Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna uue arengukava vastuvõtmine — KO, 150, 2255

Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrus nr 14/28-m Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 1 alusel Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Sillamäe linna arengukava (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrusega nr 22/42-m vastu võetud Sillamäe linna arengukava (KO 2001, 22, 442; 2003, 71, 1615; 116, 2009). 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Valdek MURD Vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 14/28-m SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Käesolev programm on linnavolikogu poolt 2001. a kinnitatud Sillamäe arengukava loogiline jätk, mida on täiendatud ja lisatud linna arengule kaasa aitavate konkreetsete ürituste programm saavutamaks linna strateegilisi eesmärke. Nimetatud ürituste programm hõlmab perioodi aastatel 2003–2006 ja neid võidakse vastavalt vajadusele linnavolikogu otsusega täiendada ja muuta. Linnavalitsuse ja linnavolikogu toimingud ja volitused peavad olema kooskõlas linna üldise strateegilise arenguplaaniga. Vastavalt kehtivale seadusandlusele, riiklikule arengukavale ja regionaalprogrammidele ning Euroopa Liidu struktuurifondide ja nende projektide ettevalmistusfondide vahendite kasutamise taotluste ettevalmistamise ja esitamise korrale on käesolev arengukava linna eelarve väljatöötamise lähtealuseks ja linna arengule kaasaaitavatest projektidest osavõtutaotluste aluseks, et saada vahendeid eri fondidest, sealhulgas Euroopa Liidu struktuur- ja eelstruktuurfondidest. Arengukava sisaldab 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengualase konverentsi AGENDA 21 säästva arengu põhimõtteid. Linna edasiseks arenguks ning keskmise ja lühiajalise planeerimise aluste loomiseks on kavas koostada linna pikaajaline arengukava (kohalik AGENDA 21). Sõltuvalt rahalistest võimalustest täpsustatakse iga-aastased üritused, kuna keskmise kestusajaga meetmete elluviimine sõltub paljuski eelarve täitmisest ja lisavahendite otsimise edust (laenud, koostöö- ja abiprogrammid). Seega väljendab käesolev arengukava linnavolikogu poliitilist tahet, mis väljendub linnaeelarvete koostamise, linna üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamise, aga samuti linna hallatavate asutuste ja linnamajandusettevõtete arenguplaanide kaudu. Seejuures töötatakse mitmed strateegilise olemusega toimingud välja ja teostatakse koostöös naaberomavalitsuste, maavalitsuse, ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, kuid ka koos elanike institutsioonide, mittetulundus- ja tulundusühingute ning välispartneritega. 2. ARENGU ÜLDSTRATEEGIA Sillamäe arengukava strateegiline eesmärk on luua multikultuurne, mitmekesise majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga Eestis ja Euroopas tuntud edukas linn, kus on loodud vastav elukeskkond tema elanikele ja võimalused noorte eneseteostuseks. Sillamäe linna arengukava on välja töötatud silmas pidades linna soodsat asukohta tulevase Euroopa Liidu piiridel, linna läbivat transiidimaanteed, rakendunud vabatsooni ning AS Silmet Grupp sadama ehitamise projekti. Linnaelanike seisukohast tähendab see lisaeelduste loomist eelkõige tööhõive parandamiseks ja linna sotsiaal-majanduslikus keskkonnas olevate uute võimaluste realiseerimist. Seoses sellega peab linnavõimude tegevus olema esmajoones suunatud linna ja tema potentsiaali avamisele nii Eestis kui ka Euroopas, igati arendades, luues ja ergutades partnerlus-, sõprus-, kultuuri- ja teisi sidemeid kõigil tasanditel, näidates Sillamäe linna uues majandus- ja kultuuriruumis, pürgides mitmetahulistesse Eesti ja üleeuroopalistesse koostöövõrkudesse. Tähelepanuväärne koht selles strateegias on kõigi haridusvormide sisu muutmisel, kõrg- ja kutsehariduse laiendamisel linnas, et õpetatavad, nii lapsed kui täiskasvanud, saaksid küllaldase ettevalmistuse eluks ja tööks Eestis ja integreerunud Euroopas ning linna loodavates ettevõtetes. Sama strateegiline suund toimib ka linna avamisel merepoolsest küljest nii majanduslikus kui ka olmedimensioonis, koostöös Ida-Virumaa idaregiooniga, eriti Vaivara vallaga kooskõlastatud arenguplaanide, üldplaneeringute ja ettevõtete ning asutuste ühisprojektide elluviimisel. Mitmekesistamist vajab ka koostöö riigi ja maakonna võimudega (ühised otsused, programmid, üritused, kokkulepped, protokollid jne). Linnavõimude aktiivsem tegevus sotsiaal-majanduslikus sfääris võimaldab samm-sammult mitmekesistada linna majandust ning sellest tulenevalt koosluse stabiilsust. Töökohtade pakkumise sõltuvus tööturul kahest-kolmest suuremast tööandjast peab vähenema suurenenud tööhõive arvel uutes ettevõtlusstruktuurides. Linnavõimud peavad siin olema siduvaks lüliks, et ühendada ettevõtete, haridusasutuste, riiklike tööhõivetalituste, ametiühingute ja töökohti loovate investorite jõupingutused vajalike spetsialistide ettevalmistamisel ja tööhõive parandamisel. Lähiaastate uued kaalukad linna kujundavad tegurid on: • Sadama ehitamine ja vabatsooni arendamine; • Linnas asuva infrastruktuuri arendamisele suunatud projektide ettevalmistamine ja toetamine; • Ranna-ala kasutamine puhkealana ning linna jahi- ja paadisadama ehitamiseks; • Turismi arendamine; • AS Silmet jäätmehoidla saneerimine; • Linna vanema osa omapärase arhitektuuri säilitamine; • Suurte erainvestorite kaasatõmbamine linna seoses sadama ja vabatsooni arenguga linnas; • Korteriühistute tekkimine ja maa erastamise ning munitsipaliseerimisprotsessi lõppemine. Tähelepanuväärne osa linnavõimude töös on suunatud spetsialistide, ettevõtjate ja investorite kaasamisele maakonnast, teistest Eesti linnadest ning välismaalt ja mis lõpptulemusena annab linnaelanikele uusi töökohti. Linnavõimude jõupingutused linna laiemal tutvustamisel ja tema maine sihipärasel kujundamisel aitavad tuua linna vajalikke inimesi ja rahalisi vahendeid ning muuta linn selle kaudu võimalike partnerite jaoks atraktiivsemaks. Püstitatakse eesmärk kostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Inkubatsiooni ja Innovatsiooni Keskuse ja teiste organisatsioonidega luua algajatele ja arendust vajavatele ettevõtjatele toetus- ja nõustamistalitus, aktiviseerida ettevõtluskeskuste, ärinõuandlate ja tööandjate organisatsioonide vahelisi sidemeid. Linn teeb koostööd mittetulundusühinguga Sillamäe Vabatsooni Arendus, mille asutajaliige ta on, arendades sellega vastastikku kasulikke partnerlussuhteid linna äriettevõtetega, et oleks võimalik lahendada nii konkreetsete ettevõtete kui ka kogu linna probleeme, samuti ühendamaks huvisid ja jõupingutusi ühiste äriprojektide ja heategevusürituste realiseerimisel. Linnavõimud jätkavad tööd tingimuste loomiseks maanteega piirneval ja seni tühjana seisval alal kaubanduse ja teeninduse arendamiseks. Linna üldplaneering määrab ära maakasutuse üldised põhimõtted linnas, sealhulgas maa-alad eramuehituse arendamiseks ja kommunikatsioonide väljaehitamiseks, et soodustada spetsialistide, ärimeeste, noorte spetsialistide linna elama asumist. Sillamäe linn toetab kodanikeühenduste ja mittetulundusühingute tekkimist, ühendades nii inimeste initsiatiivi ning linna ja kodanike ühised huvid. Oluline koht Sillamäe linna arengustrateegias on linnaelanikele, eriti noortele Eesti ühiskonda integreeruda võimaldava keele- ja kultuurikeskkonna loomine. Erilist tähelepanu tuleb osutada eesti keele õpetamisele koolides. Linnavõimud toetavad linnaelanike aktiivset spordi-, kultuuri- ja loometegevust, et Sillamäe muutuks kohaks, kus korraldatakse regionaalseid, üleeestilisi ja rahvusvahelisi kohtumisi, nõupidamisi, konverentse, spordivõistlusi, kultuuriüritusi, kasutades edukalt selleks eelnevatel aastatel loodud spordi- ja kultuuribaasi. 3. KOOSTÖÖ JA VÄLISSIDEMED 3.1. Koostöö riiklike ja ühiskondlike institutsioonide, omavalitsuste ja kolmanda sektoriga Sillamäe linna areng sõltub paljuski riiklikest ja regionaalsetest arengukavadest ning konkreetsetest projektidest, milles Sillamäe linn osaleb. Koostööpartneriteks on siin eelkõige Ida-Viru Maavalitsus ja ministeeriumid, koostöö aluseks Eesti Vabariigi kehtivad riiklikud ja regionaalarengukavad. Üldisi arusaamu maakonna sotsiaalsete partnerite vahel tööhõive parandamiseks ja töötuse vähendamiseks kajastab Ida-Virumaa piirkondlik tööhõivelepe. Sillamäe linn jätkab koostööd Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja naaberomavalitsustega oma ühiste huvide väljendamiseks ja koostööks konkreetsetes projektides. Koostöös Vaivara valla, Narva, Narva-Jõesuu ja Toila omavalitsustega on vaja lahendada jäätmekäitluse, mereäärse ranna-ala korrastamise ja turismi arendamise, kalmistute, aga samuti mitme teise sotsiaal-majandusliku arenguga seonduvad küsimused. Sillamäe linn on mittetulundusühingu Sillamäe Vabatsooni Arendus asutajaliige ja selle kaudu jätkab organisatoorset tegevust vabatsooni idee realiseerimisel. Sillamäe linn peab ka edaspidi otstarbekaks tellida mitmeid teenuseid, eriti sotsiaalteenuseid mittetulundusühingutelt, ühendades nii linnakodanike initsiatiivi linna vajadustega. Seejuures võib linn olla nende ühingute asutaja. 