pakutava hariduse/õpetuse kvaliteeti. 6. Kooli omanäolisuse kui konkurentsi eelise mõjukam eksponeerimine ja realiseerimine. 7. Kooli funktsioneerimisse ja arendamisse laiapõhjalise osaluse kaasamine. 2. Üldandmed 2.1. Asend ja staatus omandivormi seisukohalt Rapla Ühisgümnaasium asub Eesti Vabariigis Rapla maakonna keskuses Rapla linnas Keskkooli 2. Rapla Ühisgümnaasium on munitsipaalkool, mis kuulub Rapla vallale. Kooli õigused ja kohustused on sätestatud valla volikogu poolt kinnitatud kooli põhimääruses. Kool on valla ees aruandekohuslane. Kooli tegevust aitab juhtida ja kontrollida kooli hoolekogu, kuhu kuuluvad valla, lastevanemate, õpetajate ja õpilasomavalitsuse esindajad. 2.2. Kooli ajalugu Rapla Ühisgümnaasiumi ajalugu võib alustada aastast 1821, mil arhiivides mainitakse Raplas tegutsenud koolmeister Raega Pearn’i, kes töötas siin kuni 1832. aastani. Ametliku ajaloo alguseks võib pidada aastat 1868, mil Raplasse asutati vallakool. 1914. aastal moodustati esimese kooli kõrvale Rapla Riigialgkool ning need liideti omakorda 1919. aastal Rapla Algkooliks. Esimeste koolijuhatajatena on ajalukku jäänud Anton Künnapuu (1916–1919) ja Jaan Indrikson (1917–1919). Viimane juhtis kooli kuni 1923. aastani, mil sellele kohale asus Johannes Saksberg-Raudmäe. Rapla Algkool töötas kuni 1937. aastani ja liideti siis 1935. aastal Paldiskist Raplasse ületoodud Ühisreaalgümnaasiumiga. Uus kool hakkas kandma nime Rapla Progümnaasium. Ajaloo pöördehetkeil muutus see keskkooliks, mis oma õpetuse suunitlust oli sunnitud muutma 1941. ja 1944. aastal. Kool arenes ja kasvas, tekkisid omad traditsioonid ja tavad. 1986. aastaks oli selge, et koolipere ei mahu enam oma ruumidesse. Võimude otsus – alustada ettevalmistusi teise keskkooli ehitamiseks Raplasse. 1988. aasta 1. septembril pidasid ligi 1600 õpilast ja õpetajat oma viimase ühise kooliaasta avaaktuse, mille järel uue kooli – Rapla II Keskkooli (nüüdne Rapla Vesiroosi Gümnaasium) – pere sammus pidulikus rivis vastvalminud koolimajja. Ajalugu pöördus jällegi 1991. aastal ning 1995. aasta 7. juulil nimetas Rapla Linnavalitsus kooli RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMIKS. 2.3. Õpilaskonna ja pedagoogilise personali üldanalüüs 2002/2003 õppeaastal õpib RÜGis 802 õpilast. Koolis on 30 klassikomplekti: Algaste keskaste gümnaasium 1. klasse 2 5. klasse 3 10. klasse 2 2. klasse 2 6. klasse 2 11. klasse 2 3. klasse 2 7. klasse 3 12. klasse 2 4. klasse 2 8. klasse 3 9. klasse 3 Lisaks: kasvatusraskustega klass toimetulekuklass Kool töötab kolmeastmelisena (3-astmeline jaotus on tingitud eraldi asuvast algklassidemajast, kus on õpilased 1.–4. klassini): kaheosaline põhikool: 1.–4. klassid ja 5.–9. klassid, gümnaasium: 10.–12. klassid. Õpilaste arv kooliastmeti Kooliaste 1995 % 2000 % 2001 % 2002 % Algaste (1–4) 224 33,2 292 35,52 237 29,19 202 25,2 Keskaste (5–9) 304 41,41 360 43,80 392 48,28 417 52 Gümnaasium 186 25,35 170 20,68 183 22,53 183 22,8 Kokku 734 100 822 100 812 100 802 100 Koolis kehtib õppetöö tavakorraldus, st õppetunnisüsteem ning kabinetsüsteem, gümnaasiumis kursustesüsteem. Struktuuri eesmärgiks on tagada õpilaste järjepidev arenemine ja ettevalmistus üleminekuks ühest kooliastmest järgmisesse ning ühest koolitüübist teise. Alates 2. klassi II poolaastast õpib üks paralleelklass inglise keelt süvendatult. Klass komplekteeritakse katsete alusel. Gümnaasiumi astumiseks on õpilastel vaja teha katsed. Oma kooli 9. klassis edukalt, s.o neljadele-viitele õppivad õpilased saavad gümnaasiumi katseteta. Gümnaasiumi astmes toimub õppimine kahes harus: humanitaarharu – inglise keele süvaõpe üldharu – võõrkeelte ja majandusõppe aluste lisaõppega. Koolis töötab toimetulekuklass (vaimsete ja füüsiliste puuetega õpilaste klass), mille eesmärgiks on laste integreerimine ühiskonda. Klass töötab toimetulekuklassi õppekava alusel. Koolis töötab ka kasvatusraskustega 7. ja 8. klassi õpilaste, nn Tootsi-klass. Viimane komplekteeritakse kümne õpilasega koostöös maakonna alaealiste asjade komisjoni ja valla sotsiaaltöötajaga ning lapsevanemate nõusolekul. Klass töötab riikliku õppekava alusel. Selle töö eesmärgiks on ühe õppeaasta jooksul nende õpilaste järeleaitamine ning ettevalmistamine üleminekuks tavakooli järgmisse klassi. Peale põhikooli lõpetamist jätkab enamik õpilasi (87–90%) oma haridusteed gümnaasiumides ja ametikoolides, gümnaasiumilõpetajad riiklikes ja erakõrgkoolides ning ametikoolides. RÜGi lõpetajate kõrgkoolidesse pääsenute % aastate jooksul: 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 52,8% 34,38% 44% 59,26% 60,6% 50% 69,76% 86,4% Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Rapla valla piirkonna lapsed. Põhiosa moodustavad Rapla linna lapsed, kuid aasta-aastalt on tõusnud väljastpoolt linna tulevate laste arv. Jaotus elukoha järgi. 