Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 150, 2254

Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrus nr 14/27-m Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Sillamäe linna põhimäärus» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Sillamäe Linnavolikogu 25. aprilli 2000. a määrus nr 10/15-m «Sillamäe linna põhimääruse kinnitamine» (KO 2000, 81, 1160); 2.2. Sillamäe Linnavolikogu 25. aprilli 2000. a määrus nr 10/13-m «Sillamäe Linnavolikogu reglemendi kinnitamine» (KO 2000, 81, 1158; 2003, 8, 202); 2.3. Sillamäe Linnavolikogu 25. aprilli 2000. a määrus nr 10/14-m «Sillamäe Linnavalitsuse reglemendi kinnitamine» (KO 2000, 81, 1159); 2.4. Sillamäe Linnavolikogu 28. märtsi 2000. a määrus nr 9/9-m «Sillamäe linna esindamise korra kehtestamine» (KO 2000, 81, 1154); 2.5. Sillamäe Linnavolikogu 17. aprilli 2001. a määrus nr 25/52-m «Sillamäe linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord» (KO 2001, 47, 881; 2002, 18, 441; 82, 2097); 2.6. Sillamäe Linnavolikogu 31. augusti 1999. a määrus nr 49/140-m «Sillamäe linnavara eeskirja kinnitamine» (KO 1999, 28, 340; 2000, 88, 1264); 2.7. Sillamäe Linnavolikogu 28. detsembri 1999. a määrus nr 5/3-m «Sillamäe Linnavalitsusele volituste andmine» (KO 2000, 81, 1151); 2.8. Sillamäe Linnavolikogu 4. oktoobri 1994. a määrusega kinnitatud «Sillamäe linna sümboolika kirjeldus» ja «Linna lipu, vapi, pitsati ja linnalipu kasutamise kord». 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Valdek MURD Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 14/27-m SILLAMÄE LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Sillamäe linna põhimääruse eesmärk Sillamäe linna põhimääruses sätestatakse Sillamäe Linnavolikogu ja Sillamäe Linnavalitsuse, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord; linna arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kord; linna eelarve koostamise, avalikustamise ja täitmise kord; koormise täitmise kord; linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord; omavalitsusteenistuse ja välissuhtlemise korraldamine. § 2. Sillamäe linna omavalitsusorganid (1) Sillamäe linna omavalitsuse esinduskoguks on Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Sillamäe linna hääleõiguslikud elanikud. (2) Sillamäe linna omavalitsuse täitevorganiks on Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), mille moodustab volikogu. § 3. Sillamäe linna sümbolid (1) Sillamäe linna sümbolid on vapp ja lipp, mille näidised asuvad volikogu kantseleis. (2) Sillamäe linna vapp kujutab sinist kilpi, millel on kuldsed astmelised sarikad. (3) Sillamäe linna lipuks on vapilipp, mille laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105x165 cm. § 4. Lipu ja vapi kasutamine (1) Lippu kasutatakse Sillamäe linna ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab linnavalitsus. (2) Värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Vappi kasutatakse volikogu, linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites. (4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine linnavalitsuse loal. § 5. Sillamäe linna tunnustusavaldused (1) Sillamäe linn avaldab tunnustust Sillamäe linna aukodaniku nimetuse, au- või tänukirja andmisega. (2) Sillamäe linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Sillamäe linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (3) Sillamäe linna aukiri antakse isikule austusavaldusena Sillamäe linnale osutatud teenete eest vastavalt volikogu otsusele. (4) Sillamäe linna tänukiri antakse isikule, kes on toetanud linna poolt või koostöös linnaga organiseeritud üritust või muudel juhtudel vastavalt volikogu esimehe või linnapea otsusele või volikogu esimehe ja linnapea ühisotsustusele. (5) Aukodanike saajate nimed kantakse Sillamäe linna auraamatusse. (6) Sillamäe linna tunnustusavalduste andmise täpsema korra ja tingimused sätestab volikogu. II. VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei. § 7. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, vallavanemale või linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2)Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse volikogu kantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest ja on kättesaadavad tutvumiseks kõigile isikutele. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse volikogu kantseleis ja on kättesaadavad tutvumiseks kõigile isikutele. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Sillamäe Linna Keskraamatukogus ja Sillamäe linna veebilehel. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja volikogu otsusel ajalehes. (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või määruses eneses sätestatud hilisemal jõustumise tähtajal. (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. III. VOLIKOGU TÖÖKORD § 10. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon oma tööpaani alusel või volikogu ülesandel. (2) Volikogu liige võib esitada seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontrollimiseks arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. (5) Seaduste ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad linnavalitsuse õigusaktidega määratud ametnikud ja linnavalitsuse struktuuriüksused oma ametijuhendites ja põhimäärustes sätestatud korras. § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab linna ja volikogu suhtlemisel riigiorganite ja riigiametitega, omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning tehingute tegemisel vastavalt linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale ning muudel seaduses või käesolevas põhimääruses toodud juhtudel või volikogu antud volituse alusel; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) teeb ettepanekuid volikogu kantselei põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja töötasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule; 6) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) täidab muid talle seaduse alusel ning käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on kaks aseesimeest. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. Volikogu esimeest asendab volikogu valimistel enim hääli saanud aseesimees. (3) Aseesimeeste tööjaotuse otsustab volikogu. (4) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö. § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimised korraldab Sillamäe linna valimiskomisjon. (5) Sillamäe linna valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks Sillamäe linna valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Teistkordset kandidaatide ülesseadmist samal istungil ei toimu. § 13. Volikogu aseesimeeste valimine (1) Volikogu aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimised korraldab Sillamäe linna valimiskomisjon. (5) Sillamäe linna valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks Sillamäe linna valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Teistkordset kandidaatide ülesseadmist samal istungil ei toimu. § 14. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 15. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust volikogu kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakord, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu kantseleile. Protokollid avalikustatakse volikogu kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse volikogu kantseleis. § 16. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid linnavalitsuse dokumente ja teavet; 5) teha ettepanekuid volikogu esimehele asjatundjate kaasamiseks oma töösse ja ekspertiiside tellimiseks. § 17. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul või volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (4) Komisjoni kirjavahetus toimub volikogu kantselei kaudu. Komisjoni dokumente hoitakse ja säilitatakse volikogu kantseleis. § 18. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 19. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 20. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjon kontrollib seadusega tema pädevusse antud valdkondades linnavalitsust, teisi linna ametiasutusi ja nende hallatavaid asutusi oma tööpaani alusel või volikogu ülesandel. (2) Revisjonikomisjon: 1) kinnitab oma tööplaani; 2) nimetab oma liikmete hulgast kontrolli teostavad isikud; 3) kinnitab kontrollitavas ametiasutuses või ametiasutuse hallatavas asutuses läbiviidava kontrolli kava (valdkond, kontrollitav periood ja läbiviimise tähtaeg); 4) teatab kontrollist ja esitab kontrolli kava kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhile; 5) korraldab koostöös kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhiga kontrolli läbiviimise sel kombel, et oleks kindlustatud asutuse igapäevaste teenistus(töö)ülesannete täitmine. (3) Kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht: 1) nimetab revisjonikomisjoni abistamiseks kontaktisiku, kelle ülesanne on kontrolli ajal kindlustada revisjonikomisjoni liikmele kontrolli teostamiseks käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamine; 2) eraldab kontrolli läbiviimise ajaks revisjonikomisjoni liikmetele töötamiseks kohad. (4) Kontrolli teostaval revisjonikomisjoni liikmel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) saada kohapeal läbivaatamiseks majandus- ja finantstegevust kajastavaid algdokumente, lepinguid ja muid asjasse puutuvaid dokumente; 3) saada kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (5) Kontrolli teostav revisjonikomisjoni liige peab järgima kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb linnavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. § 21. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. § 22. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu esimehe juures tegutsev nõuandev organ. (2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimehed, volikogu komisjonide esimehed ja volikogu fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul teda asendav aseesimees. (4) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. (5) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Eestseisuse otsused on soovitusliku iseloomuga. (6) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis. § 23. Eestseisuse pädevus (1) Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, määruste ja otsuste eelnõud; 2) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 24. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või linnavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist volikogu kantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul teda asendav aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemiseks tuleb saada istungi juhatajalt eelnev luba. § 25. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele ajalehe kaudu teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema volikogu kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu kantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on volikogu kantseleis kättesaadavad hiljemalt 96 tundi enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §le 31 ja ära näidatud volikogu kokkukutsumise kutses. (5) Ettepanekuid volikogu kokkukutsumise kutses näidatud küsimuste volikogu istungi päevakorda võtmise või mittevõtmise kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees, aseesimees ja liikmed; 2) linnapea; 3) linnavalitsus; 4) volikogu komisjonid ja fraktsioonid. § 26. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 27. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. § 28. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar või vandetõlk. § 29. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimeeste äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 30. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (2) Lisaks protokollile tehakse istungist stenogramm, millele kirjutavad alla stenogrammi koostaja ja istungi juhataja. (3) Istung salvestatakse, salvestus säilitatakse kuus kuud. § 31. Õigusakti eelnõu esitamine ja ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus ja linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. (2) Õigusakti eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel kahe tööpäeva jooksul volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta volikogu kantselei kaudu juhtivale komisjonile. (4) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi volikogu esimehe määratud tähtajal või kahe nädala jooksul pärast õigusakti eelnõu registreerimist volikogu kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui juhtiv komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda või juhtivat komisjoni ei ole eelnõu menetlemiseks määratud, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu eelseisva istungi päevakorda. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja linnavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu esitaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu esitaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. IV. LINNAVALITSUS § 32. Linnavalitsus ja selle koosseis (1) Linnavalitsuse moodustab volikogu. (2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, aselinnapead ja linnavalitsuse liikmed. (3) Linnapea valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu linnapea ettepanekul. § 33. Linnapea (1) Linnapea täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Sillamäe linna ja linnavalitsust suhtlemisel riigiorganite ja riigiametitega, omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning tehingute tegemisel vastavalt linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale ning muudel seaduses või käesolevas põhimääruses toodud juhtudel või valitsuse antud volituse alusel; 3) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse (ametiasutusena) hallatava asutuse juhi kandidaadi. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea või linnavalitsuse liige vastavalt aselinnapeade ja linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab linnapea. § 34. Linnapea valimine (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnapea kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Linnapea valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 35. Linnavalitsuse kinnitamine (1) Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse volikogu otsusega kandidaat, kes saab avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamuse. (3) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnapea ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab volikogu otsusega linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme. § 36. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise linnavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 37. Linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja õigusakti avalikustamine (1) Linnavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi, esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab linnavalitsus. (2) Linnavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on linnavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Sillamäe linna veebilehel. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse määrused avaldatakse kehtestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas. (3) Linnavalitsuse õigusaktide teatavakstegemist korraldab linnavalitsuse kantselei. V. LINNAVALITSUSE TÖÖKORD § 38. Linnavalitsuse istungi ettevalmistamine (1) Linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse õigusakti või protokollilise otsuse vastuvõtmist. (2) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab linnasekretär. (3) Küsimuse võtmiseks linnavalitsuse istungi päevakorda valmistab linnavalitsuse liige või vastava struktuuriüksuse juht või linnavalitsuse hallatava asutuse juht ette linnavalitsuse õigusakti või protokollilise otsuse projekti ning vajadusel õiendi selgitusega arutusele tuleva küsimuse kohta. (4) Linnavalitsuse istungile esitatavate õigusaktide eelnõude vormi, esitamise tähtaja ja korra kehtestab linnavalitsus. § 39. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse korralised istungid toimuvad üks kord nädalas neljapäeviti algusega kell 10.00, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Erakorralise istungi kokkukutsumise otsustab linnapea. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav aselinnapea linnapea ülesannetes. (3) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnasekretäri või linnasekretäri asendavat isikut. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea ja protokollija. Protokollid säilitatakse linnavalitsuse kantseleis. (7) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud. Kutsutavaid isikuid määravad linnapea või linnasekretär linnavalitsuse liikme ettepanekul. § 40. Volikogule volikogu õigusaktide eelnõude esitamine (1) Linnavalitsuse istungil heakskiidetud volikogu õigusaktide eelnõud esitab linnavalitsus volikogule linnavalitsuse protokollilise otsusega, millele lisatakse muud asjasse puutuvad dokumendid. (2) Volikogu õigusakti eelnõule märgitakse eelnõu esitaja, ettekandja (kaasettekandja) ja ettepanek, kellele saata vastuvõetud õigusakt täitmiseks või teadmiseks. § 41. Volikogu liikmete arupärimisele vastamine Volikogust linnavalitsusele tulnud arupärimisele vastuse valmistab ette kahe nädala jooksul linnapea nimetatud isik. Vastus arupärimisele vaadatakse läbi valitsuse istungil. § 42. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks ja seaduses ettenähtud juhtudel alalisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, tegutsemisvaldkonnad ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise korralduses. (3) Komisjoni esimehe, aseesimehe ja koosseisu kinnitab ning teeb selle koosseisus muudatusi linnavalitsus. § 43. Linnavalitsuse komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees (tema puudumisel aseesimees). Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees (tema puudumisel aseesimees). (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavalitsuse liige. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakord, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest linnavalitsuse kantseleile. Protokollid avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse linnavalitsuse kantseleis. § 44. Linnavalitsuse komisjoni pädevus (1) Komisjonis kuuluvad läbivaatamisele: 1) isikute avaldused seaduses ja õigusaktides sätestatud juhtudel; 2) linnavalitsuse, linnapea või linnavalitsuse liikmete poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) muud küsimused seaduses ja õigusaktides sätestatud juhtudel. (2) Komisjonil on õigus: 1) seaduses ja õigusaktides sätestatud juhtudel võtta vastu otsuseid; 2) teha linnavalitsusele ettepanek linna õigusakti vastuvõtmiseks esitades õigusakti eelnõu; 3) algatada arutelusid oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes; 4) teha ettepanekuid linnavalitsuse istungi päevakorra kohta; 5) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 6) teha ettepanekuid linnapeale, linnavalitsuse liikmetele asjatundjate kaasamiseks oma töösse ja ekspertiiside tellimiseks; 7) esitada ettepanekuid, avaldada arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud materjalide kohta. § 45. Asjade menetlemine linnavalitsuse komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse saabunud avaldused läbi vaatama seaduses või õigusaktis sätestatud tähtajal, muud dokumendid hiljemalt kahe nädala jooksul või linnapea või linnavalitsuse liikme määratud tähtajal. (2) Avalduste ja muude dokumentide kohta võtab komisjon vastavalt oma pädevusele vastu otsuse või annab oma seisukoha. Komisjonile adresseeritud avaldusele või muudele dokumentidele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (3) Komisjoni kirjavahetus toimub linnavalitsuse kantselei kaudu. Komisjoni dokumente hoitakse ja säilitatakse linnavalitsuse kantseleis. § 46. Linnavalitsuse komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle ettenähtud või antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnapea või muu asjast huvitatud isik linnavalitsusele ettepaneku komisjoni uue koosseisu kinnitamiseks. § 47. Linnavalitsuse komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru linnavalitsusele vähemalt üks kord aastas. VI. ARENGUKAVA, EELARVE JA KOORMIS § 48. Linna arengukava (1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab linnavalitsus. (2) Arengukava eelnõu avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis, volikogu kantseleis, Sillamäe Linna Keskraamatukogus ja Sillamäe linna veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab linnavalitsus ajalehes. (3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab linnavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 49. Linna eelarve (1) Linna eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb linna ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve eelnõu avalikustatakse volikogu kantseleis, linnavalitsuse kantseleis, Sillamäe Linna Keskraamatukogus ja Sillamäe linna veebilehel. Vastava informatsiooni avaldab linnavalitsus ajalehes. (3) Eelarve eelnõu arutatakse volikogu istungil vähemalt kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras. (5) Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse volikogu kantseleis, linnavalitsuse kantseleis, Sillamäe Linna Keskraamatukogus ja Sillamäe linna veebilehel. (6) Eelarve sisuks on eelarveaastal linnale laekuvate tulude ning nende arvel linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude, samuti finantseerimistehingute määratlemine vastavalt käesolevale põhimäärusele, linna arengukavale ja teistele õigusaktidele. (7) Eelarve tulud: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (8) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (9) Eelarve tulude ja kulude liigendus on järgmine: 1) tulud liigendatakse iseloomu ja allikate järgi vastavalt osadeks ja peatükkideks; 2) kulud liigendatakse administratiivselt ja seadustest tulenevate kohustuste järgi osadeks, funktsionaalselt peatükkideks ja majanduslikult artikliteks; 3) tulude ja kulude liigendus koostatakse lähtudes klassifikaatorist, mille kehtestab rahandusminister. (10) Eelarve projekti koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 1) projekti ettevalmistamiseks kehtestab linnavalitsus eelarve projekti tingimused, vormid ja eelarve kulude proportsioonid; 2) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või programmile, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta; 3) eelarve projektile lisatakse seaduse sätestatud andmed ja seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele. Seletuskirja ülesehituse määrab linnavalitsus. (11) Linnavalitsuse struktuuriüksused ja linna asutused esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisvajadused kululiikide (artiklite) lõikes koos seletuskirjaga linnavalitsusele jooksva aasta 1. septembriks. Seletuskirjas tuleb ära näidata ka eelarveaastale eelneva aasta ja järgmise aasta planeeritavad laekumised maksudest, varadelt, majandustegevusest ja muudest allikatest. (12) Linnavalitsus koostab eelarve projekti tulude ja kulude klassifikaatori, raha kasutajate, linna asutuste ja kuluartikli gruppide lõikes, millele lisatakse seletuskiri. (13) Eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus linnavolikogule planeeritavale eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. (14) Volikogu komisjonid vaatavad eelarve projekti läbi ning esitavad linnavalitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kahe nädala jooksul arvates eelarve projekti saamisest. (15) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib projektis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmiseks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (16) Muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa. (17) Eelarve projekti lõpliku redaktsiooni valmistab ette eelarvekomisjon koostöös linnavalitsusega. (18) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta eelarve kulude summast, kusjuures valitsusel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (19) Eelarve täitmist, sh riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite käsutamist, korraldab linnavalitsus. (20) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus oma määrusega lisada need laekumised ja nende laekumiste sihtotstarbele vastavad kulud eelarvesse. Valitsus informeerib riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste linnaeelarvesse lisamisest kohe volikogu. (21) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (22) Linnavalitsuse hallatavate asutuste täiendavate tasuliste teenuste osutamise tulemusena üleplaaniliselt laekunud ja eelarves mitte määratud täiendavaid omatulusid võib linnavalitsus hallatavate asutuste juhtide ettepanekul kasutada asutuse täiendavate kulude (kommunaalkulud, inventari soetamine, jooksev remont, tulemuspalk ja maksud) katmiseks. Linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvetesse täiendavalt laekunud omatulude ja täiendavate kulude kajastamiseks linna eelarves esitab linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu volikogule vastuvõtmiseks lisaeelarve projekti. (23) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb linnavalitsus eelarve muutmist. (24) Eelarve muutmine toimub järgmises korras: 1) Linnavalitsus koostab eelarve muudatuste projekti tulude ja kulude klassifikaatori, raha kasutajate, linna asutuste ja kuluartikli gruppide lõikes, millele lisatakse seletuskiri, ja esitab volikogule sellekohase eelnõu. 