Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 31. oktoobri 2002. a määruse nr 17 "Krediidiasutuste maksebilansi aruandlus" muutmine — RTL, 110, 1743

«Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63, 387) § 3 lõike 3 ja «Eesti Panga seaduse» (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358; 2002, 57, 356; 2003, 15, 88; 21, 121) § 2 lõike 8 alusel Eesti Pank määrab: 1. Muuta Eesti Panga presidendi 31. oktoobri 2002. a määrusega nr 17 «Krediidiasutuste maksebilansi aruandlus» kinnitatud «Tehinguliste finantsvoogude aruannet» ja «Mittetehinguliste finantsvoogude aruannet» (RTL 2002, 125, 1830; 2003, 97, 1473) ning sõnastada need käesoleva määruse lisades 1 ja 2 esitatud kujul. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. oktoobri 2003. a määrusega nr 10 Lisa 1 TEHINGULISTE FINANTSVOOGUDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Mitteresidentidega seotud bilansiliste nõuete ja kohustuste tehingulised finantsvood aruandeperioodil. Aruandes näidatakse eraldi finantsvoogudena aruandeperioodil tekkepõhiselt toimunud finantsvara soetamine ja realiseerimine ning kohustuste võtmine ja tagasimaksmine. Aruandeperioodi finantsvara neto soetamine (st aruandeperioodi jooksul toimunud finantsvara soetamine miinus realiseerimine) ja kohustuste neto võtmine (st aruandeperioodi jooksul toimunud kohustuste võtmine miinus tagasimaksmine) on võrreldav bilansis mitteresidentidega seotud vara ja kohustuste kirjete vastavate muutustega aruandeperioodi lõpu ja alguse jääkides, v.a toimunud mittetehingulised muutused. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 225. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) tähtaeg 6) tehingulise finantsvoo tüüp 7) tehingulise finantsvoo summa. 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Sularaha 1 Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 2 Muu intressipiiranguga laen 3 Arvelduslaen 4 Muu laen 5 Muu nõue 6 Rahaturuinstrument 7 Investeerimisfondi osak 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Sidusettevõtja aktsia 10 Tütarettevõtja aktsia 11 Muu aktsia 12 Osa 13 Erastamisväärtpaber 14 Kohustused Üleööhoius 17 Muu nõudmiseni hoius 18 Tähtajaline hoius 19 Säästuhoius 20 Muu hoius 21 Arvelduslaen 22 Muu saadud laen 23 Rahaturu instrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Laenu- ja välisabifondi ressurss 26 Kirje liigi «Rahaturuinstrument» all näidatakse ka rahaturufondi osak. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus 8 Pöördrepo/repo 7 Eelisaktsia 5 Eritingimuseta 4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud või leping sõlmitud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Välisvaluuta puhul märgitakse riigi koodiks valuuta emiteerinud riigi kood. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui mitteresidendist kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tegemist on EUR-i sularaha või Euroopa Liidu institutsioonide poolt emiteeritud väärtpaberitega, märgitakse riigi koodiks XX või EU. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse/laenu lepingujärgse tähtaja või võlakirja kustutustähtaja alusel. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt pikendamise tähtajale (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). 6) Tehingulise finantsvoo tüübi identifikaatorid Vara soetamine/kohustuse tagasimaksmine 1 Vara realiseerimine/kohustuse võtmine 2 7) Tehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud tehingulise finantsvoo summa. Summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Arvelduslaenu puhul leitakse aruandeperioodi tehingulise finantsvoo summa päevalõpu jääkide baasil. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 16. oktoobri 2003. a määrusega nr 10 Lisa 2 MITTETEHINGULISTE FINANTSVOOGUDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandeperioodil bilansis toimunud mittetehingulised finantsvood, v.a valuutakursi muutusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse suurenemine/vähenemine. Mittetehinguline finantsvoog on tekkepõhisest raamatupidamisarvestusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse muutus, mis ei tulene vara soetamisest/realiseerimisest või kohustuste võtmisest/tagasimaksmisest. Kõik bilansilised mittetehingulised muutused näidatakse aruandes lähtudes raamatupidamisarvestuse kahekordse kirjendamise põhimõttest (näiteks varades aktsiaportfelli väärtuse suurenemine tulenevalt aktsiate turuhinna tõusust tingituna ja kohustustes samaväärne omakapitali suurenemine). Teatud juhtudel võib mittetehinguline muutus aset leida ainult ühe kirje lõikes (näiteks eelnevalt allahinnatud nõude mahakandmise puhul, kui toimub muutus laenu jäägis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kirjel (viimati nimetatud kirjet käesolevas aruandes ei ole), omakapital selle tulemusena ei muutu). Aruande valdkonda ei kuulu materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade või kohustuste mittetehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 226. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 7) noteering 8) lepinguline tähtaeg 9) mittetehingulise finantsvoo liik 10) mittetehingulise finantsvoo summa. 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Sularaha 1 Laen 29 Rahaturuinstrument 7 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Investeerimisfondi osak 8 Erastamisväärtpaber 14 Aktsia ja osa 30 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 15 Muu vara 16 Kohustused Hoius 31 Laen 32 Rahaturuinstrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Omakapital 27 Muu kohustus 28 Kirje liigi «Rahaturuinstrument» all näidatakse ka rahaturufondi osak. Kirje liigi «Muu vara» all näidatakse bilansikirjetel «Muud varad» ning «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud» kajastatud mittetehingulised finantsvood. Kirje liigi «Muu kohustus» all näidatakse bilansikirjetel «Muud kohustused», «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud» ning «Laenu- ja välisabifondi ressurss» kajastatud mittetehingulised finantsvood. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus 8 Pöördrepo/repo 7 Eelisaktsia 5 Eritingimuseta 4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud või leping sõlmitud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Euro sularaha puhul võib riigi koodiks märkida nii XX kui EU. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse riigi kood ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber» ning «Aktsia ja osa» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Kui kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole siiski võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber» ning «Aktsia ja osa» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Ei ole RFA 0 Siin näidatakse kliendi liikide «Keskpank», «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille edastab krediidiasutustele Eesti Pank. Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 «Ei ole RFA». Kliendi liigi 12 «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused». 7) Noteeringu identifikaatorid Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Identifikaatorit 1 «Noteeritud» kasutatakse ainult väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate ja võlakirjade puhul. Ülejäänud vara ja kohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 »Ei ole noteeritud». 8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 Üle 2 aasta 32 Tähtaeg määratakse vara/kohustuse lepingujärgse tähtaja või võlakirja puhul kustutustähtaja alusel. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Hoius», «Laen» (passivas) ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Laen» (passivas) ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber» ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». 9) Mittetehingulise finantsvoo liigi identifikaatorid Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus 1 Mahakandmine/arvelevõtmine 3 Ümberklassifitseerimine 4 Aruandlusvigade korrigeerimine 5 Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus Hõlmab vara ja kohustuste hinna muutusest tulenevaid bilansilisi mittetehingulisi finantsvooge (näiteks noteeritud aktsiate väärtuse muutus tulenevalt nende noteeringute erinevusest aruandeperioodi alguses ja lõpus). Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus näidatakse kõigi kirje liikide puhul, v.a «Sularaha», «Hoius», «Laen» (nii aktivas kui passivas) ja «Rahaturuinstrument» (passivas). Mahakandmine/arvelevõtmine Hõlmab krediidiasutuse bilansist nii finants- kui mittefinantsvara osalist või täielikku mahakandmist/arvelevõtmist. Mahakandmine võib tuleneda deebitori pankrotist või muudest kliendi maksevõimet puudutavatest asjaoludest. Materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmise puhul võib põhjuseks olla tulekahju, üleujutus, vara kasutuskõlbmatuks muutumine jms. Arvelevõtmine võib tuleneda vajadusest kajastada mahakantud laenu tagatiseks olnud vara bilansis vms asjaoludest. Kõik mahakandmised tuleb näidata negatiivse summana ja arvelevõtmised positiivse summana. Kõik arvelevõtmised tuleb näidata kirje liigi 16 «Muu vara» all. Mahakandmisest/arvelevõtmisest tulenev mittetehinguline finantsvoog näidatakse ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Materiaalne ja immateriaalne põhivara», «Muu vara» ja «Omakapital» puhul. Ümberklassifitseerimine Hõlmab ainult neid mittetehingulisi finantsvooge, mis tulenevad kliendi identifikaatori või residentsuse (riigi kood) määratluse muutusest. Näiteks, mitteresidendist klient saab residendiks või riigi äriühing erastatakse (tuleb näidata muu äriühinguna). Ümberklassifitseerimiste kajastamine ei ole kohustuslik, kuid vastava informatsiooni olemasolul siiski soovitatav. Aruandlusvigade korrigeerimine Hõlmab mittetehingulisi muutusi, mis on tekkinud aruandlusvigade parandamisest võrreldes eelmise kuu aruannetega juhul, kui eelmise kuu aruanne on jäänud muutmata. Kui ebakorrektsete aruannete asemel on saadetud uued aruanded, siis aruandlusvea korrigeerimist käesolevas aruandes ei näidata. Varasemate perioodide kui 2 kuud puhul teeb vajadusel korrektuuri Eesti Pank, tuginedes selleks krediidiasutustelt saadud täiendavale informatsioonile. Aruandlusvigade korrigeerimisest tulenev mittetehinguline finantsvoog tuleb näidata kõikide kirje liikide lõikes. 10) Mittetehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse mittetehingulise netofinantsvoo summa (suurenemine (+) ja vähenemine (–) märgiga) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Omakapitali suurenemine/vähenemine näidatakse ainult siis, kui see tuleneb käesolevas aruandes esitatud kirje liikide, v.a «Omakapital», bilansis kajastuvatest mittetehingulistest finantsvoogudest. Kui omakapital väheneb näiteks nõuete allahindluse tulemusena, siis käesolevas aruandes seda ei näidata.