Käina Vallavolikogu — Käina valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 154, 2282

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse § 5, Käina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Käina valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Malle KOBIN Kinnitataud Käina Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 9 KÄINA VALLA EHITUSMÄÄRUS I OSA. ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted § 1. Ehitusmääruse ülesanded Käina valla ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Käina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Käina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesannete kinnitamine ruumilisel planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja projekteerimisalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Vallavalitsus avaldab informatsiooni Käina valla haldusterritooriumil koostatavate planeeringute ja projekteerimistingimuste määramise kohta ajalehes Käina Kuller (edaspidi ajaleht) ja interneti Käina koduleheküljel (edaspidi kodulehekülg). § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, planeeringute ja ehitiste eskiis-lahenduste läbivaatamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töö-gruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus. II OSA. PLANEERIMINE 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted (1) Ruumiline planeerimine Käina valla haldusterritooriumil tagatakse: 1) valla või selle osa üldplaneeringuga; 2) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega; 3) detailplaneeringutega; 4) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiste üldplaneeringute koostamisega; 5) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute kooskõlastamisega; 6) maakonnaplaneeringu koostamises osalemisega; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemisega. § 5. Planeeringu koostamise algatamine (1) Planeeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha igaüks. (2) Vallavalitsus koostab nelja nädala jooksul arvates ettepaneku tegemisest planeeringu lähteseisukohad. (3) Planeeringu lähteseisukohtades sisalduvad: 1) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) kehtivad kitsendused; 4) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 5) planeeringu kooskõlastajad. (4) Vallavolikogu algatab: 1) valla või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 4) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu või detailplaneeringu alale, millel puudub üldplaneering; 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik ala või planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik ala; 6) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu; 7) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestamata juhtudel algatab planeeringu vallavalitsus. (6) Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 2) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga; 3) detailplaneeringu algatamisel on teada, et planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või planeeringu kehtestamine on vastuolus avalike huvidega. (7) Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel võib vallavolikogu või vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (8) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (9) Detailplaneeringu koostamist tuleb alustada ühe aasta (12 kuud) jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab haldusakt kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada. Kirjalik taotlus tuleb esitada enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist. § 6. Planeeringutest informeerimine (1) Vallavalitsus informeerib avalikkust planeeringutest ajalehes ja koduleheküljel. Vallavalitsus korraldab informeerimist maamajandusosakonna kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest informeeritakse avalikkust üks kord aastas pärast valla aasta-eelarve kinnitamist vallavolikogus. (3) Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) informatsiooni planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (4) Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (5) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (6) Vallavalitsus informeerib maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. § 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või, juhul kui vastavad õigused on lepinguga üle antud, planeeringust huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. § 8. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud; 6) vajadusel vastava ala spetsialiste vastavalt planeeringu koostamise korraldaja ettepanekutele. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö toimumise kohta. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üld-planeeringu koostamisel korraldab vallavalitsus. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, korraldab vallavalitsus vähemalt ühe detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatava arutelu. (5) Maamajandusosakond korraldab ajalehes teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (6) Avalikke arutelusid korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga. § 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab valminud planeeringu vallavalitsusele. Vallavalitsus: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteseisukohtadele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise; 3) hiljemalt kolme nädala jooksul kooskõlastab valminud planeeringu või tagastab vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks koos vallavalitsuse seisukohaga. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab vallavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. (3) Vallavalitsus hangib muud lähteseisukohtades ja/või maavanema määratud täiendavad kooskõlastused. (4) Vallavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu. (5) Vallavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel võtab seisukoha vallavalitsus. § 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek (1) Vallavalitsus teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. (2) Vallavalitsus esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu üldplaneeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks. (3) Teate ilmumise planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ajalehes ja koduleheküljel korraldab maamajandusosakond. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Vallavalitsus paneb välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta. Vastavate teadete väljapaneku asukohad määrab vallavalitsus. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse maamajandusosakonnas ja kui see on võimalik, siis vastava asula ühes avalikkusele avatud üldkasutatatvas hoones. Avaliku väljapaneku ajal on asutuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile. (6) Avalikul väljapanekul pannakse koos planeeringuga välja planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti informatsioon avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. § 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui ta on posti teel, elektronposti või käsipostiga vallamajja saabunud ja kui see on varustatud esitaja nime, kontaktandmete ja ettepaneku tegemise kuupäevaga. (2) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (3) Maamajandusosakond korraldab teate ilmumise arutelu toimumise aja ja koha kohta ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (4) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (5) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsus. (6) Maamajandusosakond korraldab informatsiooni ilmumise avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (7) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus maamajandusosakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (8) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb planeeringu koostaja vallavalitsuse ettepanekul planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. (2) Vallavalitsus teeb vajadusel järelevalve tulemuste põhjal planeeringu koostajale ettepanekud planeeringu korrigeerimiseks. § 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vallavalitsus enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse. (2) Vallavolikogu kehtestab: 1) üldplaneeringu; 2) valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu või detailplaneeringu alale, millel puudub üldplaneering, välja arvatud juhul, kui planeering on koostatud lihtsustatud korra kohaselt; 3) planeeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 4) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu vallavalitsus. (4) Maamajandusosakond korraldab planeeringu kehtestamise teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (5) Vallavalitsus saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud planeeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates: 1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. § 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (2) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb vallavalitsus otsuse ettepaneku kohta ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. § 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu, kui planeeringu elluviimisest loobutakse. (2) Maamajandusosakond korraldab teate ilmumise planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringud ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevad materjalid on huvitatud isikutele kättesaadavad maamajandusosakonnas tööaja piires. (2) Vallavalitsus: 1) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 2) korraldab planeeringu paljundamise digitaalsel kujul või paberkandjal teabenõude esitamisel. § 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused, planeeringute põhilahenduste muutumise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringute elluviimisega seotud küsimused. (2) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ja esitab tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (3) Maamajandusosakond korraldab informatsiooni ilmumise planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel. § 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohaga nõustumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 3) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringute kooskõlastamise kohta. (2) Vallavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Käina valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) teeb maavanemale ettepaneku vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse kohta; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määravad planeeringud. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda määruse § 6 lõikes 1 ja §-des 10–11 sätestatud nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. III OSA. EHITAMINE 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 20. Nõuded ehitisele (1) Ehitis on hoone või rajatis. (2) Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirde ja siseruumiga ehitis. (3) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusalase pindalaga ühekorruseline keldrita hoone, kõrgusega kuni 5 m, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikeehitist võib ehitada ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. (4) Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. (5) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis kuulub likvideerimisele ehitusloas näidatud tähtajaks. (6) Teisaldatav hoone on hoone, mis pole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. (7) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; 4) vastama lubatud maa kasutamise sihtotstarbele. § 21. Nõuded ehitamisele (1) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt üks ehitise piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (2) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ning tulekahjude ja muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (3) Mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvestades. 4. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 22. Ehitusprojekti koostamise alused (1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslikel aladel ehitamise põhimõtted ja nõuded vastavalt käesoleva määruse §-le 36; 3) vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puuudumise korral; 4) muinsuskaitse eritingimused objektidel, mis on riikliku muinsuskaitse all või asuvad muinsuskaitsealal. § 23. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. § 24. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Ehitusliku projekteerimise aluseks on detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringud ja muudel juhtudel projekteerimistingimused. (2) Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. (3) Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. (4) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus. (6) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. (7) Projekteerimistingimused avalikustatakse koduleheküljel viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. § 25. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Nõuded ehitusprojekti vormistusele: 1) formaat A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:50, erandkorras 1:100 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan mõõtkavas 1:500, erandjuhul 1:1000, mis kajastab vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seaduses ettenähtud ametkondadega. (4) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel vallavalitsus. § 26. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele kahe nädala jooksul selle esitamisest. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab vallavalitsus korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist. (5) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni. § 27. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus vallavalitsusse. Taotlusele lisatakse ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt üks vaade. (2) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid ehitustegevus tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. (3) Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal võib väikehoonet ehitada ainult planeeringuga ettenähtud ehitusalas. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Väikerajatiste (hoonete teenindamiseks vajalikud ühendusvõrgud magistraalsete tehnovõrkudega) ehitamiseks ning ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks, arheoloogilisteks väljakaevamisteks, reklaamipostide paigaldamiseks jm mullatöödeks annab vallavalitsus kooskõlastuse. § 28. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 29. Kasutusluba (1) Kasutusloa väljastamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus koos õigusaktides kasutusloa saamiseks nõutud dokumentidega ning tasuda riigilõiv. (2) Vallavalitsus: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab korralduse eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse vallavalitsusele. § 30. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitavad ehitise omanikud vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene krundiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. (4) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 31. Omavolilise ehitise likvideerimine (1) Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, välja arvatud § 20 lõigetes 3 ja 6 nimetatud juhul. (2) Kui vallavalitsus on tuvastanud, et ehitatatakse ilma ehitusloata või ilma kirjaliku nõusolekuta, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, määrates sealjuures täitmise tähtajad: 1) ehitise seadustamiseks, kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadustega; 2) ehitise likvideerimiseks, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega. (3) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel. (4) Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. 5. peaükk Ehitusjärelevalve § 32. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga vallavalitsusse. Vallavalitsuses otsustatakse olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab vallavalitsusele ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt, mis on kooskõlastatud kõigi ehitise või kinnisasja omanikega. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga ehitise kohta eraldi. IV OSA. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA 6. peatükk Üldsätted § 33. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine (1) Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid Käina vallas määratakse valla üldplaneeringuga, selle puudumisel lähtuda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kirjeldatud aladest. (2) Käina lahe – Kassari maastikukaitseala piires kehtib kaitsekorralduskava. Kaitstavaid loodusobjekte ümbritseb piiranguvöönd raadiusega 50 m, kaitstavaid muistiseid ümbritseb kaitsevöönd raadiusega 50 m objekti väliskontuurist või piirist arvates. (3) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele. 7. peatükk Planeerimine miljööväärtusikul alal § 34. Planeerimise nõuded (1) Miljööväärtusliku ala planeerimise põhimõtted: 1) planeerimisel peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama ala terviklikkuse taastamist; 2) transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele aladele on keelatud; 3) uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest. § 35. Planeeringu nõuded (1) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned); 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks. 8. peatükk Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul alal § 36. Projekteerimise nõuded (1) Uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümberehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine. Miljööväärtuslikule alale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuriga kokkusobimatuid ehitisi. (2) Uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehitamise projektide koostamisel järgitakse ajalooliste kinnistute suurust, algset ehitusjoont, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust. (3) Krundi piiretena kasutatakse piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid. (4) Krundi piirde kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga. § 37. Ehitamise nõuded (1) Hoonete remontimisel tagatakse arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida. (2) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel kasutatakse algseid või algsele lähedasi materjale. (3) Elektriliinide ehitamisel ja elektri õhuliinide rekonstrueerimisel tuleks kasutada maakaableid. V OSA. RAKENDUSSÄTTED § 38. Riiklik ehitisregister (1) Riiklikkusse ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid abivallavanem. (2) Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tastutakse riigilõivu 20 krooni. § 39. Määruse rakendumine Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a.