Käina Vallavolikogu — Käina vallavara eeskirja uue redaktsiooni kehtestamine — KO, 154, 2281

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 22 lõike 1 punkti 6, Käina Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Käina vallavara eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 28. veebruari 2000. a määruse nr 7 lisa «Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 3. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Malle KOBIN Kinnitatud Käina Vallavolikogu 27. mai 2003. a määrusega nr 8 KÄINA VALLAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Käina vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Käina valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskiri ei reguleeri Käina vallale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist. § 2. Vallavara mõiste Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Käina valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Käina valla omandis olev kinnisvara, kinnistatav vallasvara, sularaha, hoiused, väärtpaberid ja muu vara ning Käina valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse Käina valla teenistuses olevate isikute tegevuse kaudu, kuulub Käina vallale, kui seadusest, Käina valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. (3) Tervikvarana käsitletakse asjade kogumit, millest mingi osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks, näiteks tehnoloogilist tervikut moodustav seadmete kogum, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide bilansis olevad hooned, mitteeluruumid, kui nad moodustavad neis ruumides asuva rendile antava varaga tehnoloogilise terviku. (4) Keelatud on vallavara rentimine, kui selle tagajärjel võib muutuda võimatuks valla omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri- või allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine. Selline tehing on kehtetu ning selle sõlmimisega seotud isikud võetakse vastutusele. Erandeid võib teha volikogu oma otsusega. § 3. Vallavara valitsemine ja kasutamine (1) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. (2) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- vms lepingu alusel. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. (3) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest.Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (4) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 3 lõikes 1 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik neile oma ülesannete täitmiseks. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. (5) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (6) Vallavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 4. Arvestuse pidamise kohustus Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 5. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvide tõhusamaks teenimiseks. (2) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavolikogu: a) kui omandatava vara hind on üle 100 000 krooni; b) kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; c) kui omandatakse kinnisvara; 2) vallavalitsuse sruktuuriüksuse või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. Rahaline piirang ei kehti sihtsuunitlusega vahendite kasutamisel; 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Vallavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Vallavara omandamisel maksumusega alates 50 000 krooni tuleb vallavara omandamiseks avaldada kuulutus ajalehes. (4) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. (5) Pärandi vastuvõtmise otsustab vallavalitsus. Käina valla nimel pärandi vastuvõtmisega seotud toimingute tegemise korraldab vallavalitsus. (6) Vallavara omandamise lepingu sõlmimised vormistab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastav vallavara valitseja. § 6. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldavad valla nimel vallavara valitsejad. (2) Vallavalitsus kinnitab riigihangete objektide loetelu, mille suhtes teostatakse konsolideeritult riigihankeid, ja selliste riigihangete pakkumismenetluste korraldajad. Vallavara valitsejad on kohustatud korraldama eelnimetatud riigihankeid vallavalitsuse kinnitatud pakkumismenetluse korraldaja kaudu. (3) Vallavara valitseja on kohustatud asjade ostmisel, ehitustööde või teenuste tellimisel kasutama avatud pakkumismenetlust. Teiste pakkumismenetluste kasutamiseks annab loa vallavalitsus. (4) Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa vallavolikogu. (5) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. (6) Vallavalitsus kehtestab riigihangete igakordse teostamise täpsema korra. § 7. Laenu või muu varalise kohustuse võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 8. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. § 9. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara (1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. (2) Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. (3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks vallavolikogu otsusel. (4) Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 10. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara (1) Valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik kohaliku omavalitsuse asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 11. Tulu eesmärgil kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. (3) Tulu saamiseks kasutatava vara otstarbekohasemaks kasutamiseks koostab vallavalitsus valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava. Vallavalitsus esitab igal aastal koos kinnisvara loeteluga eelarve täitmise aruande volikogule kinnitamiseks. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 12. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (§ 3 lõige 2) kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras rendile, üürile või tasuta kasutusse ning enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutada andmise otsustab: 1) vallavolikogu: a) kui vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; b) kui vallavara tegelik väärtus ületab 100 000 krooni; c) kui kasutusse antakse kinnisvara tervikuna; 2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. (3) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul – üle viie aasta; 2) tervikvara puhul – üle kahekümne viie aasta; 3) kinnisvara puhul – üle kahekümne viie aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisvara kasutamise lepingule teostama kinnisvaral või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab kahtekümmet viit aastat. Igal juhul ei tohi kasutamise tähtaeg ületada viitkümmet aastat. (4) Vallavara kasutamise tähtaja määramata jätmine võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik valla muuks otstarbeks või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping omal äranägemisel lõpetada. (5) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. § 13. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab kuuskümmend seitse protsenti juriidiliste isikute põhikapitalist või vallale kuulub üle kuuekümne seitsme protsendi aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele ühiskondlike ürituste korraldamiseks; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud asutustele ja organisatsioonidele antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab vald: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) asju, mille tegelik väärtus kogumis ei ületa 20 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja spetsiifilisi eriteadmisi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine või konkurss, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. § 14. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) rendise algsuuruse. Rendise algsuuruse määramisel peab vallavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate rendipindade tasumäärasid; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) rendise algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. § 15. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ning nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. § 16. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise ajutise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. § 17. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja § 16 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 18. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) numbrite ja sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise komisjoni esimees pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 17 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine kümne tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (10) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korralda uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 20. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 14–16, 18 ja 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 14 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 21. Rendilepingute muutmine ja uuendamine ning vallavara allrendile andmine (1) Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara allrendile andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus. § 22. Kasutusse antud vallavara parendamine (1) Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama vallavalitsuse määratud vallavara valitsejaga enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. (2) Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust. Vallavalitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Vallavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluvad vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud kulud. (3) Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab vallavalitsus, näidates otsuses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse. (4) Vallavara parendamisega seotud kulud võib hüvitada tulevikus tasumisele kuuluva rendi arvelt alles pärast ehitise kasutusloa saamist ning tehtud tööde kohta vallavara valitsejale dokumentatsiooni esitamist. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 23. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam vallale vajalik; 2) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega. (2) Vald võib temale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasju võib võõrandada ainult volikogu sätestatud korras (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lõige 3). § 24. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara tegelik väärtus ületab 100 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara tegelik väärtus ületab 30 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtuse ning sellise vara tegelik väärtus ületab 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui: a) võõrandatava vara tegelik väärtus on väiksem kui 100 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta või tasuta või alla turuväärtuse, kui vara tegelik maksumus on alla 30 000 krooni; 3) kohaliku omavalitsuse hallatav asutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel. § 25. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. § 26. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. § 27. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 14–20 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 14 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 28. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) volikogu kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 14–16, 18 ja 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 14 lõikes 2 ja § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 29. Alghind Alghinna määramisel võetakse aluseks vara tegelik maksumus (eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused). § 30. Vallavara erastamine Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLAVARA KOORMAMINE § 31. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. § 32. Vallavara koormamise tingimused (1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kava või vallavara majandamise kavaga. (2) Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: a) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; b) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; c) 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; d) 5 aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; e) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; f) 5 aasta pandi andmisel või seadmisel. Kõigil nimetatud juhtudel võib vallavolikogu määrata teistsuguse tähtaja, kui vallavara koormamine teistsuguseks tähtajaks on põhjendatud või vallale kasulikum. § 33. Vallavara koormamise otsustamine Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (1) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu: a) kui koormatakse kinnisasja; b) kui panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. § 34. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 35. Isikliku servituudi seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. § 36. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestamata munitsipaalmaal saab hoonestusõigust seada ainult enampakkumise korras ja selle otsustab vallavolikogu. (4) Tasuta riigi poolt valla omandisse antud munitsipaalmaa hoonestusõiguse seadmine saab toimuda vallavolikogu otsusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lõikes 3 ettenähtud tingimustel, kui vallal ei ole kinnisasja enam vaja või see on muutunud kõlbmatuks. § 37. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja § 14 lõigetetes 2 ja 3, §-s 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 14 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 38. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 39. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-de 36–38 sätetest. VII. VALLAVARA MAHAKANDMINE § 40. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmnevad lahkuminekud olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vastav vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja tegelik väärtus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara tegelik väärtus ületab 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara tegelik väärtus on suurem kui 10 000 krooni, kuid väiksem kui 30 000 krooni; 3) vallavara muu valdaja muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vallavanema kinnitusel. § 41. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on selle vallavara valdajaks. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobuda: 1) vallavolikogu otsusega, kui nõude suurus on suurem kui 30 000 krooni; 2) vallavalitsuse korraldusega, kui nõude suurus väiksem kui 30 000 krooni. (3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. VIII. MUUD SÄTTED § 42. Käina valla omandis oleva tee kasutamine (1) Käina valla omandis oleva tee kasutusse andmine liiklusväliseks otstarbeks, kui sellega kaasneb tee sulgemine, on lubatud seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. (2) Käina valla omandis oleva tee kasutusse andmise korra kehtestab vallavalitsus. (3) Käina valla omandis oleva tee kasutamine (sulgemine) kohalike maksude seaduse tähenduses toimub vallavolikogu kehtestatud korras. § 43. Käina valla omandis olevale teele või muule rajatisele või maale liiklusvälise teabevahendi või muu väikevormi paigaldamine Käina valla omandis olevale teele, teekaitsevööndisse, muule rajatisele või maale liiklusvälise teabevahendi või muu väikevormi (nt müügikiosk, monument vms) paigaldamiseks peab olema vallavalitsuse nõusolek.