Halinga Vallavolikogu — Halinga valla 2004-2006(2011) aasta arengukava kinnitamine — KO, 153, 2272

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Halinga Vallavolikogu 19. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Halinga valla põhimääruse kinnitamine» (KO 2003, 27, 693) punkti 5.3, Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Halinga valla arengukava aastateks 2004–2006 (2011). 2. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määrus nr 20 «Halinga valla 2001–2003 (2006) aasta arengukava kinnitamine» (KO 2000, 91, 1314; 2001, 85, 1485). 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Rein PÕLD 1. EESSÕNA Käesolev dokument on Halinga valla arengukava perioodiks 2003–2006 (2011). Arengukava on dokument, mis sätestab Halinga valla arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava kuulub uuesti läbivaatamisele ja kinnitatakse volikogu poolt igal aastal enne 1. oktoobrit ja see on aluseks uuele aastaeelarvele. Koostatud arengukava on vallavalitsuse ja volikogu töövahendiks järgnevaks kolmeks aastaks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus ning see avalikustatakse enne vastuvõtmist valla põhimääruse punktis 5.3 kehtestatud korras. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla veebi leheküljel. Kohalikul omavalitsusel tuleb tegeleda väga laia ülesannete ja küsimuste ringiga oma territooriumil. Need ülesanded on üles loetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (§ 6). Selleks et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, peab olema ka vastav kava. Arengukava määratleb üldised arengusuunad, oluline osa seejuures on arengueesmärkide formuleerimisel. Arengukavas on püütud arvestada Pärnumaa ja Eesti üldiseid arengusuundi, samuti säästva arengu kontseptsiooni. Eesmärkideks on eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, tasakaalustatud maakasutuse reguleerimine, säästlik loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Kõik need eesmärgid on üksteisest sõltuvad. Oma iseloomult on dokument avalik ja on kõigile asjast huvitatud isikuile kättesaadav. Arengu stabiilsus saavutatakse sellega, et just arengukava koostamise käigus võetakse eri huvigruppide taotlused arvesse ja püütakse saavutada üldine konsensus. Käesoleva arengukava koostamise aluseks oli eelmise perioodi arengukava. Arengukava koostamise eri etappidel toimus mitmeid arutelusid ja mõttetalguid vallavalitsuse töötajate ja volikogu komisjonide liikmetega. Järeldused, milleni jõuti, on formuleeritud käesolevas töös arenguvõimalustena. Tegevuskava on koostatud nii, et see oleks võimalikult konkreetne ja kajastaks just järgneva perioodi prioriteetseid arengusuundi. Välja on jäetud tegevused, mida reaalselt pole võimalik ellu viia, tegevused, mille eest ei saa vastutada valla omavalitsusorganid, ja tegevused, mille finantseerimiseks puuduvad reaalsed võimalused. Samas on prioriteetidena sisse võetud tegevused, mille tarvilikkus tuleneb järgneva perioodi projektitöö eesmärkidest. Sisuliselt koosneb käesolev dokument kahest osast. Esimeses osas on toodud ära Halinga valla eelnevate perioodide tähtsamad statistilised näitajad, mis on aluseks valla sotsiaal-majandusliku olukorra iseloomustamisel ja arenguvõimaluste selgitamisel. Teises osas on ära toodud arenguprioriteedid, strateegilised eesmärgid ja investeerimisprojektid. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Tulubaasi jagunemine: a) omatulu (sisaldab investeeringuteks võetud laenusid); b) riigieelarvest saadud tulud (sh üksikisiku tulumaks, maamaks, ressursimaks, toetusfond, toimetulekutoetus, riigi sihtfinantseeringud jne). 2000 2001 2002 2003 Eelarve maht 21 284 430 22 469 290 24 526 465 24 888 805 Riigieelarvest saadavad tulud 13 630 000 17 792 800 20 237 885 22 415 250 % 64,0 79,2 82,5 90,1 Riigieelarvest saadavad tulud jagunevad: Üksikisiku tulumaks 6 459 000 6 453 000 7 157 000 9 047 000 Maamaks 900 000 1 200 000 1 300 000 1 400 000 Ressursimaks 700 000 700 000 960 000 1 340 000 Toetusfond 4 021 000 3 919 000 4 301 000 4 457 000 Haridusfond – 4 470 800 4 884 885 5 518 350 Toimetulekutoetusteks 350 000 450 000 635 000 548 000 Keskkonnainvesteeringud – 600 000 1 000 000 – Spordikeskuse ehituseks 1 200 000 – – – Vallateede korrashoiuks – – – 104 900 2.2. Kulude jagunemine Valdkond 2000 % 2001 % 2002 % 2003 % Haridus 10 497 705 49,3 11 722 800 52,2 14 247 875 58,1 12 586 430 50,6 Kultuur 755 440 3,5 2 529 000 11,3 1 163 195 4,7 2 916 350 11,7 Sport 3 282 593 15,4 827 600 3,7 717 835 2,9 830 220 3,3 Tervishoid 29 400 0,1 14 590 0,1 137 000 0,6 247 000 1,0 Sotsiaalhoolekanne 779 420 3,7 1 111 400 4,9 1 267 270 5,2 1 312 350 5,3 Osalused 295 000 1,4 280 400 1,2 295 000 1,2 562 600 2,3 Majandus 1 729 705 8,1 1 992 900 8,9 2 176 150 8,9 1 521 640 6,1 Reservfond 44 657 0,2 0 0,0 0 0,0 309 715 1,2 Laenud 1 797 000 8,4 1 880 200 8,4 1 824 100 7,4 1 483 050 6,0 Kassaline käibefond 100 000 0,5 0 0,0 0 0,0 0 0,0 Muud 10 000 0,0 0 0,0 0 0,0 0 0,0 Üldvalitsemine 1 963 510 9,2 2 110 400 9,4 2 698 040 11,0 3 119 450 12,5 sh volikogu 148 390 0,7 127 900 0,6 113 790 0,5 195 210 0,8 Vallavalitsus 1 815 120 8,5 1 982 500 8,8 2 534 250 10,3 2 924 240 11,7 Valimised 0 0,0 0 0,0 50 000 0,2 0 0,0 Kokku 21 284 430 22 469 290 24 526 465 24 888 805 2.3. Investeeringute jagunemine valdkondade lõikes Valdkond 2000 2001 2002 2003 Kokku investeeringud 3 059 410 2 784 411 3 069 130 1 989 300 Sellest haridus 0 393 441 1 556 000 218 000 kultuur 3 059 410 1 626 000 212 130 955 000 majandus 0 765 000 1 218 000 456 300 vallavalitsus 0 0 83 000 360 000 2.4. Võetud laenude tagasimaksmine Maailmapank Ühispank Võetav laen seis 01.01.2003 944 650 1 260 800 aastal 2003 võetav laen 835 000 2003 232 500 965 600 0 2004 232 500 295 200 278 300 2005 232 500 0 278 300 2006 247 150 0 278 400 3. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Üldpoliitilised põhimõtted • Valla omavalitsusorganitel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi • Valla elu ja territooriumi muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud • Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest 3.2. Eelarve kujundamise põhimõtted 3.2.1. Üldised põhimõtted • Eelarve koostamise aluseks on arengukava • Eelarve peab olema tasakaalus • Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest • Arvele tuleb võtta kõik tulud, kulud määratakse kindlaks valla hallatavate asutuste ja ürituste kohta eraldi ja kõikides kululiikides 4. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA MAJANDUSE, INFRASTRUKTUURIDE JA KESKKONNAKAITSE OSAS MÄRKUS: tabelis kasutatav mõiste «töö» tähendab tegevust, mis ei vaja otsest rahalist ressurssi.

5. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI OSAS

6. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA SOTSIAALHOOLEKANDE, TERVISHOIU JA TURVALISUSE OSAS

7. LÄHIAASTATE PRIORITEEDID INFRASTRUKTUURID 1. Kohalike teede korrashoid 2. Energeetikamajanduse korraldamine 3. Interneti leviala laiendamine ja kaasajastamine MAJANDUS 1. Bussijaama väljaehitamine 2. Tänavakaubanduse korraldamine 3. Investeerimisvõimaluste tutvustamine valla kodulehel KESKKONNAKAITSE 1. Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 2. Biopuhastite renoveerimine 3. Prügimajanduse korrastamine HARIDUS 1. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi hoonete remont 2. Pärnu-Jaagupi lastead «Pesamuna» remont 3. Libatse ja Vahenurme Lasteaed-Algkooli remont KULTUUR 1. Pärnu-Jaagupi Rahvamaja remont 2. Anelema raamatukogu remont 3. Pärnu-Jaagupi laululava remont SPORT 1. Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse inventari soetamine 2. Tervislike eluviiside propageerimine 3. Terviseraja rajamine SOTSIAALHOOLEKANNE 1. Töötutele rakenduse leidmine (toimetulekualase koolituse korraldamine, kaasamine hädaabitöödel jne) 2. Avatud noortekeskuse ja pensionäride päevakeskuse töö käivitamine 3. Sotsiaalkorterite muretsemine TERVISHOID 1. Arstiabi kättesaadavuse säilitamine kohapeal 2. Propageerida tervislikke eluviise TURVALISUS 1. Narko- ja AIDS-i alane selgitustöö koolides 2. Naabrivalve rakendamine Lisa 1 VALLARAHVASTIK Halinga vallas elas 01.09.2003 seisuga 3711 inimest. Sündide arv oli: 2000. aastal 32 2001. aastal 42 2002. aastal 30 Esimesse klassi minevate õpilaste prognoos: 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Vahenurme kooli teeninduspiirkond 5 8 5 3 5 9 2 Libatse kooli teeninduspiirkond 6 11 8 12 11 8 10 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi teeninduspiirkond 16 18 10 15 19 28 21 Kokku 27 37 23 30 35 44 33 Lisa 2 HALINGA VALLA JÄÄTMEKAVA Jäätmeseadusest lähtuvalt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi. Käesolev jäätmekava käsitleb jäätmekäitluse olukorda Halinga vallas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukord Käesoleval ajal on valla territooriumil kasutusel Pärnu-Jaagupi prügila. Eraisikutele on prügi äraandmine tasuta. Pärnu-Jaagupi prügilas korraldab prügi ladustamist valvur. Prügila on avatud E,N,R,L 9–12 ja 13–18. Korraldatud olmeprügiveoga on hõlmatud Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla ja Vahenurme, kus teostab vastavate lepingute alusel prügivedu Ragn-Sells AS Pärnu osakond. Vallas pole ühtegi suuremat tööstusliku prügiga reostajat ning suurema osa prügist moodustab olmeprügi. Paigaldatud on klaastaara kogumiseks konteinerid. Pärnu-Jaagupi alevis töötab klaas- ja plasttaara vastuvõtupunkt. Jäätmehooldusega seonduvat valla territooriumil reguleerib Halinga valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile Praegusel kujul jäätmete ladustamine ei vasta enam kehtestatud keskkonnanõuetele ja seetõttu kuulub Pärnu-Jaagupi prügila sulgemisele niipea, kui uus Paikuse prügila tööle hakkab. 3. Kavandatavad eesmärgid ja nende realiseerimine Jäätmekäitluse edasine korraldamine sõltub kogu maakonda hõlmava Paikuse prügila valmimisest (eeldatavalt aastal 2006). Järgnevateks eesmärkideks on: 1. Rakendada meetmeid jäätmetekke edasiseks vähendamiseks. 2. Korraldada jäätmete liigiti kogumist. 3. Laiendada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondi. Lisa 3 HALINGA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA PÕHISUUNAD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärase suunamise kaudu. 1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud piirkondadeks Halinga vallas on Pärnu-Jaagupi alev, Libatse ja Vahenurme asula. 1996. aastal on Entec AS poolt koostatud Pärnu-Jaagupi alevi veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava. Selle alusel on valminud rekonstrueerimise ehituslik projekt ja teostatakse rekonstrueerimistöid. 2. Olemasolev olukord Kuna Pärnu-Jaagupi ühisveevärk ja -kanalisatsioon moodustab põhilise osa valla territooriumil asuvast ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, siis on rekonstrueerimise tulemusena reostuse vähenemise mõju ka kõige tuntavam. 3. Kavandatavad eesmärgid Järgnevatel aastatel on olulise tähtsusega: 1. Jätkata alustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimistöid Pärnu-Jaagupi alevis. 2. Libatse ja Vahenurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni järkjärguline rekonstrueerimine ökonoomsemate ja töökindlamate seadmete kasutuselevõtmisega. 3. Väikeste biopuhastite laiaulatuslikum kasutuselevõtmine (eelkõige individuaalelamutel ja nende gruppidel).