Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kinnitamine — KO, 150, 2250

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja valla- ning linnaeelarve seaduse § 15 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määrus nr 7 «Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Raul KULL Jõgeva Linnavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 15 lisa JÕGEVA LINNA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, TÄITMISE JA MUUTMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Jõgeva linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord (edaspidi kord) sätestab Jõgeva linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise korra ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. 1.2. Kord on täitmiseks kohustuslik linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele (edaspidi asutus). 1.3. Eelarve koosneb Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest ning finantseerimise tehingutest. Finantseerimistehingud on ette nähtud tulude ja kulude vahe katmiseks ja kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud,võlakohustusi tõendavad väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 1.4. Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata sotsiaalsfääri, linnamajanduse, halduskulude ja muude kulude katteks. 1.5. Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaal-majandusliku olukorra, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused ning Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) määratud linnaeelarve kulude proportsioonid. 1.6. Eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus, kes koostab ka eelarve menetlemise ajakava. 2. Eelarve projekti tulud ja kulud 2.1. Eelarve tulud ja kulud liigendatakse linnavolikogu poolt kinnitatavas eelarves vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarveklassifikaatorile majandusliku sisu järgi artiklite gruppideks ja funktsionaalsuse järgi tegevusaladeks. 2.2. Eelarve tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi artikligruppideks: 2.2.1. maksud (riiklikud ja kohalikud); 2.2.2. kaupade ja teenuste müük, sh lõivud; 2.2.3. materiaalsete ja immateriaalsete varade müük; 2.2.4. tulud varadelt; 2.2.5. toetused, sh välisabi; 2.2.6. muud tulud, sh trahvid. 2.3. Eelarve kulud jaotatakse: 2.3.1. tegevusalade järgi: 2.3.1.1. üldised valitsussektori teenused; 2.3.1.2. avalik kord ja julgeolek; 2.3.1.3. majandus; 2.3.1.4. keskkonnakaitse; 2.3.1.5. elamu- ja kommunaalmajandus; 2.3.1.6. tervishoid; 2.3.1.7. vaba aeg, kultuur ja religioon; 2.3.1.8. haridus; 2.3.1.9. sotsiaalne kaitse; 2.3.2. majandusliku sisu järgi artikligruppideks: 2.3.2.1. tegevuskulud, sh personalikulud; 2.3.2.2. eraldised, sh sotsiaaltoetused ja subsiidiumid ettevõtlusele; 2.3.2.3. materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine; 2.3.2.4. muud kulud, sh intressi- ja kohustistasukulud ning eraldamised reservfondist. 2.4. Kassatagavara, mille suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 2.4.1. eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 2.4.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 2.5. Laenu võtmine 2.5.1. Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 2.5.1.1. kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2.5.1.2. laene võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud. 2.5.2. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. 2.5.3. Laenu tagatiseks ei või olla linna omandis olev kinnisvara. 2.5.4. Laen võetakse linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 3. Linnaeelarve projekti koostamise organiseerimine 3.1. Linnaeelarve kulude proportsioonid protsentuaalselt elualade lõikes määrab linnavolikogu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 3.2. Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus, kes arvutab välja tulude-kulude baasi, teatab hallatavatele asutustele eelarve projekti koostamiseks vajalikud piirsummad. Piirsummadega mittenõustumisel esitavad ametid ja hallatavad asutused piirsummat ületava summa kohta koos põhjendustega vastulaused, mis vaadatakse täiendavalt linnavalitsuses läbi. Nimetatud materjalide esitamise tähtajad tuleb avalikustada, et linnapoolse toetuse saamiseks saaksid taotluse esitada ka asutused ja organisatsioonid väljaspool linnavalitsuse haldusala. 3.2.1. Eelarvete projektide koostamisel peavad hallatavad asutused ja vastavaid valdkondi kureerivad ametnikud tagama kehtivatest seadustest range kinnipidamise, samuti tagama kokkuhoiure�iimi. 3.2.2. Eelarve projektile lisatakse seletuskiri tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta. 3.2.3. Hallatavad asutused ja vastavaid valdkondi kureerivad ametnikud esitavad oma järgmise eelarveaasta projekti rahandusministri kinnitatud klassifikaatorite järgi koos seletuskirjaga linnavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. 