3.2. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja sõpruslinnadega Sillamäe linnal on kujunenud sõprussidemed terve rea linnadega nii Eestis kui ka väljaspool: • Nokia (Soome) – on sõlmitud koostööleping hariduse, tervishoiu, kultuuri, spordi, ökoloogia, sotsiaalsfääri vallas, toimub vastavate valdkondade, kunstikollektiivide osavõtt pidustustest, juhtivate spetsialistide delegatsioonide vahetamine. • Havre de Grace (USA Marylandi osariik) – on sõlmitud sõprusleping, kontaktid toimuvad linnavalitsuste kirjavahetuse ja mõlema linna metodisti kirikute tasemel, koostöölepingu raames planeeritakse sõlmida noortevahelisi kontakte, linnade kunstikollektiivide, ametnike vahetust, ärikontaktide arendamist. • Bützow (Saksamaa) – partnerlus-koostöölepe kutsehariduse, kultuuri, turismi, sotsiaalsfääri ja noorsooliikumise vallas. • Jaroslavli oblasti Nekrassovi munitsipaalringkond (Venemaa) – kaubandus-majanduslik koostöölepe, kultuurialane koostöölepe, delegatsioonide vahetamine. • Leningradi oblasti Kingissepa munitsipaalringkond (Venemaa) – ettevõtlusalane koostöö Sillamäe vabatsooni võimalusi arvestades. • Kotka (Soome) – kutsealane koostöö, võimalikud ka teised kostöövormid: logistika (sadamad), turism, teenindus, metalli- ja puidutöötlemine, rahastamise võimaliku allikad INTERREG III, PHARE CBC. • Västeros (Rootsi) – koostöö delegatsioonide tasandil koolieelse kasvatusega seonduvates küsimustes ja kogemuste vahetamine. • Kymenlaakso regioon (Soome) – teostatud projekt ettevõtlusega alustajate nõustamiseks ja Sillamäed ümbritseva keskkonna arendamiseks, planeeritakse edasist koostööd sadama ehitamisel ja teenindamisel ja Sillamäe ettevõtluses. • Kärdla – ühiste kultuuriürituste ja näituste korraldamine. • Brovarõ linn (Ukraina Vabariik, Kiievi oblast) – on sõlmitud koostöökokkulepe, mille alusel pooled loovad kõik vajalikud tingimused vastastikku kasuliku kostöö edendamiseks majanduse, kultuuri ja ühiskondliku tegevuse valdkonnas. Sillamäe linn jätkab oma tegevust Balti Linnade Liidus (UBC). Linn võtab aktiivselt osa keskkonna- ja linnaplaneerimise komisjonide tööst. Linn jätkab kontakte projekti «Balti mere väikeste ja keskmiste linnade dialoog» koostöövõrgustikus – MEIBS. Linn peab ka edaspidi tähtsaks kaasa aidata välissuhete arengule. 4. KESKKOND Lähtudes säästva arengu põhimõtetest (AGENDA 21) on eesmärgiks seatud muuta Sillamäe linn ilusaks, puhtaks ja hästi funktsioneerivaks euroopalikuks linnaks, kindlustamaks tema elanikele soodsa elukeskkonna. Säästva arengu ja ümbritseva keskkonna soodsa seisundi kindlustamiseks peab linn tähtsaks lähimate aastate jooksul ellu viia järgmised tegevused ja projektid: • Linna jäätmekäitlussüsteemi täiustamine: • Linna jäätmekava väljatöötamine; • Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila ekspluateerimise ja sulgemiseks planeeritud ettevalmistavate toimingute läbiviimine aastatel 2002–2009; • Projekti «Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumine, vastuvõtt ja utiliseerimine» teostamine; • Elanikelt olmejäätmete korraldatud kogumis- ja transportimissüsteemi täiustamine; • Osalemine maakonna viie omavalitsuse ja Soome ühisprojektis «SiNa» (2003–2013. a); • Linna jäätmejaama väljatöötamine ja ehitamine (2004–2009. a); • Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila sulgemine (2009–2013. a). • Haljastus ja selle hooldus: • Linnahaljastuse inventariseerimine; • Linnahaljastuse programmi väljatöötamine; • Haljastusplaneeringute ja -projektide väljatöötamine; • Haljastusalased toimingud; • Ülalpidamise ja hooldusega seonduvad toimingud. • Abinõud rannaerosiooniga võitlemiseks, rannariba ja kaitsetsoonide kallaste kindlustamine ja saneerimine (2002–2013. a). • Sillamäe linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguprogrammi elluviimine. • Looduskaitse ja ehitus-tehniliste abinõude läbiviimine Sõtke jõe paisjärvede kaskaadil koos rekreatsioonikompleksi rajamisega (2003–2013. a). • Toimingud atmosfääri õhu kaitseks: • Linna õhu seire. • Looduskaitsepäevade ja -kuude korraldamine. • Ökoturismi väljaarendamine ja marsruutide ettevalmistamine: • Langevoja ja Ukuoja joa territooriumide projekteerimine ja heakorrastus. • Linnaelanikke looduskaitsealaselt hariva ning lastes ja noortes ökoloogilist mõtlemist kasvatava programmi tutvustamine koolieelsetes asutustes, koolides, kutsekoolis, instituudis, raamatukogudes jne: • Lastele mõeldud ökoloogiakeskuse loomine ja toimimine. • Pikaajalise kindla arenguprogrammi väljatöötamine ja realiseerimine kuni aastani 2030 – «Sillamäe Agenda 21». Linn osutab kaasabi ja kontrollib tähtsate ökoloogiliste probleemide lahendamist AS Silmet Grupp territooriumil vastavalt väljatöötatud programmidele ja seadusandlusele, sealhulgas: • Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja tuhahoidla saneerimine vastavalt rahvusvahelise ökoloogiaprojekti etappidele; • Tootmisjäätmete eurodirektiividele vastava uue käitlussüsteemi juurutamine; • Tuhahoidla saneerimine; • Atmosfääriõhu, heitvee ja territooriumide saastetaseme normidega vastavusse viimine. 5. LINNAPLANEERIMINE, MAAKASUTUS JA LINNAEHITUS Linnaplaneerimine ja -ehitus lähtuvad linna üldplaneeringus määratletud elu- ja ruumilise keskkonna edasise parenduse printsiibist. Linna arenguperspektiiv on seotud järgmiste linnaehituslike probleemide lahendamisega: ajalooliselt väljakujunenud linna ilme säilitamine, linna keskosa hoonestus, kaldaäärse ala kasutusele võtmine ja merelt linnavaate loomine, linna idaosa hoonestuse lõpuleviimine, tööstusterritooriumide planeerimine ja reguleerimine. Linn munitsipaliseerib neid maatükke, mida ta vajab avalikest huvidest ja linna arengukava elluviimisest lähtuvalt. 1950. aastatel ehitatud hooned omavad arhitektuurilist väärtust ja edasisel planeerimisel on vaja kindlaks määrata hoonestuse kaitsetsoonid ja uusehitiste korruste arvu piirang. 1950. aastatel ehitatud hoonete endise ilme säilitamiseks ja taastamiseks on vaja koostada arhitektuuriobjektide nimekiri, aga samuti rekonstrueerimisplaan. Mere ja Sõtke jõe äärse ala planeerimisel on vaja silmas pidada mereäärse pargi rajamist ja supelranna heakorrastamist, rannarajatiste ning rannakohviku ehitamist. Pikemas arenguperspektiivis tuleb planeerida jahisadamate ja kaide, jahtklubide, paadisadamate ja veespordiobjektide ehitamist, rahvapidustuste ja massiürituste korraldamiseks sobiva paiga rajamist ja alustades seda maapealsete kommunikatsioonide rekonstrueerimisest ja väheväärtuslike ehitiste lammutamisest. Linna idaosa tuleks hoonestada madalakorruseliste hoonete ja eramutega. Tootmisalade planeerimisel tuleb silmas pidada: • olemasolevate ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute ettevõtete rajamist; • tootmisala ühise infrastruktuuri loomist; • ajalooliste maa-alade ja maastiku ilme säilitamist. Käesoleva arenguplaani raames näha ette alljärgnevad konkreetsed tegevused ja üritused lähemaks kolmeks ja järgnevateks aastateks: • Spordikompleksi «Kalev» detailplaneeringu, heakorrastusprojekti koostamine ja nende läbiviimine; • Rumjantsevi tänava eraldi lõikude – linna keskväljaku ansambel – Mere puiestee detailplaneeringu ja heakorrastusprojektide läbiviimine; • Piiride kindlaksmääramine, detailplaneeringute ja heakorrastusprojektide koostamine 1940ndate ja 1950ndate aastate hoonestusega maa-alale; • Detailplaneeringu koostamine ning transpordi ja tehnilise infrastruktuuri loomine elamuehituse alustamiseks Sõtke jõe piirkonnas; • Aiandusühistu «Sputnik» muutmine elamurajooniks; • Tallinna maanteega piirneva ala detailplaneering ning seal kaubanduse ja teenuste osutamise infrastruktuuri edasine arendamine; • Linna keskosa detailplaneering; • Kesk tänava maa-ala detailplaneering ja projekteerimine; • Ranna-ala, kuhu rajatakse ka jahtklubi, uuringute läbiviimine, detailplaneering ja projekteerimine; • Linna supelranna ala detailplaneering ja projekteerimine; • Kasesalu maa-ala detailplaneering ning paadisadama ja puhkepaikade rajamine; • Kaubasadama ja sellega piirneva teenindusmaa (toll ja tollilaod, raudteeäärse pargi, laohoonete transporditeede territooriumid) detailplaneering; • Tööstusrajooni uute ettevõtete projekteerimine ja detailplaneering, sh maatükid väljaspool vabatsooni piire; • Sillamäe Kultuurikeskuse rekonstrueerimisprojekt ja rekonstrueerimine; • Kannuka kooli ja elamu territooriumi heakorrastusprojekt ja heakorrastamine; • Vanurite hooldekodu «Sügis» laiendamine; • Laste Hoolekandessutuse «Lootus» rekonstrueerimisprojekt ja remont; • Haigla rekonstrueerimisprojekt ja remont; • Spordikompleksi «Kalev» rekonstrueerimisprojekt ja rekonstrueerimine; • Ranna puhkeala ja elamukvartali detailplaneeringu realiseerimine

