Rapla Vallavolikogu — Rapla valla arenduskava vastuvõtmine — KO, 160, 2324

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Rapla valla arenduskava aastateks 2003–2010 (juurde lisatud). 2. Vallavalitsusel esitada volikogule Rapla valla 2004. a eelarve esimeseks lugemiseks tegevuskava arenduskava täitmiseks aastateks 2004–2006. 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 36 RAPLA VALLA ARENDUSKAVA 2003–2010 Arenduskava sisumääratlus Valla arenduskava koostamine lähtub peamiselt kahest tõdemusest. Esiteks sellest, et vallavolikogu ja vallavalitsuse kohustuseks on korraldada kõiki neid valla elanike, siin talitlevate organisatsioonide ning nende toimimiskeskkonna aspektide (kultuur, majandus, füüsiline keskkond jm.) vajalikke elu- ja toimimistingimusi, mis iseregulatsiooni korras ei kujune, mille iseareng viib nad üksteist välistavasse vastuollu või mis juba ongi kujunenud vastuolude allikaks. Teiseks määrab arenduskava sisu tema asend valla juhtimisprotsessi ülesehitust kajastava dokumentatsiooni hulgas. Valla arengu kavandamine on nimelt valla juhtimisprotsessi etapp, mis hõlmab neid tegevusi ja seoseid, mis on vajalikud Rapla valla juhtimisel taotletavate tulemuste täpsustamiseks (eesmärkide määratlemiseks) nende reaalsete saavutamisteede konkretiseerimise kaudu. Arenduskava sisuväljundiks on valla juhtorganite toimimise kava, mis sisaldab lahendamisele kuuluvate probleemide ja nende peamiste põhjuste lühikirjeldust, taotletavate tulemuste täpsustust ning nende tulemuste saavutamise teede kirjeldust. Seetõttu ei ole peetud vajalikuks valla selles tööjuhises põhjalikult kirjeldada ja analüüsida kujunenud olukorda ning ressursside seisu. Sedalaadi andmeid on kasutatud üksnes selleks ja sel määral, et avada probleemide olemust, mille lahendamist arenduskava ette näeb. Samal põhjusel ei sisaldu arenduskavas neid tegevuskirjeldusi, mis puutuvad valla igapäevasesse juhtimistöösse ning asju, mida lahatakse teistes planeerimisaktides või valla eesoleva aasta eelarve väljatöötamise käigus. Arenduskava ajahorisont Arenduskava peab ilmnenud probleemide lahendite kavandamisel silmas kahte kavandamisperioodi. Vastavalt probleemide aktuaalsusele, ulatusele ja nende lahendamise jõukohasusele (nii ressursside suhtes kui ka probleemi põhjuste äratundmise seisukohast), on lähema ajarajana silmas peetud ajavahemikku 2003–2006. Selle lõpp kattub tehniliselt viimati valitud volikogu volituste ajaga. Pikem perspektiiv peab silmas ajahorisonti 2007–2010. Sellesse perioodi nähakse ette nende probleemide lahendamine, milleks tuleb teha aega ja vahendeid nõudvat eeltööd, alates info hankimisest kuni sedavõrd täpsete lahendusteede väljatöötamiseni, mis võimaldaksid sõnastada konkreetsed juhtimisülesanded. Menetluskäik Tööde käik arendusplaani väljatöötamisel oli järgmine. 1. Seisundi analüüsi põhjal toodi välja iga eluvaldkonna probleemid nende teravuse (ohtlikkus elu säilimisele või keskkonnatingimustele, normaalsele toimimisele või arengule) ja ulatuse (piirkond või elanike hulk, kelle suhtes probleem on aktuaalne) järgi. Samuti püüti tuua esile seisundi normaliseerimise ja arengu ettenähtavad vajadused. Probleemide teravuse ja ulatuse täpsustamiseks on jõukohasel määral analüüsitud ka seisundi muutusega kaasnevaid kasusid ja kahjusid muudest aspektidest. Arenduskavas osutati esmatähelepanu teravate ja ulatuslike probleemide lahendamisele. Sarnase eelistuse vajadus johtub iseäranis sellest, et ressursside piiratuse tõttu tuleb teha valik. Arenduskavasse lülitamise kriteeriumiks sai probleemide ja arenguvajaduste pakilisus ning ulatus ühes ressursikasutuse otstarbekusega. 2. Olukorda eri kandist kujundavate tingimuste, aga samuti probleemide tekkepõhjuste järgi toodi välja see, mille kaudu olukorda on võimalik ja otstarbekas parandada. Nimetatu põhjal tuletati ülesande püstitused. 3. Ülesannete esialgsel formuleerimisel püüti arvestada vajaminevate ressursside seisu ja kindlustamisvõimalusi. Sihiks on seejuures seatud erinevate ressursivaldajate (vallavalitsus, eelarvelised asutused, majandus- jm iseseisvad organisatsioonid, elanikud) tegevuse selline ühildamine, mis võiks luua valla seisukohast parimad tingimused. Sellega taotletakse saavutada olemasolevatele ressurssidele võimalikult tulemusrikkamat rakendust. 4. Nõndamoodi formuleeritud ülesanded ühes nende täitmiseks vajaminevate ressursside kattevõimaluste äranäitamisega antakse töö järgmises etapis vallavalitsuse (volikogu) vastava ala spetsialistide kätte, et viimased analüüsiksid kavandatud abinõusid nendega kaasneda võiva majandusliku, sotsiaalse, psühholoogilise, ökoloogilise, tervisliku ja muu kasu ning kahju aspektist. Juhul, kui mõne ülesande täitmise tulemusena võib ette näha elutingimuste kahjustamist mõnes mainitud suunas, on vastava asjatundja kohuseks teha ülesande püstituses või ressursside planeeritud kasutusviisis vajalikud ümberkorraldused. Juhul aga, kui kaasneva kahju vältimine ei osutu võimalikuks ning kahjustatava aspekti seisund on varemgi kriitiliseks hinnatud, siis sellised ülesanded jäetakse arenduskavast välja. Vallavalitsuse need tööd, mis kindlustavad Rapla vallas ja linnas praeguseks kujundatud ning normaalseks peetava olukorra, arenduskavas ei kajastu. See ei tähenda muidugi, et nad poleks vallavalitsuse tööplaani üldse võetud ning nendele ettevõtmistele ressursse ei eraldatakski. Ettevalmistatavas arenduskavas aga pole vaja neid töid kajastada selle tõttu, et nende toimingute sooritamine ei taga arengut, elutingimuste paranemist uude kvaliteeti. Nad kindlustavad üksnes senise elu-olu säilimise ja olemasoleva korralduse toimimise. Kuivõrd halduskorralduse loomiseks ja toimimiseks vajalikku infosüsteemi ei ole tänini rajatud (pigem võib täheldada objektiivsete ja kättesaadavate andmete hulga vähenemist!), siis tuli ka kogu olemasolev elutingimusi kirjeldav info koguda tasemel, mida olemasolevad allikad võimaldavad. Elanike ja asulate tegeliku seisundi ja seda kujundavate tingimuste kohta on teave lünklik. Nimetatud asjaolu osutus arenduskava väljatöötamisel tööd tublisti raskendavaks teguriks. Seetõttu tuli vajalikke andmeid võimaluse korral arenduskava koostajate poolt ise koguda ja töödelda. Nendes valdkondades, kus see osutus liigse töömahukuse või siis vastavate metoodikate puudumise tõttu ülejõukäivaks, tuli kasutada antud alal ja piirkonnas töötavate vastava ala asjatundjate hinnanguid. Arenduskava oli võimalik seega koostada üksnes sellises ulatuses, mis on kaetud praegu kasutada oleva adekvaatse informatsiooniga. Seetõttu ta ei kajasta ega ka kavanda kõigi eluvaldkondade ja elanike gruppide olukorra parandamist või reguleerimist ühtlases ulatuses. Kohaliku omavalitsuse edasises töös see puudus jõudumööda korvatakse. «Kaardistatud» probleemide vahel valiku tegemiseks püüti muuhulgas jälgida järgmisi kriteeriume: • Kui probleem puudutab kellegi või millegi olulise kestmajäämist, eksistentsi, siis on vastandamise puhul püsimist toetava korralduse loomist peetud pakilisemaks kui muid huvisid. • Kus vastuollu satuvad eluliselt samatähenduslikud vajadused, seal peab ühiskonna kui terviku huve paremini silmas samade ressurssidega suuremale hulgale ühiskonnaliikmetest või ulatuslikumale osale elukeskkonnast vajalike tingimuste loomine. • Elulisuselt samatähenduslike funktsioonide puhul määras tähtsuse järjekorra see, milliseks hinnati vastava elanikkonnagrupi või piirkonna üldseisund. Kus üldseisund või seda kujundavad tingimused on halvemad (ehk see, kuidas on kaetud nende puhul kõik vajadused), on olukorra parandamise vajadus suurem. • Muude olulisuse kriteeriumide seisukohast samatähenduslikkuse korral saadakse terviku seisukohast parim tulemus, kui valitakse otstarbekaim, st suurima funktsionaalse kasu ja vähima kahjuga lahend. Rapla valla halduse ees seisvad ning lahendamist vajavad probleemid Valla terviklikkus Probleem 1. Elanikkonna vananemine Olemus Vanurite osakaal valla elanikkonna hulgas kasvab kiiresti, ülalpeetavate hulk ühes sellega; «tulutootjaid» jääb vähemaks. Rahvastiku prognoos aastani 2015. Vanusrühm 2001. a 2005. a 2010. a 2015. a arv %% arv %% Vahe % Arv %% Vahe % arv %% Vahe % 0–14-aastased 1944 20,2 1626 17,1 –16,3 1425 15,1 –26,7 1378 14,9 –29,1 15–24-aastased 1287 13,4 1406 14,8 8,5 1334 14,1 3,5 1052 11,4 –18,3 25–44-aastased 2720 28,3 2539 26,7 –6,6 2490 26,4 –8,4 2492 27,1 –8,4 45–64-aastased 2361 24,6 2604 27,4 9,3 2740 29,0 13,8 2757 29,9 14,4 üle 65-aastased 1285 13,5 1334 14,0 3,7 1448 15,4 16,3 1532 16,6 16,1 Vald KOKKU: 9599 100 9509 100 –0,9 9437 100 –1,7 9211 100 –4,0 Edaspidi võib see saada Rapla valla arengut pärssivaks teguriks. Põhjused • Eesti Vabariigis valitsev demograafiline situatsioon; • linliku elulaadi pealekasv Rapla linnas; • töökohtade vähesus. Lahendusteed Vallapoolne valmisolek olukorra muutumiseks. Ülesanded: 1. Vanurite avahooldussüsteemi arendamine ja teenuste mitmekesistamine. 