Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla korra eeskirjade kinnitamine — KO, 152, 2266

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ning § 22 lõike 1 punktid 361, 36 2, 363, samuti § 662, 663 664 , 665, Järva-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Järva-Jaani valla korra eeskirjad» vastavalt lisale (üheksal lehel), sh 1.1. «Heakorra- ja kaevetööde eeskiri»; 1.2. «Koerte ja kasside pidamise eeskiri»; 1.3. «Avaliku korra eeskiri». 2. Tunnistada kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu 30. aprilli 1998. a määrus nr 4 «Järva-Jaani valla korra eeskirjade kinnitamine» ja Järva-Jaani Vallavolikogu 17. septembri 2002. a määrus nr 14 «Järva-Jaani Vallavolikogu määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine.» 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Toomas PÕLDMA Järva-Jaani Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 16 lisa JÄRVA-JAANI VALLA KORRA EESKIRJAD HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Järva-Jaani valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri ) kehtestamise eesmärk on tagada Järva-Jaanis puhtus ning valla hea väljanägemine. 2. Eeskiri kehtib Järva-Jaani valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikuks täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele ning kinnisvara või maaüksust omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 3. Heakorraeeskirja nõuete täitmisel on omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja, kuid eeskirja täitmise eest vastutab omanik. II. MÕISTED 4. Käesolevas eeskirjas on 1) omanik füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või ehitis vallasasjana või isikud, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, samuti omanikuga võrdsustatud isik, kes on omaniku poolt volitatud asja valdama, haldama või kasutama; 2) kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 3) puhastusala füüsilise või juuriidilise isiku omandis või valduses olev kinnistu ning kinnistuga piirnev kõnnitee ja haljasala kuni sõidutee servani; 4) avalik koht on iga üldiseks kasutamiseks antud või tegelikult üldkasutatav territoorium (teed, tänavad, hoovid, väljakud, parklad, haljasalad, pargid, kalmistud, staadionid, mänguväljakud, ettevõtete piirdeaiata territooriumid jms), ehitis või ruum (ametiasutused, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad, lasteaiad, käimlad, bussiootekojad, -paviljon). III. HEAKORD AVALIKES KOHTADES 5. Vallavalitsuse kohustus on 1) tagada avalike kohtade korrashoid ning nimetatud kohtades heakorra tagamiseks vajalik inventar (prügikastid, -urnid); 2) valla teede korrashoid ja hooldus aastaringselt; 3) teha ettekirjutusi ja teostada järelevalvet heakorraeeskirja täitmiseks; 4) tänavavalgustuse korrashoid tiheasutustega piirkondades. 6. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 7. Avalikku kohta tohib pinke, tõkkepiirdeid, reklaamtahvleid, viitasid, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal, nende korrasoleku tagab omanik. 8. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 9. Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama vajadusel liivakastist liiva ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 10. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede rikkumist, risustamist ega reostamist. 11. Avalikes kohtades on keelatud lõkke tegemine vallavalitsuse loata lähemal kui 30 m hoonetest ja puudest, arvestades tuleohutuse nõudeid, ilmastikku (tuule tugevus, suund jne) ja teiste inimeste heaolu (suits). 12. Avalikes kohtades on keelatud prahi maha loopimine, igasugune reostamine, puude, taimede ja muru kahjustamine, sh puudelt mahla võtmine. 13. Avalikes kohtades on keelatud toksiliste ja teisi mürgiseid aineid sisaldava prahi, samuti autokummide põletamine. 14. Valla teede kasutamisel tuleb täita teeseadusega kehtestatud nõudeid. 15. Järva-Jaani Vallavalitsus võib oma korraldusega valla teedel liiklust ajutiselt sulgeda või piirata sõltuvalt transpordivahendi kaalust, kui mõjuvate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik. 16. Avalike ürituste korraldajad peavad heakorranõuete täitmiseks tagama üritusel piisava arvu prügikaste, vajadusel ka välikäimlad ning autode parkimise. Ürituse korraldaja on kohustatud korrastama ala, kus toimus avalik üritus, 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu, kui Järva-Jaani Vallavalitsusega ei ole kokkulepitud teisiti. IV. NÕUDED VALLAS ELAVATELE VÕI VIIBIVATELE ISIKUTELE 17. Heakorra tagamiseks on keelatud 1) lõhkuda, kahjustada, määrida, rikkuda või kasutada mittesihipäraselt valla haljasalasid, teekatteid, taimi, pargiinventari, prügikaste, ehitisi, valgusteid jms; 2) loopida maha prahti; 3) välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata Eesti Vabariigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda, samuti jätta välja aegunud reklaami; 4) vigastada ja omavoliliselt raiuda puid, põõsaid, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate ja silte; 5) rajada haljastust, istutada või langetada puid ja põõsaid üldkasutatavatel maa-aladel ilma Järva-Jaani Vallavalitsuse kooskõlastuseta; 6) telkida selleks mitte ettenähtud kohas, välja arvatud maaomaniku loal; 7) pesta ja kuivatada pesu veekogu ääres üldkasutataval maa-alal; 8) mitmekorruseliste majade rõdul kloppida vaipa ja kuivatada pesu rõdupiiridest kõrgemal; 9) parkida transpordivahendeid veekogude kallastel lähemal kui 15 meetrit veepiirist; 10) ujutada loomi üldkasutatavates suplemiskohtades; 11) maha panna prügi metsa, maanteekraavi, prügikonteineri ümbrusesse jm selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 12) lasta pinnasesse, veekogudesse või kanalisatsiooni kütte- ja määrdeõlisid ning teisi keskkonda saastavaid aineid; 13) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 14) kuhjata sõiduteele lund; 15) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi eeskirjade vastaselt; 16) paigaldada ilma projektita vedelkütuse mahutit; 17) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 18) mootorsõidukiga teha põhjuseta järske pidurdusi, kohaltvõtte ja pöördeid, millega kahjustatakse teekatet; 19) parkida mootorsõidukeid haljasaladele, spordi- ja laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita, välja arvatud maaomaniku kirjalikul loal; 20) joonistamine ja/või värvimine hoonete ja rajatiste konstruktsioonidele, taradele ja pinkidele ilma omaniku või valdaja loata; 21) mootorsõidukite pesemine üldkasutatavates veekogudes ja veekogude ääres; 22) mootoriga veesõidukite vettelaskmine ning veesõidukite vettelaskmine ja nende kasutamine pimedal ajal (võib toimuda ainult päikesetõusust päikeseloojanguni), kusjuures veesõiduki kasutajad ja suplejad peavad kinni pidama ohutusnõuetest; 23) Järva-Jaani valla piiridesse jäävatel veekogudel jäärajasõit, välja arvatud juhul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud Järva-Jaani Vallavalitsusega; 24) ilutulestiku korraldamine avalikes kohtades ilma päästeteenistuse loata ja vallavalitsuse kooskõlastuseta. V. HEAKORD KINNISTUL 18. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma ning tegema lume- ja libedusetõrjet puhastusalal. 19. Kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras kinnistul asuva piirdeaia, õigeaegselt niitma muru ja rohu ning pügama hekki. 20. Kinnistu omanik peab regulaarselt puhastama krundil või puhastusalal olevad kraavid ja truubid ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 21. Kinnistu omanik ei või kahjustada ja risustada kinnistut läbivat avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja on kohustatud õigeaegselt kärpima hekke, puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad sõiduki liiklust või ulatuvad elektri- või sideliinidesse. 22. Kinnistu omanik peab tagama kinnistul ehitusmaterjali, küttepuude jms korrastatud hoidmise ja likvideerima territooriumilt lagunenud hooned, piirdeaiad, varemed ja prügihunnikud. 23. Kinnistul asuvad avalikud tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja kinnistu omanik peab tagama neile juurdepääsu igal ajal. 24. Kaitseala piiridesse jäävate kinnistute omanikud peavad täiendavalt juhinduma nendel aladel kehtivatest eeskirjadest ja kitsendustest. 25. Kinnistu omanik on kohustatud korras hoidma hoonetel fassaadi ja sinna kuuluvad elemendid – numbrimärgi, välistrepi, vihmaveesüsteemid, antennid, vajadusel kõrvaldama tekkinud jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. 26. Kinnistu omanik, kelle kinnistul asub veevõtukoht, veekogu või selle osa on kohustatud järgima veeseadusega kehtestatud nõudeid. 27. Kinnistu omanik on kohustatud tagama kanalisatsiooni või heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgemise, õigeaegse tühjendamise ja selle ümbruse hooldamise ning täitma teisi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega kehtestatud nõudeid. 28. Kinnistul asuva kaevu ja selle sanitaarkaitseala seisundi korrasoleku eest vastutab omanik. Puurkaevu sanitaarkaitseala on üldjuhul raadiusega 50 m. 29. Hoone ja elamu omanik korraldab riigilipu heiskamise päevadel riigilipu heiskamise vastavalt «Riigilipu kasutamise korrale». 30. Kinnistu omanik on kohustatud korraldama oma kinnistul tekkivate jäätmete kogumise ja tekkinud jäätmed toimetama valla poolt kindlaksmääratud kogumiskohta või lepingu alusel üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseadusele. VI. HEAKORD EHITUS- JA KAEVETÖÖDE TEGEMISEL 31. Ehitus- ja kaevetöid tohib teha ainult vallavalitsuse ja maaüksuse omaniku või valdaja loal, sealjuures arvestades maa-aluste kommunikatsioonide säilitamisega. 