1995 % 2000 % 2001 % Rapla linn 487 66,34 517 66,34 487 59,98 Mujalt 247 33,66 305 37,1 325 40,02 Kokku 734 100 822 100 812 100 Kooli arenguperspektiivi näitab ka kooli esimesse klassi astuvate õpilaste prognoositav arv lähiaastatel. Aasta Sünnivahemik Sünde Rapla linnas: 2 Mujalt Rapla vallast Kokku Klasse 2002 1/10/94–1/10/95 71:2~35 12 47 2 2003 1/10/95–1/10/96 70:2=35 12 47 2 2004 1/10/96–1/10/97 71:2~35 12 47 2 2005 1/10/97–1/10/98 56:2=28 9 37 2 2006 1/10/98–1/10/99 51:2=25 8 33 1 2007 1/10/99–1/10/00 57:2~26 8 34 1 2008 1/10/00–1/10/01 44:2=22 7 29 1 2009 1/10/01–1/10/02 46:2=23 7 30 1 Tabel on koosatud 2002. a Rapla Linnavalitsuse andmete alusel. Sündinute arv on jagatud pooleks eeldusel, et pooled neist asuvad õppima valla teise gümnaasiumi esimesse klassi. Õpilaste arv klassiti Aasta I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Toots Inva 01.09.00 52 58 77 75 69 73 85 82 65 54 60 44 10 5 01.09.01 43 52 61 77 73 70 79 83 79 75 57 61 9 4 01.09.02 38 45 55 64 80 68 91 80 87 72 59 53 8 5 01.09.03* 46 38 45 55 64 80 68+5 91 80 70 70 70 01.09.04* 46 46 38 45 55 64 80+3 73 91 70 70 70 01.09.05* 35 46 46 38 45 55 64+7 83 73 70 70 70 *Prognoos eeldusel, et kõik õpilased lõpetavad klassi õigeaegselt, VII klassi õpilaste arvule on liidetud Alu 6-klassilise Lasteaed-algkooli lõpetanute arvust 1/3, sest valla õpilastel on võimalus valida koolitee jätkamiseks kolme kooli vahel: Kodila Põhikool, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ja Rapla Ühisgümnaasium. X–XII prognoos on eeldusel, et avatakse kaks 10. klassi kumbki 35 õpilast. Alu lasteaed-algkooli lõpetajad 7. klassi õpilase koosseis 2001/02 õa 2002 19:3~6 2003 14:3~5 Rapla linnast 42 2004 10:3~ 3 Rapla vallast 34 2005 20:3~7 Mujalt 17 2.3.2. Õpetajad Põhikohaga õpetajaid töötab 2002. a seisuga RÜGis 52, kohakaaslasena 12. Nende jaotus kooliastmeti: 1. Ainult algklassides (1.–4. kl) 7 2. Ainult keskastmes (5.–9. kl) 15 3. Ainult gümnaasiumis 6 4. Invaklassis 1 Ülejäänud töötavad mitmes astmes, (on isegi kombinatsioon algklassid + gümnaasium). 6 õpetajat töötab lisaks ka ringijuhina, 4 kasvatajana. Õpetajate haridus ja kvalifikatsioon: Õpetaja-metoodikuid 2 Vanempedagooge 15 Pedagooge 36 Noorempedagooge 4 Pedagoogikandidaate 7 Erialase kõrgharidusega 87,5%, erialase kesk-eriharidusega 9,3%, rakenduskõrgharidusega 1,6%, üldkeskharidusega 1,6%. Erialast kõrgharidust omandab 9,3%. Õpetajate vanuseline struktuur 1995 % 2000 % 2001 % 2002 % 20–29 8 15 6 12 5 10 4 8 30–39 10 19 9 17 9 17 10 19 40–49 19 35 14 27 14 27 13 25 50–59 14 26 22 42 15 29 13 25 60– 3 5 1 2 9 17 12 23 Kokku 54 100 52 100 52 100 52 100 Jaotus soo järgi 1995 % 2000 % 2001 % 2002 % Naisi 50 92,59 48 92,31 47 90,38 46 88,5 Mehi 4 7,41 4 7,69 5 9,62 6 11,5 Kokku 54 100 52 100 52 100 52 100 Õpetajaskond on olnud RÜGis püsiv, see on meie kooli stabiilse õpikeskkonna ja heatasemeliste õpitulemuste üks tagatisi. Probleemideks on soolise struktuuri tasakaalustamatus (nii nagu Eesti haridussüsteemis tervikuna), samuti on vanuselises struktuuris märgata kaadri vananemistendentsi. Tähelepanu nõuavad õpetajate ametijärkude tõstmine ja kvalifikatsioon. Edasise arengu olulisemad ülesanded on töötada välja RÜGi personali- ja koolituspoliitika ning suunata õpetajaid vajadusele vastavalt täiendkoolitusele. Koolile on eriti oluline toetada praegu noorte kõrgharidust omandavate õpetajate õpingute lõpetamist ja tööle asumist meie kooli. 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud HM määruses Riikliku järelevalve läbiviimise kord. (Haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2.) 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Arengueeldused ja takistused Arengueeldused ja takistused on välja toodud juunis 2000. a toimunud Rapla Ühisgümnaasiumi arengupäeva SWOT-analüüsi tulemusena. Soodustavad tegurid Väliskeskkond: 1. Rapla vald ja linn kui arenev struktuur; Rapla linna eeldused pealinna Tallinna satelliitlinnana – hea elukeskkonnana, maakonnakeskusena. 2. Rapla suhteline turvalisus. 3. Kooli soodne geograafiline asend. 4. Kahe gümnaasiumi olemasolu Raplas – konkurents. Sisekeskkond: 1. On olemas nõudlus RÜG-is antava hariduse järele, mida kinnitab maakonna õpilaste püüd asuda õppima sellesse kooli – hea imago. 2. Arvestatavad õpitulemused. Gümnaasiumi riigieksamite tulemused on vabariigi samaväärsete koolide kategoorias enamasti esimese kümne seas. 3. Inglise keele süvaõppe võimalus. 4. Professionaalne ja stabiilne kaader. 5. Algklasside töötamine eraldi asuvas hoones. 6. Suhteliselt mitmekesise huvitegevuse võimalus. 7. Tugevad välissidemed sõpruskoolidega Rootsis, Norras. Takistavad tegurid: Väliskeskkond: 1. Heitlik hariduspoliitika. 2. Meedia poolt võimendatud õpetajaameti madal prestiiž. 