3.2.4. Väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevatel asutustel, organisatsioonidel ja üksikisikutel on õigus esitada ettepanekuid eelarve koostamiseks ja toetuse saamiseks linnavalitsusele jooksva aasta 1. oktoobriks. 3.2.5. Eelarve projektide läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab eelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust. 4. Linnaeelarve projekti koostamine ja esitamine 4.1. Linnaeelarve projekti koostab linnavalitsuse pearaamatupidaja ja esitab selle linnavolikogu määruse eelnõuna linnavalitsusele. 4.2. Määruse eelnõule lisatakse: 4.2.1. eelarve projekti seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude-kulude kohta ning andmetega ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta; 4.2.2. eelarve koond – tulude ja kulude klassifikatsiooni lõikes (kolmekohaliste artiklite lõikes); 4.2.3. hallatavate asutuste omatulud ja nende suunamine. 5. Linnaeelarve projekti läbivaatamine linnavolikogus 5.1. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt 20. detsembriks enne eelarveaasta algust. 5.2. Volikogu fraktsioonid, komisjonid ja volikogu liikmed vaatavad eelarve projekti läbi ja esitavad rahanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Rahanduskomisjon vaatab ettepanekud läbi ja teeb omapoolsed ettepanekud linnavalitsusele. 5.3. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega rahanduskomisjonile. 5.4. Parandusettepanekuid saab esitada eelarve teise lugemise lõpuni. Rahanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 5.5. Linnavalitsus koos rahanduskomisjoniga valmistavad ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega. 6. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 6.1. Eelarve võtab vastu linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 6.2. Linnavolikogu kinnitab linnaeelarve kogumahu vastavalt lisadele, mis lisatakse linnavolikogu määrusele eelarve kinnitamise kohta. 6.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 6.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 6.5. Hallatavad asutused koostavad asutuse alaeelarve, mille kinnitab asutuse juht. 7. Eelarve täitmine 7.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 7.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 7.3. Reservfondi kasutab linnavolikogu ja linnavalitsus kehtestatud korras eelarves ettenägemata kulude katmiseks. 7.4. Kassatagavara käsutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. 7.5. Linnavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 7.6. Eelarve tulude täitmine 7.6.1. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 7.6.2. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 7.7. Eelarvest kulude finantseerimine 7.7.1. Kulude finantseerimine toimub vastavalt taotlustele kuu summa ulatuses olenevalt tulude laekumisele. Mõjuvatel põhjustel (suvised puhkused, kapitaalremont, planeeritud inventari soetamine jne) finantseeritakse üle arvestusliku kuu vajaduse. 7.7.2. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvelised vahendid suunatakse järgneva eelarveaasta kulude katteks. 7.8. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 7.8.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamisseadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 7.8.2. Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. 7.8.3. Linnavalitsuse esitatud ning revisjonikomisjoni ja rahanduskomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu. 8. Eelarve muutmine, lisaeelarve 8.1. Linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ületamise korral linnavalitsusel õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral kannab vastavat valdkonda kureeriv ametnik või asutuse juht otsest vastutust. 8.2. Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud linnaeelarves teeb hallatava asutuse juht, vastavat valdkonda kureeriv ametnik taotluse linnavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistatakse eelarve muutmise eelnõu, mis esitatakse linnavolikogule kinnitamiseks. Kinnitatud eelarve investeerimiskulude objektide nimekirjas teeb muudatused linnavolikogu. 8.3. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud eraldamised reservfondist, esitatakse linnavalitsuse poolt informatsioon linnavolikogule kehtestatud korras. 8.4. Täiendavate tulude ilmnemisel esitab linnavalitsus linnavolikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal iga üksiku ürituse kohta eraldi, andmed eelarvevahendite kohta, mille täiendamist taotletakse. 8.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korrale. 9. Eelarve avalikustamine 9.1. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras.