Väätsa Vallavolikogu — Väätsa valla arengukava aastateks 2003 kuni 2006 vastuvõtmine — KO, 160, 2327

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 1, Väätsa Vallavolikogu 11. mai 2000. a määrusega nr 7 kinnitatud Väätsa valla põhimääruse punkti 73 alapunkti 2, punktid 42 ja 43 ning arvestades asjaolusid, et Väätsa valla arengukava eelnõu aastateks 2003 kuni 2006 oli käesoleva aasta 22. augustist kuni 22. septembrini avalikul väljapanekul Väätsa Vallavalitsuses, Väätsa Raamatukogus ja valla kodulehel ning 23. septembril viidi läbi arengukava avalik arutelu, Väätsa Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Väätsa valla arengukava aastateks 2003 kuni 2006 vastavalt juuresolevale lisale (kolmekümne kahel (32) lehel). Arengukavaga saab tutuvuda Väätsa Vallavalitsuses, Väätsa Raamatukogus ja Väätsa valla kodulehel. 2. Avalikustada käesolev määrus Väätsa valla Teatajas ning elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 10. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Tiit TUULEVESKI Väätsa Vallavolikogu 7. oktoobri 2003. a määruse nr 21 lisa VÄÄTSA VALLAVALITSUS MTÜ SÜDAMAA VABAVALD VÄÄTSA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2006 I SISSEJUHATUS Arengukava peamine eesmärk on valla elu kujundamine meile endile soovitud suunas, kasutades meie piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid. Arengukava on omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Enne tegevuskava paikapanemist peame läbi analüüsima olemasoleva olukorra ning määratlema kaugema sihi (tulevikuvisioon) ja lähemad eesmärgid. Need aitavad meil jõuda tegevuskavani. Arengukava on erinevate partneritega suhtlemise ja läbirääkimiste vahend. Nendeks partneriteks võivad olla fondid, potentsiaalsed investorid, sõprusvallad jne. Arengukava peab vastama omavalitsuse olukorrale, milles see tegutseb, tema spetsiifilistele vajadustele, kohalikule identiteedile ja kogukonnale ainuomasele kultuurile. Tulemuslik omavalitsuse arengukava saab sündida vaid paljusid inimesi, institutsioone ja juhtimistasandeid integreeriva protsessi käigus, siis on oluline, et arengukava võtaks arvesse üldtunnustatud metoodilisi lähtekohti. Protsessi korraldamise loogika, eesmärkide püstitamine ja meeskonnatöö tagavad arengukava kõige tähtsamat- kvaliteeti ja praktilist realiseeritavust. Valla elu saavad kohalikud elanikud soovitud suunas kujundada just valla arengukava abil, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik dokument. Väätsa valla arengukava järgnevateks aastateks valmis kodanike, volikogu ja vallaasutuste tihedas koostöös. Arengukavade koostamine on toimunud paralleelselt naabrite ja koostööpartneritega MTÜ Südamaa Vabavallast. II ARENGUKAVA VALMIMINE Arengukava koostamise pikk protsess 2003. aastal on kokku võetud alljärgnevas tabelis: Aeg Tegevus Volikogu otsus arengukava koostamise kohta Koosolekud valla külades: selgitati välja elanike arvates olulisemad probleemid, tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 4. veebruar Majanduse ja ettevõtluse, tehniliste infrastruktuuride, elamumajanduse ja infotehnoloogia komisjoni edasise tegevuse arutelu ja paikapanek Paides. 5. veebruar Hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja komisjoni edasise tegevuse arutelu ja paikapanek Väätsal. 11. veebruar Tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja turvalisus komisjoni edasise tegevuse arutelu ja paikapanek Roosna-Allikul. 12. veebruar Keskkonna ja maakasutuse komisjoni edasise tegevuse arutelu ja paikapanek Imaveres. veebruar – märts Komisjonide töö: selgitati välja olemasolev olukord, probleemid, elanike vajadused, SWOT (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud); pandi paika tulevikuvisioonid, eesmärgid. märts Seminarid: töörühmade esitlused, ülevaade ankeetidest, vaadati üle SWOTid, tulevikuvisioonid, eesmärgid, prioriteedid. märtsi 2. pool Tulevikuvisioonide, eesmärkide, prioriteetide täiendamine, parandamine. märtsi lõpp – mai lõpp Tegevuskava arutelu komisjonides, suuremates rühmades. 29. aprill Südamaa arengukavade ühisseminar Paides – võimalike ühistegevuste väljaselgitamine järgmistel teemadel: haridus, kultuur, sport, vaba aeg, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus. 2. mai Südamaa arengukavade ühisseminar Sargveres – võimalike ühistegevuste väljaselgitamine järgmistel teemadel: majandus, ettevõtlus, tehnilised infrastruktuurid, elamumajandus, infotehnoloogia, keskkond ja maakasutus. mai – juuni algus Südamaa ühistegevuste paikapanek arengukavade komisjonide, MTÜ Südamaa Vabavald juhatuse poolt juuni Arengukava vormistamine 19. juuni Arengukava vallavolikogus esimesel lugemisel, oodatakse avalikkuse ja ettepanekuid 1. augustini 11.–14. august Arengukava eelnõu lugemine volikogu komisjonides ja suunamine teisele lugemisele 21. august Arengukava vallavolikogus teisel lugemisel, suunatakse avalikule arutelule 23. september Arengukava avalik arutelu 7. oktoober Arengukava vastuvõtmine vallavolikogus III HETKESEISU ANALÜÜS ASEND Väätsa vald asub Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa piiril. Valla pindala on 19 532 ha, millest haritav maa moodustab 10 993 ha e. 56,3 %. Ülejäänud maa on metsade, soode ja veekogude all. Piiumetsa sookaitseala hõlmab 324 ha. Valda läbivad kolm Pärnu jõe lisajõge – Reopalu, Piiumetsa ja Lokuta. Suuremad veekogud on Vissuvere järv ning Saunamäe ja Väätsa veehoidla. RAHVASTIK 1. jaanuaril 2003. aastal elas vallas 1577 elanikku. Elanike arv ei ole viimaste aastatega oluliselt muutunud, mis näitab, et vald on suutnud pakkuda inimestele head elukeskkonda ja töökohti. Elanike arv asulates Väätsa vald kokku 1577 Asuvälja küla 96 Lõõla küla 212 Piiumetsa küla 74 Reopalu küla 