Rakvere Linnavolikogu — Rakvere linna arengukava aastateks 2003-2019 muutmine — KO, 153, 2276

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 ja § 37 lõikes 3 sätestatu, Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Rakvere linna arengukava aastateks 2003–2019 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 9. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 Muudetud Rakvere Linnavolikogu 24. septembri 2003. a määrusega nr 29 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2019 SISSEJUHATUS Arengukava koostamise eesmärk on linna ühtse tulevikunägemuse loomine ning edasise tegevuse kavandamine soovitu saavutamiseks. Arengukava sisaldab linna sotsiaalse ja majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, olles aluseks riiklike investeeringute programmi ja kohalike investeerimiskavade, samuti piirkondade ja tegevusvaldkondade arengukavade koostamiseks. Rakvere linna arengukava on koostatud 2001–2003. aastal ning üle vaadatud ja muudetud 2003. a septembris. Arengukavas käsitletakse valdkondi kolmes osas – valdkonna olukorra kirjeldus; pikaajalised strateegilised eesmärgid aastani 2019 ning konkreetsed tegevused nende eesmärkide saavutamiseks aastatel 2003–2005. Dokument on planeeritud dünaamilisena – hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava tegevustabelite alusel koostatakse Rakvere linna eelarve. Käesoleva arengukava koostamisel on arvestatud Eesti, Lääne-Viru maakonna ja Rakvere linna arengut kujundavaid dokumente, sh järgmisi riiklike alusdokumente: Eesti majanduse arengukava 1999–2003, Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia 2001–2004, Riiklike investeeringute programm ja investeeringute kava aastateks 2001–2004, Üleriigiline planeering Eesti 2010, Läänemere Agenda 21, Riigi regionaalarengu strateegia. Samuti on lähtutud Eesti sektorkavadest Eesti keskkonnastrateegia, Eesti keskkonnategevuskava 2001–2003, Eesti metsanduse arengukava 2001–2010, Eesti haridusstrateegia, Õppiv Eesti, Tegevuskava kutsehariduse arendamiseks aastatel 2001–2004, Ettevõtlik Eesti, Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik poliitika 2002–2006, Ettevõtluse tugisüsteemi strateegia aastani 2005, Riiklik turismiarengukava 2001–2004, Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2010, Kütuse ja energiamajanduse riiklik arengukava, Energiasäästu sihtprogramm, Sotsiaalministeeriumi vastutusala arengukava aastani 2010, Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Koostamisel on arvestatud ka Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2003–2008 ning Eesti riiklikku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtset programmdokumenti 2003–2006. 1. ÜLDANDMED, RAHVASTIK Rakvere on Eestimaa üks vanemaid linnu – esmamainimine 1226. a, linnaõigused alates 1302. aastast. Linn asub Põhja-Eestis Tallinn–Narva–Peterburi maanteest lõunas (kaugus Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast on 98 km ja Peterburist 274 km) ning on Lääne-Viru maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Linna pindala on 10,64 km2. Rakvere linn taotleb oma piiride korrigeerimist, pidades otstarbekamaks linna infrastruktuuriga seotud piirkondade kuulumist linna haldusterritooriumi koosseisu. Rahvastik 1. jaanuari 2003. a seisuga on Rakvere linna rahvaarv 17 600, nendest mehi 7825 (44,5%) ja naisi 9775 (55,5%). Tööealise elanikkonna (16–64 a) arv oli 11 207 (63,68%), alaealisi (alla 16 a vanad) oli 3513 (19,96%) ning pensioniealisi (65 a ja üle selle) 2880 (16,36%). Demograafilised näitajad Rakvere linnas aastatel 1996–2002. Allikas: Rakvere Linnavalitsuse registriteenistus. Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Rahvaarv 1. jaanuaril 18 543 18 031 18 096 17 654 17 529 17 386 17 682 17 600 Sünnid 156 187 179 156 189 160 181 Sünnid 1000 elaniku kohta 8,7 10,3 10,1 8,9 10,9 9,1 10,3 Surmad 230 224 248 252 255 213 279 Surmad 1000 elaniku kohta 12,8 12,4 14,0 14,4 14,7 12,5 15,9 Loomulik iive –74 –37 –69 –96 –66 –53 –98 2. EELARVE JA LAENUD 2.1. Olukorra kirjeldus Riiklikult on lubatud laenude üldmahuks 60% eelarvest, millest on lahutatud riiklikud sihtotstarbelised eraldised. Jooksva aasta finantskohustiste riigi poolt kehtestatud piirmääraks on 20% eelarve üldmahust. Olemasolev laenupoliitika peab tagama Rakvere linna stabiilse arengu. Rakvere linna olemasolevad finantskohustused

2.2. Eesmärgid • Linna eelarvepoliitika eesmärk on suurendada linna tulubaasi ettevõtluse arendamise ja soodustamise teel • Mitte tõsta maamaksu määra aastatel 2003–2005 • Mitte kehtestada uusi kohalikke makse aastatel 2003–2005 • Laenu võetakse vaid seaduses ettenähtud piires investeeringute teostamiseks 2.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 2.3.1. Olemasolevate finantskohustuste refinantseerimine 2.3.2. Pidev 2.3.3. LE 3. PLANEERIMIS- JA EHITUSALANE TEGEVUS 3.1. Olukorra kirjeldus Lähiaastate peamine ülesanne on uue Rakvere linna üldplaneeringu koostamine. Senini on Rakvere linna planeerimisalase tegevuse aluseks RPI-s «Eesti Projekt» valminud generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990). Uue üldplaneeringu koostamise tingib muutunud ühiskondlik situatsioon. Tänapäeva Rakveres tuleb planeerimistegevuses lähtuda eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda linna ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamisele. Vabariigi Valitsus on 1. juulil 1997. a kinnitanud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad arengukava lisas 1 välja toodud planeeringud. 3.2. Eesmärgid • Tasakaalustatud ja mitmekesine linna areng • Linnakeskkonna turvalisem planeerimine • Arendada välja linna atraktiivsed piirkonnad – kesklinn, Vallimägi ja vanalinn • Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad • Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad, arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks tööhõivet • Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest • Vähendada ettevõtjate ja linnakodanike muresid planeeringutega kokkupuutumisel • Muuta linna liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks 3.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 3.3.1. Üldplaneeringu algatamine, uuringud, lähteülesanne 2003 LE 3.3.2. Üldplaneeringu koostamine 2004–2006 LE 3.3.3. Vallimäe ja vanalinna planeering, kontseptsioon 2003–2005 LE, projektid 3.3.4. Endiste sõjaväealade ja tööstuspiirkondade planeerimine 2003–2005 LE, projektid 3.3.5. Keskväljaku projekteerimine 2003 LE 3.3.6. Keskväljaku ehitamine 2004 LE 3.3.7. Spordihoone ehitamine 2003–2004 LE 3.3.8. Alustame ujula rajamise ettevalmistustöid 2004–2005 LE 3.3.9. Parkali t pikendus Vallimäele 2004 LE, projektid 3.3.10. Ehitusmäärus 2003 3.3.11. Soolikaojatervisespordi rada 2004 LE, projektid 3.3.12. Soolikaoja avamise võimaluste uurimine 2004–2005 LE, projektid 3.3.13. Vallimäega seotud infrastruktuuri väljaarendamine 2003–2006 LE, projektid 4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG 4.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn asub Pandivere aluspõhjalise jäälahkmekõrgustiku põhjanõlval, mis linna kohal on liigestatum ja järsem absoluutkõrgusega 74–80 m. Vallimäe piirkonnas on aluspõhja kivimitesse lõikunud põhja-lõunasuunaline üle 20 m sügavune ürgorg, mis on täitunud jääsulavete liivade ja kruusadega. Tänapäeval tähistab ürgorgu positiivne pinnavorm – Rakvere Vallimägi absoluutkõrgusega 105,7 m. Pinnakatteks on linna piires valdavalt viimase jäätumise ajal moodustunud hall või kollakashall liivsavi- ja saviliivmoreen. Moreen on rähkne ning koosneb valdavalt kohalikest aluspõhjakivimitest. Pinnakatte paksus Vallimäel on kuni 50, mujal 1–7 m. Rakvere linn paikneb Pandivere veekaitsealal. Linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest, on Silla ja Jaama tänava vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere Linnavolikogu on kinnitanud 8. veebruaril 1996. a Maidla oja ja seda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit ning 2. detsembril 1999. a Soolikaoja ja seda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit, kui Rakvere Linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Rakvere linna arengukava vastab säästva arengu seaduses sätestatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustele. Rakvere linna kui elukeskkonna säästvaks arendamiseks on Rakvere Linnavalitsuse juurde 26. novembril 2001. a moodustatud säästva arengu komisjon. Rakvere on Lääne-Virumaa kui rohelise maakonna pealinn. 4.2. Eesmärgid • Edendada keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. • Tagada puhas elu- ja looduskeskkond. • Arendada Rakvere Lääne-Virumaa rohelise maakonna keskuseks. • Arendada rahvusvahelist koostööd säästva arengu küsimustes. • Laiendada säästva arengu põhimõtete rakendamist kõikidesse valdkondadesse. 4.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 4.3.1. Loodushoidliku tegevuse soodustamine koostöös Rakvere noortekeskusega 2003–2005 LE 4.3.2. Narva tänava piirkonna sademevee ja reostunud põhjavee keskkonnauuringute teostamine 2003–2004 KIK 4.3.3. Narva tänava piirkonna sademevee ja reostunud põhjavee Pagusoo baasil puhastamine keskkonnauuringute positiivseks osutumisel Keskkonnauuringu läbiviimise järel KIK 4.3.4. Lennuki tänava 2001. aastal käivitunud masuudireostuse likvideerimise jätkamine 2001–2005 KIK, LE 4.3.5. Säästva arengu tegevuskava (kohalik Agenda 21) väljatöötamine 2002–2003 LE 4.3.6. Säästva arengu põhimõtete tutvustamine linnakodanikele, nende kaasamine tegevusse pidev LE, projektid 5. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON 5.1. Olukorra kirjeldus 2002. aastal pandi Lääne-Virumaa Politseiprefektuuri andmetel Rakvere linnas toime 447 kuritegu, neist alaealiste kuritegusid oli 58. Lääne-Virumaa Päästeteenistusel oli 2001. aastal 326 väljakutset. 5.2. Eesmärgid • Selgitada kriminaalpreventsiooni üldisi põhimõtteid omavalitsuse tasandil • Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitset • Suurendada turvalisust tänavatel ja avalikes kohtades • Vähendada noorte õigusrikkumisi ja kuritegusid, hoida ära korduvkuritegusid • Ohvriabi kättesaadavuse parandamine 5.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 5.3.1. Turvakaamerate paigutamine Rakvere linna 2003 LE 5.3.2. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni töö käivitamine Rakvere Linnavalitsuse juures 2003 LE 5.3.3. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni strateegia «Turvaline Rakvere» väljatöötamine 2003 LE 5.3.4. Tänavavalgustuse olukorra kaardistamine ja vastava arengukava väljatöötamine, pöörates eriti tähelepanu lasteaedade ja koolide välisvalgustusele 2003, jätkub 2004 LE+ projektid 5.3.5. Koostöökokkuleppe sõlmimine suurema turvalisuse tagamiseks ja omandi tõhusamaks kaitseks pidev LE 5.3.6. Teavitada Rakvere linna elanikke Rakvere linna kuritegevuse hetkeseisust, kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja nende vältimise võimalikkusest (s.o üldsuse tõhusam kaasamine) 2004 LE 5.3.7. Algatada linnas kõrge kuritegevusastmega piirkondades kampaaniaid vähendamaks varavastaste kuritegude toimepanemise võimalusi (s.o üldsuse tõhusam kaitse) 2004 LE, projektid 5.3.8. Teavitada üldsust meediakanalite kaudu kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja kõrge kuritegevusega avalikest kohtadest, viidates seejuures toimepandud kuritegudele. Õiguskaitseasutuste ja kohaliku omavalitsusega koostöös rakendada nimetatud piirkondades kuritegevust ennetavaid meetmeid 2004 LE, koostööpartnerid 5.3.9. Rakvere linna noortele suvel töömalevate korraldamine 2004 LE, projektid 5.3.10. Lastele tugiisikute koolitamine ning nende töö koordineerimine 2004 LE, projektid 5.3.11. Kasvatusraskustega õpilaste klasside õppetöövälise tegevuse toetamine (grupiteraapia, õiguskasvatus loengute ja ekskursioonide kaudu jm) 2004 LE, koostööpartnerid, projektid 5.3.12. Ohvriabi koolituse käivitamine, koolitatud tugiisikutega ohvriabi töö alustamine Rakvere linnas 2003–2004 LE, riik, projektid 5.3.13. Vanglast vabanenud isikutele rehabilitatsiooniprogrammi välja töötamine nende resotsialiseerimiseks ühiskonda 2004 LE, riik 6. HALJAS- JA PUHKEALAD 6.1. Olukorra kirjeldus Linna omanduses oleva metsamaa pindala on 141,4 hektarit, millest hoiumetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on loodusobjektide hoidmine, moodustavad 21,8 ha, ja kaitsemetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on keskkonnaseisundi kaitse, 119,6 ha. Hoiumetsade kategooriasse kuulub Rakvere tammiku maastikukaitseala (Rakvere tammik-parkmets), mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 21. detsembril 1999. a (RT I 1999, 102, 909). Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad Palermo mets, Seminari mets, Lepiku mets ja Piira mets. Rakvere linna metsamajanduskava aastateks 2001–2010 on koostatud 2001. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse poolt. Üldkasutatavaid hooldusaluseid haljaspindasid on Rakvere linnas kokku 40 hektarit. Sellest viimase viie aasta jooksul on rajatud 9,1 ha, rekonstrueeritud 0,5 ha ja hooldusele viidud 8,3 ha. Hooldusaluseid teeääri on linnas 18 km. Rakvere linna haldusterritooriumil asuvad Linnakalmistu, Pauluse kalmistu ja Lilleoru t vallavaeste matmispaik kogupindalaga 14 ha. Kalmistute haldamiseks on Rakvere linn sõlminud lepingu Rakvere Linnahoolduse OÜ-ga tähtajaga 31.01.2005. a. Rakvere linn ei pea otstarbekaks laiendada Pauluse kalmistut enne, kui on uuesti kasutusele võetud hooldamata hauaplatsid linna avalikel kalmistutel. 6.2. Eesmärgid • Välja arendada linnaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu- ja puhkekeskkond • Hoida korras ja kaitsta metsade looduskooslust, sh tammikut • Rajada ning säilitada linna haljaspindu ja kõrghaljastust • Pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi • Efektiivselt hallata ja arendada linna kalmistuid 6.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 6.3.1. Üle Turu platsi viiva Kastani t pikenduse kõrghaljastuse rajamine 2003–2004 LE 6.3.2. Haljastuse rajamistööd Linnuriigis Kajaka t ning Vabaduse ja Tedre t vahelisel alal 2003–2004 LE 6.3.3. Endise väliujula ala rekonstrueerimistööde alustamine 2003–2005 LE 6.3.4. Olemasolevate mänguväljakute töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine Pidev LE 6.3.5. Kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine Pidev LE 6.3.6. Hooldamata ning kasutamislepinguta hauaplatside uutele kasutajatele eraldamine Pidev LE 6.3.7. Kalmistute hauaplatside registrite ning toimunud matuste registrite korrastamine 2003–2004 LE 6.3.8. Laada tänava äärse konteinerhaljastuse täiendamine Pidev LE 6.3.9. Linna haljastuse kava väljatöötamine 2003 LE 6.3.10. Uute mänguväljakute rajamine L. Koidula 14 ning Vabaduse ja Tedre t vahelisele alale 2003–2004 Kultuuriministeerium, LE 6.3.11. Kastani tänava haljastuse rajamine 2004 LE 7. JÄÄTMEKÄITLUS 7.1. Olukorra kirjeldus Jäätmekäitlus Rakvere linnas toimub 19. aprillil 2001. aastal kinnitatud Rakvere jäätmekava 2001–2006 ning 13. aprillil 2000. aastal kinnitatud Rakvere linna jäätmehoolduseeskirja alusel. Linna keskkonnaseisundit mõjutab eelkõige nõuetele mittevastavalt Ussimäe prügimäelt leviv pinnase-, vee- ja õhureostus. Valminud on Ussimäe prügimäe sulgemistegevuskava koos keskkonnauuringutega, mille kohaselt on alustatud vana prügimäe sulgemistöid ning eeldatavasti rajatakse tulevikus koos naaberomavalitsustega sinna uus jäätmete sorteerimis-laadimisjaam. Jäätmete liigiti kogumine toimub ka käesoleval ajal, kuid üldisest jäätmemassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete osakaal on suhteliselt väike. Tõhusate kontrolli- ja karistusmeetodite puudumisel on linna haljasaladele tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad, mis risustavad nii taime- kui loomaliikide elupaiku kui rikuvad linnapilti. 7.2. Eesmärgid • Kujundada ümber linna jäätmekäitlussüsteem • Edendada elanike keskkonnateadlikkust • Arendada jäätmekäitlust, vähendada jäätmeteket ja suurendada jäätmete taaskasutust • Tagada keskkonna puhtus ja ressursside säästlik kasutamine 7.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 7.3.1. Rakvere Ussimäe prügila rekonstrueerimine sorteerimisjaamaks 2001–2011 KIK, LE 7.3.2. Konteinerite paigaldamine klaasi, plastmassi, purkide, tekstiili kogumiseks Pidev LE 7.3.3. Eksperimentaalse eriliigiliste jäätmete kogumiskoha (plats, paviljon) rajamine linna 2003–2004 LE, KIK 7.3.4. Vanapaberi kogumise korraldamine Pidev 7.3.5. Ohtlike jäätmete kogumine linnaelanikelt kaks korda aastas Pidev KIK 7.3.6. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine infolehtede, infopäevade, seminaride ja meedia abil Pidev LE, projektid 7.3.7. Kontrolli tõhustamine vastavalt kehtivale seadusandlusele Pidev LE 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 8.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna tsentraalses veevarustussüsteemis kasutatakse peamiselt kambrium-vendi veeladestust, mis on kaitstud 70–90 meetri paksuse sinisavi kihiga. Veevarud on kinnitatud piisavatena. Kõrge raua- ja kloriididesisalduse vähendamine Eesti veestandardile vastavale tasemele toimub 2001. aastal valminud Piira veetöötlusjaamas. Üksikmajapidamised kasutavad pindmist ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, mis on toitumisala pinnakatte ja geoloogia tõttu kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Keskkonnanõuete eiramise tõttu on see veelade suure reostusastmega ning mitmes linna piirkonnas tarvitamiseks kõlbmatu. Ühisveevarustuse teenusega kaetus ei ole piisav. Suur osa linna veetorustikest on vanad ja halvas tehnilises seisundis, veekaod trassides on suured. Vee kvaliteeti halvendavad tupiktorustikud. Vastavalt Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale 2001–2012 ning EL Phare CBC 2000 programmist rahastatavale projektile Rakvere linna ja lähiümbruse vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendus investeeritakse 2003–2004. aastal kokku 43,6 miljonit krooni linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. 8.2. Eesmärgid • Kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit • Parandada vee kvaliteeti • Kasutada veevarusid säästlikult 8.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 8.3.1. Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine 2003–2012 EL Phare CBC 2000 programm + AS Rakvere Vesi 8.3.2. Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine * 2003–2012 EL Phare CBC 2000 programm + AS Rakvere Vesi * vt ka lisa 2 – Rakvere ühisveevarustuse ja -kanalistatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud kuni 2004. a. * vt ka lisa 3 – Rakvere ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud aastatel 2005–2012. 9. TEED, ÜHISTRANSPORT JA TÄNAVAVALGUSTUS 9.