2. Eelkooliealiste ja lasteasutuste tegevuskavade kvaliteedi parandamine. 3. Ühistranspordi arengukava väljatöötamine. Probleem 2. Kehv ühendus keskustega. Olemus. Rapla vallas on piirkondi, kust on autot mitte omaval elanikul raskusi elutähtsatesse keskustesse saamisega (arstiabi kättesaadavus, kauplused, asjatoimetused valla ametiasutustes, vaba aja veetmine, eemalolevate baaside sportimisvõimaluste kasutamine jmt.). Selles suhtes on halvimas seisus Kodila piirkond (buss iga päev ei käi). Ka Purilast on bussipeatus kaugel. Teede olukord vallas tervikuna halb (eriti kevadel). Põhjused: • sõitjaid vähe; • liinide ülalpidamine äriliselt ebarentaabel; • metsa kevadine väljavedu rikub teid. Lahendusteed Koostöös ettevõtjatega uute liinide rajamine. Koostöö politsei ja metsaametnikega. Liikluskorralduse tõhustamine (ajutised keelumärgid!). Ülesanded: 1. Ühistranspordi logistika väljatöötamine. 2. Rapla valla korraeeskirja täiendamine. 3. Koostöökokkuleppe sõlmimine metsaametkonnaga. Probleem 3. Noorte side Rapla vallaga nõrgeneb, identiteeditunnetus habras, noored lahkuvad vallast. Olemus Noored suunduvad meelsasti ära Tallinna. Pärast kõrgkooli lõpetamist tulevad vähesed koduvalda tagasi. Põhjused: • noortel puudub oskus ja teave Rapla valda puudutavates küsimustes kaasa rääkida; • haritud noortel puuduvad Raplas rakendusvõimalused; • ei tehta piisavalt tööd elukeskkonna väärtustamiseks; • noorel perel ei ole erilist ahvatlust rajada kodu Rapla valda. Lahendusteed Ülesanded: 1. Luua sõnaõigusega noorte volikogud, et arvestada enam noorteühingute plaanide ja arvamustega. 2. Rajada eeldusi ettevõtliku vaimuga noorte tagasipöördumiseks. 3. Tõhustada majandusõpet koolides kaugema eesmärgiga lisada Raplasse juurde noorte osalusega väike- ja keskmisi ettevõtteid. 4. Tõsta esile Rapla piirkonna eeliseid võrreldes lähedal asuvate tõmbekeskustega. 5. Leida võimalus luua vallapoolne arvestatavat toetust ja algkapitali pakkuv noorsoofond ärgitamaks tegutsejaid. Probleem 4. Teabelevi vallas ei ole operatiivne. Olemus Raplas ei ole raamatupoodi. Kitši võib osta kaubamajast, ent tõsisemat kirjandust Raplast hankida ei ole võimalik. Uudiste levi episoodiline: ajaleht Nädaline töötab kommertsalustel (teated tasulised!), vallaleht ilmub kaootiliselt, valla veebilehekülg ei sisalda päevakajalisi uudiseid. Ometi on vallas 8 avalikku internetipunkti (üks Alus, Hagudis, Kodilas, Kuusikul ning neli Raplas). Peale selle on ligipääs võrguinfole koolides, enamikus asutustes-ettevõtetes ning paljudes kodudes. Elanikkonnal on probleeme värske vallasisese info (liiklusteave, ametlikud teated jms.) kättesaamisega. Probleem soodustab inimeste võõrandumist. Põhjused: • raamatumüügi käive on väike ning kaubanduslikult vähetasuv; • valla veebilehte uuendatakse üksnes puhuti; • telefoniside mõnes piirkonnas ei vasta vajadustele; • üle-Eestiliste ajakirjandusväljaannete kallidus; • puudub asjakohane infosüsteem. Lahendusteed Vajaminevad ressursid: • info: selgitada, kui suur võiks olla vajadus sisukamate trükiste ostuvõimaluse järele, et teada, paljude inimeste jaoks on raamatupoe puudumine probleemiks; • organisatsioon: luua valla veebilehe regulaarse toimetamise korraldus; • eelarve: veebilehe toimetuskulud, kui ei õnnestu leida teistsugust lahendit; • kaader: IT-spetsialist-toimetaja. Ülesanded: 1. Korraldada valla veebilehe toimetamine ümber regulaarseks. 2. Uurida võimalust korraldada soovitava kirjanduse hankimist ja müüki soovijatele Rapla raamatukogu vahendusel. 3. Otsida ja leida võimalusi internetiühenduse kvaliteedi parandamiseks Alus ja Kodilas. 4. Välja töötada ja luua asjakohane infosüsteem. 5. Kasutada sihipärasemalt olemasolevaid ja varemgi kasutatud infokanaleid (Nädaline, vallaleht, valla veebileht Internetis, infopäevad, reklaam koolides jms) teabeleviks. Probleem 5. Side kvaliteet piirkonniti takistuseks internetiühendusele. Olemus Telefoniühendus muidu erilisi probleeme ei põhjusta. Kus kehvavõitu, seal kavas korvata raadiotelefonivõrguga. Interneti püsiühenduseks on aga side kehv Alus ja Kodila kandis. Seal on see probleem pakiline. Mobiilsidevõrgud korras. Põhjused: • analoogside ei võimalda piisavat liinikiirust Interneti normaalseks kasutamiseks; • mobiilvõrgu kasutamine samaks otstarbeks kallis ning pole ka tehniliste vahendite puudumise tõttu paljudele kättesaadav. Lahendusteed Põhimõtteliseks lahenduseks oleks tavatelefoni võrgu moderniseerimine digitaalseks ning laiem mobiilside kasutamine. Lõppeesmärk: igal vallakodanikul peaks olema võimalus saada koju kvaliteetne internetiühendus sõltumata asukohast valla piires. Ülesanded: 1. Koostöös Eesti Telefoniga leida võimalikud lahendusvariandid. Haldus Probleem 6. Munitsipaalomandi reguleerimine lõpule viimata. Olemus. Vallal on veel erastamata kortereid. Paljude objektide edasise haldamise kohta pole selget seisukohta ega valmis arenduskava (kultuurimaja, Kuusiku lennuväli). 30% praegu riigi omandiks loetud maale pole leitud omanikku. Põhjused: • paljud sundüürnikud ei ole ise suutelised erastama ning vald neile teist elupinda kindlustama. Lahendusteed Taotleda hoonestamata maad munitsipaalomandisse. Kaardistada kinnisvaraobjektid ning valmistada ette kinnisvaraarenduse tegevuskava. Valla varahaldusosakonna rajamine. Ülesanded: 1. Varahaldusosakonna põhimääruse väljatöötamine. 2. Varahaldusosakonna tööülesannete sõnastamine. 3. Varahaldusosakonna komplekteerimine ja töösserakendamine. Probleem 7. Tänavate-teede, haljasalade ja veekogude korrashoid. Olemus. Haljastus ning heakorrastustööd kaootilised. Nii ettevõtetel kui ka elanikel on probleeme ligipääsuga: teede mahasõidud ja juurdepääsuteed on pikka aega korrastamata ning remontimata. Paljudes kohtades on teekate lagunenud ning pikemat aega remontimata (vallas on umbes 130 km kruusateid). Trassikaevude kaelad liiklejatele ohtlikus olukorras. Puuduvad sildid tänava- ning külanimedega. Sama puudutab liiklusmärke ja tänavavalgustust. Valgustuse puudumine eriti häiriv pimedal aastaajal. Veekogud on hooldamata. Põhjused: • rahaliste vahendite nappus; • haljastus- ning heakorrastrateegia puudumine vallas; • linnaplaneeringu puudumine (mõeldud on terviklikku funktsionaalset planeerimist); • liikluskorralduskava puudumine: teed kitsad, ei vasta liikluskoormusele. Lahendusteed Koostada maastikuplaneering, mille saaks võtta aluseks eelkõige edaspidisele linnaplaneerimisele. Kooskõlas linnaplaneeringuga töötada välja ka toimiv vallaplaneering. See jääks aluseks edaspidisele toimimisele; selle alusel oleks võimalik määrata prioriteedid aastate lõikes. Ülesanded: 1. Koostada haljasalade skeem ja määrate nende roll. 2. Koostada ja kinnitada heakorraeeskirjad. 3. Koostada valla territooriumi hoolduskavad ning sõlmida valdajatega 5-aastased hoolduslepingud. 4. Korrastada teed ja tänavad. 5. Viia projekteerimine kooskõlla haljastuse ja üldplaneeringuga. 6. Planeeringute kaudu leida lahendus jalgrattasõitjate ja jalakäijate liiklemisele. 7. Korrastada liiklusmärgid ja suunasildid koostöös arhitektiga. 8. Koostada linnainfoskeem ja valla installatsiooniskeem. 9. Kaaluda vallas reklaamimaksu kehtestamist (stiiliküsimus - koostöös arhitektiga); selle sobivuse korral maks kehtestada. 