puhketsoon,

mereäärne park,

linna supelrand,

transpordi ja tehniline infrastruktuur ja heakorrastus; • Piki Tallinna maanteed kulgeva tee detailplaneering, projekteerimine ja ehitus; • Geoloogia tänava ehituse lõpetamine; • Gagarini tänava ehituse lõpetamine; • Viru puiestee ehituse lõpetamine. 6. LINNAMAJANDUS 6.1. Veevärk ja kanalisatsioon Linna joogivee kvaliteet ning veevärgi ja heitvee seadmed põhiliselt vastavad esitatavatele nõuetele. Linna veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine on planeeritud vastavuses linnavolikogus …. 2002. a kinnitatud «Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale». Töökorras ja stabiilse veevärgi tagamiseks toetab linn järgmiste tegevuste ja projektide elluviimist

Puhastusseadmete remont: • Settekaevude remont (2 tk); • Laboritehnika uuendamine ja labori atesteerimine; • Sette veetustamissõlme hoone juurdeehitis; • Aerotanki rekonstrueerimine; • Kompressori vahetus; • Veevarustus- ja kanalisatsioonivõrk: • Veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgu väljavahetamine; • Heitvee pumbajaam nr 2: • Mehaanilise võre väljavahetamine; • Sette veetustamisseadme soetamine ja paigaldamine; • Pumbajaam mikrorajoonis: • Veetorustiku skeemi muutmine ja torude vahetus; • Sagedusmuunduri vahetus; • Pumbajaam nr 3: • Rekonstrueerimine (seadmete ja veetorustiku vahetus); • Seadmete uuendamine; • Jälgimisprogrammi väljatöötamine ja lekete avastamine veevõrgus (2011–2012. a). 6.2. Soojavarustus Põhiliseks soojusenergia tootjaks Sillamäe linnas on AS Sillamäe SEJ. Käesoleval ajal on 14% elamufondist üle viidud alternatiivküttele (gaas, elekter). Linnavalitsus peab lubatavaks ja toetab «rohelise energia», alternatiivsete küttesüsteemide kasutamist ning kombineeritud energiatootmist AS-s Sillamäe SEJ. Linn peab tähtsaks elamufondi ja linnale kuuluvate hoonete küttesüsteemide rekonstrueerimist. Lähiaastatel viiakse ellu järgmised projektid: • Kannuka kooli küttesüsteemi rekonstrueerimine; • Munitsipaalhoonete (linna raamatupidamine, LLK Ulei, linna raamatukogu, linna muuseum)soojasõlmede rekonstrueerimine. 6.3. Elamumajandus Viiakse lõpule vastavalt elamureformile korteriomandi seadmine ja majahooldajate organisatsioonilis-õigusliku süsteemi loomine. Linn laiendab sotsiaalkorterite fondi ja soodustab eramute ehitust detailplaneeringute koostamise ja vajaliku tehnilise infrastruktuuri loomisega. Täiendavalt ülaltoodule toetab Sillamäe linn järgmisi tegevusi ja projekte: • AS MEKE Sillamäe tegevuse toetamine; • Korteriühistute loomise, asutamise ja tegevuse toetamine, sh seminaride, loengute, infopäevade korraldamine, konsultatsioonide võimaldamine linnamajanduse küsimustes; • Sillamäe linna elamufondi säilitamise ja parendamise programmi väljatöötamine. Programmis näha ette tüüpelamute renoveerimisprojektide koostamise ja mõne elamu renoveerimistööde pilootprojekti elluviimine; • Linna eelarve vahenditest vastava fondi moodustamine elamute remonditööde toetamiseks, sotsiaalkorterite ja kutsutud spetsialistide jaoks mõeldud korterite ostmiseks ning remondiabi osutamiseks materiaalselt vähekindlustatuile, avariiolukordade likvideerimiseks jm; • Linna vanema osa (stalinistlik arhitektuur) elamute fassaadide remondi toetamine; • Vanade mänguväljakute taastamise ja uute rajamise ning väikevormide paigaldamise toetamine elumajade lähedusse; • Tingimuste loomine eramute ehitamiseks (planeerimine ja infrastruktuuri loomine); • Sotsiaalkorterite fondi suurendamine; • Investorite kaasamine hoonete Rumjantsevi 4 ja Kajaka 7 rekonstrueerimiseks kaasaegseteks büroohooneteks; • Linna avariiteenistuse loomine koostöös korteriühistute liiduga. 6.4. Välisvalgustus ja heakord Linn peab vajalikuks täiustada välisvalgustuse automaatjuhtimise süsteemi, viia lõpule puhke- ja rahvaspordipaikade elektrifitseerimine. Vajalik on taastada vana linnaosa arhitektuurilised detailid (tänavavalgustuspostid, prügiurnid, pingid, skulptuurid), paigaldada teeviidad ja sildid. Tallinna maanteega külgnevate alade ja reservalade heakorrastamine. Võetakse tarvitusele abinõud pooleliolevate ehitiste kasutuselevõtuks või nende lammutamiseks ja territooriumide heakorrastamiseks. Toetatavad tegevused ja projektid: Linna välisvalgustuse täiustamine: • Linna välisvalgustuse telejuhtimise projekti teostamine; • Linna välisvalgustuse rekonstrueerimine (amortiseerunud tugede vahetamine uute vastu ja valgustites elavhõbelampide vahetamine naatriumlampide vastu. Heakorrastus: • Mere puiestee rekonstrueerimine, sh trepp ning Ranna tn ja mere vaheline teelõik; • Linna digitaalse kaardi loomine; • Piki Tallinna mnt paiknevate maa-alade planeerimine ja heakord; • Sõtke jõele rekreatsioonitsooni ehitamine; • Laste mänguväljakute rajamine; • Koerte jalutamisplatside rajamine; • Kalmistu laiendamine uuteks matmispaikadeks; • Lemmikloomade kalmistu rajamine; • Sõtke jõe tammi, asukohaga Tallinna maanteel, lüüsi osa rekonstrueerimine. 6.5. Linnatransport, tänavad ja teed Sillamäel on üks linnabussiliin. Linn doteerib linnaelanike teatud gruppide ühistranspordi kasutamist ja suvehooajal bussiliiklust linna ja aiandusühistu « Sputnik» vahel. Jätkatakse linna bussijaama ekspluatatsioonikulude osalist katmist. Linn soodustab teiste linnasiseste ühistranspordiliikide arendamist. Toetatavad tegevused ja projektid: • Linna transpordiskeemi täiustamine: • Linnatranspordi infrastruktuuri renoveerimise projekt; • Uue teedevõrgu rajamine tööstusrajoonis; • Kahetasemelise teedesõlme väljaehitamine Tallinna maantee ja tööstusrajooni suunduva raudtee ristumiskohas; • Teedevõrgu väljaehitamine haiglalinnaku territooriumil; • Transpordivahendite liikumiseks mõeldud teelõigu, laskumine Ak Pavlovi tn kuni mereni, rekonstrueerimine jalakäijate liikumise korraldamiseks; • Korraldada transpordiühendus Gagarini tn ja Viru pst vahel; • Rumjantsevi ja Tškalovi tänava ristmiku rekonstrueerimine; • Tänavate sõiduteede ja kvartalisiseste teede äärde täiendavate parkimistaskute rajamine; • Tänavate kapitaalremont (sõidutee, kõnnitee, tänavaäärsed istikud); • Klindialuse tee taastamine; • Liiklusmärkide, turismiobjektide, ettevõtete, linnaasutuste viitade paigalduse ja tee märgistamise projekti teostamine. 6.6. Linnavara erastamine ja müük Sillamäe linn jääb AS MEKE Sillamäe ja AS Sillamäe Veevärk ainuaktsionäriks. AS Sillamäe Veevärk aktsiakapitali suurendatakse kuni 11,5 miljoni kroonini veevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimisse suunatud rahadega. Osalust teistes äriühingutes on otstarbekas vähendada. Linnavara võõrandamine toimub vastavalt igal aastal kinnitatud loetelule. 7. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Linna tervishoiu arengu peasuund tuleneb Eesti tervishoiuprojektist 2015, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning sõltub suurel määral haigekassa võimalustest ja tööprintsiipidest. Arstiabi tagatakse vastavaid riiklikke litsentse omavate raviasutuste, pere- ja eraarstide poolt. Sillamäe linn soodustab olemasolevate arstiabiteenuste säilitamist. Sihtasutus Sillamäe Haigla reorganiseeritakse regionaalseks hooldushaiglaks. Ambulatoorse meditsiiniabi edasine areng – teraapia päevastatsionaari, ambulatoorse taastusravi, õdede koduhoolduse avamine ja lastestatsionaari töö jätkamine. Linn kuulub maakonna kiirabi ühendatud struktuuri ja on sihtasutuse Ida-Virumaa Kiirabi üks asutajaliikmetest. Praegune raske majanduslik olukord, mida iseloomustab suur tööpuudus, viib selleni, et maksudest saadav tulu ei kata kaugeltki mitte kõiki elanikkonna sotsiaalseid vajadusi. Esmane ülesanne on olemasoleva sotsiaalabisüsteemi säilitamine, aga samuti linna sotsiaalhoolekandeteenistuse edasine arendamine. Sillamäe linn jätkab osutatavate sotsiaalteenuste edasist arendamist segatüüpi sotsiaalhoolekandeasutuses «Sügis» ja laste hoolekandeasutuses «Lootus», aga samuti MTÜ Sotsiaalabi Arengu Keskuse tegevuse toetamist. Eesmärk on tugeva, eri sotsiaalsetele vajadustele vastava sotsiaalse keskkonna loomine, mis baseerub tasakaalustatud arengule ja eri gruppide huvide esindatusele. Toetatavad üritused ja projektid: • Sihtasutuse Sillamäe Haigla renoveerimise toetamine; • Linnas sotsiaalarsti ametikoha loomine ravikindlustuseta linnaelanikele ravi osutamiseks; • Plaanilise arstiabi osutamine ravikindlustuseta isikutele; • Osalus tervislikke eluviise propageerivates projektides; • Narkomaania ja AIDSi profülaktika; • Riskigruppidega tehtava ennetava töö arendamine

Psühholoogilise abi osutamise punkti avamine; • Narkomaaniat ennetava programmi väljatöötamine ja realiseerimine

Osalus maakonna narkomaania profülaktikaga tegeleva sihtasutuse töös;

Narkosõltlaste rehabilitatsioonikeskuse loomine ja avamine; • Sotsiaalhoolekande asutuste optimaalse süsteemi arendamine

Sotsiaalkorterid ja sotsiaalkorterite kompleksid;

Eakate inimeste päevakodu;

Pansionaat «Sügis»;

Õendushoolduse arendamine; • Linna osalus käimasolevatest töötute hõiveprogrammidest; • Perekonna ja lapse kaitse

Lastekodude arendamisega seonduvate projektide toetamine;

Perede toetamine seoses lapse sünniga; • Osalemine koostöös teiste struktuuridega (äri- ja mittetulundussektor, vabatahtlikud ühendused); • Sotsiaalselt vähekaitstud perekondadest pärit laste suvepuhkus; • Tegutsevate sotsiaalsete probleemide lahendamisega tegelevate mittetulundusühingute toetamine; • Pensionäride ja vähekindlustatud linnaelanike toetamine

Bussipiletite doteerimine;

Bussipiletite doteerimine suveperioodil liinil linn – aiandusühistu Sputnik;