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on kokku 83,8 km teid ja tänavaid, nendest kruuskattega 25,8 km, asfaltkattega 55,8 km ja munakivisillutisega 1,4 km. Katteta ehk pinnasteid on 0,4 km. Rakvere linnas on teostatud teede, tänavate, parklate ning nendel asuvate sildade ja truupide inventariseerimine. Rakvere linnas on valgustatud tänavaid kokku 64 km, nendest on varustatud õhuliinidega 61,5 km ja kaabelliinidega 2,5 km. Valgustuspunkte on ~ 1600 tk, välisvalgustusvõrgu juhtkilpe on 23 tk, tarbitav võimsus tänavavalgustuseks on ~ 400 kWh. 9.2. Eesmärgid • Tagada sõidukõlblik teedevõrk ja toimiv transpordivõrgustik, pidades prioriteetseks ühistransporti • Arendada linna teid ja tänavaid vastavalt linna liiklusskeemile • Kõvakattega teedele üleminek aastaks 2012 • Tänavavalgustuse tagamine tervel linna territooriumil, sh koolide ja lasteaedade ümbruse parem valgustatus • Säästlik energiakasutus, valgustuskulude vähendamine 9.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 9.3.1. Kastani tänava pikenduse projekteerimine ja väljaehitamine üle Turu platsi 2003 LE 9.3.2. C. R. Jakobsoni tänava rekonstrueerimine Posti tänavalt Kalda tänava suunas 2002–2005 LE 9.3.3. Asfalteerimistööd Linnuriigi, Taaravainu ja Tammiku linnaosades 2002–2004 LE 9.3.4. Jalgrattatee rajamine Lilleoru ja Tartu tänavale 2003–2004 LE 9.3.5. Kesklinnast väljuva jalgrattatee projekteerimine 2002–2005 LE 9.3.6. Busside ja taksode peatuskohtade kindlaksmääramine kesklinnas 2003 LE 9.3.7. Linnaliini busside peatuskohtade korrastamine ja remont (Karja t, Tartu t, Lilleoru t, Vallikraavi t) Pidev LE 9.3.8. Teede ja tänavate tolmuvabaks muutmine Pidev LE, projektid 9.3.9. Teede ja tänavate arendusplaani väljatöötamine 2003 LE 9.3.10. Välisvalgustusvõrkude renoveerimise jätkamine 2003–2005 LE 9.3.11. Uute valgusliinide ehitamine Linnuriigi linnaosas ja väiksematel kõrvaltänavatel 2003–2005 LE 9.3.12. Suure võimsusega elavhõbedavalgustite väljavahetamine väiksema võimsusega naatrium- või metallhalogeniidvalgustite vastu 2003-2005 LE 9.3.13. Uuringu läbiviimine valgustuskilpide edaspidise kontrolli- ja juhtimisvõimaluste kohta arvuti abil 2003–2004 LE 9.3.14. Uute parklate ehitamine kesklinnas (Keskväljak, Tallinna t, Vallikraavi t, Kunderi t) 2003–2004 LE 9.3.15. Kastani t rekonstrueerimine lõigul Jakobsoni t – Keskväljak 2004 LE * vt ka lisa 4 – Rakvere linna tänavate ehitus- ja remondikava aastateks 2003–2005. 10. INFOTEHNOLOOGIA 10.1. Olukorra kirjeldus Registrid Rakvere Linnavalitsuse arvutivõrgus on 41 arvutit, neist 36 on töökohad. Enamus arvutitest on kaasaegsel tasemel. Peale kahe vanema arvuti on kõigil vähemalt 128 MB op. mälu. 26 arvutit kasutab Microsoft Office tarkvara, 10 arvutit kasutab vabavara PC Suite. Kõikides arvutites töötab viirusetõrje automaatne uuendamine. Arvutivõrk on täielikult üle viidud 100 MHz kiirusele. Kõikides arvutites on kiired võrgukaardid ja HUB-id on asendatud 100 MHz kiirusega swichidega. Peamaja ja hoovimaja vahel on kiire ühendus valguskaabli abil. Kolmest linnavalitsuse serverist vajaks üks (avalik info ja ühine ketas) lähiajal väljavahetamist. Kaks ülejäänut on kaasaegsel tasemel. Kõik tähtsamad registrid on koondatud ühte serverisse. See võimaldab registreid kergemini hooldada ja turvata. Internetiteenuse kättesaadavus Praegu on Rakvere linnas võimalik tasuta avalikku internetiteenust koos juhendamisega kasutada Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli hoones Rohuaia 12. Kooliõpilastel on arvutit võimalik kasutada arvutiklassides, mis on Tiigrihüppe projekti käigus varustatud suhteliselt hästi. Samuti suureneb jätkuvalt kodukasutajate arv. Tulevikusuunaks on keskendumine peamiselt täiskasvanud internetikasutaja võimaluste laiendamisele. 10.2. Eesmärgid • Üleminek vabavara programmidele. Eesmärk on katsetada eestikeelse kontoritarkvara – OpenOffice sobivust linnavalitsuse vajadustele. Kui see on sobiv, siis on mõttekas installida see kõigisse arvutitesse. • Avaliku info serveri vahetus Praegu kasutusel olev avaliku info server (P200, jagatav kettamaht 8GB) kipub ajale jalgu jääma. Pärast uue serveri käikulaskmist jääks vana serveri ülesandeks teistest serveritest varukoopiate tegemine, viirusetõrje uuenduste jagamine töökohtadele ja vajadusel teiste serverite asendamine. • Arvutivõrgu turvalisuse ja töökindluse tõstmine Eesmärgiks on viia kõik töökohad üle UPS-i toitele, seni kasutavad UPS-i vaid pooled töökohad. Serveri UPS-ide mahtu tuleks suurendada sedavõrd, et serverid kannataks kahetunnist voolukatkestust. Linnavalitsuse e-posti serverile on plaanis lisada filtri programm, mis ei lase viiruse kahtlusega e-posti läbi. See oleks oluline samm arvutiviiruste ja rämpsposti vastu võitlemisel. Plaanis on kõikidele linnavalitsuse arvutikasutajatele teha arvutisse sisselogimisel parooli sisestamine kohustuslikuks. Seni kasutavad parooliga sisenemist need, kel on juurdepääs registritele või muule mitteavalikule infole. • Osavõtt e-maakonna projektist. Praegu on maakonnas aktiivsed kolm projekti: 1. X-tee (volitatud isikutele riiklikele registritele juurdepääs). Maavalitsuses see juba töötab, lähemal ajal saavad ka omavalitsused sellega liituda. Linnavalitsuses tuleb määrata volitatud kasutajate ring! 2. Dokumendile digitaalallkirja lisamine. See projekt ei ole veel täielikult käivitunud. 3. Internetipõhise GIS-i käivitamine. Projekti juhib Harju maavalitsus. Võimaldab interneti brauseri abil kasutada linna kaarte ja siduda neid andmebaasidega. Projektiga liitumine vajab kaalumist ja katsetamist. 10.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 10.3.1. Kõikide linnavalitsuse kasutuses olevate registrite koondamine ühte serverisse Olulised registrid koondatud 2002 LE 10.3.2. Registrite sidumine linna kaardiinfoga Pärast registrite koondamist LE 10.3.3. GIS-süsteemile ülemineku tegevuskava väljatöötamine 2003 LE 10.3.4. Ettevalmistustööd registrite üleviimiseks internetipõhiseks ja nende sidumiseks riiklike keskregistritega 2002–2003 LE 10.3.5. «Postipoisi» sidumine Rakvere linna koduleheküljega avalike dokumentide kättesaamiseks 2002–2003 LE 10.3.6. Osavõtt e-maakonna projektist Pidev LE + projektid 10.3.7. Avalikule tarkavarale üleminek 2004–2005 LE 10.3.8. Dokumendihalduse käivitamine 2003 märts LE 11. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 11.1. Olukorra kirjeldus Seisuga 01.01.2001 on Rakveres registreeritud 747 ettevõtet, neist tertsiaarsektoris (kaubandus, teenindus jm) – 542, sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) – 149 ja primaarsektoris (põllu- ja metsamajandus, jahindus, kalandus) – 56 ettevõtet. Eelmise aastaga võrreldes on tekkinud juurde 19 ettevõtet. Peamised probleemid ettevõtluses: vähene strateegiline planeerimine ja koostöö ettevõtluspoliitikas; teadmatus rakenduvate Euroopa Liidu kvaliteedinormide kohta valdkonniti; ettevõtjatele soodsa kommunikatsioonilahenduse ja infrastruktuuri puudumine. 11.2. Eesmärgid • Suurendada tööhõivet • Suurendada välisinvesteeringute voolu Rakveresse • Tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet • Tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne) 11.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 11.3.1. Ettevõtlusstrateegia väljatöötamine (sh piirkonna maine ja tuntuse kujundamine) 2004 LE, ettevõtted 11.3.2. Ühtse ettevõtluspoliitika kujundamiseks vajalike koostöösidemete algatamine ja väljaarendamine (Ettevõtluskeskus, EAS, Tööhõiveamet, kohalikud ettevõtjate organisatsioonid, Kaubandus-Tööstuskoda jne) Pidev LE 11.3.3. Koostöö arendamine tegevusvaldkondade kaupa ühiste (Eesti siseste ja ka rahvusvaheliste) suurtellimuste vastuvõtmiseks Pidev LE + erinevad programmid (EAS, ERDA jm) 11.3.4. Äri- ja investeerimisvõimaluste informatsiooni väljatöötamine, teostus ja levitamine (VISIT-ROM jm) 2003 LE, ERDA, ettevõtted 11.3.5. Sõpruslinnadega ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste omavahelise koostöö suurendamine ettevõtlusvaldkonnas – ühisprojektide väljatöötamine Pidev LE, sõpruslinnad, Rahvusvahelised projektid 11.3.6. Valdkonna arengule suunatud projektide ettevalmistamine ja elluviimine (nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil) Pidev LE + erinevad programmid 11.3.7. Regionaalsete suurürituste, koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, L-Viru MV, ettevõtted, fondid 11.3.8. Süsteemne informatsiooni vahetamine Pidev LE, ettevõtted 11.3.9. Tööhõivealaste projektide algatamine ja teostamine 2003–2005 LE, projektid, ettevõtted 11.3.10. Valdkonnasisene ettevõtjate EL struktuurivahendite alane teavitamine Pidev LE, projektid 11.3.11. Alustavatele ettevõtjatele tugikeskuse rajamine 2003–2006 LE, projektid 12. ELAMUMAJANDUS 12.1. Olukorra kirjeldus Elamumajanduses on Rakvere linna põhimõte luua tingimused, et kõigil linnakodanikel oleks võimalus rajada neile sobiv eluase. 12.2. Eesmärgid • Luua soodus keskkond eluaseme soetamiseks erinevatele majanduslike võimalustega inimrühmadele • Minimiseerida elamumajandusega seotud riske linnas (väheelamiskõlblikud kõdurajoonid, kinnisvaraarendus, elamute füüsiline ja moraalne vananemine, aguli- ja tarbijamentaliteedi vohamine, vähene vastutustunne) • Edendada korteriühistuliikumist • Tagada «kolmanda sektori» organisatsioonide, kohalike omavalitsuste koostöös eluasemekorralduse professionaalsus ja järjepidevus 12.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 12.3.1. Linna eluasemestrateegia väljatöötamine 2004–2005 LE, projektid 12.3.2. Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide määratlemine, planeeringute tegemine ja pakkumine, sobiva infrastruktuuri väljaehitamine, sh: Pidev LE 12.3.3. Korteriühistute ja -ühisuste arengu toetamine Pidev LE, EKÜL, RE 12.3.4. Korterite ehitamine või ostmine omandireformist tulenevalt tekkinud sundüürnike eluasemevajaduste lahendamiseks Peale RE raha eraldamist RE 12.3.5. Munitsipaaleluruumide passistamine, remondivajaduse määramine Pidev LE 12.3.6. Munitsipaaleluruumide remontimine Pidev LE 12.3.7. Vanalinnas asuvate hoonete säilimise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2003–2005 LE, RE, projektid 12.3.8. Linna arengu seisukohast vajalikele spetsialistidele eluaseme soetamise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2003–2005 LE 12.3.9. Sotsiaalmaja ehituse lõpetamine 2002–2004 LE, RE, projektid 12.3.10. Ühistulise elamuehituse algatuste toetamine Pidev LE 12.3.11. Ühistute renoveerimisprojektide toetamine pidev LE, projektid 12.3.12. Korteriühistute tekke soodustamine ja arengu toetamine pidev LE 12.3.13. Elamuomanike ja -haldajate koolitus ning kursuste organiseerimine ja konsultatsioon. 2002–2005 LE, kolmas sektor, ettevõtluskeskus 12.3.14. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamine. pidev LE 12.3.15. Ühistegeliku kinnisvara korrashoiu teadvustamine Pidev LE, projektid 12.3.16. Koolitus teaduslik-praktiliste uuringute ning rahvusvahelise koostöö korraldamiseks Pidev LE 12.3.17. Leida võimalusi välisabile ja erasektorile toetudes rahastada osaliselt koolitus- ning uurimisprojekte Pidev LE, projektid, erasektor 12.3.18. Moodustada komisjon käesoleva arengukava elluviimiseks 2003 * 12.3.19. Linna jaoks ebaotstarbekate munitsipaaleluruumide võõrandamine (avalikel enampakkumistel) Pidev LE 12.3.20. Eluruumide soetamine majutamaks isikuid, kellele KOV peab seaduse järgi tagama elamispinna Pidev LE 13. VÄLISSUHTLUS 13.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnal on praegu kuus ametlikku sõpruslinna: Senaki linn Gruusia Vabariigis (rahvaarv u 30 000), Lapua linn (15 000), Nurmo vald (9400) ja Lappeenranta linn (55 000) Soome vabariigis, Sigtuna kommuun (32 000) Rootsi Kuningriigis ning Lütjenburgi linn (6000) Saksamaa LV-s. Sõlmimisel on koostöökokkulepe Szolnoki linnaga (200 000) Ungaris, Panevezyse linnaga (115 000) Leedus ja Bel Airi linnaga (12 000) Ameerika Ühendriikides. Erinevaid koostööprojekte ja -koolitusi on teostatud ka koostöös teiste välispartneritega – omavalitsuste või sõpruslinnadega. 13.2. Eesmärgid • Arendada edasi nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi sidemeid • Kujundada linna hea maine välissuhtluse alal • Tihendada koostööd sõpruslinnadega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega • Luua baas Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisega kaasnevate võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh EL struktuurifondid). • Koostöö arendamine teiste valdkondade komisjonidega, mittetulundusühingutega, asutustega • Turisminduse edendamine 13.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 13.3.1. Välissuhete spetsialisti töölevõtmine linnavalitsusse 2003 LE 13.3.2. Koostöösuhete arendamine sõpruslinnadega Pidev LE, projektid 13.3.3. Sõprussuhete loomine Läti, Leedu ja Venemaa omavalitsustega 2003–2005 LE 13.3.4. Koolide välissuhtlemise toetamine, sh õpilas- ja isetegevusrühmade vahetused Pidev LE 13.3.5. Rakveres tegutsevate erinevate rahvuste kultuuriseltside tegevuse toetamine Pidev LE 13.3.6. Asutuste ja seltside välissuhteid hõlmava andmebaasi loomine 2003 LE 13.3.7. Ettevalmistustööd Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendite taotlemiseks 2003–2004 LE, projektid 13.3.8. Informatsiooni jagamine fondide rahastamisvõimaluste kohta Pidev LE, projektid 13.3.9. Rahvusvaheliste ja üle-eestiliste koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, RE, era, projektid 13.3.10. Rahvusvaheliste festivalide (toetamise) jätkamine Pidev LE, RE, era, projektid 13.3.11. Konverentside, koolituste ja ürituste korraldamise võimaluste kaardistamine 2003 LE, projektid 13.3.12. Sõpruslepingu sõlmimine Eesti Mereväe lipulaevaga Admiral Pitka 2003–2004 13.3.13. Kontaktide loomine ja informatsiooni kogumine koostööprojektide võimaluste kohta saatkondades pidev LE 13.3.14. Aidata kaasa Euroopa Maja loomisele ja tegevuse arendamisele Pidev LE, projektid 14. TURISM 14.1. Olukorra kirjeldus Majutatute arv Rakveres on aastatel 1997–2001 kasvanud 3000 inimese võrra, aastate lõikes on kasv olnud 10%–30%. Kõige rohkem on Rakveres ööbinud eestlasi ja soomlasi. Põhja-Eestis reisitakse põhiliselt eesmärgiga puhata, kuid Lääne-Virumaad külastavatest reisijatest üle poole on reisinud töö eesmärgil. Põhjuseks on tõenäoliselt fakt, et korralike majutusasutuste puudumise tõttu Ida-Virumaal ööbivad väga paljud sealsete ettevõtetega seotud ärimehed Rakveres. Rakvere 6 majutusettevõttest on praegu atesteeritud 4. Esindatud on hotell, külalistemaja, hostel, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusteenuse järgi on Rakveres suur nõudlus – majutusasutuste täituvus on 55%, kõrghooajal isegi kuni 95%. Rakveres on 20 toitlustusettevõtet, neist 3 restorani. Rakverel on hea bussiühendus teiste suuremate Eesti linnadega. Turismiinfo korraldamise eeliseks on maakondliku Turismiinfokeskuse paiknemine Rakveres. Siseturismiga tegeleb kokku ligikaudu 50 reisibürood, millest pooled korraldavad ekskursioone Lääne-Virumaale. Reisibüroode andmete põhjal pole huvi selle piirkonna vastu eriti suur, Rakverest teatakse vähe, pigem tuntakse huvi Lahemaa ning mõisate vastu. Alates 1993. aastast tegeleb Rakveres ja Lääne-Virumaal giidide atesteerimisega Viru Giidide Ühing. 22. mai seisuga on atesteeritud 12 giidi. Esindatud on eesti, soome, vene, inglise, saksa ja rootsi keel. Alates 1997. aastast tegutseb MTÜ Lääne-Viru Turismiklubi. 2002. aastal püstitati linna juubelipidustuste raames Vallimäele suur 10 tonni kaaluv Tarva pronksskulptuur. 2003. aasta kevadel avas SA Virumaa Muuseumid Rakvere linnuse. 14.2. Eesmärgid • Suurendada meie majutusettevõtetes peatuvate turistide arvu • Leida võimalused turistide Lääne-Virumaal viibimise pikendamiseks • Tutvustada ja reklaamida linna, sh Tarvast ja linnust kui Rakvere sümbolit • Kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine • Kujundada turistile soodne keskkond • Tõhustada koostööd erinevate valdkondadega, millega turismiteenuse pakkumine seotud on (kultuur, haridus, majandus), samuti erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel 14.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 14.3.1. Julge ja kaasaegse linna mainekontseptsiooni väljatöötamine 2003 LE 14.3.2. Linnuse ja tarvaga seotud projektide jätkamine 2003–2005 LE, projektid 14.3.3. Vallimäe kompleksi väljaarendamine 2001–2005 LE, ettevõtjad, projektid 14.3.4. Taidlejate/esinejate toomine Vallimäele koostöös kultuurivaldkonna ja eraettevõtjatega Pidev LE, era 14.3.5. Tarva legendi- ja traditsioonikonkurss 2003 LE 14.3.6. Linna logo ja tunnuslause väljatöötamine (peavad olema tõlgitavad) 2003 LE, projektid 14.3.7. Trükiste ja kaartide koostamine Pidev LE, projektid 14.3.8. Rakvere tutvustamine – kodulehekülje, ajakirjanduse, reisibüroode ja sõpruslinnade kaudu Pidev LE, projektid 14.3.9. Linna esindamine turismimessidel koostöös Turismiameti ja Lääne-Virumaa Turismiklubiga Pidev Turismiamet, LE 14.3.10. Turismiviitade ja -info paigutamine turistide kogunemispaikadesse: bussijaama, linnusesse 2003 LE 14.3.11. Viitadele ingliskeelse informatsiooni lisamine pidev LE 14.3.12. Majutusasutuste atesteerimine pidev LE 14.3.13. Tervikliku turmistoote väljaarendamine koostöös maakonnaga 2003–2004 LE, projektid 14.3.14. Rakvere lisamine rahvusvahelistesse turismimarsruutidesse 2003–2005 LE, projektid 14.3.15. Turismi arengukava ja investeeringute kava väljatöötamine Rakvere linna jaoks 2003–2004 LE, projektid 14.3.16. Moodustada Rakvere Linnavalitsuse komisjon turismi arengusuundade määratlemiseks ja selleks vajalike teabematerjalide ettevalmistamiseks 2003 LE 15. HARIDUS 15.1. Olukorra kirjeldus Maakonnakeskusena on linnas kujunenud haridusasutuste võrgustik koolieelsetest lasteasutustest kuni kõrgkoolideni, kus ligi 5500 lapsel ja noorel on võimalus omandada erineval tasemel haridust. Täiskasvanutele on koolitusvõimalusi lisanud erinevad erakoolitusfirmad. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Rakvere linn korraldab ja finantseerib osaliselt laste perekondliku kasvatuse täiendamist era- ja munitsipaallasteaedades ning koolide juures tegutsevates ettevalmistusrühmades. Põhihariduse omandamise võimalus tagatakse linna kõigile koolikohustuslikele lastele. Keskhariduse omandamist võimaldatakse nii oma linna kui mujalt tulnud edukalt põhikooli lõpetanutele Rakvere Gümnaasiumis, Rakvere Reaalgümnaasiumis ja Rakvere Eragümnaasiumis. Rakvere Vene Gümnaasiumis ja Rakvere Õhtukeskkoolis nii kaua kui jätkub seadusega nõutav arv õpilasi. Kutseharidus. Lähtuvalt ühiskonna ja linna tööturu vajadustest taotletakse kutse, ameti ja erihariduse omandamise võimaluse tagamiseks koostöö laiendamist linnas tegutsevate kutse- ja kõrgkoolidega. 15.2. Eesmärgid • Tingimuste tagamine linna elanike erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute pidevõppeni, et linn kujuneks tunnustatud hariduskeskuseks maakonnas ja riigis. • Linna tingimustele ja võimalustele ning linnaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja areneva haridussüsteemi (s.o õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine ja süsteemi uue majanduse tingimustele orienteerimise kindlustamine • Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine • Süsteemi optimaalsuse tagamine • Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste laiendamine • Eesseisvaks eluks ja tööks valmistumisele, kasulikult ja tervislikult vaba aja veetmisele ning õppimis- ja töövõimaluste kohta teave hankimisele kaasaaitamine, teavitamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine, narkomaania ja kuritegevuse ennetustöö ning kogu tegevuse koordineerimine. 