2) Volikogu komisjonid vaatavad eelarve muudatuste projekti läbi ning esitavad linnavalitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kahe nädala jooksul arvates eelarve muudatuste projekti saamisest. Samaks tähtajaks tuleb linnavalitsusele ja eelarvekomisjonile esitada kirjalikud volikogu liikmete muudatusettepanekud. Eelarve muudatuste projekti menetlemise käigus volikogu istungil muudatusettepanekuid ei esitata. 3) Eelarve muudatuste projekti muutmise ettepanekule, mis tingib projektis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmiseks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 4) Eelarve muudatuste projekti võib menetleda volikogu istungil ühel lugemisel. 5) Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil. 6) Eelarve muudatuste projekti lõpliku redaktsiooni valmistab ette eelarvekomisjon koostöös linnavalitsusega. 7) Muudatusi üksikute artiklite osas (v.a artikkel «personalikulu») linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvetes neile kinnitatud eelarve üldsummade piires teeb linnavalitsus. (25) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja kehtivatele raamatupidamisstandarditele. (26) Eelarve täitmise aruanne koostatakse seaduses ettenähtud korras ja kinnitatakse linnavolikogus. § 50. Koormise täitmise kord (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormiste täitmise kontrollimiseks määrab linnavalitsus oma korraldusega vastutava ametniku, kes arvestades koormise määramisel kehtestatud koormise ulatust, täitmise tingimusi ja korda kontrollib perioodiliselt, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis koormise täitmist. (3) Kontrolli kohta koostab vastutav ametnik akti, millega tutvustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid. (4) Vajadusel esitab vastutav ametnik linnavalitsusele ettepaneku koormise täitmise tagamiseks. VII. LINNVARA VALITSEMINE, KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE § 51. Linnavara mõiste Sillamäe linna munitsipaalomandiks on Sillamäe linna omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara). § 52. Linnavara valitsemine Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus riigi ja Sillamäe õigusaktide alusel korraldada tema valitseda või vallata antud linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, tagamaks efektiivset majandamist, võimalikult vara säilimine ja korrashoid ning heaperemehelik kasutamine. § 53. Linnavara valitsejad (1) Linnavara valitsejad on volikogu kantselei, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus. (2) Linnavalitsuse hallatav asutus valitseb volikogu või linnavalitsuse poolt talle kasutada antud vara. (3) Linnavara kasutajaks võib olla ka kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks ja kellel on linnavara kasutamiseks õiguslik alus. (4) Linnavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 54. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt linnapea või volikogu või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Sillamäe linna nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 55. Linnavara arvestus ja kontroll (1) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. (2) Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja selle põhimääruse kinnitab linnavolikogu. (3) Linnavara valitseja peab arvestust temale valitseda või vallata antud linnavara kohta vastavalt raamatupidamisseadusele. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest teatatakse registripidajale järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Registripidajal on õigus kontrollida andmete õigsust. (4) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (5) Kui linnavara ei ole valitsejale vaja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks, teatab linnavara valitseja sellest linnavalitsusele. Linnavalitsus korraldab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevas põhimääruses ettenähtud korras. (6) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab kontrolli linnavalitsus ja volikogu revisjonikomisjon. § 56. Linnavara omandamine (1) Linnavara omandatakse, kui see on vajalik Sillamäe omavalitsusorganite või linna asutuste ülesannete täitmiseks või kui vara omandatakse avalikes huvides. (2) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) volikogu, kui võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) linnavalitsuse hallatav asutus eelarves ettenähtud vahendite piires, kui vara hind või teenuse maksumus ei ületa 50 000 krooni; 3) linnavalitsuse hallatav asutus eelarves ettenähtud vahendite piires ja linnavalitsusega kooskõlastatult, kui vara hind või teenuse maksumus ületab 50 000 krooni; 4) linnapea linnaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind või teenuse maksumus ei ületa 50 000 krooni; 5) linnavalitsus, kui asja ostmist või teenuste tellimist ei otsustata käesoleva lõike punktide 1–4 kohaselt. (3) Kui linnavara omandamise otsustab volikogu või linnavalitsus, sõlmib linnavara omandamise lepingu linnavalitsus või volikogu määratud isik. (4) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsuse hallatav asutus või linnapea, kui linnavara omandamise otsustamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse või linnapea pädevusse käesoleva põhimääruse § 56 lõike 2 punkti 2, 3 või 4 järgi. (5) Koostöö-, ühise tegutsemise ja muid lepinguid, millega ei võeta linnale varalisi kohustusi või millega võetavad varalised kohustused ei ületa 50 000 krooni, sõlmib linnapea või tema volitatud isik. (6) Linnavara omandamise lepingu muutmise ja täiendamise otsustab lepingu sõlminud organ või asutus. Kui lepingu muutmisega ei kaasne täiendavaid varalisi kohustusi ega vähene linna õiguste maht, võib lepingu muutmise otsustada isik, kes esindas linna lepingu sõlmimisel. (7) Linnavara omandamisel maksumusega üle 50 000 krooni peab tagama rahaliste vahendite säästliku kasutamise ning pidama läbirääkimisi üldjuhul vähemalt kahe pakkujaga. § 57. Riigihanke korras vara omandamine (1) Riigihankeid korraldavad linnavalitsus või kooskõlastatult linnavalitsusega linnavalitsuse hallatav asutus riigihangete seaduses ettenähtud korras. (2) Riigihankelepingu sõlmib linnavalitsus või kooskõlastatult linnavalitsusega riigihanke korraldanud linnavalitsuse hallatav asutus. (3) Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab riigihanke korraldamiseks ja riigihankelepingu sõlmimiseks loa volikogu. § 58. Ostueesõigus, pärand ja kinge (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, otsustab ostueesõiguse kasutamise volikogu. (2) Pärandi ja kinke vastuvõtmise korraldab linnavalitsus. § 59. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenulepingu sõlmib vastavalt volikogu otsusele linnavalitsus või volikogu määratud isik. § 60. Linnavara kasutusse andmine (1) Linnavara, mis ei ole kasutatav avalikul otstarbel ja mida pole Sillamäe omavalitsusorganitel ega linna asutustel vaja oma ülesannete täitmiseks, võib anda kolmandate isikute kasutusse. (2) Linnavara antakse kasutusse otsustuskorras, enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumiste korras. (3) Linnavara üüri- ja renditariifid kehtestab volikogu ning üüri- ja rendisoodustuste andmise otsustab volikogu. (4) Linnavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; 2) linnavara soetusmaksumus ületab viiskümmend tuhat krooni. (5) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsuse hallatav asutus, kui: 1) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool tööaega; 2) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari. (6) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsustata käesoleva põhimääruse § 60 lõigete 4 ja 5 kohaselt. (7) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla vallasasja puhul pikem kui 10 aastat ja kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat. Linnavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma enampakkumiseta. Tähtajatu lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule. (8) Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatud korras. (9) Kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub volikogu või linnavalitsuse pädevusse, sõlmib linnavara kasutusse andmise lepingu linnavalitsus või volikogu määratud isik. (10) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnavalitsuse hallatav asutus, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse pädevusse. (11) Linnavara kasutusse andmise lepingu muutmise ja täiendamise otsustab lepingu sõlminud organ või asutus. Kui lepingu muutmisega ei kaasne täiendavaid varalisi kohustusi ega vähene linna õiguste maht, võib lepingu muutmise otsustada isik, kes esindas linna lepingu sõlmimisel. (12) Linnavalitsus võib otsustada linnavara kasutuslepingu pikendamise, kui linnavara kasutaja on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja esitab vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtaja möödumist taotluse lepingu pikendamiseks ja kui lepingu pikendamine ei loo linnavara kasutajale võrreldes teiste isikutega põhjendamatult suuri eeliseid. § 61. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib kasutusse anda otsustuskorras: 1) linna osalusega äriühingutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 2) avalike ürituste läbiviimiseks; 3) linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) kui linnavara kasutusse andmine ei ületa kuut kuud; 5) muudel juhtudel avalikes huvides. § 62. Linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras Linnavara antakse kasutusse enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara kasutusse otsus- ega eelläbirääkimistega pakkumise korras. § 63. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendi või üüri algsuuruse; 3) enampakkumise läbiviija; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) kasutuslepingu olulised tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise läbiviija teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumit. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) kasutusse antava linnavara nimetus, asukoht, iseloomustus, rendi või üüri algsuurus; 3) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 5) enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustega ning kasutusse antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) vajadusel vara kasutusotstarve. § 64. Linnavara kasutusse andmise lepingu tingimused (1) Linnavara kasutusse andmise leping peab kajastama järgmist: 1) vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 4) vara kasutamise eest tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) rendi- või üürimäära muutmise tingimused ja kord; 7) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 8) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 9) sanktsioonid; 10) lepingu ülesütlemise alused; 11) vara allkasutusse või muul viisil teiste isikute kasutusse andmise tingimused ja kord; 12) muud vajalikud tingimused. (2) Linnavara kasutusse andmise lepingus võib kajastada: 1) vara korrashoiu ja parendamise korra; 2) vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel. § 65. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat vara kasutuslepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviijad, linnavalitsuse liikmed, nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on linna ees täitmata varalisi kohustusi. § 66. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija või linnavalitsus. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise läbiviija vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe, enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. § 67. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi ja volitusi tõendava dokumendi. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustest ja kasutusse antava vara omadustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, enampakkumise sammu suuruse ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtki pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pärast käesoleva põhimääruse § 67 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist (edukas pakkumine). (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja ja tema pakkumine. (6) Osavõtja, kelle pakutud tasu on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara kasutusse enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu ei tagastata. (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega. § 68. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja postiaadress, füüsilisel isikul isikut tõendava dokumendi koopia, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi B-osa; 2) avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud tasu; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks õigeaegselt, kui pakkumine on enampakkumise kuulutuses märgitud ajaks enampakkumise läbiviijale kätte toimetatud, pärast ettenähtud aega saabuvaid pakkumisi ei registreerita ega avata. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva põhimääruse § 68 lõikes 1 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 67 lõike 6 sätteid, kusjuures edukas on pakkumine, milles pakutud tasu on kõrgeim. § 69. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused vaatab läbi linnavalitsus ja otsustab enampakkumise nurjunuks tunnistamise, tulemuste kinnitamise või mittekinnitamise ning lepingu sõlmimise kohta. (2) Enampakkumise tulemuste läbivaatamine linnavalitsuses peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumist. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas põhimääruses sätestatud korda. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud kõrgeimad pakutud tasud on võrdsed, annab enampakkumise läbiviija võrdsetele pakkujatele õiguse teha esialgsest pakkumise tasu ületav täiendav pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim (edukas pakkumine). Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse linnavalitsus muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab käesoleva põhimääruse § 60 lõikes 4 või 6 nimetatud organ, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustus- või eelläbirääkimistega pakkumise korras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 15 tööpäeva jooksul sõlmitakse enampakkumise võitjaga leping. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse linnavalitsuse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu peab enampakkumise võitja lepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates määratud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (8) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva põhimääruse § 69 lõikes 7 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (10) Enampakkumises osalejale, kellega ei otsustatud sõlmida lepingut, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (11) Lisaks lepingu olulistele tingimustele tuleb linnavara kasutuslepingus määrata linnavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud, vältimaks linnale kahju tekitamist. (12) Linnavara kasutuslepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. § 70. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui tasu asja kasutamise eest. Lisatingimuseks on üldjuhul asja kasutaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutatava linnavaraga. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise kasutamise otsustab organ või asutus, kes otsustab linnavara kasutusse andmise. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavalitsus, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (4) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) kasutusse antava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja tasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab vara kasutustingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (5) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. (6) Pakkumise esitaja peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (7) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (8) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (9) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (10) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu ja komisjoni määratud ajaks vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. (11) Komisjon vormistab eelläbirääkimistega pakkumise tulemused protokollis ja esitab pakkumise tulemused linnavalitsusele kinnitamiseks. Sobivate pakkumiste puudumisel teeb komisjon linnavalitsusele ettepaneku tunnistada pakkumine nurjunuks. (12) Linnavalitsus otsustab komisjoni protokolli ja tehtud pakkumiste alusel eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise, mittekinnitamise või pakkumise nurjunuks tunnistamise. Linnavalitsus ei kinnita pakkumise tulemusi, kui eelläbirääkimiste pidamisel on oluliselt rikutud käesolevas põhimääruses toodud korda. (13) Linnavara kasutusleping sõlmitakse pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist isikuga, kelle pakkumise tunnistas linnavalitsus edukaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. (14) Kui edukaks tunnistatud pakkumise teinud isik keeldub pakkumise edukaks tunnistamise kohta tehtud linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisest või ei ole 15 kalendripäeva jooksul selle korralduse kättesaamisest arvates ilmunud vara kasutuslepingut sõlmima, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 71. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. Linnavara võõrandatakse, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ei ole võimalik, põhjendatud või selle kasutamine linna omandis olevana on ebaotstarbekas; 2) vara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Linnavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatava vara soetusmaksumus on suurem kui 50 000 krooni või võõrandatav vara on kinnisvara. (3) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus, kui võõrandatava vara soetusmaksumus ei ületa 50 000 krooni. (4) Linnavara võõrandatakse otsustus-, enampakkumis-, eelläbirääkimistega pakkumise või erastamiskorras. § 72. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara väärtus võib oluliselt väheneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 3) vara võõrandatakse linna osalusega äriühingule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 4) võõrandatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesoleva põhimääruse § 73 lõikes 3 ettenähtud alustel. Hindamist korraldab linnavalitsus. (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määratakse kindlaks ka lepingu täitmise tagatised. § 73. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) müügilepingu tingimused (sh müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised); 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 6) järelmaksu rakendamise võimaluse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise läbiviija kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus, asukoht ja iseloomustus või võimalus varaga tutvuda; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind, järelmaksu rakendamise võimalus, enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha; 6) müüja pangarekvisiidid. (3) Linnavara enampakkumise alghinna määrab kas volikogu või linnavalitsus tulenevalt käesoleva põhimääruse § 71 lõigetest 2 ja 3, kusjuures alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperthinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (4) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. (5) Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (st enampakkumise läbiviijad, linnavalitsuse liikmed, nende abikaasad ja otseliinis sugulased). (6) Enampakkumise viisi, korraldust, läbiviimist ja tulemuste kinnitamist reguleeritakse käesoleva põhimääruse §-dega 66, 67, 68 ja § 69 lõigetega 1–5. (7) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. Müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus või volikogu volitatud isik seadusega ettenähtud korras. (8) Enampakkumise võitjale teatatakse tähitud postiga või allkirja vastu enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast linnavalitsuse korralduse tegemist. Korraldusele lisatakse teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab ilmuma müügilepingu sõlmimiseks. Pärast linnavalitsuse korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Müügileping sõlmitakse 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (9) Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (10) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (11) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (12) Enampakkumisel osalejatele, kellega linnavalitsus ei otsustanud sõlmida müügilepingut, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. (13) Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. (14) Osavõtutasu arvel katab enampakkumise läbiviija enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. Kui laekunud osavõtutasudest ei piisa linnavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud osavõtutasuga katmata osas maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. § 74. Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara võõrandamisse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui tasu. Lisatingimuseks on üldjuhul omandaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud omandatava varaga. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise kasutamise otsustab volikogu või linnavalitsus, kelle pädevuses on vara võõrandamise otsustamine. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise viisi, korraldust, läbiviimist ja tulemuste kinnitamist reguleeritakse käesoleva põhimääruse paragrahviga 70, kasutades vara kasutusse andmise asemel vara võõrandamise mõistet. § 75. Linnavara erastamine Linnavara erastamine toimub erastamist reguleerivates seadustes ja õigusaktides sätestatud korras. § 76. Linnavara koormamine Linnavara koormamine on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 77. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 78. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) volikogu käesoleva põhimääruse § 78 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. (4) Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. § 79. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (4) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või ületada üheksakümmend üheksat aastat. § 80. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva põhimääruse § 80 lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva põhimääruse §-des 62, 63, 65–68 ja § 69 lõigetes 1–5 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva põhimääruse § 63 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 70 sätestatud korras. § 81. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle säilitamine on ebaotstarbekas ja võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetusmaksumus, jääkmaksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, mahakantava linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud mahakantava linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vara soetusmaksumus on suurem kui viiskümmend tuhat krooni; 2) linnavalitsus, kui vara soetusmaksumus on kümme kuni viiskümmend tuhat krooni; 3) muu linnavara valdaja, kui vara soetusmaksumus ei ületa kümmet tuhandet krooni. (4) Linnavara mahakandmise täpsema korra kehtestab volikogu. § 82. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõudeid võlgniku suhtes esitavad kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavara valdajad. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest täitmisele loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on suurem kui viiskümmend tuhat krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui viiskümmend tuhat krooni. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUS § 83. Ametiasutus (1) Linna ametiasutusteks on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei. Ametiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutusi juhivad vastavalt linnapea ja volikogu kantselei juhataja. Volikogu kantselei põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Sillamäe linna omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. Linnavalitsuse struktuuriüksuse ülesanded ja töökorraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. § 84. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistuslikku järelevalvet teostatakse linnavalitsuse kinnitatud sisekontrolli eeskirja alusel. Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab linnavalitsuse struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (3) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha linnavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 85. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnavalitsuse kantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnavalitsuse kantselei ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab koostöös volikogu kantseleiga volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linnavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) saadab koostöös volikogu kantseleiga õiguskantslerile volikogu õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 7) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 8) hoiab linna vapipitsatit; 9) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 10) annab linnavalitsuse kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast ning teavitab sellest kohe teisi linnavalitsuse liikmeid ja volikogu esimeest; 12) täidab teisi seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused. IX. VÄLISSUHTED § 86. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu ja linnavalitsus. (2) Volikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsustusel. (3) Linnavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.