3. Sotsiaalne olukord perekondades, osa vanemate vähene huvi oma laste ja kooli suhtes. 4. Materiaalne kitsikus eri tasanditel. Sisekeskkond: 1. Ebastabiilsuse olukord, mis tuleneb viimase paari aasta jooksul toimunud juhtkonnavahetustest. 2. Vähene motiveeritus (põhjuseks töökeskkond, õppevahendite nappus, välja arendamata ainekabinetid, palk). 3. Liigne konservatiivsus. 4. Vähe ülekoolilisi (ühise pere tunnet tekitavaid) üritusi. 5. Keskastme õpilasi vähe haaratud ürituste korraldamisse. Osa välja toodud arengut takistavatest teguritest on iseloomulikud kogu eesti koolile, palju on probleeme, mille lahendamine nõuab aega ja on pikem protsess. Muutusi ja lahendusi toob kooli üksmeelne tahe areneda ja teha koostööd nii kooli hoolekogu, õpilasomavalitsuse, Rapla Vallavalitsuse, Maavalitsuse kui ka teiste Eesti koolidega. 3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid Meie kooli arengu eesmärgid tulenevad missioonist (otsustab põhieesmärgid) ja visioonist (otsustab, mida tahame saavutada). Missioon Rapla Ühisgümnaasium on traditsioonidele toetuv, iseõppiv, väärikalt ja omanäoliselt sammuv haridusüksus, kus jätkub tähelepanu igale õpilasele tema ande ja tahte äratundmiseks ning võimalusi nende arendamiseks. Visioon RÜG-is on võimalik omandada heatasemeline ja aja nõuetele vastav konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus ja toimetulekuoskus jätkamaks õpinguid kõrgkoolis, ametikoolis või töötamaks ning valmisolek elukestvaks õppimiseks ja selle kindlustamiseks on olemas materiaalne baas ning kvalifitseeritud kaader. Rapla Ühisgümnaasiumi arengu üldiseks eesmärgiks on: 1. Tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ning sellele põhinevale lastevanemate ja õpilaste ootustele omandatava hariduse taseme ning õpimiljöö suhtes. 2. Vähemalt säilitada või tõsta kooli seisundit valla, maakonna ja vabariigi gümnaasiumide riiklike lõpueksamite pingereas. 3. Kooli omanäolisuse säilitamine ja süvendamine konkureerimaks edukalt teiste gümnaasiumidega. Selleks vajalike tingimuste loomiseks peame prioriteetseks: Juhtimis- ja personalitöö valdkonnas: – Edasine töö missiooni ja strateegiliste eesmärkidega – Personali õppimine, kvalifikatsiooni tõus ja metoodiline töö – Tööjaotuse ja organisatsiooni struktuuri korrastamine – Töö planeerimine (arengukava) ja eneseanalüüs (sisehindamine) – Juhtimisse laiapõhjalise osaluse kaasamine – tugitegevuse arendus Põhitegevuse ja omanäolisuse valdkonnas: Õppimine, õpetamine ja kasvatamine – kool on õpilast toetav ja kasvatav keskkond: – Õpiabi süsteemi väljatöötamine ja rakendamine – Õpimotivatsioonialane töö õpiraskustega õpilastega. – Kaasaegsete õppemeetodite (probleemõpe, rühmatöö, projektõpe jt) ja vahendite(arvuti jm) enamkasutamine – Kooli õppekava ja ainekavade pidev arendus – Meie kooli omanäolisuse olulisema joone (inglise keele süvaõpe) täiustamine keelekeskuse loomise ja arenduse näol. Huvitegevus – kool toetab ja väärtustab laste loomingulisi võimeid samavõrd kui akadeemilisi võimeid: – luua soodsad tingimused huvitegevuse kaudu erinevate võimete avaldumiseks ja arendamiseks; – huvitegevus kui õppeprotsessi üks osa: probleem- ja projektõppe laiendamine (konkursside, näituste, projektipäevade korraldamine). Õppekeskkonna, õppeprotsessi toetavate tugisüsteemide valdkonnas: – IKT osatähtsuse suurendamine õppetöös, arvuti riist- ja tarkvara täiendamine; – Ainekabinettide varustatuse parandamine (tehnilised vahendid, mööbel, rulood akendele, jms); – Kooliraamatukogu organisatsiooniline ja komplekteerimisalane arendus. Hooned/rajatised/territoorium: – peahoone kapitaalremont; – internaadi kapitaalremont; – staadioni kapitaalremont; – kooliterritooriumi väljakujundamine. 3.4. Arengukava valdkonnad – olukordade kirjeldus Rapla Ühisgümnaasiumi arengupäevade meeskonnatöö tulemusena selekteeriti järgmised arengukava valdkonnad, millega jätkati edasist nendesisest tegevuskava väljatöötamist: 1. Juhtimine (koolisisene juhtimine, personalitöö, avalikud suhted) 2. Tugitegevus (hoolekogu, lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus, sõpruskoolid) 3. Põhitegevus ja omanäolisus (õppimine/õpetamine/kasvatamine, huvitegevus, keelekeskuse arendus) 4. Õppekeskkond, olme ja infrastruktuur 3.4.1. Juhtimine RÜGi juhib direktor, kelle koht täidetakse Rapla vallavalitsuse poolt korraldatud konkursi korras. Kooli direktsiooni kuuluvad veel direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal, direktori asetäitja algklasside õppe- ja kasvatusalal, direktori asetäitja võõrkeelte alal, huvijuht, arendusjuht ja majandusjuhataja. Kooli kujundamine saab alguse juhist, tema väärtushoiakutest, kuid kooli kui terviku aregu võtmeväärtuseks on seal töötavad inimesed, nende ühine eneseteostuse tahe. Seega on kooli juhtimise ja arengu seisukohalt oluline personaliarendus, et teha tulemuslikku professionaalset meeskonnatööd. Koolisisese juhtimise ja personalitöö hetkeprobleemid ja eesmärgid: 1) Normdokumentatsiooni korrastamine – Kooli asjaajamiskord vananenud, vajab uuendamist – Kooli kodukord kinnitamata – Ametijuhendid osaliselt uuendamata – Puudujäägid koolis toimivate protsesside ja protseduuride kirjeldamisel – Kooli personali koolituspoliitika välja töötamata – Kooli sisekontrolli ja enesekontrollisüsteem osaliselt välja töötatud. 