15.3. Tegevused Tegevus – alusharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.1. Kõigile 3–6-aastastele lastele võimaldatakse hoidu ja alushariduse omandamist oma linna lasteaedades Pidev LE, lapsevanem 15.3.2. Erinevate lastehoiu vormidega lasteaedade tekke ja arengu soodustamine. 2–3 aastastele lastele 1–2 hoiurühma avamine 2003–2004 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.3. Kõrgharidusega pedagoogilise personali kujundamine 2007. aastaks – jätkukoolituse võimaluste taotlemine koostöös Rakvere kolledžiga Pidev LE, riik, pedagoog 15.3.4. 6-aastastele kooliks ettevalmistuse tagamine koolide juures Pidev LE 15.3.5. Koduste laste vanemate nõustamise korraldamine munitsipaallasteaedade juures Pidev LE 15.3.6. lasteaedade mänguväljakute uuendamine 2003–2005 LE Tegevus – koolikohustuse täitmine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.7. Õpi- ja kasvatusraskustega ning andekate laste õpetamiseks programmide ellurakendamine linna üldhariduskoolides Pidev LE, lapsevanem, fondid 15.3.8. Programmide väljatöötamine ja ellurakendamine põhikoolist väljalangemise tõkestamiseks 2003–2005 LE, projektid 15.3.9. Koolivõrgu ümberkujundamine erivanuseliste rühmadega koolideks, minnes järkjärgult üle koolides alg-, progümnaasiumi ja gümnaasiumi astmele erinevates hoonete(osade)s 2003–2007 LE 15.3.10. Kodu ja kooli koostöö tõhustamine. Nõustamis- ja tugiteenuste rakendamine pidev LE 15.3.11. Õppetöö korraldamine kõigis koolides ühes vahetuses 2004 LE 15.3.12. 500-kroonine kinkekaart I klassi õppimaasujatele koolitarvete ostmiseks 2003, 2004, 2005 LE 15.3.13. Sotsiaalpedagoogide töölerakendamine 2003 LE 15.3.14. järk-järgult klasside täituvuse vähendamine Alates 2003 LE Tegevus – koolivõrgu väljakujundamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.15. Rakvere Vene Gümnaasiumi hoones Rakvere Gümnaasiumi algklasside õpilaste arvu suurendamine vabade ruumide olemasolul pidev LE 15.3.16. Gümnaasiumiõpinguteks võimaluste laiendamine, luues linna ühes gümnaasiumis vähemalt ühe kutseklassi 2003–2004 LE 15.3.17. Rakvere Linna Algkooli lõpetajatele sujuva ülemineku tagamine teiste koolide 6. klassidesse Pidev LE 15.3.18. 6-aastastele eelkooli avamine alates 2003 15.3.19. Ettevalmistus Rakvere Vene Gümnaasiumi säilimiseks gümnaasiumi õpilaste olemasolul Pidev LE 15.3.20. Rakvere Erapõhikooli arengu toetamine 225 õpilasega põhikooliks Pidev LE 15.3.21. Rakvere Õhtukeskkooli ümberkorraldamine Alates 2003 LE 15.3.22. Rakvere Lille Kooli arengu toetamine (kuni 40 erivajadusega õpilase põhikooliks) Pidev LE 15.3.23. Olemasolevate pedagoogide ümber- ja täiendusõppe korraldamine tagamaks 2007. a kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline personal Pidev LE 15.3.24. Kõrgkvalifikatsiooniga haridusspetsialistide (eriti noorte ja meesõpetajate) koolidesse tuleku soodustamine Pidev LE 15.3.25. Võimaluste loomine personali kvaliteedi tõstmiseks, vastavate koolitusprogrammide ja projektide ettevalmistamine ja elluviimine. Haridustöötajate tunnustussüsteemi loomine ja käivitamine 2003–2004 LE 15.3.26. Õpilaskodu ettevalmistamine ja käivitamine 2003–2005 LE, erasektor Tegevus – kutseharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.27. Rakvere Kutsekeskkooli arendamisele kaasaaitamine, toetades selle kujunemist kutseõppekeskuseks, kus lisaks noorte esmakoolitusele toimub täiskasvanute tööalane koolitus, erivajadustega inimeste kutsealane koolitus ja gümnaasiumiõpilaste kutsealane eelkoolitus, piirkonna väikeettevõtjate ja teiste tööandjate nõustamine Pidev LE 15.3.28. Linna põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste kutsealase eelkoolituse osaline finantseerimine lepingute alusel (Rakvere Kutsekeskkool ja OÜ Norax koolitus) 2003–2012 LE 15.3.29. Kutsetandvate koolide baasil kutse, ameti ja eriala omandamise võimaluste laiendamine majanduse, teeninduse jm linnaga seonduvate alade osas Pidev LE Tegevus – kõrgharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.30. Kaasaaitamine Rakvere Kolledži arengule ja integreerumisele linna haridusellu. Kolledži potentsiaali kasutamine linnas haridus- ja sotsiaalvaldkonnas 2003–2012 LE 15.3.31. Koostöö arendamine Mainori Kõrgkooliga alates 2004 LE Tegevus – huviharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.32. Noortele ja lastele tasuta osalemine munitsipaal-üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides Pidev LE 15.3.33. Erinevate huvidega noortele võimaluste loomise toetamine juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud koolides ja ringides 2003–2005 LE, lapsevanem 15.3.34. Osa huviharidusteenuste järk-järguline üleandmine lepingute alusel erasektorile 2003–2005 LE, lapsevanem, erasektor 15.3.35. Huvialakoolide toetamine võimaluste mitmekesistamisel, sh koolieelikute ja täiskasvanute huvide ning võimete arendamiseks 2002–2005 LE, lapsevanem 15.3.36. Tingimuste loomine ja kaasaaitamine noorte suvise tööhõive süsteemi rajamisele ja korraldamisele 2003–2004 LE, projektid 15.3.37. Noorte kutsenõustamissüsteemi loomine ja käivitamine alates 2003/04 õ.-a. LE 15.3.38. Täiskasvanute koolitusvõimaluste laiendamisele linnas kaasaaitamine 2003–2012 LE, projektid, kodanik Tegevus – süsteemi optimaalsuse tagamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.39. Olemasolevate haridusasutuste ning nende tööd korraldavate asutuste auditeerimine, töökohtade kaardistamine ja vajadusel ümberkorraldamine 2003–2004 LE 15.3.40. Haridusseadustikuga mitteettenähtud teenuste järkjärguline üleandmine erasektorile 2003–2005 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.41. Haridusasutuste varade korrastamine. Munitsipaalvara kaasaegse halduse ja arendamise korraldamine 2003–2005 LE 15.3.42. Säästuprogrammide (normatiivide väljatöötamine ja võrdlemine teiste linnadega) rakendamine haridussüsteemi tõhusamaks toimimiseks 2003–2004 LE 15.3.43. Tervisliku ja turvalise õppekeskkonna loomine ja turvalisuse, ohutuse ja hügieenitingimuste tagamine ning selleks sihtprogrammide rakendamine. 21. sajandi kooli projektis aktiivne osalemine pidev LE 15.3.44. Investeeringute süsteemi sidumine haridusasutuste võrgu arenguga, tagamaks kõigile võrdsed õppetingimused. Investeeringute kava väljatöötamine ja kinnitamine 2003–2004 2003 LE 15.3.45. Infotehnoloogia ajakohastamine ja uue tarkvara hankimine, osaledes aktiivselt vastavates programmides 2003–2005 LE, THSA jm projektid 15.3.46. Infosüsteemi väljakujundamine (haridusinfo kogumise süsteemi loomine, arvutite rakendamine, arvutivõrgu väljaarendamine ja ühendamine üleriigiliste ja linnaregistritega) 2003–2005 LE 15.3.47. Õppeasutuste kodulehekülgede loomine ja arendamine suhtlusvahendiks üldsusega 2003–2004 15.3.48. Haridusasutuste finantseerimine pearaha alusel: süsteemi (normid, õigusaktid) väljatöötamine ja rakendamine 2003–2004 LE 16. KULTUUR JA SPORT 16.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn teostab oma kultuuripoliitikat kolme munitsipaalasutuse kaudu ja teeb koostööd kolmanda sektoriga. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu asub renoveeritud hoones, loodud on elektrooniline andmebaas, toimib elektrooniline laenutussüsteem. Tehakse ettevalmistusi ühinemiseks vabariikliku raamatukogude arvutivõrguga. Raamatukogus tegutseb aktiivselt kirjandusklubi, toimuvad konverentsid, koolitused, näitused, kontserdid. Keskraamatukogu on muutunud linna kultuurielu oluliseks keskuseks. Suur külastatavus toob esile probleemid – väike lugemissaal, lühike lahtiolekuaeg. Rakvere Rahvamaja osaliselt remonditud ruumid võimaldavad avalikke üritusi korraldada. Harjutusruumidena kasutavad hoonet rahvamaja ringide taidlejad, seltsid, erahuvikoolid. Probleemiks on ruumikitsikus, saali akustika, samuti II korruse ja keldrikorruse remontimata harjutus- ja ringiruumid. Rahvamaja allüksusena tegutseb Rakvere linna Avatud Noorte keskus. Aktiivselt osalevad kultuuritegevuses kodanike vabatahtlikud ühendused nagu folklooriselts Tarvanpää, 6 koori, 2 orkestrit, 1 rahvamuusikaansambel, 2 näitemänguseltsi, 3 kujutava kunsti ning 2 käsitöö- ja rahvakunstiühendust jne. Asutatud on mitmesuguseid klubilise iseloomuga seltsinguid eakate klubist õlleklubini. Probleem on tegevuseks sobilike ruumide vähesus ning rahaliste vahendite nappus. Oluliselt tõstavad kultuurielu kvaliteeti linnas Rakvere Teater ning teatri korraldatav rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, samuti sihtasutus Virumaa Muuseumid. S/A Virumaa Muuseumid omab linnas Rakvere Näituste maja, Rakvere Ordulinnust ja Linnakodaniku Majamuuseumi. Rakvere linn on sõlminud lepingu kunstinäituste korraldamiseks linnale kuuluval rendipinnal MTÜ-ga Rakvere Kesklinna Galerii. Linnale kuuluva Vallimäe vabaõhulava haldamiseks on sõlmitud rendileping MTÜ-ga Rakvere Linna Mägi, et arendada Vallimäel aastaringset kultuuri- ja sporditegevust. Rakvere linn haldab Rakvere Spordihoonet, milleks renditakse spordihooneks kohandatud kirikut. Uus spordikeskus koos staadioniga valmib suvel 2004. Lisaks kuuluvad linnale 2 staadioni ja 4 koolivõimlat, on rajatud välisväljakuid ja terviseradasid. Neid hooneid ja rajatisi kasutavad lisaks spordikoolile ja üldhariduskoolidele ka umbes 30 spordiklubi nagu võrkpalliklubi Rivaal, kergejõustikuklubi ViKe, korvpalliklubi Rakvere jt. Linnas toimub mitmeid heatasemelisi spordiüritusi: Rakvere Rahvajooks, Virumaa Väikelaste Kergejõustikupäev, Wesenberghi Sprint, Rakvere Rattasõit jt. Välja on töötatud täpsustatud Rakvere linna kultuuri arengukava projekt aastani 2012, määratledes ära prioriteetsed spordialad ja kultuurisuunad. 16.2. Eesmärgid • Säilitada linnas kultuuriline mitmekülgsus • Linna jaoks tähtsate institutsioonide arendamine – teater, näitused, spordi- ja veekeskus ja jäähall • Tihendada koostööd kultuurivaldkonna siseselt, samuti teiste valdkondadega • Luua piisavalt tegevusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele 16.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 16.3.1. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» Pidev LE 16.3.2. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamise suurendamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» vähemalt 1,5% linna eelarvest 2004 LE 16.3.3. Linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamine linnale kuuluvate asutuste ning klubide ja seltside tegevuseks vajalike hoonete ning rajatiste majandus- ja kapitalikulude katteks Pidev LE 16.3.4. Rakvere Rahvamaja kapitaalremondi jätkamine 2002–2005 LE 16.3.5. Kultuuristipendiumide statuudi väljatöötamine ja rakendamine 2003–2005 LE 16.3.6. Spordikompleksi ehituse lõpuleviimine ja linnastaadioni rekonstrueerimine 2002–2004 RE + LE 16.3.7. Spordikeskuse kasutusvalduse tasumine 2004–2019 LE 16.3.8. Kino taasavamine 2003 RE + LE + Era 16.3.9. SA Rakvere Teater asutamises osalemine 2003–2004 Riik + LE 17. SOTSIAALHOOLEKANNE 17.1. Olukorra kirjeldus 1. jaanuari seisuga on Rakveres registreeritud 475 töötut. Toimetulekutoetust on saanud 2003. a I poolaastal 253 peret, kokku 961 193 kr, neist töötutega peresid on 173, lastega peresid 113, pensionäriperesid 17, üliõpilasperesid 14. 1. jaanuaril 2002. a alustas tööd Rakvere Sotsiaalabikeskus – linna sotsiaalhoolekandeasutus, mille põhieesmärgiks on linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalse erivajadusega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kaasaaitamine. Sotsiaalabikeskuse tegevusvaldkonnad on: Sotsiaalmaja (kus on 30 sotsiaalkorterit), vanurite päevakeskus (aastas üle 400 püsikliendi), koduhooldus teenus (teenust saab 90 eakat ja invaliidi), psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus (riiklikult finantseeritud 8 kohta), toetatud elamine (riiklikult finantseeritud 4 kohta), transporditeenus (12+1 kohta, vajadusel osutab invatakso teenuseid), usaldustelefon (aastas u 700 kõnet). Lisaks ostab sotsiaalabikeskus laste päevakeskuse teenust (tegevuses osaleb üle 130 lapse aastas) Rakvere Lastekaitse Ühingult ja puuetega inimeste päevakeskuse teenust Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojalt. Uue teenusena alustab 2003. a sügisel tööd kodutute varjupaik. Rakvere Sotsiaalabikeskuses on ruum ka terviseedendusühingule, mille tegevuse raames toimub terviseedendusalane nõustamine, samuti võimalus mõõta vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut. Tarbijakaitseühing nõustab tarbijakaitse küsimustes ja tööotsijateühing tegeleb tööotsijate ühendamise ja nende tööhõive probleemide lahendamisega. Sotsiaalabikeskuse ruumides Tuleviku 8 on alustanud tööd psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus. Tööl on üks tegevusjuhendaja, riiklikult on finantseeritud 8 inimese nn pearaha, millega kaetakse töötaja töötasu ja osaliselt tööks vajalikud vahendid. Kommunaalkulud katab Rakvere Sotsiaalabikeskus linnaeelarveliste vahenditega. Samas majas tegutseb ka psühhiaater, pereterapeut ja korra nädalas võtab vastu lastepsühhiaater. Rakveres on 2 erahooldekodu; hooldekoduteenust ostab linn 12 hooldekodult, milles on hooldusel 63 inimest, mittetulundusühingud, mis pakuvad lastekodu- ja laste turvakoduteenust, vaimupuudega lastele kool ja vaimupuudega noortele päevakeskus. Rakveres on jätkuv vajadus sotsiaal- ja munitsipaalkorterite järele. 17.2. Eesmärgid • Pakkuda senisest paindlikumaid ja kliendikesksemaid teenuseid, eelistades ennetavaid teenuseid • Tõsta puuetega inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ning ühiskonda integreerumist • Toetada teenuste pakkumist vanuritele ja puuetega inimestele, mis võimaldaks neil võimalikult kaua ja täisväärtuslikumalt oma kodus elada • Märgata laste probleeme võimalikult vara ning sekkuda õigeaegselt • Arendada välja võrgustik erinevates institutsioonides töötavate lastega tegelevate spetsialistide vahel • Tagada elanike sotsiaalne turvalisus inimeste toimetuleku toetamisega eelkõige nõustamise ja sotsiaalteenuste osutamise kaudu. 17.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 17.3.1. Sotsiaalabikeskuse töö arendamine ja erinevate teenuste laiendamine alates 2003 LE 17.3.2. Laste päevakeskuse väljaarendamine laste tugikeskuseks (SAK) 2003–2005 LE + projektid 17.3.3. Päevakeskuses pakutavate teenuste nimekirja laiendamine vanurite päevahoiu teenusega (SAK) 2003–2004 LE 17.3.4. Koduhoolduse klientidega lepingute sõlmimine Pidev LE 17.3.5. Hoolekandetöötajate koolitamine (SAK) Pidev LE 17.3.6. Isikliku abistaja teenuse pakkumine 2004 (SAK) 2003 LE 17.3.7. Koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega eelnevates tegevustes (SAK) Pidev * 17.3.8. Puuetega inimestele erinevaid teenuseid pakkuvate mittetulundusühingute toetamine (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.9. Psüühilise erivajadusega inimestele päevakeskuse teenuste pakkumine (SAK) Alates 2003 LE + projektid 17.3.10. Koostöös Virumaa Tööotsijate Ühingu ja Lääne-Virumaa Tööhõiveametiga projektide väljatöötamine pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tagasipöördumiseks tööjõuturule (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.11. Turvakodu teenuse pakkumine, kodutute öömaja vajaduse väljaselgitamine ja kodutute varjupaiga avamine 2003. a ja supiköögi teenuse pakkumine (SAK) 2003–2005 LE 17.3.12. Koolidesse sotsiaalpedagoogide kohtade loomine 2003 LE 17.3.13. Riikliku sotsiaalregistri pidamine Pidev LE 17.3.14. Vähemkindlustatud perede toetamine toimetulekutoetuse ja ühekordsete toetuste maksmisega, lastele tasuta koolitoidu, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega Pidev LE + projektid 17.3.15. Bussisõidu võimaldamine linnaliinide autobussides linna haldusterritooriumil elavatele raske ja keskmise puudega inimestele, üle 70 aastastele pensionäridele, Murtud Rukkilille märgi omanikele ja 4-liikmeliste perede lastele ning doteeritud hindadega saunapiletid Pidev LE 17.3.16. Ranitsatoetuse maksmine kooliminevatele lastele Alates 2003 LE 17.3.17. Alustada eluruumide kohandamist puuetega inimeste vajadustele vastavalt, mis tagab nende toimetuleku oma kodu ukseavade laiendamine, käetugede paigaldamine Alates 2005 LE 17.3.18. Munitsipaaleluruumide arvu suurendamine omandireformi, üürivõlgade või muu tõttu elukoha kaotanud inimestele Alates 2004 LE, projekt 17.3.19. Toetatud elamise teenuse pakkumine Alates 2003 LE, riik 17.3.20. Vilde 2a projekteerimine sotsiaalabikeskuse ruumideks 2003 LE 17.3.21. Psüüh. erivaj. in. päevakeskuse ruumide renoveerimine 2003 LE 17.3.22. Vilde 2a ruumide rekonstrueerimine ja avamine 2004 LE, riik 18. TERVIS (sh RAHVATERVIS e AVALIK TERVISHOID) 18.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna arengukavas lähtutakse tõsiasjast, et tervis on olulisim isiklik ja rahvuslik ressurss ja parim võimalik terviseseisund kuulub iga inimese põhiõiguste hulka. Rahva tervise heaks kavandatav täiendab ja toetab teiste elualade arengukavasid nii hariduses, majanduses kui kultuuris. Rahvatervise arengukava ülesanne on elanikkonna kõikidele tasemetele ja sektoritele ette näha tervist säästev ja toetav areng. Esimese etapi üldarstiabi osutavad Rakvere linnas perearstid. Teise etapi eriarstiabi tagamiseks osaleb Rakvere linn A/S-s Rakvere Haigla. Terviseedendamisega tegelevad Rakveres projektipõhiselt mitmed mittetulundusühingud, järjepidevamalt Tuleviku 8 asuv nõustamiskoda. Linnaarsti avaliku tervishoiu korraldamiseks Rakvere linnal ei ole. Ambulatoorse teise etapi arstiabi osutavad erialaarstid, kes töötavad haigekassa lepingu alusel. Tervisenäitajad Peamisteks surmapõhjusteks Rakvere linnas on ülekaalukalt südame- ja vereringehaigused (65%), teisel kohal on vähkkasvajad (17%), järgnevad traumad (8%) ja alkoholimürgistused (7%). Enesetappe on 2% surmajuhtudest ning tapmisi 1%. Meeste ja naiste keskmist vanust suremisel (vt tabel) iseloomustab viimaste aastate õrn langus, seda peamiselt meeste osas. Meeste ja naiste vanus suremisel 1993–2002 Aasta 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Mehed 59,8 62,3 60,2 62,4 61,3 65 62,7 60,7 63,9 62,9 Naised 74,3 75 73,2 76,4 75,4 75,5 73,2 73,2 74,6 74,6 18.2. Eesmärgid • Edendada elanikkonna tervist ja tagada püsiv langus rahvastiku haigestumuses ning suremuses • Jätkata tööd Tervislike Linnade Liikumises • Kindlustada linnaelanikke arstiabiga • Kaardistada laste tervislik seisund • saavutada pikem tervena elatud eluaastate arv ning keskmise eeldatava eluea tõus vähemalt Eesti rahvastiku keskmise eeldatava elueani, seda nii meestel kui naistel • Pidada prioriteetseks vältida psühhoneuroloogilisi ja kardiovaskulaarseid haigusi, pahaloomulisi kasvajaid, traumasid ja nakkushaigusi (HIV/AIDS, tuberkuloos) • Tõhustada ennetustegevust narkomania, HIV, süüfilise vältimiseks • Edendada tervisekasvatust nii noorte kui täiskavanute hulgas • Seada sisse infotöötlus linnarahava tervisliku seisundi kohta ja see kaardistada 18.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 18.3.1. Linna õigusaktide läbivaatamine lähtuvalt nende mõjust elanike tervisele 2003–2005 * 18.3.2. Linna tervisenäitajate süstemaatiline kogumine Pidev * 18.3.3. HIV/AIDS- ja narkoennetuse kabineti avamine koostöös maavalitsuse ja ühisomavalitsusega 2003 LE, projektid, ÜOV 18.3.4. Koolides ja mujal tehtava selgitustöö jätkamine Pidev LE 18.3.5. Kindlustamata isikute tuberkuloosiuuringute maksumuse kompenseerimine Pidev Ravikindlustus 18.3.6. Rakvere Terviseedendamise Keskuse tegevuse toetamine 2003–2004 LE 18.3.7. Linna haldusterritooriumil elavatele lastele ja noorukitele regulaarse stomatoloogilise kontrolli võimaldamine Pidev Ravikindlustus 18.3.8. Psühholoogilise kriisiabikeskuse loomine koostöös ühisomavalitsuse ja maakonna omavalitsustega Sõltuvalt rahastamisest ÜOV, LE, projektid 19. NOORSOOTÖÖ 19.