149 Roovere küla 26 Röa küla 179 Saueaugu küla 30 Vissuvere küla 26 Väljataguse küla 25 Väätsa alevik 751 Ülejõe küla 75 MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS Tööjõud Tööealisi elanikke on 935. Töölkäimise kohad: valla külad 20%, vallakeskus 25%, Paide linn 30%, naabervallad 10% ja Tallinn 15%. Töökohtade arv on ca 408, sh avalikus sektoris 58 ja erasektoris 350. Töötajate jaotus sektorite vahel: põllumajanduses 247, metsanduses 2, tööstuses 61 ja teeninduses 26. Tööandjad Suuremad tööandjad on Väätsa Agro OÜ; Väätsa Vallavalitsus; Finnforest Eesti AS; Rebruk AS. Ettevõtete jaotus sektorite vahel: põllumajanduses 2, metsanduses 2, tööstuses 6 ja teeninduses 15. Ettevõtlus Ettevõtete struktuuri järgi baseerub Väätsa valla majandustegevus põllumajanduslikul tootmisel, metsavarumisel ja selle töötlemisel. Kõige aktiivsem on ettevõtlus Reopalus ja Väätsa alevikus. Vallas on 28. veebruari 2003. a seisuga 25 ettevõtet, mis teeb iga 100 väätsalase peale 1,59 ettevõtet. Põllumajandus Põllumajandus on traditsiooniliselt Väätsa vallas üheks peamiseks ettevõtlusalaks. Vallas tegeleb põllumajandusliku tootmisega üheksa talumajapidamist, suurtootjaid on üks – OÜ Väätsa Agro. Valla maafond on 19 532 ha, millest haritav maa moodustab 5150 ha ja metsamaa 11 000 ha. Väätsa vallas on hea mullaviljakusega maa, haritava maa keskmine boniteet on 42 hindepunkti. Sööti jäänud põllumaid Väätsa vallas ei ole. Metsamajandus Väätsa valla metsad toodavad keskmiselt 4 tihumeetrit puitu aastas hektari kohta. Kõigi puistute aastane toodang ületab 40 000 tihumeetrit, Ühtlase kasutuse korral on selline puidu kogus võimalik varuda igal aastal keskkonda kahjustamata. Aastal 2002 varuti Väätsa valla erametsadest, s.o ~5000 hektarilt 31 000 tihumeetrit puitu. Lageraielanke tekkis enam kui 100 hektarit. Halb on see, et raiemahust suurema osa moodustab okaspuu. Okaspuu kultuure rajatakse vaid 3% lageraie pindadel, 97% uueneb looduslikult lehtpuuliikidega. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID Teed Valla teedevõrk on enam arenenud valla lõunaosas. Juurdepääs valla territooriumi üksikutele osadele ning keskuse ühendus Paide ja Türi linnaga on hea. Ülevaade kohalikest teedest on ebapiisav. Enamik kohalikke teid on maareformi käigus üle antud eraomandusse. Varasemalt vallateede nimekirjas olnud teedest on suur osa üle läinud eraomandusse. Analoogselt on maareformi käigus läinud lõiguti eraomandusse ka riiklikke metskondade teid. Lõikudena erinevatesse omanditesse kuuluvate teede haldamine, hooldus ja remont on korraldamata. Kehtestamata on valla õigusaktid vallateede kohta. Valla territooriumil on või läbib kogupikkuses kokku 8 riigiteed, pikkusega 48 km. Need on Paide–Roovere–Kuimetsa maantee, Türi–Väätsa maantee, Väätsa–Saueaugu maantee, Roovere–Lokuta maantee, Pärnu–Paide–Rakvere maantee, Paide–Nahkmetsa maantee, Lõõla–Piiumetsa maantee ja Väätsa–Nõmme maantee. Väätsa valla vallateede kogupikkus on 183 km. Mustkattega teid on 10 km, kruusateid 148 km ning pinnaseteid 25 km. Väätsa alevikus asub 2 kõnni- ja jalgteed, 188 jm. Heas seisukorras on 65 km, rahuldavas 103 km ja ebarahuldavas seisukorras 12 km teid. Enamik kruusakattega teid vajavad kruusa lisamisega parandamist ning peenarde profileerimist.Valla territooriumil asuvad kolm silda. Avariilises seisundis on Palivere sild. Ühistransport Bussiühendus Paide linnaga on hea valla keskuses ja Reopalus, bussiliiklus Lõõla ja Piiumetsa piirkondades on harv. Kõik bussiliinid on valla poolt reguleeritud; kõiki Väätsa valla bussiliine teenindavad MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus ja AS EvaTrans. Side Väätsa vallas on üks sidejaoskond Väätsal, mis teenindab 2/3 valla territooriumi. Olemasolevat sideteenust pakub Väätsa vallale AS Eesti Telefon. Mobiilside releemaste on Väätsa vallas kaks. Internetipunkt asub Väätsa alevikus. Vesi ja kanalisatsioon Vallas on 25 kortermaja ja ettevõtet-asutust, mis on ühendatud üldise vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Veetrasside kogupikkus on 7648 jm ja kanalisatsioonitrasside kogupikkus on 7269 jm. Tänavavalgustus Vallas on kokku 8 valla valduses olevat tänavavalgustussüsteemi: Reopalus Joeli – 16 valgustit ja Arulepa – 13 valgustit; Röal – 11 valgustit; Ülejõel – 15 valgustit; Väätsal Türi teel – 32 valgustit, Pikal tänaval – 25 valgustit, alevikus majade vahel – 26 valgustit; Lõõlas – 28 valgustit ja Piiumetsas – 19 valgustit). Valgustid on ebaökonoomsed ja vajavad väljavahetamist, välja arvatud Röal, Lõõlas ja Piiumetsas. Soojavarustus Väätsa aleviku hooneid varustab soojusenergiaga soojusettevõte Väätsa Soojus OÜ. Aleviku katlamajas töötavad veekatlad ja katlakütusena kasutatakse kateldes Kiviõli 80 kivisütt ja RFW tüüpi kateldes põlevkiviõli. Põlevkiviõli osakaal on umbes 95% katlamajas tarbitavatest kütustest. Väätsa aleviku katlamaja soojustrasside kogupikkus on 1504 m, ligikaudu 92% soojusvõrgu torudest (1504 m) paiknevad maa all, raudbetoonist künades. Torud on isoleeritud mineraalvatiga ja kaetud ruberoidiga. Arvestuslik soojusenergia kadu on trassis kuni 25%. Soojustrasside torustiku tehniline seisund on põhiliselt rahuldav. Väätsa aleviku katlamaja teeninduspiirkond hõlmab 19 elamut ja ühiskondlikku hoonet Väätsa alevikus üldkubatuuriga 76 640 m3 . Väätsa valla territooriumil elab talumajades ja individuaalmajades ca 400 peret, kes kasutavad oma elamute kütteks põhiliselt halupuid. Aastas ärapõletatud halupuude kogus on ca 10 000 tm. Infotehnoloogia – vallavalitsuses on 8, põhikoolis 23 (sh arvutiklassis 17), raamatukogus 2, lasteaias 1, tervisekompleksis 1 ja internetipunktis 5 arvutikomplekti. Elanikel on ca 200 arvutikomplekti. Väätsa alevikus on ehitatud