10. Viia läbi tänavavalgustuse olukorra hindamine (seos valgustatud ja valgustamata aja vahel). 11. Leida lepingulised partnerid jooksvate heakorraprobleemide lahendamiseks. 12. Sõlmida pikaajalised veekogude hoolduslepingud. Probleem 8. Elamispinna vähesus ja mittekättesaadavus. Olemus Paljud pered ei leia sobiva suuruse ja hinnaga eluaset, olles sunnitud elama ebanormaalselt kitsastes oludes või võlgu. Iseäranis silmatorkav on see noorperede puhul. Samal ajal ei paista elamispinnast (füüsilistes näitajates) lausa puudus olevat. Ilmselt napib aga sobiva suurusega kortereid ühiselumajades. Praeguste andmete põhjal paistab probleem pakilisem olevat ennekõike Rapla linnas ja Alus. Valla rahvastikuprognoosi andmete alusel (noorte perede ja eakate osakaalu suhteline suurenemine elanikkonnas) võib ennustada probleemi süvenemist. Põhjused Probleemil mitmed võimalikud põhjused. Täpsem ülevaade puudub, nagu ka eluasemeprobleemi ulatusest kogu vallas tervikuna ning selle eri piirkondades eraldi. Pilti moonutab uus trend «korteriturul»: Rapla populaarsuse kasv elamiskohana Tallinnast lähtuvale tarbijaskonnale. Lahendusteed Hankida ammendav ülevaade elamispinna olemasolu, kvaliteedi, omandus- ja haldussuhete kohta ning elamispinna hinda kujundavate kommunaalteenuste olukorra (kvaliteedi ja hinna) kohta valla territooriumil. Selle alusel sõnastab volikogu eluasemestrateegia Rapla vallas. Jätkata erivajadustega inimeste eluasemeprobleemide lahendamist. Munitsipaalelamispinna rajamine. Ülesanne: 1. Valmistada ette valla eluasemeprogramm. Programm sisaldaks: • probleemi tegeliku ulatuse analüüsi; • tooks esile probleemi põhjused valla eri piirkondades; • elanikegruppide kirjeldust, kelle mureküsimuseks eluase ennekõike on; • probleemi lahendamise võimalike lahendusteede võrdlust; • probleemi eri lahendusteede kaas- ja kõrvalmõjude hinnangut; • valla juhtorganite pädevusse kuuluvate ja jõukohaste ülesannete määratlust probleemi lahendamiseks; • määratletud ülesannete lahendamiseks vajaminevate ressursside analüüsi; • vallavalitsuse ja -volikogu tegevuskava eluasemeprobleemi lahendamiseks. 2. Teha kindlaks erivajadustega inimeste elamispinna vajadus, planeerida vastavalt renoveerimine ja ehitamine. Probleem 9. Rapla Ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kinnisvaraga seotud probleemid. Olemus Rapla Ühisgümnaasiumi hoonete kompleks on ehituslikus mõttes amortiseerunud, koolil puudub söökla. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi hoone on madala ehituskvaliteedi tõttu halvas seisus. Tulenevalt ülaltoodust on õpikeskkond koolides halb. Ruumide suurus ja pind ei vasta nõuetele. Arvutiklass võimaldab paigaldada ühe arvuti ca 50 õpilase kohta. Klassiruumide valgustus ja temperatuurirežiim ei vasta nõuetele. Puudub ka selge nägemus Rapla Ühisgümnaasiumi maa-ala terviklikuks arendamiseks. Puudub detailplaneering. Kõik see mõjub negatiivselt koolides antava hariduse kvaliteedile. Põhjused: • eelarveliste vahendite nappus ei ole võimaldanud gümnaasiumite renoveerimist vajalikus mahus; • riiklike investeeringute programmist eraldatud vahendid ei kata tegelikke investeeringuvajadusi. Lahendusteed Täiendavate finantsressursside kaasamine Euroopa Liidu struktuurifondidest. Vajalik ressurss kokku ca 100 milj. kr. Ülesanded: 1. Tellida koolihoonete renoveerimise projektid ning koolide maa-alade detailplaneeringud. 2. Koostada projekt rahaliste vahendite taotlemiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest. Projekteerimiskulutuste osaliseks katteks taotleda rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumi juures olevast PPF fondist, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi terviseraja puhul ka Keskkonna Investeeringute Keskuselt. Probleem 10. Valla ja ettevõtete vähene koostöö avalike konkursside korraldamisel. Olemus Probleemiks on saanud alapakkumised ehitustööde avalikel konkurssidel. Tööde takerdumisel rahapuuduse ilmnedes peab vald leidma lahendi (ja täiendavad vahendid) olukorrast väljatulekuks. Põhjused: • konkursitingimused ja reeglid ei vasta tegelikele oludele; • tööhankijad blufivad või pole suutelised realistlikke eelarveid koostama. Lahendusteed Ettevalmistamisel uus riigihanke seadus, mis võiks probleemi lahendada. Ülesanded: 1. Hoida end kursis riigihanke seaduse menetlemise käiguga Riigikogus, vajadusel sekkuda saadikute – riigikogu liikmete – kaudu. Inimväärse elu tingimused Tervis Probleem 11. Puudub piisav ülevaade elanikkonna tervislikust seisundist. Olemus Puudub ülevaade elanikkonna ja selle eri gruppide tervislikust olukorrast. Olemasolev teave piirdub perearstide paratamatult lünklikust ekspertarvamusest ning Raplamaa Tervisekaitsetalituse poolt talletatavate statistikaandmetega. On andmeid mõnede haiguste sagenemisest (seedeelundite, luu- ja lihaskonnahaigused), ent pole uuritud selle põhjusi. Seetõttu pole ka ettekujutust lähitulevikus süvenevatest probleemidest elanikkonna tervise võimaliku halvenemise tõttu, ravivajaduste iseloomust ning suurusest (sealhulgas hooldusravi vajadustest), rehabilitatsiooni vajadustest jne. Ajateenistusse kutsutud noormeeste ja kooliõpilaste terviseuuringu põhjal on ilmnenud tervisenäitajate langus. Töötervishoiu tingimuste kohta puudub piisav ülevaade. Põhjused • tervise eest hoolitsemine on jäetud inimeste endi hooleks; • arstiabi kättesaadavus teeb paljudele muret; seetõttu ei ole ka perearstidel täit ülevaadet nende klientuuri üldisest tervislikust seisukorrast; • riiklik tervishoiukorraldus vajab täiustamist. Lahendusteed Tervislike eluviiside propageerimine. Algatada info regulaarne koondamine elanikkonna tervislikust seisundist ja selle muutustest. Ülesanded: 1. Uurida võimalusi ülevaate saamiseks töötervishoiu tingimustest valla ettevõtetes. 2. Kaaluda vallaarsti ametikoha loomist. 3. Saavutada valdade koostöö maakonnas, et maavalitsuses oleks võimalik korraldada terviseinfo kogumise, analüüsi- ja jälgimissüsteem. 4. Säilitada Rapla haigla roll piirkonna olulisima tervishoiu- ja meditsiinikeskusena. Probleem 12. Alkoholismi ja narkomaania kasv elanikkonna hulgas. Olemus Täielikku ülevaadet pole. Kooliealiste hulgas halveneb olukord kiiresti. Teatavat hüpet halvemuse poole täheldati 2001. aastal. Jälgitav otsene seos noorsookuritegevusega. Põhjused: • alkoholi populaarsus ja selle ohjeldamatu õhutamine meedia kaudu; • peresuhete halvenemine, laste ja noorukite järelevalvetus; • huvitegevuste vähesus; • narkootiliste ainete hõlbus kättesaadavus. Lahendusteed Ülesanded: 1. Rakendada meetmed alkoholi- ja tubakasaaduste müügikontrolli tugevdamiseks. 2. Leida lahendeid võõrutusravi kättesaadavuse hõlbustamiseks. 3. Huvitegevuse ja sportimisvõimaluste edendamine. Probleem 13. Veevärgi ja kanalisatsiooniprobleem Rapla linnas ja vallas tervikuna. Olemus Hagudis puudub veevärk. Raplas on ühiskanalisatsioon paljudes piirkondades välja ehitamata, mistõttu esineb jõeveereostust. Põhjused: • omandisuhted reguleerimata; • Raplas Jõe t–Jaama piirkonnal puudub terviklik veemajanduslik lahend. Lahendusteed Raharessursse võiks saada ISPA-projektist ning MATSALU projektist. Korrastada tuleb pumbamajad. Vaja on ette võtta keskkonnamõjude hindamine. Tuleb uurida võimalust, et veetarbijad ehitaksid ise trassid välja, et siis veevärgiga teha hiljem tasaarveldustehing. Ülesanded: 1. Töötada välja ühisveevärgi arendamise kava valla maapiirkonna jaoks. Probleem 14. Spordibaaside vähesus, väike mahutavus ning kehvapoolne varustatus. Spordiklubide majanduslik nõrkus. Olemus Huvi sporditegevuste vastu kasvab, ent vallas kasutada olevad spordirajatised on kehvas olukorras. Koolivõimlate kitsikus raskendab ka kehalise kasvatuse tundide korraldamist. Kodila Põhikoolil puudub võimla. Võimlemisruumina kasutatakse kooli aulat – klubisaali, mis ei vasta oma mõõtmetelt ega tehnilise varustatuse poolest võimla nõuetele. Võimla ehitamise korral saaks seda õppetööst vabal ajal kasutada ka piirkondliku spordibaasina. Hagudi Põhikooli staadion ei vasta kehalise kasvatuse tundide nõuetele ega suuda tagada õppekava täitmist. Rapla staadionid vajavad renoveerimist. Ujulaid ei piisa, suvised ujumiskohad on ette valmistamata. Vallas peaks olema rohkem spordiväljakuid. Spordiklubide majanduslik olukord on halb. Vahendeid ei jätku isegi asjalike treenerite palkamiseks. Raplas puudub korralik spordikompleks. Põhjused: • eelarveraha nappus. Lahendusteed Lülitada Hagudi Põhikooli staadioni ja Rapla staadioni renoveerimine riiklike investeeringute plaani. Korraldada Kodila kooli aula mitmeotstarbeline kasutamine ja otsida võimalusi võimla ehituseks. Ehitada välja Vesiroosi Gümnaasiumi puhkekompleks ja samasse planeerida Rapla spordikompleks. Ressursid: Eelarveraha: vaja projektipõhise finantseerimise vahendeid väljastpoolt valda. Ülesanded: 1. Vesiroosi Gümnaasiumi puhketsooni rajamine: staadion, ujumiskoht, terviserada, jooksu- ja suusarada ning spordikompleks (vt ka probleem 8). 2. Staadionide ja spordiplatside renoveerimine, uute spordiväljakute rajamine (Uusküla, Kuusiku, Hagudi jne). 3. Koolivõimlate kaasajastamine. 4. Leida vahendeid kaasaegsema spordiinventari hankimiseks. 5. Tellida Hagudi Põhikooli staadioni renoveerimise projekt. Selgitada välja ehitusmaksumus. 6. Taotleda investeeringutoetust riiklike investeeringute programmist, samuti erinevatest fondidest. Vaba aeg Probleem 15. Vähe lähipuhkevõimalusi. Olemus. Probleemi tähendus muutub aja jooksul üha ilmsemaks. Otsene seos üldise tervisliku seisundi halvenemisega, noorteprobleemide lisandumisega. Põhjused: • ühistranspordi ühendus valla eri paikadega vilets; • pole korraldatud potentsiaalsete puhkekohtade korrastamist ega rakendamist vastavalt otstarbele (ujumiskohtade nappus valla eri keskustes – Kuusiku, Kodila, Rapla jm); • info lähiümbruse vaatamisväärsuste kohta napp ning pole hõlpsasti kättesaadav. Lahendusteed Vaja eelarveväliseid rahaallikaid projektide teostamiseks. Ülesanded: 1. Jalgrattaradade rajamine. 2. Uute ujumisvõimaluste loomine vallas. 3. Olemasolevate väikeste spordiplatside taastamine ja korrashoid, vajadusel uute rajamine. 4. Puhkekompleksi rajamine saviaukude piirkonda. Probleem 16. Noorte võimalused vaba aja sisustamiseks kesised. Olemus. Noortel ei jätku kohti, kus saaks harrastada vaba aja tegevusi; kogunetakse tänavatele sihitult ja kasutult aega viitma. Probleem hõlmab kogu valla noori. Üldhariduskoolides toimivad huvialaringid ei paku piisavalt rakendust teismeliseeas noormeestele. Puuduvad noorte suvised töömalevad. Ei piisa noorte tegevusjuhte. Põhjused: • rahanappus; • noorteringide juhendajate alatasustamine; • noorte koolivälise tegevuse korraldamine unarusse jäetud; • õpilasomavalitsuste nõrk roll koolis. Lahendusteed Korraldada vallas noortele suviseid töölaagreid. Toetada noorte omaalgatust. Korraldada avatud noortekeskuste rajamist, suunatud huvitegevusi, spordiõpet, noorte isetegevust. Suurendada noortele suunatud ressursside osakaalu valla eelarves. Suunata tähelepanu noorsoo arengut kindlustavate süsteemsete lahendite väljatöötamisele. Koos noorsoojuhendajate tasu suurendamisega luua korralikult toimiv noorsootöötajate võrgustik. Ülesanded: 1. Luua eelarves võimalused noorsooprojektide realiseerimiseks, huvialategevuste toetamiseks. 2. Mitmekesistada noorte sportimisvõimalusi. 3. Korraldada huvialaringide tegevus enam õppekavade omandamist toetavaks. 4. Töötada välja süsteemne lahendus noorsoole eneseteostusvõimaluste pakkumiseks. 5. Koostada noortepargi projektplaan, mis sisaldaks skateparki ja muid väljundeid noorte vabaajaveetmiseks ning pargi rajamist. Haridus Probleem 17. Kutseharidussüsteem on elukauge Olemus Kutsehariduses puudub süsteemsus. Kutsenõustamine ja -suunamine on süsteemitu, valikuvõimaluste ja vajadustega ei tegelda süsteemikindlalt. Põhjused: • hariduse sihipäratu arendamine Eesti Vabariigis juba pikema aja jooksul; • ettevõtjad ja õppurid ei saa otsustada, millised erialad kutseõpetuses perspektiivi omavad; riigivalitsus ei ole selleks omalt poolt midagi ette võtnud; • kutsenõustajate ettevalmistus ühekülgne ja ebapiisav. Lahendusteed Kutseharidussüsteemi reformimine kaasaja nõuetele vastavaks. Seda saab teha üksnes kogu riigi tasandil, eeldab aga tõsist uurimistööd ja argumentatsiooni, ühiskonnapoolset motivatsiooni ning päevapoliitikast sõltumatut kindlakäelist teostamist. Ülesanded: 1. Ettevõtjate ühendustel vajalik algatada kutsehariduse tellimuse ettevalmistamine. 2. Osaleda riikliku haridusstrateegia väljatöötamises. 3. Üle vaadata valla kutsenõustamise korraldus. Probleem 18. Laste mänguväljakud vajavad renoveerimist ja mitmekesistamist. Olemus Laste mänguväljakud ei vasta mitmel puhul ohutusnõuetele. Samuti on vaja täiendavaid mänguvahendeid tagamaks laste areng. Põhjused: • eelarveliste vahendite ebapiisavuse tõttu on probleemi lahendus lükkunud aasta-aastalt edasi. Lahendusteed Seada eesmärgiks lahendada laste mänguväljakute küsimus ühtse programmina kogu valla ulatuses. Ülesanded: 1. Tellida projektid mänguväljakute renoveerimiseks. 2. Korraldada ühtne vähempakkumine, et saada projekti teostamiseks soodsam hind. Probleem 19. Puudub selgus, kas käsitleda «Pääsupesa» lasteaeda piirkondliku lasteaiana või Rapla valda teenindava lasteaiana. Olemus Lasteaed «Pääsupesa» on ainus erilasteaed Rapla maakonnas. Lähim erilasteaed väljaspool Raplat asub Tallinnas. Puuetega laste õppimisvõimalused pole kõigi jaoks võrdselt kättesaadavad. Samas ollakse nõus tooma lapsi lasteaeda maakonnast ka kaugemalt (näit Valgu). Põhjused: • probleemi ei ole seni sellisel kujul tõstatatud. Lahendusteed Tõstatada ja käsitleda küsimust Raplamaa Omavalitsuste Liidus. (Täpne ülevaade eritingimisi vajavatest lastest kogu piirkonna kohta praegu puudub) Ülesanded: 1. Tulenevalt Raplamaa Omavalitsuste Liidu seisukohast, koostada renoveerimise projekt. Selgitada välja renoveerimise maksumus. 2. Maksumusest lähtuvalt selgitada välja täiendava finantseerimise võimalused (sh riiklike investeeringute programm, fondid jms). Probleem 20. Õpilastranspordi praegune lahendus ei ole optimaalne. Olemus Kõigile õpilastele ei ole tagatud võrdsed võimalused õpilastranspordi kasutamiseks. Põhjused: • Olemasolevad õpilasliinid on välja kujunenud tulenevalt senistest võimalustest ning hetke olukorrast lähtuvalt. Toimimise alusena ei ole põhjalikult analüüsitud vajadusi ega ökonoomikat. Lahendusteed Kaardistada koostöös koolidega sõiduvajadused õpilasliinidel. Ülesanded: 1. Tulenevalt kaardistatud vajadustest töötada välja optimaalsed õpilasliinide marsruudid. Probleem 21. Laste väljalangemine põhikoolivõrgustikust. Olemus Valla eri piirkondades langeb lapsi koolist välja suutmatuse tõttu kanda koolikohustust. Kuivõrd need lapsed on valdavas osas pärit ka probleemsetest peredest, siis jäävad nad suuresti täiskasvanute järelevalve ja vanemliku suunamiseta ning võivad kergesti sattuda isiksust ohustavate ümbruse mõjude alla. Valdaval enamusel neist tekib raskusi normaalsesse ühisellu sulandumisega, täiendades probleemseid elanikkonnakihte ning halvemal juhul ka kuritegelikku kontingenti. Täisväärtuslikuks isiksuseks kujunemine on varakult takistatud. Vallale ja kogu ühiskonnale saavad nad täiendavaks koormaks, vähendades muu elanikkonna turvalisust ning suurendades valla sotsiaalhoolekande ja kriminaalhoolduse koormust. Praegu olemasolev vähene usaldusväärne info väljalangenud laste kohta hõlmab üksnes kooliiga, vanemate laste saatuse kohta puudub teave täielikult. Põhjused: • abi vajavate ja väheste teadmistega lapsevanemate lisandumine noore põlvkonna peredes; • koolikohustuse koormuse (õppekavad ning koolide ebaterve sisekliima) kasv; • õpilaste kohtlemise vähene diferentseeritus; sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste vähesus; • suured klassikomplektid, tendents suurenemisele; • kodude vaesus, vähene toetus; • probleemisse liiga hiline sekkumine. Lahendusteed Vajaminevad ressursid: • info: töötada välja viisid, kuidas saada ülevaadet põhikoolist väljalangevatest lastest, väljalangemise põhjustest ning väljalangenute edasisest käekäigust; • eelarveraha sotsiaalpedagoogi palgafondiks ja tegevuse korraldamiseks; klassijuhatajate täiendavaks motiveerimiseks; • kaader – sotsiaalpedagoogiks sobiv inimene; • organisatsioon – vallapoolne korraldustöö (ametikoha loomine, ametijuhend, töötaja värbamine, klassikomplektide suuruse reguleerimine jms). Ülesanded: 1. Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine. 2. Hariduskomisjonil uurida probleemi ulatust ja tõsidust. Kinnituse saamisel probleemi süvenemisele pöörduda lahenduste leidmiseks MV haridusosakonna või HM poole vastava ettepanekuga. 3. Individuaalõppekavade rakendamine laste suhtes, kes seda vajavad. 4. Sotsiaalnõustamise- ja abi rakendamine perele ja lapsele, koostöövõrgustiku rakendamine. 5. Pikapäevarühma rakendamine. 6. Laste ja noorte päevakeskuste arendamine. Probleem 22. Klasside liiga suur täituvus. Olemus Probleem on eriti terav 6.–9. klassini, linnas asuvates gümnaasiumides, kus on üle 30 lapse klassi kohta. Põhikoolides probleemi ei esine. Õpetajal puudub võimalus tegeleda iga lapsega eraldi. Samas on tegemist murdeikka jõudnud lastega. Põhjused: • kehtivad seadused avaldavad survet suurte klassikomplektide (kuni 36 õpilast) loomiseks, • koolides pole vabu klassiruume, et klasside suurust reguleerida, • täiendava klassikomplekti loomine toob kaasa ka täiendava töötasu vajaduse õpetajatele. Lahendusteed Probleemile puudub kiire lahendus. Laheneb iseeneslikult, siis kui nimetatud klassidesse jõuavad madalama sündivustasemega aastate lapsed. Suurendada rühmatundide arvu. Ülesanded: 1. Probleemi negatiivsete mõjude vähendamiseks luua tugivõrgustik (sotsiaalpedagoogid, abiõpetajad). 2. Leida võimalus rühmatundide finantseerimiseks. Probleem 23. Õppevahenditega varustatuse tase koolides on halb. Olemus Koolid on kaasaegsete õppevahenditega kehvasti varustatud (ca 50%). Osa õppevahendeid on moraalselt ja tehniliselt vananenud. Õppevahendite puudus mõjub halvasti õppetööle koolides. Hinnang varustatuse kohta on saadud Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimusest. Põhjused: • kaasaegsete õppevahendite hind on kõrge ning koolidele eraldatud eelarvelised vahendid ebapiisavad. Lahendusteed Täiendavate riigieelarveliste või omavalitsuse vahendite eraldamine koolidele õppevahendite muretsemiseks. Ülesanded: 1. Kõikidel koolidel koostada õppevahendite vajaduse arvestus nii mahulises kui rahalises väljenduses. Saadud tulemuse põhjal koostada programm õppevahenditega varustatuse viimiseks nõutavale tasemele. Probleem 24. Lasteaia õpetajate palk on madal. Olemus Lasteaia õpetajate palgatase võrreldes kooliõpetajate omaga on madal, tekitades rahulolematust ning pingeid. Vahe on nooremõpetaja puhul umbes 1300–1400 krooni. Põhjused: • kooliõpetajate töötasu vahendid tulevad riigieelarvest ning selle suurus on õigusaktidega rangelt määratud; • omavalitsuse eelarve ei ole võimaldanud tõsta lasteaiaõpetajate (ka teiste omavalitsuse eelarvest palka saavate töötajate) palka samas tempos kui see on toimunud kooliõpetajatel. Lahendusteed Lahendused on otseses seoses kohaliku omavalitsuse eelarve jaoks kujunevate võimalustega. Ülesanded: 1. Valla eelarve menetlemise käigus arvestada vajadusega vähendada palgataseme erinevust lasteaia õpetajate ja kooliõpetajate vahel. Probleem 25. Kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteem ei vasta vajadustele. Olemus Kutsenõustamisel kasutatakse põhiliselt ainult testimist. Seda teevad erinevad kutsenõustajad. Vähe tutvustatakse erinevaid elukutseid, õppeasutusi. Põhjused: • liialt vähe tähelepanu pööratakse kutsenõustamisele ning erinevate elukutsete tutvustamisele. Lahendusteed Kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteemne rakendamine. Ülesanded: 1. Koostada kutsenõustamise ja kutsesuunitluse süsteemne kava, kaasates selle koostamisele koolide, ametikoolide, ettevõtjate ühenduse, kutsenõustajate jne esindajad. 2. Korraldada enam õppeekskursioone tutvustamaks erinevaid õppimisvõimalusi ning elukutseid. Probleem 26. Piirkondlike koolide võimaluste ebapiisav kasutamine noorte ja täiskasvanute üldharivaks koolituseks. Olemus Koolides on olemas vaba ressurss ruumide ning aja näol, mida ei kasutata. On olemas õpetajatest spetsialistid, kes on võimelised nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes. Arvutiklassides on võimalik teha arvutiõpetuse algkursusi. Sisustatud tööõpetuse klasside baasil on võimalik korraldada mitmesuguseid õpiringe. Võimalik on korraldada keelekursusi, eluga toimetuleku kursusi jms. Põhjused: • koolide vähene huvitatus kooliruumide täiendavaks kasutamiseks, • juhendajate motiveerimine on keerukas. Lahendusteed Koolide huvitatuse tõstmine ning juhendajate motiveerimisega seotud probleemi lahendamine. Ülesanded: 1. Selgitada välja ja täpsustada koolide võimalused mitmesuguste lühikursuste ja õpiringide jaoks. 2. Selgitada küsitluste abil välja eri elanikegruppide huvid. Probleem 27. Valla ja täiskasvanute koolitajate vahel puudub koostöö. Olemus Täiskasvanute koolitusega tegelejad ei tee koostööd. Igaüks tegutseb eraldi, ehkki ei olda omavahel konkurendid. Koostöös oleks võimalik töötada tulemuslikumalt. Põhjused: • koolitajad ei ole tunnetanud vajadust koostööks. Lahendusteed Korraldada piirkonnas toimivate täiskasvanute koolitajate kokkusaamine. Ülesanded: 1. Korraldada piirkonnas tegutsevate koolitajate kokkusaamine teemal «Koostöövõimalused täiskasvanute koolitusel». Probleem 28. Kuusiku lasteaia hoone amortiseerunud. Olemus Kuusiku lasteaed asub Kuusiku mõisahoones. Mõis on puitehitis ning on arhitektuurimälestiste nimekirjas. Hoone on ehituslikus mõttes väga halvas tehnilises seisukorras. Katus vajab parandamist. Kohati vahetamist vajava vooderdise ning halva soojustuse tõttu on külmade ilmade korral raske tagada nõutavat temperatuuri siseruumides. Seni on tehtud ainult katuse osalist remonti ning lasteaia kasutuses olevate ruumide remonti. Kuna remonditööd peavad vastama muinsuskaitse nõuetele, on nende teostamine raskendatud kõrgete hindade tõttu. Põhjused: Restaureerimishindade kõrge taseme tõttu on investeeringud siiani suunatud valla teistele haridusobjektidele. Seetõttu on puudunud ka selgus, kas jätkata mõisahoone restaureerimist eesmärgiga säilitada selles lasteaia normaalne töö või ehitada lasteaiale uus hoone, mille ehitusmaksumus on kordades väiksem kui restaureerimistööde maksumus. Viimase variandi rakendamisel on reaalne oht, et mõisahoone kui arhitektuurimälestis hävib. Lahendusteed: Probleemi lahendus on poliitilise otsustamise küsimus. Ülesanded: 1. Vallavalitsusel koostada tegevuskava probleemi lahendamiseks. Probleem 29. Õpetajate kaadri keskmine vanus on kõrge, noori õpetajaid lisandub vähe. Õpetajatel puudub motivatsioon tulla kooli tööle. Olemus Ülikooli lõpetanud õpetajate motivatsioon kooli tööle tulla on madal, kuna palgatase on alla keskmise ning neil on võimalus leida töökoht, mis ei vasta küll nende erialale, kuid on kõrgemalt tasustatud ning vähem pingeline. Põhjused Õpetajate elukutse prestiiž on langenud. Töö koolis on muutunud pingelisemaks. Väljaspool kooli võimalik leida paremini tasustatavaid töökohti. Lahendusteed Noore õpetaja motivatsiooni tõstmine tulla kooli tööle. Ülesanded Selgitada välja võimalused ja otsustada, kuidas motiveerida noort õpetajat kooli tööle tulema (korter, ühekordne toetus tööleasumisel jne). Sotsiaalhoolekanne ja turvalisus Probleem 30. Toimetulekuraskustega pered Olemus Majanduslikku puudust kannatab hinnanguliselt kuni 1/3 peredest, umbes 750 valla peret võib pidada vaesusriski all olevaiks ning omakorda umbes 250 otseselt vaeseiks, kes on saanud toimetulekutoetust. Sellise toetuse saajate hulk on viimase kolme aasta andmeil olnud suhteliselt stabiilne. Pikaaegne toimetulekupiiril elamine viib pere süvavaesusesse. Põhjused: • töökohtade vähesus; • puuetega inimestele ei ole sobivaid töökohti; • õpitud abitus, riiklik toetustesüsteem ei motiveeri inimest tööle asuma; • kohanemissuutmatus. Lahendusteed 1. Ettevõtluse soodustamine. Töötute ümberõpe. Tõhusam koostöö tööhõiveametiga. 2. Sotsiaalnõustamine 3. Optimeeritud toetustesüsteem kriisis perele. Vajaminevad ressursid: • raha: täiendusõppe jaoks, fonditaotluste omafinantseeringuosa jaoks. Ülesanded: 1. Toetuste ja teenustesüsteemi optimeerimine. 2. Koostöö tööhõiveametiga. 3. Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooni arendamine. Probleem 31. Puudulik koostöövõrgustik tegelemaks erivajadustega ja/või probleemsete lastega Olemus Logopeedilist abi vajavate laste arv kasvab, samuti hüperaktiivsete, õpiraskustega ja käitumishäiretega laste hulk. Eeltoodud lapsed ja ka normaalse vaimse arenguga füüsilise puudega lapsed peaksid soovi ja võimaluse korral saama hariduse kodukoolides. Paljudel õpetajatel puuduvad teadmised ja professionaalsed oskused tegelda erivajadusega ja probleemsete lastega. Klassijuhataja võimalused ja ajalimiit seab omad piirid. Rapla gümnaasiumides töötavad koolipsühholoogid. Maakoolides on logopeediline ja psühholoogiline nõustamine raskemini kättesaadav. Koolivälise aja korraldamine jääb pere hooleks. Probleemsele või erivajadusega lapsele sobiv vaba aja sisustamine vajab toetamist ja korraldamist. Põhjused: • probleemsete laste osakaalu suurenemine, tingituna osa perede materiaalse ja sotsiaalse seisundi halvenemisest; • probleemid on komplekssed ja vajavad erinevate spetsialistide abi; • kool tegutseb seni põhiliselt õppeasutuse, mitte kasvatusasutusena; • kui probleemid ei saa lahendust pere ja klassijuhataja toel, puudub süsteemne tegevus lapse toetamiseks. Lahendusteed Pöörata erivajadusega ja probleemsele lapsele rohkem tähelepanu ja aega. Tõhustada koostööd lastevanemate, kooli, sotsiaaltöötajate ja politsei vahel. Koolitada lastekaitsealaselt lastega töötavaid spetsialiste. Ressursid: Vajalik täiendav raharessurss ühe sotsiaalpedagoogi töökoha loomiseks 5500×1,335×13=95 452 krooni aastas. Ülesanded: 1. Selgitada välja erivajadustega ja/või probleemsed lapsed lasteaedades ja koolides, jälgida neid erilise tähelepanuga. 2. Rakendada optimaalne koostöövõrgustik probleemsete lastega tegelemiseks (logopeedid, sotsiaalpedagoogid, abiõpetajad, klassijuhatajad). 3. Korraldada õpetajatele täiendkoolitus probleemsete lastega tegelemise oskuste omandamiseks. 4. Rakendada senisest enam seiklusringe probleemsetele lastele. 5. Luua täiendavaid võimalusi laste koolivälise aja sisustamiseks päevakeskuste ja tugiõpperingide kaudu. Probleem 32. Abi vajavad lapsevanemad. Olemus Vallas on peresid, kus lapsevanemad ilmselt ei suuda (teadmised, oskused, võimalused, tahe jne) toime tulla oma laste kasvatamisega. Lapsed on halvasti hooldatud, kasvatus- ja käitumishälvetega, langevad välja koolist ning kalduvad sattuma ühiskonnaelu reeglitega vastuollu. Tavapäraselt on tegemist lühikeseks jäänud haridusteega, väheste või puuduvate tööoskuste ja vähese motivatsiooniga noorte lapsevanematega, kelle tegevuse(tuse) tulemusel on nende lastel suurem oht jääda sama väljapääsmatusse olukorda kui on nad ise. Põhjused: • üldiste elutingimuste halb olukord; • elatusvahendite nappus kõnealustes peredes; • praeguse sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt süvendatav õpitud abitus; • frustratsioon kohanematusest kiiresti muutunud elu- ja töötingimustega. Lahendusteed Otsida võimalusi lapsevanemate nõustamiseks kohalike päevakeskuste kaudu. Leida viise nende lapsevanemate kaasamiseks kohalikku ühisellu. Tundub, et tähelepanu pööramine lastele on tulemusrikkam – koolide kaasamine! Vajaminevad ressursid: Info: lünklik Organisatsioon: Olemasolevad päevakeskused Alus, Kuusikul, Raplas (kõik olemas), ruumid kokkusaamiseks kohalikes raamatukogudes, lasteaedades, koolides. Vallapoolne korraldustöö. Eelarveraha: Vahendid Kodila päevakeskuse rakendamiseks. Ülesanded: 1. Töötada välja programm probleemsete lapsevanemate nõustamiseks koolide ja lasteaedade juures. 2. Leida Kodilas koht, kuhu saaks koguda lapsevanemaid (ja ka teisi hooldustvajavaid elanikerühmi) kokkusaamistele – päevakeskuse rajamine. 3. Algatada probleemi põhjuste uurimine ning strateegiliste lahendusteede otsimine (probleem vabariiklik!). 4. Leida viise kooli rolli tõstmiseks lastega ja probleemsete lapsevanematega tegelemisel. Probleem 33. Elanike ja asutuste-organisatsioonide turvalisus kahaneb. Olemus Jätkuvalt kasvab alaealiste poolt toimepandavate õiguserikkumiste ning varavastaste kuritegude arv. Vähem tuleb ette isikuvastaseid kuritegusid. Prognooside järgi kuritegevuse olukord halveneb veelgi lähitulevikus. Eriolukordade ilmnemisel võib aga ette tulla traagilisi tagajärgi, sest süsteemset tegevust selleks kavandatud ei ole. Turvalisuse eri külgedega tegelevate osapoolte vahel tegus koostöö puudub. Põhjused: • alkoholi ja tubaka hõlbus kättesaadavus alaealistele; • narkomaania tungimine valda; • noorte vähene rakendatus vabal ajal; • elanikkonna järsk kihistumine rikasteks ja vaesteks; • vallas puudub eriolukorras toimimise siduskava. • Rapla päästeteenistusel ei ole igas suunas normaalseid väljapääsuvõimalusi. Lahendusteed Turvalisuse tõstmiseks tuleb luua tõhus koostöövõrgustik politsei, päästeameti, turvateenistuste ning elanikkonna vahel. Naabrivalvesüsteemide arendamine. Ülesanded: 1. Töötada välja vallas eriolukordades toimimise kava. 2. Luua toimivad koostööseosed turvalisust tagavate asutuste ja elanikkonna ning nende ühenduste vahel. 3. Turvalisuse tagamiseks kaaluda Raplasse videokaamerate ülesseadmist. 4. Uurida linna heakorratingimuste (näit. tänavavalgustus) seost kuritegevusega. Probleem 34. Avalikes asutustes juurdepääsutingimuste puudumine liikumispuuetega inimestele Olemus Probleem puudutab tervet hulka inimesi, kellel on raskusi liikumisega treppidel, lagunenud kattega tänavatel-teedel, uste läbimisel ametiasutustes ning avalikes hoonetes, sisenemiseks ja väljumiseks ühistranspordivahenditest. Probleem hõlmab umbes kümmekonda liikumiseks ratastooli kasutavat inimest ja veel ligikaudu 30 liikumiseks muid abivahendeid kasutatavat inimest, umbes 80 lapsevankriga kulgevat ema ning umbes 300 eakat – kokku poolt tuhandet inimest vallast. Olukord on seda tõsisem, et Rapla linn on ka maakonnakeskus. Siin on terve rida asutusi, mis peavad olema ligipääsetavad kogu maakonna elanikkonnale, sealhulgas väljastpoolt valda tulevatele liikumisraskustega inimestele. Põhjused • kaldteede puudumine avalikesse hoonetesse sisenemiseks-väljumiseks; • teekatete halb olukord asulates ning hooldamata maanteepeenrad; • väljaehitamata bussipeatused; • bussitreppide liigne kõrgus ning järskus; • puudulik ehitusjärelevalve. Lahendusteed Vajaminevad ressursid: • Eelarve: Täiendavad vahendid bussipeatuste kohendamiseks • Organisatsioon: Vallapoolne korraldustöö Ülesanded: 1. Ehitusjärelevalve tõhustamine ning kontroll ehitusnormidest kinnipidamise üle avalikes hoonetes. 2. Kõnniteekiviga platvormide ehitamine ühisliiklusvahendite peatustesse. 3. Tagada tänavate ja kõnniteede õigeaegne remont ja korrashoid asulates. 4. Tõhus kontroll tänavate-teede lumekoristuse üle. Probleem 35. Hooldamist vajajate hulk suureneb. Olemus Statsionaarse hoolduse kohti on praegu vallas 30. Kodus hooldatavate inimeste hulk (250) viitab suuremale tegelikule vajadusele. Probleem teravneb aja jooksul. Tegelikult pole piisavat ülevaadet hooldekohtade vajaduse tõenäolise kasvu tempost, seoses eakate ülalpeetavate arvu loomuliku kasvuga. Eakate (65 aastat ja vanemate) üldine hulk vallas kasvab kiirenevas tempos (13-17% iga viie aasta kohta aastani 2015). Põhjused: • projekteerimisnõuded hooldekodudele muudavad ehituse kalliks; • valla rahalistest vahenditest napib hooldekodu kaasajastamise kulude korvamiseks; • tavapärane põlglik eelarvamus vanemate (või iseenda) majutamise kohta hooldekodusse; • majanduslik kehvus. Lahendusteed Vajaminevad ressursid: • info: elanikkonna vananemise prognoosandmed; • organisatsioon: valla korraldustöö; • õigus: järeleandmised hooldekodu norminõuetes. Ülesanded: 1. Tagada valla vajadustele vastava eakate ja puuetega inimeste avahooldussüsteem. 2. Vaadata üle ning uurida võimalusi hooldekodude projekteerimisnõuete leevendamiseks. 3. Korraldada hooldepuhkuse andmise võimalus hooldavatele peredele. 