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on 4677 noort vanuses 7–26 aastat. Tegutseb mitmeid erinevaid noorteorganisatsioone ja huviringe. Rahvamaja allüksusena tegutseb turuhoones sügisest Rakvere linna Avatud Noortekeskus 19.2. Eesmärgid 1. Rakvere Avatud Noortekeskus on linna noorsootöö keskus 2. Rakvere linn tagab noorsootöö stabiilse baasfinantseerimise 3. Noorsootöö toimub kaasaegsetes hästivarustatud tingimustes 4. Rakvere linn aitab kaasa noorte suvise tööhõive suurendamisele 5. Noored osalevad aktiivselt noorsootöös 6. Koostöö kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimib hästi 19.3. Tegevused Tegevus – noorsootöö Teostamise aeg Rahastamine 19.3.1. Rakvere Linnavalitsus võtab teenistusse noorsootööspetsialisti 2004. a jaanuar LV 19.3.2. Linnavalitsuse spetsialistid osalevad aktiivselt maakondlike komisjonide ja linna komisjonide tegevuses Pidev 19.3.3. Rakvere ANK koondab noori puudutavat informatsiooni linnas Pidev 19.3.4. Linna eelarves on eraldi rida noorsootööle 2004 LV 19.3.5. Töötatakse välja selge rahastamisskeem 2004 19.3.6. Noortekeskus laieneb turuhoone teisele korrusele 2004. a juuli LV, projektid 19.3.7. Turuhoone torniosa väljaehitamine 2004 LV, projektid 19.3.8. Omaalgatuse korras loodud noortetubade toetamine Pidev LV 19.3.9. Noorteparlamendi liikmed osalevad linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös Pidev 19.3.10. Rakvere noorte esindaja osaleb Gävleborgi algatatud noorsooprojektis 2003–2005 Gävleborg 19.3.11. Linn teeb koostööd teabe ja nõustamisalaste maakondlike teabepunktidega Pidev 19.3.12 Aktiivsem osalemine rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike noorsootööprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel narkomaania ja kuritegevuse ennetamiseks Pidev LE 19.3.14. Hästitoimivaks avatud noortekeskuseks väljaarendamisele kaasaaitamine 2003–2004 LE 19.3.15. Uuringute teostamine noorte huvide ja eelistuste ning linna võimaluste kindlakstegemiseks noorsootöö korraldamiseks 2003 LE 19. 3. 16. Noortevolikogu tegevuse toetamine Pidev LE 19.3.17. Võimlate, koolide ja avalike spordiväljakute korrastamine, võimaldamaks laiendada nende kasutamist 2003–2005 LE 19.3.18. Kriminaal-, narko- ja AIDS-i ennetustegevuseks aktiivse ja toimiva võrgustiku väljaarendamine ja toimimine 2003–2005 LE 19.3.19. Rakvere sõpruslinnade noortelaagri korraldamine 2004 juuli, august LE 19.3.20. Koolilaste ürituse Maipõrnikas korraldamine 2004 mai LE LISA 1. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad detailplaneeringud 1. Rakvere linna Lilleoru elamurajooni detailplaneerimise korrektuurprojekt (kinnitatud 14.03.1991. a); 2. Rakvere Moonaküla väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 26.06.1993. a); 3. Pagusoo väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 09.06.1994. a); 4. Turu platsi, Kastani, Väike ja Jakobsoni t detailplaneering (kehtestatud 17.10.1996. a); 5. Lennuvälja linnaosa üldplaneering ja hoonestatud ala detailplaneering (kehtestatud 05.06.1997. a); 6. Rakvere, Rohuaia t 30 koosolekutemaja krundi detailplaneering (kehtestatud 19.03.1998. a); 7. Tallinna, Laada, Laia tänava ja Turu platsiga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.05.1998. a); 8. Tallinna, Jakobsoni ja Parkali tänavatega ning Vallimäega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998. a); 9. Parkali, Pika, Tallinna ja Jakobsoni tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 02.12.1999. a); 10. Seminari t. 3 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998. a); 11. Laia, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavatega piirneva kvartali detailplaneering (kehtestatud 17.09.1998. a); 12. Laia, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavatega piirneva kvartali detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002. a); 13. Võidu t, Veski t, Laada t ja Laada ning Võidu tänavate vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.12.1998. a); 14. Võidu t, Veski t, Laada t ja Laada ning Võidu tänavate vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 22.08.2002. a); 15. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.06.1999. a); 16. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula 5 (kinnistu nr 3310) ja Ed. Vilde 1 (kinnistu nr 16284) osas (kehtestatud 21.09.2000. a); 17. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula 3 kinnistu osas (kehtestatud 19.10.2000. a); 18. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 21.06.2001. a); 19. Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999. a, muudetud 15.03.2001. a); 20. Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 15.03.2001. a); 21. Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 11.10.2001. a); 22. Näituse ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavatega, Jaama ja Ilu puiesteedega ning Maidla ojaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999. a); 23. Kastani t 10a kinnistu detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999. a); 24. Narva t 32b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.05.2000. a); 25. C. R. Jakobsoni, Rohuaia, Laia ja Parkali tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000. a); 26. Kreutzwaldi 5b kinnistu detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000. a); 27. Ed. Vilde, Laada, Tuleviku ja L. Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.08.2000. a); 28. Seminari t 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 29. Tõusu t 9 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 30. Võidu, Jaama ja Näituse tänavatega ning raudteega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 31. Narva t 25 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000. a); 32. Kastani, Silla, L. Koidula, Väike-Karja, Karja, Allika ja Vee tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000. a); 33. Fr. R. Kreutzwaldi t 3 ja 3a ning Vallikraavi t 2, 4, 4a, 4b, 6, 6a, 6b ja 6c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.01.2001. a); 34. Fr. R. Kreutzwaldi 3 ja 3a, Vallikraavi 2, 4 ja 6 ning Linnuse 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 13 maa-ala detailplaneeringu muudatused (kehtestatud 20.12.2001. a); 35. Kauri t 2 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.05.2001. a); 36. Laada, Ed. Vilde, Võidu ja Tuleviku tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001. a); 37. Parkali t 4 ja 4a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001. a); 38. Arkna tee 1a ja 1i ning Nortsu tee 7 / Lennuki t 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.09.2001. a); 39. Viru 30b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001. a); 40. Arkna tee 1d, 1e, 1f, 1j, 1k ja 1l maaüksuste maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001. a); 41. Võidu 97 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2001. a); 42. Võidu 97 maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002. a); 43. L. Koidula 15 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.03.2002. a); 44. Rägavere tee 43b ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002. a); 45. Pikk 25, Pikk 27, Pikk 27a, Sauna 3 ja Sauna 3a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002. a); 46. Jaama 21, Kauba 6 ja Kauba 6a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 47. Päikese 4 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 48. Tammiku 7 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 49. Võidu 2c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 50. Kastani, Silla, C. R. Jakobsoni ja Väike tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2002. a); 51. Narva 40a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2002. a); 52. Õli 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a); 53. Narva, Niine, Herne ja Luha tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a); 54. Vabaduse 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a). 