2) Infovahetus vertikaalsel ja horisontaalsel tasandil vajab parandamist, detailsemat väljatöötamist. 3) Koolitöö arendamisse ja juhtimisse tuleb kaasata laiapõhjaline esindus, rakendades erinevaid koostöövorme ja -gruppe. 3.4.2. Tugitegevus Hoolekogu tegevuse hetkeseis, eesmärgid Kooli hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele ja täidavad põhimäärusega ettenähtud funktsioone. Hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides, on kursis koolis toimuvaga, kuid hoolekogu osal koolielu parendamisel on arenguruumi (eriti lastevanemate toomisel kooli juurde). Positiivsena võib märkida, et hoolekogu on määratlenud kooli juhtkonnale täitmiseks pandud ülesandeid ning on aktiivselt lülitunud arengukava kujundamise protsessi. Arendamist vajavad infovahetus hoolekogu, õpetajate, lapsevanemate ja personali vahel, samuti sidemed omavalitsuse ja üldsusega. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Lastevanemad on esindatud kooli hoolekogus, toimuvad klassi ja kooli lastevanemate koosolekud, kuid lastevanemate osalus koolitöö mõjutajate ja kooli arengu kavandajatena on praegu veel nõrk. Lastevanemate suurkogu (koosneb klasside lastevanemate esindajatest) dokumentatsioon vajab korrastamist, tööülesanded määratlemist. Arengukava ja edasine töö sellega (arengukava kättesaadavaks tegemine kõigile, tagasiside ja täiendused) peaks andma koolist huvitatud lapsevanemale olulise võimaluse osaluseks. Eesmärgiks on kooli sidet lastevanematega tugevdada infovahetust parandades, klassijuhatajatööd arendades, lastevanematele avatud kooliüritusi korraldades. Õpilased saavad koolielu kujundamisel kaasa rääkida oma esinduse, õpilasomavalitsuse (ÕOV) kaudu, mis valitakse igal aastal, ÕOV esindaja kuulub ka kooli hoolekokku. Praegu on siiski ÕOV tegevuse mõju koolielu probleemides ja otsuste vastuvõtmisel kaasarääkijana väike. Aktiivsem on õpilaste väljund huvitegevuse alal. Õpilased annavad välja kooliajalehte ISE, mis annab õpilastele võimaluse omaalgatuseks ja kooli probleemide esitamiseks. ÕOV-l puudub praegu koolis oma ruum, kuid seda on kindlasti vaja, sest Tiigrihüppe raames sai ÕOV 2002. a ka oma arvuti. RÜG on kool õpilase jaoks – selle väite paikapidavuse üheks indikaatoriks on kindlasti ÕOV tegevus ja roll meie koolis. Eesmärgiks on suurendada õpilaste osalust koolielu korraldamises ÕOV tegevuse toetamise kaudu. Sõpruskoolid RÜGil on kaks sõpruskooli: Värnamo Finnvedeni gümnaasium Rootsist 1991. aastast ja Askimi linna Løken Ungdomsskole ja Grotvedt Skole Norrast 1999. aastast. Mõlema kooliga toimuvad regulaarselt vastastikused õpilasgruppide ja õpetajate külaskäigud. Askimi Løkeni ja Grotvedti kooliga on sidemed lühiajalisemad, kultuuri ja koolitöö kogemusi vahetavatele kontaktidele on 2002 lisandunud projekt, mille teemaks ja eesmärgiks on kodukoha ajaloo uurimine ja selle vastastikune tutvustamine. Värnamo Finnvedeni gümnaasiumiga on sidemed pikaajalised, on vahetatud võõrkeelte õpetamise kogemusi, kooliraamatukogu on täienenud neilt saadud võõrkeelsete õpikute ja lektüüriks kasutatava kirjandusega. Nii õpilased kui ka õpetajad on külastanud vastastikku võõrkeeletunde, vahetanud õppimise-õpetamise kogemusi. Sõprussuhted Värnamo Finnvedeni gümnaasiumiga on tugevad, on olemas mõlemapoolne huvi suurendada õpilasgruppide suurust vastastikustel külaskäikudel. 3.4.3. Põhitegevus ja omanäolisus Õppimine, õpetamine ja kasvatamine RÜGi õppetulemused riigieksamite keskmise järgi on maakonna parimad ja ka vabariigi koolide hulgas väljapaistvad. Kool on eelkõige olnud orienteeritud tugevale õpilasele, nõrgematega , eriti II ja III kooliastmes on probleeme. Õppe-kasvatustöö parendamiseks on tähtis tegeleda senisest tõhusamalt ka nõrgemate õpilaste probleemiga. Kool osaleb Comenius 1 – koolide partnerlusprogrammis 1998/99 õppeaastast koos Prantsusmaa, Hispaania, Leedu, Sloveenia, Poola ja Saksamaa koolidega. 2001/2002 a moto oli «Euro tuleb!/Raha ajaloost», valmis ühisraamat sildadest. 2002/03 kooliaasta (mis jääb projekti viimaseks) teemaks on «Tulevikuunistused/Euroopa puu». Projektis on osalenud I–III kooliastme õpilased. Kaks aastat on toimunud koolisisene 3-päevane ainetevahelise integratsiooni projekt: 2001/02 barokipäevad, 2002/03 klassitsismipäevad. Haaratud on õpilased 5.