Saunateenuste doteerimine; • Ühekordse rahalise abi osutamine kriisiolukorda sattunud isikutele; • Laste Hoolekande Asutuse «Lootus» remondi lõpetamine; • Pansionaadi «Sügis» renoveerimine ja laiendamine, suurendades ka samaaegselt õendusteenust osutavate töötajate arvu. Õendushoolduse optimeerimine linnas; • Erivajadustega inimeste paigutamine eriasutustesse. 8. HARIDUS Praegu töötab Sillamäel viis lasteaeda (neist üks eestikeelse õppekeelega), neli kooli (neist üks eesti õppekeelega), muusikakool, Laste Loomingu Keskus ULEI, Sillamäe Kutsekool, erakõrgkool – Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut. Linn on avatud ka teistele kõrgkoolidele tegevuse arendamiseks. Statistilised andmed näitavad, et jätkub sündide ja õpilaste arvu vähenemistendents, mis viitab lasteaiarühmade ja klassikomplektide optimaalse paigutuse vajadusele linna eri osade lasteaedades ja koolides. Kaalumisel on vene õppekeelega gümnaasiumiklasside sulgemine linna ühes koolis ning arvestades õpilaskontingendi kasvu Eesti Põhikoolis selle reorganiseerimine gümnaasiumiks. Lasteaedade ja koolide hooned vajavad edasist renoveerimist, nende territooriumid, sealhulgas ka spordiväljakud ja staadionid, heakorrastust. Vajalik on hariduse andmise arendamine vene õppekeelega koolides, aidates kaasa kaasaegsete õpi- ja kasvatustöö tingimuste loomisele. Linn toetab mitmesuguste riigi- ja võõrkeelte õpetamisteenuseid osutavate organisatsioonide tööd, loob tingimused hariduse omandamiseks vastavalt võimetele, vajadusele, huvidele ja ühiskonna sotsiaalsele tellimusele, aga annab ka võimaluse ümber- ja täiendusõppeks. Linn toetab kutsekooli säilitamist ja tema arendust kutse- ja ümberõppekeskuseks ning arvestades linna arenguperspektiivi ka kõrgharidust andvate õppeasutuste säilimist ja erialade valiku laiendamist linnas. Peetakse vajalikuks otsida huvihariduse uusi vorme ja avada noortele uusi huviringe ja -klubisid. Võimetele, huvidele ja sotsiaalsele tellimusele vastava hariduse saamise eesmärgil toetab linn järgmisi tegevusi ja projekte: • Haridusasutuste võrgu optimeerimine; • Infotehnoloogia arendamine. Multimeediavahendite, interaktiivse töökeskkonna osa suurendamine õppeprotsessis. Õppeasutuste varustamine arvutite, programmide, internetiühendusega; • Haridusasutuste õppe-metoodilise baasi uuendamine ja arendamine kindlustamaks õppeprotsessi kaasaegsus; • Kõigi linnastruktuuride jaoks ühtse tervislikke eluviise väärtustava programmi (vastuseis narkomaania, alkoholismi, AIDSi levikule) väljatöötamine; • Individuaalse eripäraga lastele arengutingimuste loomine: • Kõrge intellektuaalse potentsiaaliga õpilaste toetamine (õpe Tartu Ülikooli täppisteaduste koolis, olümpiaadidest, projektidest, võistlustest jne osavõtt); • Kasvatusraskustega laste klasside tegevuse jätkamine Sillamäe Kutsekooli baasil; • Erivajadustega laste kompensatsiooniõppega klassi tegevuse jätkamine lapsinvaliidide päevakeskuse ja Laste Hoolekandeasutuse «Lootus» baasil; • Luua tingimused korrektsiooniklassi tegutsemiseks linna ühe kooli baasil; • Ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise võimaluste laiendamine ning parandamine, kaasates ülikoole, õppekeskusi ja firmasid, mittetulundusühinguid ja rahvusvahelisi programme. Täiskasvanud elanikkonna turuvajadustele vastava operatiivse ümberõppe süsteemi loomine; • Kutsekooli koostöö tööandjatega; • Erivajadustega inimeste kutseõppe korraldamine; • Eksperimentaal- ja innovatsioonitegevuse toetamine haridusasutustes; • Linna omapära arvestava koolieelse hariduse optimaalse süsteemi loomine ja toimimine. Noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturul toetada järgmisi tegevusi ja projekte: • Sillamäe Kutsekooli reorganiseerimine ning arendamine materiaalse ja intellektuaalse potentsiaaliga keskuseks, kus peale noorte kutseõppe toimub ka täiskasvanud elanikkonna ning erivajadustega inimeste kutseõpe, regiooni väikeettevõtete omanike ja tööandjate konsulteerimine; • Pedagoogide täiendusõpe, administratiiv-pedagoogilise kaadri ettevalmistamis- ja täiendusõppeprogrammiga kindlustamine; • Kaasa aidata riigi- ja võõrkeelte õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisele ja sellega parandada õpetamise kvaliteeti; • Arendada ja tugevdada sidemeid ning koostööd haridusala töötajate vahel nii Eestis kui väljaspool; • Vene keele (kui emakeele) õpetajate kutsekvalifikatsiooni tõstmine laiendades koostööd Venemaa kõrgemate õppeasutustega. Pedagoogidele ja õppuritele kaasaegsete õppimis-, olme- ja elutingimuste kindlustamiseks: • Moderniseerida koolide ja koolieelsete asutuste toiduvalmistamisplokid. Kaaluda võimalusi koopereerumiseks ning valmistoidu ja pooltoodete transpordiks; • Jätkata etapiviisiliselt haridusasutuste kapitaalremonti (katused, aknaraamide vahetus, õpperuumide ja elektrivarustussüsteemide remont, tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine jt); • uuendada koolides ja lasteaedades õpperuumide mööbel. Optimaalse koolieelse haridussüsteemi loomiseks ja toimimiseks ning arvestades sotsiaalseid perspektiive toetada järgmisi tegevusi: • Ühe lasteaia baasil sanatooriumiteenuste osutamise toetamine ja arendamine (ööpäevane grupp, grupid lastele, kes on sageli haiged jt); • Logopeediliste gruppide töö jätkamine linna koolieelsetes asutustes; • Linna kooli logopeedilise punkti organiseerimine; • Linnaelanike soovidel põhinevate teenuste arendamine lasteaedades (eestikeelsete keelekümblusgruppide avamine venekeelsetes lasteaedades, lühendatud tööajaga grupid, puhkepäevagrupid jne). 9. NOORED – LINNA TULEVIK Noortena mõistetakse inimesi vanuses 7 kuni 26 aastat, kelle paremaks integreerumiseks Eesti ühiskonda on vaja luua veelgi tihedamad sidemed üleriigiliste noorteorganisatsioonidega, sõltumatute noorteorganisatsioonide ja liikumistega. Et Euroopa Liidu printsiibid oleksid arusaadavamad, on vaja luua sidemed rahvusvaheliste noorteorganisatsioonidega ja naabermaade noortega. Narkomaania, alkoholismi ja infektsioonihaiguste leviku tõkestamiseks on vaja korraldada neid probleeme käsitlevaid noorteüritusi, teha vajalik info ja konsultatsioonid kõigile noortele kättesaadavaks, kasutades selleks mitmesuguste organisatsioonide ja fondide kogemusi ning abi. Eesti keele paremaks omandamiseks on vaja noortele võimaldada veeta suvepuhkus eesti keele laagris, korraldada ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse, kohtumisõhtuid ja temaatilisi üritusi. Eesmärgiga arendada noorsootöö eri tahke ja tagamaks noorte igakülgne areng ning andes neile endile võimaluse viia ellu oma ideid ja tunnetada eneserealiseerimise perspektiive Sillamäe linnas, samuti vältimaks narkomaania, AIDSi leviku ja kuritegevuse kasvu, tegutseda järgmistes suundades: • Noorte initsiatiivi toetamine: • Noorte koostatud projektide konkurss; • Vaba aja veetmise ja huvihariduse saamise korraldamine: • Avatud noortekeskuse loomine ja tegevuse toetamine; • Noortetöö arendamine haridusasutustes huvide järgi (Laste Loomingu Keskus, kultuurikeskus, spordiklubid, muusikakool); • Linnaüritused noortele (sh noortepäevad); • Spetsiaalne töö noortega: • Infomaterjalide koostamine ja levitamine (AIDSist, narkootikumide mõjust, linnas abi saamise võimalustest jt); • Töö tänavanoortega ja kriminaalse minevikuga noortega; • Narkomaania ja AIDSi profülaktika, kuritegevuse preventsiooni tegevuskava väljatöötamine; • Noorte kuritegevuse leviku profülaktika; • Linna puudega noortele doteeritavate töökohtade loomise programmi jätkamine; • Noorte suvepuhkus: • Linna suve töö- ja puhkelaagrite programmi väljatöötamine (arvulise vajaduse kindlaksmääramine, töösuunad, koolide juures olevate laagrite ja projektide alusel korraldatud laagrite dotatsioonisüsteem); • Ühiste suviste keelelaagrite projektide jätkamine Holstres, Kärdlas ja teistes Eesti regioonides; • Teistes riigi regioonides ja maades toimuvate laagrite kohta info kättesaadavaks tegemine; • Noorte tööhõive: • Hooajalise tööbörsi loomine noorte suviseks töölerakendamiseks; • Noorte suviste töölaagrite korraldamine, kaasates neid linna heakorratöödele; • Noortes osavõtuaktiivsuse arendamine: • Noorte Parlamendi toetamine ja väljaõpetamine; • Õpilasomavalitsuste, üliõpilasnõukogude arendamine ja toetamine. 10. SPORT Linnavõimud toetavad igati sportlike eluviiside propageerimist linnas, tervise- ja harrastusspordi arendamist ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamist. Linn on valmis kaasa aitama regionaalsete, üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste korraldamisele, kui need aitavad kaasa kohaliku spordielu arengule ja toimuvad linnas asuvate spordirajatiste baasil. Linnavõimud peavad tähtsaks toetada eriti andekaid sportlasi ja jätkata koostööd naaberomavalitsustega võistluste ja peoürituste korraldamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tervise- ja harrastusspordi arengu alustala Sillamäe linnas on linna spordikompleks, kus tegutsevad ka tervisegrupid igas vanuses ja eri huvidega inimestele, mittetraditsiooniliste spordialade grupid piiratud võimaluste ja terviseprobleemidega inimestele ning spordiklubid elanike vabatahtlike ühendustena. Tervise- ja harrastusspordi arendamine linnas aitab kaasa linnaelanike vaba aja veetmise võimaluste laiendamisele, aitab hoida linnaelanike tervist ja füüsilist vormi – kujundada tervet töövõimelist ühiskonda. Linna õppeasutustes tervisespordi arendamisel on kõige tähtsam äratada õpilastes huvi sporditegemise vastu ning tervete ja aktiivsete eluviiside propageerimine. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja korraldada kooliõpilaste spartakiaade, noorte tervisepäevi ja spordipidusid (teede ja väljakute rajamine rulluisutajatele, skate board’i jalgratta- ja jooksuradade rajamine). Aktiivse spordielu edasiseks arendamiseks toetatakse spordiklubide loomist linnas ja tehakse spordikompleksi, sealhulgas ka võõrastemaja, jalgpalliväljakute kapitaalremont ning korrastatakse õppeasutuste spordiväljakud ja nende valgustus, rajatakse linna jalgratta- ja terviseradasid. Võttes arvesse Sillamäel olemasolevaid spordibaase, vastava kvalifikatsiooniga treenerite olemasolu, küllaldast sportlaste arvu ja sportlikke saavutusi, toetab ja finantseerib linn järgmisi spordialasid ja klubisid järgneva eelistuse alusel: 1. kategooria: • ujumine, kergejõustik, jalgpall ja suusatamine 2. kategooria: • käsipall, korvpall, judo, poks, male, iluvõimlemine 3. kategooria: • atleetvõimlemine, tennis, kick-boxing, lauatennis, karatee 11. KULTUUR Tingimustes, kus meie ees on keeruline küsimus Sillamäe linna integreerumisest Eesti ja Euroopa Liidu ühiskonda, turismi arendamine regioonis, on kõige kindlam ja kõige lihtsam tee tulemuste saavutamiseks teha seda kultuurisidemete ja loomingulise tegevuse kaudu. Praegune kultuurikeskus (kultuurmaja, linna muuseum, näitusesaal) ja linna raamatukogu (keskraamatukogu, filiaal mikrorajoonis, lasteraamatukogu) – loovad selleks head eeldused. Linnas on sõjajärgsel perioodil ehitatud hoonete unikaalne arhitektuuriline ansambel. Linna kultuurikeskuse ja endise kino hooned on võetud muinsuskaitse alla. Peame tähtsaks Sillamäe linna vanema osa arhitektuuriansambli tunnustamist Ida-Virumaa turismiobjektina. Linn peab otstarbekaks abistada rahvuskultuuriühinguid nende tegevuses ja tugevdada sidemeid kunstikollektiivide vahel nii Eestis kui ka väljaspool. Linn toetab isetegevuskollektiivide tegevuse jätkamist ja arengut. Peetakse tähtsaks kodukandi kultuuri ja ajaloo uurimist, linna muuseumi ja kunstikogu loomist näitusesaali baasil. Linn toetab linna kultuurifondi loomist, mis formeeruks sponsorite, metseenide, organisatsioonide, asutuste vabatahtlikest annetustest. Astutakse samme järgneva elluviimiseks: • Praegusele muuseumile linnamuuseumi staatuse omistamine; • Linnamuuseumi arendamine ja eksponaatide omandamine; • Kultuurikeskuse, raamatukogude, huvikoolide tegevuse toetamine; • Rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine; • Kultuurikeskuse kui arhitektuurimälestise renoveerimine ja restaureerimine; • Festivalide, kontsertide jne korraldamine