55. Herne, Aasa ja Luha tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (määrus nr 6 20.03.2003); 56. Kreutzwaldi 30 ja 30b ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 6 20.03.2003); 57. Saueaugu põik 6 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 9 23.04.2003); 58. Saue 18a maa-ala detailplaneering (nr 16 18.06.2003); 59. Arkna tee 1g maa-ala detailplaneering (nr 17 18.06.2003); 60. Tartu 13 maa-ala detailplaneering (nr 18 18.06.2003); 61. Rägavere tee maa-ala detailplaneering (nr 19 18.06.2003); 62. Vaali maaüksuse detailplneering (nr 20 18.06.2003); 63. Jaama pst 6 detailplaneering (nr 21 18.06.2003); 64. Rakvere keskväljaku detailplaneering (nr 22 18.06.2003); 65. Aia 78 krundi ja Tartu 55 krundi ning neid ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 26 19.08.2003). LISA 2. Rakvere ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud kuni 2004. a. Piirkond nr 1 Moonaküla linnaosa Kollektor linna põhjapiiril (Tallinna mnt – Näituse t) Koidu põik (Valguse t – Näituse t) Kesk põik (Kesk t – Lina t – kollektor linna põhjapiiril) Põhja t (Tallinna mnt – Lääne t – Välja t – Kesk-põik – Näituse t) Lääne t (kollektor linna põhjapiiril – Lääne põik – Kesk t) Lääne põik (Tallinna mnt – Lääne t) Kesk t (Tallinna mnt – Lääne t – Eha t – Tähe t – Koidu põik) Soo t (Tallinna mnt – Lääne t) Välja t (Põhja t – kollektor linna põhjapiiril) Tähe t (kollektor linna põhjapiiril – Põhja t – Kesk t – Koidu t) Niidu t (kollektor linna põhjapiiril – Põhja t) Lina t (Tähe t – Kesk põik) Pilve t (raudteest – Koidu t) Koidu t (Tallinna mnt – Lääne t) Videviku t (raudteest – Koidu t) Valguse t (Koidu põik – Näituse t) Looduse t (Raudteest – Koidu t) Söödi t Piirkond nr 2 Lennuvälja, Roodevälja linnaosa Narva t (Heina t – Narva t lõpuni) Aasa t (Narva t – Herne t) Luha t (Narva t – Herne t) Niine t (Narva t – Herne t) Terase t (Aasa t – Heina t) Muru t* Raua t Piirkond nr 3 Lilleküla, Kukeküla linnaosa Jaama puiestee (Võidu t – Kalda t peakollektor) Lille t (Roosi t – Jaama pst) Raja t pikendus Näituse t-ni paralleelselt Jaama puiesteega Saue t (Vene t – Uus t) Uus t (Herne t – Saue t) Kibuvitsa t Ilupuiestee (Raja t – Kreutzwaldi t – TREVi kollektor) Terase t (Vene t – Heina t) Tuule t (Tallinna t – Terase t – Herne t) Kalda t* Kuusiku t (Tallinna mnt – Ilupuiestee) Raja t (Tallinna mnt – Ilupuiestee) Rohu t (nimetu risttänav – Kreutzwaldi t – TREV’i kollektor) Ilupuiestee (Kuusiku t – Raja t) Rohu t nimetud risttänavad läänesuunast Rohu tänavale Oja t (Kreutzwaldi t piki oja äärt) Oja t (Kreutzwaldi t – Näituse t)* Piirkond nr 4 Vanalinn, Südalinna linnaosa Laada t (Veski t – Saue t) Rohuaia t (Laada t – Pikk t) Turuplats (Laada t – Lai t) Vilde t (Koidula t – Laada t) Piirkond nr 5 Tammiku, Taaravainu linnaosa Vahtra t (Pähkli t – nimetu tänav – Vaarika t olemasolevasse kollektorisse) Pähkli t (Tammiku t – Vahtra t) Pähkli t (Ringtee – Pähkli ristmik) Pähkli t (Õie t – Pähkli ristmik) Tammiku t (Õie t – Pähkli t) Tammiku t (ringtee suunast – Pähkli t) Tammiku t (Pikk t – Villa Theresa) Tõru t (ringtee suunast – Pähkli t) Tõru t (Õie t – Pähkli t) Õie t Nõmme t Tulbi t Vainu t (Vaarika t – Vahtra t) Ülase t (Õie t – Vahtra t) Kõrre t (Õie t–Vahtra t) Nimetu põiktänav Kõrre t ja Põllu t vahel (Õie t – Vahtra t) Mooni t (Õie t – Vahtra t) Kirsi t (Õie t – Vahtra t) Vallikraavi t (Kreutzwaldi t – Tõusu t)* Mädapea tee (Õie t – Vahtra t) Kevade t* Tänavad Kevade t ja Vallikraavi t vahel* Kevadest hargnevad tupiktänavad Nimetu tänav (Vallikraavi t – Tõusu t ja Kevade t vahel) Piirkond nr 6 Kurikaküla, Paemurru, Pagusoo linnaosa Survetorustik Kaevu t reoveepumplast olemasolevasse linnavõrku Kaevu t reoveepumpla rekonstrueerimine Piirkond nr 7 Õpetaja, Heinamaa linnaosa Vee t (Vabaduse t – Kunderi t) Viru t (Vabaduse t – Karja t) Väike-Karja t* Vabaduse t (Kungla t – Vee t) Kungla t (Nisu t – Vabaduse t) Nisu t (Karja t – Kungla t) Kungla t (Side t – Võidu t suunas olemasoleva torustikuna – Rägavere tee) Karja t (Põhikool – Viru t) Silla t (Koidula t – Kastani t) Koidula t (Vee t – Silla t) Koidula t (Võimla t – Kastani t) Märkus: kaldkirjas ainult kanalisatsioonitorustikud ja rajatised * ainult veevarustuse süsteem, kanalisatsioon olemas Lisa 3. Rakvere ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud aastatel 2005–2012 Piirkond nr 2 Lennuvälja, Roodevälja linnaosa Arkna tee (Raudtee t kurvist – peakollektorini Kalda t pikendusel) Arkna tee (Tormi t – Pagusoo–Näpi kollektor ristumisel Arkna teega) Tormi t (Arkna teest kuni Tormi t lõpuni) Õlo t (raudteest kuni Pagusoo–Näpi kollektorini Õli t pikendusel) Piirkond nr 3 Lilleküla, Kukeküla linnaosa Kvartalisisene torustik Ilupuiestee ja Näituse t vahel Tööstuse t (Tiigi t – Jaama pst) Härma t (Jaama pst – Kuke t) Malmi t (Jaama t – Kuke t) Vene t (Rohuaia t – Saue t) Posti t (Võidu t – Vene t) Sepa t (Võidu t – Malmi t) Võidu t (Roosi t – Jaama pst)* Lehe t (tänava algusest – Võidu t-ni) Piirkond nr 4 Vanalinn, südalinna linnaosa Tallinna t (Võidu t – Lai t)* Posti t (Võidu t – Laada t)* Posti t (hargnemised Võidu t – Laada t vahel)* Saue t (hargnemised Võidu t – Laada t vahel)* Nimetu t (Adolfi t) (Võidu t – Laada t) Vabriku t (Kreutzwaldi t – Tiigi t) Tiigi t (Vabriku t – Kalda t) Vilde t (Võidu t – Laada t) Piirkond nr 6 Kurikuküla, Paemurru, Pagusoo linnaosa Rägavere tee (Ööbiku tänava VTJ-st Ehituse t)* veejuhe VTJ Rägavere tee (Tuleviku t – Piiri t) Karja t (olemasolev kollektor Karja t – Rägavere tee – Pagusoo kollektor) Killustiku t (Ehituse t – Kaevu t reoveepumpla) Kivi t (Paemurru t – Killustiku t – Rägavere tee – AB pumpla) Kaevu t (Killustiku t – Paemurru t) Paemurru t (Ehituse t – Kruusa t – Killustiku t – Kaevu t rv pumpla) Ehituse t (Lubja t – Paemurru t) Kungla t (Side t – Kungla olemasolev torustik) Võidu t (Tuleviku t – Karja t) Kruusa t (Paemurru t – Rägavere tee) Pae t (Paemurru t – Killustiku t – Rägavere tee) Murru t (Rägavere tee – Kaevu t reoveepumpla) Kungla t (Rägavere tee – Võidu t)* Võidu t (Tuleviku t – Karja t) Piirkond nr 7 Õpetaja, Heinamaa linnaosa Allika t* Saueaugu jätk (Vabaduse t – Lõuna t)* Piirkond nr 8 Kondivalu, Lepiku, Palermo linnaosa Kunderi t ülepumpla rajamine Kunderi t – Maasika t piirkonda Survetorustik Kunderi pumplast olemasolevasse torustikku Kunderi – Laskeraja t ristmikul Kunderi t (Sulevi t – Kunderi t pumpla) Kunderi t (Lilleoru t – Kunderi t pumpla) Kunderi t (Rahu t – Maasika t)* Maasika t (Aia t – Kunderi t pumpla) Metsa t (Aia t – Kunderi t) Nurme t (Tartu t – Kunderi t) Timuti t (Metsa põik – Kunderi t) Metsa põik (Nurme t – Timuti t) Ristiku t (Lilleoru t – Metsa t) Kanarbiku t (Lilleoru t – Metsa t) Tartu t (punkt 85.00 – Metsa t) Tartu t (Mäe t – Rahu t olemasolevasse torustikku) Tartu t (Mäe t – Olevi t) Tartu t (Olevi t – Maasika t) Tartu t (Nurme t – Metsa t) Aia t (Maasika t – Metsa t) Aia t (Mäe t – Maasika t) Aia t (Mäe t – Rahu t)* Karja t (Aia t – Oru t)* Aia t (Metsa t – Palermo I reoveepumpla) Aia t pikendus Palermo I reoveepumplasse Aia t (Lilleoru t – Tartu t) Olevi t (Tartu t – Kunderi t koos nimetu tupiktänavaga) Sulevi t ring Kunderi tänava torustikku Laskeraja t (Tartu t – Kunderi t) Palermo I reoveepumpla rajamine Aia t – Lilleoru t ristmiku piirkonda Survetorustik Palermo I pumpla – Lilleoru t – Tartu t isevoolsesse Lilleoru t (Kunderi t – Tartu t – Aia t – Palermo I pumpla) Lilleoru t (Kunderi t – Tammiku t)* veejuhe Tammiku linnaossa Palermo II reoveepumpla rajamine Tartu t – linnapiiri piirkonda Survetorustik Palermo II pumplast Tartu t isevoolsesse punktis 85. 00 Tartu t (punkt 85.00 – Palermo II pumpla) Harutorustikud Tartu t-ga ristuvatelt nimetutelt tupiktänavatelt Maasika t (Aia t – Tamme t) Seene t (Maasika t – Mäe t) Tamme t (Maasika t – Tamme olemasolevasse Tamme torustikku) Kase t (Seene t – Tamme t) Lepa t (Seene t – Tamme t) Pihlaka t (Seene t – Tamme t) Mäe t (Tartu t – Aia t – olemasolevasse kanali torustikku – Tamme t) Mäe t (Paju t – Tamme t)* Paju t (Maasika t – olemasolev kanali torustik – Mäe t) Karja t (Tartu t – Aia t) Rahu t (Mäekalda t – Kunderi t)* Mäekalda t (Rahu tänavani) Oru (tupik)* Saueaugu t* Saueaugu põik (algusest – Saueaugu tänava olemasolevasse torustikku) Saueaugu põik kõrvalharu Saueaugu põigi rajatavasse torustikku Piirkond nr 9 Linnuriik linnaosa Linnuriigi reoveepumpla (Kuldnoka t ja linnapiiri piirkonnas) Kollektor linna idapiiril Survetoru Linnuriigi pumplast Kauri t isevoolsesse torustikku Pääsukese t (Kauri t – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Kuldnoka t (Kauri t – Linnuriigi reoveepumpla) Västriku t (Kauri t – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Nimetu tänav (Kauri t – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Tuvi t (Kauri t – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Peoleo t (Kotka t – linnapiiri kollektor – pumpla) Linnu t (Rähni t pikendus – Tedre t pikendus) Värvu põik – Kulli t – linnapiiri kollektor-pumpla Lilleoru (Vabaduse t – Aia t)* veejuhe linna lääne- ja lõunaossa Märkus: kaldkirjas ainult kanalisatsioonitorustikud ja rajatised * ainult veevarustuse süsteem, kanalisatsioon olemas LISA 4. Rakvere linna tänavate ehituse- ja remondikava aastateks 2003–2005 Sõiduteed Tänava nimetus pindala (m2) ligikaudne maksumus kroonides 1. Linna keskväljak 2. Kastani t läbimurre 2600 2 000 000 3. Vahtra pst 750 150 000 (sh 100 000 riigieelarvest) 4. Rähni t 1700 280 000 5. Vallikraavi t parkla + tugimüür 500 213 000 6. Rahu 17a parkla 500 80 000 7. Vilde 2a parkla + tee (laste tervisekeskus) 300 60 000 8. Kunderi t parkla 1000 160 000 9. Vabaduse t lõik Karja – Ööbiku 7350 1 470 000 10. Saueaugu t 2400 380 000 11. Vabriku t parkla 160 40 000 12. Kotka t 2200 350 000 13 Kauri t 1100 180 000 14. Saue t 2500 380 000 15. Jakobsoni t läbimurre (Tallinna–Jaama) 5400 1 400 000 16. Kibuvitsa t 1400 280 000 17. Ehituse t 1850 270 000 18. Oru t 800 130 000 19. Mulla t 3 juurdepääsu tee 950 180 000 20. Võimla 1 parkla 400 65 000 21. Lennuki t 1000 160 000 Kõnniteed Tänava nimetus pindala (m2) ligikaudne maksumus 1. Tallinna t (kivisillutis + piirded) 450 230 000 2. Pikk t (kivisillutis) 350 200 000 3. Laada t (kivisillutis) 170 70 000 4. Lilleoru t jalgrattatee 2100 330 000 5. Posti t (kivisillutis) 260 100 000 6. Koidula t (asfalt) 230 50 000 7. Kastani t (asfalt) 300 90 000 8. Jakobsoni t (kivisillutis) 160 60 000 9. Lai t (kivisillutis) 250 90 000 10. Jaama t (asfalt) 240 70 000 11. Tartu t (asfalt + kivi) 200 40 000 12. Tuleviku t (Laada–Võidu, kivi) 240 90 000 13. Lembitu t (kivi + asfalt) 80 30 000 14. Rohuaia t (lõik Pikk–Jakobsoni) 520 230 000 15. Heina t (asfalt) 200 35 000 16. Karja t (asfalt) 300 60 000 17. Tõusu t (kivisillutis + rennid) 200 150 000 18. Arkna tee (asfalt) 230 40 000 19. Bussipeatus (Mäe, asfalt) 100 20 000 20. Bussipeatus (Lai, kivi) 160 40 000