arvutivõrk. Elamumajandus Valdav osa Väätsa valla elamufondist (54%) on välja ehitatud enne sõda, sealhulgas külades ligi kaks kolmandikku. Vallas domineerivad ühe või mansardkorrusega ühepereelamud. Kahe- ja enam korruselisi sektsioonelamuid on ehitatud vaid Väätsal ja Lõõlas. Kortermaju on vallas 17, neist 12 Väätsal. Lõõlas on kaks kortermaja asustamata. Väätsal on seitse korteriühistut, mis kõik hästi toimivad. Asustamata, vabade ja potentsiaalsete elamispindade kohta vallas andmed puuduvad. KESKKOND Loodusvarad Valla suurimaks loodusressursiks peab pidama korralikult haritud põllumaid ja metsa. Mets moodustab valla pindalast ca. 56%. Suuremad veejuhtmed on: Lintsi, Lokuta Reopalu jõgi. Nendest on looduslikus seisus ainult Lintsi jõgi, teiste jõgede sänge on maaparanduslike töödega muudetud. Järved on: Vissuvere järv (umbjärv) ja Väätsa paisjärv Lokuta jõel. Maavaradest on kasutamist leidnud turvas ja kruus. Riigi omandisse on jäetud Vissuvere ja Saunamäe kruus-liivakarjäärid ning need on antud rendile osaühingule Väätsa Agro. Epu-Kotku turbatootmisala on samuti jäetud riigimaaks ning kasutusõigus on antud AS Prelvex-ile. Piiumetsa jõe ääres leidub savi, seda kaevandati Väätsa Prügila ehitustöödel aluspõhja rajamiseks. Kaitsealad, looduskaitseobjektid Valla piires asub ca. 300 ha Piiumetsa sookaitseala. Kaitseala eesmärgiks on soomaastiku, erinevate sootüüpide, nende elustiku ja kohalike veevarude kaitse, samuti metsise elupaikade kaitse. Valla lõunapiirile jääb osa Türi voorestiku maastikukaitsealast. Kaitseala on loodud omapäraste ja kordumatute pinnavormide (voorte ) kaitseks. Looduskaitse all on Väätsa, Piiumetsa, ja Röa park ning üksikobjektidest Kõljala tamm, Piiumetsa 8-haruline pärn, Vissuvere ja Nõmme rändrahnud. Keskkonnaohtlikud objektid Keskkonnaohtlikeks objektideks tuleb pidada eelkõige kohaliku tähtsusega kütusehoidlaid ja suurfarme. Kütusehoidlaid on 3: Väätsa, Lõõla ja Piiumetsa töökodade juures. Väätsa töökoja kütusehoidlat on AS Mavese poolt uuritud ja järeldus: tehnorajatised on amortiseerunud ja moraalselt vananenud ning ei vasta kaasaegsetele keskkonnatingimustele. On pinnasereostust. Reopalus asuv Alexela tankla on ehitatud kaasaegseid nõudeid arvestades. Suuremad OÜ Väätsa Agro farmid: Röa sigalad (4400 siga), Ülejõe suurfarm (1180 veist), Saueaugu suurfarm (535 veist), Lõõla suurfarm (724 veist ), asuvad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel. Farmide sõnnikuhoidlad ei vasta keskkonnakaitse normidele. Jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Seoses Väätsa Prügila töölerakendamisega on suletud Saunamäe ja Lõõla prügilad. Väätsa alevikus on prügivedu korraldatud kortermajade piirkonnast ja valla asutustest. Osa individuaalmajade omanikke külades on sõlminud jäätmete vedamiseks lepingu, osa viib jäätmeid otse Väätsa prügilasse. Väätsa alevikus on papi ja paberi kogumiseks konteiner, plast-, metall- ja klaaspakendi konteinerid on Väätsa alevikus ja Reopalu külas. Ohtlikke jäätmeid saab ära anda Väätsa prügilas (eraisikutelt tasuta), toimib hooajaline suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete tasuta kogumine. MAAKASUTUS, MAA- JA OMANDIREFORMI SEIS Väätsa valla üldpindala on 19 532 ha. Sellest on põllumaad 5150 ha, metsamaad 11 000 ha, looduslikku rohumaad 462 ha, muud maad (õued, teed, veed, sood) 2920 ha. Haritava maa keskmine boniteet on 42 hindepunkti, sellele vastab maksustamishind 4600 kr/ha. 17.02.2003. a seisuga on maakatastris registreeritud 16220 ha ehk 83% valla kogu pindalast. Registreeritud maast on eraomandis 9528 ha e 59%, riigi omandisse on jäetud 6036 ha e 37%. Munitsipaalomandis on 10 katastriüksust pindalaga 20 ha, s.o alla 1%, 635 ha maakatastris registreeritud maast on omanikku ootamas. Riigi omandisse jäetud maa hulgas on riigimetsamaad 5590 ha ja 236 ha põllumaad kasutusvaldusse andmiseks. Koos endise, seni veel katastris registreerimata Purdi metskonna osaga, jääb riigimetsamaaks 5768 ha. Kasutusse andmata maad on 1. jaanuari 2003. a seisuga 1727 ha, sellest on 1263 ha metsa, 107 ha looduslikku rohumaad ja 357 ha muud maad. Looduslik rohumaa paikneb väikeste tükkidena, on enamuses võsastunud ja põllumajandusliku tootmise seisukohalt tähtsust ei oma. Haritavat maad kasutamata ei ole jäänud. HARIDUS Alusharidus Vallas tegutseb üks lasteaed. Hetkel on avatud 3 rühma, kohtade arv 60. Lasteaia ruumide ja hoone seisukord on hea, kasutada saab kaasaegseid õppevahendeid ning basseini. Kõik lasteaiaõpetajad on pedagoogilise eriharidusega kogenud spetsialistid. Lasteaialaste arvu muutus viimasel viie aasta jooksul 1998 1999 2000 2001 2002 80 74 57 56 53 Põhiharidus Vallas tegutseb üks kool – Väätsa Põhikool. Enamus valla põhikooliealistest lastest õpib Väätsal, väljaspool valda käib 17 õpilast, teistest valdadest õpib Väätsal 14 õpilast. Aastate lõikes on olnud põhikooli jaoks piisavalt õpilasi ning selle olukorra muutust pole lähiaastatel ette näha. Kool on põhikoolina tegutsemisvõimeline nii oma materiaal-tehnilise baasi, kui kaadri ettevalmistuse poolest. Lõpetajate arvu muutumine viimase viie aasta jooksul 1998 1999 2000 2001 2002 19 23 16 16 33 Õpilaste arvu prognoos lähemaks kolmeks aastaks 2003–04 2004–05 2005–06 193 177 172 Keskharidus Et Väätsa vallas keskharidust omandada ei saa, siis ostetakse seda teenust mujalt. Põhiliselt käivad õpilased Paide ja Türi gümnaasiumides, mõned ka kaugemates koolides (Tallinn, Tartu, Kohila, Vinni, Põltsamaa, Rakke, Kehtna). 26 noort õpib Paide kutsekeskkoolis. KULTUUR, SPORT Kultuuritegevus Valla kultuurielu ja huvitegevuste keskuseks on Väätsa Rahvamaja. Rahvamajas tegutsevad laste lauluringid, laste segarahvatantsuringid, naisansambel, Väätsa kapell, pensionäride lauluansambel, klubi «Eite-taati». 2002. aastast töötab muusikaklass. Viimases on võimalik õppida laulu, klaverit ja akordioni. Rahvamaja korraldab valla traditsiooniliseks saanud ettevõtmisi – huumoripäeva «Maamees muigab», Helmi Tohvelmanni sünnipäeva tähistamist, käsitöönäitust «Kirev sügis» ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamist. Sport Valla spordielu on koondunud põhiliselt Väätsa alevikus asuvasse Väätsa Tervisekompleksi, kus on spordisaal mõõtmetega 18x46 meetrit. Väätsa Põhikooli juures asub rezdoorkattega jooksurada koos jalgpalliväljakuga. Samas asuvad ka korvpalli ja võrkpalli väljakud. Talvel rajatakse Väätsa parki ka suusarajad. Väätsal ja Piiumetsas annab väiksematele lastele tegevust mänguväljak. Küladest on korvpalliväljak Lõõlas. Tegutseb Spordiklubi Väätsa. Regulaarsed treeningtunnid toimuvad täiskasvanutel võrk- ja korvpallis, poistel korv- ja jalgpallis ning kergejõustikus, tütarlastel korvpallis ja kergejõustikus. Raamatukogu Väätsa raamatukogu on vallavalituse hallatav üldkasutatav rahvaraamatukogu. Raamatukogu teeninduspiirkonnaks on terve vald ja selle moodustab 14 858 teavikut, neist raamatuid 14 772. On tellitud 28 ajakirja ja 9 erinevat ajalehte. Raamatukogu funktsioneerib ka avaliku internetipunktina, milleks on lugejate käsutuses üks võrguühendusega arvuti, printer ja koopiamasin. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaaltoetused Olemas on Väätsa valla eelarvest eraldatavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord, sotsiaalkorteri andmise kord. Vallavolikogu on kinnitanud eluasemekulude piirnormid toimetulekutoetuse arvestamiseks. Vallaeelarvest makstakse toetus: laste toiduraha osaliseks kompenseerimiseks koolis ja lasteaias, tervisega seotud kulude osaliseks katmiseks, küttepuude muretsemiseks, invavahenditega seotud kulutuste osaliseks katmiseks, toiduainete, riiete või jalanõude muretsemiseks, erakorralised juhud (tulekahju vmt. Vallaelanikud saavad ka täiendavat sünnitoetust ja matusetoetust. Arstiabi Väätsa valla elanikke teenindab perearst dr. Signe Lieberg, kelle praksis asub Väätsa Tervisekompleksi ruumides. Samas on avatud ka apteek. Väätsa mõisas asub dr. Linda Karu hambaarstipraksis. VALLA EELARVE JA TULUALLIKAD kroonides Kirje liik 2003 eelarve 2002 täitmine 2001 täitmine TULUD 9 106 400 9 362 636 6 902 424 Füüsilise isiku tulumaks 5 170 000 4 787 756 4 054 565 Maamaks 1 076 570 1 076 570 953 196 Kaupade ja teenuste müük 156 900 233 064 282 037 Tulud varadelt 59 600 56 687 40 826 Toetused 1 808 000 2188 984 1 571 800 KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI 9 106 400 8 123 422 5 704 212 Üldised valitsussektori teenused 1 705 605 1 233 837 977 536 Avalik kord ja julgeolek 10 300 10 794 25 455 Majandus 424 140 519 862 71 208 Keskkonnakaitse 135 000 143 758 64 064 Elamu-ja kommunaalmajandus 394 530 715 934 227 821 Tervishoid 24 595 32 700 31 833 Vaba aeg, kultuur ja religioon 2 166 180 1 451 639 1 160 188 Haridus 4 009 700 3 879 601 3 023 344 Sotsiaalne kaitse 236 350 135 297 122 763 Tuluallikad – suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Üksikisiku tulumaksu laekumine 1998 3 499 975 krooni 1999 3 988 408 krooni 2000 3 619 303 krooni 2001 4 054 565 krooni 2002 4 787 756 krooni Maamaksu laekumine 1998 741 231 krooni 1999 763 948 krooni 2000 764 545 krooni 2001 953 196 krooni 2002 1 076 570 krooni Laenud – 8. juulil 1997. aastal võtud laenust tasumata 1. jaanuari 2003. aasta seisuga 10 000 krooni, 22. juunil 1999. a aastal võetud laenust tasumata 20 000 krooni ja 7. märtsil 2001. aastal võetud laenust on tasumata 476 975.81 krooni. IV ARENGUTRENDID JA MÕJURID Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2003–2006) sätestab üle-Eestilised eesmärgid ettevõtlus- ja majanduspoliitika, maaelu ja tööstuse osas. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liiduga ühinemisel avanevate struktuurifondide vahendite kasutamisel. Eestile avaneb perioodil 2004–2006 neli struktuurifondi: 1. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele. 2. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks. 3. Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist 4. Kalanduse Arendusfond (FIFG) on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. Ettevõtluspoliitika eesmärkideks on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti maaelu ja seda reguleeriva poliitika põhiküsimuseks on põllumajanduse ümberstruktureerimisest tulenevad laiemad ühiskondlikud mõjud, haja-asustuspiirkondade spetsiifika ning maa kui ressursi kasutamisega seotud probleemistik. Eesti tööstuse peamine arengumootor on eksport. Eesti sotsiaal-majanduslikku olukorda lähitulevikus mõjutada võivad olulised muutused seonduvad ühinemisega EL-iga. Erinevad uuringud on osutanud, et ühinemine viib tõenäoliselt liitujariikide järelejõudmise (catching-up) kaudu järk-järgult tootlikkuse ja elatustaseme konvergentsile ning liitumine suurendab uute liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust (cohesion) EL-iga. Järvamaa arendusstrateegia Maakonna arengustrateegia on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Valla allasutuste arengukavad ja sektori arengukavad Valla allasutustest on koostatud või koostamisel arengukavad Väätsa Põhikoolil, lasteaial ja raamatukogul. Külade arengukavade koostamise protsess alles algab. Koostatud on valla energeetikat käsitlev arengukava. Hädavajadus on valdkondade arengukavade järgi. Seadusandlikest aktidest tulenevate nõuete täitmiseks ning investeerimisprioriteetsuse hindamiseks ennekõike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning teehoiu kava järele. V VISIOON AASTAKS 2010 Rahvastik Valda on uute töövõimaluste ja hea elukeskkonna