–12. klassini. Ühendatud on ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, kultuurilugu, kunstiajalugu, huvitegevus. Projekti on plaanis jätkata, samuti arendada ka loodusainete integratsiooni. Igal aastal toimub koolis ka saksa ning vene keele ja kultuuri nädal. Probleemid: – B-klasside nõrgemad õppetulemused ja õpiraskused – kuidas positiivselt motiveerida. – Tootsi klassi senine tegevus ei ole täitnud rahuldavalt oma eemärki (ühe aasta jooksul õpilaste järeleaitamine ning ettevalmistamine üleminekuks tavakooli järgmisesse klassi). – Nõrgalt väljaarendatud õpiabi süsteem. – Üleminekul algklassidest keskastmesse ei ole ühtlustatud õpetajate nõudmised – II kooliastmes tekivad probleemid õppe- ja kasvatustöös. – Tõhustamist vajab ainealne metoodiline töö: kaasaegsete vahendite (arvuti jt.) vähene kasutamine õppetöös (viimane tingitud vahendite nappusest). Huvitegevus Huvialategevust juhib kooli huvijuht, algklassidemaja (1. – 4. klassid) huvitegevust koordineerib algklasside õppealajuhataja. Huvitegevus toimub põhiosas vastavalt välja kujunenud traditsioonidele, koosnedes järgmistest alalõikudest: 1) huviringide töö; Hetkel tegutseb 13 ringi. Tugevalt ja heatasemeliselt tegutsevad koorid ja lauluansamblid, mis moodustavad ligi 1/3 kogu huvitegevuses osalevate õpilaste üldarvust, spordiringidesse kuulub teine 1/3. Ülejäänud 1/3st on suuremaarvulisem rahvatantsuring. 2) traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine; 3) traditsioonilised koolipeod (rebaste pidu, moeshow, Valentinipäev, missi ja misteri konkurss); 4) spordielu (koolidevaheline korvpalliturniir, kooli suurjooks, parimate sportlaste valimine); 5) kooli väljaanded (õpilaste ajaleht ISE, koolialmanahh «Oma sulega» – ilmus viimati 1994); 6) kooliraadio. Probleemid – Kooli huvialases tegevuses ei osale ligi 2/3 keskastme (5.– 9. klassi) õpilastest (algklasside ja gümnaasiumi osas on osalus suurem (~1/2)). – Eriti väike on keskastme poiste osalemine huvitegevuses (kooliringidest pakuvad võimalusi lastekoor, lauluansambel ja tarbekunstiring). – Koolilehe trükkimine-toimetamine vajab koolisisest paremat korraldust. – Kooliraadio töö nõuab taasalustamiseks lisainvesteeringuid, on väga oluline, et kooliraadio traditsioon jätkuks. Eesmärgiks on hoida seniseid kooli traditsioone, leida enam huvitegevust keskastmele, toetada õpilaste osalust koolielu korraldamises ja probleemidele kaasa rääkimises ajalehetöö ja kooliraadio töö arendamise kaudu. 3.4.4. Õppekeskkond Õppevahendid ja -kirjandus Kõikide õppeainete miinimum-õppekomplektid on olemas. Sisustatud on arvutiklass ja hangitud on videoprojektor, digitaalfotoaparaat, koolil on 13 magnetofoni, CD-mängija ja 2 muusikakeskust, 5 telerit, 2 videomagnetofoni, 8 grafoprojektorit, raadioruumi sisustus+aulavõimendus. Ainekabinettide kasutada on tehnilised väikevahendid, neid täiendatakse vastavalt aineõpetajate ja ainegruppide tellimustele. Probleemid – Vananenud ja ebapiisav on varustatus audio-videoaparatuuriga ning nendele vastava metoodilise ja õppematerjaliga. – Vananenud ja ebapiisav on tütarlaste käsitöökabineti, kodundusklassi (õppeköögi), poeglaste õppetöökoja, keemia ja bioloogiakabineti, kunstiklassi varustatus. – Tehniliste õppevahendite ja inventari vajaduste uuring ja hankimine on olnud juhuslikku laadi. Kooliraamatukogu Raamatukogu komplekteerimine vastab hetkel kooli miinimumvajadustele ja võimalustele ja täidab automatiseerimata kooliraamatukogule määratud ülesandeid (kooliraamatukogude III ehk miinimumtase), on avatud 8 tundi päevas. Kogude komplekteerimisel lähtutakse kooli õppekavast, põhiained on esmavajaliku kirjandusega toetatud, eelistatud on laste- ja noorsookirjanduse, teatmeteoste ja perioodika tellimine. Raamatukogu asub internaadimajas, põhikogu asub 2 ruumis, ühes neist väike lugemislaud õpilastele. Lugemissaal puudub. Õppekirjanduse kogu asub eraldi ruumis. Raamatukoguhoidja on läbinud erialase täiendkoolituse. Probleemid – Ruumid amortiseerunud, hooajati liialt niisked. – Põhikogu ruumikitsikus. – Puudub lugemissaal. – Puudub raamatukogu kasutamise eeskiri. – Puudub raamatukogu arenduskava. – Kogude komplekteerimise süsteem nõuab põhjalikumat väljatöötamist, keskendudes enam riikliku õppekava ja kooli õppekava täitmisele kaasaaitamisele. Ruumiprobleem laheneb koolihoone renoveerimisega, kus kooliraamatukogule on ette nähtud tööruumid, mis võimaldavad raamatukogu arendada kaasaegseks õpikeskuseks (I tase). Praegusel etapil on eesmärk arendada raamatukogu osaliselt automatiseeritud kooliraamatukogu tasemele (II tase). IKT hetkeolukord Riist- ja tarkvara Arvutid Töötav arvutiklass 2 serverit, 12 + 1 töökohaga, 2 printerit. Õpetajate kasutuses 4 + 1 arvutit (1 eraldiasuvas algklassidemajas), 3 printerit. Kooli juhtkonna ja kantseleitöötajate kasutuses 4 arvutit, 