32. Ehitus- ja kaevetööde tegemisel tuleb järgida ehitusseadusega ja Järva-Jaani valla ehitusmäärusega kehtestatud nõudeid. 33. Kommunikatsioonide vigastamisel tuleb kohe informeerida kommunikatsiooni valdajat või vastavat talitust ning asuda tagajärgede likvideerimisele. 34. Pärast mulla- või kaevetööde lõpetamist tuleb taastada haljastus ning teede endine seisund vastavalt aastaaja võimalustele. VII. NÕUDED KÜTTEKOLDEVÄLISE TULE TEGEMISEL 35. Keelatud on alates 1. maist kuni 15. septembrini prahi põletamine. Kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt. Tulekahju ennetamiseks teavitada kulu põletamisest Järvamaa Päästeteenistuse Häirekeskust (telefonil 112). 36. Keelatud on põletada prahti prügikonteinerites. 37. Küttekoldevälise tule tegemine on lubatud väljaspool ehitist tuulevaikusega või vaikse tuulega selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel põlemist teostava isiku järelevalvel. 38. Küttekoldevälist tuld võib teha vähemalt 30 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali ladustamise kohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 39. Pärast lõkke põlemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või liivaga katmise teel. 40. Avaliku lõkke, s.o lõkke, mis on tehtud avalikus kohas üldiseks kasutamiseks, tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Järvamaa Päästeteenistuse Häirekeskusega (telefonil 112) ja Järva-Jaani Vallavalitsusega. VIII. HEAKORD KODULOOMADE JA -LINDUDE PIDAMISEL 41. Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. 42. Karjatatavaid loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal või muul viisil, mis tagab, et loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. 43. Kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud peab korvama kariloomade või kodulindude omanik, samuti on ta kohustaud, kinni pidama veterinaareeskirjadest ja loomakaitseseadusest. IX. KESKKONNAKAITSE 44. Keelatud on: 1) õhu saastamine gaaside, tahma ja teiste põlemise ülenormatiivsete produktidega; 2) hoida vedelkütust ja määrdeaineid nõutele mittevastavalt; 3) väetiste, mürkkemikaalide ja silomahlaga maapõue ja veekogude reostamine; 4) parkides, kalmistutel ja looduskaitse alla võetud aladel puude ja põõsaste (ka kuivanud) omavoliline mahasaagimine, raiumine, väljajuurimine ja vigastamine; 5) mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine puhke- ja kaitsealadel, spordi- ja laste mänguväljakutel, kalmistutel, parkides, veekogudel ning lähemal kui 15 m veekogu piirist, välja arvatud vallavalitsuse loal; 6) keskkonna reostamine sõnniku, läga ja allapanumaterjaliga. X. VASTUTUS JA KONTROLL 45. Käesoleva eeskirja rikkumise kohtuvälised menetlejad on: 1) Järva-Jaani Vallavalitsus; 2) Politseiprefektuur; 3) Keskkonnainspektsioon. 46. Käesoleva eeskirja rikkumisel vastutab isik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätete kohaselt. 47. Käesolevat eeskirja täiendab, muudab ja tunnistab kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Koerte ja/või kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte ja/või kasside pidamise nõuded Järva-Jaani valla haldusterritooriumil. 2. Käesolev eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile Järva-Jaani valla haldusterritooriumil elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on koeri ja/või kasse. 3. Koerte ja/või kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. II. MÕISTED 4. Omanik – isik, kellele koer ja/või kass kuulub või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest. 5. Omanikuta koer ja/või kass – koer ja/või kass, kes on identifitseerimata ja kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. 6. Hulkuv koer ja/või kass – omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu järelevalveta jäänud koer ja/või kass. III. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE TINGIMUSED 7. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb nende omanikul järgida veterinaaria-, sanitaar- ja hügieenieeskirjade nõudeid ning arvestada kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga. 8. Koera ja/või kassi omanik peab laskma vaktsineerida marutaudi vastu kolme kuu vanuse looma ning edaspidi tegema kordusvaktsineerimised loomaarsti määratud tähtajal. 9. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud looma haigestumise või teadmata põhjustel hukkumise korral pöörduma loomaarsti poole haiguse või hukkumise põhjuse väljaselgitamiseks. 10. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud teatama kohe loomaarstile ning seejärel täitma tema ettekirjutusi looma seisundi jälgimisel: – kui koer või kass on hammustanud inimest; – kui koer või kass on hammustanud teist looma; – kui koera või kassi on rünnanud metsloom. 