tõttu juurde tulnud uusi elanikke, muuhulgas noori ja tööealisi elanikke. Valla elanike arv püsib stabiilsena või kasvab. Kohalik tööjõud on kvalifitseeritud, õppiv ja muutustega kohanev. Agraarsektori osatähtsus tööhõives on seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga põllumajanduses mõnevõrra langenud, kasvanud on tööstuse ja teenindusega seotud elanike osatähtsus. Tööpuudus ei ole vallas märkimisväärseks probleemiks, sest kohalik tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Suurem osa elanikest töötab oma vallas. Väätsa aleviku kõrval on elamis- ja töövõimalused säilinud ka külades. Väätsa valda peetakse atraktiivseks elamispiirkonnaks. Majandus ja ettevõtlus Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted pakuvad tööd suuremale osale valla elanikest, töökohtade arv vallas on suurenenud. Kohalik majandus ja ettevõtlus põhinevad suures osas kohalikel ressurssidel. Kõrvuti toodangu mahule ja tootmise efektiivsusele suunatud põllumajandusliku suurtootmisega ning kohalikule puidule lisaväärtust andva metsa- ja puidutööstusega on vallas välja arenenud hästitoimiv teenindusvõrk ning puhkemajandus ja turism, toimivad elukeskkonda väärtustavad hobitalud ja kuni 9 töötajaga mikroettevõtted, tunnistades seeläbi iga inimese õigust vabadele valikutele. Vald on suutnud maksimaalselt ära kasutada oma puhkemajanduslikku potentsiaali ja turismivõimalusi, mis põhinevad peamiselt kohalikul looduskeskkonnal, ajaloo- ja kultuuriväärtustel ning traditsioonidel, samuti aktiivsetel inimestel ning koostööl ümbritsevate piirkondadega. Väätsa vald on atraktiivne nii Eesti-sisestele ärisidemetele kui ka välisinvestoritele, mainekas elamispiirkond, arenenud turismipiirkond. Hästi on eksponeeritud vaatamisväärsused ning kättesaadav turismialane informatsioon Infrastruktuur Kõik vallateed ja neil paiknevad teerajatised on vähemalt rahuldavas seisundis, Väätsa-Roovere teelõik on kaetud tolmuvaba kattega või asfalteeritud. Teerajatised (truubid, sillad jmt) on remonditud ja korrastatud. Jalgratturitele on loodud võimalus liigelda – valla elanikele on loodud võimalus harrastada tervislikke eluviise. Väätsa vallast on aastaks 2010 saanud E-vald. Igal elanikul on võimalus suhelda välismaailmaga Interneti vahendusel. Telekommunikatsioonivõrgud on välja ehitatud iga üksiku majapidamiseni. Arvutiside on kvaliteetne. Ühisveevarustuse torustikud ja pumplate sisseseaded on peamises osas renoveeritud. Kanalisatsioonirajatised on remonditud ning on keskkonnale ohutud. Kompaktsema hoonestusega ja olemasoleva kanalisatsioonivõrguga asulatesse on rajatud väikepuhastid. Alevikus jääb tsentraalne küte korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütmisel toimima ka edaspidi. Renoveeritud ja lisasoojustatud soojustrassides on vähenenud soojuskaod ja soojamajandus on muutunud ökonoomsemaks. Elamumajandus Väätsa vald on tasakaalustatud asustuse ja kohalikke vajadusi rahuldava teeninduskeskuste võrgustikuga elanike arvu kasvule orienteeritud piirkond, turvaline ja mainekas elamispiirkond. Vallas on piisavalt ja elanike soovidele vastavaid elamute ehitamise võimalusi. Vallal on vajalikul hulgal normaalses korras munitsipaal- ja sotsiaalelamispinda. Vallas asuvad hooned on säilinud ja nende ilme on paranenud, neid on peremehetundega hooldatud ja heakorrastatud. Haridus Vallas on tagatud kvaliteetse ja ajakohase alus- ja põhihariduse andmine. Aktiivselt tegeletakse täiskasvanute ümberõppe ja täiendkoolitusega. Väätsa Põhikool on omanäoline, konkurentsivõimelist haridust pakkuv kool, millele annavad oma näo turvaline ja õpilasesõbralik keskkond, renoveeritud mõisahoone ja väga head võimalused sportimiseks. Kooli õpikeskkonnaks on hubane ja kaasajastatud õpperuumidega koolimaja, mille ümbrus on kaunis ja heakorrastatud. Väätsa mõisakool on oma tugeva pedagoogilise kaadri ja optimaalse õpilaste arvuga pedagoogika praktikabaas kõrgkoolidele, ettevalmistamaks tulevasi õpetajaid. Väätsa Lasteaed parim laste hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus oma piirkonnas. Lasteaias töötavad vaid vastava haridusega ning professionaalsed õpetajad, mis muudab õppekasvatustöö kvaliteedi maksimaalselt heaks. Lasteaia hoone ja õueala on remonditud ning lastele on loodud parimad võimalused vaimseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks arenguks. Lasteaias töötab 4 rühma, 80 lapsega. Lasteaiast on kujunenud piirkonna eelkooliealiste laste arengukeskus, mis pakub lastele ja lastevanematele: koolitust, nõustamist ja huvitegevust. Kultuur, sport ja vaba aeg Valla elanikud on teadlikud oma kandi kultuuri- ja ajaloost. Jätkatakse vanade traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ja uute organiseerimist. Vald on maakonnas ja üle-eestiliselt tuntust kogunud traditsioonilise Tohvelmanni preemia väljaandmisega, huumoripäevaga «Maamees muigab». Vallas toimub aktiivne kultuuri- ja sporditegevus, mis baseerub paljuski inimeste omaalgatusel ja mittetulundusühingutel. Sporditegevuse baasiks on renoveeritud ja piirkonna parimaid treeningtingimusi pakkuv spordihoone. Raamatukogus on parem lugejateenindus, lugeja olmetingimused ja raamatu ning perioodika valik on oluliselt paranenud. Üle on mindud elektroonilistele kataloogidele ja elektroonilisele laenutusele. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Vallas on tagatud sotsiaalne heaolu ja turvalisus (tuleb välja teiste eluvaldkondade visioonidest). Sotsiaalhoolekanne on hästi organiseeritud ja toimib vallas tõhusas sotsiaaltöötajate, kooli, lasteaia, arstide, klubide, seltside jm koostöös. Paljud sotsiaalprobleemid on lahendatud ennetava tegevuse kaudu. Arstiabi on kõigile valla elanikele kättesaadav. Keskkond Väätsa vald on looduslikult ilusa, haljastatud ja heakorrastatud elukeskkonnaga. Inimesed on keskkonnateadlikud ning käituvad suuremas osas vastavalt säästliku arengu põhimõtetele. VI EESMÄRGID AASTAKS 2006 Valla juhtimine, eelarve ja arengu rahastamine Valla juhtimise põhimõteteks on ausus ja läbipaistvus ning kodanike osalemine poliitika ja oma elukeskkonna kujundamisel. • Enamus külasid saab arengukava, küla arengukavade sisulised koostajad on kohalikud elanikud • Noorte kaasamine ja koolitamine – noorte oma initsiatiivina käivitub noortevolikogu • Valla külades valitakse külavanemad ja neile kõrvale aktiiv • Toimub järjepidev arengukavapõhine strateegiline eelarvestamine • Otsuste eelnev põhjendamine kohalikele elanikele (kohalikus meedias, avalikel koosolekuil). Väätsa Valla Teataja muutub veel sisukamaks ja atraktiivsemaks • Dokumentatsioon ja valla õigusaktid on kättesaadavad lisaks vallamajale ka valla kodulehel ja raamatukogus, peamised õigusaktid avaldatakse Väätsa Valla Teataja erinumbris Arengu planeerimine • Valla üldplaneeringu algatamine 2004. aastal ja kehtestamine 2007. aastaks • Valla teede teemaplaneeringu kehtestamine ja erateede valdajatega teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine 2006. aastaks • Detailplaneeringute koostamine Väätsa aleviku «rohelisele tsoonile» ja Reopalu uuselamurajoonile 2005. aastaks • Geoinfosüsteemi käivitamine koostöös teiste Järvamaa omavalitsustega • Uuselurajoon ja Reopalu ettevõtluse arenduspiirkond koos selleks vajalike infrastruktuuride rajamisega Reopalusse Vallamajandus Puhas vesi ja kanalisatsioon • Väätsa aleviku reoveepuhasti ja kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ISPA projekti toel, Ülejõe küla ühendatakse ühisesse kanalisatsioonitorustikku • Veepuhastite rajamine, vee kvaliteedi oluline paranemine Teed ja tänavad, liikluse korraldamine • Lähtudes teede teemaplaneeringust koostatakse 10 aasta teehoiu ja -remondi kava vallateedele-tänavatele • Ajakohase teede registri koostamine ja pidamine • Põhiliste vallasiseste ühendusteede renoveerimine – lobbitöö riigiteede (Väätsa–Lõõla ja Väätsa–Roovere) katmiseks kõvakattega • Liikluskorralduse muutmine turvalisemaks – kiirusepiirangud ja C-kategooria sõidukite sissesõidu keelamine kompaktse asustusega külades • tänavatele ja teedele nimede andmine ja tähistamine, viitade paigaldamine • Palivere silla renoveerimine Haljastus ja heakord • Parkide kohta koostatakse renoveerimise-uuendamise kava • Kiigepark saab osaliselt katusega kaetud lava ja jaanitule asukoha • Tehisjärve saar ja järveäär korrastatakse pargiks ja muudetakse sportimise ja rekreatsiooni alaks, mida ilmestavad pingid, grillikohad, sportimisplatsid ja muud vaba aja veetmise võimalused • Väätsa ja Piiumetsa mõisaparkide, sealhulgas pargiteede korrastamine ja pargikoosluse liigiline täiendamine; • Piiumetsa «Kaasiku» tantsulavale ehitatakse katus • Iga-aastase majade ja fassaadide värvimise kampaania «Ilus koduvald», korraldamine. Vald premeerib parimat fassaadikorrastajat Tänavavalgustus • Valla tänavavalgustuse süsteemide üleviimine 70W pirnidele, saavutamaks 3 korda väiksemat elektrikulu Soojamajandus • Kaugkütte säilimine, kaugküttevõrgu ökonoomsemaks muutmine • Kaugküttesüsteemi tervikliku auditi tellimine, hindamaks võimalikku üleminekut ökonoomsematele kütteliikidele Elamumajandus • Sotsiaal ja vallakorterite soetamine vastavalt vajadusele • Luua tingimused elamufondi uuendamiseks ning elamuehituseks Jäätmemajandus, keskkonna- ja loodushoid • Soodustatakse sorteeritud jäätmekäitlust (lisaks vanapaberi kogumiskastidele paigaldatakse ka pakendite kogumiskastid, komposteeritavate jäätmete kogumine) • Jätkub suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete tasuta kogumine külades • Rakendub lemmiklooma register • Tõkestatakse prahi ladustamine suletud prügilatel Ühistransport • Bussiootepaviljonide renoveeritakse, omanäolised värvilahendused iga küla peatusele • Suvisel perioodil käivitub täiendav valla siseliin parandamaks Saueaugu, Piiumetsa ja Lõõla ühendust Väätsaga Haridus, lapsesõbralik keskkond Lasteaed • Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse hea kvaliteedi tagamine • Kõik lapsed käivad lasteaias 2 aastat enne kooliminekut, aktiivistub lasteaia koostöö kooliga laste sujuvaks üleminekuks kooli • Parandada laste haaratust ja kaasata lasteaia huvitegevusse ka koduseid lapsi • Luua võimalused erivajadustega laste arenguks ja logopeediliseks abiks. Koostöös Südamaa valdadega rakendatakse tööle logopeed ja psühholoog • Koostada investeeringute plaan koostöös vallavalitsusega ja jätkata lasteaiahoone renoveerimist: akende jätkuv vahetamine, katuse vahetus, tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi jätkamine, õueala sisustamine mänguvahenditega, fassaadi remont. Põhikool • Omanäolise ja hea mainega kooli kujundamine • Õpilasesõbraliku koolikeskkonna loomine. • Õppeprotsessi kaasajastamine renoveeritud ja hubase koolimaja, kaasaegsete õppevahendite ja –meetodite kasutamise kaudu (klassiruumide renoveerimine, koolimööbli uuendamine jne.). • Kasvatustöö mitmekesistamine klassivälise- ja huvitegevuse kaudu. • Usaldusliku ja üksteist toetava koostöö arendamine lastevanemate ja üldsusega. • Mõisahoone renoveerimine kujundamaks mõisast kohaliku elu multifunktsionaalset keskust (kontserdid, AIP, turismiinfo, konverentsiturism jne.) Huviharidus • Kõigile soovijatele on tagatud huvitegevus Põhikooli ja Rahvamaja baasil • Vald toetab osalemist ka teiste omavalitsuste huviasutustes Täiskasvanute koolitus • Vald toetab inimeste osalemist erinevatel Interneti ja arvuti baaskursustel ning toimetulekukoolitusel • Küla sädeisikutele korraldatakse arengukava ja projektikirjutamise