Iga-aastase jazz-festivali korraldamine;

Linnapeo «Slaavi Pärg» läbiviimine;

Sillamäe linna osavõtt üleriigilistest kultuuriüritustest;

Projekti «7 linna muusika» jätkamine; • Funktsionaalse ranna-ala infrastruktuuri ja vabaõhuestraadi projekteerimine ja ehitamine; • Kultuuri- ja spordiala töötajate kvalifikatsioonitõstmise programm; • Rahvusvahelistes liikumistes, ühingutes, assotsiatsioonides ja projektides osalemine; • Partnerlinnadega ühised programmid ja projektid. 12. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE Sillamäe linn teeb koostööd valitsusasutuste, teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega, et realiseerida riiklik «Ida-Virumaa tööhõiveprogramm». Pidades ettevõtluse ja tööhõive olukorra parandamist Sillamäe linnas üheks kõige olulisemaks arengu strateegiliseks eesmärgiks, on vaja tegutseda järgmistes suundades: Ettevõtluskeskkonna loomine Linna tutvustamine ja teabe edastamine kultuuri-, spordi- ja teiste ürituste kaudu, andes välja ja levitades linna tutvustavaid trükiseid, sõlmides sidemaid teiste linnade äriettevõtjatega ning igasuguste ettevõtluse arendamisega tegelevate organisatsioonidega. Aidata kaasa linna infrastruktuuri arengule linna tootmispiirkonnas (sh rannaala tööstusinfrastruktuur), aga samuti inkubatsioonikeskuse loomisele vabatsoonis ning tulevikus seda projekti tehnopargiks edasi arendamisele. Pakkuda aktiivsemalt potentsiaalsetele investoritele linna vabu maatükke vastavalt linna üldplaneeringus ettenähtud maakasutusplaanile. Täiustada linna interneti kodulehekülge, parandada infolevi ja klienditeeninduse kvaliteeti linnaasutustes. Ettevõtlike inimeste kasvatamine ja õpetamine Teha koostööd ettevõtjatega, riiklike, regionaal- ja kohalike õppeasutuste (sh Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi, Sillamäe Kutsekooli), Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tööhõiveameti ja äriühingutega, et selgitada välja perspektiivsed erialad noorte ja täiskasvanute kutseettevalmistamisel, aga samuti korraldada töötute ümberõpet kohaliku ja perspektiivse majanduse vajaduste rahuldamiseks. Pidada oluliseks õppeasutustes mängulises vormis turumajanduslike elementide õpetamist, koolides äri-ideede konkursside korraldamist ja linna ettevõtetega tutvustamist. Projektide algatamine, koostöö valitsusasutuste, ettevõtete ja nende ühendustega Algatada ja toetada tööhõive parandamisele ja majandustegevuse aktiviseerimisele suunatud projekte. Soodustada transiitvedude kasvu Tallinn–Peterburi maanteel ja raudteel. Saavutada Sillamäe linna lülitamine turismimarsruutidesse, jahi- ja paadisadamate kaudu avada linnale väljapääs merele. Sillamäe linn toetab ettevõtluskeskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevust linnas, teeb koostööd MTÜga Sillamäe Vabatsooni Arendus. Majandusliku arengu võimaluste ja takistavate asjaolude väljaselgitamiseks teha koostööd ettevõtjate ühenduste, huvigruppide ja avalikkusega. Toetatavad tegevused ja projektid: • Inkubatsioonikeskuse loomine ja arendamine; • MTÜ Sillamäe Vabatsoon arendustegevuse toetamine; • Sillamäe kaubasadama ehitamine ning rannaala tööstusinfrastruktuuri arendamine; • Sillamäe tööstus- ja teadusparkide rajamine; • Kohalikel metallitöötlemisega tegelevate ettevõtete kasutuses olevate tootmisruumide soojusvarustuse efektiivsuse tõstmise ja energiasäästu parandamise projekti teostamine; • Tööstusala infrastruktuuri optimiseerimine, lähtudes pakutavate teenuste maksumuse minimiseerimise ja konkurentsivõimelise ettevõtluse keskkonna loomise seisukohast, arvestades Euroopa ja maailma turutingimusi; • TUKKT lõpetamine ja tootmise moderniseerimine filterkanga tööstuslikuks tootmiseks autotööstusele, kasutades mitmekiulist tehnoloogiat; • Kvalifitseeritud ja konkurentsivõimelise tööjõu ettevalmistamine linna ja regiooni ettevõtluseks, tulenevalt Eesti astumisest Euroopa Liitu; • Tööstusliku kinnisvara arendamine uute loodavate ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks; • Linna sissesõidu- ja turismiobjektide viitade ja siltide paigaldamise projekti elluviimine; • Ettevõtluse arendamise võimaluste ja töökohtade loomisele suunatud uuringute ja projektide toetamine; • Linna turismi arengukava väljatöötamine; • Linna tutvustavate materjalide, voldikute jm väljaandmine; • Puuetega inimestele töökohtade loomise projekti toetamine; • Sillamäe rannaala korrastamise, teenindus- ja puhkealade väljaarendamine; • Sillamäe Kutsekooli õppebaasi täiustamine, täiendus- ja ümberõppe loomine, põhihariduseta noorte kutseõppe arendamine; • Kuulmis- ja kõnehäirete korrigeerimiskeskuse loomine ja arendamine; • Eesti-Soome ühisprojekti «Uusettevõtluse ja keskkonna arendamine» jätkamine. 13. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON Viimastel aastatel on Sillamäe linnas välja kujunenud raske sotsiaal-majanduslik olukord. Elanikkonna turvalisuse ja ja õiguskorra tagamist raskendavad järgmised asjaolud: • Kuritegevuse kasv; • Politseinike vähesusest tingitud suurenev töökoormus ja pinge; • Noorte järelevalve ja nende vaba aja organiseerimise puudulikkus; • Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine; • Majanduse ebastabiilsus ja sellest tulenev tööpuudus; • Elanike vähene huvitatus ja aktiivsus, hooletu suhtumine oma vara kaitsmisse. Kujunenud olukorra parandamiseks peavad linnavõimud vajalikuks: • Selgitada kriminaalpreventsiooni üldisi põhimõtteid omavalitsuse tasandil; • Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitset; • Suurendada turvalisust avalikes kohtades ja tänavatel; • Vähendada noorte õiguserikkumisi ja kuritegusid, hoida ära korduvkuritegusid; • Luua munitsipaalpolitseiniku ametikoht; • Korraldada naabrivalve; • Paigaldada turvakaamerad. Sillamäe linna haldusterritooriumil turvalise elukeskkonna loomiseks, avaliku korra tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks läbiviidavad tegevused ja projektid: • Kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteemi rakendumine: • Kuritegevusega seotud probleemide analüüs ja arvestamine planeeringute tegemisel; • Õiguskorra-alase informatsiooni vahetamine Narva Politseiprefektuuri ja Sillamäe Linnavalitsuse vahel; • Pidev koostöö politsei ja päästeteenistusega; • Kuritegevuse preventiivne töö elanikkonnaga, kolmanda sektoriga ja koolides; • Munitsipaalpolitsei loomine ja arendamine; • Suuremate massiürituste läbiviimise, turvalisuse ja parkimise jälgimine ning analüüs linnavalitsuse poolt; • Turvateenuse ostmine pädevalt firmalt; • Naabrivalve süsteemi loomine ja arendamine; • Kodanikualgatuse toetamine; • Linna videovalvesüsteemi loomine; • Koostöökokkuleppe sõlmimine linnavara kaitseks; • Avaliku korra eeskirja pidev kaasajastamine, vastavusse viimine seadusandlusega; • Liikluse korraldamine ja liiklusohutuse tagamine tiheasustusaladel. Liiklusmärkide paigaldamine; • Päästeteenistuse süsteemi rakendumine: • Riskianalüüsi arvestamine linna planeerimisel; • Hädaolukorra plaani koostamise kohustusega ettevõtete ja asutuste määratlemine; • Hädaolukordade vältimise ja kriisireguleerimisalase koolituse ning selgitustöö korraldamine; • Kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna moodustamine ning töö tagamine; • Linna kriisireguleerimisplaani koostamine; • Hädaolukorraks vajalike ressursside tagamine; • Esmaste tuleohutusnõuete tagamine laste-, tervishoiu- ja ühiskondlikes asutustes; • Evakuatsioonitreeningute korraldamine koolides ja ühiskondlikes asutustes; • Suvehooajaks turva- ja päästeteenuse tellimine veekogude randa; • Elanikkonna pidev päästealane teavitamine. 14. EELARVE JA INVESTEERINGUD Käesolevas arengukavas ettenähtud investeeringud, üritused ja projektid realiseeritakse linna iga-aastase eelarve kinnitamise kaudu linnavolikogu poolt. Määratledes kavandatavate programmide ja ürituste iga-aastased prioriteedid, on äärmiselt tähtis siduda need eelarve reaalsete võimalustega. Seetõttu kuulub käesoleva arengukava lisas 1 toodud investeeringute ja ürituste ning projektide finantseerimise kava igal aastal täiendamisele ja täpsustamisele enne järgneva aasta eelarve kinnitamist linnavolikogus. Linna eelarve peamiseks tuluallikaks kehtivate seaduste järgi on füüsilise isiku tulumaks. Linna eelarve tulude osas moodustab see näitaja 33% tulude üldsummast. Füüsilistelt isikutelt laekunud tulumaksu kasvutempo viimase kolme aasta jooksul moodustas 5 kuni 9% (vt lisa 2 «Tulumaksu laekumine»), muud laekumised, sh munitsipaalomandis oleva vara müügist saadav tulu on aga aasta-aastalt kahanenud. Omatulu kasv 2003. a võrreldes 2002. a moodustas 4,9%. Arvestades teisi seadusega määratud makse, asutuste majandustegevusest laekunud tulusid võib linn suurendada oma tulusid kuni 40%-ni eelarvelistest tuludest, kui: – Täiustada finantsplaneerimist, sidudes eelarve võimalused projektitaotlustega riiklikest programmidest ja Euroopa liidu struktuurifondidest. Igaks eelarveaastaks moodustada andmebaas fondidest saadavate rahaliste vahendite kohta; – Müüa linna valduses olevaid aktsiad (v.a AS Sillamäe Veevärk ja AS Meke–Sillamäe aktsiad); – Munitsipaliseerida ja müüa maa-alad; – Munitsipaalomandis oleva vara müük; – Munitsipaalasutuste poolt osutatud tasuliste teenuste hinna tõstmine 25-lt % 50%-le. Linna eelarves omab olulist tähtsust riiklik dotatsioon, mis moodustab umbes 25% tulude üldsummast. Riiklikust eelarvest linnale eraldatavad sihtotstarbelised rahalised vahendid suurendavad eelarve tulude osa, kuid aastast-aastasse need vahendid ei ole stabiilsed ja sõltuvad riiklikest prioriteetidest ning Riigikogu otsustest. Haridus- ja kultuuriobjektide seisundi parendamiseks ja kaasajastamiseks taotleb linn ka edaspidi vahendeid riiklikest investeerimisprogrammidest ja projektidest. Kulude kasv linna eelarves on tingitud eelkõige inflatsioonilistest protsessidest s.o energiakandjate hinna ja palkade suurendamise vajadusest. Linnamajanduse kulutuste osakaal kasvab, samas kogu sotsiaalsfääri kulud kulude struktuuris langevad. Arvestades rahaliste võimaluste piiratust on, üha enam vaja arvestada kulude otstarbekust ja efektiivsust ning kaaluda selleks järgmisi võimalusi: – Eelarve kulude osa moodustamisel võtta arvesse sisemiste reservide rahaliste vahendite kokkuhoiu võimalusi munitsipaalasutustes (laste arvu vähenemine viib koosseisude koondamisele, ruumide vabanemisele jne) ning jaotada need ümber linnaeelarve teistesse valdkondadesse; – Pidada võimalikuks rahastada koolieelse hariduse eragruppe, arvestades pearaha maksumust; – Uurida võimalust kujundada ümber mõned munitsipaalasutused iseseisvateks juriidilisteks isikuteks; – Munitsipaalasutuste rahastamisel juurutada pangateenuste nn kontsernkonto süsteem. Üheks peamiseks linnaeelarve kulusid tasakaalustavaks vahendiks võiks olla pangalaen. Valla- ja linnaeelarve seadus reguleerib kohalike omavalitsuste pangalaenu saamise võimalusi. Nimetatud rahalisi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ning neid ei tohi kulutada jooksvateks kuludeks. Laenude abil võib lahendada investeerimisprogrammide ülesandeid, kapitaalremondi ja struktuurfondidega seonduvaid töid. Samal ajal, arvestades juba võetud kohustusi, sh laene, on uute laenude võtmine suuremahuliste projektide realiseerimiseks piiratud. Eeldades, et omavalitsuse tulubaasi määravad seadused ei muutu ja jätkub eelarve tulude kasvutempo, suurenevad võimalused ka laenude ja kohustuste võtmiseks. Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määruse nr 14/28-m lisa 1 INVESTEERINGUTE JA ÜRITUSTE NING PROJEKTIDE FINANTSEERIMISE KAVA Käesolev investeeringute ja ürituste ning projektide finantseerimise kava konkretiseerib arengukavas toodud strateegilisi eesmärke ja arengukava eri peatükkides kavandatavaid meetmeid. Kava kuulub igal aastal enne järgneva aasta eelarve kinnitamist korrigeerimisele, täpsustamaks meetmete läbiviimise tähtaegu ja kaasfinantseerimise mahtusid ning vajadusel viies sisse uusi. Toodud meetmete üldmaksumused on hinnangulised ja ei põhine läbiviijate pakkumistele ega projektide eelarvetele. Ürituse või projekti nimi Projektide üldmaksumus Finantseerimine Kokku 2004–2006 Finanseerimise allikad Märkused 2004 2005 2006 1. KESKKOND 1.1. Linna jäätmete käitlemise süsteemi täiustamine 1.1.1. Linna jäätmeprogrammi väljatöötamine 90 90 – – 90 LE 1.1.2. Sillamäe prügila sorteerimisväljaku rajamine 232 182 – – 182 LE 1.1.3. Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila sulgemine (sh projekteerimine) 6 500 – – 500 500 Kõik kokku – – 100 100 LE – – 400 400 KIK 1.1.4. Projekti «Elanikelt ohtlike jäätmete kogumine, vastuvõtt ja utiliseerimine» läbiviimine 240 70 80 90 240 LE 1.1.5. Linna jäätmejaama ehitamise (sh projekteerimine ja ettevalmistamise projekt) 12 500 – 500 – 500 Kõik kokku – 100 – 100 LE – 400 – 400 KIK 1.2. Linna haljastamine ja haljastuse ülalpidamine 1.2.1. Haljastuse inventariseerimine, planeeringute ja projektide väljatöötamine 300 100 100 100 300 LE 1.2.2. Haljastuse rajamine 450 100 150 200 450 LE 1.3. Programmi «Sillamäe Agenda 21» väljatöötamine 150 50 100 – 150 LE 2. LINNAPLANEERIMINE, MAAKASUTUS JA LINNAEHITUS 2.1. Sillamäe Süda 1. etapp – Sillamäe vanalinna osa ja arhitektuurimälestiste säilitamine ja renoveerimine 1 440 1 280 – – 1 280 Kõik kokku 200 – – 200 LE 1 080 – – 1 080 EAS 2.2. Detailplaneeringute koostamine ja projekteerimine 750 250 250 250 750 LE 2.3. Rannaala tööstusinfrastruktuuri arendamine Sillamäel (sh sadamakomplekside infrastruktuuri arendamine 500 000 Eraettevõtted ja erainvestorid 3. LINNAMAJANDUS 3.1. Veevärk ja kanalisatsioon 3.1.1. Sillamäe linna veevärgi seisundi analüüs 1 000 1 000 – – 1 000 Kõik kokku 250 – – 250 LE+AS Sillamäe Veevärk 750 – – 750 KIK 3.1.2. «Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskava» korrigeerimine – – – 0 Maksumus selgub analüüsist 3.1.3. «Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskava 2001–2013» ellu rakendamine 41 685 4 550 6 521 5 451 16 522 Kõik kokku Sh: AS Veevärk, KIK, SF, ISPA 100 100 100 200 LE 3.2. Soojavarustus 3.2.1. Munitsipaalhoonete soojasõlmede rekonstrueerimine 240 80 80 80 240 LE 3.3. Elamumajandus 3.3.1. Korteriühistute loomise, asutamise ja tegevuse toetamine 150 50 50 50 150 LE 3.3.2. Elamufondi moodustamine ja arendamine 1 500 500 500 500 1 500 LE 3.4. Välisvalgustus ja heakord 3.4.1. Linna välisvalgustuse telejuhtimise projekti teostamine 100 50 50 – 100 LE 3.4.2. Linna välisvalgustuse rekonstrueerimine 