4. Eakate ja erivajadusega inimeste eluasemeteenuse mitmekesistamine 5. Valla sotsiaalhooldusstrateegia väljatöötamine, pidades silmas ka rahvastikuprognoosi. 6. Jätkata senist põhimõtet kohandada igal aastal ühe liikumispuudega inimese eluruum Keskkond Kultuurikeskkond Probleem 36. Rapla valla kultuuris valitseb madal koostöövõime, puuduvad selge eesmärgistus ja kokkulepped. Olemus. Vallal puudub ühtne ja terviklik ettekujutus, mis on valla kultuurielus tähtis ja mis mitte. Puudub dokument kohaliku kultuurielu korralduse alustest, mis volikogu poolt kehtestaks valla avalikkusele olulised põhimõtted omakultuuri küsimustes. Sõnastamata on ettekujutus valla kultuuri terviklikust edendamisest, ühistest eesmärkidest. Valla kultuurielus on mitmed tugevad omavahel konkureerivad struktuurid ja tegevussuunad. Kõik nad tegutsevad eraldi (näit täiskasvanute koolitusega tegelejad). Info osaliste vahel ei levi. On ettevõtmisi, mis sobiksid kokku, kuid korraldatakse eraldi. See killustab vahendid ning seab vallavalitsuse kooskõlastusprobleemi ette. Ametlikult korraldatavaid sündmusi rahastatakse tervikuna ja järjekindlalt. Omaalgatuslikud projektid saavad vahendeid projektipõhiselt. See käib läbi terava konkurentsi. Protseduur on tihti kurnavalt bürokraatlik, tulemus ebakindel ning vahendite laekumine raskesti ette planeeritav. Ametlikus kultuurielus korraldatakse sageli asju, mis loogiliselt peaks jääma omaalgatuslike kultuurirühmitiste teha. Asutusevälise kultuurielu toetamisel tuginetakse ühekordsetele (ajutistele) põhjendustele. Puudub kultuuri koordineeriv korraldus, mis ühendaks nii ametlikku kui omaalgatuslikku kultuurielu. Põhjused: • üleminek kultuurikorralduses vanalt uuele kestab; • palju uusi eraldi tegutsevaid ambitsioonikaid kultuurielu algatusi, kelle vaheline koostöö on puudulik; • puudub kultuurielu koordineeriv institutsioon; • traditsioonilises kultuurikorralduses ei ole osatud tähtsustada koostöösuhteid; • kultuuriasutuste töötajad on koostöösuheteks vähe ettevalmistatud. Lahendusteed: Töötada välja kohaliku avaliku kultuurielu korraldamise alused. Luua ametlikku ja omaalgatuslikku kultuuri sidustav toimiv korraldus, mis hõlmaks nii kultuuriprotsesside juhtimist ja suunamist kui kultuurielus osalejate koostöö korraldamist. Ülesanded: 1. Kaardistada toimivad kultuurialgatused, ametlikud, mitteametlikud ja muud kooslused, kes kohalikku kultuurielu kujundavad. 2. Määratleda valla kultuurikorralduse eesmärgid, fikseerida need dokumendina; töötada selle alusel välja ametlik kultuurikorraldus ning see rakendada. 3. Määratleda valla kultuuriasutuste asend kultuurikorralduse süsteemis; viia kultuuriasutuste töötajatele läbi koostöösuhete alased koolitused. 4. Luua kultuurivõrgustikku ühendav organisatsioon – kultuurikoondis või kultuuriühing (seltside ühendus). 5. Saavutada kõikide kohalikus kultuurielus aktiivselt osalejate koostöö, arendades jätkusuutlikke suhteid, korraldades sarnaste struktuuride kokkusaamisi ja valmistada ette koostööpõhimõtteid arvestav 2004.a. valla kultuurielu tervikeelarve, tegevuskava ning infoliikumise võrgustik. Probleem 37. Rapla valla maine kujundamine väljakujunemata ega seostu valla kultuurikorraldusega. Olemus Puudub selge ettekujutus piirkondliku üksuse mainekujundusest. Asi on uus ning usaldusväärset eeskuju raske leida. Linna asukohamüügiprotsess on peatunud pärast endiste linna- ja vallaomavalitsusüksuse liitmist. Traditsioonilise kultuurikorralduse ja uue mainekujunduse eesmärgid ei kattu. Kohati tegutsetakse teineteist dubleerides. Valla hallatavate kultuuriasutuste põhimääruste üldosades puuduvad viited mainekujundustööle ja paikkonna eripärale. Põhjused: • traditsioonilises kultuurikorralduses ei osatud seada mainekujunduslikke eesmärke, • kultuuriasutuste töötajad on mainekujundusega tegelemiseks vähe ettevalmistatud, • asukohasündmuste (linna- ja külapäevad) korraldamist ei seostata mainekujundustööga, • mainekujunduses nähakse vaid pressiga suhtlemist, • kohaliku pärimuse eksponeerimist ei seostata ei kultuurikorralduse ega mainekujundusega. Lahendusteed Seostada ühtsesse tervikusse valla kultuurikorraldus, pärimustöö ja mainekujundus. Mainekujunduses peetakse oluliseks suhtluskultuuri arendamist. Ülesanded: 1. Välja töötada valla terviklik mainekujundusprogramm. Määratleda mainekujunduse eest vastutav ametnik. 2. Rakendada olemasolev kultuurikorraldus (asutused, töötajad) mainekujunduse teenistusse. 3. Kultuurikorralduse töötajatele viia läbi mainekujundusalane koolitus. 4. Kohaliku pärimusega tegelemine siduda kultuurikorralduse ja mainekujundustööga. 5. Mainekujunduses arendada eraldi välja nii Rapla linna kui valla kõige atraktiivsema osa programm. 6. Arendada välja Kodila, Hagudi, Kuusiku jt keskuste eripära rõhutavad mainekujundusprogrammid. 7. Töötada välja mainekujunduse suund, mis esitab Rapla valda ajaloolistest küladest koosneva Rapla kihelkonna osana. Probleem 38. Paigakultuur pole jätkupidev. Olemus. Paigakultuuri jätkusuutlikkuses (töö järelkasvuga ja täisealiste ridade uuenemine) on suured lüngad. Laste ja noorte kultuurielus on suur osakaal mittestatsionaarsetel vormidel. Mõnedes rahvusliku kultuuri valdkondades puudub tegevus täiesti. Täisealiste ja noorte sama alaga tegelejate vahel on side kohati nõrk või puudub. Järelkasvuga tegelev võrgustik on killustunud omavahel konkureerivate osade vahel. Piirkondlike koolide ruume ja õpetajaid kasutatakse noorte ja täiskasvanute vabahariduses ebapiisavalt. Põhjused: • omaaegsetel noorte huvihariduse ja täisealiste rahvakultuuri süsteemidel puudusid kokkupuutepunktid. Uut ühist kultuurikorraldust pole välja kujunenud; • järelkasvu ja täisealistega tegelevate tugevate ja eraldiseisvate struktuuride toetamine ei ole loonud paigakultuuris hädavajalikku ühisosa; • juhendajate motiveerimise süsteem puudub; • stuudiovormi eelised üksikute ringidega võrreldes on selgunud alles hiljaaegu; • koolide vähene huvitatus kooliruumide täiendavaks kasutamiseks. Lahendusteed Täisealistele ja noortele ühise huvi- ja vabaharidussüsteemi loomine vallas, mis toetab jätkusuutlikke huvi- ja vabaharidusstruktuure, kes on end juriidiliselt määratlenud, kellel on kasutada kindlad ruumid, kellel on väljakujunenud kindlad töövormid ja kelle tegevuses põimuvad täisealiste ja noorte tegevused. Ülesanded: 1. Kaardistada täisealiste ja noorte kultuurialase koostöö potentsiaal. 2. Suunata täisealiste ja noorte kultuuritöö gruppe ühistegevusele ühiste kultuuriprojektide soodustoetuste kaudu. 3. Töötada välja juhendajate kutsealase motiveerimise ja karjääri süsteem. 4. Toetada stuudiovormide kui jätkusuutlike õppevormide teket. 5. Lülitada koolid paigakultuuri jätkupidevuse teenistusse. Probleem 39. Kohaliku pärimusega tegeletakse juhuslikult. Olemus: Rapla vald asub Tallinna tugevas tõmbealas. See nõrgestab kohaliku identiteedi taju. Eriti on see tuntav Rapla linnas. Kahjustunud on üksmeeletunne. Kui ettevõtlusele pakub Tallinna lähedus kiireid arenguvõimalusi, siis avalikus ja mittetulundussektoris valitseb madal koostöövõime, palju on tarbetut konkurentsi ja dubleerimist. See pärsib uute ideede sündi ja jätkusuutlikku ellurakendamist. Pärimusega tegelemisel puudub süsteemsus. Ametlikult ei kuulu pärimustöö valla kultuurikorraldusse. Vallal puudub oma muuseum, mis võiks olla pärimustöö koordineerijaks. Pärimusega tegelevate kodu-uurijate teemad on kaardistamata. Põhjused: • puudub pärimusega tegelemise traditsioon, • pärimustöö on asi iseeneses, tema tulemusi ei seostata hariduse, kultuurikorralduse ega mainekujunduse vajadustega, • kohalikku pärimust kui paigaidentiteedi alust ei väärtustata. Lahendusteed: Teadvustatakse Tallinna lähedusest tulenevat paikkondliku identiteedi nõrkust. Pärimusele tuginemine võetakse valla kui terviku ja eri paikkondade identiteediarenduse üheks aluseks. Ülesanded: 1. Luua pärimusega tegeleva kultuuritöötaja ametikoht. 2. Pärimustöötajal valmistada ette valla või kihelkonna muusemi loomine (muuseumi kontseptsioon). 3. Kultuurikeskuses valmistada ette Linda Rausi toa rajamine. 4. Koostöös Rapla kogudusega luua Rapla pastoraadi ruumides Rapla kihelkonna ajaloolise ainesega tegelemiseks õppekeskkond. 5. Koordineerida koolide, raamatukogude ja kodu-uurijate pärimustöö teemad ja valmistada ette vastavad trükised. 6. Töötada välja valla pärimusobjektide kaart ja lahendada objektide tähistamine. 7. Valmistada Rapla kalmistu skeem ja trükis. Probleem 40. Muusikakooli ja loovstuudiote töötingimused ei vasta nende arengupotentsiaalile. Olemus Rapla Muusikakooli ja loovstuudiote roll paikkondliku kultuuri jätkusuutlikkuse tagajana on saanud tähtsamaks. On selginenud muusikakooli ja loovstuudiote väärtus ja võimalused kujuneda ühise tervikuna valla, linna ja kogu lähipiirkonna muusika- ja kunstielu koordineerivaks keskuseks. Juhuslike, ühekordsete, püsiva õppekavadeta koolituspakkumiste taustal on statsionaarse õppevormiga muusikakool ja loovstuudiod (laulustuudio, kitarristuudio, kooristuudio, keraamikastuudio, maalistuudio jt.) kohaliku kultuurielu jätkuvuse peamised tagajad. Nende arengut pidurdab ruumide kitsikus (muusikakool on üle 20 aasta tegutsenud Jõe t. kortermajas; loovstuudiod mitmel pool poolkeldrites või ajutistes ruumides). Põhjused: • muusikakool ja stuudiod on oma võimalustega leppinud, • laiema avalikkuse silmis on tegu elitaarse tegevusalaga, kelle probleemid pole tõusnud laiemasse orbiiti, • kohalik poliitika pole osanud näha otsest seost piirkonna arengu ja muusikakooli ning loovstuudiote heatasemelise tegevuse vahel. Lahendusteed Uue hoone ehitamine Rapla Muusikakoolile ja loovstuudiotele. Ülesanded: 1. Krundi soetamine. 2. Detailplaneeringu tegemine. 3. Maja projekteerimine. 4. Majakarbi ehitamine. 5. Haljastuse, juurdepääsuteede ja parklate rajamine. 6. Välisvõrkude projekteerimine ja rajamine. 7. Loovalade õppe ühtse juhtimisstruktuuri kujundamine. Probleem 41. Kultuuribaasid ei vasta aja nõetele. Olemus Mitmes valla keskuses puudub kultuurisündmuste jaoks paik, iseäranis vabaõhusündmuste tarbeks (Kodilas pole suviste avalike sündmuste korraldamise kohta; Kuusikul on heade eeldustega park, ent seniajani vähese kasutusega; Rapla Tammemäe on vaid osaliselt väljaehitatud). Oluliste kultuuribaaside (Rapla Kultuurikeskus, Alu aula, Kodila klubi) interjöör on füüsiliselt ja moraalselt vananenud. Kohati ei mõju nad enam kooskäimise magnetitena, pigem vastupidi. MTÜ-del puuduvad oma « pesad». Nad on pidevalt hädas enda tugipunktide majandamisega (elektri-, kütte- ja rendikulud), mis häirib nende järjepidavat tegevust. Põhjused: • kultuuribaaside vaegfinantseerimine on kestnud juba pikka aega, • kultuuribaasid on projekteeritud üksnes üldotstarbelistena, • kultuuribaaside renoveerimine ja ümberehitus on ressursimahukas. Lahendusteed Vaadata kriitilise pilguga üle olemasolevate kultuuribaaside vastavus uuenenud kasutusotstarbele ja planeerida vajaminevad renoveerimis- ja ümberehitustööd. Kujundada ressurss MTÜ-de toetamiseks, et katta vallale mittekuuluvate ruumide ülalpidamiskulud. Ülesanded: 1. Mitmekesistada kultuuriotstarbeliste ruumide kasutamist. 2. Kasutada paremini ära koolides olevaid ruume: jätta kooliuksed avatuks ka pärast koolitunde. 3. Planeerida ressurss ja valmistada ette ühtsed põhimõtted ruumide ülalpidamistoetusteks MTÜ-dele. 4. Alustada Rapla Kultuurikeskuse renoveerimis- ja juurdeehitusprojekti koostamist. 5. Leida lahendus Kodila klubi ja Alu aula võimalikule ümberehitusele. Füüsiline keskkond Probleem 42. Gaasitrassi sissevedu Raplasse peatunud, gaas pole kättesaadav ka mitte suurtarbijaile. Olemus Omal ajal alustatud gaasitrassi pikendamine Raplasse takerdunud. Ressurss käeulatuses, kuid pole võimalik rakendada. Samas, ehitus kulukas ning käib valla eelarvele kaugelt üle jõu. Põhjused: • segadused piimakombinaadiga (kui ühe peamise võimaliku gaasitarbijaga); viimase pankrot, • valla vahendite nappus. Lahendusteed Gaasi lisandumine kütuste valikusse oluline soojamajanduse hinna reguleerimiseks. Samas tuleb ette näha võimalikku probleemi soojatarbijaskonna heitlikkusega, kui tekib valik erinevate tarnijate vahel – see teeb raskeks soojatootjate äritegevuse kavandamise. Ülesanded: 1. Uurida gaasi võimalikku tarbijaskonda ning gaasi kui kütuse otstarbekust muutuvates oludes. 2. Uuringu positiivse järelduse korral töötada välja lõplik trass gaasivõrgule. 3. Otsida ja leida rahastaja gaasitrassi ehituse lõpetamiseks. 4. Kaasata probleemi lahendusse võimaliku huvitatud poolena Kehtna vald. Probleem 43. Tööstusreostus. Olemus Klassikalist normeületavat reostust esineb harva. Mõnes piirkonnas pole aga õnnestunud funktsionaalne tsoneerimine selles mõttes, et elamute ja tööstusettevõtete koondumine on aset leidnud samas piirkonnas (Ülejõe: pigihais, prügi, müra, karjääritolm; piimakombinaadi ümbrus: orgaanikalehk, veereostus jõkke; karjäärimüra Hagudis). Reostuskollete sihipärase jälgimise korral on võimalik säilitada olukorda, kus probleem pole eriti ulatuslik ega terav. Andmed puuduvad töötervishoiu tingimuste kohta valla ettevõtetes! Põhjused: • funktsionaalse tsoneerimiskava puudumine Rapla varasemas arengus, • nõrk järelevalve tööstusreostuse üle, • formaalne suhtumine töötervishoidu, • kohatine põhjuseta infomüra. Lahendusteed Selgitada välja valla tegelikud võimalused keskkonnakontrolli alal. Ülesanded: 1. Uurida võimalusi ülevaate saamiseks töötervishoiu tingimustest valla ettevõtetes. 2. Tsoneerimiskava väljatöötamine Rapla vallas. Probleem 44. Jäätmekäitlusprobleem. Olemus Jäätmemajandusega pidevalt muret: sageli juhtub, et jäätmed viiakse kuhu juhtub. Mitut laadi erijäätmetest (suured kodumasinad, autorehvid) lahtisaamiseks pole Raplas kohta. Olmejäätmete ladustamine on kohati toimunud suvalistesse kohtadesse. Põhjused: • puuduvad erijäätmetest lahtisaamise kohad, • ebapiisav järelevalve jäätmete ladustamise üle. Lahendusteed Jätkata valminud projektide rakendamist. Ülesanded: 1. Luua korraldus, mis tagaks tõhusa kontrolli jäätmete ladustamise üle. 2. Leida võimalused erijäätmete käitlemiseks vallas. 3. Jäätmekäitlussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine valla maapiirkonna jaoks. 4. Isetekkeliste olmejäätmekohtade likvideerimine. Probleem 45. Ööbimisvõimaluste vähesus. Olemus Turismi arengu seisukohalt oluline arendada majutusteenuse pakkumist. Praegu tegutsevad vähesed turismitalud ja Rapla linnas üksikud külalistemajad. Lahendusteed Koostöös ettevõtjatega leida võimalused antud valdkonna arendamiseks. Ülesanded: 1. Leida sobivad kohad majutusteenuse pakkumiseks. 2. Taotleda vahendeid motellide ja külalistemajade väljaehitamiseks. Probleem 46. Rapla linn kui maakonna keskus. Olemus Ebapiisavalt on tegeletud Rapla linna kui maakonnakeskuse arendamisega. Oluline terve maakonna seisukohalt. Lahendusteed Koostöös Rapla maavalitsuse ja ROL-iga ette valmistada Rapla linna kui maakonnakeskuse arengusuunad. Probleem 47. Tingimuste loomine võimalikeks investeeringuteks. Olemus: Käesoleval hetkel ei ole tehtud piisavalt planeeringuid tehnoparkide rajamiseks, elamuehituseks, puhkekohtadele jne. Põhjused: • Omavalitsustel vähe võimalusi maa munitsipaliseerimiseks. Lahendusteed: • Valmistada ette detailplaneeringud eri valdkondadele (Savi tänava piirkond, Vesiroosi piirkond, Alusse sissesõit jne). Probleem 48. Valla eelarvevahendid ei kindlusta arenguvajaduste katet. Olemus: Suur osa valla eelarvest seotud valla hädavajalike püsikulude katmisega ning arengu tagamiseks on vahendid piiratud. Seaduslikult omavalitsusele pandavad ülesandeid on keeruline täita valla eelarvevahenditega. Põhjused: • Omavalitsuste tulubaasi riigipoolne kujundamine ei lähtu omavalitsuste vajadustest • Puudub riiklik eelarvevahendite jaotamise süsteem • Seaduslikult omavalitsusele pandavaid ülesandeid ei kaeta eelarvevahenditega • Kohaliku omavalitsuse liidud ei ole valitsusele suutnud avaldada vajalikku mõju Lahendusteed: • luuakse ülevaade riigi ülesannete kaetusest rahaliste vahenditega; • valla tulude kasv peab olema proportsionaalne majanduskasvuga riigis; • maksude juurdekasv on KOV käsutuses; • kohalike omavalitsuste liitudes tehakse koostööd kõikide seaduste kohustuslikuks kooskõlastuseks.