koolitusi Noorsootöö • Vallas hakkab tööle noorsootöötaja • Rula, rulluisu ja ekstreemspordi väljaku rajamine Väätsa alevikku • Spordiplatsid Väätsale, Lõõlasse, Piiumetsa ja Reopalusse • Noortekeskuse arendamine ja aktiivsem rakendamine • Igasuvise noorte töö- ja puhkelaagri korraldamine • Lastemänguväljaku täiendamine ja atraktsioonide paigaldamine järve äärde Kultuur ja sport Rahvamaja • Traditsiooniliste kultuuri ja meelelahutusürituste korraldamine ning edasiarendamine • Tippkontserdid mõisasaalis • Muusika, rahvatantsu ja -laulualase tegevuse ja õppetöö jätkumine Tervisekompleks • Tervislike eluviiside propageerimine ja rahvaspordialane tegevus • Tervisekompleksi renoveerimine • Paisjärveäärse puhke- ja sportimistsooni rajamine (rannavolle väljakud jne.) Raamatukogu • Raamatukogu ruumide renoveerimine sisseseade uuendamine eesmärgiga muuta raamatukogu lugejasõbralikumaks • Elektroonilise kataloogi koostamine ja üleminek elektroonilisele laenutamisele • Regulaarne suhtlus ja teenuse tagamine ka kaugemate külade elanikele, raamatute soetamisel kooli õppekavade silmaspidamine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Avahooldus • Tugiisikute ja hooldajate võrgustiku loomine • Hooldajate koolitamine ja toetamine • Pesemisvõimaluse pakkumine renoveeritud tervisekompleksis • Valla eelarvest makstavate toetuste korra uuendamine Eluasemeteenused • Ahiküttega sotsiaalpinna (madalate püsikuludega eluase) muretsemine elu heidikutele Tööhõive • Koostöös tööhõiveametiga täiendus- ja ümberõppele suunamine • Hädaabitööde korraldamine ja tööteraapia Tervishoid • Perearsti, hambaarsti ja apteegi jätkuv tegutsemine vallas. • Loengud ja õppepäevad eakatele, puuetega inimestele, lastevanematele jt Kodanikukaitse, korrakaitse • Naabrivalve piirkonna (või mitme) loomine • Regulaarne kodanikukaitse õppus koolis ja lasteaias, (avarii-) väljapääsude avamine ja tähistamine kõigis avalikes hoonetes • Nõuetele vastava tuletõrjesignalisatsiooni ja avariivalgustuse paigaldamine koolis ja lasteaias • Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine • Kaitseliidu Järvamaa õppekeskuse käivitamine Lõõlas Infotehnoloogia • Kogu valda katva traadita andmesidevõrgu väljaarendamine • Soetada Väätsa AIP ja raamatukogusse juurde arvutikomplekte • Paigutada Piiumetsa ja Lõõlasse avalikuks kasutamiseks internetiühendusega arvutikomplekt Turism • Koostada-valmistada ja sihipäraselt levitada valda tutvustavaid materjale • Edendada külastajatele suunatud teenuseid • Jalgrattasõidu võimaluste loomine • Väätsa raba matkaraja edasiarendamine – laudrada, telkimisvõimalus, vaatetorn jne. Rada haldava mittetulundusühingu moodustamine ja toetamine • Viidasüsteem ja vaatamisväärsuste tähistamine VII TEGEVUSKAVA 2003–2006 Valla juhtimine, eelarve ja arengu rahastamine TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Arengukavapõhine strateegiline eelarvestamine X X X Külade arengukavade koostamine Piiumetsas, Lõõlas ja Reopalus X Külavanemate tegevuse kompenseerimine X X X Külade aktiivi koolitus 2 500 2 500 2 500 2500 10 000 10 000 Noortevolikogu käivitamine ja tegevus* X X X EL Struktuurifondi projekti koostamine Väätsa mõisast multifunktsionaalse keskuse kujundamiseks 516 152 516 152 140 652 375 500 PPF Külade arenguprojektid, sh kaasfinantseerimine SAPARDi 6. Meetme projektidele 20 000 20 000 20 000 60 000 60 000 Arendustegevuse finantseerimine – projektide kirjutamise rahastamine 10 000 50 000 50 000 50 000 160 000 160 000 KOKKU 12 500 588 652 72 500 72 500 746 152 370 652 375 500 * toimub omainitsiatiivina, kui noored peavad vajalikuks Arengu planeerimine TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Valla üldplaneeringu koostamine 50 000 100 000 150 000 150 000 sh lähteülesande kinnitamine X Valla teede teemaplaneeringu koostamine 40 000 40 000 40 000 DP Reopalu uuselamurajoonile 40 000 100 000 140 000 140 000 sh geodeetiline aluskaart 15 ha 40 000 10 000 50 000 25 000 25 000 SAPARD Väätsa aleviku «rohelise tsooni» DP 60 000 60 000 60 000 sh geodeetiline aluskaart 10 ha 20 000 20 000 20 000 Geoinfosüsteemi käivitamine koostöös Järvamaa omavalitsustega X X Uuselurajooni ja vajalike infrastruktuuride rajamine Reopalusse sh maa munitsipaliseerimine ja kruntimine X X sh kommunikatsioonide ehitus X X SAPARD 90% Kokku 40 000 200 000 50 000 100 000 390 000 365 000 25 000 Puhas vesi ja kanalisatsioon TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Väätsa biopuhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 7 000 000 7 000 000 1 250 000 5 750 000 ISPA MTÜ Väätsa Hobiaed veetrassi ehituse toetamine 20 000 20 000 20 000 Veepuhastusseadmete rajamine 20 000 X X 20 000 20 000 KIK sh projekteerimine 20 000 20 000 20 000 KOKKU 20 000 7 000 000 20 000 7 040 000 1 290 000 5 750 000 Teed ja tänavad, liikluse korraldamine TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Teehoiu kava koostamine X Teederegistri kaasajastamine X X X Kruusateede remont ja hooldus 183 000 356 000 420 000 140 000 1 099 000 510 000 589 000 riigieelarve sh teeäärte niitmine 15 000 20 000 20 000 55 000 55 000 sh lumetõrje 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 400 000 sh hööveldamine 15 000 20 000 20 000 55 000 55 000 Kõvakattega teede-tänavate remont ja hooldus 190 000 190 000 190 000 riigieelarve Külade ja aleviku varustamine ajakohaste liikluskorraldusvahenditega 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 40 000 Palivere silla rekonstrueerimine 120 000 120 000 60 000 60 000 Riik?, OÜ Väätsa Agro? Tänavate ja teede tähistamine 10 000 10 000 10 000 30 000 30 000 Viidasüsteem (huviväärsused, asutused jne) X X X KOKKU 383 000 496 000 440 000 160 000 1 479 000 640 000 839 000 Haljastus ja heakord TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Piiumetsa «Kaasiku» tantsulava varikatus 10 000 10 000 10 000 «Kiigepargi» kõlakoda, pingid ja lõkkease 50 000 50 000 50 000 Konkurss «Väätsa – ilus koduvald» 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 20 000 Väätsa mõisapargi rekonstrueerimine 20 000 100 000 25 000 145 000 70 000 75 000 KIK? sh projekt 20 000 20 000 20 000 Hooldusraie Piiumetsa mõisapargis X Väätsa «rohelise tsooni» korrastamine 35 000 35 000 35 000 sh Väätsa tehisjärve põhja niitmine, süvendustööde projekt ja tööd 35 000 X 35 000 35 000 X KIK sh rannavolle väljakute rajamine X EOK, Mängumaa sh laste atraktsioonid X KOKKU 15 000 110 000 105 000 30 000 260 000 185 000 75 000 Tänavavalgustus TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Säästuprogramm (üleminek 70 W pirnidele) 39 530 50 000 50 000 50 000 189 530 189 530 Soojamajandus TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Kaugkutte süsteemi audit X KIK? Kaugkütte süsteemi moderniseerimine 165 000 165 000 165 000 Elamumajandus TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Valla tööandjakorterite soetamine 50 000 50 000 50 000 150 000 150 000 Jäätmemajandus, keskkonna- ja loodushoid TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Pakendi- ja vanapaberi konteinerite paigaldamine X Suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete tasuta kogumine X X X X Lemmikloomaregister 10 000 10 000 10 000 Suletud ja omaalgatuslike prügilate koristamine ja prahi ebaseadusliku ladustamise tõkestamine 20 000 20 000 20 000 60 000 30 000 30 000 KIK KOKKU 10 000 20 000 20 000 20 000 70 000 40 000 30 000 Ühistransport TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Õpilasvedu Suvine vallaliin (1 päev nädalas, 12 nädalat) 20 000 (pilootprojekt) ? ? 20 000 20 000 Bussipeatuste remont X X X X Lasteaed TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Aknad 68 000 68 000 68 000 Üldkoridoride remont 22 000 22 000 22 000 Mängude maja remont 28 000 28 000 28 000 Katuse vahetus 500 000 500 000 500 000 HMN 50% Tuletõrje signalisatsiooni ja evakuatsioonivalguse paigaldamine 60 000 60 000 120 000 120 000 HMN Õueala mänguvahendid 45 000 45 000 45 000 Fassaadi renoveerimine Saali ventilatsioon 75 000 75 000 75 000 HMN KOKKU 118 000 500 000 105 000 135 000 858 000 858 000 Põhikool TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Uue korpuse sisekujunduse projekt 40 000 40 000 40 000 I korruse koridor ja klassid, fuajee 125 000 350 000 475 000 275 000 200 000 RIP II korruse klassid ja koridor 300 000 300 000 150 000 150 000 HMN keldrikorruse klassid ja koridor 300 000 300 000 150 000 150 000 õpetajate tuba ning direktori kabinet 40 000 40 000 40 000 videoklassi loomine X õppevahendite kaasajastamine X X X X köögiseadmete kaasajastamine 60 000 60 000 60 000 koolikella süsteemi uuendamine 10 000 20 000 30 000 30 000 hüpperaja valmistamine 5 000 5 000 5 000 suusabaasi rajamine 25 000 25 000 25 000 uue maja soojustamine fassaadi ja välisseinte korrastamine staadioni murukatte uuendamine vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine tuleohutuse süsteemide uuendamine, tuletõrje signalisatsiooni ja evakuatsioonivalguse paigaldamine Väätsa mõisahoone renoveerimine 8 000 000 8 000 000 1 000 000 7 000 000 ERDF KOKKU 135 000 415 000 385 000 8 340 000 9 275 000 1 775 000 7 500 000 Noorsootöö TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Noorsootöötaja palkamine X Rula- ja rulluisu väljaku ehitamine 140 000 140 000 70 000 70 000 Mängumaa Avatud noortekeskuse arendamine ja laiendamine X X X X Töö- ja puhkelaagri korraldamine X X X projektid Rahvamaja TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Traditsiooniliste ürituste (Tohvelmanni päev, «Maamees muigab») korraldamine X X X X KULKA Kino tegevuse jätkamine X X X X Tervisekompleks TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Duširuumide ja fuajee rekonstrueerimine 700 000 700 000 700 000 Katuse renoveerimine 120 000 500 000 620 000 620 000 Sisustuse uuendamine (tabloo, rõivistu kapid, jõumasinad) 80 000 80 000 80 000 HMN Juurdeehituse ja renoveerimise projekt (2. etapp) 100 000 100 000 100 000 Juurdeehitus ja seinte soojustamine X X RIP? KOKKU 120 000 880 000 500 000 1 500 000 1 500 000 Raamatukogu TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Renoveerimine projekt 18 000 18 000 18 000 Ruumide renoveerimine 400 000 400 000 400 000 Sisseseade uuendamine X Elektroonilise kataloogi koostamine ja üleminek elektroonilisele laenutamisele X X X KOKKU 18 000 400 000 418 000 418 000 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Pesemis- ja saunateenuse osutamine renoveeritud tervisekompleksis X X X Hooldajate koolitamine X X X Hädaabitööde korraldamine ja tööteraapia Kodaniku- ja korrakaitse TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Naabrivalve piirkonna loomine X Kodanikukaitse õppused põhikoolis ja lasteaias X X X X Infotehnoloogia TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Kogu valda katva traadita andmesidevõrgu loomine 95 000 95 000 95 000 Avaliku internetiühenduse tagamine Piiumetsa ja Lõõlasse X Väätsa AIP ja raamatukogu avalike arvutikomplektide soetamine X X Turism TEGEVUS Planeeritav summa 2003 Planeeritav summa 2004 Planeeritav summa 2005 Planeeritav summa 2006 Planeeritav summa KOKKU Sh valla eelarvest tulev raha Sh väljastpoolt tulev raha Väljastpoolt tuleva raha allikad * Väätsa raba matkaraja edasiarendamine KIK Viidasüsteem, huviväärsuste tähistamine, valla kaartide ja infotahvlite paigaldamine EAS Valla ja ettevõtete infomaterjalide trükkimine 20 000 20 000 20 000 60 000 60 000 KOKKU 1 201 030 3 509 652 9 197 500 8 947 500 22 855 682 8 191 182 14 664 500