Tabivere Vallavolikogu — Tabivere valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 151, 2263

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punktile 29 Tabivere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tabivere valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Kajar LEMBER Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 12. augusti 2003. a määrusega nr 18 TABIVERE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva määruse ülesandeks on planeerimisseaduses ja ehitusseaduses sätestatu täpsustamine, arvestades kohalikke olusid ning konkretiseerida Tabivere Vallavalitsuse ülesannete jaotust. 2. Määrus reguleerib Tabivere Vallavolikogu, Tabivere Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel. II. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS 3. Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 3.1. valla planeerimis- ja ehituspoliitika väljatöötamine, suunamine ja kujundamine lähtudes valla arengukavast ja üldplaneeringust; 3.2. valla üldplaneeringu algatamine, lähteandmete kinnitamine, vastuvõtmine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine ning valla detailplaneeringute kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.3. valla ehitusmahtude planeerimine; 3.4. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.5. omavalitsusehitiste ehitusprojektide kinnitamine; 3.6. ehitusalaste teenustasude kehtestamine. 4. Vallavalitsuse õigused ja kohustused on: 4.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvumiseks väljapaneku korraldamine ja vallavolikogule kinnitamiseks esitamine, detailplaneeringute algatamine, lähteandmete kinnitamine ja vastuvõtmine; 4.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüsimine; 4.3. planeeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.4. järelevalve kehtestatud planeeringute üle; 4.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine; 4.6. omavalitsusehitiste ehitusprojektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 4.7. ehitusjärelevalve korraldamine vallas ja omanikujärelevalve korraldamine omavalitsusehitiste ehitamisel; 4.8. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine; 4.9. ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.10. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 4.11. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine ja eduka pakkuja kinnitamine. 5. Vallavalitsuse ehitusnõuniku õigused ja kohustused määratakse ametijuhendiga. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 6. Planeeringute koostamine, kehtestamine ja avalikkuse osalemine selles toimub planeerimisseaduse kohaselt. 7. Vallavalitsus informeerib avalikkust kõigist planeeringutega seotud tegevustest ajalehtedes Vooremaa ja Sõnumileht. 8. Üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse koostöös Palamuse, Puurmani, Tartu vallaga ning Jõgeva Maavalitsusega. 9. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja finantseerija otsustavad kokkuleppel vallavalitsus ja asjasthuvitatud pool. 10. Hajaasustuses on detailplaneeringu koostamine kohustuslik väikeelamute grupi maa-alale, mis koosneb enam kui kolmest elamust, mille omavaheline kaugus on alla 100 m. 11. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Tabivere vallamajas ja kõikides valla raamatukogudes. 12. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Tabivere vallamajas ja planeeritavale alale kõige lähemas raamatukogus. 13. Avaliku väljapaneku kohas peab olema võimalus kirjalike ettepanekute tegemiseks s.t peab olema laud, tool, kirjutusvahend ja ettepanekute raamat. 14. Miljööväärtuslikud alad määratakse valla üldplaneeringuga. 15. Miljööväärtuslikel aladel ehitamiseks tuleb esmalt koostada ehitusaluse maa-ala hoonestuskava (planeering) ja kooskõlastada see vallavalitsusega. 17. Vooremaa Maastikukaitsealal ehitamiseks tuleb esmalt koostada ehitusaluse maa-ala hoonestuskava (planeering), kooskõlastada Jõgevamaa Keskkonnateenistuse ja Tabivere Vallavalitsusega. 18. Uutele ehitistele aadresside andmine ja vajadusel olemasolevate ehitiste aadresside muutmine valla alevikes toimub vallavalitsuse korraldusega. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 19. Ehituslik projekteerimine toimub ehitusseaduse kohaselt. 20. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 20.1. maa omandiõigust tõendava dokumendi või maa omaniku kirjaliku nõusoleku; 20.2. ehitusaluse maa-ala geoaluse; 20.3. kordusprojekti kasutamisel kirjaliku nõusoleku projekti kasutamiseks projekti autorilt ja esmatellijalt. 21. Vallavalitsuse ehitusnõunik vaatab esitatud dokumendid läbi ja teeb ettepaneku vallavalitsusele projekteerimistingimuste väljaandmiseks või mitteandmiseks 14 päeva jooksul. 22. Projekteerimistingimustega määratakse: 22.1. ehitusaluse ala kinnistu piiridega sidumine; 22.2. katuste kuju ja kalded; 22.3. ehitise ehituskõrgused; 22.4. kasutatavad fassaadi- ja katusekatte materjalid; 22.5. ametid, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada; 22.6. muud ehitise ja alaga seotud tingimused. 23. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 24. Projekteerimistingimuste väljaandmise otsustab vallavalitsus ehitusnõuniku ettepanekul. 25. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel viie päeva jooksul väljaandmise päevast arvates. 26. Kui kahe aasta möödudes projekteerimistingimuste väljaandmisest arvates ei ole ehitusluba taotletud, kaotavad projekteerimistingimused kehtivuse. 27. Ehitise projekteerimisel või väikeehitise ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist: 27.1. vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgust (s.o kõrgus maapinnast kuni katuseharjani), kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppe kohta on esitanud kirjaliku nõusoleku päästeamet; 27.2. ehitise kaugus naaberkinnistu piirist ei tohi olla väiksem kui pool ehitiste tuleohutuse üldeeskirjaga ettenähtud ehitistevahelisest tuleohutuskujast, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppe kohta on esitanud kirjaliku nõusoleku päästeamet; 28. Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub, kui naaberkinnistule ei ole kehtestatud nendele ettenähtud servituute. Ehitise fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 29. Ehitise omaniku poolt kinnitatud ja projekteerimistingimuste kohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti üks eksemplar esitatakse köidetult A4 formaadis ehitise omaniku poolt vallavalitsusele. 30. Ehituse käigus tehtavad projekti muudatused, millega kaasnevad ehitise otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsuse ehitusspetsialistiga, kes sõltuvalt muudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuste vajaduse. 31. Kui projekti tellija soovib kasutada teise tellija jaoks koostatud projekti, peab ta projekteerimistingimuste taotlemisel esitama vallavalitsusele loa projekti autorilt ja projekti esmatellijalt. 32. Projekteerimiseks vajalike uurimistööde tegija on kohustatud kooskõlastama eelseisvad uurimistööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd. maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistöid tehakse. 33. Uurimistööde tegija on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 34. Ehitusprojekt peab olema koostatud eesti keeles. V. EHITAMINE 35. Ehitamine toimub ehitusseaduse kohaselt 36. Aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ehitis on ehitis, mis toetub kas vundamendile või vahetult pinnasele, püsides sellel oma koormusest põhjustatud hõõrdejõuga ega ole kergesti teisaldatav. 37. Ehitis ei ole ratastele, jalastele või ujuvpontoonidele ehitatud hoone. 38. Lisaks ehitusseaduse § 2 lõikes 6 loetletule on ehitus ehk ehitamine ka: 38.1. tehnorajatiste (sillad- ja tunnelid, tammid, kaldakindlustused ja muud insener-tehnilised rajatised) ehitamine; 38.2. liiklusrajatiste (teed, sillad, viaduktid, tunnelid ning muud sõidu- ja käiguteed) ehitamine; 38.3. haljasrajatiste (haljasalad, pargid) ehitamine ja muude haljasrajatiste tegemine; 38.4. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid, lavad) ehitamine; 38.5. maa-aladel või hoonetel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 39. Kaevamistööde korra kehtestab vallavolikogu. 40. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. 41. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 42. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 43. Naaberkruntide vaheliste piirete ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt. 44. Kirjaliku nõusoleku saamiseks väikeehitise (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2) ehitamiseks esitab taotleja: 44.1. ehitusprojekti ehitistele, kus on tegemist tulekollete, reovee kanaliseerimise ja elektripaigaldise ehitamisega; 44.2. teiste väikeehitiste ehitamiseks eskiisjoonised, kus on näidatud väikeehitise asend ja kaugused teiste hoonete suhtes, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet ehitise välismõõtudega; 44.3. ehitise tehnosüsteemide muutmise korral tegemisele tulevate tööde kirjeldus. 45. Kirjalikku nõusolekut või ehitusluba ei ole vaja ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui nad püstitatakse ehitustööde tegemise ajaks ja nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. VI. VALMINUD EHITISTE ÜLEVAATUS JA KASUTUSLOA ANDMINE 46. Valminud ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsuse ehitusspetsialistile alljärgnevad dokumendid: 46.1. ehitustööde käigus ehitusprojekti tehtud täiendused ja parandused; 46.2. ehitise täitedokumentatsiooni; 46.3. tehnovõrkude valdajate liitumisload. 47. Ehitise ülevaatuse korraldab vallavalitsuse ehitusspetsialist seitsme tööpäeva jooksul pärast kõikide punktis 45 loetletud dokumentide esitamist. 48. Kasutusloa andmise õigus tekib pärast kõigi ehitise ülevaatuse aktis toodud ettekirjutuste täitmist. 49. Ehitist, mis oma põhiotstarbelt ei ole ehitatud elamuks, kuid selles on eluruumid või ehitatakse eluruumid, muudetakse elamuks vallavalitsuse kasutusloaga. Alaliseks elamiseks kasutatav kasulik pind peab sel juhul kogu hoone kasulikust pinnast moodustama vähemalt 50%. VII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 50. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 51. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 52. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 53. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 54. Krundil asuvat haljastust võib likvideerida vallavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 55. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 56. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 57. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise omanikult nõuda: 57.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonnaseisundile; 57.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 57.3. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. 58. Keskkonda risustavate lagunenud, kasutusohtlike ja taastamiskõlbmatute ehitiste lammutamiseks teeb vallavalitsuse ehitusspetsialist ettekirjutuse kinnistu või ehitise omanikule, määrates lammutamise tähtaja. 59. Ehitise taastamiskõlbmatus määratakse vallavalitsuse poolt moodustatava komisjoni akti alusel. 60. Tähtajaks lammutamata ehitis lammutatakse vallavalitsuse poolt ehitise omaniku kulul. 61. Kui lagunenud või taastamiskõlbmatu ehitise omanik ei ole teada, avaldab vallavalitsus lammutamise teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Vooremaa. Teade peab sisaldama üleskutset esitada vastuväiteid ehitise lammutamise kohta. Vastuväidete esitamise aeg ei või olla lühem kui kaks kuud. Esitatud vastuväited vaatab läbi vallavalitsus ja otsustab, kas ehitis lammutada või mitte. VIII. VALLAHANKED 62. Vallahangeteks on ehitustööd, asjade ostud või teenused, mille eeldatav maksumus on: 62.1. asja ostmise või teenuse tellimise korral kuni 100 000 krooni; 62.2. ehitustöö tellimise korral kuni 500 000 krooni; 63. Vallahankeid võib korraldada ka järgides riigihangete seadust. 64. Vallahanke eduka pakkuja kinnitab vallavalitsus eduka pakkuja väljaselgitamise komisjoni ettepanekul korraldusega. 65. Eduka pakkuja väljaselgitamise komisjoni kuuluvad vallavanem, ehitusspetsialist või majandusspetsialist ja vastava vallaasutuse juht. 66. Ettevõtted, kellele tehakse ettepanek vallahankel osalemiseks, otsustab vallavalitsus.