3 printerit. Kooli õpilasomavalitsusel 1 arvuti. Kooli raamatukogu arvuti on faktiliselt juba olemas Tiigrihüppe projekti «Arvuti kooliraamatukogule» toel. Lisaseadmed Multimeedia projektor Arvutivõrk Arvutiklassis 100Mbps kohtvõrk. Juhtkonna, kantseleitöötajate ja õpetajate kasutuses olev kohtvõrk 10Mbps. Internetiühendus 512kbps + 256kbps algklassidemajas. Tarkvara Kõigil arvutitel litsentseeritud operatsioonisüsteem (Windows NT Server, Windows NT Workstation, Windows 98). Kõigil arvutitel litsentseeritud/vabavara kontoritarkvara (MS Office 97, MS Office 2000, StarOffice). Litsentseeritud viiruseotsija F-Secure 1 server + 25 tööjaama koos 1-aastase toega. Klassis kasutusel õpitarkvara EuroPlus+Reward, Lingualand. Õpikeskkond CVW. Õpilastel võimalus kasutada tiigrihüppe tarkvarakogumikke ja ingliskeelseid arvutientsüklopeediaid. Õpilastel on lubatud alla laadida jaos- ja vabavara, mille käivitamiseks arvutis tuleb arvutiõpetajalt luba küsida. Õppetöö ja huvitegevus arvutiklassis/koolis 10. klassis kohustuslikud arvutitunnid. Inglise keele, keemia, kirjanduse tunnid arvutiklassis. Algklasside algõpe. Õpetajate arvutikursus – arvutikoolituse läbinuid 53 õpetajat. Vabakasutajad 5 päeval nädalas. Kasutusaeg kooli ajalehele. Probleemid – 12-kohaline arvutiklass ei võimalda hetkel suuremas mahus arvutikoolitust, samas oleks vajalik arvutikoolitus ka põhikooli astmes, et enam rakendada IKT õppeprotsessis. – Praegune klassiruumide kitsikus ei anna võimalust ka arvutiklassi laiendamiseks. – Õpetajatele regulaarset koolitust ei toimu. On tehtud lühikursusi. – Hetkel ei ole IKT pädevusnõuded lülitatud õpetajate põhi- ja täienduskoolitusse. – Vähe on kasutatud IKT vahendeid kooli töö juhtimisel. – Edasise IKT-alase arendustegevuse jätkamiseks vajavad õpetajad arvutialast täienduskoolitust, kuidas kasutada kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid õppetöös (seal hulgas ka koolitust arvutil töötamiseks ettenähtud õppematerjalide koostamiseks). Õpilaste toitlustamine RÜGil puudub kooli söökla. Õpilaste toitlustamine toimub erafirmaga sõlmitud lepingu alusel Rapla Tarbijate Ühistult renditavates ruumides, mis on ainuke piisavalt suure ruumipinnaga toitlustamisvõimalus. Praegune rendileping on sõlmitud 2003. a juuni kuuni. Tegutseb ka koolibaar. Edasine areng Pikendada kehtivat rendilepingut kuni uue sööklaploki ehituseni, mida näeb ette peahoone renoveerimise projekt. Hooned ja rajatised Kooli hallata on järgmised hooned ja rajatised: – Algklasside maja (ehitatud 1926, renoveeritud 1997); Ruumide hulk õppe- ja huvitegevuseks piisav, heas korras, kuid puudub söökla ja suuremamõõtmeline võimlemisruum. Majas on 15 klassiruumi, 1 pikapäevarühma klass, mida kasutavad ka psühholoog ja logopeed, õpetajatetuba, õppealajuhataja kabinet; keldrikorrusel on võimlemisruum (kus tegutseb ka tantsustuudio), kunstistuudio tööklass ja õpetajate puhketuba-kohviruum, garderoob, tualetid ning töömeheruum. – Peahoone (koosneb vanast ja uuest osast ja võimlakorpusest) peahoone vana osa (ehitatud 1940, vajab kapitaalremonti); 10 klassiruumi, tüdrukute tööõpetuse klassi 3 ruumi, aula, raadioruum, kitarristuudio ruum, direktori kabinet, kantselei, arhiiviruum, tualett, laoruumid keldrikorrusel. Kunagised söökla- ja köögiruumid keldrikorrusel on halva tehnilise seisukorra tõttu kasutuskõlbmatud. – peahoone uus osa (ehitatud 1966, vajab kapitaalremonti); 12 klassiruumi, arvutiklass, õpetajatetuba, õppealajuhataja kabinet, huvijuhi/õppealajuhataja kabinet, arendusjuhi/raamatupidaja kabinet, psühholoogi kabinet, kohvik, garderoob, tualetid. – võimlakorpus (ehitatud 1973, vajalik aknaplokkide vahetus, fuajeede, WC-de, riietusruumide, abiruumide remont); Võimla, jõusaal, 2 kehalise kasvatuses õpetajate tööruumi, kooliõe kabinet, spordivahendite ladu, tualetid, riietusruumid, saun. – Internaadimaja (ehitatud 1962, vajalik kapitaalremont); Internaadimaja on ühine Ühisgümnaasiumi ja Vesiroosi Gümnaasiumi õpilastele. Kooli klassiruumide nappuse tõttu on internaadis 4 klassiruumi (kunstiklass, keeleklassid) ja kooli raamatukogu (ilma lugemissaalita) ning õpikute hoidla. Internaaditube on kasutuses 13, 1 puhkeruum õpilastele (mis on selleks otstarbeks liiga väike), kööginurk ja pesemisruumid, laoruum, kasvataja tuba. (Hoones asub ka erahambaravikabinet). – Õppetöökoda (ehitatud 1997 1964. a ehitatud hoonesse); Poiste tööõpetuse ruumid (2 + laoruum), huviringidest tegutseb seal tarbekunstiring; – Staadion (ehitatud 1968, vajalik renov); – Garaaž (ehitatud 1964). Olme- ja infrastruktuuri valdkond on RÜGi edasise arengu seisukohalt üks kesksemaid. Kooli peahoone renoveerimisprojekt kinnitati Rapla Linnavalitsuses ja ootab valla arengukavale vastavalt rahastamist. Käesoleva arengukava perioodi (2003–2005) peaks mahtuma koolihoone renoveerimistööde alustamine. Praeguseks eesmärgiks on säilitada renoveerimisootel kooliruumides siiski võimalus õppetööks. Probleemid – RÜGi ruumiprogramm ei vasta käesoleval ajal kehtivatele normidele ja eeskirjadele nii õppeklasside suuruse kui ka vajaduse osas, puudulik on hoone tehniline varustatus. – Klassides ja abiruumides on aastaid tehtud ainult sanitaarremonti ja ruumide seisund on halb. – Puudub võimalus laste toitlustamiseks koolis. – Peahoone koolimööbel ei vasta nõuetele ja on halvas seisukorras. – Peahoone (eriti uue osa) akende halb seisukord. – Peahoones ja internaadis puudub tulekahju-signalisatsioonisüsteem ja turvavalgustid. – Peahoone vanas osas elektrijuhtmestik vananenud. – Ventilatsiooniprobleemid peahoones: ventilatsioon puudub ja akende amortiseerumise tõttu on nende avamine ohtlik. – Internaadi, eriti sealsete duširuumide, tualettide ja köögi halb seisukord. – Kooli territoorium ei ole täielikult korrastatud ega piiratud, vajab detailsemat arengukava ja planeeringut. 4. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Juhtimine Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. Korrastada tööjaotust ja organisatsiooni struktuuri Iga töötaja teab oma ülesandeid, asjaajamine ja õppetegevus sujub häireteta. 1. Uuendada kooli asjaajamiskord, rakendada 2003– 04 2. Uuendada ametijuhendid 2003 3. Korrastada kooli normdokumentatsioon 2003/04 4. Kinnitada kooli õppenõukogu tegutsemise juhend 2003 5. Kinnitada kooli kodukord 2003 6. Kinnitada kooli põhimäärus 2003 2. Tõsta personali koolitusteadlikkust, õpetajate kvalifikatsiooni Personal on teadlik kooli koolitusvõimalustest ja -vajadustest, on huvi tõsta kvalifikatsiooni nii enese kui ka kooli vajadusi silmas pidades. 1. Töötada välja kooli koolituspoliitika 2003 2. Rakendada 2004/05 3. Kooli kui terviku töö planeerimine ja eneseanalüüs Kooli kõik tähtsamad tegevusvaldkonnad ja probleemid kajastuvad arengukavas, mis on personalile ja lastevanematele kättesaadav; jälgitakse ja analüüsitakse ülesannete täitmist. 1. Arengukava kinnitamine 2003 2. Arengukava kättesaadavaks tegemine paberkandjal, koduleheküljel 2003 3. Kooli sisehindamiskorra väljatöötamine ja rakendamine 2003/04 4. Arengukava täiendamine 2004/05 4. Koolitöö juhtimisse laiapõhjalise osaluse kaasamine Töötavad erinevad kooliarenduse töögrupid, nende tegevus on juhtkonna poolt koordineeritud, valmivad eri valdkondade detailsemad tegevuskavad. 1. Moodustada kord kuus koos käiv metoodikakomisjon, kuhu kuuluvad ainegruppide esindajad, raamatukogu juhataja, direktsiooni liikmeid 2003 2. Moodustada IKT, raamatukogu, kooli territooriumi arenduse töögrupid 2003/2004 4.2. Tugitegevus Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. Hoolekogu töö arendamine Hoolekogu tegevus toetab kooli arengut, aitab luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. 1. Hoolekogu parandab infovahetust õpetajate, lapsevanemate ja personali, samuti omavalitsuse ja üldsusega 2003/04 2. Hoolekogu prioriteetne tegevus lapsevanemate kaasamine kooli juurde 2003/04 2. Õpilasomavalitsuse tegevuse toetamine ÕOV osaleb senisest enam koolielu probleemides kaasarääkijana 1. Koostöös Norra sõpruskooliga otsida väljundeid ÕOV tegevusele ja rollile koolis 2003 2. Kinnitada ÕOV uus põhikiri 2003 3. Leida tööruum ÕOVle 2003 4. Tegevuskava väljatöötamine 2003/04 3. Sõprussuhted teiste koolidega Vastastikuseid kontakte arendades-hoides laiendada ja vahendada õpilaste ja õpetajate kultuurikogemust, tõsta kooli kvaliteeti 1. Igal aastal vahetada õpilasgruppe Askimi linna Løkeni ja Grotvedti kooliga Norrast, arendada ajalooteemalist kultuuriprojekti 2003/05 2. Igal aastal vahetada õpilasgruppe Värnamo Finnvedeni gümnaasiumiga Rootsist, on plaan õpilaste arvu suurendada (nõuab lisafinantse) 2003/05 3. Sõlmida kontakte inglise keele kallakuga kooliga Eestis 2004/05 4. Kooli vilistlaskogu moodustamine Koolil on tegutsev vilistlaskogu, mis toetab kooli ühist vaimsust ja hoiab traditsioonimälu 1. Luua koolis ettevalmistav töögrupp kooli vilistlaskogu moodustamiseks 2003 2. Korraldada kooli aupäeval vilistlaste kokkutulekud 2004/05 4.3. Põhitegevus ja omanäolisus Õppimine, õpetamine ja kasvatamine – luua koolis õpilast toetav ja kasvatav keskkond Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. Õpiraskustega laste õpimotivatsioonialase töö tõhustamine Õpiraskusega lapsega ja tema probleemiga tegelevad ühiselt nii klassijuhataja, aineõpetaja, kooli psühholoog kui ka lapsevanem. On rakendunud õpiabisüsteem. Paranevad kooli ja kodu suhted. 1. Võtta käsitluse alla klassijuhataja töö probleemid koolis, korraldada koolitus, arutlus, otsida töö tõhustamise vahendeid 2003/04 2. Viia läbi õpimotivatsiooni alane uuring 2004 3. Töötada välja õpiabi süsteem 2003/05 4. Leida võimalusi Tootsi-klassi töö tõhustamiseks ja ümber korraldamiseks koostöös omavalitsuse haridusametnikega. 2003/04/05 2. Kooli õppekava ja ainekavade arendus Kooli õppekava omanäolisus 1. Regulaarne töö ainegruppides ja metoodikakomisjonis 20003/04/05 2. Ühtlustada õpetajate nõudmised probleemideta üleminekuks 4.–5. kl 2003 3. Kaasaegsete õppemeetodite ja vahendite enamkasutamine Õpetamis- ja õppetegevus mitmekesistub ja kaasajastub, kasvab õpilase rahulolu omandatava hariduse suhtes 1. Rakendada töösse meediaklass 2003/04 2. Suurendada õpetajate arvutialast täiendkoolitust 2003/04/05 3. Jätkata ja täiustada ajastuteemalist ainetevahelist integratsiooniprojekti 2003/04/05 4. Rakendada projektõpet Comenius-1 projekti raames (teemaks «Tulevikuunistused/Euroopa puu») 2003 5. Korraldada õpilaskonverents, kujundada traditsioon 2003/04/05 4. Keelekeskuse arendus Keelekeskus rõhutab meie omanäolisust, võimaldab enam kasutada olemasolevat potentsiaali 1. Luua keelekeskuse arenduse töögrupp 2003 2. Koostada arengukava, mis kavandaks keskuse arenduse etapid enne koolihoone renoveerimist ja ruumide valmimist 2003/04/0 Huvitegevus – kool toetab ja väärtustab laste loomingulisi võimeid samavõrd kui akadeemilisi võimeid Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. Luua soodsad tingimused huvitegevuse kaudu erinevate võimete arenguks Kasvab õpilase ja lapsevanema rahulolu antava hariduse ja kasvatustöö võimaluste osas. 1. Leida võimalusi ringitöö mahu suurendamiseks koolis, eriti keskastmes 2003/04 2. Pakkuda keskastme õpilastele võimalust klassiväliseks ühistegevuseks koolis 2003/04/05 3. Toetada kooliraadio ja -ajalehe töö mitmekesistamist 2003/04/05 4. Anda välja koolialmanahh «Oma sulega» 2005, luua toimkond 2003 2. Huvitegevus on õppeprotsessi üks osa Suureneb arusaam haridusest kui kultuuritervikust 1. Korraldada projektipäevi – näitusi (keskkond, narkopreventsioon jm) koolis 2003/04/05 4.4. Õppekeskkond Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. IKT osatähtsuse suurendamine õppetöös, kooli infovahetuses ja juhtimises. Enam õpetajaid kasutab arvutit koolitöös, kaasajastub õppeprotsess, paraneb rahulolu õpetamise kvaliteediga. Paraneb üldine kooli infovahetus. 1. Suurendada õpetajate arvutialast täienduskoolitust, viia läbi koolisisest koolitust 2003/04/05 2. Hankida õppeprogramme 2003–05 3. Multimeediaklassi ehitus ja tööle rakendamine 2003/04 4. Koostada arvuti riist- ja tarkvara hankimise ja uuendamise läbimõeldud kava 2003/04 5. Kooli kodulehe täiendamine ja vastavusse viimine avaliku teabe seadusega 2003–05 6. Personali e-posti aadressid, infokastid 2003/04 7. Kooli arvutipõhise asjaajamisdokumentatsiooni ühtlustamine 2003–05 2. Ainekabinettide varustatuse parandamine. Paraneb rahulolu õpetamise/õppimise kvaliteediga. 1. Selgitada välja prioriteetseimad vajadused nii õppe-tehniliste vahendite kui õppekirjanduse hankimisel, korrastada hankekavad, hankida puuduv varustus 2003/04/05 2. Ainegruppides kaardistada ainekabinettide hetkevarustatus ja vajadused 2003/04 3. Täiendada audio-videoaparatuuri, pöörata tähelepanu keeleklasside vajadustele 2003/04 3. Kooliraamatukogu arendus. Arendada raamatukogu osaliselt automatiseeritud kooliraamatukogu tasemele, paraneb andmebaas ja infootsingu võimalused raamatukogus. 1. Koostada kooliraamatukogu kasutamise eeskiri 2003 2. Täiustada koostöös ainegruppidega komplekteerimiskavu, et kõik õppeained oleks kirjandusega toetatud, täiendada võõrkeelse kirjanduse osa 2003–05 3. Raamatukogu arvuti ühendamine kooli võrku 2003 4. Luua elektronkataloog, võtta kasutusele raamatukoguprogramm 2003–05 4.5. Hooned ja territoorium Eesmärk Oodatav tulemus Tegevus 1. Koolihoone renoveerimistööde alustamine Koolihoone saab etappide kaupa nõuetele vastavad ruumid õppetööks. 1. Koolihoone renoveerimise alustamine: võimlakorpus 2003 2. Teha õppetöö korraldamise plaanid renoveerimistööde järgmisteks etappideks 2003/04 2. Säilitada renoveerimisootel koolihoones võimalus õppetööks On tagatud õpilaste ja personali turvalisus. 1. Teostada vastavalt eelarvele pidevalt hädavajalikku remonti, pöörates enam tähelepanu väga halvas seisundis olevale internaadimajale 2003–05 2. Kujundada välja kooli territooriumi detailsem plaan. Kooli territoorium pakub võimalusi mitmekesiseks õppe- ja huvitegevuseks. 1. Jätkata tööd kooli territooriumi arenduse töögrupiga seda laiendades ÕOV ja kooli omaniku esindajaga 2003–05 2. Lõpetada jalgpalli harjutusväljaku tasandustööd 2003, arendada harjutusväljaku projekti koostöös vallavalitsuse, jalgpalliliidu jt 2003/04705 3. Staadionimuru hooldus 2003–05 4. Suusamaa maastikureljeefi kujundamine 2003/04/05 5. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal vastavalt kooli sisehindamise tulemustele. Arengukava kinnitab Rapla Vallavolikogu.