1 500 500 500 500 1 500 LE 3.4.3. Mere puiestee, sh trepi ja teelõigu Ranna tn kuni mereni heakorrastus 200 50 50 100 200 LE 3.4.4. Linna digitaalkardi loomine 150 75 75 150 LE 3.4.5. Kannuka kooli ja elamu territooriumi heakorrastus 12 961 500 500 1 000 LE 3.4.6. Piki Tallinna mnt paiknevate maa-alade planeerimine ja heakord 750 250 250 250 750 LE 3.4.7. Sillamäe rannaala korrastamise, teenindus- ja puhkealade projekteerimine 5 000 1 000 Kõik kokku 200 LE 800 Phare CBC, Turismitoetuse skeem, PPF Sõltub vastava programmi reeglitest 3.4.8. Laste mänguväljakute võrgu arendamine 300 100 100 100 300 LE 3.5. Linnatransport, tänavad ja teed 3.5.1. Linna transpordiskeemi täiustamine 450 150 150 150 450 LE 3.5.2. Tänavate ja kõnniteede kapitaalremont ja ehitus 13 000 5 000 4 000 4 000 13 000 LE 3.5.3. Sillamäe linna viidamajanduse korrastamine 550 550 – – 550 Kõik kokku 160 – – 160 LE 310 – – 310 EAS 80 – – 80 Erafirmad 4. SOTSIAALABI JA TERVISHOID 4.1. Sihtasutuse Sillamäe Haigla renoveerimise toetamine 12 000 2 000 2 800 2 800 7 600 Kõik kokku 2 000 2 000 2 000 6 000 LE – 800 800 1 600 SF 4.2. Laste hoolekandeasutuse «Lootus» rekonstrueerimisprojekt 250 – 250 – 250 4.3. Sotsiaalarsti ametikoha loomine ja arstiabi osutamine ravikindlustuseta linnaelanikele ning plaanilise arstiabi osutamine ravikindlustuseta isikutele 390 130 130 130 390 LE 4.4. Maakonna narkomaania ennetamise sihtasutuse loomisest ja tööst osavõtmine 45 15 15 15 45 LE 4.5. Sotsiaalabiarenduskeskuse tegevuse toetamine 750 250 250 250 750 LE 4.6. Peretoetus lapse sünni puhul 420 140 140 140 420 LE 4.7. Koolides ja koolieelsetes asutustes laste soodustingimustel toitlustamise programm 2 595 865 865 865 2 595 LE 4.8. Tegutsevate sotsiaalsete probleemide lahendamisele suunatud mittetulundusühingute ja nende projektide toetamine 570 190 190 190 570 LE 4.9. Ühekordse rahalise abi osutamine kriisiolukorda sattunud isikutele 300 100 100 100 300 LE 4.10. Pensionäride ja vähekindlustatud linnaelanike toetusprogramm 4.10.1. Bussipiletite doteerimine 300 100 100 100 300 LE 4.10.2. Suveperioodil bussipiletite doteerimine liinil linn–Sputnik 150 50 50 50 150 LE 4.10.3. Saunateenuste doteerimine 195 65 65 65 195 LE 4.10.4. Päevakeskuse loomine 100 100 – – 100 LE 4.11. Pansionaadi renoveerimine 300 100 100 100 300 LE 4.12. Patronaa�itöötajate arvu suurendamine ja tegutsevate patronaa�itöötajate võrgu optimiseerimine hoolekandeasutuses «Sügis» 120 80 20 20 120 Kõik kokku 4.13. Erivajadustega inimeste ja narkosõltlaste st inimeste paigutamine ja ülalpidamine eriasutustes 600 200 200 200 600 LE 5. HARIDUS 5.1. Infotehnoloogia arendamine. Multimeediavahendite, interaktiivse töökeskkonna osa suurendamine õppeprotsessis. Linna asutuste ja õppeasutuste varustamine arvutite ja programmidega 1 350 450 450 450 1 350 LE 5.2. Koolide õppe-metoodilise baasi uuendamine ja arendamine, et kindlustada õppeprotsessi kaasaegsus 1 440 480 480 480 1 440 Kõik kokku 400 400 400 1 200 RE 80 80 80 240 LE 5.3. Kannuka kooli küttesüsteemi rekonstrueerimine 1 250 750 – – 750 LE 5.4. Individuaalse eripäraga lastele arengutingimuste loomine 0 5.4.1. Kasvatusraskustega laste klasside tegevuse jätkamine Sillamäe Kutsekooli baasil 1 530 510 510 510 1 530 Kõik kokku 160 160 160 480 LE 350 350 350 1 050 RE 5.4.2. Erivajadustega laste kompensatsiooniõppega klassi tegevuse jätkamine lapsinvaliidide päevakeskuse Laste Hoolekande Asutuse «Lootus» baasil. 1 832 572 610 650 1 832 Kõik kokku 372 410 450 1 232 LE 200 200 200 600 RE 5.5. Eksperimentaal- ja innovatsioonitegevuse toetamine haridusasutustes 300 100 100 100 300 LE 5.6. Haridusasutuste jooksva remondi teostamine 1 170 370 400 400 1 170 LE 5.7. Haridusasutuste kapitaalremont: katus, aknaraamide vahetus, õpperuumide, elektrivarustussüsteemide remont, tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine ja toiduvalmistamisplokkide moderniseerimine 9 600 3 200 3 200 3 200 9 600 LE 5.8. Koolides mööbli uuendamine 1 500 500 500 500 1 500 LE 6. NOORED–LINNA TULEVIK 6.1. Noorte initsiatiivi toetamine 6.1.1. Linna osavõtt noorteprojektide läbiviimist 150 50 50 50 150 LE 6.2. Vaba aja veetmise ja huvihariduse saamise korraldamine 6.2.1. Avatud noortekeskuse tegevuse toetamine 1 200 400 400 400 1 200 LE 6.2.2. Linnaüritused noortele 150 50 50 50 150 LE 6.3. Linna puudega noortele doteeritavate töökohtade loomise programmi jätkamine 750 250 250 250 750 Kõik kokku 384 128 128 128 384 Sotsiaalministeerium (50%) 216 72 72 72 216 Tööhõiveamet (30%) 150 50 50 50 150 LE 6.4. Laste puhkus ja laste puhke- ja töölaagrite korraldamine 570 190 190 190 570 LE 7. SPORT 7.1. Sillamäe spordikompleksi renoveerimine ja arendamine 7.1.1. Sillamäe spordikompleksi renoveerimise ja arendamise projekti ja spordikompleksi arengukava koostamine 1 000 500 500 – 1 000 Kõik kokku 125 125 – 250 LE 375 375 – 750 PPF 7.1.2. Sillamäe spordikompleksi renoveerimine ja arendamine 25 000 500 – – 500 Kõik kokku 150 – – 150 LE 350 350 Hasartmängumaksu Nõukogu 7.1.3. Spordikompleksi «Kalev» territooriumi heakorrastus 800 800 – – 800 Kõik kokku 150 – – 150 LE 650 – – 650 RIP 7.2. Tegevuse toetamine 7.2.1. Spordiklubid, organisatsioonid, ühingud 5 700 1 900 1 900 1 900 5 700 LE 7.2.2. Spordiürituste toetamine 360 120 120 120 360 LE 8. KULTUUR 8.1. Linnamuuseumi arendamine ja eksponaatide omandamine 501 167 167 167 501 Kõik kokku 42 42 42 126 LE 125 125 125 375 SF ja KP 8.2. Linna üritused ning ühised programmid ja projektid partnerlinnadega, sh 1 260 420 420 420 1 260 LE 8.2.1. Iga aastase Jazz-festivali korraldamine 60 20 20 20 60 LE 8.2.2. Seitsme linna muusika- projekti jätkamine 30 10 10 10 30 LE 8.2.3. Traditsiooniline peo Slaavi Pärg korraldamine 150 50 50 50 150 LE 8.3. Sillamäe Kultuurikeskuse rekonstrueerimine 20 000 – – – 0 Kõik kokku Sh: LE, RIP, SF 9. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 9.1. Inkubatsioonikeskuse loomine ja arendamine 3 600 1 400 1 100 1 100 3 600 Kõik kokku 200 150 100 450 LE 300 300 300 900 AS Silmet 300 250 200 750 RE 300 400 500 1 200 OF 300 300 ÜKF 9.2. Linna tutvustavate materjalide, voldikute jm väljaandmine 150 50 50 50 150 LE 9.3. Kohalike metallitöötlemisega tegelevate ettevõtete kasutuses olevate tootmisruumide soojusvarustuse efektiivsuse tõstmise ja energiasäästu parandamise projekt 3 000 130 2 870 – 3 000 Kõik kokku 65 1 500 – 1 565 AS Norwes Metall 65 – – 65 PPF – 1 370 – 1 370 SF 9.4. Kvalifitseeritud ja konkurentsivõimelise tööjõu ettevalmistamine linna ja regiooni ettevõtluseks, tulenevalt Eesti astumisest Euroopa Liitu 500 500 0 0 500 Kõik kokku 150 – – 150 mtü SVTA 350 350 EAS 10. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON 10.1. Kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteemi rakendumine 10.1.1. Linna videovalvesüsteemi loomine 250 250 250 LE Kasutatud lühendid: LE – linna eelarve, RE – riigieelarve, SF – struktuurfondid, KIK – Keskkonna Investeeringute Keskus, RIP – riiklik investeeringute programm, PPF – projektide ettevalmistamise fond (Project Preparation Fond), ÜKF – Ühtekuuluvusfondid, OF – omafinantseerimine, mtü SVTA – mittetulundusühing Sillamäe Vabatsooni Areng, EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.