11. Koera ja/või kassi omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. Omanik kannab täit vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 12. Asutuses tohib looma pidada, kui see ei ole vastuolus asutuse töö sisekorraeeskirjaga ning loomale on loodud sobivad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada seal viibivaid inimesi. 13. Koera ja/või kassi pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 14. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 1) viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool, tervishoiuasutus, kultuuriasutus jms) või üldkasutatavale territooriumile (spordi- ja lasteväljak, avalikud veekogud, kalmistud jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 2) ujutada koera ja/või kassi üldkasutatavas suplemiskohas; 3) lasta koeral ja/või kassil reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud reostuse kohe koristama; 4) jätta koera ja/või kassi järelevalveta trepikotta või keldrisse. 15. Omanik peab oma koera varustama kaelarihmaga (millel on omaniku nimi ja aadress) või mikrokiibiga. 16. Omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, mis oleks piisavalt tarastatud, vältimaks koeral võimaluse kaaskodanike hammustamiseks, ehmatamiseks või muu kahju tekitamiseks. 17. Koera omanik on kohustatud paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu. 18. Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti jms otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. 19. Koera on lubatud ilma rihmata, ketita jms välja lasta: – kohtadesse, kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste loomade ja inimestega. 20. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja ta kuulub püüdmisele. Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist korraldab Järva-Jaani Vallavalitsus. 21. Püütud koera hoitakse neliteist päeva, mille kestel võib omanik looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 22. Ohtliku koera või kassi, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt hulkuvate koerte või kasside püüdmisega tegelema volitatud isik kohapeal hukata. 23. Koera või kassi hukkamine võib toimuda talle vähimat kannatust põhjustaval viisil. IV. VASTUTUS JA KONTROLL 24 Käesoleva eeskirja rikkumise kohtuvälised menetlejad on: 1) Järva-Jaani Vallavalitsus; 2) Politseiprefektuur. 25. Käesoleva eeskirja rikkumisel vastutab isik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 sätete kohaselt. 26. Käesolevat eeskirja täiendab, muudab ja tunnistab kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu. AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Järva-Jaani valla avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) kehtestamise eesmärk on luua koos riigi vastavate õigusaktidega õiguslik regulatsioon avaliku korra ja inimeste turvalisuse tagamiseks Järva-Jaani vallas. 2. Eeskiri kehtib Järva-Jaani valla haldusterritooriumil ja see on täitmiseks kohustuslik kõigile haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 3. Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus) korraldamist reguleeritakse avaliku koosoleku seadusega, teiste avalike ürituste (spordivõistlus, laat, vabaõhukontsert jms) korraldamist Järva-Jaani valla õigusaktidega. 4. Käesoleva eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimused vallavalitsus. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 5. Eeskirja mõistes on iga koht avalik, kui see on antud üldiseks kasutamiseks või see on tegelikult üldises kasutuses. Avalikud kohad on: 1) avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad, staadionid, supluskohad jne); 2) üldkasutatavad hooned (ametiasutused, lasteaiad, koolid, tervishoiu- ja kultuuriasutused, spordisaalid, klubid, rahvamajad, saunad, toitlustusettevõtted, kauplused jne); kortermajade üldkasutatavad ruumid: trepikojad, pööningud, keldrid, katused jms); 3) ühissõidukid ja ühissõidukipeatused. 6. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et see ei halvendaks elukeskkonda, ei ohusta kellegi elu, tervist või vara ega häiriks kaasinimeste rahu. 7. Eeskirja punkti 6 eiramine kaubandustegevuse käigus võib olla aluseks kauplemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, samuti kauplemisloa kehtetuks tunnistamisel. 8. Öörahu vallas kehtib kella 23.00-st kuni 06.00-ni ja öörahu rikkumine mis tahes viisil on keelatud (v.a üldrahvalikud üritused, õnnetusjuhtumid, tulekahjud, avariid ja loodusõnnetused). 9. Tööde tegemiseks, mis toovad kaasa valla hallatavatel avalikel teedel liikluse piiramise või sulgemise, on nõutav vallavalitsuse luba. 10. Turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks on kortermajade elanikel õigus lukustada üldkasutuses olevaid ruume, tagades kõigi üldkasutuses olevate ruumide kasutajate ja vajadusel operatiivtalituse juurdepääsu. 11. Keelatud on: 1) huligaanitsemine, kaasinimeste pahatahtlik tülitamine, lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, kerjamine ja muud inimeste rahu, sündsus- ja turvatunnet riivavad, inimväärikust alandavad või ühiselu eiravad teod; 2) müra tekitamine, mis ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 «Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid» kehtestatud müra normtasemed; 3) joonistamine ja/või värvimine hoonete ja rajatiste konstruktsioonidele, taradele ja pinkidele ilma omaniku või valdaja loata; 4) telkide püstitamine selleks mitte ettenähtud kohas, välja arvatud maaomaniku loal; 5) kõrvaliste isikute viibimine üldkasutatavate hoonete nendes osades, mis ei ole mõeldud ühiseks kasutamiseks (pööningud, keldrid, panipaigad, kilbiruumid, katused jne); 6) ametiasutustesse või eluruumidesse sisenemisega seotud kauplemine, kaupade reklaamimine ja maailmavaateliste või muude tõekspidamiste propageerimine; 7) liiklusmärkide, viitade, mälestus-, reklaam- ja kuulutustahvlite, tänavavalgustite, bussipeatuste, pinkide, prügikastide ja muu avalikus kasutuses oleva vara rikkumine, mahavõtmine ja omavoliline teisaldamine; 8) avalike kohtade mis tahes inventari ja vara lõhkumine, rikkumine, määrimine või muul viisil kahjustamine; 9) mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine parkides, haljasaladel, mängu- ja spordiväljakutel, staadionidel ja supluskohtades; 10) avalikus kohas joobeseisundis viibimine, kus see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, sammuti on keelatud alkohoolsete jookide pruukimine selleks mitte ettenähtud avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide ja/või pakendamata alkoholi müügi luba; 11) supluskohtades looma ujutamine; 12) mootorsõidukite pesemine veekogude ääres; 13) ilutulestiku korraldamine avalikus kohas ilma päästeteenistuse loata ja vallavalitsuse kooskõlastuseta; 14) lõkke tegemine selleks mitte ettenähtud kohas. III. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTELE 12. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid ja nende vanemad, hooldajad või neid asendavad isikud on kohustatud kasvatama ja õpetama oma lapsi, samuti tagama laste koolikohustuse täitmise ning vastutavad oma laste korda saadetud tegude eest seadusega ettenähtud korras. 13. Alla 16-aastastel on keelatud viibida ilma vanemata või teise täiskasvanuta avalikes kohtades ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00-6.00 ja ajavahemikus 1. juulist kuni 31. augustini kella 24.00 kuni 6.00. Erandiks on jaanipäev ja uusaasta ning koolide ja kultuuriasutuste korraldatud üritused. 14. Eeskirja punktis 13 ja EV lastekaitse seaduses sätestatud öise liikumispiirangu ajutise lühendamise õigus (EV lastekaitse seaduse § 231 lg 3) delegeerida Järva-Jaani Vallavalitsusele. 15. Alla 18-aastastel on keelatud pärast kella 21.00 viibida ilma täiskasvanud saatjata kohas, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarbimiseks. Toitlustusettevõtete töötajatel on kohustus keelduda teenindamisest ning keelata siseneda isikutel, kelle vanust on passi, juhiloa või muu isikut tõendava pildiga dokumendi puudumisel kohapeal võimatu määrata. 16. Alaealistele on keelatud müüa, osta või edasi anda alkohoolseid jooke, joovastavaid ja narkootilisi aineid või tubakatooteid, samuti on keelatud alaealistel selliseid aineid omada või tarvitada. 17. Alaealistel on keelatud lõkke tegemine või pürotehniliste vahendite kasutamine ilma täiskasvanu juuresolekuta. IV. AVALIK KORD KAUPLEMISEL JA AVALIKEL ÜRITUSEL 18. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ja kauplemisloal ettenähtud aegadel ning tingimustel. 19. Üritusel, mis on mõeldud alaealistele, on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ning tarvitamine, samuti viibimine sellisel üritusel alkohoolses või muus joobes. 20. Avalike ürituste korraldajad peavad heakorranõuete täitmiseks tagama üritusel piisava arvu prügikaste, vajadusel ka välikäimlad ning autode parkimise. Ürituse korraldaja on kohustatud korrastama ala, kus toimus avalik üritus, 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppu, kui Järva-Jaani Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. V. VASTUTUS JA KONTROLL 21. Käesoleva eeskirja rikkumise kohtuvälised menetlejad on 1) Järva-Jaani Vallavalitsus; 2) Järva Politseiprefektuur. 22. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust karistusseadustiku § 262 ja väärteomenetluse seadustiku sätete järgi. 23. Käesolevat eeskirja täiendab, muudab või loeb kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu.